Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
[email protected]
06.09.2024
Lugupeetud Rahandusministeerium
Pöördun Teie poole selgitustaotlusega krüptovaraturu seaduse (edaspidi KrüTS) (koostoimes
krüptovaraturu määrusega (EL) 2023/1114 (edaspidi MiCA)) jõustumise aja tõlgendamise küsimuses.
1 RELEVANTSED ÕIGUSNORMID
1.1 MiCA artikkel 143(3) sätestab järgneva:
„Krüptovarateenuse osutajad, kes osutasid oma teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel
enne 30. detsembrit 2024, võivad jätkata tegutsemist kuni 1. juulini 2026 või kuni neile vastavalt
artiklile 63 kas antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, olenevalt sellest, kumb
leiab aset varem.
Liikmesriik võib otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele esimeses lõigus
sätestatud üleminekukorda või lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene
õigusraamistik, mida kohaldatakse enne 30. detsembrit 2024, on leebem kui käesolev määrus.“
1.2 KrüTS § 48 lg 4 ja 8 sätestavad järgneva:
„Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isik, kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist
õigus osutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu
teenuseid, peavad oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla viima
hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.“
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenust osutada
sooviv isik võib määruse artiklis 62 sätestatud tegevusloa taotluse esitada
Finantsinspektsioonile alates 2024. aasta 30. septembrist. Käesoleva lõike esimeses lauses
sätestatu ei kohusta Finantsinspektsiooni menetlustoiminguid tegema enne 2024. aasta 30.
detsembrit.“
2 MEIE ANALÜÜS
MiCA artikli 143(3) riigisisene rakendamine
2.1 MiCA artikli 143(3) esimese lause eesmärk on ette näha pikem üleminekuperiood igale
teenusepakkujale, kes tegutses enne 30.12.2024 kohaldatavate õigusaktide alusel. Artikli teine
lause sätestab liikmesriikidele diskretsiooniõiguse nimetatud pikemat üleminekuperioodi mitte
rakendada, kui riigisisene õigusraamistik on leebem kui MiCA. 1
2.2 Eesti seadusandja on KrüTS-is eelnimetatud diskretsiooniõigust kasutanud: § 48 lg 4 sätestab
pikema üleminekuperioodi vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
(edaspidi RahaPTS) alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga isikutele (nn RAB
loaga isikutele). KrüTS-i grammatilisest tõlgendusest on võimalik järeldada, et isikud, kes
varasemalt RahaPTS-i alusel tegevusluba ei vajanudki (ehk ei olnud üldse loakohuslased ja ei
saanud seetõttu omada RAB-i poolt väljastatud luba) on tegevusloa kohustuse subjektid
koheselt alates 30.12.2024.2 Meie hinnangul ei ole selline diskretsiooni rakendamine
proportsionaalne ega õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlas.
Õiguspärane ootus ja ebamõistlikud menetlustähtajad
2.3 Eelnevalt kirjeldatud diskretsiooni rakendamine (seoses pikema üleminekuperioodi
kehtestamisega vaid tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujatele) ei ole meie hinnangul
kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega.3 Täpsemalt on Riigikohus välja toonud, et
„õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu
mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad
stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“4 Praeguses olukorras on kõikidel
krüptovaraturul seaduslikul alusel (ilma tegevusloavajaduseta) tegutsevatel isikutel
õiguspärane ootus, et õiguskorra muutumisel on loa taotlemiseks on antud tähtaeg, mis
võimaldab menetluse läbida selliselt, et tegevust on võimalik õiguspäraselt jätkata vahepealsete
katkestusteta.
2.4 Viitame, et KrüTS § 48 lg 8 kohaselt ei ole Finantsinspektsioonil kohustust menetlust alustada
enne 30.12.2024, mis on hetkel määratud ka kuupäevaks, millal RahaPTS-i tegevusloata
isikutel peaks KrüTSi alusel tegevusluba juba olemas olema. Seega oleks teenusepakkujal, kes
osutas senini luba mitte vajavat teenust, kohustus alates 30.12.2024 luba omada, kuid riigil
puudub kollereeruv kohustus vastavat loamenetlust läbi viia.
2.5 Täiendavalt, MiCA artikkel 63 sätestab pädevale asutusele alates tegevusloa taotluse
esitamisest kuni loa andmisest teavitamiseni 5+25+40+5=75 tööpäevase ajaraami. Isegi, kui
Finantsinspektsioon otsustaks menetlustoiminguid alustada kohe 30.09.2024 (mis on KrüTS-is
määratud, kui esimene võimalik aeg taotluse esitamiseks) jääb neil kuni 30.12.2024 tähtajani
menetlemiseks 62 tööpäeva. Eelnevat arvesse võttes on see vähemalt 13 päeva liiga vähe ning
selgelt ebamõistlik. Selge on ka asjaolu, et lisaks ametlikule menetlusajale vajab tegevus loa-
taotluseks sisuline ja tehniline ettevalmistamine ka mõistlikku ajalist perioodi.
2.6 Täiendavalt oleks tegemist ka põhiseaduse §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse olulise riivega.
Vastavalt põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, on õiguspärase ootuse põhimõte
ettevõtlusvabaduse kaitsmisel väga oluline, sest ettevõtjad kavandavad investeeringute
tegemist pikema aja peale ette ning õiguskorra muutumine on sedalaadi otsuste tegemisel
tähtis.5
1 Artikli tausta avab ka MiCA põhjenduspunkt 144.
2 (3)
Järeldus
2.7 Eelnevast tulenevalt ei ole meie hinnangul selline diskretsiooni rakendamine kuidagi
proportsionaalne ega õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlas. Meie arusaamist mööda
oleks mõistlik kas (i) KrüTS-i § 48 muuta täiendava õigusselguse loomiseks RahaPTS-i
tegevusloata isikute üleminekuperioodi pikendades, või (ii) KrüTS-i § 48 laiendavalt tõlgendada,
et kõikidel isikutel oleks võimalik oma tegevust õiguspäraselt jätkata vahepealsete
katkestusteta.
Selgitustaotlus
2.8 Eelnevat arvesse võttes palume selgitust, et kas kavandate KrüTS § 48 muuta sellisel viisil, et
MiCA alusel tegevusloa kohustusega isikud, kellele pikemat üleminekuperioodi KrüTS ei
sätesta, oleksid tegevusloa kohustuse subjektid hiljem kui koheselt alates 30.12.2024.
Muudatuse eesmärk peaks olema see, et kõikidel isikutel oleks võimalik õiguspäraselt oma
tegevust jätkata vahepealsete katkestusteta ning nende ettevõtlusvabadus oleks kaitstud.
2.9 Alternatiivselt uurime, et kui KrüTS-i plaanis muuta ei ole, kas näete võimalust sätet MiCA-le
sarnaselt laiemalt tõlgendada sellisel viisil, et MiCA alusel tegevusloa kohustusega isikutel, kelle
tegevuseks varasemalt luba vaja ei olnudki, jääks mõistlik aeg tegevusloa taotlemiseks (s.t. et
kohustus tegevusluba omada ei jõustuks 30.12.2024) ning neil oleks võimalik õiguspäraselt
oma tegevust jätkata vahepealsete katkestusteta.
Ette tänades
Advokaadibüroo COBALT advokaat
Andres Haavik
2 Tegevusloa subjektide hulka kuuluksid alates 30.12.2024 isikud, kes tegelevad mh näiteks (i) krüptovara kohta
nõu andmisega, või (ii) krüptovara kohta korralduste vastuvõtmise ja edastamisega, millest kumbki kehtiva õiguse
alusel RahaPTS-i alusel tegevusluba ei nõua.
3 Põhiseadus § 10, komm. vlj.
4 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13 ja RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49.
5 Põhiseadus § 31, komm. vlj. p.10.
3 (3)