Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
[email protected]
Meie: 9.09.2024 nr 34
Pangaliidu ettepanekud riigikaitsemaksu sisustamisel
Lp Jürgen Ligi
Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud erinevatest maksutõusudest kombineeritava ajutise
riigikaitsemaksu kehtestamises. Täpne maksu olemus on veel sisustamisel, kuid tänaseks teadaolevalt
koosneb riigikaitsemaks lisaks eraisikute tulumaksu ja käibemaksu komponentidele ka täiendavast
ettevõtete maksustamise komponendist. Ettevõtete täiendava maksustamise sisustamisel on räägitud
alternatiividest traditsioonilise kasumimaksu, palgafondi maksustamise ja nn bilansipõhise riigilõivu
näol.
Pangaliidu hinnangul on stabiilne maksukeskkond väärtus, mille eest me kõik ühiskonnas seisma
peaksime. Mõistame, et tänane geopoliitiline olukord toob kaasa terava vajaduse riigikaitselise
sihtotstarbega kulutuste suurendamiseks ning tulenevalt riigi rahanduslikust olukorrast otsitakse selleks
vahendeid mh läbi maksutõusude. Juhul kui maksutõusudele alternatiivset rahastusallikat ei leita ning
riigikaitsemaks struktureeritakse tänaseks avalikustatud üldprintsiipide alusel, siis soovime juhtida Teie
tähelepanu, et ettevõtete täiendav maksustamine peaks meie hinnangul lähtuma järgnevatest
põhimõtetest: maks peab olema ajutine, laia baasiga ja jaotuma võrdselt ning olema lihtne
administreerida.
Täna arutelu all olevatest ettevõtete täiendava maksustamise alternatiividest ei toeta me bilansipõhise
maksustamise ideed kuna:
• Bilansipõhine maksustamine eelistaks teenusmajandust tootvale tööstusele (kui riigi üks
eesmärk on arendada tööstust, siis antud maks kannab vastupidist sõnumit, et tööstus kui
kapitalimahukas valdkond ei ole riigi poolt soosingus ning iga investeering saab koheselt
maksustatud)
• Bilansipõhine maks ei ole laiapõhjaline, vaid rakendub väga kitsale sektorite spektrile, milleks
on suure kapitalivajadusega ettevõtted nagu tööstus-, infrastruktuuri, energia-, jaekaubanduse,
valdus- ja kinnisvaraettevõtjad ning pangandus. Proportsionaalse maksustamise korral langeks
mahuliselt pool maksukoormusest 200 ettevõttele ning 18 suuremat ettevõtet maksaksid
kolmandiku maksust, mis tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise.
• Sektorid on väga erineva kasumlikkusega ning seda ka sarnase bilansimahu juures. Meil on
mitmeid sektoreid ( nt IT ja iduettevõtlus laiemalt), kus varasid praktiliselt ei ole, aga kus
toodetakse märkimisväärselt lisaväärtust. Kuna bilansipõhine maksustamine seda ei arvesta,
toob see kaasa sektorite ebavõrdse kohtlemise.
• Maksustamise alused on problemaatilised ning võivad tekitada topelt maksustamist (nt
ettevõtetel on osa varasid väljaspool Eestit ning nad juba maksavad seal riigis makse;
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
konsolideerimisgrupid, mille osa ettevõtteid ja/või filiaale asub väljaspool Eestit; ettevõtted, mis
on andnud laenu või omavad osalust teistes ettevõtetes).
• Bilansipõhine maksustamine soodustaks varahaldusettevõtete, investorite ja fondide välja
kolimist Eestist.
• Hinnates maksu mõju majandusele, liigub bilansipõhise maksustamise puhul maksukoormus
suuresti läbi teenuste ja toodete hinnatõusu edasi tavatarbijale.
Netovarade põhine maksustamine oleks oma olemuselt aktsepteeritavam alternatiiv, kuid ka siin on
nüansse:
• Plussina katab majandust palju laiemalt, sest netovarade maksustamise puhul oleks mõõduks
juba kogunenud omakapital.
• Probleemne on, et maks on kapitalilt, mitte kasumilt ja see mõjutab otseselt raskemas
majanduslikus seisus ettevõtete jätkusuutlikkust.
• Endiselt on probleemne sektoriaalne jaotus (kuigi jaotus on ühtlasem majanduse mõttes, siis
netovarade maksustamine mõjutaks suurelt just valdusfirmasid, sest neil on tavaliselt
võõrvahendeid minimaalselt ja aktivas investeeringud, mis on teises ettevõttes juba
maksubaasiks).
• Peakontori hoidmine Eestis muutub vähem atraktiivseks.
• Maks on ka pankade järelevalveasutuste (Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Euroopa Keskpank)
silmis kindlasti ebamõistlik, sest maksustab kapitali, mille maksimeerimine on järelevalve
vaatest oodatud.
• Keskmiselt on ettevõtetel omakapitali osakaal bilansist 60%, mistõttu oleks sama maksutulu
saavutamiseks vajalik maksustamise määr 1,5 korda kõrgem võrreldes bilansipõhise maksuga.
• Muus osas on maksu mõju sarnane bilansipõhisele maksule.
Pangaliit on valmis andma täiendavaid selgitusi esitatud ettepanekutele.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevjuht