Hankija vastus

PÕLVA VALLAVALITSUS Mari-Ann Sinimaa Teie: 02.09.2024 nr 12.2-10/170 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 05.09.2024 nr 7-8/24-14-2 Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] Põlva Vallavalitsuse vastus vaidlustuskomisjonile EKT Teed OÜ vaidlustuses riigihankes „Kruusateede remonttööd Põlva valla kohalikel teedel“ (viitenumber 282043) 1. Põlva Vallavalitsus on hankijana korraldanud riigihangete registri kaudu riigihanke „Kruusateede remonttööd Põlva valla kohalikel teedel“, viitenumber 282043. Tähtajaks, 05.08.2024 esitas pakkumuse 5 ettevõtet, sh ka vaidlustaja. Hankija eesmärk oli leida kruusateede remonttööde teostaja Põlva vallas asuvatele teedele. Hanke tingimused olid sätestatud hanke alusdokumentides ja nende juurde lisatud dokumentides (Hanke alusdokument, Lisa 1 Tehnilised kirjeldused, Lisa 2 Asendiplaanid, Lisa 3 Hankelepingu projekt, Vorm 2 Kululoend). Hankija on riigihankes teinud otsused, sh lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi kui mittevastava, millistega vaidlustaja nõustunud ei ole. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse. 2. Hankija on vaidlustuses esitatud väidete ja seisukohtadega tutvunud. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega ja vaidleb neile vastu. Hankija hinnangul tuleb vaidlustus jätta rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. 3. Pikaajaliselt kehtiva praktika kohaselt kannavad pakkujad laiaulatuslikku hoolsuskohustust hanketingimustega tutvumise, kui ka pakkumise koostamise osas. See tähendab, et pakkujad on kohustatud hanketingimustega põhjalikult tutvuma ning vajadusel küsima pakkumuse tingimuste osas selgitusi või tingimuste mittesobivuse korral need vaidlustama. Mitte ühtegi küsimust ega vaidlustust hankemenetluses ei esitatud. Nimetatust on vaidlustaja minetanud mistahes õiguse esitada väiteid hanketingimuste väidetavale ebaselgusele vms, mis vaidlustaja hinnangul tema poolt hanketingimuste vääriti mõistmise põhjustas. Lisaks kannavad pakkujad ka valdkonna professionaalidena kohustust olla ka pakkumuste komplekteerimisel piisavalt hoolsad ja veenduda, et andmed on õiged ja komplekteeritud nõutud ulatuses. Nii vaidlustaja, kui ka muud pakkumuse esitanud ettevõtjad on hankemenetluse protsesside ja riigihangete seaduse normatiividega kursis, kuivõrd on riigihangetel tihedad osalejad. 4. Hankija poolt tellitavate tööde hindamismeetodiks oli tööde maksumus. Kriteeriumiks oli Põlva valla kohalike kruusateede remonttööde maksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ja tingimustele. Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001  Täpsemalt oli riigihanke alusdokumendi punktis 3.2.1 sätestatud, et pakkumuse maksumus tuleb esitada eRHRi töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt. Täiendavalt täpsustas riigihanke alusdokumendi punkt 3.2.2, et pakkumuse maksumuse koosseisus tuleb esitada Vorm 2 kohane kululoend, millise tabeli ühikuhinnad koos tellija 5% reserviga (ilma km-ta) peavad olema võrdelised töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavat näitajad“ esitatud maksumusega. Eeltoodust esitab vaidlustaja enda vaidlustuses ebaõigeid väiteid justkui puudunuks RHAD-is selge kohustus lisada hindamistabelisse summa koos reserviga. Lihtsustatult öeldes, riigihanke alusdokument sätestas üheselt, et pakkumuse hind tuli prioriteetsena esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning teisalt tuli lisaks esitada Vorm 2, milline pidi maksumuselt olema vastavuses töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hinnaga ning sisaldama kõiki ühikuhindasid ning tellija reservi. 5. Ka vastavustingimustes oli kehtestatud pakkujate kohustus kinnitada kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (vastavustingimus 2) ning esitada pakkumus just töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt (vastavustingimus 3). 6. Vaidlustaja aga sellist kohustust ei täitnud, vaid kinnitas enda 09.08.2024 vastuses, et ei ole eitanud pakkumust töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt, sest on töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitanud pakkumuse maksumusena üksnes ühikuhinnad, aga mitte hinda koos tellija reserviga nii nagu nõudsid seda riigihankes kehtestatud tingimused. Võrreldes pakkumuse maksumust Vorm 2 kohase kululoendi tabeliga, selgus, et vaidlustaja oli pakkumuses märkinud kõiki kulusid arvestavaks tööde hinnaks 133 438,84 eurot, kuid kululoendi tabelis 140 110,78 eurot. Riigihanke alusdokumendi punkt 3.2.3. täiendas kõike eelnevat veel lisaks selliselt, et pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Seega ei ole vaidlustaja pakkumus kooskõlas riigihankes kehtestatud vastavustingimustega ning hankija oli õigustatud sellise pakkumuse tunnistama mittevastavaks RHS § 114 lg 1 ja lg 2 kohaselt. 7. Ebaõige on ka vaidlustaja käsitlus sellest, et hankija pidi kaalutlusõigust teostama viisil, milline võimaldaks vaidlustajal enda töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud maksumust suurendada. 8. Kuigi hankija ei ole teinud otsust arvutusvea küsimusega seonduvalt, vaid tulenevalt pakkumuse mittevastavusest vastavustingimustele, siis märgib hankija täiendavalt ka järgmist. RHS § 117 lg 3 kohaselt kui pakkumuse maksumuses esineb arvutuviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimalikus vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Tallinna Halduskohus on lahendis nr 3-18-1598, p 34 selgitanud, et arvutusviga RHS 117 lg 3 mõttes seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu. Samas lahendis on kohus jaatanud, et omahinna arvutuse tabelis kajastatud busside arv ei ole käsitatav arvutusveana pakkumuse maksumuses, kuna lähtudes ebaõigetest arvudest omahinna arvutuses mõjutab pakkumuse maksumust. 9. Hankija hinnangul esineks sarnane olukord ka käesoleval juhul, kuivõrd vaidlustaja on pakkumuse maksumuse arvutusel lähtunud ebaõigetest andmetes, millise parandamine mõjutab aga selgesti pakkumuse maksumust, kuna prioriteetsena käsitletav pakkumuse maksumus tuleks asendada tervikus uue maksumusega. Nimetatut praktika aga ei luba. Nimelt küsis hankija vaidlustajalt selgitust, kas tegemist võis olla arvutusveaga ja kas vaidlustaja jääb oma pakkumuses esitatud hinna juurde. -2-  Oma selgitustes märkis vaidlustaja, et on pakkumuse maksumuseks ekslikult märkinud 133 438,80 eurot, mis ei sisalda tellija reservi ega nõustunud hankija pakutud arvutusvea parandamisega. Lihtsustatult öeldes keeldus vaidlustaja hankija poolt pakutud pakkumuse hinnavea parandamisega. Kehtiva praktika kohaselt peab hankija pakkuja arvutusveast parandamise keeldumisel sellise pakkumuse tagasi lükkama (TlnRnko 3-17-1063, p 24). 10. Hankija jääb seisukoha juurde, et ei ole oma tegevuses eksinud ning on käitunud hankemenetluses pakkumuste hindamisel ja otsuste tegemisel õiguspäraselt. 11. Riigihangete formaliseerituse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid arvestades ei ole võimalik erandeid teha vaidlustaja poolt kirjeldatud ootamatute asjaolude tõttu pakkumuse esitamisel. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub Hankija kohustus rangelt kinni pidada enda kindlaksmääratud tingimustest, sh tingimusest, et vastavaks saab tunnistada üksnes need pakkumused, mis on töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt esitatud kõiki kulusid ja reservi sisalduvana. 12. Kui hanketingimuste tõlgendamine sõltuvusse seada lisaks esitatud pakkumusele ka teise või kolmanda taseme dokumendist, näiteks tehnilisest kirjeldusest, kululoendist või asendiplaanist, siis võiks pakkujal peale pakkumuse esitamist lubada muuta oma pakkumist tulenevalt sellest, et pakkuja või hankija leiab enne pakkumuste hindamist (teades samal ajal konkurentide hindu) vastuolu näiteks asendiplaani ja kululoendi vahel. Selline lähenemine ei kohtleks pakkujaid võrdselt. 13. Hankija kohustus oli pakkumuste hindamine läbi viia töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud pakkumuse maksumusega, mitte Vorm 2 kohase kululoendi tabeli põhjal. Kululoend Vorm 2, tehniline kirjeldus Lisa 1 ja asendiplaanid Lisa 2 olid üksnes abistavad materjalid pakkumuse hinna kujundamisel ja vajadusel hankijale hindamaks pakkumuste maksumuse põhjendatust või muid kuluridadega seotud aspekte (sh hankelepingu täitmisel). 14. Hanke alusdokumentidest ei tulene, et vaidlustaja kohustus oli kanda Vorm 2 hind pakkumuse töölehele. Hankija oli hanke alusdokumendi punktis 3.2.2. sätestanud tingimuse pakkumuse maksumuse ja Vorm 2 kululoendi hindade kooskõla kohta, pakkumuse hinna kujundamisel olid vaidlustajal aga vabad võimalused. Oluline on pakutud hinnaga teostada kõik hankija poolt püstitatud hanke eesmärgid. 15. Nii nagu eelnevalt viidatud, siis RHS § 114 lg 2 sätestab hankija kohustuse lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Vaidlustaja poolt esitatud pakkumus ei vastanud hanke alusdokumendi p-des 3.2.1-3.2.3. tingimustele ning vaidlustaja soovis peale pakkumuse esitamist pakkumuse hinda muuta, kinnitades, et oli pakkumist esitades pakkumuse hinnas eksinud ja vastavustingimusi mitte järginud. 16. Hankijal on ka kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt. Riigihankest huvitatud ettevõtja peab saama olla kindel selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. Pakkumuse muutmine vaidlustaja poolt olukorras, kus teiste konkurentide pakutud hinnad on teada, tekitab hankija hinnangul olukorra, kus kõiki pakkujaid ei kohelda võrdselt. 17. Kuna vaidlustaja poolt esitatud pakkumus ei olnud esitatud teiste pakkujatega samadel hanketingimustel, oli hankija kaalutlusotsus lükata pakkumine tagasi, et vältida olukorda, kus kõiki pakkujaid ei kohelda võrdselt. -3- Kokkuvõtteks Vaidlustaja ei ole pakkumist koostades täitnud hanke alusdokumendi 3.2.1 ja 3.2.2 tingimust. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest, kuid antud juhul hankija ja pakkuja ei ole ühisel seisukohal, milline võiks olla pakkumuse tegelikult pakutud hind. Pakkumuse hinna muutmine peale pakkumuse esitamist võib ohtu panna pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte, sest pakkumuse maksumuse tõlgendatavus võib anda pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Arvestades hankemenetluse läbipaistvuse tagamise põhimõtetega ja asjaoluga, et selgituste küsimine ei tohi anda pakkujale teiste eest ebaausat eelist, samuti arvestades asjaolu, et hankedokumentide muutmine või täiendav küsimine pakkujalt on lubamatu, tegi hankija kaalutlusotsuse lükata vaidlustaja pakkumus tagasi, kuna vaidlustaja ise kinnitas enda pakkumuse mittevastavust hanketingimustes kehtestatud tingimustele. Menetluslikud taotlused Hankija jääb 23.08.24 korralduses nr 2-3/273 esitatud otsuste juurde. Hankija korralduses esitatud põhjendused on selged. Sellest johtuvalt palub hankija jätta vaidlustuse rahuldamata ja kõik kulud vaidlustaja kanda. Hankija nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas vallavanem Ülar Kõrge +372 5330 8855, [email protected] -4-