Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 09.09.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 277958 Vaidlustaja: ühispakkujad Baltic Software Factory SIA, SIA Expert Quality, SIA Lightsoft solutions Registrikood: 40203480413 Nometņu iela 18-k-1, LV-1048, Läti Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood: 70009244 Lõõtsa tn 8a, 11415, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: ühispakkujad Aktsiaselts Helmes ja Wisercat Estonia OÜ Registrikoodid: 10364097 ja 14133207 e-post: [email protected] [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 28.08.2024 OTSUSELE 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Kui hankija on teinud otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise või kõrvaldamata jätmise kohta, siis tunnistada needki otsused RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 3. Mitte avaldada ärisaladuse kaitseks kolmandale isikule vaidlustuse lisasid 2, 4 ja 5 ega teavet, mis on esitatud hankija koostatud vaidlustaja proovitöö lahenduse hindamise protokollis. 4. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista vaidlustaja tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja hankijalt.  Sorainen – 2/8 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT või hankija) kuulutas 29.04.2024 avaldatud hanketeatega välja avatud hankemenetluse „Riigiabi- ja vähese tähtsuse abi registri (RAR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 277958). 2. Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. 3. Pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat – ühispakkujad Baltic Software Factory SIA, SIA Expert Quality, SIA Lightsoft solutions (edaspidi vaidlustaja), ühispakkujad Aktsiaselts Helmes ja Wisercat Estonia OÜ (edaspidi kolmas isik) ja osaühing BPW Consulting. 4. 28.08.2024 teavitas hankija vaidlustajat protokollilisest otsusest, milles oli esitatud pakkumuste hindamise tulemused ja mille punktis 2.1 oli esitatud, et majanduslikult soodsaima ja seega ka eduka pakkumuse esitas kolmas isik (lisa 1). 5. Vaidlustuse esemeks on hankija otsus tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus. Kui hankija on teinud otsused ka kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmiste kohta, siis on needki otsused vaidlustuse esemeks otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 6. Vaidlustaja saab 28.08.2024 protokollilisest otsusest aru nii, et vaatamata asjaolule, et dokumendis puudub vaidlustamisviide,1 on tegemist hankija otsusega RHS § 185 lg 2 mõttes, täpsemalt edukaks tunnistamise otsusega. 7. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, kuna pakkumuste õiguspärase hindamise tulemusena tuleks vaidlustajale hindamiskriteeriumi „Proovitöö lahendus“ eest omistada 20 punkti enam ehk kokku 40 punkti. 8. Kui vaidlustaja pakkumus saaks selle hindamiskriteeriumi kohaselt 40 punkti, siis oleks vaidlustaja pakkumusele omistatav punktide summa kokku 99,36 punkti, mis on enam, kui kolmanda isiku punktide summa 93,06 punkti. Selliselt oleks vaidlustaja eduka pakkumuse esitanud pakkuja. 9. Vaidlustuse rahuldamise korral ei saa õiguspärased olla hankija otsused kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja tema eduka pakkujana kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmise kohta, kui need kaks viimast otsust on tehtud. Seetõttu rikuvad vaidlustatud otsused vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. 4. HANKIJA OTSUS KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE KOHTA POLE ÕIGUSPÄRANE 4.1. Hankija otsuse põhjendused 10. Vaidlustatud otsusest nähtub, et hankija omistas vaidlustajale kriteeriumi „Proovitöö lahendus“ eest 20 punkti võimalikust 40-st. Riigihanke alusdokumendis (edaspidi ka RHAD) „Hindamismetoodika kirjeldus“ on selgitatud, et 40 punkti saab pakkumus, mis vastab kõikidele tingimustele ja 20 punkti mh pakkumus, milles proovitöö lahenduse etteantud mahus esineb üks mittevastavus. 1 Hankija on haldusorgan.  Sorainen – 3/8 – 11. Hankija koostatud proovitöö hindamise protokollis on hankija sedastanud,2 et tuvastas vaidlustaja proovitöös ühe mittevastavuse RHAD „Proovitöö projekti „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri (RAR) täiendamine“ punktile 3.2.1 (edaspidi vastavalt ka proovitöö juhis ja punkt 3.2.1). 12. Kõnealuses punktis on sätestatud, et üheks soovitud muudatuseks on antud abi lehele täitmiseks tekstiväljade lisamine. Nõuded lisatavatele tekstiväljadele on alljärgnevad: 1) tekstiväljale peab olema võimalik sisestada kuni 60 tähemärki. Võimalusel võib jätta piiramata; 2) volitatud üksuse nimi ja 3) valitud finantsvahendaja nimi, mis kuvatakse täitmiseks järgmistel juhtudel: kui kasutaja valib Abimeetme „Abi liik“: „Riigiabi“ või „Grupierandiga hõlmatud riigiabi“ ning abi eesmärgiks valitud „Riskikapital“ või „Riskifinantseerimisabi (artikkel 21) või „Regionaalne linnaarendusabi (artikkel 16)“. 13. Hankija asus oma protokollis seisukohale, et teatud eelduste korral ei kuvata kasutajale täitmiseks välja „valitud finantsvahendaja nimi“, mistõttu on vaidlustaja proovitöö lahenduses üks mittevastavus, mis omakorda tingib hindepunktide vähendamise. 14. Põhjus, miks hankija testrakenduses finantsvahendaja nime välja teatud eelduste korral ei kuvata, ei tulene vaidlustajast, vaid üksnes hankijast, täpsemalt sellest, kuidas hankija proovitöö lahenduse paigaldas ja kuidas seda hindamiseks testis. Alljärgnevalt selgitab vaidlustaja esmalt RHAD-st tulenevaid nõudeid proovitöö tegemisele ja seejärel põhjuseid, miks hankija poolt proovitöö testimine pole õigesti teostatud. 4.2. Proovitöö lahenduse testimisest 15. Veel enne, kui vaidlustaja siirdub hankija otsuse puudujääke selgitama, selgitab vaidlustaja lühidalt, kuidas üleüldse sarnases olukorras proovitöö lahendust on võimalik testida. 16. Proovitöö lahendus ei ole amorfne moodustis, kuna selle testimine sõltub andmetest, mida rakendus sisendiks kasutab. Testimise viisid sõltuvad sellest, millise sisendi tingimusis proovitöö lahendust testitakse. Ehk, millisest allikast tulevad rakendusse andmed, kuivõrd see mõjutab omakorda rakenduse toimimist. 17. Püüdes olukorda utreerida lihtsakoelise näitega, siis rakendust saab mõneti võrrelda kohvimasinaga, mis saab samast toormaterjalist (andmetest) valmistada nii cappucinot kui ka cafe lattet. Antud näite raames on testimiseks kaks asjakohast moodust: 1) esimesel juhul testitakse rakenduse funktsionaalsust kui ka selles olevaid andmeid ühe tervikuna koos lisatud arendusega testkeskkonnas nii, et testkeskkond on enne koodi testimist nö tühi. See tähendab, et testkeskkonda tehakse täiesti uus installatsioon, mis sisaldab nii rakendust ja andmeid. Sellisel juhul näeb testija nii varasemalt kirjutatud koodi ehk programmi toimimist koostoimes lisandunud arendusega. Piltlikult laetakse kohvimasinasse programm, mis kohustab masinat tegema erineva tehnoloogia ja kohviproportsiooniga jooke. Samal ajal laetakse seadmesse ka kohvi ja piim (ehk andmed), et kasutaja saaks just sellise lõpptulemuse, nagu ta soovis; 2) teisel juhul ei installeerita testkeskkonda lähtekoodi andmestikku, vaid üksnes uue rakenduse kood. Sellisel juhul testitakse vastava rakenduse toimimist testkeskkonnas 2 Edastatud vaidlustajale riigihangete registri kaudu (sõnum 880146). Vaidlustuskomisjonile riigihangete registrist kättesaadav.  Sorainen – 4/8 – juba olemasolevate andmete baasil ning kontrollitakse seda, kas arendatud kood teeb seda, mida ta pidi tegema. Taaskord, väga lihtsustatud näitel, sisestatakse kohvimasinasse lisaks ka kakao tegemise käsklus, kuid kohv ja piim on seadmes juba olemas ning kui kasutaja kontrollib, kas programmeeritud käsklus soovitud tulemi toob, kasutab ta uuena kirjutatud „kakao“ koodi aga algset andmebaasi. Selliselt võib jääda mulje, et masin ikkagi kakaod ei tee, kuna algses andmebaasis on vaid kohvipuru ja piim aga mitte kakaopulbrit. 18. Protsessi vaates näeb testimise algatamine välja selliselt, et selleks, et testija saaks proovitöö lahendust testima hakata, peab esmalt paigaldaja selle testkeskkonda viima. Selleks otsustab paigaldaja (antud juhul RMIT-i töötaja – RMIT devops), millist ülalkirjeldatud viisi ta testimise eelduste loomiseks kasutab. Kui lahendus on testkeskkonda paigaldatud, alustab tööd testija, kes kontrollib, kas proovitöö lahendus vastab hankija seatud nõuetele. 19. Käesoleval juhul on oluline seegi, et hankija lähteandmetes puudus üks andmeosa. Vaidlustaja kirjeldab alljärgnevalt nimetatud andmeosa puudumist täpsemalt, kuid viitab etteruttavalt, et kui pakkujatel tuli hankija enda antud lähteandmeid proovitöö koostamisel täiendada, siis tuli hankijal vastavalt täiendatud osa ka testimisel arvesse võtta (st kohandada oma testimise protseduuri selliselt, et vastavalt täiendatud osa toimimist kontrollida). 20. Lihtsustatult ei saanud hankija proovitöö hankija testkeskkonda installeerimisel testida üksnes juurde kirjutatud rakenduse koodi (st seda kas kohvimasin „kakaod“ põhimõtteliselt teha oskab), vaid pidi veenduma ka selles, et andmestik on ajakohastatud (kuna kohvi ja piim on hankijal endal juba olemas, kuid kakao pannakse seadmesse pakkuja poolt kaasa pandud lisandina ehk uue andmeühikuna). Kui programmi uuena arendatud rakendus teeb uue arenduse najal soorituse ilma uuendatud andmeteta, ei tähenda see seda, et kirjutatud kood ei tööta, vaid et kood ei saa tulemit näidata, kuna programmis puuduvad andmed, mis rakenduse töö nähtavaks muudaks (kohvimasin võib suriseda, kuid ilma kakaopulbrita toode ei valmi). 21. Eelnevast tuleneb õiguslikus vaates aga oluline järeldus, et hankija antud lähteülesande ja puuduliku andmestiku tõttu, mida ta palus pakkujatel endil täiendada, pidi hankija lahenduse paigaldamisel ja testimisel võtma muudatusi andmebaasis arvesse. 4.3. Nõuded proovitöö lahenduse esitamisele ja hankija selgitused 22. Selleks, et VaKo mõistaks, milles on hankija siinkohal vea teinud, tuleb esmalt põgusalt kirjeldada, kuidas proovitöö lahenduse esitamine ja hindamine on hankija poolt RHAD-s ette nähtud. 23. Hankija on RHAD-s ette näinud, et pakkujad peavad esitama proovitöö lahendused, milles realiseeritakse teatavad RAR-i muudatused. Selleks esitas hankija kõigile pakkujatele RHAD osana lähtekoodi, mille pakkujad pidid võtma aluseks, et teha proovitöö juhendis nõutavad RAR-i arendused, mille alusel hankija pakkumusi hindas. Need RHAD osaks olevad lähtekoodil põhinevad arendused tuli omakorda hankijale nn tarnena esitada. 24. Seejärel oli hankija proovitöö juhendis ette näinud, et hankija peab saama paigaldada proovitöö lahenduse RAR-i testkeskkonda, RMIT RFN nõuetele vastava paigaldusjuhendi alusel ja proovitöö peab olema töötav testkeskkonnas. 25. Olgu siinkohal öeldud, et vaidlustajal puudub täielik teave sellest, millistest eeldustest lähtudes RAR-i testkeskkond toimib, iseäranis millised andmed on testkeskkonnas kasutatavas andmebaasis ning millistest eeldustest lähtudes hankija vaidlustaja proovitööd testis. See teave on olemas üksnes hankijal, kuid vaidlustusmenetluses saab hankija seda VaKo-le igati selgitada. 26. Järgmiseks tuleb arvestada, et nii nagu nähtub ka riigihangete registri teabevahetusest ja vaidlustaja eelnevalt juba mõista andis, oli hankija esitatud lähtekoodi andmestikus punkti 3.2.1 osas puudus. Nimelt juhiti registri teabevahetuses hankija tähelepanu asjaolule, et hankija  Sorainen – 5/8 – lähtekoodis puudus üleüldse klassifikaatori väärtus "Riskifinantseerimisabi", mistõttu oli proovitöö lahenduses võimatu vastavat klassifikaatori koodi kasutada.3 Teisisõnu poleks uus arendatud rakendus vajalikku sooritust teinud, kuna olemasolevas lähtekoodis polnud andmeid selle soorituse lõpuleviimiseks. Selliselt võib jääda mulje, nagu loodud rakendus ei tööta. Sellega seonduvalt paluti hankijalt juhendust. 27. Hankija vastas sellele küsimusele lakooniliselt, et sel juhul tulebki vastav klassifikaator andmebaasi lisada. Selliselt pidi pakkuja proovitöö lahendus ka seda täiendust sisaldama. Kui hankija kohustas pakkujaid, sh vaidlustajat klassifikaatorit andmebaasi lisama, siis pidi hankija aru saama sellestki, et pakkujate, sh vaidlustaja proovitöö lahendused saavad täita punktis 3.1.2 esitatud tingimuse üksnes siis, kui hankija paigaldab testimiseks proovitöö lahenduse nii, et testitakse pakkuja proovitöö rakenduse lahendust ja pakkuja andmebaasi koos, kuna hankija nõudmise tõttu olid need teineteisest sõltuvaks muudetud. 28. Teisiti öeldes, kuna hankija nõudis oma vastuses muudatust ka andmetes, mida rakendus sisendiks kasutab, siis ei saanud hankija korrektselt testida proovitöö lahendust nii, et sisendiks vajalikud andmed tulenesid hankija testkeskkonnast, kuna testkeskkonna kasutatavad andmed ei pruukinud sisaldada ega tõenäoliselt sisaldanudki eelviidatud klassifikaatori väärtust. Järelikult olid proovitöö testimisel välistatud eelnevalt kirjeldatud installatsioonimeetod, milles testitakse üksnes rakendust ilma proovitöö lahenduses sisalduva andmestikuta. Viimased oli hankija aga ise oma nõudmisega omavahel sõltuvusse seadnud. 4.4. Vaidlustaja proovitöö lahenduses ei ole mittevastavust ja finantsvahendaja nime ei kuvata hankija testrakenduses hankija paigalduse ja/või testimise vea tõttu 29. Vaidlustaja on valdkonna professionaalina hankija väidet sellest, et vaidlustaja proovitöös täitmiseks valitud finantsvahendaja nime välja ei kuvata, mitmeid kordi testinud. Nagu nähtub vaidlustaja testkeskkonnast, milles vaidlustaja kontrollis proovitöö lahenduse vastavust hankija seatud tingimustele ka enne pakkumuse esitamist, kuvatakse selles vastavat välja korrektselt (lisa 2). Seda siis põhjusel, et vaidlustaja loodud ja testkeskkonda installeeritud kood ja andmestik ühtivad – üheaegselt sooritab programm käskluse näidata nõutud välja, kuna lähtekoodi andmestik sisaldab andmeid selle välja sisu kohta, mida rakendus peab kuvama. 30. Kuna vaidlustaja testkeskkonnas kõnealust välja probleemideta kuvatakse ning tulenevalt asjaolust, et vaidlustaja tegi spetsiifilisi lisapingutusi selleks, et punkti 3.2.1 nõuetele vastata ka hankija lähtekoodi puuduste tingimusis, siis tuvastas vaidlustaja tervikliku tehnilise analüüsi raames kolm võimalikku põhjust, miks hankija testkeskkonnas välja korrektselt ei kuvata. 31. Kõigist võimalikest stsenaariumitest, mille vaidlustaja tehnilise analüüsi raames läbi katsetas, nähtub, et viga saab olla üksnes hankija poolne (kas proovitöö lahenduse testkeskkonda installeerimisel ja/või testimisel). Kui viga on hankijast tingitud, siis ei saa tulenevalt väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikast teha ettevõtja suhtes negatiivset otsust,4 ehk antud juhul tuvastada mittevastavust ja vähendada selle eest punkte. 4.4.1. Hankija ei järginud proovitöö lahenduse testimisel enda paigaldusjuhendit 32. Tulenevalt proovitöö juhendist oli hankija seadnud tingimuseks, et RMIT-i töötaja (RMIT devops) peab saama proovitöö paigaldada RAR-i testkeskkonda RMIT RFN nõuetele vastava paigaldusjuhendi alusel. 3 Riigihangete registri teabevahetuse sõnum 848967. 4 Vrd RKHKo 3-3-1-24-13, p 39.  Sorainen – 6/8 – 33. Kõnealuse paigaldusjuhendi (lisa 3) punkti 4.4 kohaselt tuli seadistada liquibase andmebaas versioneerimiseks.5 Lihtsamalt öeldes tähendab see, et kohaseks paigaldamiseks tuleb paigaldada andmestik ja rakendus koos. See omakorda võimaldab hankijal testida rakendust koos muudatustega andmestikus, mida hankija ise nõudis. 34. Täitmaks punktis 3.2.1 sätestatud tingimuse, oli vaidlustaja proovitöö lahendusse lisanud koodirea (lisa 2 – skript I), mille käivitamisel oleks punktis 3.2.1 sätestatud tingimus täidetud ja kõnealune väli kohaselt kuvatud. Kuna hankija aga proovitöö lahendust paigaldusjuhendi kohaselt ilmselt ei paigaldanudki, siis ta seda koodirida ka ei käivitanud, mistõttu hankijale punktis 3.2.1 nõutud välja ka ei kuvatud. 35. Kui hankija paigaldanuks proovitöö lahenduse terviklikult, ehk rakenduse ja andmestiku koos, siis ei saanuks tekkida olukorda, milles hankijale poleks kõnealust välja kuvatud. 36. Hankija ei saa ka väita, et talle oleks proovitöö lahenduse paigaldamise või testimise raames olnud teadmata, et vaidlustaja on hankija nõudmiste täitmiseks pidanud ka andmestikku täiendama. 37. Nimelt esitas vaidlustaja koos proovitöö lahendusega dokumendi pealkirjaga changelog.md, milles vaidlustaja kirjeldas mitmeid muudatusi (lisa 4). 6Nii oli selles dokumendis selgelt välja toodud, et andmebaasis on tehtud muudatusi ning vaidlustaja oli täiendavalt lisanud "Vajab finantsvahendajat" seadistamise võimaluse punkti 3.1.2 täitmiseks. 38. Seda teavet pidi hankija proovitöö lahenduse paigaldamisel ja testimisel arvestama. Rääkimata sellest, et hankija andis ise juhise andmebaasi täiendamiseks, mistõttu tulnuks tal vastavuse kontrollimisel lisatud andmete suhtes eriti hoolikas olla. 39. Olukorras, milles hankija proovitöö lahendust korrektselt ei paigalda, ei saagi lahendust korrektselt testida, kui just proovitöö lahenduse testija paigaldamise viga iseseisvalt ei märka. VaKo on oma varasemas praktikas leidnud, et kui hankija ei testi nt seadmeid nõuetekohaselt, siis ei saa hankija pakkumust vääral eeldusel toimunud testimise tõttu ka tagasi lükata.7 40. Lõpetuseks teostas vaidlustaja ise proovitöö lahenduse paigalduse ja testimise lähtudes hankija paigaldusjuhisest. Selle ülevaade on esitatud lisas 5. 4.4.2. Kui hankija proovitöö lahendamisel enda paigaldusjuhendit siiski järgis, siis on jätkuvalt tegemist hankija minetusega 41. Kui hankija siiski järgis enda paigaldusjuhendit, st paigaldas vaidlustaja rakenduse koos vaidlustaja muudatustega lähteandmetes, siis ka sellisel juhul sai viga tekkida üksnes järgmiste hankija minetuste tõttu. 42. Enne nende minetuste täpsemat käsitlemist on oluline veelkord meenutada hankija enda antud juhist küsimustes-vastustes. Pakkuja ülesanne oli proovitöös programmeerida teatud väljade kuvamine mh ühe versioonina ka nii, et kui esitatud on volitatud üksuse nimi ning „Riskifinantseerimisabi (artikkel 21)“, siis pidi RAR-is kuvatama ka valitud finantsvahendaja nime. RHAD osaks olnud lähtekoodis aga puudus klassifikaator „Riskifinantseerimisabi“, mis pakkujatel tuli hankija antud suunise kohaselt samuti proovitöö lahenduse andmestikku lisada. 43. Selleks, et minetust ületada, tegi vaidlustaja proovitöös seega täiendava jõupingutuse. Vaidlustaja lisas proovitöö lahendusse teisegi skripti, mis uuendanuks andmebaasi (lisa 2 – skript II), mille tulemusel oleks olnud võimalik saavutada kogu p-le 3.2.1 vastavus. Vaidlustaja eeldab, et selle skripti pidi hankija oma andmebaasis käivitama, kui ta proovitöö lahenduse 5 .md laiendiga faile saab avada notepadis. 6 .md laiendiga faile saab avada notepadis. 7 VaKo 62-23/258042, p 10-10.4.  Sorainen – 7/8 – vastavust kontrollis. Sellisel juhul eksisteerib kaks alternatiivi, mille tõttu hankija enda testkeskkonnas vaidlustaja proovitöös kuvatut ei näinud. (a) Alternatiiv I 44. Esimene võimalik versioon juhtunust on see, et hankija andmebaas juba sisaldas kirjet „Riskifinantseerimisabi (artikkel 21)”, kuid selle nimetus hankija andmebaasis oli teistsugune, kui punktis 3.2.1 selleks antud ja millest pakkuja skripti koostamisel lähtus. 45. Kui nimekujud on erinevad, siis ei saa testkeskkonnas ka selle skripti abil nõutavat välja kuvada. Kui hankija andmebaasis oli kirje nimetus erinev, kui RHAD-s sätestatud, siis on see viga omistatav hankijale, mitte aga ühelegi pakkujale, sh vaidlustajale. (b) Alternatiiv II 46. Hankija andmebaas ei sisaldanud üldsegi kirjet “Riskifinantseerimisabi (artikkel 21)” ning hankija lisas selle kirje manuaalselt hiljem. Vaidlustaja oli oma pakkumuses mõelnud ka selle stsenaariumi peale ja lisanud oma proovitöö lahendusele funktsionaalsuse, millega hankija saanuks lihtsasti ja manuaalselt vajaliku funktsionaalsuse aktsepteerida. Vaidlustaja nimetas seda funktsionaalsust ka dokumendis changelog.md. 47. Asjaolule, et hankija protseduuris tehti viga viitab ka see, et ainsana sai maksimumpunktid proovitöö lahenduse kolmas isik, kes on vaidlustajale teadaolevalt RAR-i senine arendaja (täpsemalt Wisercat Estonia OÜ). Vaidlustaja eeldab, et neile on RAR-i varasemast arendamisest teada asjaolud, mis ei olnud teada teistele pakkujatele, mistõttu ei esinenud sama puudust nende proovitöö lahenduses. Selliselt oli andmebaasi algsel arendajal võimalik proovitöös vastav olukord ületada, mida teistel pakkujatel, kes käitusid hankija juhiste järgi, aga ei olnud võimalik. 5. KOKKUVÕTE 48. Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et hankija testimisprotsessis või -keskkonnas esines hankijast tulenev puudus, millest tulenevalt ei kuvanud testkeskkond vaidlustaja proovitöö lahendust kohaselt. 49. Selline pakkumuste hindamine ei ole aga kooskõlas RHS § 117 lg-s 1 ja § 3 p-s 1 ja 2 sätestatuga ega saa olla õiguspärane. 50. Vaidlustaja püüdis hankijalt saada ka täpsemat teavet testimisprotokollide ja -meetodite kohta, mis hankija vaidlustaja proovitöö suhtes sellisele järeldusele viis, kuid paraku hankija neid ei väljastanud ega selgitanud rohkemat. 6. ÄRISALADUST SISALDAV TEAVE 51. Vaidlustaja käsitleb vaidlustuse lisasid 2, 4 ja 5 teabena, mis sisaldavad tema ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes, mille avaldamine kolmandale isikule rikuks vaidlustaja ärisaladust ja mida ei tohi seetõttu vaidlustusmenetluses kolmandale isikule ka avaldada. 52. Kuivõrd tarkvaraarendajate töö seisnebki koodi loomises (käesoleval hetkel kajastatud lisades 2, 4 ja 5), seisneb ka tarkvaraarendajate (sh vaidlustaja) äriline eelis tema konkurentide ees just selles, kuidas ja millise sisuga ta tarkvarakoodi ehk enda intellektuaalset omandit loob. 53. Vaidlustaja ärisaladust sisaldab riigihangete registrist kättesaadav vaidlustaja proovitöö hindamise protokoll, kuna sellest võib vähemasti aimata, kuidas on vaidlustaja täpsemalt proovitöö sooritanud. Hankija täpsemad põhjendused on konfidentsiaalsed seetõttu ka siis, kui hankija arusaam vaidlustaja koostatud lähtekoodi arendusest ja väidetavast mittevastavusest on  Sorainen – 8/8 – ebaõiged. Ka seadusandja ei ole RHS-is teinud asjata õiguspoliitilist valikut, mille kohaselt tehakse otsuse põhjendused teatavaks eeskätt pakkujale, keda need põhjendused vahetult puudutavad, mitte aga teistele pakkujatele, rääkimata laiemast üldsusest. 54. Seetõttu palub vaidlustaja vaidlustuse lisades 2, 4 ja 5 ja vaidlustaja proovitöö hindamise protokollis esitatud teavet kolmandale isikule vaidlustaja ärisaladuse kaitseks mitte avaldada. 7. MENETLUSLIKUD TEATED 55. Vaidlustajale tehti vaidlustatud otsus ja nende põhjendused teatavaks 28.08.2024. Seetõttu on vaidlustus RHS § 189 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 8 kohaselt tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 09.09.2024. 56. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 6). 57. Vaidlustaja soovib asja lahendamist suulisel istungil. 58. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) hankija protokolliline otsus; 2) vaidlustaja proovitöö lahenduse väljavõtted (konfidentsiaalne); 3) RMIT-i paigaldusjuhend; 4) changelog.md (konfidentsiaalne); 5) vaidlustaja lahenduse paigaldus ja testimine lähtudes RMIT-i paigaldusjuhendist (konfidentsiaalne); 6) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Mario Sõrm Kadri Härginen advokaat vandeadvokaat