05.09.2024
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „Käsitsi lumetõrje pöörmetel 2024-2027“
viitenumber: 281873
Hankija: aktsiaselts Eesti Raudtee
registrikood: 11575838
aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn
Hankija esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: osaühing Ferrander
registrikood: 10608381
aadress: Näituse 26, 50407 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Dmitri Võssotski, juhatuse liige
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Finrak Osaühing
registrikood: 11300892
aadress: Pikk 8, 44307 Rakvere
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta osaühingu Ferrander vaidlustus läbi vaatamata.
2. Alternatiivselt:
2.1. Jätta osaühingu Ferrander vaidlustus vaidlustuse taotluse 2 osas läbi vaatamata.
2.2. Jätta osaühingu Ferrander vaidlustus riigihanke osades 15—17, 19, 24—26 läbi
vaatamata.
2.3. Jätta osaühingu Ferrander vaidlustus riigihanke osades 18, 20, 27—29
rahuldamata.
3. Jätta aktsiaseltsi Eesti Raudtee menetluskulud osaühingu Ferrander kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. 10.07.2024 avaldas aktsiaselts Eesti Raudtee (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava
riigihanke „Käsitsi lumetõrje pöörmetel 2024-2027“ (vr 281873) (riigihange) hanketeate ja tegi
kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
1.2. 27.08.2024 hankija mh otsused:
a. tunnistada osaühingu Ferrander (vaidlustaja) pakkumused riigihanke osades 8, 10, 14,
15, 18—20, 22—29 ja 33—35 vastavaks;
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
b. tunnistada vaidlustaja pakkumused riigihanke osades 14, 15, 26, 34 ja 35 edukaks;
c. tunnistada Finrak Osaühingu (kolmas isik) pakkumused riigihanke osades 8, 10, 14, 15,
18—20, 22—29 ja 33—35 vastavaks;
d. tunnistada kolmanda isiku pakkumused riigihanke osades 17, 18, 20, 24, 25 ja 27—29
edukaks;
e. lükata kolmanda isiku pakkumused riigihanke osades 15, 16 ja 26 tagasi.
1.3. 30.08.2024 esitas vaidlustaja hankija otsusele riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu
vaidlustuse, milles taotleb:
a. tunnistada mittevastavaks ja lükata tagasi kolmanda isiku pakkumused riigihanke osades
15—20 ja 24—29;
b. tunnistada edukaks vaidlustaja pakkumused osades 14, 15, 18, 20, 26—29, 34 ja 35.
1.4. 02.09.2024 edastas VAKO hankijale vaidlustuse teate, mille kohaselt on „esitatud vaidlustus
osades 17, 18, 20, 24, 25, 27, 28 ja 29 hankija otsusele tunnistada vastavaks ja edukaks
kolmanda isiku pakkumus“. VAKO andis hankijale vaidlustusele vastamiseks tähtpäeva
05.09.2024.
1.5. Kuna vaidlustuses ja vaidlustuse teates olid erinevad taotlused, palus hankija VAKO-lt selgitust.
VAKO selgitas, et saab aru, et vaidlustatud on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist
riigihanke osades 15—20 ja 24—29.
1.6. Hankija vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidlustaja ei ole taotlenud kolmanda isiku pakkumuste
edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist (ptk A). Alternatiivselt tuleb vaidlustus jätta
vaidlustuse taotluse 2 osas (ptk B) ja riigihanke osades 15—17, 19, ja 24—26 läbi vaatamata,
kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus (ptk C). Riigihanke osades 18, 20 ja 27—
29 tuleb vaidlustus jätta rahuldamata, kuna hankija on kolmanda isiku pakkumused õiguspäraselt
edukaks tunnistanud (ptk D).
A. VAIDLUSTAJA EI OLE TAOTLENUD KOLMANDA ISIKU EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSTE
KEHTETUKS TUNNISTAMIST
2.2. Vaidlustaja taotleb vaidlustuse taotlusega 1 kolmanda isiku pakkumuste riigihanke osades 15—
20 ja 24—29 mittevastavaks tunnistamist ja tagasi lükkamist. Vaidlustus tuleb jätta tervikuna läbi
vaatamata põhjusel, et vaidlustaja ei ole taotlenud kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuste
kehtetuks tunnistamist.
2.3. Hankija tegi 27.08.2024 mh otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumused riigihanke osades
17, 18, 20, 24, 25 ja 27—29 edukaks (otsuse p 4). Vaidlustaja ei ole neid otsuseid vaidlustanud,
vaid üksnes neid otsuseid, mis käsitlevad kolmanda isiku pakkumuste vastavaks tunnistamist
(otsuse p 1).
2.4. VAKO ei saa teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole vaidlustuses esitatud (RHS § 190 lg
3). Isegi kui VAKO rahuldaks vaidlustuse, ei ole vaidlustajal võimalik jõuda hankelepingu
sõlmimiseni, kuna otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumused edukaks jääksid endiselt
jõusse. Vaidlustus tuleb ainuüksi sel põhjusel jätta tervikuna läbi vaatamata.
2/6
B. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA VAIDLUSTUSE TAOTLUSE 2 OSAS LÄBI VAATAMATA
2.5. Vaidlustuse taotlusega 2 taotleb vaidlustaja tema pakkumuste edukaks tunnistamist riigihanke
osades 14, 15, 18, 20, 26—29, 34 ja 35. Kui VAKO otsustab, et vaidlustus kuulub peatükis A
selgitatust olenemata läbi vaatamisele, tuleb vaidlustus jätta taotluse 2 osas läbi vaatamata.
2.6. Vaidlustuse saab esitada üksnes hankija otsuste peale, mis rikuvad vaidlustaja õiguseid või
kahjustavad tema huve. VAKO saab kontrollida vaid hankija otsuste õiguspärasust, mitte teha ise
hankemenetluses otsuseid (RHS § 185 lg-d 1 ja 2). Taotlust 2 ei ole seega võimalik läbi vaadata.
2.7. Hankija märgib, et vaidlustaja pakkumused riigihanke osades 14, 15, 26, 34 ja 35 ongi juba
edukaks tunnistatud, mistõttu taotlus nendes osades jääb ka sisuliselt ebaselgeks. Osades 18–
20, 22–25, 27–29 ja 33 ei olnud vaidlustaja pakkumused madalaima maksumusega, mistõttu ei
saanud hankija neid hindamise kriteeriumide kohaselt edukaks tunnistada (RHS § 117 lg 1).
C. VAIDLUSTAJAL PUUDUB RIIGIHANKE OSADES 15—17, 19, JA 24—26 VAIDLUSTUSE ESITAMISE
ÕIGUS
2.8. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata riigihanke osades 15—17, 19 ja 24—26, kuna vaidlustajal
puudub vaidlustuse esitamise õigus (RHS § 192 lg 3 p 7).
2.9. Vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.
Ettevõtja huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui
ta ise sellest mingit kasu ei saa.1 Just seda üritab vaidlustaja praegu aga teha – vaidlustaja on
vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuste vastavaks tunnistamist isegi osades, kus vaidlustaja ise
on edukaks tunnistatud.
2.10. Hankija selgitab, et:
a. riigihanke osades 16 ja 17 ei ole vaidlustaja pakkumust esitanud, seega pole tal kuidagi
võimalik nendes osades lepinguni jõuda;
b. riigihanke osades 19, 24 ja 25 ei ole vaidlustaja pakkumus kolmanda isiku pakkumuse järel
maksumuse seisukohast II järjekohal. Osas 19 on vaidlustaja pakkumus kolmanda isiku
omast soodsam, kuid vastavaks tunnistatud pakkumuste seas maksumuselt siiski alles III
järjekohal. Osades 24 ja 25 on vaidlustaja pakkumus III järjekohal, samas II järjekohal oleva
OÜ Polarwerk pakkumuse kohta vaidlustust esitatud ei ole;
c. riigihanke osades 15 ja 26 juba on kolmanda isiku pakkumus mittevastavaks tunnistatud
ja vaidlustaja enda pakkumus tunnistatud edukaks.
2.11. Seega, isegi kui VAKO otsustaks, et vaidlustus kuulub peatükis A selgitatust olenemata läbi
vaatamisele, tuleb vaidlustus seega riigihanke osades 15—17, 19 ja 24—26 igal juhul jätta läbi
vaatamata.
D. HANKIJA ON KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE RIIGIHANKE OSADES 18, 20 JA 27—29
ÕIGUSPÄRASELT EDUKAKS TUNNISTANUD
2.12. Riigihanke osad, milles üldse saaks vaidlustust läbi vaadata, on osad 18, 20 ja 27—29, milles on
vaidlustaja pakkumus kolmanda isiku järel II järjekohal. Samas ei ole vaidlustaja väited
põhjendatud. Kolmanda isiku pakkumus on õiguspäraselt edukaks tunnistatud.
2.13. Vaidlustaja väitel on kolmandal isikul 2 tööjuhti, kellega arvestades võis pakkumuse esitada
maksimaalselt 8 hanke osas, mitte 12-s. Vaidlustaja arvates ei saanud hankija ise valida, millised
on need hanke osad, millistes osades kolmanda isiku pakkumust vastavaks ja edukaks
tunnistada ning millistes mitte. Vaidlustaja eksib. Hankija ei olegi kolmanda isiku pakkumusi
suvaliselt edukaks tunnistanud, vaid on lähtunud RHADis selgelt sätestatud regulatsioonist.
1
VAKO 4-18/192029, p 9.
3/6
2.14. Asjassepuutuv vastavustingimus on „Tööjuht/tööjuhid“:
„Pakkuja peab lepingu täitmisel kaasama vastutava isikuna tööjuhi(d), kes omab (omavad)
vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsekvalifikatsiooni või pakkuja asukohamaa
samaväärset. Minimaalselt on vajalik üks tööjuht 4 hankeosa kohta. Muus osas hankija ei
määratle otseselt nõutavat tööjuhtide hulka, kuid see peab olema piisav, et
pöörmepuhastajate töö oleks nõuetekohaselt korraldatud. Erandiks on Tallinn-Balti jaam, kus
on nõutav kvalifitseeritud tööjuhi pidev kohalolek, ehk selle hankeosa tööjuhti ei tohi kaasata
teistes hankeosades lepingute täitmisel.“
2.15. Vastab tõele, et kolmanda isiku pakkumuses on esitatud kaks tööjuhti. Tõele ei vasta aga
vaidlustaja väide, et ainult selle tõttu, et kolmas isik on kaasanud kaks tööjuhti, kuid on esitanud
pakkumuse 12 riigihanke osas, oleks hankija pidanud kõik pakkumused tagasi lükkama.
Vaidlustaja tõlgendus läheb otseselt vastuollu RHADiga.
2.16. RHADi dokumendi „Pakkumuse kutse dokument“ (PKD) punkt 6.2.1 sätestab:
„Kui pakkuja esitab pakkumuse mitmes hankeosas, kuid tema pakkumuses esitatud
tööjuhtide arv ei ole piisav, et Tööjuhi vastavustingimuse ja TK p 5.1. nõude täitmiseks katta
ära kõiki osasid, milles pakkuja pakkumus potentsiaalselt edukaks osutuks, siis hankija
lähtub selle pakkuja kohta hankeosades eduka pakkumuse väljaselgitamisel järgmisest
süsteemist /…/.“
2.17. Seega on RHADis jäetud võimalus esitada pakkumus enamatele osadele, kui jätkub tööjuhte.
Pakkuja peab sellisel juhul lihtsalt arvestama, et tal ei ole võimalik osutuda enamates osades
edukaks – kui kaasatud on kaks tööjuhti, saab maksimaalselt osutuda edukaks kaheksas
riigihanke osas (v.a Tallinn-Balti puhul, mis pole aga praegu asjakohane, kuna osas 7 esitas
pakkumuse vaid Steel Buckle OÜ).
2.18. Süsteem, millest hankija lähtub juhul, kui pakkuja ei ole kaasanud piisavalt tööjuhte, et kõik osad
oleksid kaetud, on kirjeldatud PKD punktides 6.2.1.1—6.2.1.3. Vaidlustaja näib olevat jätnud selle
regulatsiooni täiesti tähelepanuta:
„Esiteks, hankija tunnistab edukaks selle pakkuja pakkumus(ed) osa(de)s, kus ta on
ainukesena teinud pakkumuse.“ (PKD p 6.2.1.1)
„Teiseks, hankija tunnistab edukaks selle pakkuja pakkumus(ed) osa(de)s, kus vastavalt selle
osa pakkumuste pingereale esimese ja teise järjekoha pakkumuste maksumuste vahe
(eurodes) on suurim.“ (PKD p 6.2.1.2)
„Kolmandaks, kui selle pakkuja pakkumuses märgitud tööjuht (tööjuhid) on eelkirjeldatud
süsteemi järgi edukaks tunnistatud osa(de)s vastavalt Tööjuhi vastavustingimuse ja TK p 5.1.
nõudele tööga hõivatud, kuid selle pakkuja pakkumus oleks muidu veel mõnes osas
maksumuselt soodsaim, siis selles osas (nendes osades) on pakkumus mitteedukas, ning
edukaks tunnistatakse maksumuselt järgmine pakkumus, vajadusel korrates ülal kirjeldatud
samme.“ (PKD p 6.2.1.3)
2.19. PKD p 6.2.1.1 ei ole kolmanda isiku pakkumuste puhul asjakohane, kuna ta ei olnud üheski osas
ainuke pakkuja. Hankija pidi seega lähtuma PKD p-st 6.2.1.2, et teha kindlaks, millistes osades
kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistada. Hankija pidi kõikide osade pakkumuste
maksumused järjestama ja tunnistama kolmanda isiku pakkumuse edukaks nendes kaheksas
osas, kus kolmanda isiku ja järgmise pakkumuse maksumuse vahe on kõige suurem. Ülejäänud
osades ei saanud kolmas isik PKD p 6.2.1.3 järgi osutuda edukaks.
2.20. Arvutuse tulemusel jõudis hankija järeldusele, et kolmas isik tuleb edukaks tunnistada riigihanke
osades 17, 18, 20 ja 24, 25 ja 27—29. Visualiseerimiseks esitab hankija tabeli:
4/6
2.21. Hankija on RHADis loonud sellise süsteemi just põhjusel, et potentsiaalsed pakkujad esitaksid
pakkumuse võimalikult mitmes osas, isegi kui neil pole kõikide osade jaoks piisavalt tööjuhte.
Ainult nii on hankijal võimalik konkurentsi kõige efektiivsemalt ära kasutada (RHS § 3 p 3) ja läbi
võimalikult suure hinnakonkurentsi kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS §
3 p 5).
2.22. Vastusele lisatud hankemenetluse vormist II on näha, et hankija on vaidlustuse vastuses
väljendatud kaalutlustest lähtunud ka otsuse tegemisel (lisa 1 , konfidentsiaalne, sisaldab
ärisaladust).
2.23. Kokkuvõttes tuleb vaidlustus jätta rahuldamata, kuna hankija on õiguspäraselt tunnistanud
kolmanda isiku pakkumused riigihanke osades 18, 20 ja 27—29 edukaks (s.t osad, milles üldse
saaks vaidlustus kuuluda läbi vaatamisele).
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Ärisaladus. Vastusele on lisatud hankemenetluse vorm II, mis sisaldab erinevate pakkujate
ärisaladust (vt lisa 1). Hankija on saatnud selle vormi VAKO-le eraldi kirjaga ja palub seda
vaidlustaja ja kolmanda isikuga mitte jagada.
3.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on
hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.3. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 05.09.2024. Vastus on
tähtaegne.
3.4. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6).
3.5. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
5/6
LISAD
Lisa 1 Vorm II
6/6