Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

1 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7 1.1 Valitsussektori finantsülevaade .....................................................................................................................................................................7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2023. aastal ....................................................................................................................7 1.1.2 Olulised sündmused ......................................................................................................................................................................................8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ...................................................................................................9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ......................................................................................9 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 14 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 16 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 20 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 21 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 22 1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 24 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 24 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 27 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 31 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 34 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 36 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 38 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 46 1.2.12 Tõhus riik................................................................................................................................................................................................... 48 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 50 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 52 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 55 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 57 1.2.17 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 59 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 60 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 63 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 64 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 65 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 66 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 67 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 68 2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................69 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 69 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 71 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 72 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 73 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 75 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 122 2.7 Lisad (a1–a31).................................................................................................................................................................................................. 128 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 196 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 196 2  3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 198 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 199 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 200 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 201 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 202 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 231 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 231 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 233 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 234 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 235 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 237 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 238 Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 263 3 Rahandusministri eessõna Hea riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande lugeja! 2023. aastal loodetud pööret Eesti majanduse Teisalt, kui olla optimist, on eelarvepuudujääk aidanud taastumiseks kahjuks ei toimunud. Jätkuv Venemaa inimestel ja ettevõtetel pikalt kestnud majanduslangust agressioonisõda Ukrainas, raskustes eksporditurud, paremini üle elada, kuid edaspidi peame pingutama, et hinnapõhise konkurentsivõime kadu, tarneraskused, peatada kasvav defitsiit ja koos sellega riigivõla kiire ettevõtete ja tarbijate vähene kindlustunne ning mitmed kasv. muud tegurid pärssisid tõusuteele naasmist. Pidime 2023. aastal astus ametisse uus valitsus, mis seadis leppima Euroopa Liidu riikide seas suurima prioriteetideks Eesti riigi julgeoleku ja riigi rahanduse majanduslangusega. kordategemise. Panustamine riigi kaitsmisse ja vastutus- Oleme väike ja avatud majandusega riik ja võrreldes muu tundlikku rahapoliitikasse on investeering meie Euroopaga sõltume rohkem väliskeskkonnast. Eesti tulevikku, et meil oleks iseseisev riik, kus majandus majanduse varasemalt kindlana püsinud eelised – saaks toimida ja õitseda, et me saaksime pakkuda lähedus tugeva majanduse ja kiire kasvuga Põhjamaa ettevõtjatele kindlustunnet siin jätkuvalt tegutseda ja riikidele ning geograafiline positsioon ida ja lääne siia investeerida. vahel – pöördusid ootamatult kiirelt meie vastu. Meie Esimesed sammud riigieelarve jätkusuutlikumale rajale peamiste eksporditurgude, Soome ja Rootsi majandus oli tagasitoomiseks tegime ettevaatavalt eelmise aasta samuti Euroopa nõrgimate seas. suvel, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja Sellegipoolest pidas Eesti majandus tervikuna harjuda. Riigikogus võeti vastu mõningad maksu- keerulistele oludele hästi vastu. Majanduse maht muudatused, muutsime lasterikka pere toetused riigile eurodes mõõdetuna kasvas kogu 2023. aasta jooksul. jõukohasemaks ning leppisime igas ministeeriumis Tööturg püsis stabiilne, palgakasv jätkus, hinnatõus kokku esimesed hädavajalikud kokkuhoiukohad. Nende hakkas aasta teises pooles raugema ning oli kaks korda otsuste tulemusel saime parandada 2024. aasta eelarve- väiksem võrreldes 2022. aastaga. Vastupidiselt töötleva positsiooni, suurendada kaitsekulutusi kolme prot- tööstuse ja ehitussektori madalseisule läks teenuste sendini SKP-st ning hoida perioodil 2024–2027 kokku ekspordil üle ootuste hästi, mis andis majandusele ligi 850 miljonit eurot. tugeva toe. Tulude suurendamisest ja riigile üle jõu käivate Majandusnäitajate järgi oli ja on siiani tegu pigem kulutuste vähendamisest ei pääse me ka tulevikus. Suur vinduva majanduslangusega, mille põhi kolme- töö nii riigirahanduse kui ka majanduse seisu paran- protsendilise kahanemisega jäi möödunud aastasse. damiseks seisab veel ees. Kui me eelarve seisu Eesti varasemates majanduskriisides on ühiskonnal parandamiseks mitte midagi ei tee, hoogustub meie tervikuna sarnase languse korral olnud palju valusam võlakoormuse kasv veelgi – 2028. aastaks oleks see kui nüüd. Sellegipoolest ei saa praegust seisu kuidagi 36 protsenti SKP-st ning ainuüksi intressideks alahinnata. maksaksime pool miljardit eurot. See on väga suur Siiski näitab Eesti majandus paindlikkust ja summa, mida meil on vaja hulga otstarbekamalt kohanemisvõimet. Ettevõtted on visad raskustele vastu kasutada, eeskätt julgeoleku-, haridus- ja tervise- pidama, pingutatakse uute turgude otsimisel ja valdkonna täiendavaks rahastamiseks. vaadatakse üle seniseid ärimudeleid, ka selliseid, mis ei Eesti majandus ei ole praegu oma parimas vormis, kuid ole kooskõlas Venemaa sanktsioonidega ja mida pole kasvu tugevaks aluseks on korras riigirahandus ja selle mõistlik enam kunstlikult elus hoida. Keerulisi aegu on nimel peab vilgas töö jätkuma. seni aidanud ettevõtetel üle elada ka piisavad varu- puhvrid. Rasketeks aegadeks peaks valmis olema ka riik. Headel aegadel tuleb koguda reserve, et olla valmis ootamatusteks. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud viimastel aastatel rajalt kõrvale kalduma ning eelarve on lastud struktuursesse defitsiiti. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamise peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile katteallikat otsimata. Ka Mart Võrklaev 2023. aasta eelarve otsused tehti lõdvendatud reegleid Rahandusminister järgides. 4 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandus- seisundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest ministeeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- aruanne, mis annab ülevaate riigieelarves seatud suundadest järgmisel majandusaastal. eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldab riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finants- Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist seisundist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve Vabariigi Valitsuse suhtes. Majandusaasta koond- täitmisest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid. aruande kaudu on Vabariigi Valitsusel võimalus Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks vajalik sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruandega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- Majandusaasta koondaruande arvnäitajad on esitatud ja avaliku sektori informatsiooni olemasolu. 2023. aasta 31. detsembri seisuga ja neid on korri- geeritud üldjuhul kuni 2024. aasta 30. aprillini, mis on Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatu- rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse pidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamis- juhend“ § 9 lõike 4 järgi viimane tähtaeg, mil aruandeid kohustuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemis- muuta. Auditite käigus on sellest tähtajast hiljem tehtud alade tulemusaruannetel ning muul aruandlusel. üksikuid olulisi muudatusi kuni aruande esitamiseni. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta kontrolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatu- koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale pidamise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandus- järgneva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi aasta koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, majandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatu- aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli pidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigi- hiljemalt 31. augustil. eelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi tulude, kulude ja investeeringute kohta. majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandus- informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta aasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta. otsuse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koond- Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande aruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finants- 5 Mõisted Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise tutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele järelevalvet teostava organi või tööandjana. kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukor- majandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist dadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eri- avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku oma- olukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. valitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 prot- senti või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga Statistiline eelarvepositsioon (puudujääk või "kohalik omavalitsus". Avalikust sektorist suurima osa ülejääk) – eelarve tulude ja kulude vahe, mida (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. korrigeeritakse põhivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning ülejääk, kui tulud on Eelarvepositsioon – eelarve tulude ja kulude vahe. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning kuludest suuremad. ülejääk, kui tulud on kuludest suuremad. Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korri- geeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende ühekordseid ega ajutisi tehinguid. valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ühingud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse. Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevus- programmiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku kajastatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud sektori üksuste read on rida-realt liidetud ning oma- pikaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata vahelised saldod elimineeritud. võimaldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemus- Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase valdkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti iga- prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. päevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei Tervisekassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt olevate sihtasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensioni- kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse keskus) raha. sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse Nominaalne eelarvepositsioon – kogutulude ja kogu- valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kulude vahe. kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse Valitsussektori eelarvepositsioon – valitsussektori koguprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul kogutulude ja kogukulude vahe. loodud varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandus- Välisvahendid – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa aasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või SKP. välisriigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- vahendid, mida vahendite saaja kasutab arengute, kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik reformide ja investeeringute elluviimiseks. institutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastab järgmisele suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori kahele tingimusele: 1) seaduse või muu õigusakti (konsolideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrd- kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel luses tuntud kui Maastrichti võlg. on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab insti- 1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP. 6 1 Tegevusaruanne 1.1 Valitsussektori finantsülevaade 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2023. aastal Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2023 2022 Reaalse SKP aastakasv –3,0% –0,5% Tööpuudus 6,4% 5,6% Inflatsioon 9,2% 19,4% Palgakasv 11,5% 11,6% Valitsussektori tulud 14 734 mln eurot 13 699 mln eurot Valitsussektori kulud 15 130 mln eurot 13 256 mln eurot Valitsussektori –397 mln eurot 443 mln eurot raamatupidamise tulem Valitsussektori nominaalne –3,4% SKP-st –1,0% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne –1,3% SKP-st –1,1% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori võlakoormus 19,6% SKP-st 18,5% SKP-st Valitsussektori konsolideeritud 9,3% SKP-st 11,1% SKP-st finantsreservid Allikas: Statistikaamet, Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne. Statistkaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 7 1.1.2 Olulised sündmused OLULISED SÜNDMUSED 2023. AASTAL Ukraina sõda 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mille tõttu algas massiline riigist väljaränne. Eesti kohanes põgenike vastuvõtmisega ning korraldab elu ühiskonnas siiani muutuvate olude põhjal ümber. Alates 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta lõpuni taotles ajutist kaitset 50 654 inimest (sealhulgas 2023. aastal 8783 inimest) ning ajutise kaitse pikendamist 35 384 inimest. Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju Ukraina sõda on mõjutanud nii Eestit kui ka kõiki teisi Euroopa riike leidma uusi võimalusi energia hankimiseks. Venemaast sõltumatu gaasivarustuse tagamiseks loodi Eestis era- ja riigisektori koostöös LNG vastuvõtu võimekus (Pakrineeme haalamiskai). 2023. aasta jooksul selle kaudu gaasi veel vastu ei võetud. Intressikulu Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta suvel ja jõudis sellega lõpule 2023. aasta septembriks. Sarnases tempos ja ulatuses tõusis ka eluasemelaenude aluseks olev euribor. Kuna valdav osa Eestis antud eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga, siis jõudis intressimäärade tõus laenumaksetesse täies ulatuses alles 2023. aasta lõpuks. See tähendab, et intressimäärade tõusu mõju elanike rahakotile oli 2023. aastal kordades suurem kui aasta varem. See seletab osaliselt eratarbimise nõrkust 2023. aastal, kui palgatulu kasv ületas juba selgelt hinnatõusu. Valimised ja uus koalitsioon 2023. aasta märtsis toimusid korralised Riigikogu valimised, mille võitnud Reformierakond moodustas koos erakonnaga Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga valitsuse. Uue valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt asuti parandama riigi rahalist olukorda eesmärgiga liikuda valitsussektori eelarvepositsiooniga tasakaalu suunas. Selleks võeti vastu seadusemuudatused, et tõsta tulumaksu, käibemaksu, aktsiise ja hasartmängumaksu ning otsiti riigieelarveliste kulude kärpimise võimalusi. Uus valitsus muutis ka ministeeriumide struktuuri. Koalitsioonileppe kohaselt puudutas ministeeriumite töö ümber korraldamine otseselt viit ministeeriumit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga liitusid struktuuriüksused sotsiaalministeeriumist. Keskkonnaministeeriumi baasil loodi kliimaministeerium, millega liitusid majandusministeeriumist ehituse- ja transpordi valdkond ning energeetika. Maaeluministeeriumi baasil loodi regionaalministeerium ning sellega liitusid üksused rahandus-, sotsiaal-, ja majandusministeeriumist. Muudatustega kaasnes muuhulgas andmete aegridade võrreldavuse halvenemine. OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2023. AASTAT Ukraina sõda 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõda Ukrainas kestab endiselt, mille tõttu jätkub ka riigist väljaränne. Ajutist kaitset on 2024. aastal 12. mai seisuga taotlenud kokku 2011 inimest ning ajutise kaitse pikendamist 16 616 inimest. Maksumuudatused ja kulude kokkuhoid 2024. aastal jõustunud maksumuudatuste koosmõjul suureneb eelarvetulu 298,5 miljoni euro võrra. Tänavune positiivne mõju tuleb kaudsetest maksudest, suurima mõjuga on käibemaksu standardmäära tõus 22 protsendini. Lisaks käibemaksumäära tõusule mõjutab seda aastat ka mitme aktsiisimäära tõus. Kulude kokkuhoiu meetmeid oli 2024. aasta riigieelarves 29 miljoni euro ulatuses. Sellele lisaks käivitati nullbaasilise eelarve projekt, millega loodetakse kulusid vähendada alates järgmisest aastast. Lisaeelarve 2024. aasta riigieelarves oli enam kui 500 miljoni euro väärtuses eelarvepositsiooni parandavaid ja tasakaalu poole suunavaid otsuseid. 3. aprillil 2024 avaldatud kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes veelgi pessimistlikum. Majanduse taastumine on aeglasem, mistõttu on prognoositav eelarvepuudujääk suurem. Valitsus otsustas teha 2024. aastaks negatiivse lisaeelarve eesmärgiga hoida riigirahandus jätkusuutlikul rajal. Lisaeelarve koostamisel lähtuti riigiasutuste olukorra analüüsist, arvestades nii kevadist majandusprognoosi kui ka asutuste sotsiaalmajanduslikke vajadusi. Selleks, et valitsussektori puudujääk oleks juba 2024. aastal alla kolme protsendi SKP-st ja Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarvereegleid, lepiti Vabariigi Valitsuses kokku negatiivse lisaeelarve meetmetes, mis parandavad eelarvepositsiooni 173 miljoni euro võrra. Negatiivne lisaeelarve sisaldab ligikaudu 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimalusel ka nende allasutused ja sihtasutused hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskuludest. 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele Eesti majanduse reaalmaht oli 2023. aastal languses. konnas, majutuses ja toitlustuses, finantsvahenduses ja Majanduse olukorda mojutasid korgele kerkinud avalikus halduses. Kuigi aasta taguse ajaga võrreldes hinnatase, suurenenud intressimaarad, madal kasumid ettevõtlussektoris tervikuna langesid, toimus kindlustunne ja usna nork seis Eesti peamiste langus 2022. aasta kõrgtasemelt ning kokkuvõttes püsis kaubanduspartnerite majandustes. Pusivhindades SKP ettevõtete finantsseis üldiselt rahuldav või mõne haru langes kolm protsenti ja seejuures langes suure osa puhul isegi hea. Seetõttu ei pruukinud olla vajadust tegevusalade reaalne lisandvaartus. Teiste seas langes tööjõukulude vähendamiseks. Töötuse määr kerkis lisandvaartus tootlevas toostuses, ehituses, kutse-, aastaga vaid 0,8 protsendipunkti võrra ja jõudis teadus- ja tehnikaalases tegevuses, veonduses ja 2023. aasta keskmisena 6,4 protsendini. Keskmise laonduses ning energeetikas. Jooksevhindades SKP brutokuupalga kasv oli kiire ja püsis 2022. aastaga kasvas 2023. aastal 4,6 protsenti (vaata joonist 1), mis sarnases tempos, ulatudes 11,4 protsendini. vaatamata reaalmajanduse norkusele toetas maksu- laekumist ja eelarve seisu. Keskmine reaalpalk hakkas inflatsiooni taandudes 2023. aastal taas kasvama, kuid ostujõud ei 2023. aastat iseloomustas kaubavahetuse laialdane saavutanud kiire hinnatõusu eelset, 2021. aasta nõrgenemine. Maailmakaubandus pöördus langusesse taset. Eratarbimine 2023. aastal tervikuna langes. Maja- juba 2022. aasta lõpus ning mahud vähenesid kogu pidamiste tarbimisvõimalusi vähendas muu hulgas ka möödunud aasta jooksul. Seejuures oli euroalal laenuintressimaksete suurenemine. Uute eluaseme- kaubanduse langus peaaegu kaks korda suurem kui laenude keskmine aastaintressimäär oli 2023. aasta maailmas keskmiselt. Eesti kaupade ja teenuste eksport detsembris 5,5 protsenti, samas kui 2022. aasta det- vähenes mullu 6,9 protsenti. Kaupade ekspordi langus sembris oli see 4,4 protsenti ja 2021. aasta detsembris oli laiapõhjaline, rohkem langes aga mineraalsete 1,9 protsenti. toodete, puidu ja puidutoodete, puitehitiste ning elektrimasinate ja -seadmete eksport. Samas teenuste Hinnakasv aeglustus 2023. aastal tuntavalt. Energia- eksport kasvas eelkõige IT- ja äriteenuste ekspordi ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende edukuse toel. IT-teenuste müük mitteresidentidele mõjude majandusse ülekandumise lõpule jõudmine, aga moodustas 2023. aastal peaaegu veerandi teenuste ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni ekspordist. 2023. aastal jätkas kasvu ka reisiteenuste kiiret aeglustumist 2023. aastal. Kui aasta alguses oli eksport, kuid Eesti majutusasutustes majutatud välis- tarbijahinnaindeksi kasv 18 protsendi juures, siis turistide arv ei saavutanud veel koroonaeelset taset. detsembrikuine kasv neli protsenti oli kahe ja poole aasta aeglaseim. Mitmete energiakandjate hinnad pöör- Töötleva tööstuse toodangumahud jätkasid dusid möödunud aastal langusesse ja toiduainete 2023. aastal langemist. Toodangumahud ja ekspordi- hinnatõus pidurdus. Peamiste majandusnaitajate tulud langesid suures osas töötleva tööstuse harudes. pohjalikum ulevaade on rahandusministeeriumi 2023. aastal pidasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted kevadises majandusprognoosis.3 olulisimaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse vähesust. Osa tootmissisendite hindu pöördus 2023. aas- tal langusesse. Töötleva tööstuse tootjahinnad on alates 2023. aasta suvest languses. Ehitusmahud olid 2023. aastal enam-vähem 2020. aasta tasemel. Samas kasvasid ehitusmahud kvartalivõrdluses 2023. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis ning neljandas kvartalis olid need suuremad ka 2022. aasta neljanda kvartaliga võrreldes. Ehitushindade kasv aeglustus aasta jooksul oluliselt. Vaatamata majanduslangusele ei halvenenud tööturu olukord märkimisväärselt. Töötajate arv hakkas vähenema alates 2023. aasta keskpaigast. Töö- Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. kohtade arv langes enim tööstuses ja ehituses, töö- Allikas: Statistikaamet kohtade arv suurenes aga tervishoiu ja hariduse vald- 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi ning fiskaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor valitsussektori tulu, kulu, vara ja kohustised. jaguneb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, sektori üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse analüüsidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsus- peamiselt kohustuslike maksudega. Need on riigi- sektori vaatest lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarve- eelarvelised asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, reeglid4. Ka rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra sotsiaalkindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) 3 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 9 ning muud asutused. Muud asutused on avalik- pakkuvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- õiguslikud juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, ühingud (näiteks AS Eesti Energia, AS Elering, AS Tagatisfond, Rahvusooper Estonia), sihtasutused Tallinna Sadam). (näiteks haiglad), mittetulundusühingud ja äriühingud 2023. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude (näiteks AS Riigi Kinnisvara). Valitsussektorisse ei kuulu maht 18,81 miljardit eurot5 (2022. aastal 16,61 miljardit muud avaliku sektori asutused, näiteks Eesti Pank (koos eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid Finantsinspektsiooniga) ning riigi ja teiste valitsus- 80,5 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud sektori liikmete osalusega kaupu tootvad ja teenuseid 19,5 protsenti (vaata joonist 2). Joonis 2. Avaliku sektori 2023. aasta kulude kogumaht AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV 2023. aastal kuulus avalikku sektorisse 723 üksust, Pank ja Finantsinspektsioon). Valitsussektori 588 millest 588 üksust (81 protsenti) kuulus valitsus- üksusest 170 olid riigiasutused, 79 kohaliku oma- sektorisse. Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 135, valitsuse üksused, 21 avalik-õiguslikud isikud, 61 äri- neist 120 äriühingut, 14 sihtasutust ja mittetulundus- ühingud ning 257 sihtasutused ja mittetulundusühingud, ühingut ning üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti millest 186 kuulub kohalikele omavalitsusüksustele. VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON 2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarve- suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit puudujääk Statistikaameti esialgsetel andmetel eel- eurot. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus nevate aastate kuluotsuste ning halvenenud majandus- 2023. aastal pea 0,5 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi keskkonna tõttu 1,28 miljardi euroni (3,4 protsenti SKP- tingis omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine st, vaata joonist 3). Kokkuvõttes vastas puudujääk 2021. aastast alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas viimasele prognoosile: maksutulude alalaekumist kasvanud euribor). kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude enam- laekumine, peamiselt intressitulud, samuti jäid prog- Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 miljoni euro noositust väiksemaks riigieelarvest antavad toetused võrra ehk 2,4 protsenti SKP-st suurem peamiselt kesk- ning investeeringu kulud. Tervisekassa jaoks oli 2023. valitsuse halvema eelarveseisu tõttu. Puudujääk süvenes aasta finantsiliselt edukas: sotsiaalmaksu laekumine kiiresti aasta lõpus rekordtasemele kasvanud kulude vastas üsna täpselt eelarves planeeritule, kogunenud tõttu. Enim suurenesid riigieelarvest antavad toetused, reservilt teeniti täiendavat tulu seoses kerkinud baas- aga ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning intressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töö- investeeringud. Valitsemisfunktsiooni järgi (COFOG) võimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiu- kasvasidki eelmisel aastal enim riigikaitse kulutused teenustele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt (38,9 protsenti), mis viis nende osakaalu SKP-st oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 2,2 protsendilt 2,9 protsendini SKP-st. Kaitsekulude kasv 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Töötukassa finants- oli tingitud Venemaa alustatud sõja tõttu halvenenud seis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta julgeolekuolukorrast. lõpetati korrigeeritud andmetel 31 miljoni euro 5 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud. 10 Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja mahakandmisi omakorda ülejäägis või puudujäägis -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigi- enam ei arvestata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni asutuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaota- ülejäägi või puudujäägi arvestusmetoodika veel keeru- misele ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi lisem ning sisaldab raamatupidamise arvestuspõhimõte- raamatupidamise aastaaruanne on valitsuse aruanne tega võrreldes palju muid erinevusi. riigi finantsseisu ja -tulemuste esitamiseks ning finants- 2023. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega- planeerimise ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupida- tiivne tulem 396,8 miljonit eurot ja statistiline eelarve- mise aruandes esitatud andmed on tekkepõhised. Riigi- positsioon -1279 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja eelarve on kooskõlas statistiliste näitajate arvestus- joonist 4). Möödunud aastal tekitas erinevust ka kaitse- metoodikaga, mis on valdavalt samuti tekkepõhine ning ministeeriumi kulude kajastamine. Raamatupidamisliku põhineb olulisel määral raamatupidamisandmetel, kuid tulemi arvutamisel ei võetud arvesse kaitseotstarbelise sisaldab ka kassapõhiseid elemente, näiteks maksutulud, varustuse kulusid mahus, mille osas ei olnud riskid ja sealhulgas kolm maksuliiki ühekuulise nihkega. hüved veel 2023. aasta jooksul Eestile üle läinud. Samas Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei olid need juba kajastatud saldoandmike infosüsteemis, ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava mille statistikaamet võtab aluseks eelarvepositsiooni tulemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. hindamisel. Saldoandmike infosüsteemis kajastati nime- Eelarvepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse tatud kaupadega seotud kulude vähenemine peale seda, kõige üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeri- kui statistikaamet oli eelarvepositsiooni esialgse hinnan- takse põhivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus gu avaldanud. Statistikaamet korrigeerib eelarve- võetakse täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle positsiooni iga järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi hilisemat raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid raamatupidamise aastaaruande auditeeritud andmed. Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes 2023 2022 Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt –396,8 443,2 Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 850,8 730,0 Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus –0,5 –13,4 Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1518,5 –1250,7 Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse 13,7 7,3 mahakandmine Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, –35,5 –155,1 allahindlusest ja allahindluse tühistamisest Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu 0,0 0,0 Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse –119,0 –24,0 fondidesse Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest 248,4 195,0 kohustisest) Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks –26,0 –85,6 Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –18,7 –38,2 Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –10,6 –196,6 Muud korrigeerimised –266,3 39,5 11  2023 2022 Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –1 279,0 –348,6 Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –3,4% –1,0% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet. Statistkaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes 1.1.5 Valitsussektori tulud ÜLEVAADE 2023. AASTA TULUDEST Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatu- Erasektoris mõjutas palgakasvu inflatsioon ning ette- pidamise aruande kohaselt 2023. aastal 14,73 miljardit võtete suhteliselt hea finantsseis. eurot ehk 39,1 protsenti SKP-st. 2023. aastal kasvasid Protsentuaalselt kasvas suurematest maksudest kõige tulud 7,6 protsenti (1,03 miljardi euro võrra). kiiremini juriidilise isiku tulumaks – 21,7 protsenti. Selle Maksutulud kasvasid 7,2 protsenti (789,3 miljoni euro põhjus oli eelkõige finantssektori intressitulude kasv, võrra). Mahuliselt vedas kasvu sotsiaalmaks (suure- mis suurendas krediidiasutuste avansilise tulumaksu nedes 430,0 miljoni euro võrra), mille tasumist toetas laekumist ligi 2,4 korda võrreldes 2022. aastaga. vaatamata majanduslangusele tugevana püsinud töö- Mittemaksulised tulud kasvasid 8,9 protsenti (245,1 mil- turg. Sotsiaalmaksu tasumise kasv oli viimase 15 aasta joni euro võrra). Mahuliselt kasvasid kõige rohkem välis- üks kiiremaid. Tööjõumaksude laekumist toetas palga- abi (190,0 miljonit eurot) ning kaupade ja teenuste müük kulude jõudne kasv. Avalikus sektoris mõjutasid palga- (103,4 miljonit eurot) (vaata joonist 7). Dividenditulu kasvu aasta alguses toimunud üldine viieprotsendiline kasvas 35,9 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga palgatõus ning lisaraha suunamine hariduse, tervishoiu peamiselt ettevõtete Eesti Energia AS ja Elering AS ja siseturvalisuse valdkonna täiendavaks palgatõusuks. dividendide suurenemise tõttu. PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud vaba tulu tõstmisele ja vanaduspensioniealiste ühtse perioodil 2014–2023 keskmiselt 81 protsenti. Nende maksuvaba tulu kehtestamisele. osakaal on viimasel kahel aastal langenud 80 protsen- Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2014– dile. Ülejäänud osa moodustavad mittemaksulised tulud 2023 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt (vaata joonist 5). 47 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse Aastatel 2014–2023 moodustas sotsiaalmaks maksu- alljärgnevalt välisvahendite kasutamist põhjalikumalt. tuludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja Välisabi maht sõltus perioodil 2014–2023 toetuste käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on rakendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad võrreldes perioodi algusega (81 protsenti 2014. aastal) Euroopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021– kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks sotsiaalmaksu ja 2027. Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on tulumaksu osakaalu suurenemise tõttu 88 protsendini struktuuritoetuste rakendamine tavaliselt madalam ja maksutuludest (vaata joonist 6). Sotsiaalmaksu osakaal suureneb perioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal kasvas 2023. aastal kahe protsendi võrra 37 protsendini muudes tuludes oli aastatel 2014–2023 45 protsenti, ula- palgakulude tugeva kasvu toel. See toetas ka füüsilise tudes 41 protsendist 2022. aastal 57 protsendini isiku tulumaksu laekumist, mille osakaal langes vaid ühe 2019. aastal (vaata joonist 8). protsendi võrra 20 protsendile vaatamata üldise maksu- 12  Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE Riigieelarve planeerimisel moodustavad välisvahendid umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2023. aasta riigieelarve täitmisest (valitsussektori osa) moodustasid välistoetused 1,31 miljardit eurot (vaata 4.6 lisa c15 A2). Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakendatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendus- kava6, Eesti maaelu arengukava7 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 eraldati Eestile 4,80 miljardit eurot, mida sai kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 eelarve- perioodi rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht on 3,68 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu Joonis 9. Välisvahendite väljamakstud kulude jagunemine ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,20 mil- fondide lõikes 2023. aastal (miljonites eurodes, % kogumahust) jardi euro. Selles sisalduvad REACT-EU vahendid, mis on mõeldud COVID-19 tagajärgedega võitlemiseks, majan- duse elavdamiseks ja energiakriisiga tegelemiseks (vaata 2023. aasta lõpuks oli perioodi 2014–2020 ühtekuulu- joonist 9). vuspoliitika fondide Euroopa Liidu vahenditest välja Struktuurivahendite rakendamise olulised märksõnad makstud peaaegu 100 protsenti toetuste mahust. Aasta 2023. aastal olid paralleelselt toimunud 2014–2020 jooksul suunati Eesti majandusse ligi 428 miljonit eurot. rahastusperioodi lõpetamine ja uue rahastusperioodi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskendub käimalükkamine, mis mõjutasid projektide elluviimist. kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu valdkonna Kogu aasta jooksul oli kõrgendatud tähelepanu all prioriteedile. 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi lõppeva rahastusperioodi projektide tähtaegne valmi- Euroopa Liidu vahendite ees 1,07 miljardit eurot, millest mine ja viimaste väljamaksete teostamine. on välja makstud 945 miljonit eurot. Vahendeid on või- 6 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, lühendid vastavalt ESF, ERF ja ÜF. 7 Katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid, lühend EAFRD. 13  Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021–2027. malik kasutada koos üleminekuperioodiga ning taaste- Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastu panusega kuni aastani 2025. fondidest aastateks 2021–2027 toetusi summas 3,37 miljardit eurot. Uue rakendusperioodi alustami- Samal ajal tegeleti uue perioodi 2021–2027 välistoetuste seks vajalikud strateegiadokumendid – partnerluslepe ja vahendite õigusaktide ettevalmistuse ja kasutusele- rakenduskava – kinnitati 2022. aastal ning see tähendas, võtmisega nii kiiresti kui võimalik. et vahendite kasutamisega sai alustada. 2023. aasta Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi8 rakendus- lõpuks oli kinnitatud juba 103 õigusakti (72 protsenti kava 2014–2020 koondab kuut eesmärki. 2023. aasta perioodi õigusaktidest), millega jagatakse erinevaid lõpuks oli Euroopa Liidu vahenditest kohustisi võetud toetusi, ning juba on tehtud ka esimesed väljamaksed. 102,4 miljoni euro eest ja välja makstud 98,8 miljonit 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu eurot. vahendite ees võetud juba ligi 1,6 miljardit eurot ja Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarve- sellest on välja makstud umbes 135 miljonit eurot. perioodi 2021–2027 välisvahendeid Sisejulgeoleku- Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks selgus fondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning 2022. aastal taasterahastu „NextGenerationEU“9 raames Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende lõplik eelarve maht Eesti taastekavale aastani 2026. Euroopa Liidu toetuste maht on kokku ligi 87,8 miljonit Rahastu lõplikuks mahuks Eestile kujunes 863,3 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering. eurot ning aastal 2023 on toimunud aktiivne töö nende 2023. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu vahendite rakendamisel erinevate investeeringute ja vahendite ees võetud juba ligi 80 miljonit eurot ja sellest reformide kaudu. on välja makstud umbes 2 miljonit eurot. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2020. aasta detsembris 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogukulud 2023. aastal olid 20,53 miljardit eurot, mis vastab 54 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideerimata) kulud moodustasid 11,31 miljardit ehk 55,1 protsenti (vaata joonist 10). Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) kulud olid 3,04 miljardit eurot, sotsiaalkindlustus- fondide kulud 2,99 miljardit eurot ja muude üksuste kulud 3,18 miljardit eurot. Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud, miljardites eurodes ÜLEVAADE 2023. AASTA KULUDEST Avaliku sektori 2023. aasta konsolideeritud kuludest 11,0 protsenti) ja tööjõukulud (746,7 miljonit eurot, 80,5 protsenti (2022. aastal 79,8 protsenti) moodustasid 20,2 protsenti). valitsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud kuludest 74,8 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud ja neljandiku kohalike omavalitsuste kulud. Riigieelarve- liste asutuste ja kohalike omavalitsuste konsolideeritud kulude osatähtsus valitsussektori kogukuludes jäi eel- neva aastaga võrreldes samale tasemele. 2023. aastal kiirenes riigieelarveliste asutuste kulude kasvutempo võrreldes eelneva aastaga märgatavalt peamiselt tööjõukulude ja antud toetuste tõttu. Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo 2023. aastal vähenes põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ja toime- tulekutoetuse mõjul. Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- ringuteta kujunes 2023. aastal 15,13 miljardit eurot Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, (2022. aastal 13,26 miljardit eurot) ehk 14,1 protsenti miljardites eurodes (1,87 miljardit eurot) enam kui aasta varem (vaata Valitsussektori kulude struktuur sarnanes 2023. aastal joonist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes kriisieelse ajaga aastal 2019, mil antud toetuste osakaal 2022. aastaga enim antud toetused (688,1 miljonit eurot, jäi väiksemaks kui 50 protsenti kogukuludest ja tegevus- 8 Lühend EMKF 9 Euroopa Liidu taasterahastu, lühend NGEU 14 kulude osakaal moodustas umbes 45 protsenti kogu- kuludest (vaata joonist 12). 2023. aastal vähenes antud toetuste osakaal valitsussektori kogukuludest eelneva aastaga võrreldes 1,3 protsendipunkti võrra ja majandamiskulude osakaal 1,2 protsendipunkti võrra, samas kui tööjõukulude osakaal suurenes 1,5 protsendi- punkti. 2023. aastal vähenesid antud toetused lisaeelarve vahendite väiksema kasutuse tõttu, kuna kasutati vaid 2022. aastast ülekantud lisaeelarve jääke. Töötajate palgad suurenesid, kuna 2023. aasta eelarves eraldati lisaraha riigieelarveliste asutuste töötajate palgatõusuks ning täiendavaid vahendeid õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondi Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites kasvuks. eurodes SUURIM KULU EHK TOETUSED Antud toetuste maht, mis 2023. aasta lõpus oli valitsus- tustoetused 78,0 miljonit eurot (19,8 protsenti), toetu- sektoris 6,95 miljardit (2022. aastal 6,26 miljardit) eurot, sed töötutele ja töövõimetustoetused 42,4 miljonit eurot kasvas aastaga 688,1 miljoni euro võrra peamiselt (9,5 protsenti) ja töötuskindlustushüvitised 42,2 miljonit sotsiaaltoetuste suurenemise tõttu. Pensionid kasvasid eurot (30,8 protsenti). 2023. aastal korrapärase indekseerimise, erakorralise Ajutise töövõimetuse hüvitised vähenesid 2023. aastal 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu ja keskmise 27,8 miljoni euro võrra ja toimetulekutoetus 15,7 miljoni riikliku pensioni tulumaksuvabastuse tõttu. Pere- euro võrra. 2022. aastal arvestati eraldisena teise samba toetuste kasvu põhjustasid 2023. aasta veebruaris riigipoolsete sissemaksete ajutiselt peatamiselt välja jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese makstav keskmise tootluse ühekordne kompensatsioon ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 21,6 miljonit eurot. tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme kuni Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende kuue lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama jagunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise lapse puhul 850 euroni kuus. Pensionid kasvasid aastaga aruande peatükis 4.6 lisas c15. 358,6 miljonit eurot (16,4 protsenti), peretoetused 161,9 miljonit eurot (22,6 protsenti), muud ravikindlus- VALITSUSSEKTORI KULUD10 TEGEVUSALADE LÕIKES Tööjõukulud Valitsussektori tööjõukulud11 olid 2023. aastal 4,45 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid 11,8 protsenti12 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on osakaal SKP-st tõusnud 1,4 protsendipunkti võrra. 2023. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam kesk- valitsuses (21,2 protsenti), seejärel kohaliku oma- valitsuse üksustes13 19,1 protsenti ja sotsiaalkindlustus- fondides 15,5 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2023. aastal 16,1 protsenti, mis kasvas kiiremas tempos kui Eesti keskmine brutokuupalk (8,7 protsenti). Valitsussektori sees oli kõige kiirem kasv sotsiaal- kindlustusfondides (19,2 protsenti). Kohaliku oma- valitsuse üksuste keskmise palga kasv oli 18,1 protsenti Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes. ja keskvalitsuses 13,7 protsenti. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori brutokuupalk on kümne aasta jooksul kasvanud 108 protsenti ning Eesti keskmine bruto- Valitsussektori keskmine brutokuupalk on selle aja jook- kuupalk 82 protsenti. Valitsussektori ning Eesti kesk- sul kasvanud 997 eurolt 2076 euroni (vaata joonist 14). mise brutokuupalga vahe on varasemaga võrreldes Eesti keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal 1832 eurot. vähenenud. Valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad. 10 Välja arvatud toetused. 11 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhkusetasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 12 Allikas: Eurostat (viimati uuendatud 22. mail 2024). 13 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid. 15  Valitsussektoris töötas 2023. aastal 123 974 töö- tajat14 ja see kasvas statistiliselt 3419 töötaja võrra ehk 2,8 protsenti. Valitsussektori töötajad jagunesid keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel. Kohalikus omavalitsuses töötas 53 protsenti kogu valitsussektori töötajatest, keskvalitsuses oli 46 prot- senti ja sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsussektori töötajatest ehk 1157 töötajat. Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja keskmise palga kohta leiab avaliku teenistuse 2023. aasta aastaaruandest: https://www.fin.ee/riigihaldus- ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik- Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- teenistus/personali-ja-palgastatistika palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem Majandamiskulud 2023. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht munikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 2,38 miljardit eurot (2022. aastal 2,24 miljardit eurot) (16,0 miljonit, 14,9 protsenti). Enim ehk 59,0 miljonit ning kasvas aastaga kuus protsenti. Kõige enam kasvasid eurot (32,6 protsenti) vähenesid 2023. aastal kulutused 2023. aastal kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide sotsiaalteenustele, kuna sõjapõgenike majutus ja kulud (44,3 miljonit, 26,6 protsenti), info- ja kommuni- toitlustuskulud vähenesid 2022. aastaga võrreldes. katsioonitehnoloogia kulud (32,0 miljonit, 24,5 prot- Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest asub senti), töömasinate, seadmete ja inventari majandamis- raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21. kulud (29,0 miljonit eurot, 30,5 protsenti) ning kom- VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES Kui võrrelda 2023. aastat 2022. aastaga, siis riigieelarve- sektori investeeringutest tegevusalade lõikes asub liste asutuste investeeringute osatähtsus kasvas 44 prot- raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c10. sendini valitsussektori investeeringutest (vaata joo- nist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 463 miljoni euro (37,8 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2023. aastal 1,68 miljardit eurot (2022. aastal 1,22 miljardit eurot). Sellest 745,4 miljonit eurot (2022. aastal 491,8 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja 422,2 miljonit eurot (2022. aastal 371,1 miljonit eurot) kohalikud omavalit- sused. Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam riigikaitse (254 miljonit eurot, 203,2 protsenti) ja trans- pordi valdkonnas (75,0 miljonit eurot, 21,4 protsenti) ning vähenesid ainsana sotsiaalse kaitse (12,0 miljonit eurot, 28,7 protsenti) valdkonnas. Ülevaade valitsus- Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites eurodes 1.1.7 Valitsussektori bilanss BILANSI STRUKTUUR 2023. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud eelneva aasta keskmine kasv oli 5,9 protsenti. Peamine vara kokku 24,37 miljardit eurot (65 protsenti SKP-st), kasv tulenes 2023. aastal riigikaitse investeeringutest kasvades aastaga 1,32 miljardit ehk 5,7 protsendi võrra (vaata joonist 21). Suuruselt järgmise, 20-protsendilise (neli protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima osakaaluga olid osalused ─ 2023. aasta lõpul 4,75 mil- osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi jardit eurot (13 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed muu vara), mis moodustas koguvarast 50,7 protsenti ja varad (15 protsenti koguvaradest ehk 3,68 miljardit oli 2023. aasta lõpul 12,35 miljardit eurot (33 protsenti eurot) ning nõuded ja ettemaksed (15 protsenti kogu- SKP-st) ning millest kõige suurema osa ehk 92,1 prot- varadest ehk 3,58 miljardit eurot). Likviidsed varad senti moodustas materiaalne põhivara. Muu vara kasvas vähenesid aastaga kaheksa protsenti, lühiajaliste finants- aastaga 1,36 miljardit ehk 12,3 protsendi võrra, mis on investeeringute toel. oluliselt kiirem kasv kui eelnevatel aastatel, nimelt viie 14 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. 16  (22 protsenti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele. Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv. Valitsussektori netovara oli 2023. aasta lõpul 8,77 miljardit eurot (23 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)). Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes Valitsussektori kohustised moodustasid 2023. aasta lõpul 15,58 miljardit eurot (41 protsenti SKP-st), olles aastaga suurenenud 1,66 miljardi euro ehk 11,9 protsendi võrra (neli protsenti SKP-st). Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks (47 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara (53 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli osakaal SKP-st 2023. aasta lõpul 7,38 miljardit eurot (20 protsenti SKP- Valitsussektori netovara kahanes aastaga 346,0 miljoni st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aastast euro ehk 3,8 protsendi võrra ning seega on taas näha kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 1,07 miljardi langust peale olulist 1,40 miljardi euro ehk 13,2 prot- euro ehk 17 protsendi võrra (vaata alapeatükki sendi suurust netovara vähenemist 2020. aastal15 (vaata „Valitsussektori võlakohustised“). Muud kohustised 4.4 netovara muutuste aruande valitsussektori osa B). moodustasid 2023. aasta lõpul 8,20 miljardit eurot KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA Valitsussektori käibevarast (6,93 miljardit eurot) püsinud vahemikus 1,6 (2023. aastal) kuni 2,9 moodustas likviidne vara 2023. aasta lõpul 3,68 miljardit (2015. aastal), keskmiselt tasemel 2,1. eurot ehk 53 protsenti. Rahandusministeeriumi riigi- kassa osakond haldas 70 protsenti valitsussektori likviidsest varast, vastutades riigi 2,6 miljardi euro suuruste finantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigi- kassa osakond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlus- tusfondide ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juhtimist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsoli- deeritud rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhi- mõtted“). 2023. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lühiajalisi kohustisi (2,68 miljardit eurot) 1,6 korda16. See näitab valitsussektori üldiselt head lühiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lühiajalisi kohustusi. 2022. aasta lõpus oli lühiajalise võlgnevuse Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas kattekordaja 1,7. Viimasel kümnel aastal on suhtarv riigikassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes NÕUDED JA ETTEMAKSED Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette- 7,5 protsendi võrra 3,58 miljardi euroni (9,5 protsenti maksed kasvasid aastaga 149,0 miljoni euro ehk SKP-st (vaata joonist 19)). 15 2020. aastal, mil oli koroonapandeemia ja majanduslangus, põhjustas valitsussektori 1,4 miljardi euro suurust netovara vähenemist aruandeaasta negatiivne tulem (1,2 miljardit eurot) ja pensionieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum (204 miljonit eurot). 16 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 17  Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim 63,7 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine summas 889,6 miljonit eurot ning pikaajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas 674,1 miljonit eurot, mis moodustavad 85,9 protsenti (vaata 4.6 lisa c4). Valitsussektori antud laenude hulgas on kajastatud ka 447,1 miljonit eurot (2022. aasta lõpul 451,9 miljonit eurot) Eesti riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljastati Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi17 kaudu (vaata 2.7 lisa a6). See summa on ühtlasi kajas- tatud riigi võlakohustistes (vaata 2.7 lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites pikaajalised intressinõuded (vaata 2.7 lisa a5) ja eurodes intressivõlad (vaata 2.7 lisa a15) summas 34,1 miljonit eurot (2022. aasta lõpul 30,3 miljonit eurot). Valitsus- Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,40 miljar- sektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse ja dit eurot ehk 39 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse- Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,4 miljar- Keskkonnainvesteeringute Keskus. dit eurot (39 protsenti) ning pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed 0,78 miljardit eurot (21,9 protsenti). OSALUSED 2023. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates 4,75 miljardit eurot (12,6 protsenti SKP-st), mida on oli 388,0 miljonit eurot, suurenedes 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 33,4 miljoni euro ehk 39,6 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 lisa b5). 0,7 protsendi võrra rohkem (vaata joonist 20). Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid kokku 277 miljonit eurot (2022. aastal 215 miljonit eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3). 2023. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi- tulu 202,5 miljonit eurot, mida oli 35,9 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Riigile kuulus 30 tütar- ja sidusettevõtet. Neist on valitsussektorisse arvatud üheksa äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja Eesti Varude Keskus OÜ (vaata 2.7 lisa a1 B2). 2023. aastal lisati valitsussektorisse Eesti Raudtee AS ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites Valitsussektorisse ei kuulunud 21 riigi tütar- ja sidus- eurodes ettevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS Suurima osa (75,8 protsenti) valitsussektori osalustest (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad (grupp). 3,60 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis vähenes Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated18, aastaga 220,4 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7 millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate lisa a9). sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ja finantsseisu kohta. MUU VARA Valitsussektori koguvaradest poole moodustas muu (33 protsenti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja aastaga 1,29 miljardi euro võrra 11,38 miljardi euroni immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad, ning moodustas 92,1 protsenti muust varast. kinnisvarainvesteeringud ning varud. Muu vara maht Varud kasvasid 2022. aastal kahekordseks. 2023. aastal suurenes aastaga 1,36 miljardi euro võrra ning kasv pidurdus 2,2 protsendile ning varude maht kasvas moodustas 2023. aasta lõpul kokku 12,35 miljardit eurot 9,7 miljoni euro võrra. 17 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 18 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused. 18 Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk 70,5 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli 8,03 miljardit eurot. Maad oli 810,2 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid 863,0 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7, c8 ja c9). Valitsussektori asutused soetasid 2023. aastal põhivara 1,69 miljardi euro eest. Seda oli 462,6 miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal. Kõige rohkem investeeriti 2023. aastal transporti (426,8 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (379,3 miljonit eurot), kus soetuste maht sisuliselt kolmekordistus (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21). Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes miljonites eurodes viimasel kolmel aastal MUUD KOHUSTISED Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenu- tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensioni- kohustisteks19 ja muudeks kohustisteks. Muud saajate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused. kohustised hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid, kohustisi tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aastaga 589,7 miljoni ehk 7,7 protsendi võrra, moodustades 2023. aasta lõpul 8,20 miljardit eurot (vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moodustasid eraldised 57,7 protsenti ja muud võlgne- vused 42,3 protsenti (vaata joonist 22). Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP- st Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2023. aastal moodustasid need kahjumi 237,3 miljonit eurot (2022. aasta kahjum 394,7 miljonit eurot). Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustised) Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise struktuur miljonites eurodes palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. 2023. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse 4,73 miljardit eurot, mida oli 5,3 protsendi võrra rohkem tööjõukuludes (vaata 2.7 lisa a23). kui 2022. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 2023. aastal muutus päästeteenistuse seadus, mille 98,3 protsenti olid avaliku sektori pensionikohustised kohaselt pikendati riikliku vanaduspensioni suurenduse (4,65 miljardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised aluseks oleva staaži kogumist kuni 28. veebruarini 2043 (79,2 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, (varasem 28. veebruar 2023). Lisaks muudeti pensioni- laenutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse oote toetuse saamise õigus tähtajatuks ja võrreldes alastest eraldistest. varasemaga saab seda taotleda kuni viis aastat enne Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja vanaduspensionile jäämist. Muudatuste tulemusena praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, suurenes päästeameti isikkoosseis, kes teenivad välja kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või staaži pensionisuurenduse saamiseks. 2022. aastal pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku suurenes politsei- ja piirivalveametnike eripensionite pensioni. Need on politsei- ja päästeametnikud, eraldis oluliselt politsei- ja piirivalveseaduse muutmise kaitseväelased, prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, tulemusena. Varem arvestati eripensione teenistusastme parlamendisaadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 tasu ja ametikoha astmepalga alusel. 2022. aastal lisa a16 A). 2023. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku muudeti arvestuse aluseks ametikoha põhipalk. sektori pensionieraldisi 32 400 inimesele (2022. aastal Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena 30 167 inimesele) kokku 4,65 miljardit eurot (2022. aas- Eesti töötajaskonna poolt välja teenitud tulevaste tal 4,12 miljardit eurot). Pensionieraldiste saajatest perioodide esimese samba pensionimakseid (riiklikku 15 093 olid pensionil (2022. aasta lõpus 14 456 pensioni), mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodus- pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad 19 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 19 tatud sihtotstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku koostab rahandusministeerium riiklike pensionide sektori raamatupidamisstandardite kohaselt kajasta- tulude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab takse aruandluses esimese samba pensionimaksed selles saadava sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, perioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas mis tuleb katta riigieelarve muude tulude arvelt. 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2023. aasta Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga lõpus 7,37 miljardit eurot (19,6 protsenti SKP-st), mis 152 miljoni euro ehk 16 protsendi võrra ja olid võrreldes eelnenud aastaga suurenes 717 miljoni euro 2023. aasta lõpul 1,14 miljardit eurot, moodustades ehk 11 protsendi võrra (vaata joonist 24). 15 protsenti kogu valitsussektori võlast. Kõige rohkem, 813 miljoni euro ehk 18 protsendi võrra, Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud. kasvasid 2023. aastal Ukrainas jätkunud sõjast ning energiakriisist tingituna riigile võetud võlakohustised. 2023. aasta lõpus moodustas rahandusministeeriumi 5,34 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võlakoormusest 72 protsenti. Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud laenudele summas 447,1 miljonit eurot, mis 2023. aastal moodustas kuus protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2022. aastaga kahanes Euroopa Finants- stabiilsusmehhanismiga seotud kohustis 4,8 miljoni euro võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsus- mehhanismi võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole. Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse üksuste võlakohustised olid 2023. aasta lõpul Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet 445 miljonit eurot. Need võlakohustised moodustavad kuus protsenti valitsussektori koguvõlast. VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR Võlakirjad moodustasid 2023. aasta lõpus valitsus- Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka sektori võlakohustistest 49 protsenti, laenud lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk 49 protsenti ja kapitalirendid kaks protsenti (vaata 4.6 2023. aasta lõpus 521 miljonit eurot) ning pikaajaajalisi lisa c14). laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves- Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja oluliselt 2020. aastal, kui rahandusministeerium naasis Euroopa Komisjonilt (jääk 2023. aasta lõpus 1,82 miljar- rahvusvahelistele kapitaliturgudele, emiteerides dit eurot (vaata 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsus- 1,50 miljardit eurot eurovõlakirju tähtajaga 2030. aastal sektori kohustised on eurodes. (vaata joonist 25). Valitsussektori võlakohustised olid pikka aega finants- reservidega sarnasel tasemel. Alates 2020. aastast suurenes oluliselt riigi vajadus kaasata võlakohustisi erinevate kriisidega toimetulekuks ning püsib varase- mast kõrgem, et katta eelarve puudujääki ka järgnevatel aastatel. Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima laenaja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlakohustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes ühtlaselt jaotatud. Suuremad võlakohustiste põhisummade tagasimaksed algavad aastast 2030, mil hakkavad lunastuma emiteeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26). Madalat refinantseerimisriski iseloomustab riigi võla- kohustuste 6,6-aastane kaalutud keskmine tagasimakse- Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel periood (vaata joonist 27), mis on eelmise aastaga miljonites eurodes võrreldes vähenenud lühiajaliste võlakirjade osakaalu 2022. aastal lisandus 1 miljard eurot pikaajalisi euro- suurenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikide võlakirju tähtajaga 2032. aastal. 2023. aastal suurendati keskmine võlakohustuste tagasimakseperiood on seda emissiooni veel 500 miljoni võrra. Euroopa Komisjoni andmetel 8,3 aastat. 20 Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustuste Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustuste kaalutud tagasimaksete profiil, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood, aastates Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2021, 2022 ja 2023, miljonites eurodes 31.12.2021 Osakaal 31.12.2022 Osakaal 31.12.2023 Osakaal Neto- muutus 2023/2022 Võlakohustused kokku 3481 100% 4528 100% 5341 100% 813 Pikaajalised laenud 1581 45% 1678 37% 1820 34% 142 Lühiajalised võlakirjad 400 12% 350 8% 521 10% 171 Pikaajalised võlakirjad 1500 43% 2500 55% 3000 56% 500 Kaalutud keskmine intress 0,03% 1,62% 2,85% Keskmine kestus tähtajani 7,4 aastat 7,4 aastat 6,6 aastat 1.1.9 Tingimuslikud kohustised Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised 13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõtlus- (vaata 4.6 lisa c27) on viimase kümne aasta jooksul ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigarantiid. olnud vahemikus 4,61 kuni 6,90 miljardit eurot, Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvus- kasvades 2023. aasta jooksul 810 miljoni euro võrra. vahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või erine- Nende kohustiste osakaal SKP-st on aastast aastasse vate projektide garanteerimiseks (vaata 2.7 lisa a30 B). vähenenud, moodustades 2023. aasta lõpul 18 protsenti Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide SKP-st (vaata joonist 28). nõudmisel tasuma oma sissemaksmata osaluse 21 eest Kaks suurimat kohustist – sissemaksmata osalused kokku 2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (2,04 miljardit 1,59 miljardit eurot on Euroopa Stabiilsusmehhanismi eurot, 30 protsenti tingimuslikest kohustistest) ja ees. Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata riigigarantiid (1,98 miljardit eurot, 29 protsenti tingi- osalused on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa muslikest kohustistest) moodustasid 2023. aastal Investeerimispangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal valitsussektori tingimuslikest kohustistest 59 protsenti. 141 miljonit eurot, Põhjamaade Investeerimispangal Võrreldes 2022. aastaga suurenesid need tingimuslikud 69 miljonit eurot (vaata 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud kohustised 340 miljoni euro võrra. Eestile kehtis 12 tingimuslikud kohustised on seotud tarnelepingute ja aastat Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumisest investeerimiskohustistega (1,83 miljardit, 26 protsenti vähendatud osalusega üleminekuperiood, mis lõppes tingimuslikest kohustistest), toetuse andmise ja 2023. aasta jaanuaris. Sellega seoses suurenes Eesti vahendamise kohustistega (358 miljonit, viis protsenti osalus, sealhulgas sissemaksmata osalus, Euroopa tingimuslikest kohustistest) ning kohtuasjadest, Stabiilsusmehhanismi kapitalis. Riigigarantiidest muudest lepingutest ja tagatistest tulenevate 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti moodustab kohustistega (kokku 689 miljonit, kümme protsenti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi20 võlakohus- tingimuslikest kohustistest (vaata joonist 29)). tistele antud garantii ning 262,0 miljonit eurot ehk 20 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirja- emissioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses. 21 Inglise keeles callable capital. 21  Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide kohustised kokku, miljonites eurodes lõikes, miljonites eurodes 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo fond, kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad asu- juhtimise alla 220 asutust: kõik 164 riigiasutust, tused, ülikoolid ning riigi äriühingud. 52 sihtasutust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab Pensionikeskuse ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad grupisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on a2 ja a15). Rahandusministeeriumi riigikassa osakond seetõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasu- korraldab arvelduste, makseteenuste ja rahavoo tada valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efek- juhtimist e-riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes tiivselt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea olevate rahandusministeeriumi kontsernikontode koos- tegelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhti- seisu kuuluvate pangakontode vahendusel. Valitsus- misega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha sektori suuremad asutused, mis on väljaspool riigikassa jäägilt likviidsusreservi tulususega võrdsel määral osakonna konsolideeritud rahavoo juhtimist, on Tagatis- intressi. RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED Rahandusministeeriumi riigikassa osakond lähtub riigi Riigikassa osakond haldab kaht investeerimisportfelli: finantsinvesteeringute haldamisel konservatiivsest likviidsusreservi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja investeerimisstrateegiast, et tagada vahendite väärtuse stabiliseerimisreservi kriisiolukordadeks. Finantsvahen- säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute deid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel raames tulu teenimine (vaata joonist 30). kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjadesse ning hoiustesse. Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse likviidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arveldus- krediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse taga- miseks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse. Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuutariski võtta ühe protsendi ulatuses. Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimisel lähtutakse Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja kord kvartalis koostatavast normportfellist. Norm- nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, portfell koostatakse eurotsooni vähemalt AA– krediidi- Statistikaamet reitinguga riikide valitsuse võlakirjadest ja rahaturu Finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate instrumentidest. Likviidsusreservi ja riigikassa antud tasakaalustatud haldamise 22 põhimõtetest, mille koha- laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende keskmine selt on finantsvarade ja -kohustiste finantsriskid kokku modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat. Likviidsus- võimalikult neutraalsed ehk riskid on maandatud (vaata reservi normportfelliks on ühe kuu €STR swap’i määr. tabelit 4). Riigi võlakohustiste võtmisel peab kaasnevate Võlakohustuste intressiriski mõõdetakse keskmise finantsriskide ja kulu suhe olema kooskõlas riigi võla- intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2023. aasta kohustuste täitmise võimekusega. lõpu seisuga oli võlakohustuste keskmine intresside 22 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 22 fikseerimise periood 4,99 aastat ja 2022. aasta lõpus tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada 5,46 aastat. krediidiasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatis- Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa fondi seaduse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard ja tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla & Poor’s ja Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele kuni 20 protsenti vastava investeerimisportfelli väljastatavaid krediidireitinguid. Likviidsus- ja turuväärtusest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimis- stabiliseerimisreservi finantsvahendeid võib inves- reservi turuväärtusest peab olema paigutatud valitsus- teerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle ühe aasta) sektori emitentide võlakirjadesse. väärtpaberitesse ning hoiustesse, mille krediidireiting Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s arvestatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele ja Fitch), lühiajaliste (alla ühe aasta) lunastus- või liigse maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud lõpptähtajaga paigutuste puhul peab krediidireiting piirang tagasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & jäägile. See tohib olla kuni 25 protsenti vastava aasta Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele krediidiasutustes, riigieelarve kulude ja investeeringute summast. Pika- mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud ajaliste võlakohustuste tagasimaksed tuleb võimaluse täiendavad piirangud. korral hajutada aastate vahel selliselt, et ühel aastal Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi tagasimaksmisele kuuluvad pikaajalised võlakohustised paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja ei ületa viit protsenti vastava aasta prognoositavast Euroopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei sisemajanduse kogutoodangust. Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 Turuväärtus 4528 miljonit 5341 miljonit 2587 miljonit 2123 miljonit 424 miljonit 440 miljonit eurot eurot eurot eurot eurot eurot Modifitseeritud 4,83 aastat 4,41 aastat 0,16 aastat 0,09 aastat 0,65 aastat 1,85 aastat kestus Keskmine kestus 7,41 aastat 6,62 aastat – – – – tähtajani Keskmine 5,46 aastat 4,99 aastat – – – – intresside fikseerimise periood Valuuta 100% euro 100% euro 99,71% euro ja 99,94% euro ja 100% euro 100% euro 0,29% muu 0,06% muu valuuta valuuta 23 1.2 Tegevuste ülevaade Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve täielikult Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega, mis kokkuvõte23. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse teeb riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsus- tulemusvaldkondade lühiülevaadete kaudu. tajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamis- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- likud teadmised. sioonide 2023. aasta tegevustest ning ministeeriumite Selle peatüki eesmärk ongi anda lühiülevaade nii riigi siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. pikaajaliste sihtide kui ka „Riigi eelarvestrateegias 2023– Põhjalikuma ülevaate saamiseks on teemade juurde 2026“ seatud eesmärkide poole liikumisest. lisatud link detailsema aruandega. 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis moodustab arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle sihid on: 50 protsenti keskmisest brutopalgast. Jätkusid • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad toetusmeetmed vene- ja ingliskeelsete Eesti elanike inimesed, toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi ning erinevate sihtrühmade eesti keele õppeks. • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Jätkati kohanemisprogrammi elluviimist. Soolise • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste eden- vastutustundlik, damiseks valmistatakse ette soolise võrdõigus- • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja likkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kvaliteetne elukeskkond, regulatsiooni ühendav, ajakohastav ja täiendav eelnõu. • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik. EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVATUD EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD INIMESED • Kujundame tervikliku rahvastiku- ja pere- poliitika, et tagada eesti rahva kestlikkus ja hea- • Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja olu. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega paindlikuks ning viime inimeste teadmised, seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajadus- kehtestati abieluvõrdsus ja alates 2024. aastast tega. Eesti õppekeelele ülemineku tagamiseks saavad kaks täisealist inimest abielluda olenemata koolieelsetes lasteasutustes ning esimeses ja neljan- soost. Seadusega kehtestati kooseluseaduse das klassis uuendatakse 2024. aasta alguses eesti- rakendusaktid, mis jätavad abielu kõrval tulevikus keelsele õppele ülemineku tegevuskava. Hea hari- inimestele alles ka võimaluse sõlmida kooseluleping. duse kättesaadavuse, haridusliku järjepidevuse, laste Perehüvitiste seaduse muutmisega suurendati heaolu ja kogukonna sidususe tagamiseks töötati 2024. aasta algusest lapse elatisabi, mida riik maksab välja koolivõrgu rahastusmuudatuste kontsept- lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem sioon, millest lähtuvalt pakub riik omavalitsustele elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. täiendavat toetust väiksemate koolide säilitamiseks Ravikindlustuse seaduse muutmisega tekib või- maapiirkondades. malus maksta esimesel tööaastal pärast vanema- • Valmistume tulevikutööks. Valitsus kinnitas uue puhkust tööle naasvale lapsevanemale haigus- ja tööhõiveprogrammi aastateks 2024–2029 ning hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise muutis töötushüvitiste süsteemi eesmärgipärase- kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või maks, õiglasemaks ja tööturu olukorda rohkem talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära arvestavaks. Loovisikute sotsiaalsete garantiide põhjal. süsteemi laiendamiseks algatas riigikogu Eesti • Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud Kultuurkapitali seaduse ja hasartmänguseaduse ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning muutmise seaduse eelnõu. vähendame riskikäitumist. Jätkub erinevate minis- • Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame teeriumite ja asutuste koostöö valdkonnaülese selle rahastamist. Tuginedes kõrghariduse jätku- ennetuse eesmärgil. Valitsuse ennetusnõukogus suutliku rahastamise analüüsile kahekordistas valit- jätkati valdkondade ülese ennetuse põhimõtete ellu- sus vajaduspõhise õppetoetuse määrasid alates viimist ning anti hinnang 12 sekkumise tõendus- 2023/2024. õppeaastast. põhisusele. Elluviimisel on liikumisaktiivsuse • Suurendame ühiskondlikku sidusust ning võrd- edendamise tegevuskava, mille keskmes on seid võimalusi hariduses ja tööturul. Valitsus, inimeste kehalise aktiivsuse suurendamine. ametiühingud ja tööandjad sõlmisid kolmepoolse • Toetame vaimset tervist ning vähendame hea tahte kokkuleppe, millega seati eesmärk jõuda vaimset ja füüsilist vägivalda. Aasta lõpuks valmis 23 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid. Mõõdikud aegridadega: https://tamm.stat.ee/. 24  vaimse tervise astmelise abi riiklik tegevuskava, EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA mille eesmärk on kirjeldada astmelise teenusmudeli VASTUTUSTUNDLIK kavandit ja järgnevate aastate prioriteetseid tege- • Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete vusi. Valmis tervishoiuteenuste korraldamise sea- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni duse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille ees- soodustamiseks. Käivitati rakendusuuringute märk on laiendada seadusega reguleeritud teenuste keskus, mille eesmärk on ettevõtete toetamine valikut ja toetada tervishoiukorralduse nüüdisajas- teadusmahuka arendustöö elluviimisel ja sellega tamist. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevus- kaasnevate riskide vähendamisel. Arutati rakendus- kava aastateks 2024–2027 näeb ette tegevused uuringute keskuse loomise mõjude analüüsi perevägivalla ennetamiseks ning perevägivallast tulemusi, mille järel sõlmiti ministeeriumite vahel mõjutatud inimeste abistamiseks. kokkulepped baasrahastuse jaotamise ja järelkasvu • Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimese- küsimuste täpsustamiseks. keskselt. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste • Suurendame Eesti majandusele oluliste seaduste muutmisega sooviti parandada vald- valdkondade võimekust. Koostati „Tööstus- kondade ülest andmevahetust ning täpsustada poliitika 2035“, mis käsitleb Eesti tööstuse tervik- osaliste õigusi ja kohustusi valdkondade vahelises liku arengu seisukohast olulisi teemasid. Valitsus koordinatsioonis. Lisaks on kavas erivajadustega kinnitas rohereformi tegevusplaani aastateks inimeste rehabiliteerivate teenuste ning sekkumiste 2023–2025. See seab rohereformidele tegevus- integreerimine tervishoiuteenustega. Valmis laste- suunad negatiivsete keskkonnamõjude vähenda- kaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, miseks, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna mille eesmärk on suurendada laste heaolu vald- kujundamiseks ning konkurentsivõimelise ja kondade tihedama koostöö abil ning parandada ja keskkonnahoidliku ettevõtluse edendamiseks. Välja- ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti. töötamisel kliimaseadus annab raamistiku selleks, • Lõimime personaalmeditsiini lahendused kes, mida ja millal kliimamõjude vähendamiseks tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse. Kinni- teeb. Kliimaseaduse eelnõu plaanitakse riigikogule tati toetuse andmise tingimuste käskkirjad üle anda 2024. aasta septembriks. Loodi teadlastest „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ ja „Integ- ja valdkondlikest ekspertidest koosnev kliima- reeritud heaoluteenuste arendamise ja osu- nõukogu, kes nõustab kliimaseaduse ettevalmis- tamise keskuste rajamise toetamine“, millega tamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvi- luuakse Kuressaarde ja Narva maakondlikud integ- rühmi. Jätkub kestlike põllumajandustavade reeritud keskused, mis pakuvad nii tervishoiu- kui ka juurutamine, mille tulemusena väheneb taime- sotsiaalteenuseid. Detsembris valmis personaal- kaitsevahendite ja väetiste kasutamine. meditsiini pikaajaline programm aastateks • Kujundame paindliku ja turvalise majandus- 2024–2034. Eesmärk on osutada personaliseeritud keskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja teenuseid, et parandada haiguste ennetamise võime- vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat kust, muuta diagnoosimist ja ravi täpsemaks ning konkurentsi. Keskkonnatasude seaduse ja seeläbi pikendada inimeste tervena elada jäänud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga aastaid. ajakohastatakse saastetasumäärasid. Valitsus esitas • Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades riigikogule ehitusseadustiku ja teiste seaduste ühiskondlikke muutusi. Valitsus algatas hamba- muutmise seaduse eelnõu. Muudatused nii loa- ravihüvitise muutmise. Suurenevad hambaravi- menetluses kui ka keskkonnamõju hindamise hüvitised erinevatele sihtrühmadele ja vähendatakse elluviimisel on mõeldud haldusmenetluse kiirenda- omaosalust. Aastatel 2024–2027 eraldatakse taotlus- miseks. Majandustehingute sujuvuse suurenda- vooru kaudu heategevusfondidele viis miljonit eurot miseks ning tehingukulude vähendamiseks valmis- aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja tati ette ettepanekud Eesti täielikuks üle- lapseeas alanud harvikhaiguste ravi jätkamist. Jätkus minekuks Euroopa e-arvete standardile. töö ettepanekutega tervishoiu rahastamise jätku- Majanduse elavdamiseks töötati välja välis- suutlikkuse tagamiseks, et tervishoiuteenuste suhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu. kättesaadavus ei väheneks ning tervise ebavõrdsus ei Tööd alustas veeteenuse reformi juhtrühm, mille kasvaks. Täiendavalt toetab tervishoiusüsteemi ülesanne on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkust tervishoiuteenuste korraldamise toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks koos- seaduse muudatus, millega suurendati apteekrite tada veeteenuse strateegiline teekaart. Valitsus lähtetoetust ja muudeti paindlikumaks selle saamise esitas riigikogule mootorsõidukimaksu seaduse tingimused. Valitsus kiitis heaks vähi ennetust, eelnõu, mille eesmärk on kehtestada Eesti sõiduki- diagnostikat, ravi ja teadust ühendava keskuse tele keskkonnamaks. rajamise, mis seob teaduse ja uurimistöö kliinilise • Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. meditsiiniga. Töötati välja pensionitarkuse stra- Valmis riigi jäätmekava, mis seab laiemad teegia 2023–2027 koos tegevuskavaga, mille ees- strateegilised suunad jäätmemajanduse arenda- märk on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine miseks aastani 2028. See hõlmab lisaks olme- ning seeläbi suurem majanduslik kindlustatus. jäätmetele ka ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike • Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja jäätmete, pakendijäätmete, probleemtoodetest tek- ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pika- kinud jäätmete, biolagunevate jäätmete, põlevkivi- ajalise hoolduse süsteemi. Jõustus hooldereform, tööstuse jäätmete, plastijäätmete ja tekstiilijäätmete mille eesmärk on vähendada hooldusteenust vaja- valdkondi. Samuti valmis olmejäätmereformi vate inimeste ja nende pereliikmete rahalist panust väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on üleminek ning hoolduskoormust, samuti parandada teenuste ringmajandusele, suurendades jäätmetes sisalduva kvaliteeti. materjali ringlussevõttu ja vähendades olmejäätmete 25  jõudmist Iru põletustehasesse või prügilasse ümberehitamisega, kasutades 2 + 2 või 2 + 1 sõidu- ladestamiseks. radade põhimõtet. • Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA tagades energiajulgeoleku. Kiideti heaks toetuse INIMESEKESKNE RIIK andmise tingimused Ida-Viru ettevõtjate teadmus- • Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi mahukate tegevuste toetuseks, Ida-Viru väike- ja sujuva toimimise. Täiendatakse digiriigi arengu- keskmise suurusega ettevõtete investeeringute kava, luuakse andmete ja tehisintellekti ning küber- toetusteks ning ühiskonna ja majanduse vajadus- turvalisuse valged raamatud, mis asendavad seni tele vastava teadus- ja arendustegevuse kehtinud kratikava, avaandmete ning andmehalduse võimekuse kasvatamiseks. Samuti kiideti heaks tegevuskava ja küberturvalisuse strateegia. Riigi- toetuse andmise tingimused kohalike omavalit- kogule esitati riigikogu valimise seaduse muut- suste investeeringuteks, piirkondlike algatuste mise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut- meetmete avamiseks ning põlevkivisektori töö- mise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on tajate oskuste arendamiseks ja uuele tööle asu- suurendada elektroonilise hääletamise läbipaistvust mise toetamiseks teises sektoris ning meetmes ja usaldusväärsust. Lisaks oli digiriigi taristu aren- „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“. damise seisukohast oluline areng riikliku isiku- Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur hindas tuvastuse uuele tasemele viimine. Selleks valmis tuumaenergia töörühma tegevust. Agentuuri automaatse biomeetrilise identifitseerimis- hinnangul on tuumaenergia analüüsid põhjalikud süsteemi andmekogu ABIS, mis aitab parandada ning riigikogul on nende põhjal võimalik 2024. aastal isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise selle energialiigi võimaliku kasutuselevõtu kohta võimekust ja usaldusväärsust. Loodi riigirahanduse teadlik otsus langetada. juhtimislaud, kus on reaalajas jälgitavad riigi- EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA rahanduse olulisemad näitajad, aga ka nende KVALITEETNE ELUKESKKOND varasem ajalugu. Lisaks loodi valitsuse tegevus- • Tagame elujõulise kultuuriruumi. Rahvusvahelise programmi juhtimislaud, kus saab jooksvalt jälgida koostöö edendamiseks otsustati suurendada Film valitsuse endale seatud ülesannete täitmist. Kiideti Estonia tagasimaksefondi mahtu. Jätkati kultuuri- heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on ranitsa meetme elluviimist. Sellega tagatakse laste koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve ja noorte osalemine kultuurielus ning kultuuri raha võimalikult targalt ja säästlikult. Valitsusele hindava publiku järelkasv. Viidi ellu raamatu- tehti põhjalik riigireformi ülevaade, mis andis kogude valdkonna reformi kaks tegevust: algatati sisendi ministeeriumite kärpeplaani, ning algatatud rahvaraamatukogude arendusprojektide toetus- on koostöökohtumisi ja arutelusid mitmel riigi- meede ning anti Eesti Rahvusraamatukogule üle kõik valitsemist puudutaval teemal. Toimus minis- Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded. Laulu- ja tantsu- teeriumite ümberkorraldamine, mis andis sisendi peo traditsiooni hoidmiseks töötati välja eraldi edasistele tegevustele riigivalitsemise paindlikkuse toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude suurendamiseks. Avatud valitsemise partnerlus on läbiviimiseks. rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Partnerluse tipp- • Planeerime ning uuendame ruumi terviklikult ja kohtumine toimus esmakordselt Eesti kaas- kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvas- eesistumise ajal Tallinnas. Seal osales kokku üle tikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arves- 1500 delegaadi maailma eri paigust. Jätkati tööd tavalt. Maa- ja Ruumiamet alustab tööd 2025. aasta seaduseelnõu väljatöötamisega, mille peamine alguses ning annab olulise tõuke kogu riigi maa- ja eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise ruumivaldkonna korrastamisele. Ettevalmistamisel järelevalvet ja täpsustada erakondade rahas- on ettepanekud metsaandmete kvaliteedi tõst- tamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi. mise kohta. Töö tulemusena luuakse ülevaade raie- info aruandluse hetkeolukorrast. • Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust • Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, ning vaatame üle vastutuse jaotumise. Valitsus konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätku- analüüsis kohalike omavalitsuste tulubaasi suutliku transpordi- ja energiataristu. Suvel ümberkujundamise võimalusi ja arutas konkreet- jõudsid Balti riigid ühisele kokkuleppele kiirendada seid ettepanekuid, mis aitaks paremini tagada baas- Balti riikide elektrisüsteemide desünkroni- tasemel omavalitsuslikke teenuseid väiksemate seerimist Venemaa sagedusalast. Kui senise plaani ressurssidega omavalitsustes. Lisaks vaadatakse üle järgi pidi desünkroniseerimine toimuma 2025. aasta omavalitsustele mõeldud toetusmeemete tingi- lõpus, siis uue kokkuleppe järgi toimub mandri- mused. Piirkondliku arengu toetamiseks alustas Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine hiljemalt tööd valitsuse Ida-Virumaa esindaja, kelle ees- 2025. aasta veebruaris. Ehitati valmis üle kümne Rail märk on toetada Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku Balticu raudteed teenindava kohtrajatise, üks olukorra parandamist, ennekõike võttes maksi- õhuliini ristumine ja alustati kahe rahvusvahelise maalselt kasutusele Õiglase Ülemineku Fondi reisiterminali ehitamist. Kinnitati toetuse andmise ja toetuse. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja: kasutamise tingimused suurlinnade (Tallinna, Valgas ja Pärnus. Kohalike kogukondade toetamiseks Tartu ja Pärnu keskuslinna) jalgrattateede uuendati maakondlikku kodanikuühiskonna põhivõrkude ehitamise ja jalgratta parkimis- nõustamisteenust. võimaluste parandamiseks. Riigiteede teehoiu- kavaga kinnitatakse erinevate teehoiumeetmete • Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning indikatiivsed rahalised mahud ning ehitus- ja tagame julgeoleku ja turvalisuse. Sõjalise kaitse rekonstrueerimisobjektide nimekirjad. Tallinna– tugevdamiseks ulatusid Eesti kaitsekulud 1,13 mil- Pärnu maanteel jätkatakse liiklusohtlike kohtade jardi euroni. Kinnitati uusi investeeringuid, millest 26  olulisemad on laskemoona hanked ja nende hoius- kaitse ning kriisivalmidus. Valmis ka eelnõu, millega tamise taristu, mobiilsete sidumispunktide antakse kohalikele omavalitsustele paremad või- hankimine, patrulllaeva Pikker väljavaheta- malused oma territooriumil turvalisuse tagami- mine, teise jalaväebrigaadi loomine ning lahingu- seks. NATO Vilniuse tippkohtumisel kiideti heaks kooli ja Tartu riigikaitsemaja ehitamine. Samuti uued kaitseplaanid, milles määratakse kindlaks eraldati vahendeid sõja- ja katastroofimeditsiini kollektiivkaitse tegevused kõigis sõjapidamise do- rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse meenides. Eesti koostöös Läti ja Leeduga esitas ühis- rajamiseks. Paralleelselt laiendatakse kaitseväe, taotluse NATO Balti õhukaitsemissioonide loo- kaitseliidu ja NATO liitlaste harjutamise võimalusi. miseks sarnaselt Balti õhuturbemissioonidega. Üks olulisi investeeringuid oli Nursipalu linnaku • Alates sõja algusest on Eesti Ukrainale andnud arendamise jätkamine. Ühiskonna kriisikindluse sõjalist abi ligi 401 miljonit eurot ehk enam kui ühe suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise taga- protsendi väärtuses SKP-st. Lisaks tõstatas Eesti miseks töötati välja tsiviilkriisi ja riigikaitse Euroopa Liidu tasandil laskemoona tootmise seaduse eelnõu. Vajalike investeeringute taga- toetamise ja Ukrainale üleandmise initsiatiivi. miseks esitati valitsusele ettepanekud laiapindse Jätkati pingutusi Venemaa vallandatud agres- riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse inves- sioonisõja hinna tõstmiseks ja Venemaa isoleeri- teeringuvajaduste kavaks ning veebruaris 2024 miseks rahvusvahelisel tasandil. Jätkati tööd kiitis valitsus heaks elanikkonnakaitse kontsept- rahvusvahelise sanktsioonipoliitika järjekindla siooni 2.0. Kriisivalmiduse parandamisel ja turva- tugevdamise nimel, sealhulgas sai Eesti esimese lise elukeskkonna loomisel on oluline roll kogu- Euroopa riigina valmis õigusliku skeemi, mis võimal- kondadel ja kohalikel omavalitsustel. Nende võimes- dab kasutada Venemaa külmutatud varasid tamiseks alustati omavalitsuste turvalisuse aren- Ukraina aitamiseks. Jätkati tööd rahvusvahelise guprogrammiga ja käivitati kodanikuühiskonna eritribunali loomise nimel. innovatsioonifond, mille fookuses on elanikkonna- 1.2.2 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk hariduse jätkamist või tööturule jõudmist ja aida- takse põlevkivisektori töötajaid uuele tööle ning Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja arendatakse nende oskusi. vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvali- teetne tööelu • Analüüsiti ja töötati välja lahendused töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks, et see oleks ühtne, selgem Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia ja eesmärgipärasem. Sealhulgas töötati välja uus, „Eesti 2035“ strateegiline siht baasmääras töötuskindlustushüvitis. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud • 2023. aasta alguses jõustusid uued tervikliku töö- tervishoiuteenuse osutamise põhimõtted ning käivi- Valdkonna arengukava tati tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekt. Selle eesmärk on parandada töötervishoiuarstide, Heaolu arengukava 2023–2030 töötajate ja tööandjate vahelist andmevahetust ning Tulemusvaldkonna programmid muuta töötervishoiuteenuse osutamine efektiivse- maks. Laste ja perede programm • Üksi last kasvatavate vanemate toetamiseks võeti Tööturuprogramm vastu seadusemuudatused, millega alates 2024. aas- Vanemaealiste programm ta algusest kahekordistub elatisabi suurus. Elatisabi Sotsiaalhoolekande programm maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm vajalikus mahus. Elatisabi suurus suureneb Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala 100 eurolt 200 eurole kuus. • Riigikogus võeti vastu sooduspensionite reformiks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala vajalikud seadusemuudatused. Reformi tulemusena Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- kaovad nimekirjad varasemat pensionile minekut misala (alates 1. juulist 2023) võimaldavatest ametialadest. Muudatus suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE • 2023. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töö- Positiivsed arengud võimetoetuse päevamäärad keskmiselt 14 protsenti. Keskmine pension tõusis 700 euroni, mis on suurim • Vaatamata mitmetele möödunud ja kestvatele krii- tõus viimase 15 aasta jooksul. sidele püsis Eesti tööturg 2023. aastal üsna stabiil- sena. Tööhõive määr (20–64-aastased) tõusis veelgi, • Alates 2023. aasta juulist rakendus üldhoolduse jõudes rekordilise 82 protsendini. Tööhõive kasvas reform, millega muutus hooldekodukoht inimestele kiiremini teenuste sektoris ning naiste, noorte ja paremini kättesaadavaks ja hooldusteenus inimese- vanemaealiste hulgas. kesksemaks. Ühtlasi anti tõuge hooldustöötajate töökoormuse vähendamiseks ja palgatõusuks. Abi- • Tööturumeetmete pakkumiseks võeti kasutusele vajaduse parema hindamise ja kodus elamist toeta- välisvahendid. Kohalike omavalitsuste kaudu toeta- vate teenuste võimaldamise kaudu ennetatakse takse noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET-noorte), hooldusvajaduse süvenemist. 27 • Esimese riigina Euroopas läks Eesti oktoobris miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni 2023. aastal enim puudust kannatavate inimeste arendamine ja pensioniteadlikkuse tõstmine, et abistamiseks mõeldud toidupakkide süsteemilt üle tagada inimestele vanaduspõlveks piisav sissetulek. toiduabikaartide süsteemile. Toiduabikaart on inim- • Abivajavate laste ja nende perede paremaks toeta- väärsem ja võimaldab abivajajale suuremat valiku- miseks on vajalik nii lastekaitse- kui ka erivajadusega vabadust võrreldes senise riiklikult ostetud toiduabi laste tugisüsteemi korrastamine. Selle tulemusena jagamisega. suureneb abivajaduse märkamine ja ennetamine, • Jõustus Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse paraneb lastekaitsetöö kvaliteet ning tervishoiu-, direktiiv, mille ülevõtmisega panustatakse ka Eestis sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö laste abis- palkade läbipaistvusesse ja soolise palgalõhe ning tamisel ning lihtsustub erivajadusega lapse ja tema ebavõrdsuse vähendamisse. Selleks, et tööandjat pere teekond abini. direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel toetada, • Tehakse vajalikke ümberkorraldusi, et rehabilitat- arendati Eestis digitööriista Palgapeegel. siooni vajavad inimesed saaksid teenuseid enda vaja- • Suvel võeti vastu perekonnaseaduse muudatused, duste kohaselt. Teenusteni jõudmine peaks inimese mille tulemusel kehtib alates 2024. aasta algusest jaoks olema lihtne ja toetatud ning teenuseid tuleks Eestis abieluvõrdsus ning abielu saavad sõlmida kaks osutada integreeritult sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja täisealist inimest olenemata soost. haridusvaldkonna koostöös. Väljakutsed • Vajalik on parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaadavust. Selleks on vaja tagada teenuste • Kahte viimast aastat on iseloomustanud väga madal jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenuskohtade sündimus. Kui 2022. aastal sündis 11 646 last ehk järjekordi ja arendada kogukonnapõhiseid teenu- 12 protsenti vähem kui 2021. aastal, siis 2023. aasta seid. sündide arv oli veelgi madalam – 10 949 sündi, mis • Samuti on eesmärk tervishoiu- ja sotsiaalteenuste on kuus protsenti vähem kui eelneval aastal. Tege- lõimimine ning koordineeritud osutamine, seal- mist on viimase saja aasta madalaima sündimus- hulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, tasemega. ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, • 2022. aastal tõusis absoluutse vaesuse piir oluliselt – ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete info- üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja suurenes 233,57 eurolt 303,38 eurole kuus ehk andmevahetuse parandamine. 30 protsenti. See mõjutas otseselt absoluutse vae- • Töökeskkonna parandamiseks on kavas tööandjatele suse kasvu 2022. aastal 3,5 protsendini. Absoluutne ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine ning vaesus ohustab enim üksi elavaid inimesi või individuaalsete ja kollektiivsete töösuhete eden- leibkondi, kus on vaid üks sissetuleku saaja (näiteks damine. üksikvanemaga leibkonnad). Samuti on absoluutne vaesus enamasti suurem töötute seas. • Jätkuvalt on murekoht soolise võrdsuse paranda- mine. Kuigi sooline palgalõhe on pärast 2022. aasta • Tähelepanu all on tööturureformi raames töötus- tõusu taas paranemas, siis Eesti soolise võrdsuse hüvitiste süsteemi edasine korrastamine, töötus- indeks on jätkuvalt kehv ning Euroopa Liidu arves- kindlustuskaitse laiendamine uutele töövormidele tuses 22. kohal. Soolise võrdsuse ja võrdsete võima- (juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto luste edendamiseks on kavas õigusraamistiku kaas- omanikud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ning vähe- ajastamine ja tõhusam rakendamine. Fookuses on nenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule. kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete • Tööealistele erivajadusega inimestele tänasest sel- ning praktikate senisest tõhusama kasutuselevõtu gema ja tõhusama tugisüsteemi loomiseks korralda- soodustamine kõikides poliitikavaldkondades, pak- takse ümber tööealiste inimeste puude raskusastme kudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu. tuvastamine ja töövõime hindamine. Eesmärk on viia • Viimaste aastate kriisid on tõstatanud vajaduse tööealiste inimeste puude tuvastamine, töövõime tõhustada sotsiaalvaldkonna toimepidevust hindamine ja seotud toetuste korraldamine ühte kriisiolukordades. Prioriteet on kriisideks asutusse. valmisoleku ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala • Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr kasvas asutuste toimepidevuse järjepidev tagamine. 2022. aastal 25,2 protsendini. Määra suurenemist Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mõjutasid nii elanike halvenenud hinnangud oma veebilehtedel Arengukavad ja tööplaanid | majanduslikele võimalustele (ilmajäetus) hinna- Sotsiaalministeerium (sm.ee) tõusu tingimustes kui ka kogu elanikkonnas suhtelise Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja vaesuse suurenemine 2021. aastal. Väljakutsed on Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) Tabel 5. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Tööhõive määr 20–64-aastaste seas - mehed 81,2% 83,3% 83,3% 81,9% 82,0% - - naised 77,5% 80,4% 80,9% 78,3% 78,6% - - kokku 79,3% 81,9% 82,1% 79,9% 80,1% - Allikas: Statistikaamet 28  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Absoluutse vaesuse määr - mehed 1,8% 4,0% – ≤2,7% ≤2,7% - - naised 1,0% 3,1% ≤1,8% ≤1,8% - - kokku 1,4% 3,5% ≤2,2% ≤2,2% - Allikas: Statistikaamet Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr24 - mehed 19,6% 23,2% – ≤19,6% ≤19,1% - - naised 24,7% 27,0% ≤24,7% ≤24,0% - - kokku 22,2% 25,2% ≤22,2% ≤21,6% ≤15,6% Allikas: Eurostat Kohortsündimuskordaja25 1,85 1,87 1,82 >1,80 1,86 1,84 Allikas: Statistikaamet Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks >61% – – >61% >61% >61% Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE 61,6 61 60,2 63,7 63,6 70,7 indeks) Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -4 629 469 -5 551 782 -5 584 032 -5 503 214 -5 672 250 -6 212 357 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.3 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine Positiivsed arengud tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. • 2022. aastal tõusid nii Eesti inimeste oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud aastad, seda nii meeste Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia kui ka naiste puhul. „Eesti 2035“ strateegiline siht • Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks ja Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks Valdkonna arengukava suurendati alates 2024. aastast täiskasvanute hambaravihüvitist, mis tõuseb 40 eurolt 60 eurole. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Toimetulekutoetuse saajate, töötute ja eakate (üle Tulemusvaldkonna programmid 63-aastased) hambaravihüvitis suureneb 85 eurolt 105 eurole ja omaosalus väheneb 15 protsendilt Tervist toetava keskkonna programm 12,5 protsendini. Tervist toetavate valikute programm • Valitsus otsustas toetada harvikhaigustega laste ravi Inimkeskse tervishoiu programm ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi jätkamist. Selleks eraldatakse aastatel 2024–2027 viis miljonit Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala eurot aastas. Eesmärk on aidata katta nii harvik- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu. 24 Näitaja on muutunud seoses 2023. aastast kehtima hakanud uue heaolu arengukavaga. Enne 2023. aastat oli selle mõõdiku asemel suhtelise vaesuse määr. 25 Enne 2023. aastat oli selle mõõdiku asemel summaarne sündimuskordaja. 29 • Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, vad tervena Põlvamaa elanikud (Eesti keskmisest millega hüvitatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle 6,6 aastat vähem). Hoolimata oodatava eluea ja ter- naasvale vanemale alates 2024. aasta juulist haigus- vena elada jäänud aastate näitajate paranemisest on ja hoolduspäevad vanema varasema sissetuleku, Eesti inimeste tervisenäitajad jätkuvalt Euroopa mitte töötasu miinimummäära alusel. Muudatus Liidu keskmisest madalamad. annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja • Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st võimaldab neil töö- ja pereelu paremini ühitada. suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele täht- ajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toime- • Tervishoiutöötajate palgatõusuks 2023. aastal eral- tulekuks, kuid vähenes taas 2022. aastal. Hoolimata dati enam kui 116 miljonit eurot. Tervishoiuvald- täiendavatest toetustest on Eestis avaliku sektori konna kollektiivlepingus kokku lepitu kohaselt tervishoiukulude osakaal SKP-st (2022. aastal tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära 5,3 protsenti) endiselt tunduvalt väiksem kui ligikaudu 20 protsenti ning palgatõus jätkub ka Euroopa Liidus keskmiselt (2020. aastal 8,9 prot- 2024. aastal. senti). Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel oli 2022. aastal 23,2 protsenti; Euroopa • 2024. aasta algusest muutusid paindlikumaks Liidus oli see 2021. aastal keskmiselt 14,5 protsenti. apteekritele suunatud lähtetoetuste tingimused. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile Lisaks apteekritele ja eriarstidele hakkavad alates (32 protsenti), ravimitele (28 protsenti) ning pika- 2024. aasta juulist lähtetoetust saama ka õed, kes ajalisele õendus- ja hooldusabile (18 protsenti). naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbe- keskustest väljaspool. • Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab • Võeti vastu ravimiseaduse muudatused, mis aitavad süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on parandada ravimite ja apteegiteenuse kättesaada- tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis vust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste (2025. aasta puudujääk 147,1 miljonit eurot). mõjude leevendamiseks. Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine vajab täiendavaid lisavahendeid ja rahastuspõhimõtete • Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on tõstatanud ülevaatamist. Praegune ravikindlustuse rahastus- vajaduse tõhustada tervisevaldkonna toimepidevust mudel ei taga raviteenuste piisavat kättesaadavust, kriisiolukordades. 2023. aastal maksti elutähtsaid mis mõjutab inimestele õigeaegse terviseabi pakku- teenuseid osutavatele haiglavõrgu arengukava haig- mist ning pärsib vajalike reformide elluviimist. latele ja kiirabidele 13,2 miljonit eurot ühekordset Jätkuvalt on väljakutse tervishoiutöötajate, eriti riigipoolset toetust, et tagada nende takistusteta ja perearstide süveneva nappusega toimetulek. Esma- täisvõimsusel tegutsemine elektrikatkestuste ajal tasandi tervishoius on murekoht ka perearstiabi ning katkematu vältimatu meditsiiniline abi elanik- ebaühtlane kvaliteet ja kättesaadavus. konnale. • Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on tõstatanud • 2023. aasta lõpus valmis vaimse tervise astmelise abi vajaduse tõhustada tervisevaldkonna toimepidevust tegevuskava enim levinud vaimse tervise prob- kriisiolukordades. Jätkuvalt on prioriteedid nii leemide – ärevuse ja depressiooni sümptomite – tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine, katast- varajaseks märkamiseks ning tõhusaks sekkumiseks. roofimeditsiini arendamine, elanikkonnakaitse kui • Sotsiaalministeerium valmistas ette tubakaseaduse ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste muudatuse, millega võetakse üle Euroopa Komisjoni toimekindlus. direktiivi nõuded kuumutatud tubakatoodete koos- • Kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide tisele, märgistamisele ja pakendamisele ning keelus- sagenemise nii täiskasvanute kui ka laste hulgas. tatakse laste ja noorte kaitseks kuumutatud tubaka- Perioodil 2020–2022 läbi viidud rahvastiku vaimse toodete maitsed. tervise uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti • Alates 2024. aasta veebruarist võimaldatakse HPV- inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele (28 protsenti) depressiooni risk. Need riskid on noortele, sealhulgas poistele. Seni on riiklikult võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud. võimaldatud HPV-vastast vaktsineerimist üksnes • Alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiinitoodete 12–14-aastastele tüdrukutele. Poiste HPV-vastase kättesaadavus ja tarbimine on viimastel aastatel vaktsineerimise võimaldamine aitab vähendada riski Eesti ühiskonnas suurenenud. Nende toodete puhul päraku-, peenise-, pea- ning kaelapiirkonna vähi on tarbimist soodustav tegur kindlasti inimeste tekkeks. kõrge stressitase. Alates 2018. aastast on suure- Väljakutsed nenud Eesti inimeste (15-aastased ja vanemad) alko- holi tarbimine ja suremus otseselt alkoholi tarvita- • Hoolimata oodatava eluea ja tervena elatud eluea misest põhjustatud haigustesse. Murekoht on pikenemisest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, viimastel aastatel tõusutrendis olnud alternatiivsete rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide oodatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem, tarbimise laialdane levik noorte hulgas. Alates kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste 2022. aastast on suurenenud narkootikumide üle- oodatava eluea erinevus on üle kümne aasta. Tervena doosist põhjustatud surmade arv (2022. aastal 80 ja elada jäänud aastate puhul iseloomustab inimeste 2023. aastal 117). tervisenäitajaid ka regionaalne erinevus. Kõige pike- malt elavad tervena Harjumaa elanikud (Eesti • Kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas on jätkuvalt keskmisest 2,8 aastat rohkem) ja kõige lühemalt ela- probleemne. 2022. aastal olid üle poole täiskasva- 30  nutest ülekaalulised. Algkooliõpilaste hulgas on üle- test teisel kohal. Teadaolevalt on 40 protsenti vähi- kaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ning 13- kuni juhtudest ennetatavad. 15-aastaste hulgas iga neljas. Ülekaalulisus ja rasvu- mine suurendavad riski südameveresoonkonna- • Järgnevate aastate prioriteedid on tervisesüsteemi haiguste, diabeedi ning teatud vähkkasvajate fookuse toomine haiguste ennetusele, suurema rõhu- tekkeks, aga võivad põhjustada või süvendada ka asetusega rahvatervist toetavatele ennetustegevus- vaimse tervise probleeme. Seetõttu tuleb toetada tele, tervist toetava elukeskkonna ja valikute kujun- ennetustegevusi ning otsida võimalusi ülekaalulis- damisele. Tähelepanu all on nii uue rahvatervishoiu tele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks. seaduse vastuvõtmine kui ka tervishoius personaal- sete ennetusteenuste arendamine ja rakendamine. • Vähki haigestumine on Eestis tõsine probleem. Alates 2000. aastast on vähisuremus vähenenud nii meeste Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda kui ka naiste hulgas, kuid on jätkuvalt surmapõhjus- veebilehel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium (sm.ee) Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Oodatav eluiga (mehed) 72,8 73,6 – 75,7 76 – Allikas: Statistikaamet Oodatav eluiga (naised) 81,4 82,3 – 83,2 83,3 – Allikas: Statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (mehed) 54,9 57,9 – 57 57,7 63 Allikas: Statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (naised) 58 60,6 – 59,6 60,1 64,5 Allikas: Statistikaamet Tabel 8. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -2 209 233 -2 364 294 -2 437 357 -2 396 426 -2 499 492 -2 497 143 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.4 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis Positiivsed arengud võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja • Valmis alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, üleilmset säästvat arengut millega suurendatakse alushariduse kättesaadavust, määratletakse selgemalt tugiteenuste osutamine ja Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel hariduslike erivajadustega laste toetamine, sätes- tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia tatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue, tõstetakse direktori ja lapsehoidja kvalifikatsiooni- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia nõudeid ning kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded „Eesti 2035“ strateegiline siht abiõpetajatele, lisaks täpsustakse rühmade moodus- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed tamise regulatsiooni. • Eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilaste Valdkonna arengukavad tipptasemel PISA tulemused on loodusteadustes Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ning lugemises võrreldes viie aasta taguse ajaga Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 paranenud. • Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud Tulemusvaldkonna programm riikliku õppekava ning gümnaasiumi riikliku Haridus- ja noorteprogramm õppekava juurde valmisid soovituslikud õppe- protsesside kirjeldused, mis toetavad õpetajaid Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala nende töös. Lisaks töötati välja üldhariduse kvali- teedikriteeriumid ja kvaliteedi hindamise mudel, Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala mida 2024. aastal koolides piloteeritakse. 31 • Eestikeelsele õppele üleminekuks jätkus mitme- kond, mis võimaldab hindajale luua eeltäidetud külgse toe pakkumine haridusasutustele, uuendati graafikuid ja tabeleid. ülemineku tegevuskava. Alates septembrist 2023 toetab haridus- ja teadusministeerium Ida-Virumaal Väljakutsed eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, • Eestikeelsele õppele üleminek. Eestikeelsele makstes koolipidajatele palgatoetust. Ida-Virumaa õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu haridusasutuste pidajatele algas väärtuspõhise probleemi, sest õpetajate keeleoskusega seotud hariduskultuuri kujundamise programm. kvalifikatsiooninõuete muutusega suurenes õpeta- Haridus- ja teadusministeeriumi ning Integratsiooni jate puudujääk veelgi. Lisaks mõjutab üleminek Sihtasutuse koostöös pakuti 2023. aastal nelja linna laiemalt hariduses toimuvat (näiteks tulemuslikkust, haridustöötajatele keeleõppekursuseid. Kooli- rahulolu, erivajadusi, väljalangemist, edasiõppimist dele pakutakse tuge asendusõpetajate palkamisel ja nii edasi). ning üliõpilastest abiõpetajate näol. Kooli- ja laste- aiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele • Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate lisaõppeks, suurendatud mahus eestikeelse õppe osakaalu suurenemine. Õpetajaskonna vanane- läbiviimiseks ning uussisserändajate õppeks. Keele- mise ning üldise puuduse tingimustes on parata- õppetoetusi eraldati 2023. aastal 5 064 124 eurot. matu, et õppeasutused on sunnitud palkama tööta- jaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus. • Õpetajate järelkasvu tagamiseks tehti mitmeid Selline olukord ohustab omakorda hariduse tulemus- olulisi edasiminekuid. Õpetajate töötasu alammäär likkuse näitajaid. kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole. Lisaks suurendati Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis • Õpilaste rahulolu kooliga on vähenenud, eriti suur vastuvõttu õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas. Rahul- ning tugispetsialistide õppekavadel. Õpetajakooli- olematuse üks põhjuseid on sage kiusamine koolides. tuse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel Selle probleemi osaline väljendus võib olla ka õppima asunud üliõpilastele hakati maksma täis- 2023. aastal suurenenud tüdrukute väljalangevus koormusega õppimise korral stipendiumi 400 eurot kolmandas kooliastmes. kuus. Uuenduse läbis õpetaja kutseaasta programm, • Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine õppe- mis nüüd kannab nime „Alustava õpetaja tugi- asutustes on Eestis strateegiline eesmärk, kuid pole programm“ ja toetab kõiki uusi inimesi õpetaja- andnud ootuspäraseid tulemusi. PISA uuringu (2022, ametis olenemata kutse omamisest. 2018 ja ka varasemad) tulemuste ning rahulolu- ja • Alustati kutsehariduse reformi ettevalmistamist koolikeskkonna küsitluste kohaselt on Eesti õppe- eesmärgiga suurendada põhikooli lõpetajatele paku- asutustes olulisi vajakajäämisi õppijakeskse kooli- tava kutsekeskharidusõppe mitmekesisust ja paind- kultuuri loomisel ning õppija eripära ja vajadusi likkust ning muuta õpe valdavalt nelja-aastaseks, arvestaval õpetamisel. suurendades õppekavades üldoskuste osa. Vald- • Tähelepanu vajab üliõpilaste toetus- ja laenu- konna edasist arendamist toetab ka programm „IT süsteem, et tagada madalama sotsiaalmajandusliku akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine taustaga noortele ligipääs kõrgharidusele ning kutse-, üld- ja huvihariduses“. vähendada üliõpilaste töökoormust õppimise kõrval. • Kõrgkoolidele kõrgharidusõppe läbiviimiseks eral- • Head võimalused tööturul rakendust leida ning datavat tegevustoetust suurendati 15 protsendi ebapiisav toetus- ja laenusüsteem mõjutavad võrra ning kahekordistati üliõpilaste vajadus- lõpetamise näitajaid. Teist aastat järjest vähenes põhist õppetoetust 440 euroni kuus olenevalt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia perekonna sissetulekutest. Lisaks loodi haridus- ja erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses, teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele raken- muret teeb infotehnoloogia suuna lõpetanute duskõrgkoolidele rahastus-instrument esmase oodatust väiksem arv. Olukorda peaks aitama ajakohase teadus- ja arendustegevuse toeta- parandada 2023. aastal heakskiidetud programm miseks. Kinnitati toetuse andmise tingimused „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduse arendamine PRÕM+“. kõrghariduses“ elluviimiseks. • Vaatamata aastakümneid kestnud strateegilisele • Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul arengule noorsootöös ja huvihariduses, noorsoo- edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või töötaja kutsestandardile ja kõrgharidusõppele, ei ole kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid tänaseni noorsootöös ja huvihariduses töötamiseks 2023. aastal väga head. Tänaseks on hõive näitajad seatud kvalifikatsiooni lävendit. Noortevaldkonna ületanud ka pandeemiaeelse taseme. töötajaskonna kvalifikatsioon on üks teguritest, • Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks alustati mis suunab saadava teenuse kvaliteeti noore jaoks. kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja kutse- ning eriala- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda liitude koostöös kõige olulisemate roheoskuste veebilehel https://www.hm.ee/ministeerium-uudised- väljaselgitamise ja õpiväljundite sõnastamisega. ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid • Noortevaldkonnas valmis teenuste kvaliteedi- juhtimist ja -hindamist toetav digitaalne kesk- 32 Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Madala haridustasemega mitteõppivate 9,8% 10,8% 9,7% 9,6% 9,3% – 18–24-aastaste osakaal (kokku) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 12,0% 14,3% 11,4% 12,5% 12,0% – 18–24-aastaste osakaal (mehed) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 7,6% 7,5% 7,8% 6,7% 6,6% – 18–24-aastaste osakaal (naised) Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 73,5% 74,7% 74,9% 74,5% 74,5% 80% (25–64-aastaste) osakaal Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 18,4% 21,1% 23,2% 19,4% 19,4% 25% määr formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Eurostat, Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise – – Metoodika – – – määr informaalõppes26 välja- töötamisel Allikas: Statistikaamet Aasta pärast lõpetamist nutika spetsiali- 27,3%27 26,7% Andmed 29,0% 29,0% – seerumise kasvualadel rakendunute osa- avaldatakse kaal kõigist hõivatutest 2024. aasta III kv Allikas: Uuring „Edukus tööturul“ Tipptasemel oskustega28 õpilaste osakaal: – – 10,6% – – – funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: – – 13,1% – – – matemaatiline kirjaoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: – – 11,6% – – – loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA uuring Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 81% 81% 92% 85% 92% – keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 106% 105% 120% 111% 120% – keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpetajad Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 103% 102% 117% 111% 120% – keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu – – 57% – – – Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS 26 Sihttasemed seatakse 2023. aastal. 27 2022. aastal muudeti näitaja arvutamise metoodikat tulenevalt nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumisest. Mõõdiku sihttasemed on tabelis muutmata ja tulenevad 2022. aastal kehtinud programmist. 28 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalse lugemisoskuse puhul. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tipp- riikide hulka. Siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem. 33 Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -616 297 -766 251 -873 291 -704 347 -814 900 -884 681 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.5 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti Keele Instituudi tegevuse kohta uute keeleallikate koostamisel. Kasutaja juurdepääsu Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides lihtsustamiseks koondatakse ja ühendatakse Eesti eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, Keele Instituudis koostatavad sõnastikud. arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade • 2023. aastal kinnitati „Eesti terminitöö tegevus- kava aastateks 2023–2025“. Tegevuskava koosta- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia misse kaasati terminikomisjonid, kõrgkoolide esin- „Eesti 2035“ strateegiline siht dajad ja teised terminitöö huvirühmad. Terminitöö Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud tõhustamiseks võetakse kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste Valdkonna arengukava analüüs. Tegevuskavas esitati arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses Eesti keele arengukava 2021–2035 inforuumis. Terminivara vajatakse üha rohkem Tulemusvaldkonna programmid keeletehnoloogia arenduses, näiteks valdkondliku masintõlke ja riigi tõlkevärava arendamisel. Keeleprogramm • Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompe- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala tentsikeskus tegutses riigiülesese koordineerimise Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala ja teadmuskeskusena keeletehnoloogia valdkonnas. Tehti koostööd mitmete avaliku sektori ja erasektori asutustega kõnetuvastuse, masintõlke ja teksti- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE analüüsi vahendite rakendamisel Riigi Teatajas, Ravimiametis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja mujal. Positiivsed arengud Lisaks konsulteeriti riigikantselei innovatsiooni- • Eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks võimekuse meetme keeletehnoloogisi hankeid (riigi- valmistati ette tegevusi haridustöötajate eesti keele kantselei projekt, siseministeeriumi projekt), Ette- oskuse arendamiseks. Eestis on paar tuhat haridus- võtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelkonsul- töötajat, kes vajavad eesti keele õpet, et viia oma teerimisvooru taotlusi, kohtuid ja teisi avaliku keeleoskus vastavusse neile seatud keeleoskus- sektori asutusi ning sidusvaldkonna teadusharusid nõuetega. Seni piisas paljudel õpetajatel B2-tasemel (peamiselt sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas). keeleoskusest. Üleminekuperioodil tuleb neil keele- • Ühest küljest on Eesti muutumas rände sihtriigiks, oskus viia C1-tasemele. 2024. aastal korraldatakse teisalt tõstatasid kogukonnad murdekeelte staatuse haridustöötajatele keelekursused ja keeleoskuse küsimuse. Neil põhjustel alustas haridus- ja teadus- tõendamiseks B2- või C1-taseme eesti keele taseme- ministeerium keelevaldkonna ja eesti keele kasutus- eksami lisasessioon. ala analüüsi, selgitamaks välja probleemsed kohad • Eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi toetab keeleseaduse rakendamisel. Huvirühmade ja eri 2023. aasta augustis kinnitatud haridus- ja teadus- valdkondade esindajate koostöös otsiti lahendusi ministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfond+ kaas- eesti keele kasutusala säilitamiseks. Keeleseaduse rahastatud programm „Eesti keele õpe ja keele- toimekeskkonna analüüs valmib 2024. aasta õppe arendamine“, mida viib ellu Eesti Keele suveks, keeleseaduse väljatöötamiskavatsust valmis- Instituut (EKI). Programmi tegevused toetavad nii tatakse ette. keele- kui ka haridusvaldkonna eesmärkide ellu- Väljakutsed viimist. Programmi eelarve perioodil 2023–2029 on 46 miljonit eurot. • Täiskasvanute eesti keele õppe valdkond on killustatud. Pakutavad keeleõppeteenused on eri • 2023. aastal kinnitati Eesti Keele Instituudi ning ministeeriumite haldusalade vahel ära jaotatud ning haridus- ja teadusministeeriumi koostatud „ÕSi riigil ei ole keskset, süsteemset ja ajakohast üle- ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022– vaadet täiskasvanute keeleõppest ega selle tulemus- 2025“. Vajadus tulenes ühiskonnas kerkinud likkusest. See põhjustab ühelt poolt dubleerimist, arutelust uue õigekeelsussõnaraamatu koostamise teisalt on oht, et osad riigile olulised sihtrühmad ümber. Tegevuskava täpsustab „Eesti keele jäävad vajaliku õppeta. Oluline on haridus- ja arengukava 2021–2035“ täitmiseks Eesti Keele teadusministeeriumi juhtimisel jätkata koostööd Instituudis tehtavaid eesti keele korraldamise ja ministeeriumite vahel, kes pakuvad täiskasvanute arendamise tegevusi. Laiem eesmärk on tagada info eesti keele õpet, et vähendada killustatust vald- kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning selgus konnas ning tõsta pakutava õppe tulemuslikkust. 34 • Haridustöötajate eesti keele oskus on võtmekoht • Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks on eestikeelsele õppele üleminekul. Probleemid on oluline kujundada hoiakuid, soodustada (keele)- nii piisavas mahus õppekohtade pakkumine haridus- õpetajate koostööd ning ajakohastada keeleõppe ja töötajate ootustele vastava paindlikkusega kui ka keeleoskuse hindamise metoodikaid. Otsus laien- õppe tulemuslikkus, mis sõltub pikaajalises keele- dada võõrkeeleõppe valikuid (B-võõrkeele valimisel) õppes osalejate motivatsioonist. üldhariduskoolides on toonud kaasa vajaduse toetada koole valikute pakkumisel, sealhulgas B- • Eesti keele elujõulisuse tagamiseks digiühiskonnas võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri keelte õppe on vaja võtta eesti keeletehnoloogia vahendid kasu- populariseerimisel. Samuti on oluline koolidesse tusele võimalikult paljudes avaliku sektori teenustes lisanduvate õpetajate pädevus. Arengukava ja ja infosüsteemides ning jõuda täieliku keele- keeleprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on tehnoloogilise toeni. Rahvusvahelises võrdluses on oluline jätkata lisaks inglise keelele teiste keelte õppe eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks vajalikud ja oskuse populariseerimist. baaskomponendid. Puuduolevaid võtmekompo- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda nente, näiteks tekstide kokkuvõtjat, tekstide lihtsus- veebilehel https://www.hm.ee/ministeerium-uudised- tajat, ebasündsate väljendite (vihakõne) tuvastajat, ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- valeuudiste tuvastajat, semantikavahendeid ja alusdokumendid-ja-programmid dialoogimudeleid, arendatakse edasi. Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht 16–65-aastaste Eesti elanike – Täpsustata Uuringut ei – – – funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles kse PIAAC toimunud uuringu Allikas: PIAAC uuring tulemuste põhjal Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91 91,2 91,7 – – > 91 rahvastikust29 Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet) Rahvusvahelise levikuga Eesti 150 – – – – – keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus30 Mitmekeelsete terminibaaside hulk31 – – 115 – – – Eesti keele keeletehnoloogiline tugi – – Osaline – – – Eesti keele kui teise keele õppekorralduse – – Puudub – – – keskkond täiskasvanud õppijale Eesti elanike enesehinnanguline – – Mõõdetakse Sihttase – – võõrkeeleoskus Eesti tööjõu- täpsustatakse uuringuga 2024. aastal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tabel 12. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -6 158 -10 518 -10 141 -7 959 -11 235 -11 299 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 29 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 30 Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2023. aastal mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2023. aasta oktoobri seisuga. 31 Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. 35 1.2.6 Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi. Selleks tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seire- Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- seadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonna- keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik seire teostamiseks. Taastuvenergeetikale üle- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia mineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodus- „Eesti 2035“ strateegiline siht väärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks, pakkudes Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne keskkonnaalast infot ja ekspertiisi. elukeskkond Väljakutsed Valdkonna arengukava • Majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 inimestele kui ka kokkuvõttes majandusele. Elu- Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 rikkuse hoidmine ja võimaluse korral looduse taastamine astuvad kliimamuutustega kohanemisel Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ühte jalga. Elurikkuse säilitamine on oluline Riigi jäätmekava 2014–2020 instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 on inimõigus. Üle maailma ning ka Euroopa Liidus on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna Tulemusvaldkonna programm ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohe- pööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohane- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala mine. Eesti on nõustunud Euroopa Liidu looduse taastamise määruse eesmärkidega. Ligi poolte Keskkonnaministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni ohustatud liikide ja elupaikade seisund Eestis on 2023) ebasoodne, kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023) Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks. Öko- süsteemide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Mõõdik „soodsas TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osa- Positiivsed arengud kaal“ on 57 protsenti (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. • Keskkonna valdkonna eesmärk on, et iga inimese • Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri32 2022. aas- hoiakud ning käitumine lähtuksid keskkonnahoid- ta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside sum- likkusest. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavu- maarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekviva- tamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma lenti. 2022. aasta heide võrreldes 2021. aastaga käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonna- suurenes – selle põhjus oli põlevkivi kasutamine teadlikkus on aasta-aastalt suurenenud (kesk- elektri- ja soojatootmises. 2020. aastal oli koguheide konnateadlikkuse indeks oli 2022. aastal 41,6 prot- pandeemia tõttu oodatust madalam. Võrreldes senti, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal). Nii 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside kogu- inimeste hoiakud kui ka käitumine on paranenud. heide vähenenud 65 protsendi võrra. Arvestades ka • Ressursitootlikkuse 2023. aasta eesmärgi saavu- maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse tamine selgub 2025. aasta alguses. 2022. aastal (LULUCF) sektorit, on koguheide vähenenud 59 prot- võrreldes 2021. aastaga ressursitootlikkus veidi senti. Olemasolevatest eeskirjadest ja meetmetest ei vähenes (2022. aasta tase 0,69 eurot kilogrammi piisa erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste kohta), kuid sellele vaatamata 2022. aasta eesmärk eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliima- täideti. Tulenevalt ebakindlast majandusolukorrast, eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on kõikides mille põhjustasid COVID-19 pandeemia ning Vene- sektorites vaja rakendada täiendavaid meetmeid. maa agressioon Ukrainas, vähenes kindlus ressursi- 2023. aasta septembris algatati kliimaseaduse välja tootlikkust suurendavate investeeringute tege- töötamise protsess. Selle eesmärk on muu hulgas miseks. Negatiivne mõju ilmnes projektide tähtaja vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliima- pikendamises, tarneahelate pikenemises, turundus- eesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse tegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samas, saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peami- pikemal vaatlusperioodil 2013–2022 on ressursi- sed põhimõtted nende eesmärkideni jõudmiseks. tootlikus Eestis paranemas, suurenedes 32 protsendi 2023. aasta veebruaris kiitis Riigikogu heaks võrra. Selle tulemusega on Eesti Euroopa Liidus dokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani Iirimaa järel teisel kohal. 2050“ muudatused. • Üks eeldus selleks, et hinnata tänast olukorda ning • Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. ning selle reformimine. Jäätmereformi käigus on Keskkonnaandmete kvaliteedi tõstmiseks ja kätte- oluline jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt saadavuse parandamiseks on käivitunud mitmeid ümber korraldada. Tuleb tagada materjaliringlus 32 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium). 36  ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide tal valmis Riigi jäätmekava 2023–2028, mis on osa jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel lisan- ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja duvad Eestile mitmed kohustused seoses kehtes- tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ring- tatavate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätme- majandusele üleminekul. liikidele (näiteks tekstiilijäätmete kogumine ja ring- lussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nii- • Tähelepanu all on ka veekaitse. 2022. aasta vee- nimetatud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kogumite seisundihinnangute alusel on 51 protsenti kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete pinnaveekogumitest ja 74 protsenti põhjavee- määruse jõustumine ja nii edasi). Lisaks töötati välja kogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle raken- paraku näha ei ole. Reostuse vähendamist ja vete damise kava. seisundi parandamise meetmete rakendamist takis- tab ressursside puudus. Puudu on nii inimesi kui ka • Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning kasvutrendi. Kuigi 2022. aastal toimus võrreldes investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühis- 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eelda- veevärgi ja kanalisatsiooni seaduse terviktekst. Vee- tavalt (jäätmestatistika 2023. aasta kohta on koon- hinnastamisega seotud küsimused sätestati detail- damisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud semalt seaduse tasandil, muu hulgas loodi alus vee- 2023. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki ressursi kaitse vajaduse arvestamiseks veehinna (2022. aasta tase: 4585 kilogrammi inimese kohta määramisel. 2023. aasta suvel käivitus veereformi aastas versus kavandatud 3530 kilogrammi inimese teekaardi koostamine, mille eesmärk on 2025. aasta kohta aastas). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee- tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (näiteks ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstus- hind. 2023. aastal lõppesid Purtse ja Erra jõe jäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 miljoni jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise ees- jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi. märgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kohalike omavalitsuste Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda nõustamine, ekspertide koolitamine, toetus- veebilehel meetmed) ja uuendatud õigusakte. Inimeste tead- https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- likkuse suurendamine ja harjumuste muutmine uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- keskkonnahoidlikuks on samuti olulised. 2023. aas- eelarve Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Soodsas seisundis loodusdirektiivi 57% 57% 57% ≥ 57% ≥ 57% – elupaigatüüpide osakaal Allikas: kliimaministeerium Keskkonnateadlikkuse indeks – 41,633 – – 45,5 – Allikas: kliimaministeerium Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide 13,434 mln t 14,3 mln t – 12,7 mln t 12,4 mln t 8 mln t CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv Allikas: kliimaministeerium Heas seisundis olevate veekogumite osakaal 52 51 – 54 55 – Allikas: kliimaministeerium Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus) 4657 4585 – 3460 3400 – kg/in kg/in kg/in kg/in Allikas: kliimaministeerium Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise 0,7 €/kg 0,69 €/kg – 0,68 €/kg 0,69 €/kg 0,9 €/kg toormekasutuse suhe Allikas: Eurostat 33 Metoodika muudatus. 34 Täpsustatud tegelik tase. 37 Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -121 813 -191 128 -554 952 -137 717 -166 686 -154 177 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk sektoritevahelise mobiilsuse toetust kasutades era- või avalikus sektoris. Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja • Kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi teadustaristu toetamise tingimused. Toetus või- ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arengu- maldab murranguliste teadustulemuste loomist vajadustele ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes vald- kondades ning tagab kõrgetasemelise teadustaristu Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia jätkusuutlikku toimimise ja avamise välistele „Eesti 2035“ strateegiline siht kasutajatele. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- • Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovat- tundlik siooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem Valdkonna arengukava raamistik valdkonna riiklikuks korraldamiseks ja rahastamiseks ning lisada teaduseetika ja avatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ette- teaduse teemad. võtluse arengukava 2021–2035 • Aktsiaseltsis Metrosert asutati Eesti esimene Ehituse pikk vaade 2035 rakendusuuringute keskus, mille eesmärk on Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete Turismistrateegia 2022–2025 sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suu- rendamiseks. Keskuses käivitatakse viis ärisuunda: Tulemusvaldkonna programmid biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesiniku- Teadussüsteemi programm tehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning auto- noomsed sõidukid. Teadmussiirde programm • Teadmusmahukatest iduettevõtlust soodustavatest Ettevõtluskeskkonna programm tegevustest avati äriarenduse toetus, käivitati NATO Ehituse programm DIANA35 kiirendi, jätkati tehisintellekti piloot- projektide programmi ning CDL-Estonia36 mentor- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad programmi rakendamisega. Eesmärk on jõuliselt Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala kasvatada süvatehnoloogia iduettevõtete arvu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- • Käivitati kõik ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021– misala 2027 turismimeetmed (rahvusvaheliste sündmuste Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023) ja konverentside toetus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmise toetus) ning lõpetati eelmise perioodi REACT-EU tootearenduse ja kesk- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sete digilahenduste meetmed, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõid eeldused ette- Positiivsed arengud võtete digitaliseerimiseks. • Eesti on seadnud strateegilise eesmärgi hoida • Käivitati õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute toetusmeetmed. rahastust vähemalt ühe protsendi juures SKP-st. • Eesti taastekava raames käivitati toetusmeede ette- 2023. aastal kavandati teadus- ja arendustegevuse võtete varustuskindluse toetamiseks. ning innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 miljonit eurot. • Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika ümber- • Käivitati mitmed uue struktuurivahendite perioodi kujundamiseks, saades muu hulgas kaalukeeleks 2021–2027 teadus- ja arendustegevuse toetus- maa- ja ruumiameti loomisel. meetmed, mis toetavad teadussüsteemi ning teadmussiirde süsteemi eesmärkide saavutamist. • Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam kui • Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. 2023. aastal 25 protsenti ning ühtlustas kohalike omavalitsuste lisandus doktorantidele võimalus töötada positiiv- menetlusprotsesse. selt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses ning 35 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic. 36 Creative Destruction Lab-Estonia. 38 • BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide katsetamine investeeringuid suurprojektidesse (näiteks uute võimaldab 2024. aastal tarkvara testversiooni tootmiskohtade rajamiseks) ja rohetehnoloogiatesse avalikustamist, valmistades ühe esimese riigina maa- (sealhulgas ressursitõhususe suurendamiseks) ning ilmas ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõl- andmist. mimist. • KredExi kaudu suunati elamuvaldkonda kodu- • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude toetuseks kolm miljonit eurot, korterelamute suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehase- edendamist ning suurendada tuge eksportivatele liseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit eurot, väike- Eesti ettevõtjatele. elamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori üürielamutele 5 miljonit eurot. kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multi- • Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil funktsionaalne, suure mahutavusega konverentsi- ja valmistati ette koondluba taastuvenergia rajatiste messikeskus. Välisinvesteeringute meelitamiseks ja ehitamise kiirendamiseks ning valmistati ette hoo- ekspordi toetuseks tuleb tekitada strateegilised nete energiatõhususe määruste uuendamine. lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Rekonstrueerimise teadus- ja arendusprogrammi • Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute reno- terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suu- veerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava äri- natud info ja teenused tuleb panna omavahel kinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja suhtlema ning koondada maksimaalses ulatuses parendusmeetmete eelhinnangu uuringud. eesti.ee ettevõtja digiväravasse. Ettevõtjatelt riigile esitatava aruandluse kaasajastamiseks tuleb luua Väljakutsed riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, inves- • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja teerida masinloetavate andmete vastuvõtmisse ja võimekust koostööd teha ning teadustöö tulemused töötlemisse ning toetada ettevõtjaid ülemineku ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. See- kiirendamiseks. pärast tuleb senisest enam panustada ettevõtete • Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaavastaste rakendusuuringutesse. sanktsioonide rakendamine ning järelevalve. • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia ettevõtluse arengukavas seatud eesmärkide eesmärke on võimalik täita stabiilsete ja järjepidevalt saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem kasvavate vahenditega, et ehitusturg ja omanikud teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat. saaksid kohaneda. Investeeringutes tuleb lähtuda Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nende kvaliteetse ruumi ja uue Euroopa Bauhausi põhi- järelkasvule ning akadeemilise karjääri atraktiivsuse mõtetest, mis on tingimus ka välisvahendite abil suurendamisele, et pakkuda ettevõtetele kompe- elukeskkonna, sealhulgas taristu arendamiseks. tentsi teadus- ja arendustöötajate ning inseneride • Ehitusvaldkonna digitaliseerimisega on vaja jätkata palkamiseks. ja leida selleks välisvahendite lõppemise tõttu raha • Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ning riigieelarvest. teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sealhulgas • Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus on vältimatu võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje arvuta- eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja mise metoodika. Keskkonnasäästuks, ressursi- majanduslike rakendusteni. tõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi paranda- • Ettevõtete üldine innovatsiooni võimekus on madal. miseks on vaja riigi tasandil tervikvaadet elukesk- Seepärast on oluline jätkata ettevõtjate arendus- konna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut võimekuse kasvatamisele suunatud toetustega. koordineerivat arengukava. • Riigihangete turg ei ole innovaatilistele ettevõtetele • Ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja toodetele-teenustele piisavalt avatud. Seeläbi ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine vajab kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ette- riiklikku tähelepanu. võtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodus- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda tavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10– veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium- 12 protsenti SKP-st ehk ligikaudu kolm miljardit uudised-ja-kontakt/strateegiline- eurot aastas. juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve • Eesti võimekus toetada majanduse ja konkurentsi- https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi- võime kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid 2023-aasta-tulemusaruanded on madal. Rahastamisvahendite pakkumise võime- kuse parandamine aitab suurendada ettevõtjate Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Riigieelarves kavandatud teaduse ja 0,75% 1% 1% ≥ 1% ≥ 1% – arenduse rahastamine osakaaluna SKP-st Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri 39  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Erasektori teadus- ja arendustegevuse 0,98% 1% –38 1,1% 1,3% 2% kulutuste osakaal SKP-st37 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL 27 84,0% 80,7% 77,5% 88% 90% 110% keskmisest39 Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Tugev Mõõdukas Mõõdukas Tugev Tugev Innovat- tulemustabelis (koht tulemusrühmas) innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator siooniliider (9. koht) (12. koht) (12. koht) Allikas: Euroopa Komisjon Tabel 16. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -378 872 -646 303 -546 178 -441 925 -681 403 -655 676 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk kõrgendatud tähelepanu toidu varustuskindlu- sele ja rahvusvaheliste tarneahelate haavata- Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on vusele. Koostöös suuremate toidutootjate ning hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja erialaliitudega koostati toidu varustuskindluse rannakogukondade elujõud kasvab strateegia ja tegevuskava. Riik ja erasektor defi- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia neerisid põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused. Vabariigi Valitsus kiitis strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht tegevuskava ülesanded heaks 15. juunil 2023. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- 2023. aastal käivitus mitu toidujulgeolekutegevus- tundlik liini, mille eesmärk on tagada tarneahela kriitilistele ettevõtetele kriisides eelisjuurdepääs elektrile, Valdkonna arengukava vedelkütusele ning kõrgendatud julgeoleku olu- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava korras toetada nende julgeoleku tagamist. aastani 2030 • Töötati välja mitmeid põllumajandus-, kalandus- ja maamajandussektorile olulisi erakorralisi Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks. Era- Põllumajandus, toit ja maaelu korralisi toetusi maksti üle 11,4 miljoni euro. Kalandus • Jaanuaris 2023 jõustus Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad 2023–2027. Põllumajandusele, toiduainetööstusele Maaeluministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni ja maaelu arenguks maksti toetusi summas 340 mil- 2023) jonit eurot. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala (kuni 30. juuni • 2023. aastal oli regionaal- ja põlluministeeriumi 2023) teadus- ja arendustegevustest töös 65 projekti, millest 17 koostöös rahvusvaheliste kon- Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala sortsiumidega. Nende projektide rahastamiseks (alates 1. juuli 2023) tehti väljamakseid 3,3 miljonit eurot. Lisaks rahastati Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023) Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse riski-hindamistegevusi 0,5 miljoni euroga ning pika- ajaliste programmide „Sordiaretusprogramm 2020– TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE 2030“ ja „Põllumajanduskultuuride geneetilise Positiivsed arengud ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021– 2027“ tegevusi vastavalt 1,1 miljoni euro ja • Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord 0,4 miljoni euro ulatuses. Euroopas, sealhulgas loomataudide levik ning rahvusvahelised kauplemispiirangud, juhtisid 37 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052). 38 Andmeid ei ole veel avaldatud. 39 Andmeid on tagantjärele redigeeritud Eurostatis tehtud korrektsioonide alusel. 40 • Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- ohtlikest loomataudidest esines endiselt sigade tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike Aafrika katku ja kõrge patogeensusega linnugrippi. majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- • Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elani- mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika kest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ette- toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava võtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast 27,6 protsendile koguhõives osalejatest. Olenemata oli 2022. aastal 88 protsenti. asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal • Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist jätkuvalt kasvas, on maapiirkonnas elavate toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanuse- võrreldes eelmise aastaga, oli 100,69. Eesmärk on, grupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes 2023. aastal 26,4 protsenti. See jääb alla 2030. aas- eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas taks seatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna võrreldes 2022. aastaga toiduohutuse olukorra para- arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised nemist. probleemid maapiirkonda elama asumisel on • Alates 2022. aasta septembrist rakendus toetus- teenuste halb kättesaadavus, atraktiivsete töö- meede haridusasutustele, mille raames toeta- kohtade vähesus ning probleemid elamu- takse lastele mahetoitu pakkuvaid üldharidus- majandusega. Jätkus üle Eesti eluaseme kaaslaenu koole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest teavi- pakkumine, mis võimaldab maapiirkonda kodu soe- tanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus tada või ehitada või renoveerida olemasolev hoone. protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpu seisuga on kaaslaenu lepinguid 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 sõlmitud kokku 132 leibkonnaga 8,4 miljoni euro haridusasutuses (20 protsendile Eesti lasteaia- ja väärtuses. koolilastest). • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheüleminekuga on valdkonna oluline komp- Väljakutsed leksne väljakutse. Samal ajal kliimamuutuste • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab leevendamisega tuleb tegeleda toidu varustus- teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist kindlusega seotud riskide maandamisega. Lahen- ühiskonna ootustega riskide maandamisel, laia- duste leidmiseks koostati „Roheülemineku teekaart põhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust ning rakendati eri meetmeid toidu varustuskindluse tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, seal- tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti toetab hulgas riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. roheülemineku väljakutse lahendamist uuendatud • Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja rohepöörde tegevusplaan 2023–2025. lemmikloomadel on langenud viimase kümne • Kodumaist päritolu toitu eelistas 2022. aastal osta aastaga 35 protsenti, kuid vähenemine on peatu- 61 protsenti vastanutest, mis on vähem kui varase- mas40. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus matel aastatel (aastatel 2016–2020 74 protsenti). võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Eesmärk on, et 2030. aastaks eelistab 75 protsenti Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikro- tarbijatest osta kodumaist toitu. organismide omadus mitte alluda antibiootikumide • Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2021. kui ka toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus. 2022 aastal 40 protsendi piires, varude seisund on Antibiootikumiresistentsuse regulaarset seiret halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jät- sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb kuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid ja Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused vähendada püügikoormust rannapüügis. näitavad, et antibiootikumiresistentsuse esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel https://www.agri.ee/ministeerium-uudised- • Märgata oli kasvu loomataudide esinemises. Eriti kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine41 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 2023 2024 Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr 78,3% 82,1% 82,9% 78,4% 78,7% Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja 31 697 eurot 35 762 41 691 33 800 34 700 toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud eurot eurot eurot eurot lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: Statistikaamet 40 Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2022 – Trends from 2010 to 2022 – Thirteenth ESVAC report (europa.eu). 41 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 41  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 2023 2024 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 0,83 0,89 0,84 0,81 0,80 kaubandusbilanss: ekspordi-impordi suhtarv Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate – 61% – 75% 75% osakaal Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandus- 2,48 2,42 – ≤ 2,5 ≤ 2,5 toodangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta42 Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Toiduohutuse baromeeter 99,22 99,63 100,69 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium Tabel 18. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -440 581 -477 015 -453 505 -429 673 -499 987 -506 401 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.9 Transport Tulemusvaldkonna eesmärk suunal reisirongiliiklust tihendada ning lisada sõidu- plaani kiirrongid. Teostati Aegviidu–Tapa lõigu Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud Riisipere–Vasalemma jaamavahe kapitaalremont. ning mugavad liikumisvoimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega • Rail Balticu kohalike objektide projektlahendused valmisid aasta lõpuks. Käivitusid ehitustööd Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna „Eesti 2035“ strateegiline siht Rail Balticu terminaliga ühendav Lao tänav. Aasta lõpuks oli valminud või ehituses umbes 30 Rail Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne Balticu põhitrassi objekti – sillad, viaduktid, öko- elukeskkond duktid. Enamik eraldi hangitud trasside ümber- Valdkonna arengukava ehitusobjektidest on valmis. • Lõppes AS-i Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna len- Tulemusvaldkonna programm nujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Rahvus- vaheliste regulaarliinide arvu suurendati 44-ni. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm • 2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala ehitati tolmuvabasid katteid maanteedel kokku 1381 kilomeetril. Ehitati kuus kilomeetrit nelja- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- rajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 kilo- misala (kuni 30. juuni 2023) meetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilo- Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023) meetrile kruusateedele. Ehitati ümber 39 liiklus- Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala ohtlikku kohta. (alates 1. juuli 2023) • Liiklusohutuse vallas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud õnnetuste arv. Seda võis mõjutada kergliikuriga seo- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tud ohtude teadvustamine, linnasüdametes sõidu- Positiivsed arengud kiiruste piiramine, parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste • AS Eesti Raudtee lõpetas ettevalmistused arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. Alustati samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes juhtide Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseeri- arv. mist. Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel 42Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2022. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2024. aasta inventuurist. 42 • 2023. aastal lisandus liiniveo mahule maakonna- koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks liinidel diiselbusside arvelt gaasibussidega teeninda- reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksi- tavat mahtu 4,7 miljonit kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maalselt ka kaubaveo teenindamisse. Transpordi ja maht suurenes vaid 0,5 protsenti. 27 protsenti kogu liikuvuse arengukavas seatud eesmärke ei ole siiski maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasi- võimalik täita. bussidega. • Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette vähen- • Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks dada kolme aasta keskmisena 2035. aastaks liikluses integreerimiseks toetatakse avaliku sektori innovat- hukkunute arvu 30-ni ja raskelt vigastada saanute sioonifondist 0,8 miljoni euroga liikuvusteenuste ja arvu 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud piletimüügi integreeritud andmevahetus- vahe-eesmärgist 2023. aastal (vastavalt 44 ja platvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti ees- 316) jääb tegelik tulemus kaugele (vastavalt 55 ja märk on luua standardiseeritud sõidupäringuid 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava teenus- realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate platvormi prototüüp ning katsetada seda vahendus- täiendavate tegevusteta. kanalina erinevate transporditeenuse pakkujate • Samal ajal on vaja investeerida TEN-T põhivõrgu ühendamiseks ja süsteemis osalejate ühiste piletite, maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks. vastavaks ehitamisesse. See on takerdunud teehoiu • Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi suursaarte liinide teenindamiseks. Laev valmib on jätkuv väljakutse riigiteede seisundi hoidmine 2026. aastaks. ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad • Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja mõninga- Euroopa ühendamise rahastu rahastusleping seks parendamiseks igal aastal 210 miljonit eurot. transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 miljonit eurot katsetada eFTI Gate’i lahendust, et olla valmis eFTI aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra (Electronic freight transport information) määruse halvenemise. nõuetele vastavaks digitaalsete veodokumentide • Jätkuvalt on väljakutse mõõdiku „Kauba- ja andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis osaleb reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 üheksa liikmesriiki (kliimaministeerium on peamine või enam)“ täitmine. 2023. aastaks on Eesti lipu all partner) ning 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel, sest 28,3 miljonit eurot. konkureerivad riigid pakuvad selleks paremaid tingimusi. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib Väljakutsed 2026. aastaks. • Transpordisektori CO2 heitkoguste vähenda- • Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on mine. Uuendatud prognoosi kohaselt transpordi ja vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületus- liikuvuse arengukavas püstitatud CO2 vähendamise kohtade ohutust ning leida üle 100 miljoni euro eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu kliima- nende vastavusse, sealhulgas mitmetasandi- paketiga „Eesmärk 55“ Eestile võetud CO2 heite liseks, viimiseks muudetud nõuetega. Takt- vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite sõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurenda- jaotuse korral on transpordi ja liikuvuse arengu- miseks raudteel kuni 160 kilomeetrini tunnis tuleb kavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult investeerida 15 miljonit eurot Liiva−Saku raudtee- 1,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti 2030. aastaks). lõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse, Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 15 miljonit eurot Saku−Rapla raudteelõigu õgven- transpordisektori heide umbes 2,1 miljonit tonni CO2 damisse ja kiiruste tõstmisse, 4,2 miljonit eurot ekvivalenti (eelmise aastaga võrreldes on prog- Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamisse ja noosid halvenenud). Transpordisektori CO2 heite 30 miljonit eurot Aegviidu−Kehra I tee kapitaal- vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab remondiks. Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama • 2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus riikidega võimalikke Rail Balticu 2030. aasta lõpuks eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust saavutatavaid tulemusi ning vajalike finants- erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et vahendite mahtu. Rail Balticu esimese etapi transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud ilma maksupoliitika muudatusteta (tarbimis- 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise maksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid 1,8 miljardi euro asemel 2017. aasta hindades). liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonna- Prognoosmaksumuse suurenemise peamised sõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb tegeleda ka põhjused on inflatsioon (ehitushindade kasv 40 prot- inimeste teadlikkuse tõstmisega. senti), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, • Transpordi energiakulu ei vähene loodetud et Rail Balticu ehitamist Eestis rahastatakse peami- kiirusega. Eestis on jätkuvalt kõrged iga aastaga selt Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditest (koos kasvavad maanteede läbisõidud. Samuti eelistatakse kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka uue auto soetamisel suurt ja energiamahukat taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa sõiduautot säästvale väikeautole. Sotsiaalfondi vahenditest, mis muudab rahastuse • Kaubavahetuses on jätkuv väljakutse kaupade suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva Euroopa transportimise suunamine maanteelt raudteele Liidu pikaajalise eelarveperioodi raames eraldatavad (nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt). Vaadata vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises 2025. aastal. See tähendab, et 2030. aasta eesmärgi 43  saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitus- deks, samuti Tallinna lennujaama julgestus- ja hangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel päästekuludeks ning Transpordiameti lennundus- lõigul alates 2026. aastast. teenistuse töömahu kasvu katmiseks. • Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud • Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigi- 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve laevastiku baasrahastus. puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda teenindamise kohustusi. veebilehel • Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- vaja lisavahendeid regionaalsete lennujaamade uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuen- eelarve damiseks, lennundusorganisatsioonide liikmetasu- Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Transport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmin Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 e 2023 2024 2035“ 2023 siht Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole 55 55 55 44 42 30 võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine 360 367 430 316 309 187 poole võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Transpordi CO2 heite vähenemine 700 2357,73 kt 2437,94 kt –45 2243 kt 2271 kt 1700 kt kilotonni võrra võrreldes 2018. aastaga CO2 ekv43 CO2 ekv44 CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv Allikas: keskkonnaministeerium Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all 25 23 31 20 40 360 (kogumahutavus 500 ja enam) Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonn- 29% 22% 16% 23% 24% 40% kilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga Allikas: Statistikaamet Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 32 33 44 25 45 40 suurendamine Allikas: AS Tallinna Lennujaam Tabel 20. Tulemusvaldkonna Transport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -504 196 -621 927 -766 460 -602 475 -887 448 -889 113 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.10 Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kätte- saadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika ees- tundlik märkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise Valdkonna arengukava konkurentsivõime kasvu Energiamajanduse arengukava aastani 2030 43 2022. aasta inventuurist 2020. aasta kohta. 44 2023. aasta inventuurist 2021. aasta kohta. 45 2022. aasta kohta avaldatakse andmed 2024. aastal. 44 Tulemusvaldkonna programm • Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokus- Energeetika ja maavarade programm seeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamis- tingimused ning tegeleti avalikkuse teavitamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning valitsemisala (kuni 30. juuni 2023) riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast Kliimaministeeriumi valitsemisala (alates 1. juuli 2023) tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjavee- kogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mere- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE ranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõl- gendati neid andmeid. Positiivsed arengud Väljakutsed • Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eesti keelustas torugaasi impordi Venemaalt alates • Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Kesk- 1. jaanuarist 2023. Gaasitarbimine oli 2023. aastal Euroopa võrguga ja sellega seonduvad tegevused 3,42 teravatt-tundi. Eesti omab Läti maa-aluses (juhitava võimsuse tagamine, süsteemihalduri tee- gaasihoidlas Inčukalnsis ühe teravatt-tunnist stra- nused (sageduse hoidmine)) ning elektrituru disain, teegilist gaasivaru, mis vastab ligikaudu 29 protsen- mis aitab nimetatud tegevused regulatiivse raamis- dile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. tikuga turule ja loob sünkroniseerimiseks vajalikud • Pakrineeme haalamiskaile paigaldati 2024. aasta tingimused. Balti süsteemihaldurid plaanivad veebruaris laadimiskäpp, mis võimaldab teenindada sagedusreservide turuga alustada 2025. aastal. See erinevat tüüpi LNG ujuvterminale. viib Balti riikide elektrivõrkude täieliku koos- toimimiseni Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab • 2025. aasta algusesse on seatud Balti riikide Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Eesti -julgeoleku. poolt sünkroniseerimise raames tehtavad tööd on ajakavas. Kaks sünkroonkompensaatorit on valmis ja • Taastuvelektri tootmise potentsiaali on Eestis kolmas valmib 2024 aasta juunis. rohkem kui vajalik sisemaise tarbimise saja- protsendiliseks katmiseks taastuvelektriga, nagu • Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud on 2030. aastaks seatud eesmärk. Järgmiste kaugküttesüsteemide jätkusuutliku toimimise, aastate väljakutsed on võrguarenduste kiirenda- kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasa- mine, meretuuleparkide turupõhine arendamine, kaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loa- süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele menetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähte- loomine või täiendamine. Taastuvenergeetika aren- andmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Toodi damisel on järjest olulisem arvestada ühiskondliku välja puudused andmete kättesaadavuses, mida kaasamisega („mitte minu tagahoovis“ probleemi parandatakse edasiste tegevustega. lahendamine), arendamisele seatud bürokraatlike • Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähem- piirangute eemaldamisega, projektide finantseeri- pakkumine mahus 780 gigavatt-tundi aastas. misel kestliku rahastuse ja taksonoomia reeglitega Vähemapakkumiste mehhanismidega jätkatakse ning looduskeskkonna tasakaaluga. tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi rakendamine • Uute välisühenduste, merealaplaneeringu ning algas 1. juulil 2023. Selle kohaselt tuleb tuule- Eesti-Läti meretuulealaga seotud võrguarendus- elektrijaamade rajajatel tasuda omavalitsusele ja põhimõtete ning rahvusvaheliste kokkulepete sõlmi- kohalikele elanikele tasu, soodustamaks taastuv- mine, tagamaks Eesti tarbijaskonnale sobivaid energia tootmist. tingimusi kliimaneutraalsele energiasüsteemile üle- • Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate minekul. arendus võimaldab paremini jälgida ja kiirendada • Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on taastuvenergia projektide menetlusi. salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse ning • Eesti-Läti ühise meretuulepargi rahastus ning madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine Saaremaa 330-kilovoldise võrguarenduse liiku- kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse saavu- misega riigiplaneeringu faasi on tekkinud suur tamiseks. 2024. aastal on eesmärk muuta kaugkütte edasiminek meretuuleparkide arendusprojektides. hinnaregulatsioon Konkurentsiameti seniste pari- • 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komis- mate praktikate alusel kahetariifseks. Selle eesmärk jonile, et täitis seatud energiatõhususe ees- on vähendada lokaal- ja kaugkütte paralleeltarbimist, märgid. tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse tulemusel vähenevad • Maapõueressursside uurimise ja kasutamise kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb valdkonnas kujundati maapõue uurimise ja kasuta- heitsoojuse kasutus ning vähenevad kasvuhoone- mise poliitikat, koostati valdkonnaanalüüse ning gaasid. määratleti riigi huvi maapõueressursside võimali- kuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moo- • Avalikul sektoril on aina olulisem roll taastuvenergia dustas maapõueressursside kompleksne teadmiste- eesmärkide saavutamisel, kuna eeskuju tuleb näidata põhine uurimine. 2023. aastal valmistati ette ka enda tarbimisvalikutega. Riigihangete tingimuste erinevaid pilootprojekte ja alustati nendega. Roosna- kujundamisel (sealhulgas kohalikul tasandil) on Allikul ja Tiskres toimusid puurimis- ja ehitustööd võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia ligikaudu 500 meetri sügavuste puuraukudega. osakaal kasvab nii energeetikas kui ka transpordis (biometaan, vesinik). Väljakutse on tavapäraste 45  hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse strateegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure pikemaajalist nägemust valdkonna arengu kohta. lisandväärtusega ning säästlik kasutamine mini- • Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav maalsete kadude ja jäätmetega. ministeerium on kliimaministeerium. Ministeeriu- • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema mite ümberkorraldusega on muutunud vastutav koordineerimine, sealhulgas fookuse hoidmine üksus ministeeriumi sees: alates 1. juulist 2023 kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme täidab seda rolli elukeskkonna ja ringmajanduse projektidel. Eesmärgiks on saavutada oluline põhiüksus. Suurim väljakutse on energiatõhususe edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja meetmete horisontaalne rakendamine valdkondade maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutusele- üleselt ning avaliku sektori suurem panus. võtu edendamisel, mida aitab lahendada 2023. aastal koostatud uuringu „Support to the kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõue renovation wave – energy efficiency pathways seadusesse. and energy saving obligation in Estonia“46 • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitus- kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile maavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik 2030. aastaks tulenevate energiatarbimise siht- kasutamine. Maakondlike ehitusmaavarade teema- tasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, planeeringute koostamine ja elluviimine jätkub transpordi, teeninduse, tööstuse ja põllu- ministeeriumite üleses koostöös, et saavutada komp- majanduse energiatõhususe meetmetesse panus- romisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja koha- tada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 miljardit like omavalitsuste huvide vahel. eurot, sealhulgas avaliku sektori rahastust viis miljardit eurot. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas – kõiki mõjutatud pooli kaasavad arutelud maavarade kasutamise • Maapõue valdkonnas on suurim väljakutse teemal kohaliku kogukonna, asutuste ja arenda- teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku jatega. potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda jätkuv teema maapõueressursside majandamine veebilehel sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaal- https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt- majandusliku olukorraga ning leevendatakse seon- uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- duvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside eelarve Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 2023 2024 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav ABB ABA ABA ABB ABB kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale47 Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Tabel 22. Tulemusvaldkonna Energeetika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -180 415 -258 326 -216 420 -81 917 -80 658 -70 787 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.11 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- ruum turvaline ja usaldusväärne keskne riik 46 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud. 47 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings https://trilemma.worldenergy.org/. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 protsendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 46 Valdkonna arengukava • Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike instituut- sioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste küber- Digiühiskonna arengukava 2030 turbe küpsustaseme kaardistus. See aitas analüüsida Tulemusvaldkonna programm hetkeolukorda, tõi välja võimelüngad, millele uuen- datavas küberturvalisuse strateegias tähelepanu Digiühiskond pöörata, hinnates omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsus- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala mudeli hindamisega paranes küberturbealane Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- teadlikkus organisatsioonides ja turvalise tarkvara misala tellimine ning vähendati taakvara osakaalu. • Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks, mis mõõdab küber- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE turvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, Positiivsed arengud kübervõimed, investeerimine ja erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli • Digiriigi edu mõõdetakse avalike digiteenustega 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2023. aastal Liidu keskmisest kõrgem. kõrge – 83 protsenti. Eesmärk on erinevate tegevuste • Ühenduvuse parandamine on tõusutrendis ja nõuab kaudu rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste pidevaid tegevusi. 2023. aasta lõpuks oli 80 prot- kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta sendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest lõpus inimesteni esimeste elusündmusteenustena võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega lapse saamise infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G lisandus kolm sündmusteenust: lähedase surm, sageduskonkurss 26 gigahertsi sagedusalas, millega kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Kasutajad anti kõik kolm Euroopa Liidu üleselt harmoniseeri- on loodud elusündmusteenused hästi vastu võtnud, tud Eesti 5G sagedusala mobiilsideoperaatoritele sealhulgas üle poole (53 protsenti ehk umbes 6800) kasutada. 2023. aastal lõppes 2017. aastal alanud abiellumisavaldustest esitati rahvastikuregistri juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida portaalis. 2023. aastal külastati lapse saamise viis ellu Enefit Connect. 2023. aastal sai valgus- infoteenust 70 911 korda. Sündmusteenuste ees- kaabelvõrguga liitumisvõimaluse üle 17 000 aad- märk on neid kasutajale pakkuda üheainsa sujuva ressi (kokku oli projekti maht 40 016 aadressi üle teenusena, võimaluse korral ennetavalt ja maksi- Eesti). maalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeles riik ettevõtluskeskkonna programmi raames Väljakutsed ka ärisündmusteenuste arendamisega, et muuta digi- teenuste kasutamine lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele. • Digimuutuste kvaliteetseks läbiviimiseks kogu avali- • Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja kus sektoris tuleb leida stabiilne rahastusmudel, mis alustaristu ning mitmete asutuste arvutitöökoha tee- võimaldaks pikaajalist investeerimist ning tehno- nused konsolideeriti riigi info- ja kommunikatsiooni- loogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust. tehnoloogia keskusesse. 2023. aastal alustati avaliku • Andmehalduse parandamine avaliku sektori pilvestrateegia väljatöötamist ja turuplatsi kont- organisatsioonides. Kokkulepitud eesmärkide ja septsiooni rakendamist. Samuti alustati andmesaat- vastutuste määratlemiseks on avaliku sektori asutus- konna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve tes vaja välja töötada andmetega seotud toimimis- Euroopa õla loomise tegevustega. Kasvas kriisi- ja mudelid. Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi kliendikesksemate teenuste pakkumiseks tuleb läbi kolm suuremat õppust. juurutada teenusepõhine ja kliendikeskne juhtimine • Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste ning võimaldada era- ja avaliku sektori käes olevate usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise aastaga andmete laialdasemat kasutamist. võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge • Tehniliste lahenduste leidmine, sealhulgas (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse mõjutajateks komponentide ja API (rakendusliides, ingl Appli- võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda cation Programming Interface) teenuste, taaskasu- maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete tuse suurendamiseks riigis. Ühtlustatakse sarnaste aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. teenuste arendamist ja haldamist, et vähendada Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega dubleerimist ning tõhustada ressursside kasutamist. seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks • Tulevikukindlate teenuste, näiteks riigi teenuste ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi, ootuspärane. Positiivne on järjepidev usalduse hoid- arendamine. Lisaks tuleb keskenduda tehis- mine üle 90 protsendi. Julgeolekuolukorra muutus- intellektipõhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste test ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e- juurutamisele, et tagada digiriigi pidev areng ja teenused tõsisemate häireteta ning parandati üldist kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõue- toimepidevust. 2023. aastaks eraldas Vabariigi tega. Valitsus täiendavalt 42 miljonit eurot, millest kaeti eelkõige küberturvalisuse tagamise baasvajadused: • Valdkonna oluline väljakutse on küber- dubleerivate asukohtade rajamine, taakvarast tule- turvalisuse tagamine. Selleks tuleb suurendada nevate ohtude vähendamine, monitooringu paren- laiemas riigikaitse kontekstis IKT-taristu ja info- damine ja turvatestimise võimekuse loomine, mille süsteemide vastupidavust, toimekindlust ja kriisi- tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust kindlust. Tuleb tagada püsiv lisarahastus riigi suurendada. kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja küber- turvalisuse parandamiseks. Riigi ja elanikkonna 47  jaoks oluliste teenuste toimepidevuse tagamiseks Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda tuleb suurendada kriitilist taristut ja riigiside turva- veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium- lisust. uudised-ja-kontakt/strateegiline- juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Avalike digiteenustega rahuolu 69% 80% 83% 82% 83% 90% Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eesti elanikud tunnevad end internetis – 4,7% 8,5% –49 4,5% – turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal48 Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete 73,4%50 74,6% 80% 62%51 77% – osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tabel 24. Tulemusvaldkonna Digiühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -64 126 -124 077 -111 830 -90 795 -150 225 -141 219 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.12 Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus Riigikantselei riigivalitsemine. Rahandusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala „Eesti 2035“ strateegiline siht Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja (alates 1. juuli 2023) inimesekeskne riik TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Valdkonna arengukava Positiivsed arengud Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud • Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027 Tulemusvaldkonna programmid regionaaltoetuste ettevalmistusperiood jõudis 2023. aastaga lõpule. Aastal 2023 avanesid enamike Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise uute regionaalmeetmete taotlusvoorud, mille eelarve programm kokku on 186 miljonit eurot. Perioodil 2024–2027 Riigi rahanduse programm avanevad toetuste taotlusvoorud veel 62 miljoni Halduspoliitika programm euro ulatuses. Regionaalpoliitika programm • Ruumilise planeerimise valdkonnas jõustusid Finantspoliitika programm 2023. aastal riigile oluliste ehitiste ja tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimis- Arhiivinduse programm seaduse muudatused ning harjutusväljade kiiremat arendamist võimaldavad relvaseaduse muudatused. 48 2021. aasta taset ei ole esitatud, sest planeeriti välja töötada uus mõõdik ja 2021. aastal andmeid ei kogutud. 49 2023. aasta sihttaset ei seatud, kuna mõõdik oli väljatöötamisel. 50 Metoodika muutusest tulenevalt korrigeeritud väärtus võrreldes programmis esitatuga (oli 58%). 51 2023–2026 programmis vana metoodika järgi esitatud sihttase. 48  Ruumilise planeerimise valdkonna edasiseks aren- nõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud damiseks koostati planeerimisseaduse välja- meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus eba- töötamiskavatsus ja selle alusuuringud. Lisaks stabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustus- digiteeriti 15 protsenti Eestis kehtivatest planeerin- tegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on möö- gutest planeeringute kesksesse andmekogusse. dunud aastaga võrreldes tõusnud (4,6 protsenti) Projekt jätkub aastatel 2024–2026, et digiteerida kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on kõik kehtivad planeeringud. endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja maja- • Valitsus võttis 2023. aasta koalitsioonileppega üheks pidamisi toetama. prioriteediks riigi ettevõtlustoetuste regionaalset • Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku tasakaalu suurendava mõju. Kokku on lepitud, et suurendamiseks koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse vähemalt 40 protsenti struktuurivahendite seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, era- rakenduskava 2021–2027 ettevõtluse arengule ning korralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra sea- keskkonnahoidlikkusele suunatud ettevõtlus- duse vahel killustunud kriiside maailma asemele toetustest peab jõudma väljapoole Tallinna ja Tartu ühtse õigusruumi. piirkondi. • Koostati laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse inves- • Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride teeringute kava. Valmis elanikkonnakaitse tegevus- hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra kava, mis on mitme jätkutegevuse aluseks. langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsus- • Arhiivinduses jõuti 2023. aastal vahefinišini mitme sektori pooleteiseprotsendilisest eelarvepuudu- keskse arendusega. Avati arhiivi infosüsteemi uus jäägist. Samas tugev riigijuhtimine, tugevad avalik liides ning fotode-filmide-helide avaliku institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. euroalasse, jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika Liiguti edasi ka filmipärandi voogedastus- koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja platvormiga Arkaader, millele lisandus filmide aja- positsioon aitavad lähiajal Eesti majanduse tagasi joon ja ingliskeelne osa. Arhiivi kliendid võtsid tõusule suunata. nimetatud arendused hästi vastu. • Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes • Jõudsalt liiguti edasi suuremahuliste digiteerimis- seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust väikse- projektidega. Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018–2023 maks. Eelarveprognoos täitus 99-protsendiliselt. kokku seitset massdigiteerimisprojekti, mille raames Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 miljonit (151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3,3 mil- 167 tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena jõu- jonit eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit dis avalikkuseni suur hulk senitundmatut kultuuri- eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaal- pärandit. Digiteerimine annab võimaluse uuteks maksu (21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve (18 miljonit eurot). pakub voogedastusplatvorm Arkaader. • Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal Väljakutsed tasemel, sest puudusid suure mõjuga maksu- muudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema • Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühis- mõjuga maksumuudatused: tõusid maksuvaba tulu ja konna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega. tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt Linnastumise, tööealise elanikkonna vähenemise ja 22 protsendini, platvormihalduritel tekkis kohustus vananemise ning rohepöörde tagajärjeks on piir- avalikustada info nende teenitud tulu kohta. konniti väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja raskendatud teenuste pakkumine, laialivalgumisest • Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kulud elaniku kohta. kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste toimemudelite teemal ning eri sektorite palga- • Haldusterritoriaalse reformi järel suurendatakse uuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtus- omavalitsuste otsustusõigust. Selleks annab riik põhiste riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigi- kohalikule tasandile üle täiendavad ülesanded ning maja, Pärnus ja Valgas. suurendab seeläbi omavalitsuste tulubaasi. • Statistikaametil prioriteetne tegevus koostöös asu- • Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti- tustega oli andmekogude kirjeldamise toetamine, sisesed piirkondlikud erinevused võrdluses üle- lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlus- jäänud Euroopa Liidu ja OECD riikidega suured. tatud ning kohustusliku statistika koosseisu, et viia • Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muu- leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks tunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähenda- hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, mine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika oluline. määruse muutmise määruse, Euroopa rahvastiku- ja • Personalipoliitikas on jätkuv probleem elanike, eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturu- sealhulgas tööealiste elanike demograafiline vähe- statistika määruse eelnõudele. nemise ja vananemise trend ning erinevad kriisi- • Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa olukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb kestlikkusaruandluse standardid, käimas või lõp- tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus prot- penud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, senti. Samas valitsussektori töötajate arv on viimasel millega kehtestatakse uuenenud pankade kapitali- kümnendil suurenenud ligi 1440 inimese võrra. 49  Valitsussektor moodustas 2022. aastal tööealisest Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta protsenti. Eesti õigusesse. • 2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud • Arhiivieeskirja kaasajastamise vajadus, et toetada sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti vastu digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisal- üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste dasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsiooni- arhiivinduslikku halduskoormust. kontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrolli- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skee- järgmistel veebilehtedel mid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pika- Ministeeriumi tutvustus | Rahandusministeerium ajalisemaks. (fin.ee) • Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, Strateegilised alusdokumendid ja programmid | kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee) Selleks, et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni Majandus- ja personaliteave | Riigikantselei ning kaitsevajadusi, on investeeringuteks vaja väga Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi panga- Põllumajandusministeerium (agri.ee) laenude ja riigieelarvetega – vaja on edendada Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei 41,9% 39,8% 43,5% 42,9% 41,9% 39% kasva) Allikas: Eurostat Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 15,6% 15,7% Andmed 15,2% 15,2% 15,2% elanikkonnas 20–64 laekuvad hiljem Allikas: rahandusministeerium Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 64,4% – Andmed >66% >67% ≥67% kohta Euroopa Liidu keskmisest laekuvad hiljem Allikas: statistikaamet Tabel 26. Tulemusvaldkonna Tõhus riik tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -303 863 -409 900 -468 783 -444 779 -574 543 -652 607 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.13 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning Justiitsministeeriumi valitsemisala kvaliteetse justiitssüsteemiga riik Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE „Eesti 2035“ strateegiline siht Positiivsed arengud Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik • Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhi- Valdkonna arengukavad õigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbi- paistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 • Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliitikakujundamine andmepõhiseks ja digitaalse- Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023 tele õigusteenustele ning õigusmenetlustele ligipääs Tulemusvaldkonna programm kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome paran- dab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlik- 50  kust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja öko- säästavad aega ja raha ning soodustavad majandus- noomsemaks muutmiseks ning seksuaalse enese- tegevust. määramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli • Jõustusid äriregistri seaduse muudatused, mille konventsioonile. Riigikogule esitati eelnõud vaenu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kõigi juriidiliste õhutamise kriminaliseerimiseks ja rikkumisest teavi- isikute registrimenetlust; muu hulgas kaotati osa- taja kaitseks. ühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati • Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemi- ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud sel. Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mille kuritegude ennetusele. 2023. aastal lõppes edukalt eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse projekt kuriteoohvrite kaitseks. Justiits- põhjused võivad olla ebaseaduslikud, ning suuren- ministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaal- dada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra kindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidus- pankrotimenetlustes. Koosmõjus aitavad need rühmad töötasid koos välja spetsiaalsed vahendid seadusemuudatused luua usaldusväärsema ärikesk- kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt konna ning lihtsustada ettevõtjate tegevust. teisele suunamiseks ja ohvrite paremaks infor- • Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise meerimiseks. Samuti viimistleti protsessid, et tagada nimel ja alustati õigusloomejuristide järelkasvu- kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest programmiga. paremini tuge. • Jätkus kohtusüsteemi kaasajastamine ja tõhusta- Väljakutsed mine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema • Järgmistel aastatel jätkub õiguskaare digitali- kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab seerimine. Vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja ning andmete vahetuse tagamiseks täiustatakse menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtu- olemasolevaid töökeskkondi ja võetakse kasutusele asutuse töös on oluline nii kohtunike spetsiali- uusi. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on seerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2023. aasta õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks, luua alguses võeti vastu kolm kohtute alast seaduseelnõu, juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. millega nähti ette maakohtutes osakondade moodus- Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste tamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks kõrval on justiitsministeeriumi prioriteet konkurent- töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks sivõimelise ärikeskkonna loomine ja kohtu- mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale menetluse tõhustamine. Jätkuvad tegevused kohtupidamisele. Näiteks saavad vangid edaspidi kriminaalõiguse tõhustamiseks ning õigushariduse esitada kohtusse dokumente ja tutvuda kohtu- kvaliteedi parandamiseks, et tagada reguleeritud toimikuga avalikus e-toimikus. Edukalt on jätkunud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja menetlusdokumentide ristkättetoimetamine kätte- õigusteaduse kestlik areng. toimetamisportaali kaudu ning kohtutes võeti • Valmistame ette kohtuhalduse muudatusi, millega kasutusele justiitssüsteemi andme- ja analüüsi- antakse kohtusüsteemile senisest suurem vastutus ja keskkond. Kohtutega koostöös valmis veebileht otsustusõigus oma halduse ja arenduse eest. Samuti „Eestkostja teejuht“, mis pakub eestkostjatele on plaanis kohtunikuameti kaasajastamine, millega selgitusi ja abi enda ülesannete täitmisel. suurendada võimekate juristide huvi ameti vastu. • Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äri- Lisaks on eesmärk parandada õigusabi kätte- register, Riigi Teataja, täitmisregister, kohtute saadavust neile, kellel on selleks rahalisi takistusi, infosüsteem, justiitssüsteemi andme- ja analüüsi- ning toetada tsiviiltäitevaldkonna arengut täitmis- keskkond) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite registri käivitamise ja õiguslike kitsaskohtade kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa kriminaal- lahendamise kaudu. menetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise • Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaal- ärikeskkonna loomisele, vanglateenistuse ning kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaas- justiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigus- rikkumiste arv väheneks. Selleks tuleb õigus- ajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete rikkumistele reageerida viisil, mis võtab arvesse poliitikaotsuste tegemisel. Vanglates said kinni- noorte riske, vajadusi ja võimalusi. Alaealiste peal peetavad kasutamiseks tahvelarvutid, mille kaudu end tõestanud nooresõbraliku õigussüsteemi pro- saavad nad kohtutega suhelda ning kasutada e-poe jekti lähenemist tuleb laiendada kuni 29-aastastele teenust. 2024. aastal avaneb võimalus hakata pidama noortele. lähedastega videokõnesid ning kriminaalhooldus- alused saavad hakata kohtuma oma kriminaal- • Vanglateenistuse peamised väljakutsed 2024. aastal hooldajaga läbi kriminaalhooldusportaali. Vangla- on meditsiiniteenuse üleandmine vanglates tervis- teenistus on 2023. aastal loonud andmepõhised hoiuteenuse osutajatele, Eesti Vanglatööstus ASi juhtimislauad, et vajalik info oleks lihtsasti kätte- likvideerimine ning Tallinna vangla ettevõtlus- saadav. keskuse loomine. Eesmärk on pakkuda kinni- peetavatele efektiivsemat ja laiapõhjalisemat töö- • Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks hõivet, eriti olukordades, kus karistusajad on aina tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvri- lühemad. Vangide arvu vähenemine on ka põhjus, sõbralik. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud miks alates 2024. aasta keskpaigast suletakse narkoainete seireks, et näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. osaliselt Tartu vangla. Edaspidi jääb see piirkondlike vangide kinnipidamise kohaks ning jätkab Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks arestimajateenuse pakkumist. seadusemuudatustele, näiteks ettepanekud 51 • Mahuka osa ministeeriumi tegevustest moodustab Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab ka 2024. aastal jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse üle- tutvuda veebilehel https://www.just.ee/strateegilised- võtmine ja rakendamine. alusdokumendid Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Koht maailma vabaduse Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus – edetabelis „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: https://freedomhouse.org/country/e stonia/freedom-world/2023 Eesti konkurentsivõime 26 22 26 27 - Majanduse sihi positsioon muutus C Allikas: World Economic Forum Inimeste hulk, kes tunneb end 75% 71% 70% > 79% > 76% Rahva kestlikkus, oma kodukandis pärast pimeda tervis ja sotsiaal- saabumist turvaliselt kaitse (inimese) sihi muutus C Allikas: justiitsministeerium World Justice Project õigusriigi 0,81 0,82 0,82 0,81 0,81 „Eesti 2035“ indeks riigivalitsemise sihi muutus B Eesti positsioon rahvusvahelises 15 10 9 <15 <15 „Eesti 2035“ õigusriigi indeksis rahva kestlikkus, kriminaaljustiitssüsteemi tervis ja alakategoorias sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C Tabel 28. Tulemusvaldkonna Õigusriik eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -187 146 -222 132 -233 757 -212 311 -218 265 -215 223 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.14 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja Positiivsed arengud panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima • 2022. aastal pidas 90 protsenti inimestest Eestit riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähen- turvaliseks riigiks. Järgmised tulemused selguvad datakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule 2024. aasta suvel. Inimeste kindlustunnet Eesti korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi turvalisuse asjus 2023. aastal näitab võrdlemisi Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia väike elanike osakaal, kes peavad kuritegevust (üks protsent), terrorismi (üks protsent) või sisserännet „Eesti 2035“ strateegiline siht (üheksa protsenti) riigi peamiseks mureks. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne • Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu tõusis. elukeskkond Politsei- ja piirivalveametit usaldas 88 protsenti, Valdkonna arengukava päästeametit 97 protsenti ja häirekeskust 96 prot- senti Eesti elanikest. See kergendab reageerivate Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 asutuste tööd, kuid piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja väärilist töötasu ja piisavas Tulemusvaldkonna programm mahus väljaõpet. Sellele aitas kaasa siseminis- Siseturvalisuse programm teeriumi valitsemisala palgafondi kasv 2023. aastal üle 20 protsendi ehk enam kui 50 miljoni euro võrra. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Päästjate keskmine palk tõusis 33 protsenti, patrull- politseinikel 14 protsenti, piirivalvuritel 16 protsenti Siseministeeriumi valitsemisala ja päästekorraldajatel 27 protsenti. Samuti suuren- dati politseiõppe õppekohtade arvu. 52 • Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma vald- valmisolekut. 2023. aastal võeti kasutusele riiklik konna kriise oskuslikult juhtima. ohuteavituse süsteem EE-ALARM, arendati kriisiinfo • Kriisideks valmisolekuks on oluline arendada teenust, tehti ettevalmistusi üle-eestilise ohu- olukorrateadlikkuse valdkonda. Arendatakse sireenide võrgustiku paigaldamiseks, ühistutele keskkonda SitRep ja tõstetakse selle toimekindlust, loodi taotlusvoor keldrite varjumiskindluse paran- et tagada keskkonna kasutatavus igas kriisiolu- damiseks, viidi läbi taotlusvoor kohalike oma- korras, arvestades oluliselt suurenenud kasutajate valitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks, toimusid arvu. Lisaks arendatakse analüütilist võimekust erinevad koolituste seeriad riigiasutustele, koha- prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks. likele omavalitsustele, haridusasutustele ja elanikele Suurendatakse siseministeeriumi valitsemisala ning käivitati kriisirolliga abipolitseinike süsteem. toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisi- • Vabariigi Valitsus leppis kokku elanikkonnakaitse olukorras. Kriiside lahendamiseks kaasatakse arengueesmärgid järgmiseks kümneks aastaks. vabatahtlikke elanikkonnakaitsesse ja tegeletakse Elanikkonnakaitse tegevusplaan aastateks 2024– kriisirolliga vabatahtlikega. 2027 saab riigieelarvest 31 miljonit eurot, millest • Elanikkonnakaitse arendamiseks on oluline suuren- kümme miljonit kulub tegevusteks siseministeeriumi dada elanike kriisiteadlikkust ja iseseisvat valitsemisalas. valmisolekut. Luuakse eeldused, et iga elanik saaks • Idapiiril jätkati ehitustöödega. Valmis maismaaosa kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning piiritaristu teine 39,5 kilomeetri pikkune lõik ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks esimeses 23,5-kilomeetrises lõigus alustati valve- tehakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommuni- seadmete paigaldamiseks vajalike töödega. Jätkusid katsiooni, õppuseid, toetatakse kodanikualgatusi ja arendustegevused Narva jõepiirile seirepositsiooni- korteriühistuid. Kohaliku omavalitsuse tasandi de rajamiseks. kriisialase võime suurendamiseks nõustatakse, • Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks võeti koolitatakse, tehakse kriisiõppusi ja toetakse koha- kasutusele migratsioonijärelevalve andmekogu, mis likke omavalitsusi. Luuakse toetusmeede kohalike muudab järelevalve selgemaks, kiiremaks ja omavalitsuste kriisivalmiduse parandamiseks ning mõjusamaks. tagatakse läbipaistev ja võrreldav kohalike omavalit- suste kriisivalmiduse arendamine. Arendatakse väl- • Sisejulgeoleku suurendamiseks tugevdati regu- ja üleriiklik elanike kiire ja terviklik ohuteavi- latsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformat- tuse süsteem, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitusi siooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks kui ka teisi kanaleid. Suurendatakse päästeameti Eestis ning Euroopa Liidus laiemalt. Samuti jätkati teenuste toimepidevust. Võimaluste piires arenda- punamonumentide ja okupatsioonisümboolika takse kõiki võimeid ühel ajal, et päästeamet oleks eemaldamist Eesti avalikust ruumist. Eestist saadeti suuteline kriisiolukorras tegelema pääste- ja demi- välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujutasid neerimistöödega, ohuteavituse ja kriisikommunikat- ohtu Eesti julgeolekule. Riigil tekkis volitus ja võime- siooniga, ulatusliku evakuatsiooniga, varjumisega kus tuvastada ning tõkestada kolmandatest riikidest ning kohalike omavalitsuste toetamisega. pärit välisinvesteeringutega seotud ohte julge- olekule. Koostöös veebiettevõtjatega eemaldati ekst- • Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum remistlikku veebisisu ja suurendati veebiturvalisust. piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada Kaardistati radikaliseerumise ennetamise olukord ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest Eesti avalikus sektoris. Tugevdati julgeoleku- kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja kriisidele reageerimise võimekust ning asutuste olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest ülest ja rahvusvahelist koostööd. muudab kogu Schengeni ruumi senisest veelgi turvalisemaks. Lisaks maismaapiiri taristule on vaja Väljakutsed varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada drooni- • Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne seire- ja tõrjevõimekust – kõigi täiendavate vajaduste pakkumine on üha keerulisem – turvalisuse tagajate kohta ei ole hetkel rahastusotsuseid. arv on viimase 13 aastaga vähenenud, kuid ootused on suurenenud. Jätkuvalt nõuab pingutust sise- • Eesti arengut toetava ja teisalt julgeolekuohtusid turvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes piisaval maandava rändepoliitika elluviimine ning arvul töötajate ning nende väljaõppe tagamine, Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigus- sealhulgas motiveeriva ja konkurentsivõimelise tiku reformi rakendamine. Selleks tõhustatakse palga pakkumine. Reageerimissuutlikkuseks ning rände väärkasutamise ennetamist ja tõkestamist erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toime- ning arendatakse vajalikke infosüsteeme. tulemiseks ning nende ennetamiseks on töötajate ja • Keeruline julgeolekuolukord ning sealhulgas nende väljaõppe piisavus võtmetähtsusega. Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambit- • Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas sioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad elanikkonnakaitse tõhustamine. Julgeoleku- mittesõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud keskkonna muutuste tõttu on ootused kriisideks vahendid tingivad suuremad ootused sisejulge- valmisolekule viimastel aastatel oluliselt suurene- oleku tugevdamiseks. Sisejulgeolekut tugevda- nud. Kriisideks valmisolekuks ja elanikkonna- takse, ennetades ja tõkestades vaenulike eri- kaitseks on eraldatud küll lisaraha, aga vaja on kind- teenistuste tegevust Eestis ning tagades Venemaa lat püsirahastust ning tuleb vältida baasteenuste Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide kärpimist. Järgmistel aastatel parandatakse kriisi- järelevalve. dega toimetulemist nii riiklikul, omavalitsuste, kogu- • Kuritegevusega seotud vara leidmise, arestimise kondade kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis ja konfiskeerimise võime kasvatamine, et kuri- tegevus ei tasuks Eestis ära. Raske ja organi- 53  seeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tege- küündida Eestis keskmiselt 458 miljoni euroni. vust ning viiakse ellu valdkonnaülese ennetuse Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara tegevuskava. Sealhulgas jätkatakse sihistatud ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse ennetustegevustega ning võetakse tulemuslikke vähenemist ning taolises olukorras võib kuri- ennetustegevusi laialdasemalt kasutusse. Lisaks tegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest kaasatakse erasektorit senisest enam inimeste tõsisemaks probleemiks. vastutustunde suurendamisse ja ohutussõnumite • Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks leviku laiendamisse. Näiteks on kavas erasektori abil ennetustegevusteks. Elu-, tervise- ja varakahjud suurendada tuleohutute hoonete hulka ja kujundada pole viimastel aastatel soovitud mahus vähenenud. ennetussõnumeid mõjusamateks. Olukorra parandamiseks luuakse tingimused tule- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda muslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimi- veebilehel www.siseministeerium.ee/stak2030 seks ja tulemuste hindamiseks. Tõhustatakse Tabel 29. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike – 90% – ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% osakaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike – 27% – ≥ 20% ≥ 25% – osakaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Vigastussurmade arv52 796 825 –53 ˂ 650 ˂ 640 – Allikas: Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks: - kuritegevust 1% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% – - sisserännet 8% 10% 9% ≤ 12% ≤ 12% - terrorismi 0% 1% 1% ≤ 1% ≤ 1% Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 86% 84% 88% ≥ 89% ≥ 89% – - Päästeamet 95% 93% 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 94% 93% 96% ≥ 94% ≥ 94% Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -474 019 -527 107 -576 116 -512 029 -492 365 -495 180 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 52 Dokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjudes, sõidukiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üld- koordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 53 Andmed selguvad 2024. aasta juunis. 54 1.2.15 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk Venemaa allasurumiseks vajalikud sammud kurna- vad ja sunnivad Venemaad oma eesmärkidest Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, loobuma. Eesti jätkab sõjalise ja majandusliku abi Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus andmist Ukrainale ning Ukraina ülesehitamise, rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning kaubandusmeetmete rakendamise, küberkaitse- eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus võime tõstmise, Ukraina liitumise Euroopa Liidu ja üleilmsesse kestlikku arengusse NATO-ga ja president Zelenskõi rahuplaani toeta- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia mist. „Eesti 2035“ strateegiline siht • Venemaa survestamine ja toimevabaduse piiramine Ukraina ning demokraatliku maailma Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- vastases ründes. Venemaa juhtkonnas näidati, et keskne riik eesmärgid pole muutunud. Kreml tahab Ukrainat Valdkonna arengukava karistada, haarata riigi või osa tema territooriumist oma mõjusfääri, peatada NATO avatud uste poliitika Välispoliitika arengukava 2030 ja saavutada organisatsiooni sõjalise struktuuri taandumine Ida-Euroopast. Venemaa peab sõda Tulemusvaldkonna programm tugevama õiguse nimel, et tal võimaldataks Arengukoostöö ja humanitaarabi programm kehtestada mõjusfääre ning kujundada tulevast maailmakorraldust viisil, kus suurriikidele reeglid ei Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala kehti. Eesti diplomaatia lähtub põhimõttest, et Ukraina riik peab säilima oma territoriaalses Välisministeeriumi valitsemisala terviklikkuses. Agressioon ei tohi muutuda aktsep- teeritavaks uueks reaalsuseks. Selleks tuleb kindlustada, et agressor väljub konfliktist nõrgemana TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE kui ta agressiooni alustas ja peab Ukrainale korvama tekitatud kahju. Venemaa survestamine toimub Positiivsed arengud kolme omavahel seotud poliitika – sanktsioonid, • 2024. aasta alguseks tõsteti Eesti kaitsekulusid. isoleerimine ja külmutatud varade kasutamine Euroopa Komisjon võttis vastu kaitsetööstuse Ukraina toetuseks – koosmõjul. strateegia, toimusid intensiivsed arutelud Euroopa • Euroopa kaitse tugevdamine ja süvendatud Liidu julgeoleku ja kaitse ühise rahastamise allikate koostöö Põhjala-Balti ruumis, ühtsus liitlaste üle. Eesti algatus eraldada aastaselt 0,25 protsenti ning samameelsete partneritega. Eesti julgeoleku SKT-st sõjaliseks abiks Ukrainale sai rahvusvahelist ja majandusliku heaolu tugisambad on NATO ja tähelepanu. Euroopa Liidu liikmesus, tihe liitlassuhe lääne suur- • Eestis jätkati välispoliitikat rõhuga Ukraina riikidega ning Põhjala-Balti piirkonna üha tugevam toetamisele, Venemaa agressiooni hinna tõstmisele lõimumine kõigis valdkondades. Ajalooline samm oli ja toimevabaduse piiramisele. Samas tajuti aga Soome liitumine NATO-ga 4. aprillil 2023. Rootsi rahvusvahelisel areenil tugevnevat vastuseisu ja liitus NATO-ga 7. märtsil 2024. Kahe Põhjala riigi väsimust. Agressiooni eritribunali loomine ei leidnud liitumisega tugevdati märkimisväärselt Läänemere laialdast toetust. Seda nähti järjepidava protsessina. regiooni julgeolekut. Diplomaatiliselt võimaldab Eesti taganttõukamisel edeneti Venemaa külmutatud Põhjala-Balti formaat Eesti ühishuve märksa varade Ukraina heaks kasutamise seadustamisel. paremini kaitsta ja heidutus- ning kaitsehoiakut Tähelepanu pälvis Eesti ühe miljoni mürsu algatus, tugevdada. mis iseloomustas Euroopa kaitsetööstuse • Rahvusvaheliste normide kehtivuse kindlusta- arendamise vajadust. mine, demokraatia, õigusriigi ja vabaduse • Eestis tuldi 2023. aastal välja algatusega „Fit for edendamine. Üks peamisi globaalseid vastuolusid Freedom“ – „priiuseks küps“. Programmiga rõhutati on suhtumine õigustesse, õigusriiki ja laiemalt vajadust seostada inimõigused ja -vabadused julge- rahvusvaheliste reeglite järgimisse. Inimõiguste oleku ja stabiilsusega, tegutseda aktiivselt rikkumise ja vabaduste piiramisega riigisiseselt rahvusvahelistes demokraatlikke väärtusi edenda- kaasneb sageli väiksem vastutustundlikkus rahvus- vates organisatsioonides ning taastada ÜRO usaldus- vaheliste reeglite jälgimisel. Seepärast on Eesti jaoks väärsus ja kasutada pehme julgeoleku võimalusi. oluline Euroopa Liidu aluspõhimõtetest kinni- Eesti selgitas teiste piirkondade riikidele demo- pidamine ning Euroopa Liidu väärtusruumi kraatliku maailma – Euroopa Liidu ja NATO näge- laienemine Lääne-Balkanile ja ida-partnerluse riiki- must maailmas ja piirkonnas toimuvast, seda nii desse. 2024. aastal toimuvad Euroopa parlamendi poliitiliste konsultatsioonide kui ka äridiplomaatia valimised. kontekstis. • Toimetulek muutuva maailma konfliktidega. 2023. aastat ilmestab maailmakorra haprus ja Väljakutsed fragmenteeritus. Mitmepoolsete institutsioonide • Ukraina toetamine Vene agressiooni vastusta- mõju väheneb. Gruppide, nagu G7, G20, BRICS, QUAD, misel. Venemaa majandus võimaldab jätkata ja SCO esiletõus viib otsustusprotsessid suurriikide kurnamissõda Ukraina vastu. Kreml usub, et aeg kätte. Kannatada saavad eelkõige väikeriikide huvid, töötab nende kasuks, Ukraina motivatsioon ja kes jäävad aruteludest ja otsustamisest kõrvale. ressursid vähenevad ning lääneriigid väsivad. Maailmakorra haprus ja reeglite murenemine soo- Ukraina toetamisel keskenduti arusaamale, et dustab suurriikide revisionismi, mis võib kasvatada 55  pingeid maailma erinevates piirkondades ja viia diplomaatia valdkonnas usaldatakse Eesti kogemust, regionaalsete konfliktide puhkemiseni. mis võimaldab arendada kahepoolseid suhteid ja • Majanduskasvu aeglustumise, tehnoloogiate koostööd. Kliimadiplomaatias tutvustati valitsuse arengu ja uute sõltuvussuhete negatiivse mõju rohereformi otsuseid rahvusvahelisel tasandil. neutraliseerimine. Eesti majandus langes • Eestluse hoidmine ja edendamine väljaspool 2023. aastal kolm protsenti. Välisturgude nõudluse Eestit ning kaasamine riiklike eesmärkide langusest, venesuunaliste ärimudelite kadumisest ja saavutamisse. Eesti identiteedi püsimine ning sisendihindade tõusust tingitud konkurentsivõime tugevdamine võõrsil sisaldab endas väljakutseid ning vähenemise tõttu langeti ekspordis kõikides sihipärast tegevust. Sel eesmärgil arendati ühtset kvartalites, kasvatades ettevõtjate ootusi riigi toele. eesti inforuumi, lihtsustati rahastuse taotlemist Euroopa Liidu riikide geopoliitilist haavatavust erinevatele kogukonna projektidele ja toetati eesti suurendab sõltuvus autoritaarsetest riikidest pärit keele õpet. Tegevusega aidati tõsta eesti keele õppe fossiilkütustest, kriitilistest maavaradest, tehno- motivatsiooni, et jõuda paremini välismaal elavate loogiast ja investeeringutest, samuti ebausaldus- Eesti juurtega noorteni, arendada üleilmset Eesti väärsetest elektriühendustest. Usaldusväärse ärivõrgustikku ja väärtustada väliskogukondade ühendatuse vallas osaleti tippkohtumistel ja pärandit. konverentsidel, mis pakkusid lisaks poliitilisele Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda komponendile üha enam äridiplomaatilisi võimalusi veebilehel https://www.vm.ee/ministeerium-riiklik- Eesti ettevõtjatele. Küberjulgeoleku ja digi- protokoll-press/eesti-valispoliitika-arengukava-2030 Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Regionaalne julgeolek Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne – Allikas: välisministeerium ELi sidusus/EL-i ühtekuuluvuse indeks 6,7 6,7 6,755 6,8 6,8 – (väärtus)54 Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi 26 22 2657 27 25 – globaalses konkurentsivõime edetabelis56 Allikas: Maailma Majandusfoorum Eesti kohalolu ja mõju maailmas 86 84 8459 < 89 < 89 ≤ 89 (üldpositsioon)58 Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Eesti kohalolu ja mõju maailmas (positsioon 11 11 1160 < 11 < 11 – kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas) Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Arengukoostöö osakaal RKT-sse 0,17% 0,54% 0,28% 0,23% 0,25% – Allikas: OECD Tabel 32. Tulemusvaldkonna Välispoliitika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -93 931 -120 223 -133 189 -113 306 -127 524 -123 913 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 54 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR. 55 Algandmed perioodist 2019, seotud rahastusperioodiga 2014–2020. 56 Allikas muudetud võrreldes arengukavaga. Allikas: IMD/Competitiveness; andmed Statistikaametist (märts 2024). 57 Andmed IMD-st (märts 2024). 58 Elcano arvutab iga uue raporti publitseerimisel ümber ka eelnevate perioodide tulemid. Välispoliitika arengukavas 2030 on seatud sihid hoida Eesti positsiooni 2018. aasta tasemel. Võrreldavuse huvides on kajastatud viimase Elcano raporti põhiseid näitajaid ja sihttasemeid, mis võivad erineda varasemates dokumentides kajastatud tulemustest. 59 Andmed 2022. (150 riiki). 60 Andmed 2022. 56 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk • Eesti kaitsevõime tugevdamiseks otsustati 2023. aastal suurendada kaitseväe sõjaaja koos- Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista seisu 43 700 võitlejani, sealhulgas kahekordistati rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse maakaitset 20 000 võitlejani. korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. • 2023. aastal osales õppustel ja õppekogunemistel kokku ligikaudu 30 000 reservväelast ja kaitseliidu Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia vabatahtlikku. „Eesti 2035“ strateegiline siht • Eesti elanike kaitsetahe püsib jätkuvalt kõrge. Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja Elanike osakaal, kes on valmis osalema kaitse- kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev kaitsetahe tegevuses, kui Eestit rünnatakse, on 64 protsenti. Toetus relvastatud vastupanule kasvas 83 protsen- Valdkonna arengukavad dini. 76 protsenti Eesti elanikest toetab kaitse- kulutuste taseme tõstmist või säilitamist. Riigikaitse arengukava 2022–2031 • Vilniuse tippkohtumisel kiitsid NATO Tulemusvaldkonna programmid liikmesriikide riigipead heaks uued kaitse- plaanid, mis panevad paika NATO kollektiiv- Sõjaline riigikaitse ja heidutus kaitse tegevused kõigis sõjapidamise domeeni- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala des. Lisaks allkirjastasid tippkohtumisel kolme Balti riigi kaitseministrid ühisdeklaratsiooni NATO Balti Kaitseministeeriumi valitsemisala õhukaitsemissioonide loomiseks. • 2023. aasta sügisel sõlmisid Eesti ja Ühendkuningriik pikaajalise kaitsekoostööleppe eesmärgiga viia kahe- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE poolne koostöö vastavusse NATO uute kaitseplaani- dega. 2023. aasta detsembris allkirjastati Eesti ja USA Positiivsed arengud julgeolekukoostöö plaan aastateks 2024–2028. • Jätkuv Venemaa agressioon Ukraina vastu ja • 2023. aasta aprillis allkirjastati Eesti ja Ukraina Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku- kaitsekoostöö lepe, mille eesmärk on edasiste põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige ühiste tegevuste tõhus koordineerimine. keerulisemasse julgeolekuolukorda pärast teist maa- ilmasõda. Eesti julgeoleku garanteerib meie tugev • Eesti, üks NATO väiksemaid riike, on olnud sisuline iseseisev kaitsevõime, NATO liikmelisus ja sellega läänemaailma Ukraina abistamise ning Ukraina kaasnev kollektiivkaitse põhimõte. Eesti kiirendas võidustrateegia eestvedaja. Aastatel 2022–2023 oma kaitsevõime arengut oluliselt lähtuvalt toetati Ukrainat 500 miljoni euroga, mis on 1,4 prot- Venemaa sõjast Ukraina vastu. senti Eesti SKP-st. • 2023. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,14 mil- • Eesti oli üks kümnest riigist, kes ühinesid 2023. aasta jardi euroni. Järgmisel neljal aastal ületavad jaanuaris deklaratsiooniga jätkata Ukraina abista- riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st, millele lisan- mist. Märtsis käivitati Euroopa Liidu miljoni mürsu duvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. algatus Ukraina heaks ning septembris koos Luksemburgi ja Ukrainaga IT-koalitsioon, et toeta- • Kaitsekuludeks eraldatud vahenditest läheb igal da Ukraina kaitseväge kübervaldkonnas. aastal vähemalt 50 protsenti kaitseotstarbe- listeks hangeteks. 2023. aastal tarniti relva- • Ukrainale kallaletungi tagajärjel halvenenud süsteeme, varustust ja suur kogus laskemoona. julgeolekuolukorras suurendasid võtmeliitlased Aastateks 2024–2027 planeeritud hangetest on märgatavalt oma kohalolekut ja nähtavust Eestis. olulisemad laskemoona ja nende hoiustamise taristu, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Eestis uute soomukite, täiendavate liikursuurtükkide, toetas 2023. aastal Hispaania poolt National HIMARS mitmikraketiheitjate, miinipildujate, Advanced Surface-to-Air Missile System õhukaitse- militaarratassõidukite, õhuseire radarite ja mobiil- üksuse rotatsiooni saatmine Eestisse. Lisaks otsustas sete sidumispunktide hanked. NATO ajutiselt suurendada merepatrulle Läänemere piirkonnas. • Paralleelselt laiendati kaitseväe, kaitseliidu ja NATO liitlaste väljaõppe võimalusi. Harjutus- • Liitlased panustavad NATO idatiiva, sealhulgas Eesti väljade kogupindala suurenes ligikaudu 44 protsenti kaitsesse üha enam. USA 2023. aasta eelarves ja on nüüd 38 555 hektarit. Harjutusväljade rajami- eraldati Balti Julgeolekuinitsiatiivile 225 miljo- sega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks kohali- nit dollarit, mis on seni suurim USA julgeoleku- kele kogukondadele rakendati kompensatsiooni- abipakett Balti riikidele. Eesti osa sellest on esi- meetmeid. algsel hinnangul 68 miljonit dollarit. • 2022. aasta lõpul loodud diviisi staap osaleb USA • Eesti kaitseinvesteeringud on pärast Venemaa maaväe programmis Warfighter, mis võimaldab kallaletungi Ukrainale hüppeliselt suurenenud omandada kogemusi operatsioonide planeerimisel ja ning Eesti soetab oluliselt rohkem ja kiiremini elluviimisel. aina paremat relvastust, laskemoona ja varustust. Järjest enam kasutatakse kaitseots- • Iseseisva kaitsevõime parendamiseks asuti intensiiv- tarbelise varustuse hankimisel ühishankeid teiste selt arendama kohalikku kaitsetööstust ja soodus- NATO liikmesriikidega. tama laskemoona tootmist. 2023. aastal toetati uute kaitsetoodete arendust poole miljoni euroga. • Riigikaitselise inimvara arendamisel oli 2023. aastal kõige olulisem Vabariigi Valitsuse otsus muuta 57  ajateenistuse kestus ositi kuni 12-kuuliseks, et • Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud. valmistuda paremini Eesti uute sõjaliste võimete Need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa kasutuselevõtuks. 2023. aastal jäi tegevväelaste võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise kasvueesmärk saavutamata. Tegevteenistusest võimekuse kiiresti, mõne aastaga. lahkumine vähenes ning tegevteenistusse värba- • Eestil on tõsine väljakutse teha koos NATO misel saavutati läbi aegade kõrgeim tulemus. Tegev- liitlastega kõik selleks, et heidutada Venemaad väelaste vajaduse vähendamiseks on plaanis piisavalt rünnaku ärahoidmiseks. Seetõttu on laiendada võimalusi reservväelaste, ajateenijate ja Eesti riigikaitse tempokas arendamine hädavajalik. tsiviilteenistujate kaasamiseks kaitseväe ülesannete täitmisse. • Vajalik on kiirendatud tempos sõjaliste võimete arendamine, laskemoona ja muude varude soeta- • 2023. aastal laiendati riigikaitseõpetust kõigile mine, taristu ning harjutusväljade arendamine, välja- gümnaasiumi õpilastele ning suurendati kodu- õppemahtude suurendamine, aga ka tegevväelaste tütarde ja noorte kotkaste rahastust, et toetada arvu suurendamine planeeritud mahus. tulevaste riigikaitsejuhtide järelkasvu. • Riigikaitseks eraldatav kolm protsenti SKP-st Väljakutsed väheneb majanduslanguse tingimustes; selle tulemusena on riigikaitseks kasutada vähem rahalisi • Ukraina aitamine võidule. Sõda Ukrainas määrab vahendeid, kui riigikaitse arengukava plaanide Atlandiülese julgeoleku järgmisteks aastakümneteks. täitmiseks vajalik on. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Ukraina võidu ja Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui veebilehel Ukraina toetajad eraldaksid Ukraina sõjalisele https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- abile 0,25 protsenti oma SKP-st aastas. Tahte tegevused/kaitsevoime-areng olemasolul see reaalselt tehtav ja Eesti on valmis eeskuju näitama. Tabel 33.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine61 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 2023 2024 Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud Jah Jah Jah Jah Jah riigikaitse arengukava otsuste kohaselt Allikas: kaitseministeerium Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,06% 2,15% 2,92% > 2,0% > 3,0% Allikas: kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit 57% 66% 64% > 55% > 66% rünnatakse62 Allikas: avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)63 3459 3335 3514 3623 3656 Allikas: kaitseministeerium Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2025 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -616 630 -826 612 -955 190 -918 459 -1 016 578 -1 102 435 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 61 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 62 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 protsendi. 63 2023. aastal muudeti mõõdiku „Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku sihttaset korrigeeriti lähtudes senisest saavutatud tasemest ja prognoositavast suutlikkusest tegevväelaste arvu suurendada ning ambitsioonist saavutada 2027. aasta lõpuks riigikaitse arengukavas planeeritud sihttase. 58 1.2.17 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk lüüsi kohaselt loodi 2021. aastal tänu tagasimakse- fondile 189 töökohta ning toodi 2,7 miljonit eurot Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja maksutulu. Iga tagasimaksefondi toel investeeritud edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, euro kohta tuuakse Eesti majandusse viis eurot. talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise • Vabariigi Valitsus kiitis heaks ettepaneku töötada kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks edasi regulatsiooniga, mille eesmärk on voog- edastusplatvormide mitmekesisuse tagamine ja lisa- Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll vahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna toetamiseks. loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel • Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia täiendav toetamine vene- ja ingliskeelsete eesti „Eesti 2035“ strateegiline siht elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Valitsuse otsusega eraldati 2023. aastal Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed üks miljon eurot kvaliteetse venekeelse aja- kirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalites Valdkonna arengukavad ning kaks miljonit eurot Eesti Rahvusringhäälingu Kultuuri arengukava 2021–2030 vene- ja ingliskeelsete kanalite arendamiseks. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 • 2023. aastal esimest korda läbiviidud kultuuri- pärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava Tulemusvaldkonna programmid indeksi ehk pärandibaromeetri näitaja 60 punkti Kultuuriprogramm (100 punktist). See näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja Spordiprogramm pärandi mõju kohta hoiakutele ja käitumisele. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad • Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks töötati välja ja käivitatakse eraldi toetusmeede Kultuuriministeeriumi valitsemisala maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks. • 2023. aastal toimunud XIII noorte laulu- ja tantsu- peost „Püha on maa“ võttis osa 31 415 lauljat, TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tantsijat ja pillimängijat. Pidu külastas ligi 90 000 Positiivsed arengud inimest. See oli esimene pidu, kus kasutati taas- kasutatavaid nõusid. • Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja • Esimese etapina kavandatavast rahvaraamatu- nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka kogude reformist käivitus rahvaraamatukogude teadliku publiku suurendamiseks on alates innovatsiooni toetusmeede „Raamatukogude 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetus- kiirendi“. Kiirendi eesmärk on toetada nii teadmiste meedet, et võimaldada lastel ja noortel külastada kui ka vahenditega rahvaraamatukogude terviklikku kultuuriasutusi või -sündmusi õppeprogrammi arengut avalike teenuste pakkujatena. 2023. aastal osana. toetati 46 raamatukogude projekti tegevusi kokku • 2022. aastal viidi läbi elanike rahulolu-uuring poole miljoni euroga, millele kohalikud oma- kohalike omavalitsuste üksuste teenustega, mille valitsused lisasid omalt poolt sama palju. kohaselt oli 63 protsenti kõigist küsitletud Eesti • Eestil on kultuuriesindajad seitsmes riigis, et luua elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega. võimalused Eesti kultuuriorganisatsioonidele ja • 2023. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude loovisikutele rahvusvahelistumiseks ning toetada seaduse muutmise ettevalmistamist. Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist. • Riigikogu kultuurikomisjon algatas Eesti kultuur- • Kultuuriministeerium koostöös Eesti partneriga on kapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmise erakorralise Ukraina toetusfondi abil võimaldanud seaduse eelnõu. Üks selle eesmärkidest on toetada ellu viia Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja Eesti kultuuri oluliselt panustavate loovisikute spordisündmusi. Kultuuriministeeriumi eestvedami- toimetulekut töötasu ja sellega kaasnevate sotsiaal- sel ning koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengu- sete garantiidega. Teine eesmärk on, lisaks varem koostöö Keskuse ja Eesti Arhitektide Liiduga viidi Riigikogus kinnitatud nimekirjale, täiendavate läbi Žõtomõri oblasti perekodude arhitektuuri- kultuuriliselt oluliste ehitusobjektide finantseeri- konkurss. mine. • Töötati välja ehitismälestiste energiatõhususe • Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja täp- tõstmise toetamise meede, mida rahastatakse CO2 sustamiseks muudeti etendusasutuse seadust. kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024–2026) 2024. aasta tegevustoetuste määramise aluseks olid toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitis- mitmed valdkonnaga kokku lepitud uuendused, mälestisi kokku 24 miljoni euroga. näiteks mitmeaastased lepingud, eelarve realist- • Lisaks töötati välja meede etendusasutustele likkus ja muu. energiasäästlikele valgustuslahendustele üle- • Tagasimaksefondi „Film Estonia“ eesmärk on ergu- minekuks, et asendada etendus- ja proovisaalide tada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- valgustuses hõõglambid LED-lampidega. projekte, makstes Eestis kantud tootmiskuludest • Toimusid Euroopa Liidu 2023–2027 rahastus- kuni 30 protsenti tagasi. 2022. aastal läbiviidud ana- perioodi loomemajanduse arendamise meetme 59  tingimuste ja rakendamise ettevalmistused. Esimene mise potentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates taotlusvoor on loomeettevõtjatele tugiteenuste 2024. aastast kolm miljonit eurot aastas. pakkumiseks. Lisaks avanes võimalus ekspordi- • 2023. aastal valmis kultuuriministeeriumi tellimusel võimekuse kasvatamise ja arenguplaanide ellu- uuring, mis kaardistas Eesti tippsportlaste, tree- viimise toetuse taotlemiseks. nerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete • Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute ja meetoditega ning nendega seotud teadmisi ja hoia- innovatiivsete ideede toomiseks kultuuri- ja loome- kuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasuta- valdkondadesse jätkati 2023. aastal loovuurimuse mist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt toetamist poole miljoni euroga. peaks jätkama antidopingu alase koolitusega. • Algatati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi Väljakutsed piloteerimine aastateks 2023–2026 kogumahus 6,4 miljonit eurot. Esimene taotlusvoor viidi läbi • Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvi- 2023. aastal mahus 1,3 miljonit eurot. hariduses hõivatute töötingimuste parandamine. • 2023. aasta oli liikumisaasta, mille eesmärk oli • Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegele- eestvedajate töö suurem väärtustamine, sealhulgas jate arvu Eestis. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus kohaliku omavalitsuse tasandil. loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. • Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri siht- Liikumisaasta eesmärk oli tõsta üldsuse tähelepanu gruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. keskmesse kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. 2023. aasta • Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste oli liikumisaasta toimumisest teadlik 44 protsenti tarbimisele. elanikest. Tervisespordi ja liikumisharrastustega • Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91 prot- säilitamise tagamine, sealhulgas pärandihoidlate senti elanikest (2022. aastal vastavalt 88 protsenti). rajamine. • 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel • Ukraina loomesektori toetamine, koostöö soodus- 38 spordialal kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 tamine Eestiga ning riigi toetamine rahvusvahelisel hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5 protsenti) tasandil. võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. • Jätkuvalt on vaja tähelepanu pöörata treenerite töö Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2023. aastal väärtustamisele ning liikumisharrastuse ja saavutus- traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally spordi edendamisele ning korrastada spordi ja Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised võist- spordiobjektide toetusmehhanisme. lused, mida toetati 5,5 miljoni euroga. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • 2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse veebilehel https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja- eraldada kõrgetasemeliste ja suure Eesti turunda- kontakt/kultuuriministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2021 2022 2023 2023 2024 2035“ siht Elanike kultuurielus osalemine – – – – – 80% Allikas: Statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks – 45,2% – Ei mõõdeta 50% – korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 36. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -314 227 -351 922 -446 172 -350 364 -342 803 -326 852 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.18 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 60 Valdkonna arengukava • Jätkusid üleilmse eestluse valdkonna toetus- programmid: omaalgatusprojektide toetus- Sidusa Eesti arengukava 2030 programm, diasporaa väljaannete toetusprogramm, Tulemusvaldkonna programmid erinevate õppekeskuste toetamine, mis panustavad eesti keele, meele ja identiteedi hoidmisse. Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm • Valmis Postimehe fondi rahastatud Terje Toomistu, Kogukondliku Eesti programm Aet Annisti ja Rein Murakase uuring „Noored Nutika rahvastikuarvestuse programm eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Erakondade rahastamise programm Eestiga ja tagasipöördumine“. Üleilmse eestluse tegevuskava • Integratsiooni Sihtasutus pakkus nõustamisteenust 806 tagasipöördujale, sealhulgas 338 individuaalset Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad nõustamist. Tagasipöördumistoetust maksti 60 inimesele kokku 47 155 eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisala • Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud 137 Siseministeeriumi valitsemisala välisriigist kokku 24 377 häält. Välisriigis alalistelt Välisministeeriumi valitsemisala elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest osales hääletamisel 11 protsenti. • 2023. aastal jätkusid erinevad tegevused TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE üleilmse eestlaskonnaga kommunikatsiooni tõhustamiseks, hoides kesksel kohal veebi- Positiivsed arengud väravat Global Estonian. Portaali kasutajate ja • Arendati välja infoteenus „Eestis kohanemine“, infokirjade lugejate arv kasvas. mis koondab seitse erinevat Eestisse saabunud • 2023. aastal osales heategevuses teadlikult uussisserändajatele ning tagasipöördujatele 58 protsenti elanikest, sealhulgas vabatahtlikus suunatud teenust. tegevuses 21 protsenti. Sellega on Eesti 142 riigi • 2023. aastal sõlmiti Eesti Linnade ja Valdade võrdluses 49. kohal, mis on 15 koha võrra parem kui Liiduga algatatud projekti raames kohalike 2022. aastal. Edendati kohaliku tasandi osalust. omavalitsuste toetamiseks partnerluslepingud Näiteks toimus esimene kodanikuühiskonna viie omavalitsusega: Tallinn, Tartu, Rakvere, innovatsioonifondi taotlusvoor. Lisaks sõlmis sise- Pärnu ja Saaremaa vald. ministeerium kaks täiendavat strateegilise partner- luse lepingut kogukonnakeskse valitsemisviisi • Korraldati hange kultuurilise mitmekesisuse vald- rakendamiseks. Sõnastati sotsiaalse innovatsiooni konna visuaalse identiteedi väljatöötamiseks. visioon aastaks 2030 ja koostati sotsiaalse • Oktoobris toimus venekeelse riigiinfo seminar Eesti innovatsiooni kompetentsikeskuse kontseptsioon. avalikus sektoris töötavatele kommunikatsiooni- ja • Rahvastikuregister on riigile ja inimestele üha avalike suhete spetsialistidele ning eriala üli- olulisem. 2023. aastal suurenes rahvastiku- õpilastele, kus osales 87 inimest. registrisse tehtud päringute arv 24 miljoni võrra. • 2023. aastal toetas kultuuriministeerium umbes Päringute arvu kasv näitab, et suurenenud on ka 13 500 keeleõppekohta (sealhulgas 3605 õppe- rahvastikuregistri andmete kasutamise vajadus. kohta Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja tugi- ja nende partnerite juures, 787 õppekohta tava- tegevuste suhtes. Rahvastikuregistrit arendatakse rändajate kohanemisprogrammi raames, 9125 õppe- süsteemselt edasi. Rahulolu rahvastikuregistri e- kohta ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi teenustega oli 2023. aastal jätkuvalt hea – raames). 77 protsenti. Suurendati teenuste kasutus- • Ajutise kaitse saajatele suunatud kohanemis- mugavust. E-rahvastikuregistris loodi võimalus teha programmi baasmoodulis osales 13 831 inimest, elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste tavarände raames saabunutele pakuti kohanemis- kohta automaatotsuseid. Siht on arendada mugavaid, programmi teemamoodulites umbes 1500 õppe- automaatseid ja elektroonilisi teenuseid. Parandati kohta. märgatavalt ka rahvastikuregistri andmete kvaliteeti – 148 kvaliteeditöö abil kontrolliti ja • Uussisserändajatest 76 protsenti on Eestis hästi korrastati rahvastikuregistris üle 64 000 inimese kohanenud. andmed ning viidi läbi kampaaniaid, et inimesed ka • Praktikaprogrammis eri keele- ja kultuuri- ise oma andmeid korrastaksid. taustaga üliõpilastele osales 14 inimest. Kaheksa neist läbis praktika 2023. aastal, kuus jätkavad Väljakutsed 2024. aastal. • Infoteenuse „Eestis kohanemine“ täiemahuliseks • Keelesõbra programmis osales 1216 inimest, sündmusteenuseks arendamine. neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana. • Uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi • Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasi- jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. Rohkem kui arendamine. 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi sai tegevus- • Kohanemisprogrammi pakkumine, selle personali- toetust. seeritumaks ning ligipääsetavamaks muutmine. • Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorus määrati • Jätkub ühise inforuumi tugevdamine, sealhulgas rahastus 20 projektile. kohalike meediakanalite võimestamine, täis- kasvanute meediakirjaoskuse edendamine. 61 • Koostöös Statistikaametiga luuakse avalikkusele ja • Kodanikuühiskonna paremaks kaasamiseks on kavas poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaud, mis koostada kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise annab ülevaate rände- ja lõimumis-, sealhulgas juhend või kodanikuühiskonna kaasamise standard. kohanemisvaldkonna põhinäitajatest ja olukorrast. • Tähtis on analüüsida kodanikuühiskonna • Jätkub tagasipöördumist toetavate teenuste innovatsioonifondi 2023. aasta kogemust ja tagasi- (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, sidet, viia vajalikud muudatused innovatsiooni- tagasipöördumistoetus) pakkumine. fondist taotlemise tingimustesse sisse ning jätkata • Jätkatakse kohalike omavalitsuste võimestamisega kogukondliku valitsemisviisi juurutamist. lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel, • Jõustada tuleb koos partneritega analüüsitud ja välja kaasates kohalikul tasandil sidus- ning sihtrühmi. töötatud ettepanekuid, millega aktiveerida eraisikute Laiendatakse lõimumiskoordinaatorite- ja kontakt- ja ettevõtete osalemist heategevuses. isikute võrgustikku. • Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital priori- • Soodustatakse romade sotsiaalmajanduslikku teet on arendada sotsiaalset innovatsiooni ja selle lõimumist, seda toetava roma rahvuskultuuri ja iden- kompetentsikeskust. titeedi tugevdamist. Hajutatakse kogukonna suhtes • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks on vaja levinud negatiivseid stereotüüpe. rajada ja arendada vabatahtlike võrgustikku. • Pakutavate tegevuste ja toetuste nähtavuse suuren- • Jätkata tuleb rahvastikuregistri vananenud tarkvara damine väliseestlaste seas. Üksikud õppima või tööle uuendamist, et see toetaks tänapäevaste IT- suundunud haritud Eesti noored teevad vähest koos- lahenduste loomist. Rahvastikuregistri teenused tööd Eesti kogukondadega võõrsil. peaksid olema mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja • Toetuste taotlemise süsteemide uuendamine, mis loogiliselt seotud ning tagama kasutajate ootustele haakuks paremini Eesti e-riigi kuvandiga. Välismaal vastava andmekvaliteedi. Ühtlasi tuleb parandada sündinud eestlased ei suhestu digiidentiteediga kaas- rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteeti. nevate võimalustega. • Jätkata tuleb sündmusteenuste arendamist. • Järjepidevat arendamist vajab eestikeelse õpikesk- • Jätkuvalt tuleb välisriikidega sõlmida rahvastiku- konna loomine mitmekeelsete perede lastele, registri andmete vahetuse lepinguid ja korraldada pidades silmas võimalikke hariduslikke erivajadusi. andmevahetust. • Jätkata tuleb avaliku aruteluga 1944. aasta suur- • Piiriülene koostöö Venemaa Föderatsioonis elavate põgenemise teemal. hõimurahvastega on raskendatud, soome-ugri • Ülemaailmsete Eesti kultuuripäevade ehk rahvaste olukorra jälgimine keeruline. ESTO 2025: Stockholm – Narva – Tallinn rahasta- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mine. veebilehel • Kodanikuühiskonna valdkonna üks prioriteete on https://siseministeerium.ee/sidest#aruanded piiratud eelarve tingimustes leppida kokku https://kul.ee/sites/default/files/documents/2024- kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse vajadu- 06/2023.%20tulemusaruanne_TUV%20Sidus%20%C3 sed ja suunad ning leida uusi strateegilisi partnereid, %BChiskond.pdf et koos kodanikuühiskonnaga saavutada vald- kondlikud eesmärgid. Tabel 37. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine64 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 2023 2024 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – – 73% ≥ 79% ≥ 79% osakaal, eestlased Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate – – 89% ≥ 86% ≥ 86% osakaal, teised rahvused Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga 84% – – ≥ 85% ≥ 85% Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses65 – – – > 38% > 38% Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 74 75 77 > 72 > 72 Allikas: Recommy, rahvastikuregister 64 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 65 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti. 62 Tabel 38. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2025 2022 2023 2023 2023 2024 Kulud -26 732 -32 472 -39 623 -28 340 -34 294 -35 492 Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2024. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2024–2027 1.2.19 Riigikogu Kantselei Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste 706 istungit: loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, - Alalistes komisjonides 606 istungit; tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu - Erikomisjonides 96 istungit; liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, - Probleemkomisjon pidas neli istungit. majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks. Parlamentarismialane koostöö Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu rahvusvahelisel tasandil istungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välis- delegatsioonides. 2023. aasta keskne teema välissuhtluses oli Ukraina jätkuv toetamine Venemaa valla päästetud agressiooni- Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimis- sõjas. teenistust, arenguseire keskust, vabariigi valimis- komisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve Oluliselt aktiviseerus juhatuse liikmete välissuhtlus ja komisjoni. tihenes välisdelegatsioonide tegevus. Toimusid spiikri kohtumised Läti, Leedu ja Rootsi Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja kolleegidega, aktiivselt võeti osa parlamentide esimeeste läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, mitmepoolsetest kohtumistest. kohaliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. 2023. aastal oli Balti Assamblee eesistuja Eesti. Ees- istumise juhtmõte oli jätkata turvalise, usaldusväärse ja Arenguseire keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist. arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse arengustsenaariumite koostamisega. koostöö raames vastati 270-le erinevaid valdkondi Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu käsitlevale päringule. Aktiivselt tegutsesid riigikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtete järgimine ning parlamendiühendused. täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Avalikkuse teavitamine Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksik- Aastas külastas riigikogu 624 külastusgruppi, külasta- kandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses jaid oli 20 904. Lisaks korraldati ekskursioone ligi 800-le sätestatud nõuetele. haridusprogrammis osalejale. Aprillis toimunud lahtiste uste päeval külastas parlamenti üle 500 inimese. Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne Jätkuvalt toimuvad erinevate noorteparlamentide kontroll simulatsioonimängud. Samuti võtavad noored aktiivselt - Riigikogu XIV ja XV koosseis võttis 2023. aasta kahel osa riiklikel tähtpäevadel toimuvatest pidulikest lipu- istungjärgul vastu 122 õigusakti. heiskamise tseremooniatest. - Aruandlusperioodil toimus 108 istungit, sealhulgas Riigi valimisteenistus kaks täiendavat istungit. - Toimus kaks erakorralist istungjärku. Riigi valimisteenistuse põhitähelepanu koondus - Menetlusse võeti 33 kollektiivset pöördumist. 2023. aasta riigikogu valimistele. Selleks loodi rahvus- - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse vaheline vaatlusprogramm, mille käigus tutvustati arutelu. vaatlejatele Eesti valimiste korraldust ning võimaldati - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi- külastada valimisjaoskondi ja osaleda nii e-häälte kui ka kogu ees 15 korral. paberhäälte lugemisel. - Poliitilise avaldustega esineti riigikogu ees viiel Koostöös riigi infosüsteemi ameti ning riigi info- ja korral. kommunikatsioonitehnoloogia keskusega tagati - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus kasutajatugi valimiste infosüsteemide kasutajatele, jaos- ühel korral ja usaldusküsimusega seoti 23 eelnõu. konnakomisjonide arvutite kasutajatele ja e-hääletaja- - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati tele. Koostöös häirekeskusega avati valimiste infotelefon 591 arupärimist ja 73 kirjalikku küsimust. numbril 1247. Parlamentaarne tegevus riigikogu Osaleti Euroopa valimiskoostöö võrgustiku (European komisjonides Cooperation Network on Elections) töös, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistuses. Alustati Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. ettevalmistusi Eesti infoturbestandardi auditi tegemi- Lisaks tegutses 2023. aasta 20. veebruarini riigikogus seks ja Euroopa Parlamendi valimisteks. üks probleemkomisjon: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon. 63 Arenguseire keskus Erakondade rahastamise järelevalve komisjon Arenguseire keskus tegeles kolme uurimissuunaga: Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrolli- rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis, õpetajate misele tegeleti erakonnaseaduse rikkumiste menetle- järelkasvu tulevik ning aktiivsed tarbijad tuleviku mise ja komisjoni ettekirjutustega seotud kohtu- energiasüsteemis. vaidluses osalemisega. Peamised rikkumised olid seotud Lisaks tehti järelseiret kahele varasemale teemale: Vene- riigikogu 2023. aasta valimiskampaania rahastamisega. Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile ja tulevikukindel Märkimist väärib komisjoni veebipõhise aruandlus- maksustruktuur. keskkonna uuendamine ja kaasaegsetele turvanõuetele Avaldati kaks kokkuvõtvat raportit, valmis kolm uurin- vastavale tasemele üleviimine. gut ning 23 lühiraportit. Lisaks anti välja trendiraport Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2023. aasta „Pikksilm“ ning kinnitati neli uut uurimissuunda tegevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – 2024. aastaks. Riigikogu. Keskuse meediakajastus on oluliselt kasvanud ning tuntus on aastaga suurenenud kaksteist protsenti. 1.2.20 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille määraga vahendid 68 protsenti ehk 4 601 979 eurot pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, (2022. aastal 69 protsenti ehk 4 350 548 eurot). kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja Õigusemõistmine põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on 2023. aastal esitati kokku 2409 menetlustaotlust – kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimi- tsiviilasjades 932, kuriteo- ja väärteoasjades 877 ning misele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike oma- haldusasjades 600. Koos varasemaga oli menetluses valitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat 2955 taotlust (üks protsent vähem kui 2022. aastal). Läbi kujundades. Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja vaadati 2628 taotlust. Menetlusse võtmise otsus tehti kohtuvaldkonna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib 2126 taotluse kohta, millest menetlusse võeti 222 kohtute haldamise nõukoda. taotlust (kümme protsenti). Põhiseaduslikkuse järele- Riigikohus tähistas 27. mail 30 aasta möödumist oma valve valdkonnas vaadati läbi 46 asja. Riigikohtu jõudlus taasasutamisest raamatu „Eesti riigi kolmas sammas“ 2023. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 109 avaldamisega ja akadeemilise juubeliaktusega. protsenti. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetluses 12. ja 13. oktoobril toimus Tallinnas Swissôtelis konve- oli 62 ja põhimenetluses 133 päeva. rents „Kohtumenetlused muutuvas ajas: mis jääb ja mis Kohtunike omavalitsuskogude töö muutub?“ Konverents korraldati koostöös riigikohtu korraldamine ning justiitsministeeriumi, Eesti advokatuuri, proku- ratuuri, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Täiskogu tehnikaülikooli õiguse instituudiga. Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Personal Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXII korralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli riigikohtus justiitsministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi 96 teenistuskohta, neist 19 riigikohtuniku kohta, arengust ning korralduslikele küsimustele oli keskne 52 ameti- ja 25 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli aruteluteema kohtunike põlvkonnavahetuse probleemid 16 protsenti (2022. aastal 12 protsenti), vabatahtlik ja võimalused. voolavus 12 protsenti (2022. aastal seitse protsenti). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 15 teenistujat Kohtunikueksamikomisjon (2022. aastal 11) ning tööle asus 11 teenistujat 2023. aastal saabus 33 eksamile lubamise taotlust, (2022. aastal 10). eksamid sooritas positiivselt kuus eksamitegijat. Viidi läbi kuus kohtunikukonkurssi 23 kohtunikukoha täit- Eelarve miseks, kuhu kandideeris 105 isikut. 2023. aasta lõpu Riigikohtu 2023. aasta esialgne eelarve (välja arvatud seisuga oli ametis 41 alla kolmeaastase staažiga kohtu- käibemaks ja mitterahalised kulud) oli 6 136 322 eurot. nikku. 2022. aastast toodi üle 647 248 eurot, mis sisaldas Koolitusnõukogu vahendeid mitmeaastaste projektide elluviimiseks. 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmisega anti 8. juunil 2023 valiti kohtunike täiskogul koolitus- justiitsministeeriumi eelarvest riigikohtu eelarvesse nõukogu uued kohtunikest liikmed. Alates 19. septemb- 500 000 eurot projektide kulude katteks. 2023. aasta rist 2023 on koolitusnõukogu esimees riigikohtunik juunikuust anti riigikohtu raamatupidamise ning Heili Sepp ja aseesimees Tartu Maakohtu kohtunik personali- ja palgaarvestuse funktsioon üle riigi Margit Jõgeva. tugiteenuste keskusele. Selleks otstarbeks anti riigikohtu Koolitusnõukogu kinnitas 2022. aasta koolitusaruande, eelarvest 6239 eurot riigi tugiteenuste keskuse jälgis 2023. aasta kohtunike koolitusprogrammi täitmist, eelarvesse 2023. aasta kulude katteks. Riigikohtu seadis prioriteedid 2024. aasta koolitusprogrammi koos- lõplikust eelarvest (6 777 331 eurot) moodustasid piir- tamiseks ning kinnitas need. Koolitusnõukogu alustas määrata vahendid 32 protsenti ehk 2 175 352 eurot kohtunike koolituse strateegia 2025–2027 välja- (2022. aastal 31 protsenti ehk 1 913 800 eurot), piir- töötamist, mis on plaanis vastu võtta 2024. aasta sügisel. 64 Kohtunike distsiplinaarkolleegium koos Belgia asüülikohtuniku ja IARLJ (International Association of Refugee Law Judges) endise presidendi 2023. aastal viidi läbi distsiplinaarmenetlus ühe kohtu- Katelijne Declerckiga. Lisaks Eesti õigusmõistjatele ja niku suhtes. riigikohtu nõunikele võtsid seminarist osa kolleegid Läti Kohtunike eetikanõukogu halduskohtutest. 2023. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kuuel korral. Riigikohus võõrustas 23.–25. mail Läti ja Leedu kons- titutsioonikohtute esindajaid, kellega arutati peamiselt Koolitustegevus riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse tasakaalu ning kohtunike õiguslike tagatiste küsimusi. 2023. aastal valmistati ette ja viidi läbi 68 koolitust 88 koolituspäeval. Aasta jooksul osales vähemalt ühel 6.–8. septembril toimus riigikohtu ja Soome ülemkohtu koolitusel 234 kohtunikku (95 protsenti töötavatest koostööseminar Helsingis. Seminaril tutvuti vastastikku kohtunikest), 214 kohtujuristi (92 protsenti) ja 42 alus- töökorralduse ja loamenetluse printsiipidega ning tavat kohtunikku (100 protsenti). 2023. aastal avati arutleti hiljutise kohtupraktika üle. Moodle’i õppekeskkonnas „Alustava kohtuniku digi- 18.–22. novembril külastas riigikohtu delegatsioon värav“ ja arendati koolituste kodulehte Ukraina Ülemkohut, samuti Kiievis asuvat apellatsiooni- https://koolitus.riigikohus.ee/, kuhu lisati 31 salvestist kohut ning Borodianka ja Malyni rajoonikohtuid. iseseisvaks õppeks. Jätkati kohtuteenistujatele õiguskoolituste korraldamist Kohtute aastaraamat justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (üheksa 2023. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja koolitust). „Kohtute aastaraamatu 2022“. Aastaraamatu üks pea- Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse akadeemia teemasid oli kohtunike jätkuv põlvkonnavahetus. Tõdeti, patroonriik. 2023. aastal osalesid I ja II astme kohtu- et 2023. aastal leiab aset ilmselt suurim kohtunike nikud riigikohtu kaudu väliskoolitustel kokku 56 korda. pensioneerumise laine. Tunti muret kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast. 2023. aastal osales üheksa kohtunikku advokatuuri koolitustel ning kaks kohtunikku prokuratuuri Kohtute haldamise nõukoda koolitustel. Prokurörid osalesid kohtunike koolitustel 39 Kohtute haldamise nõukoda pidas 2023. aastal neli ja advokaadid 389 korral. istungit. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuametnike palga- Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia poliitika ümberkujundamist, kohtute haldamise mudelit rakendamist 2023. aastal edukaks ja tulemuslikuks. ning kohtute arengukava, kohtumenetluse tõhustamist, Välissuhtlus kohtute tegevust ja õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning teisi aktuaalseid küsimusi. Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas kolme organisatsiooni juhtkonnas. Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmes- Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine organisatsioonide (välislähetused, küsimustikud ja muu aruandlus: Statistika | Riigikohus; koolitus: Koolitus on andmevahetus) toimus 2023. aastal mitmeid kohtumisi osa kohtunikuametist | Riigikohus; kohtunike ja ühisseminare. omavalitsuskogude töö: Kohtunike omavalitsuskogud | 24.–25. aprillil toimus riigikohtus seminar asüüliõiguse Riigikohus; kohtute aastaraamat: Aasta 2022 – Kohtute teemadel, mille viisid läbi Saksamaa kõrgema aastaraamat (riigikohus.ee). halduskohtu kohtunik emeriitprofessor Harald Dörig 1.2.21 Riigikontroll Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2023. aastal Seetõttu võib tekkida oht, et elektri puudujäägi korral valmis riigikontrolli auditiosakonnal 12 auditit ja üle- meie piirkonnas muutub elektri hind tarbijatele liiga vaadet ning lisaks hulk märgukirju. Põhjalikuma tähele- kalliks. Selge perspektiiv ja tegevuskava energeetika panu all olid energeetikaga seonduvad küsimused, lisaks vallas on vajalikud ka majanduse ja tööstuse arenguks, et Eesti vanglasüsteemi perspektiiv ning eesti keele õpe tuua kaasa Eesti jõukuse ning konkurentsivõime kasv. vene õppekeelega põhikoolis. Riigikontrolli analüüsi- osakonnal valmis kolm ülevaadet; muu hulgas käsitleti Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruanded, mis käsit- viimase kümne aasta jooksul ettevõtetele antud toetusi, lesid riigi tegevust tuuleenergia edendamisel ning elektri lisaks tehti lühianalüüse Euroopa Liidu raha kasutusele varustuskindlust Eestis. võtmise probleemide kohta. Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus 2023. aasta mahukaimad tööd ja tehingute seaduslikkus Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.– Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajas- 2022. aastal. Eesti elektrisüsteemi valikud tas õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aru- andeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui Aastaaruanne parlamendile andis ülevaate energeetika- jätta arvestamata märkus siseministeeriumi tööjõu- valdkonna arengusuundumustest ning proovikividest, kulude saldo kohta. Siseministeerium lõi takistusi mis seisavad riigil ees elektrisüsteemi arendamisel. tööjõukulude auditeerimisele ning venitas ka valitsemis- Riigikontroll leidis, et Vabariigi Valitsus ei ole veel leid- ala majandamiskulude ja investeeringute andmete nud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks esitamisega. Riigi majandustehingud olid olulisel määral tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul sooritatud kooskõlas seadustega. hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. 65 Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek selgema ülevaate sellest, kuhu raha läheb, mida selle eest saab ja mis on rahastatava tegevuse oodatav tulemus. Riigikontroll auditeeris mitme ministeeriumi võimet täi- ta 12 laiapindse riigikaitse ülesannet, mis toetavad sõja- Samuti koostas riigikontrolör märgukirja, kus käsitles list riigikaitset ning on seotud sisekaitse ning riigi- veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse asutuste toimepidevusega kriisis. Enamiku auditeeritud loomist Paldiskis ja sellega seotud riske. ministeeriumite valmisolekus täita neile määratud riigi- kaitseülesandeid ilmnes olulisi puudusi. Ehkki riigi- *** kantselei pidi looma tervikliku ja täpse ülevaate erineva- Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- te valitsemisalade võimetest täita riigikaitseülesandeid, kontrolli põhitegevust. Auditikvaliteedi ja -metoodika pole ta seda suutnud teha. Ka pole riigikantselei tegevus ning asjaajamise valdkonnas keskenduti auditimees- olnud piisav valitsemisalade ühiste puuduste likvideeri- kondade jooksva nõustamise ning toetamise kõrval miseks. dokumendihaldussüsteemi auditimooduli täiendamisele Ülevaade riikliku lennuettevõtte Nordica tegevusest ja auditite dokumenteerimise praktika ühtlustamisele. Samuti vähendati hoone üüripinda, mistõttu suurenes Riigikontroll ei leidnud auditi käigus olulisi argumente, olemasoleva pinna kasutustihedus ja vähenes riigi- mis kinnitaks, et riigile kuuluvad äriühingud AS Nordic kontrolli üürikulu. Aviation Group (kaubamärginimega Nordica) ja OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) oleksid praegusel kujul Andmeanalüütika valdkonna arendusprojektid hõlmasid riigile strateegiliselt vajalikud ning eksisteeriks aru- eelkõige riigi majandusaasta koondaruande automati- saadav avalik huvi riigi osalemiseks neis äriühingutes. seeritud andmevahetuse lahenduse arendamist, et Samuti viitasid auditimaterjalid, et riik ei ole nii keeru- pseudonüümitud andmete abil vähendada audiitorite lises ärivaldkonnas nagu lennundus osutunud piisavalt töökoormust. oskuslikuks ja huvitatud omanikuks. Seetõttu soovitas Välissuhtluse valdkonnas korraldati kaks suurüritust: riigikontroll võtta suund Nordica ja TVH võõran- Euroopa Kõrgeimate Auditiasutuste Organisatsiooni damisele. (EUROSAI) infotehnoloogia töörühma virtuaalne kevad- *** koosolek ning hübriidvormis aastakoosolek Poolas. Ühtlasi jätkati EUROSAI IT-töörühma koolitus- Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve programmi „IT-audit mitte-IT-audiitoritele“ välja- kontrolli erikomisjoni istungitel, samuti alatiste komis- töötamist ning valmis seitse moodulit. Korraldati Balti jonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parla- riigikontrollide kohtumine ja võõrustati mitmeid välis- mendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas delegatsioone (Omaan, Kosovo, Rumeenia, Šveits). riigikogu liikmete kirjalikele küsimusele ning avaldas mitu artiklit. Riigikontrolör kritiseeris riigieelarve kvali- 2023. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- teeti ja leidis, et senine protsess tegevuspõhisele eel- suhtes 81 inimest, kellest aktiivselt töötas 76. Teenistu- arvele üleminekul on ebaõnnestunud ning vajab uut jate hulgas oli mehi 37 protsenti ja naisi 63 protsenti. starti, mille eesmärk on luua riigieelarve, mis annab Teenistujate keskmine vanus oli ligikaudu 44 aastat. 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- tagasikutsumise kohta ning kolm otsust kohtunike denti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantse- ametisse nimetamise ja seitse otsust vabastamise kohta. lei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist President andis 18 käskkirja kaitseväelastele auastmete suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja andmiseks. teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Teenetemärkidega autasustamine Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 167 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke Vabariigi President kuulutas 2023. aastal välja autasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega 71 seadust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust. Eestist (kaks teenetemärki) ja seoses riigivisiitidega Ühe seaduse puhul otsustas riigikogu seda uuesti menet- (presidendi riigivisiidil Läti Vabariiki 16 teenetemärki ja lema hakata, teise puhul pöördus Vabariigi President Rootsi kuninga riigivisiidi puhul Eestisse 26 teenete- taotlusega riigikohtusse, sest riigikogu võttis seaduse märki). President annetas 2023. aastal kokku viie uuesti muutmata kujul vastu. otsusega 211 riiklikku teenetemärki. Seoses XV riigikogu valimisega tegi Vabariigi President Armuandmine otsuse riigikogu kokkukutsumise kohta. Riigipea tegi kolm Vabariigi Valitsuse koosseisu puudutavat otsust: Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 78 süüdi- määras peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, nimetas mõistetu kohta, kellest armu anti kolmele isikule. ametisse uue Vabariigi Valitsuse ja vabastas ametist Valmistati ette neli armuandmist käsitlevat otsust. eelmise valitsuse. Riigisisene tegevus Vabariigi President tegi riigikogule ettepanku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks Urmas Varblane, mille Riigipea külastas 2023. aastal paljusid Eesti piirkondi riigikogu ka heaks kiitis. ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ette- võtjate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku Ametisse nimetamine ja auastmete andmine elu edendajate ning eestvedajatega. Lisaks paljudele President tegi 19 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja lühematele külastustele tegi president maakonnavisiidid täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning 66 Põlvamaale ja Hiiumaale ning külastas mitmel korral Ida- kohtumisel Bukarestis ning oktoobris Arraiolose grupi Virumaad. kohtumisel Portos. 2025. aastal toimub see tipp- Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kohtumine Eestis. kõnesid, tervitusi ja sõnavõtte ning andis koolitunde. Visiidid Eestisse ja rahvusvahelised Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkonda- kohtumised de esindajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei korraldas Eesti Vabariigi 2023. aastal võõrustas president kaheksa välisriigi riikluse oluliste tähtpäevade tähistamist, samuti meie riigipäid. Mai alguses toimus kuningas Carl XVI Gustafi ja keele ja kultuuri väärtustamise seisukohast olulisi kuninganna Silvia ajalooline riigivisiit Eestisse. sündmusi. Septembris viibis Eestis oikumeeniline patriarh Bartolomeus. Töövisiitidel Eestis käisid jaanuaris Välissuhtlus Armeenia president Vahagn Garniki Hatšaturjan, märtsis Presidendi välisuhtlus lähtus 2023. aastal järgmistest Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, juulis Läti eesmärkidest: uus president Edgars Rinkēvičs, septembris eravisiidil Gruusia president Salome Zurabišvili ning detsembris 1) Ukraina igakülgne toetamine tulenevalt 24. veebruaril Poola presidendipaar. Detsembris toimus ka Eesti-Läti- 2022 alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas; Leedu presidentide kohtumine Tallinnas seoses Eesti 2) Eesti julgeoleku kindlustamine; eesistumise lõppemisega Balti koostöö raamistikus. 3) koostöö süvendamine Euroopa ja transatlantiliste, aga Samuti toimusid kohtumised mitmete Eestit väisanud ka globaalsete partneritega; valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministrite ning parlamendi 4) Eesti ettevõtluse toetamine välisturgudel ja investee- esimeeste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhti- ringute toomine Eestisse. Neist eesmärkidest lähtuvalt dega. Väljakujunenud tava kohaselt toimus kohtumine toimus Vabariigi Presidendil aruandeaastal 16 välis- Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikutega juunis visiiti ning mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, konve- ning diplomaatilisele korpusele korraldatud vastuvõtt rentse ja esinemisi Eestis ning veebi vahendusel detsembris. Juulis võõrustas riigipea Roosiaias Eesti mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel. aukonsuleid ja Eesti sõpru kõikjalt maailmast. Välisvisiidid ja mitmepoolsed kohtumised Volikirjad Ametlikud visiidid toimusid märtsis Slovakkiasse ja 2023. aastal andis Vabariigi Presidendile üle oma voli- juunis Albaaniasse, aprillis toimus riigivisiit Läti kirjad 23 välisriigi suursaadikut. Samuti toimusid kohtu- Vabariiki. Kõik ülejäänud visiidid olid töövisiidid. mised mõnede Eestis lähetust lõpetavate suursaadiku- Kahepoolses suhtluses on oluline nimetada ka visiite tega. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad Sloveeniasse, Rootsi, Hollandisse ja Lõuna-Koreasse. (kaasa arvatud kaasakrediteeringud) 17 korral ning Märgiline oli juunikuine visiit Ukrainasse, kuhu oli põhiakrediteeringute puhul toimusid saadikutega kaasatud laialdane Eesti ettevõtjatest koosnev äri- lähetuseelsed vestlused. delegatsioon ja kaks ministrit. Muu Mitmepoolsetest kohtumistest osales riigipea juunis Ukraina ülesehituskonverentsil Londonis, mais Euroopa Aruandeaastal valmis Vabariigi Presidendi kantselei Nõukogu tippkohtumisel Reykjavíkis, septembris ÜRO digitaalne visiitide haldamise süsteem. See aitab muuta peaassambleel New Yorgis ja detsembris Inimõiguste visiitide korraldamise tunduvalt sujuvamaks ning vähen- ülddeklaratsiooni 75. aastapäeval Genfis. Samuti osales dab märkimisväärselt prinditavaid materjale. Digitaalse president veebruaris Varssavis ning juunis Bratislavas visiitide haldamise süsteemiga liitumist kaaluvad Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade (niinimetatud B9 mitmed teised avaliku sektori osalised. formaat) kohtumisel, septembris Kolme mere tipp- 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei Õiguskantsleri kantselei ülesanne on õiguskantsleri kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi tegevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest teostada teistega võrdsetel alustel. tulenevate ülesannete täitmisel. Õiguskantsler esitab kord aastas riigikogule aasta- Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust- ülevaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kohta. Ülevaade õiguskantsleri kantselei tegevuse kohta kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist 2023. aruandeaastal on avalikustatud õiguskantsleri avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, veebilehel täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2023/ Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase kon- Kirjaliku ülevaate 2022/2023. aasta tegevustest kuni ventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õigus- 1. septembrini 2023 esitas õiguskantsler riigikogule kantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste 2023. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastava- järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varja- sisulise suulise ettekande. tult isikuandmete ning nendega seonduva teabe Ettekande ning sellele järgnenud riigikogu liikmete küsi- kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve muste ja õiguskantsleri vastustega saab tutvuda riigi- korraldamisel. kogu veebikeskkonnas: Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202309191000# edendamise asutuse (National Human Rights Institution PKP-766224 – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et 67 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Rahvusvahelise Ministeeriumite siseauditi üksuste tegevusaruannetes Siseaudiitorite Instituudi (IIA) välja töötatud toodud põhjenduste ning 2023. aasta uuringu „Sise- siseauditeerimise standardeid, mille kohaselt peab auditeerimise teenuse tarbija arvamus siseauditi mõjust siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks perioodilisele organisatsiooni eesmärkide saavutamisele“ tulemuste sisemisele hindamisele vähemalt kord viie aasta jooksul kohaselt peetakse välise kvaliteedihindamise lisa- hindama väline sõltumatu spetsialist. koormust ja ressursikulu siseauditi üksuste väiksuse ja Eestis on siseauditeerimise standardid kehtestatud pingelise eelarve oludes ebaotstarbekaks. audiitortegevuse seadusega. Kvaliteedihindamise Loetletud põhjustel ei ole võimalik anda seadusega reeglid on lisaks sätestatud täidesaatva riigivõimu nõutud ülevaadet ministeeriumite siseauditi üksuste asutuse siseauditeerimise üldeeskirja §-s 11: „Välis- 2023. aasta kvaliteedihindamise tulemuste kohta. hindamisel hinnatakse siseauditi üksuse juhtimise ja Jaanuarist 2025 hakkavad kehtima uued siseauditi tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Välis- standardid, sealhulgas kvaliteedi hindamise reeglid. hindamine viiakse läbi vähemalt kord viie aasta jooksul.“ Nende rakendamist on mõistlik hinnata alles mõne aasta Siseauditi üksuse perioodiline sisemine hindamine möödudes. Seega lähiaastatel ministeeriumite siseauditi tuleks nii standardite kui määruse kohaselt läbi viia üksuste kvaliteedi hindamisi pigem ei kavandata. vajaduse korral, kuid kindlasti mitte varem kui 12 kuud Valitsussektori üksuste auditeerimine on avaliku sektori enne kavandatud välishindamist. hea valitsemise nurgakivi, kuna see hindab erapooletult Siseauditi üksuse tegevusaruande 2023. aasta kohta ja objektiivselt, kas avalikke ressursse juhitakse esitas üheteistkümnest ministeeriumist üheksa. vastutustundlikult ja tõhusalt, saavutamaks kavandatud Aruannete kohaselt ei tehtud 2023. aastal sisemisi ega tulemusi ning edendamaks asjakohast eetikat ja väärtusi. väliseid kvaliteedihindamisi. Varem (2021. aastal) toi- Siseaudiitorid aitavad valitsusasutustel saavutada munud välise kvaliteedihindamise alusel on regionaal- ja vastutust ja ausust, parandada tulemuslikkust ning luua põllumajandusministeeriumi siseauditi üksusel õigus kodanike ja sidusrühmade seas usaldust. Kontrolli- oma aruandeis kasutada väljendit „üldises vastavuses funktsiooni olemasolu ja tõhusust on peetud tõendiks siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja sise- avaliku sektori demokraatlikust toimimisest. audiitori kutsetegevuse standarditega“. Regionaal- ja Sisekontrollisüsteemi, sealhulgas siseauditi eest põllumajandusministeerium on ainus, kus tehakse sise- vastutab alati asutuse juht. On tähtis, et otsustajad auditi üksuse kvaliteedihindamisi regulaarselt. Teistes mõistavad kvaliteetse siseauditi olulisust Eesti avaliku ministeeriumites pole tegevusaruannete kohaselt väline sektori kontrollimehhanismide piisava tugevuse ja sõltumatu spetsialist siseauditi üksuse kvaliteeti hinna- tõhususe tagamisel. Siseauditi läbiviimise vorm – kas nud viimasel kuuel aastal, sealjuures kaitse-, kliima-, seda teeb oma töötaja või osakond või ostetakse teenust sotsiaal- ja välisministeeriumis pole seda kunagi tehtud. väliselt teenusepakkujalt – on asutuse otsustada. Väljendi „vastavuses siseauditeerimise standarditega“ Selleks, et tagada oluliste avaliku sektori kasutamist väidab oma 2023. aasta aruandes ka organisatsioonide optimaalne kaetus kvaliteetse sise- majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. See pole audititeenusega on kaalumisel mitmed võimalikud kooskõlas standardi viieaastase tsükli nõudega – lahendused: väljendi kasutamist õigustanud majandus- ja ✓ Suure haldusalaga ministeeriumites ühe keskse kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi üksuse siseauditi üksuse loomine nii ministeeriumi enda väline kvaliteedihindamine toimus aastal 2015. kui haldusala asutuste olemasolevate siseauditi Ajalooliselt on siseaudit tekkinud toeks suurte üksuste baasil (siseaudiitor on ametis paarikümnes rahvusvaheliste korporatsioonide juhtkonnale, et asutuses). hinnata sisekontrollisüsteemi toimivust eraldiseisvates ✓ Väiksema haldusalaga ministeeriumitele ühise allüksustes. Eesti riigiasutused ja -ettevõtted on siseauditi üksuse loomine. suhteliselt väikesed ja kompaktsed. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt luuakse siseaudiitori ametikoht või ✓ Keskse riikliku siseauditi üksuse loomine kõigi siseauditi üksus täidesaatva riigivõimu asutuses avaliku sektori üksuste teenindamiseks. vajaduspõhiselt. Siseauditi olemasolu ja eriti sellest Siseauditi funktsiooni koondamise võimalikud eelised: saadav lisandväärtus sõltub eelkõige juhi äratundmisest, ✓ Spetsialistide laiem erialane spekter. et sisekontrollisüsteemi tõhusust hindav sõltumatu kompetentne siseaudit on kasulik töövahend organisat- ✓ Pidev ühtlane protsess, mida ei katkesta töötajate siooni eesmärkide saavutamiseks. puhkused, haigused, lahkumised. Eesti ministeeriumites on siseaudiitorite arv kümme- ✓ Suutlikkus paremini järgida standarditega seatud konna aastaga vähenenud rohkem kui veerandi võrra kvaliteedinõudeid ning ühtlasem kvaliteet. (2015. aastal 58, 2023. aastal 42). Kuues ministeeriumis ✓ Väiksemad kulud seoses töö jaotamisega erineva katavad kogu haldusala kõigest üks kuni kolm sise- tasemega töötajate vahel (kutsega kogenud sise- audiitorit, seejuures kahes neist (kaitse- ja kultuuri- audiitor versus assistent). ministeeriumis) on siseauditi osakond kaotatud ja sise- ✓ Laiem võimalus, suurem pädevus ja sääst auditi- auditi funktsiooni täidavad ministri otsealluvuses olevad programmide taaskasutamisest. ametnikud. Tööjõu ja tihti ka pädevuse (peamiselt IT, aga Sobiva lahenduse valik ja rakendamine eeldab poliitilisi ka muud spetsiifilised valdkonnad) puudumise tõttu otsuseid. ostetakse enamikes ministeeriumides siseaudititeenust erinevatelt välistelt teenusepakkujatelt. 68 2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad Käibevara Raha 2 365,2 2 496,4 2 503,2 1 428,2 1 415,1 1 658,9 a2 Finantsinvesteeringud 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 a3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 467,2 1 387,5 1 248,8 1 537,8 1 454,2 1 322,1 a4 Muud nõuded ja ette- maksed 2 066,4 1 676,8 1 294,7 1 347,3 1 034,0 1 228,5 a5 Tuletisinstrumendid 59,7 199,8 160,2 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 660,6 714,4 367,4 37,9 40,0 33,3 a7 Immateriaalne käibevara 216,5 444,1 208,6 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 69,2 62,2 41,1 3,1 3,1 1,8 a14 Käibevara kokku 8 046,5 8 590,3 6 285,6 5 479,3 5 544,5 4 692,9 Põhivara Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 524,1 430,8 441,7 a8 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 90,7 89,4 67,5 4 514,4 4 490,0 4 169,9 a9 Finantsinvesteeringud 634,8 480,0 319,8 602,2 453,0 301,8 a3 Muud nõuded ja ettemaksed 795,7 941,4 925,1 1 040,9 1 193,2 1 089,2 a5 Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 187,6 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvara- investeeringud 98,3 83,2 85,3 36,9 37,0 37,1 a10 Materiaalne põhivara 11 351,3 10 803,2 10 318,1 3 843,2 3 471,5 3 334,0 a11 Immateriaalne põhivara 385,5 333,2 305,9 215,9 180,3 150,4 a12 Bioloogilised varad 2 411,5 2 170,3 930,7 28,0 27,7 16,5 a14 Põhivara kokku 16 025,6 15 397,2 13 140,0 10 805,6 10 283,5 9 540,6 Varad kokku 24 072,1 23 987,5 19 425,6 16 284,9 15 828,0 14 233,5 69  Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 658,4 700,2 622,8 677,9 716,6 638,6 a4 Võlad tarnijatele 572,4 532,0 387,1 209,0 218,6 172,9 Võlad töötajatele 215,2 188,5 165,9 83,3 71,7 63,1 Maksude, lõivude, trahvide kohustised 463,0 435,5 407,7 442,4 418,5 392,2 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 133,7 2 639,3 2 019,3 3 694,5 3 087,7 2 865,2 a15 Eraldised 378,1 855,6 347,1 137,7 387,7 117,1 a16 Laenukohustised 1 103,1 1 327,8 718,6 580,3 417,8 472,9 a17 Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 116,1 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohustised kokku 6 591,7 6 848,0 4 784,6 5 825,1 5 318,6 4 722,0 Pikaajalised kohustised Eraldised 4 624,0 4 111,1 3 787,8 4 521,9 4 025,7 3 701,4 a16 Laenukohustised 7 096,5 5 621,5 5 179,0 5 195,2 4 542,5 3 443,6 a17 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 120,8 119,5 127,4 130,1 132,5 145,1 a15 Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 37,8 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohustised kokku 11 857,9 9 884,2 9 132,0 9 847,2 8 700,7 7 290,1 Kohustised kokku 18 449,6 16 732,2 13 916,6 15 672,3 14 019,3 12 012,1 Netovara Vähemusosalus 303,5 301,9 283,5 0,0 0,0 0,0 Riigi netovara Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 491,6 474,3 471,9 491,6 474,3 471,9 a20 Riskimaandamise reserv 141,6 698,4 211,5 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 13,3 12,5 8,2 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 4 672,5 5 768,2 4 533,9 121,0 1 334,4 1 749,5 Riigi netovara kokku 5 319,0 6 953,4 5 225,5 612,6 1 808,7 2 221,4 Netovara kokku 5 622,5 7 255,3 5 509,0 612,6 1 808,7 2 221,4 Kohustised ja netovara kokku 24 072,1 23 987,5 19 425,6 16 284,9 15 828,0 14 233,5 70 2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 427,4 11 641,2 12 582,9 11 773,0 a4 Kaupade ja teenuste müük 4 323,0 4 511,8 520,9 514,5 a21 Saadud toetused 1 338,3 1 176,0 1 255,5 1 085,9 a19 Muud tulud 432,2 661,5 221,3 281,0 a22 Tegevustulud kokku 18 520,9 17 990,5 14 580,6 13 654,4 Tegevuskulud Antud toetused -7 547,7 -6 662,8 -8 086,0 -7 134,9 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 432,2 -4 072,8 -4 432,2 -4 072,8 a4 Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -39,5 -34,2 -39,5 -34,2 a4 Tööjõukulud -2 498,9 -2 093,9 -1 431,0 -1 173,9 a23 Majandamiskulud -2 733,0 -2 847,7 -964,4 -962,0 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 449,3 -739,0 -357,0 -312,2 a25 Muud kulud -594,3 -939,1 -136,6 -144,5 a26 Tegevuskulud kokku -19 294,9 -17 389,5 -15 446,7 -13 834,5 Tegevustulem -774,0 601,0 -866,1 -180,1 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 248,4 1 260,7 0,3 12,5 a14 Finantstulud ja -kulud a27 Tulem osalustelt 2,1 30,5 178,6 331,8 Intressikulu -391,0 -198,6 -338,7 -162,1 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 93,4 -8,5 67,7 1,1 Muud finantstulud 4,7 5,8 4,2 3,6 Muud finantskulud -0,3 -0,4 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -291,1 -171,2 -88,2 174,4 Aruandeperioodi tulem -816,7 1 690,5 -954,0 6,8 Sh riigi osa tulemist -837,8 1 655,9 -954,0 6,8 Sh vähemusosaluse osa tulemist 21,1 34,6 0,0 0,0 71 2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2023 2022 2023 2022 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -774,0 601,0 -866,1 -180,1 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 449,3 739,0 357,0 312,2 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -28,0 -59,2 -26,4 -52,3 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -798,4 -600,0 -751,3 -544,5 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 460,5 395,5 672,3 562,5 a19 Muud mitterahalised tulud ja kulud -288,7 182,7 -0,2 -5,5 Kokku korrigeeritud tegevustulem 20,7 1 259,0 -614,7 92,3 Käibevarade netomuutus -406,1 -1 112,9 -167,1 -310,5 Kohustiste netomuutus 165,3 1 009,4 -27,0 472,5 Kokku rahavood põhitegevusest -220,1 1 155,5 -808,8 254,3 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 958,5 -1 318,0 -733,0 -479,5 a13,a17 a5,a10, Laekunud põhivara müügist 36,9 66,9 34,3 54,4 a11,a14 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 790,7 453,5 747,9 390,4 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -451,6 -351,6 -686,8 -514,5 a19 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetamisel -1 583,2 -1 516,2 -1 576,1 -1 514,9 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 2 063,9 352,4 2 061,6 350,4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -171,1 -163,4 -190,4 -179,1 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -3,3 -14,1 -168,8 -148,0 a8,a9 Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 32,8 26,4 143,6 479,1 a3,a8,a9 Laekunud dividendid 2,7 2,6 223,8 190,6 a9 Makstud dividendid -19,2 -17,5 0,0 0,0 a9A Antud laenud -33,8 -34,2 -0,1 -20,1 a6 Laekunud laenude tagasimaksed 155,1 53,9 11,3 16,5 a6 Laekunud finantstulud 85,0 6,7 53,0 1,0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 053,6 -2 452,6 -79,7 -1 373,7 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 3 088,1 2 051,3 1 531,4 1 666,1 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -1 859,4 -973,0 -720,7 -625,5 a17 Makstud intressid ja muud finantskulud -221,9 -34,4 -140,6 -3,0 Klientide hoiuste muut 135,7 246,4 231,5 -162,0 a15 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 142,5 1 290,3 901,6 875,6 Puhas rahavoog -131,2 -6,8 13,1 -243,8 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 496,4 2 503,2 1 415,1 1 658,9 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 365,2 2 496,4 1 428,2 1 415,1 a2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -131,2 -6,8 13,1 -243,8 72 2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Riigi netovara Riskimaandamise Stabiliseerimis- Omandireformi Vähemusosalus Akumuleeritud Muud reservid Kokku Kokku reserv reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 357,3 5 048,9 283,5 5 332,4 Arvestuspõhimõtte muutmine 176,6 176,6 0,0 176,6 a15 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 533,9 5 225,5 283,5 5 509,0 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidus- ettevõtjate muu koondkasumi mõju 4,3 4,3 4,3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 486,9 486,9 3,4 490,3 a18 Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 -28,0 a7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,5 3,5 3,5 a11 Aruandeperioodi tulem 1 655,9 1 655,9 34,6 1 690,5 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 236,7 1 727,9 38,0 1 765,9 Vähemusosa soetused ja müügid 0,0 -2,1 -2,1 a9A Makstud dividendid 0,0 -17,5 -17,5 A9A Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 698,4 12,5 5 768,2 6 953,4 301,9 7 255,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidus- ettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6 -6,6 a7,a8 Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,9 1,9 1,9 a11 Aruandeperioodi tulem -837,8 -837,8 21,1 -816,7 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -556,8 0,8 -1 079,8 -1 635,8 20,8 -1 615,0 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,4 1,4 1,4 a8A Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 a9A Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 73  B. Konsolideerimata aruanne Stabiliseerimis- Omandireformi Akumuleeritud Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 a16 Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 A7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11 Aruandeperioodi tulem 6,8 6,8 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -412,7 -412,7 Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2022 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6 a7,a8 Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,8 1,8 a11 Aruandeperioodi tulem -954,0 -954,0 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 196,1 -1 196,1 Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6 74 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot 2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 15 590 358 15 590 358 14 934 959 13 996 560 -655 399 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 277 12 915 277 12 810 633 11 948 516 -104 645 sh riigisisene käibemaks 297 296 303 444 290 538 262 748 -12 906 Saadud toetused 1 626 214 1 626 214 1 106 566 1 048 209 -519 648 Riigilõivud 92 170 92 170 86 982 91 722 -5 189 Tulu majandustegevusest 485 180 484 980 433 882 422 799 -51 098 Tulu põhivara ja varude müügist 26 753 26 953 26 761 52 463 -191 Trahvid ja muud varalised karistused 19 961 19 961 23 695 22 910 3 734 Keskkonnatasud 147 043 147 043 103 442 152 374 -43 601 Muud tegevustulud 43 060 43 060 59 968 47 944 16 908 Intressi- ja omanikutulud 234 700 234 700 283 030 209 622 48 331 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -16 838 947 -17 775 269 -15 896 750 -13 913 756 1 878 519 sh piirmääraga vahendid -4 734 611 -5 391 643 -4 407 503 -3 954 838 984 139 sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -299 050 -299 050 -357 022 -312 243 -57 971 sh riigisisene käibemaksukulu -175 868 -186 402 -188 692 -165 692 -2 290 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -1 248 589 -2 184 911 -961 791 82 804 1 223 120 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -755 692 -1 026 497 -701 558 -630 081 324 939 sh piirmääraga vahendid -424 235 -539 119 -407 640 -388 758 131 479 sh riigisisene käibemaksukulu -121 412 -117 026 -101 829 -97 039 15 196 RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -17 594 640 -18 801 765 -16 598 307 -14 543 837 2 203 458 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -2 004 282 -3 211 407 -1 663 348 -547 277 1 548 059 75  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -18 043 -83 450 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -26 010 -85 636 Superdividendid ja mitterahalised dividendid 0 -532 Müüdud põhivara jääkväärtus 7 967 2 718 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 14 916 916 13 913 109 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 623 572 281 433 Amortisatsioon 357 022 312 243 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 267 906 23 212 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 5 -18 772 Korrigeerimine varude muutusega -2 234 -36 152 Korrigeerimine valuutakursi muutustega 874 903 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -15 273 177 -13 632 322 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -1 057 819 -349 294 TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -103 535 6 782 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 32 471 60 596 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 39 521 34 168 Riigisisesed maksutulud -292 309 -264 961 Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 148 978 37 666 Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 321 12 488 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -45 189 141 163 Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 11 311 -16 519 Finantstulud valuutakursi muutusest -316 194 Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 677 1 988 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 14 831 424 14 003 342 76  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 111 314 -82 833 Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -18 445 -21 512 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39 521 -34 168 Riigisisesed maksukulud 292 309 264 961 Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -101 846 -97 056 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 380 245 113 437 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -231 928 -164 089 Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -160 656 -138 035 Mitterahaliselt antud toetused ja majandamiskulud -8 845 -6 371 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -15 785 435 -13 996 589 KOKKU TULEM -954 011 6 753 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 467 591 272 804 1 322 688 -127 802 1 049 884 sh piirmääraga vahendid -208 915 -393 215 -273 883 -198 097 119 332 sh riigisisene käibemaksukulu -16 -16 -17 -17 0 (D) RAHAVOOD RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 15 123 850 14 119 572 Riigieelarve tulud kokku 14 934 959 13 996 560 Tulude laekumise rahavoo kohandus 188 891 123 012 RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -15 598 584 -13 658 974 Riigieelarve kulud kokku -15 896 750 -13 913 756 Kulude tasumise rahavoogude kohandus 298 166 254 782 RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -834 827 -576 614 77  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Riigieelarve investeeringud kokku -701 558 -630 081 Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -133 269 53 467 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 1 322 688 -127 802 KOKKU RAHAVOOD 13 128 -243 818 RIIGIKOGU TULUD 0 0 205 58 205 Tulud majandustegevusest 0 0 2 18 2 Saadud toetused 0 0 52 36 52 Tulud põhivarade ja varude müügist 0 0 2 0 2 Muud tulud 0 0 150 5 150 KULUD -33 200 -33 503 -30 901 -23 707 2 602 sh piirmääraga vahendid -19 980 -20 156 -17 405 -13 053 2 751 sh käibemaks -924 -924 -738 -621 186 INVESTEERINGUD -4 317 -1 569 -825 -526 744 sh piirmääraga vahendid -3 598 -849 -688 -442 162 sh käibemaks -720 -720 -138 -83 582 KORRIGEERIMISED -471 -39 Saadud riigisisesed toetused 0 43 Mitterahaliselt antud toetused 0 -8 Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) -471 0 Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt 0 -74 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 28 28 149 149 121 Tulud majandustegevusest 28 28 40 36 12 78  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Saadud toetused 0 0 109 113 109 KULUD -5 571 -5 996 -5 753 -5 412 243 sh piirmääraga vahendid -4 580 -4 991 -4 724 -4 473 267 sh käibemaks -316 -316 -302 -306 14 INVESTEERINGUD -445 -811 -420 -683 391 sh piirmääraga vahendid -371 -612 -246 -492 366 sh käibemaks -74 -95 -70 -113 25 KORRIGEERIMISED 52 43 Saadud riigisisesed toetused 19 20 Intressikulu eraldistelt -299 -271 Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega 331 295 Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 2 13 Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -2 -13 RIIGIKONTROLL TULUD 0 0 0 49 0 Saadud toetused 0 0 0 49 0 KULUD -5 855 -6 583 -5 757 -5 400 826 sh piirmääraga vahendid -5 342 -6 070 -5 328 -5 015 742 sh käibemaks -248 -248 -224 -221 23 INVESTEERINGUD 0 -77 -78 -177 0 sh piirmääraga vahendid 0 -77 -65 -114 13 sh käibemaks 0 0 -13 -23 -13 KORRIGEERIMISED -16 0 Eraldise moodustamise ja intressikulu -16 0 79  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI TULUD 0 0 5 0 5 Saadud toetused 0 0 5 0 5 KULUD -3 378 -3 471 -3 264 -3 068 206 sh piirmääraga vahendid -3 128 -3 210 -3 030 -2 842 180 sh käibemaks -124 -124 -104 -100 21 KORRIGEERIMISED -29 11 Intressikulu eraldistelt -29 11 RIIGIKOHUS TULUD 220 220 360 428 140 Riigilõivud 220 220 290 311 70 Tulud majandustegevusest 0 0 4 1 4 Saadud toetused 0 0 44 10 44 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 0 5 0 Muud tegevustulud 0 0 22 101 22 KULUD -6 461 -7 184 -6 971 -5 959 214 sh piirmääraga vahendid -3 961 -4 583 -4 394 -3 713 189 sh käibemaks -108 -109 -145 -105 -36 INVESTEERINGUD 0 -38 -46 0 -8 sh piirmääraga vahendid 0 -38 -38 0 0 sh käibemaks 0 0 -8 0 -8 KORRIGEERIMISED -611 -602 Saadud riigisisesed toetused 6 0 Intressikulu pensionieraldistelt -550 -552 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -67 -50 80  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve VABARIIGI VALITSUS KULUD -3 108 344 -3 126 852 -2 891 766 -2 573 417 235 086 sh piirmääraga vahendid -928 118 -946 626 -709 013 -569 718 237 614 Euroopa Liidu makse -372 350 -372 350 -374 461 -362 957 -2 111 Vabariigi Valitsuse reservid -219 103 -237 611 0 0 237 611 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -640 110 -640 110 -647 389 -502 359 -7 279 sh piirmääraga vahendid -601 645 -601 645 -601 643 -462 416 3 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 592 -39 592 -46 874 -41 367 -7 282 sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -1 127 -1 424 0 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -107 370 -107 370 -107 370 -107 302 0 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 769 411 -1 769 411 -1 762 546 -1 600 799 6 865 RIIGIKANTSELEI TULUD 5 953 5 953 982 1 082 -4 971 Tulud majandustegevusest 0 0 1 2 1 Saadud toetused 5 953 5 953 981 1 080 -4 972 KULUD -26 369 -28 177 -17 951 -17 525 10 226 sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -23 481 -26 737 -16 996 -16 700 9 741 sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 481 -26 737 -16 996 -16 700 9 741 sh piirmääraga vahendid -15 245 -17 296 -14 860 -14 674 2 436 Käibemaks -2 888 -1 440 -956 -825 485 INVESTEERINGUD -249 -268 -150 -432 118 sh piirmääraga vahendid -174 -194 -118 -324 75 81  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh käibemaks -41 -36 -25 -72 11 KORRIGEERIMISED 75 78 Saadud riigisisesed toetused 109 108 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 191 183 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -225 -212 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 235 140 235 346 170 729 179 623 -64 618 Riigilõivud 61 61 69 73 8 Tulud majandustegevusest 10 437 10 314 13 822 13 715 3 508 Saadud toetused 224 599 224 728 156 512 165 624 -68 216 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 200 105 16 -95 Muud tulud 29 29 222 182 193 Intressi- ja omanikutulud 14 14 -1 11 -15 KULUD -1 026 750 -1 143 939 -935 551 -838 558 208 388 sh piirmääraga vahendid -781 126 -853 531 -753 839 -657 101 99 692 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -10 518 -10 141 -7 959 -6 158 2 183 sh piirmääraga vahendid -8 231 -9 135 -7 300 -5 735 1 835 Keeleprogramm -10 518 -10 141 -7 959 -6 158 2 183 sh piirmääraga vahendid -8 231 -9 135 -7 300 -5 735 1 835 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -994 -1 007 -931 -708 76 sh piirmääraga vahendid -994 -1 007 -931 -708 76 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 254 -5 914 -4 723 -3 801 1 191 sh piirmääraga vahendid -4 732 -5 419 -4 252 -3 410 1 168 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 269 -3 221 -2 305 -1 649 916 sh piirmääraga vahendid -2 505 -2 709 -2 118 -1 617 591 82  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -766 251 -873 291 -704 347 -616 297 168 944 sh piirmääraga vahendid -583 076 -629 852 -563 149 -499 381 66 703 Haridus- ja noorteprogramm -766 251 -873 291 -704 347 -616 297 168 944 sh piirmääraga vahendid -583 076 -629 852 -563 149 -499 381 66 703 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -67 689 -63 337 -59 134 -45 291 4 203 sh piirmääraga vahendid -24 196 -25 970 -22 231 -20 251 3 739 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -264 720 -304 578 -269 666 -254 553 34 912 sh piirmääraga vahendid -243 340 -272 774 -241 917 -229 492 30 857 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -242 560 -251 085 -242 621 -210 155 8 464 sh piirmääraga vahendid -235 434 -239 739 -236 410 -203 029 3 329 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -15 189 -8 741 -5 753 -6 169 2 988 sh piirmääraga vahendid -151 -151 -93 -151 58 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -36 328 -112 840 -39 428 -30 848 73 412 sh piirmääraga vahendid -1 865 -2 409 -2 243 -1 914 166 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -33 274 -35 153 -28 666 -23 934 6 486 sh piirmääraga vahendid -19 460 -24 192 -18 511 -16 282 5 681 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 185 -53 722 -33 608 -17 790 20 114 sh piirmääraga vahendid -44 580 -48 271 -29 338 -14 211 18 933 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 543 -5 316 -3 937 -4 663 1 378 sh piirmääraga vahendid -587 -708 -618 -661 89 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -3 420 -3 210 -3 159 -2 311 51 sh piirmääraga vahendid -1 388 -1 388 -1 379 -1 349 9 Õppe seostamine tööturu vajadustega -28 219 -20 079 -8 637 -11 514 11 442 sh piirmääraga vahendid -6 043 -7 443 -4 800 -6 539 2 642 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 554 -6 471 -3 052 -2 078 3 419 sh piirmääraga vahendid -191 -214 -186 -38 28 83  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 -815 -853 38 sh piirmääraga vahendid -853 -853 -815 -853 38 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 664 -5 593 -4 350 -4 809 1 243 sh piirmääraga vahendid -4 547 -5 288 -4 175 -4 174 1 114 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -5 053 -2 312 -1 520 -1 329 792 sh piirmääraga vahendid -440 -452 -433 -440 19 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -225 371 -233 429 -198 149 -192 863 35 280 sh piirmääraga vahendid -180 580 -205 064 -174 315 -143 757 30 749 Teadussüsteemi programm -186 829 -205 653 -174 451 -172 833 31 202 sh piirmääraga vahendid -161 740 -185 934 -157 025 -139 017 28 909 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -167 136 -183 796 -155 563 -159 862 28 233 sh piirmääraga vahendid -146 545 -168 678 -142 702 -129 037 25 976 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine -19 692 -21 857 -18 887 -12 971 2 969 sh piirmääraga vahendid -15 195 -17 256 -14 323 -9 980 2 933 Teadmussiirde programm -38 543 -27 777 -23 698 -20 030 4 079 sh piirmääraga vahendid -18 840 -19 130 -17 290 -4 740 1 840 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -38 543 -27 777 -23 698 -20 030 4 079 sh piirmääraga vahendid -18 840 -19 130 -17 290 -4 740 1 840 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317 sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405 Arhiivindusprogramm -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317 sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 823 -10 924 -9 606 -9 865 1 317 sh piirmääraga vahendid -9 238 -9 479 -9 074 -8 228 405 Käibemaks -14 786 -16 153 -15 490 -13 375 663 INVESTEERINGUD -105 010 -97 321 -79 198 -79 530 18 123 84  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -16 018 -24 204 -14 131 -20 347 10 073 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -68 861 -52 260 -47 227 -41 949 5 033 sh piirmääraga vahendid -200 -200 0 -192 200 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -12 987 -13 611 -7 405 -12 050 6 206 sh piirmääraga vahendid -12 987 -13 611 -7 405 -12 050 6 206 Muud investeeringud kokku -4 087 -15 977 -11 457 -12 464 4 520 sh piirmääraga vahendid -2 831 -10 394 -6 726 -8 104 3 667 Käibemaks -19 074 -15 473 -13 109 -13 067 2 364 FINANTSEERIMISTEHINGUD 248 248 54 70 -194 sh piirmääraga vahendid -11 -11 -11 -12 0 sh käibemaks 0 0 -2 -2 -2 Laenukohustised -11 -11 -11 -12 0 sh piirmääraga vahendid -11 -11 -11 -12 0 Laenunõuded 259 259 67 84 -192 KORRIGEERIMISED 571 13 091 Saadud mitterahalised toetused 0 426 Siseste saadud ja antud toetuste vahe -3 38 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 448 480 Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest 321 12 488 Mitterahaliselt antud toetused -192 -317 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 19 162 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -23 -186 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 25 -4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -25 4 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala 85  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve TULUD 45 962 45 962 53 881 58 594 7 919 Riigilõivud 29 235 29 235 31 130 32 483 1 895 Tulu majandustegevusest 2 935 2 935 4 152 6 774 1 217 Saadud toetused 3 960 3 960 5 918 7 456 1 958 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 1 3 1 Trahvid ja varalised karistused 861 861 1 607 1 825 746 Muud tulud 8 970 8 970 11 072 10 051 2 102 KULUD -233 078 -244 481 -221 567 -196 584 22 914 sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -222 132 -233 757 -212 311 -187 146 21 447 sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -222 132 -233 757 -212 311 -187 146 21 447 sh piirmääraga vahendid -176 092 -184 678 -168 242 -140 895 16 436 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -11 569 -12 936 -10 277 -7 289 2 659 sh piirmääraga vahendid -11 413 -12 693 -10 071 -6 469 2 622 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 864 -5 888 -4 563 -4 956 1 325 sh piirmääraga vahendid -2 341 -2 351 -2 090 -1 686 260 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -40 581 -43 087 -37 476 -31 636 5 611 sh piirmääraga vahendid -27 556 -28 706 -24 518 -19 449 4 188 Karistuste täideviimise korraldamine -80 245 -82 153 -78 321 -72 900 3 832 sh piirmääraga vahendid -78 004 -80 139 -76 713 -70 860 3 426 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -82 742 -87 228 -79 425 -68 535 7 802 sh piirmääraga vahendid -55 079 -58 702 -52 921 -41 956 5 781 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -2 130 -2 466 -2 247 -1 831 219 sh piirmääraga vahendid -1 699 -2 086 -1 927 -474 158 Käibemaks -10 946 -10 724 -9 256 -9 438 1 468 86  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve INVESTEERINGUD -1 658 -10 532 -7 163 -6 007 3 369 sh piirmääraga vahendid -1 361 -3 980 -2 087 -1 077 1 893 sh käibemaks -276 -959 -1 096 -974 -137 KORRIGEERIMISED -9 753 -8 858 Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 584 881 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 63 70 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine -74 -82 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -4 055 -3 761 Intressikulu pensionieraldistelt -6 271 -5 967 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, tulu taastamine 1 4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, kulu taastamine -1 -4 Kulude korrigeerimine investeeringutesse kapitaliseerimisest 5 108 2 618 Investeeringute suurendamine kulude kapitaliseerimisest -5 108 -2 618 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 16 253 16 253 44 066 7 544 27 814 Tulu majandustegevusest 177 177 3 370 3 884 3 193 Saadud toetused 11 802 11 802 38 787 2 799 26 985 Tulu põhivarade ja varude müügist 1 837 1 837 413 543 -1 424 Trahvid ja varalised karistused 135 135 1 272 210 1 137 Muud tulud 2 301 2 301 255 49 -2 046 Intressi- ja omanikutulud 0 0 -30 59 -30 KULUD -899 396 -1 028 021 -1 005 604 -663 662 22 417 sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -826 612 -955 190 -918 459 -616 630 36 731 87  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -826 612 -955 190 -918 459 -616 630 36 731 sh piirmääraga vahendid -744 865 -820 499 -791 536 -527 096 28 964 Väeloome: maavägi -199 300 -220 819 -235 899 -158 406 -15 080 sh piirmääraga vahendid -186 944 -214 268 -213 569 -128 675 699 Väeloome: merevägi -36 136 -34 282 -40 644 -23 232 -6 362 sh piirmääraga vahendid -35 741 -33 756 -33 676 -17 249 80 Väeloome: õhuvägi -28 168 -26 828 -24 586 -25 788 2 242 sh piirmääraga vahendid -27 094 -25 753 -21 367 -20 020 4 386 Väeloome: muud üksused -353 965 -413 462 -382 515 -191 419 30 946 sh piirmääraga vahendid -288 992 -300 212 -293 460 -157 497 6 752 Kaitsevalmidus -14 048 -15 427 -15 059 -51 844 369 sh piirmääraga vahendid -14 025 -15 073 -14 548 -43 306 524 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -34 887 -48 119 -47 325 -39 885 794 sh piirmääraga vahendid -34 353 -46 557 -46 013 -38 427 543 Liitlaste kohalolek Eestis -9 683 -24 278 -22 779 -12 273 1 499 sh piirmääraga vahendid -9 683 -24 278 -22 779 -11 835 1 499 Luure ja eelhoiatus -51 513 -60 511 -55 903 -51 334 4 608 sh piirmääraga vahendid -51 513 -60 511 -55 903 -51 334 4 608 Kaitsetahe -30 553 -32 978 -29 823 -23 912 3 155 sh piirmääraga vahendid -30 165 -32 122 -29 049 -23 202 3 073 Riigikaitseline inimvara -51 175 -54 558 -51 908 -25 595 2 650 sh piirmääraga vahendid -50 838 -53 961 -51 291 -23 790 2 670 Riigikaitseline investeeringute korraldus -17 184 -23 928 -12 018 -12 945 11 910 sh piirmääraga vahendid -15 519 -14 009 -9 880 -11 763 4 129 Käibemaks -72 783 -72 830 -87 145 -47 032 -14 314 88  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve INVESTEERINGUD -313 192 -396 471 -282 718 -186 744 113 753 sh piirmääraga vahendid -227 232 -256 776 -222 898 -151 574 33 878 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -44 767 -107 098 -49 216 -43 451 57 882 sh piirmääraga vahendid -41 770 -54 196 -48 723 -43 451 5 474 Liitlaste taristu -31 458 -50 988 -45 339 0 5 649 sh piirmääraga vahendid -31 458 -50 242 -44 693 0 5 550 Kaitseotstarbeline erivarustus -124 670 -110 427 -76 197 -93 758 34 231 sh piirmääraga vahendid -124 584 -87 331 -68 263 -93 758 19 068 Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest -11 133 -7 840 -7 840 0 0 Masinad ja seadmed CO2 tuludest -12 686 -7 870 -7 870 0 0 Kaitseinvesteeringute programm 0 -45 686 -45 686 -452 0 sh piirmääraga vahendid 0 -45 686 -45 686 -452 0 Muud investeeringud -41 280 -21 177 -17 325 -22 056 3 852 sh piirmääraga vahendid -29 420 -19 321 -15 534 -13 913 3 787 Käibemaks -47 198 -45 385 -33 245 -27 028 12 139 KORRIGEERIMISED -45 602 -64 567 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -38 848 -38 715 Intressikulu pensionieraldistelt -28 480 -29 033 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 44 69 Mitterahaliselt saadud välistoetused 29 241 7 338 Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 0 23 Mitterahaliselt antud toetused -1 615 -1 554 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -5 945 -2 695 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 738 834 1 037 199 802 313 657 064 -234 886 89  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Riigilõivud 492 16 627 15 900 471 -727 Tulu majandustegevusest 417 074 424 758 374 238 341 476 -50 520 Saadud toetused 75 580 351 822 209 372 40 657 -142 450 Tulu põhivarade ja varude müügist 24 000 12 059 13 900 46 637 1 841 Trahvid ja varalised karistused 250 257 597 338 340 Keskkonnatasud 146 203 146 203 102 222 151 380 -43 981 Muud tulud 20 10 333 10 599 253 266 Intressi- ja omanikutulud 75 215 75 140 75 486 75 854 346 KULUD -202 556 -1 056 512 -482 745 -134 677 573 767 sh piirmääraga vahendid -90 281 -236 652 -186 450 -75 260 50 202 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399 sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933 Kalanduse programm -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399 sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -6 785 -9 081 -7 682 -7 562 1 399 sh piirmääraga vahendid -5 450 -5 651 -4 718 -4 550 933 Tulemusvaldkond: KESKKOND -191 128 -544 596 -130 112 -121 813 414 484 sh piirmääraga vahendid -84 831 -98 549 -76 063 -70 711 22 487 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -191 128 -544 596 -130 112 -121 813 414 484 sh piirmääraga vahendid -84 831 -98 549 -76 063 -70 711 22 487 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -394 127 -12 830 -8 562 381 298 sh piirmääraga vahendid -3 409 -2 254 -2 607 -2 236 -353 Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 377 -4 634 -3 691 1 742 sh piirmääraga vahendid -4 872 -5 881 -4 281 -3 505 1 601 Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 -1 648 65 sh piirmääraga vahendid -1 440 -1 899 -1 586 -1 321 313 90  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 -11 472 460 sh piirmääraga vahendid -1 482 -2 051 -1 796 -958 256 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 -955 2 191 sh piirmääraga vahendid -953 -1 215 -951 -814 264 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 -1 763 957 sh piirmääraga vahendid -2 163 -3 039 -2 177 -1 679 862 Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 -6 054 1 506 sh piirmääraga vahendid -4 170 -4 882 -3 928 -3 738 954 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 -1 264 244 sh piirmääraga vahendid -1 812 -1 898 -1 645 -1 181 253 Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 -2 386 1 550 sh piirmääraga vahendid -3 185 -4 210 -3 002 -2 312 1 209 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 -27 480 11 858 sh piirmääraga vahendid -13 551 -22 119 -11 830 -7 876 10 289 Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 -15 907 5 743 sh piirmääraga vahendid -11 780 -12 882 -10 828 -10 674 2 054 Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 -11 684 1 297 sh piirmääraga vahendid -12 759 -13 850 -12 760 -11 204 1 090 Maatoimingute korraldamine -7 214 -6 466 -4 911 -8 883 1 555 sh piirmääraga vahendid -4 932 -4 301 -3 492 -5 982 809 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -8 817 -5 931 -5 762 -9 322 170 sh piirmääraga vahendid -8 317 -5 450 -5 221 -8 436 229 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 -4 721 570 sh piirmääraga vahendid -3 310 -3 804 -3 510 -3 389 294 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 -6 021 3 277 sh piirmääraga vahendid -6 697 -8 813 -6 451 -5 404 2 362 91  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA 0 -47 654 -18 225 0 29 429 sh piirmääraga vahendid 0 -6 377 -2 658 0 3 719 Energeetika ja maavarade programm 0 -47 654 -18 225 0 29 429 sh piirmääraga vahendid 0 -6 377 -2 658 0 3 719 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 -18 196 -255 0 17 941 sh piirmääraga vahendid 0 -322 -235 0 88 Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 0 -83 -90 0 -7 sh piirmääraga vahendid 0 -81 -84 0 -4 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 -143 -106 0 37 sh piirmääraga vahendid 0 -140 -98 0 42 Energiatõhususe suurendamine 0 -2 402 -1 792 0 609 sh piirmääraga vahendid 0 -758 -195 0 564 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 -20 679 -13 692 0 6 987 sh piirmääraga vahendid 0 -523 -425 0 98 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -4 061 -975 0 3 086 sh piirmääraga vahendid 0 -3 463 -679 0 2 784 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 -2 090 -1 314 0 776 sh piirmääraga vahendid 0 -1 090 -943 0 148 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 -141 -59 0 82 sh piirmääraga vahendid 0 -130 -57 0 73 Digiühiskonna programm 0 -141 -59 0 82 sh piirmääraga vahendid 0 -130 -57 0 73 Digiriigi arenguhüpped 0 -12 -8 0 3 sh piirmääraga vahendid 0 -11 -8 0 3 Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -56 -30 0 26 sh piirmääraga vahendid 0 -51 -29 0 23 92  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine 0 -10 -4 0 5 sh piirmääraga vahendid 0 -9 -4 0 5 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine 0 -5 -4 0 1 sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1 Küberturvalisuse tagamine 0 -3 0 0 3 sh piirmääraga vahendid 0 -3 0 0 3 Õigusruumi tagamine 0 -44 -4 0 40 sh piirmääraga vahendid 0 -41 -4 0 37 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -6 -4 0 1 sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -6 -4 0 2 sh piirmääraga vahendid 0 -5 -4 0 1 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 -53 910 -39 496 0 14 414 sh piirmääraga vahendid 0 -24 809 -11 428 0 13 382 Teadmussiirde programm 0 -311 -72 0 239 sh piirmääraga vahendid 0 -309 -71 0 238 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine 0 -301 -63 0 238 sh piirmääraga vahendid 0 -299 -63 0 237 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine 0 -10 -8 0 2 sh piirmääraga vahendid 0 -10 -8 0 1 Ehituse programm 0 -53 402 -39 359 0 14 044 sh piirmääraga vahendid 0 -24 318 -11 293 0 13 025 E-ehitus 0 -3 027 -2 871 0 155 sh piirmääraga vahendid 0 -1 162 -1 125 0 36 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 0 -1 014 -427 0 588 sh piirmääraga vahendid 0 -790 -238 0 552 93  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Eluasemepoliitika 0 -49 361 -36 061 0 13 301 sh piirmääraga vahendid 0 -22 367 -9 930 0 12 437 Ettevõtluskeskkonna programm 0 -197 -65 0 131 sh piirmääraga vahendid 0 -182 -63 0 119 Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -136 -24 0 112 sh piirmääraga vahendid 0 -125 -23 0 102 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine 0 -37 -25 0 12 sh piirmääraga vahendid 0 -35 -24 0 11 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine 0 -24 -17 0 7 sh piirmääraga vahendid 0 -22 -16 0 6 Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 -390 752 -275 823 0 114 929 sh piirmääraga vahendid 0 -101 135 -91 526 0 9 609 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -390 752 -275 823 0 114 929 sh piirmääraga vahendid 0 -101 135 -91 526 0 9 609 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -203 731 -111 365 0 92 367 sh piirmääraga vahendid 0 -28 538 -27 313 0 1 225 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -30 093 -27 847 0 2 246 sh piirmääraga vahendid 0 -17 532 -11 427 0 6 105 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -5 691 -5 659 0 32 sh piirmääraga vahendid 0 -5 202 -5 165 0 36 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -126 176 -70 245 0 55 931 sh piirmääraga vahendid 0 -32 984 -30 912 0 2 072 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 -164 -170 0 -6 sh piirmääraga vahendid 0 -150 -147 0 3 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 -15 355 -54 755 0 -39 401 sh piirmääraga vahendid 0 -14 386 -14 275 0 111 94  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -9 542 -5 782 0 3 760 sh piirmääraga vahendid 0 -2 344 -2 287 0 57 Käibemaks -4 643 -10 377 -11 348 -5 302 -971 INVESTEERINGUD -2 930 -181 148 -128 904 -5 059 52 244 sh piirmääraga vahendid -1 853 -87 745 -67 086 -2 897 20 659 Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 -73 279 -58 617 0 14 662 sh piirmääraga vahendid 0 -69 372 -57 327 0 12 045 Rail Balticu arendus 0 -20 609 -10 868 0 9 740 Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -18 800 -15 056 0 3 744 Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 -2 400 -1 377 0 1 023 Muud investeeringud -2 442 -43 120 -22 653 -4 216 20 467 sh piirmääraga vahendid -1 853 -18 374 -9 759 -2 897 8 615 Käibemaks -488 -22 940 -20 333 -843 2 607 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 100 -1 750 2 047 4 913 3 797 sh piirmääraga vahendid 0 -3 800 0 0 3 800 Laenunõuded 4 100 2 050 2 047 4 913 -3 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 -3 000 0 0 3 000 sh piirmääraga vahendid 0 -3 000 0 0 3 000 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -800 0 0 800 sh piirmääraga vahendid 0 -800 0 0 800 KORRIGEERIMISED -59 193 147 034 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -14 832 -15 947 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 917 952 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, kulu taastamine -155 0 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, tulu taastamine 477 -915 95  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, kulu taastamine -477 915 Mitterahaliselt saadud toetused 34 0 Mitterahaliselt antud toetused -364 -363 Intressikulu muudelt eraldistelt -16 0 Osaluste ümberhindlus -44 778 162 392 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 7 873 7 873 10 209 11 557 2 336 Riigilõivud 7 7 8 8 0 Tulu majandustegevusest 2 205 2 205 3 264 2 943 1 060 Saadud toetused 5 661 5 661 6 932 8 598 1 271 Muud tulud 0 0 5 7 5 Intressi- ja omanikutulud 0 0 1 0 1 KULUD -364 126 -468 189 -363 861 -328 786 104 328 sh piirmääraga vahendid -309 717 -364 147 -307 248 -271 081 56 899 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -10 061 -19 747 -11 275 -11 194 8 472 sh piirmääraga vahendid -6 295 -17 641 -9 857 -8 113 7 784 Programm: Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine -10 061 -19 747 -11 275 -11 194 8 472 sh piirmääraga vahendid -6 295 -17 641 -9 857 -8 113 7 784 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -9 914 -19 600 -11 205 -11 194 8 395 sh piirmääraga vahendid -6 148 -17 494 -9 787 -8 113 7 707 Rahvuskaaslaste toetamine -147 -147 -70 0 77 sh piirmääraga vahendid -147 -147 -70 0 77 Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -351 922 -446 172 -350 364 -314 227 95 808 sh piirmääraga vahendid -303 422 -346 506 -297 391 -262 968 49 116 Kultuuriprogramm -292 045 -378 015 -298 369 -265 159 79 646 96  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -247 432 -282 235 -249 196 -218 298 33 039 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 133 -3 102 -3 152 -4 291 -49 sh piirmääraga vahendid -336 -305 -290 -1 648 15 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -8 725 -8 861 -8 732 -7 554 128 sh piirmääraga vahendid -5 764 -5 825 -5 772 -4 722 54 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -44 795 -48 507 -48 319 -43 343 189 sh piirmääraga vahendid -41 685 -45 398 -45 278 -40 398 120 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -17 447 -19 409 -16 792 -16 046 2 617 sh piirmääraga vahendid -13 747 -15 709 -13 166 -12 535 2 543 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 741 -19 317 -18 584 -16 427 733 sh piirmääraga vahendid -15 040 -15 610 -14 959 -12 910 651 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -9 760 -7 015 -6 496 -6 382 519 sh piirmääraga vahendid -6 241 -3 454 -3 022 -3 024 432 Arhitektuuri ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine -2 523 -2 510 -2 467 -2 426 42 sh piirmääraga vahendid -378 -364 -362 -388 2 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 685 -47 358 -47 333 -42 770 24 sh piirmääraga vahendid -44 685 -47 358 -47 333 -42 770 24 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ning rakendamine -54 538 -117 623 -55 306 -53 083 62 318 sh piirmääraga vahendid -50 661 -62 404 -47 499 -45 801 14 906 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -38 395 -48 242 -44 663 -35 017 3 579 sh piirmääraga vahendid -38 395 -48 242 -44 663 -35 017 3 579 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -14 358 -15 683 -14 777 -10 322 905 sh piirmääraga vahendid -10 762 -11 916 -11 180 -6 507 736 Kultuurivaldkonna digiteerimine -53 -280 -224 -123 56 sh piirmääraga vahendid -53 -280 -224 -82 56 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 910 -5 198 -4 856 -4 227 342 97  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -4 910 -5 137 -4 811 -4 119 326 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 775 -1 200 -1 200 -1 098 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -28 207 -33 710 -25 468 -22 049 8 243 sh piirmääraga vahendid -14 773 -20 233 -10 635 -8 361 9 598 Spordiprogramm -59 876 -68 157 -51 995 -49 069 16 162 sh piirmääraga vahendid -55 990 -64 271 -48 194 -44 670 16 077 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 258 -47 697 -44 660 -43 680 3 037 sh piirmääraga vahendid -38 372 -43 811 -40 859 -39 297 2 952 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -279 -309 -309 -203 0 sh piirmääraga vahendid -279 -309 -309 -203 0 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -17 339 -20 151 -7 026 -5 186 13 125 sh piirmääraga vahendid -17 339 -20 151 -7 026 -5 170 13 125 Käibemaks -2 143 -2 270 -2 222 -3 365 49 INVESTEERINGUD -136 -208 -187 -477 22 sh piirmääraga vahendid -136 -176 -133 -169 43 sh käibemaks 0 -1 -22 -44 -21 KORRIGEERIMISED 40 496 37 626 Saadud maksutulu 37 898 39 078 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe 3 046 401 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 5 74 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 59 154 Mitterahaline vahetustehing, kasum põhivara müügist 1 094 0 Mitterahaline vahetustehing, põhivara soetus -1 100 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 1 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -1 0 98  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Osaluste ümberhindlus -506 -2 081 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 791 282 502 393 383 023 433 755 -119 369 Riigilõivud 36 743 20 588 21 079 37 382 492 Tulu majandustegevusest 33 155 23 625 18 547 38 703 -5 078 Saadud toetused 675 421 422 574 305 253 307 813 -117 321 Tulu põhivarade ja varude müügist 117 59 118 816 60 Trahvid ja muud varalised karistused 207 225 296 412 71 Muud tulud 20 458 10 142 11 827 21 683 1 685 Intressi- ja omanikutulud 25 181 25 181 25 903 26 944 723 KULUD -1 448 948 -1 302 042 -1 071 752 -975 955 230 290 sh piirmääraga vahendid -519 740 -509 996 -337 892 -520 515 172 104 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -621 927 -296 021 -251 887 -504 196 44 134 sh piirmääraga vahendid -254 452 -137 163 -136 875 -293 231 288 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm -621 927 -296 021 -251 887 -504 196 44 134 sh piirmääraga vahendid -254 452 -137 163 -136 875 -293 231 288 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -198 148 -82 718 -35 061 -105 645 47 656 sh piirmääraga vahendid -2 058 -632 -558 -36 495 74 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 850 -15 107 -28 713 -26 531 -13 605 sh piirmääraga vahendid -19 185 -14 269 -14 269 -21 558 0 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -11 454 -5 182 -5 041 -7 906 141 sh piirmääraga vahendid -10 345 -5 177 -5 176 -12 652 0 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -190 211 -95 327 -43 724 -199 811 51 603 sh piirmääraga vahendid -55 508 -26 604 -26 603 -61 373 0 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -26 067 -6 492 -6 487 -918 5 99  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -217 -132 -132 -146 0 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -30 290 -14 763 -53 382 -29 225 -38 619 sh piirmääraga vahendid -28 504 -14 142 -13 929 -27 041 212 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -138 908 -76 432 -79 480 -134 160 -3 048 sh piirmääraga vahendid -138 633 -76 207 -76 207 -133 967 0 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -258 326 -168 766 -63 692 -180 415 105 074 sh piirmääraga vahendid -111 840 -132 203 -27 069 -132 312 105 134 Energeetika ja maavarade programm -258 326 -168 766 -63 692 -180 415 105 074 sh piirmääraga vahendid -111 840 -132 203 -27 069 -132 312 105 134 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -160 298 -102 980 -23 081 -127 177 79 900 sh piirmääraga vahendid -80 270 -99 365 -19 465 -100 937 79 900 Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine -6 291 -10 134 -5 386 -7 904 4 748 sh piirmääraga vahendid -6 267 -10 127 -5 379 -7 880 4 748 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -40 639 -47 207 -26 747 -11 493 20 460 sh piirmääraga vahendid -20 626 -20 798 -338 -11 479 20 460 Energiatõhususe suurendamine -1 980 -905 -880 -17 205 25 sh piirmääraga vahendid -853 -240 -215 -8 490 25 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 485 -4 074 -4 047 -13 001 27 sh piirmääraga vahendid -862 -400 -400 -881 0 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -2 646 -2 214 -2 260 -1 181 -46 sh piirmääraga vahendid -1 199 -373 -373 -854 0 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 986 -1 251 -1 292 -2 455 -41 sh piirmääraga vahendid -1 763 -899 -899 -1 790 0 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -124 077 -110 787 -89 834 -64 126 20 954 sh piirmääraga vahendid -44 108 -74 558 -61 292 -40 119 13 265 Digiühiskonna programm -124 077 -110 787 -89 834 -64 126 20 954 100  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -44 108 -74 558 -61 292 -40 119 13 265 Digiriigi arenguhüpped -3 224 -5 868 -4 986 -2 997 882 sh piirmääraga vahendid -709 -3 316 -2 405 -1 126 911 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -88 970 -72 576 -57 177 -39 394 15 399 sh piirmääraga vahendid -25 307 -43 223 -35 371 -21 004 7 852 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -866 -2 005 -1 260 -1 111 744 sh piirmääraga vahendid -410 -1 552 -1 104 -988 448 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -412 -582 -289 -826 294 sh piirmääraga vahendid -400 -577 -279 -638 298 Küberturvalisuse tagamine -9 406 -12 806 -11 086 -10 210 1 721 sh piirmääraga vahendid -6 406 -9 586 -7 651 -6 540 1 935 Õigusruumi tagamine -10 892 -16 428 -14 562 -9 771 1 865 sh piirmääraga vahendid -10 593 -15 988 -14 215 -9 606 1 773 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -10 149 -355 -331 302 24 sh piirmääraga vahendid -137 -154 -130 -106 24 5G taristu ja teenuste arendamine -157 -167 -143 -119 25 sh piirmääraga vahendid -146 -162 -138 -112 25 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS -420 932 -258 831 -204 271 -186 009 54 560 sh piirmääraga vahendid -109 341 -161 438 -108 598 -54 853 52 840 Teadmussiirde programm -145 985 -140 283 -102 094 -63 265 38 189 sh piirmääraga vahendid -56 087 -95 975 -59 160 -19 357 36 815 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -144 624 -138 878 -100 808 -63 113 38 070 sh piirmääraga vahendid -55 555 -95 405 -58 699 -19 218 36 706 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -1 361 -1 406 -1 286 -152 119 sh piirmääraga vahendid -532 -570 -461 -139 109 Ehituse programm -89 582 -24 587 -24 364 -57 258 223 101  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -12 930 -9 348 -9 161 -11 364 186 E-ehitus -3 109 -1 679 -1 710 -1 855 -30 sh piirmääraga vahendid -1 148 -514 -513 -760 1 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -2 099 -1 740 -1 486 -1 308 254 sh piirmääraga vahendid -1 952 -1 274 -1 090 -1 124 184 Eluasemepoliitika -84 374 -21 168 -21 169 -54 094 0 sh piirmääraga vahendid -9 830 -7 559 -7 559 -9 481 1 Ettevõtluskeskkonna programm -185 365 -93 960 -77 813 -65 486 16 147 sh piirmääraga vahendid -40 324 -56 115 -40 276 -24 132 15 839 Ettevõtluse arendamise soodustamine -29 901 -24 200 -20 996 -19 342 3 205 sh piirmääraga vahendid -15 260 -17 256 -14 290 -12 176 2 966 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -134 386 -56 528 -49 275 -38 991 7 253 sh piirmääraga vahendid -16 901 -26 158 -18 949 -6 538 7 209 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 078 -13 232 -7 543 -7 154 5 689 sh piirmääraga vahendid -8 163 -12 702 -7 037 -5 419 5 664 Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 -440 196 -441 200 0 -1 004 sh piirmääraga vahendid 0 -4 634 -4 058 0 577 Tööturuprogramm 0 -438 987 -440 293 0 -1 306 sh piirmääraga vahendid 0 -3 841 -3 373 0 468 Tööturuvaldkonna arendamine 0 -1 091 -991 0 99 sh piirmääraga vahendid 0 -966 -886 0 79 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused 0 -433 407 -435 371 0 -1 965 sh piirmääraga vahendid 0 -211 -199 0 12 Tööelu kvaliteedi arendamine 0 -4 490 -3 930 0 560 sh piirmääraga vahendid 0 -2 664 -2 287 0 377 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 0 -1 209 -907 0 302 102  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid 0 -794 -685 0 108 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 -409 -352 0 57 sh piirmääraga vahendid 0 -356 -308 0 48 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 -800 -555 0 245 sh piirmääraga vahendid 0 -438 -377 0 60 Käibemaks -23 687 -27 441 -20 868 -41 209 6 573 INVESTEERINGUD -244 738 -152 575 -95 308 -252 232 57 267 sh piirmääraga vahendid -115 310 -51 301 -48 381 -155 917 2 920 IT investeeringud -25 001 -40 107 -15 888 -16 514 24 219 sh piirmääraga vahendid -10 499 -10 555 -8 335 -4 677 2 220 2022 LEA IT investeeringud 0 -4 492 -4 492 -8 734 0 sh piirmääraga vahendid 0 -4 492 -4 492 -8 734 0 Riigimaanteede remondi koondprojekt -98 437 -32 821 -32 488 -129 469 333 sh piirmääraga vahendid -97 029 -32 393 -32 393 -127 010 0 Rail Balticu arendus -27 011 -17 560 -8 265 -9 385 9 295 Pärnu-Uulu 2+2 tee -19 961 -21 392 -9 987 -5365 11 405 Sauga-Pärnu 2+2 tee -10 000 0 0 0 0 Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine 0 -1 500 0 -15 168 1 500 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 824 0 Muud investeeringud kokku -24 190 -19 985 -8 557 -27 703 11 429 sh piirmääraga vahendid -7 782 -3 862 -3 161 -11 672 700 Käibemaks -40 139 -14 717 -15 632 -39 895 -915 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -217 575 -294 562 -171 791 154 540 122 771 sh piirmääraga vahendid -208 800 -275 300 -273 800 -198 000 1 500 Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 141 5 403 141 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -3 000 -169 500 -168 800 -148 000 700 103  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -3 000 -169 500 -168 800 -148 000 700 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 0 -106 000 -106 000 0 0 sh piirmääraga vahendid 0 -105 000 -105 000 0 0 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -214 575 -19 062 102 868 297 136 121 930 sh piirmääraga vahendid -205 800 -800 0 -50 000 800 KORRIGEERIMISED 146 174 -22 456 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 149 006 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 20 36 Osaluste ümberhindlus 0 -19 148 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 13 995 16 096 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 599 176 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 066 0 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused -16 381 -18 855 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, tulu taastamine 0 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kulu taastamine 0 -3 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 -733 Intressikulu muudelt eraldistelt 0 -27 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 354 868 392 910 375 813 344 224 -17 097 Riigilõivud 1 320 1 341 1 393 1 520 52 Tulu majandustegevusest 8 302 10 148 12 428 10 277 2 281 Saadud toetused 343 637 367 728 345 466 326 621 -22 262 Tulu põhivarade ja varude müügist 500 12 500 10 856 0 -1 644 Trahvid ja varalised karistused 2 2 40 15 38 Keskkonnatasud 840 840 1 262 1 024 422 104  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Muud tulud 22 32 582 953 550 Intressi- ja omanikutulud 245 320 3 786 3 813 3 466 KULUD -475 538 -610 210 -561 235 -436 157 48 974 sh piirmääraga vahendid -74 870 -213 100 -178 726 -66 825 34 374 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -470 230 -444 423 -421 991 -433 019 22 432 sh piirmääraga vahendid -74 870 -89 452 -78 318 -66 825 11 134 Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu -446 134 -421 298 -403 263 -415 542 18 036 sh piirmääraga vahendid -72 336 -85 883 -75 609 -64 435 10 274 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -82 297 -54 132 -53 498 -96 975 634 sh piirmääraga vahendid -3 757 -5 866 -5 362 -2 072 504 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -21 440 -26 865 -25 458 -19 688 1 407 sh piirmääraga vahendid -8 821 -9 930 -9 327 -10 433 603 Toiduohutuse tagamine -11 572 -13 186 -11 435 -11 357 1 751 sh piirmääraga vahendid -8 610 -9 186 -8 857 -8 354 329 Maakasutus -10 050 -10 539 -9 721 -7 357 818 sh piirmääraga vahendid -2 189 -2 706 -2 095 -606 611 Maaparandus -13 373 -11 381 -9 521 -10 781 1 860 sh piirmääraga vahendid -3 538 -3 841 -3 653 -2 919 188 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 895 -14 172 -11 623 -10 503 2 549 sh piirmääraga vahendid -7 340 -8 209 -7 081 -5 897 1 128 Põllumajandusloomade aretus -6 222 -5 373 -5 330 -6 777 43 sh piirmääraga vahendid -4 895 -5 220 -5 113 -5 577 107 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -79 544 -80 142 -79 602 -62 095 540 sh piirmääraga vahendid -7 128 -9 202 -8 792 -17 924 409 Põlvkondade vahetus -10 912 -5 800 -4 764 -5 783 1 036 sh piirmääraga vahendid -1 339 -1 436 -1 133 -368 303 105  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -129 141 -130 583 -130 039 -1 342 544 sh piirmääraga vahendid -13 278 -13 495 -13 161 -1 026 334 Ühistegevus ja koostöö -4 439 -2 000 -1 329 -1 101 671 sh piirmääraga vahendid -962 -1 050 -826 -731 225 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 651 -5 240 -2 847 -130 890 2 393 sh piirmääraga vahendid -1 378 -4 716 -2 420 -2 400 2 296 Mahepõllumajandus -28 334 -30 286 -28 256 -23 730 2 030 sh piirmääraga vahendid -3 940 -5 432 -3 325 -2 103 2 107 Maa- ja rannapiirkonna arendamine -35 264 -31 599 -29 840 -27 038 1 760 sh piirmääraga vahendid -5 161 -5 593 -4 464 -3 965 1 129 Finantsinstrumendid 0 0 0 -125 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -59 0 Programm: Kalandus -24 096 -23 125 -18 728 -17 478 4 397 sh piirmääraga vahendid -2 534 -3 569 -2 709 -2 389 861 Kutseline kalapüük -8 638 -10 117 -6 913 -9 699 3 204 sh piirmääraga vahendid -1 513 -1 605 -1 343 -1 577 262 Vee-elusressursside töötlemine -8 665 -9 869 -9 592 -5 876 276 sh piirmääraga vahendid -505 -590 -507 -353 83 Vesiviljelus -3 044 -1 415 -1 144 -1 546 271 sh piirmääraga vahendid -252 -279 -264 -244 15 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 748 -704 -523 -357 182 sh piirmääraga vahendid -265 -295 -234 -215 62 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine 0 -1 020 -556 0 464 sh piirmääraga vahendid 0 -801 -361 0 440 Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 -21 -17 0 5 sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6 106  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Sotsiaalhoolekande programm 0 -21 -17 0 5 sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine 0 -21 -17 0 5 sh piirmääraga vahendid 0 -21 -16 0 6 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 -902 -903 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0 Digiühiskonna programm 0 -902 -903 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0 Õigusruumi tagamine 0 -902 -903 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -902 -902 0 0 Tulemusvaldkond: KESKKOND 0 -10 356 -7 604 0 2 752 sh piirmääraga vahendid 0 -7 910 -5 756 0 2 154 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 0 -10 356 -7 604 0 2 752 sh piirmääraga vahendid 0 -7 910 -5 756 0 2 154 Maatoimingute korraldamine 0 -6 430 -3 630 0 2 800 sh piirmääraga vahendid 0 -4 085 -2 117 0 1 968 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 -3 926 -3 974 0 -48 sh piirmääraga vahendid 0 -3 825 -3 639 0 186 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK 0 -68 916 -52 124 0 16 792 sh piirmääraga vahendid 0 -35 119 -18 970 0 16 150 Regionaalpoliitika programm 0 -68 916 -52 124 0 16 792 sh piirmääraga vahendid 0 -35 119 -18 970 0 16 150 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 0 -54 078 -42 918 0 11 160 sh piirmääraga vahendid 0 -22 963 -11 804 0 11 160 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 -11 254 -7 332 0 3 922 sh piirmääraga vahendid 0 -8 572 -5 319 0 3 253 107  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 -3 584 -1 874 0 1 710 sh piirmääraga vahendid 0 -3 584 -1 847 0 1 737 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 -8 -10 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0 Ettevõtluskeskkonna programm 0 -8 -10 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0 Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -8 -10 0 -1 sh piirmääraga vahendid 0 -8 -9 0 0 Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 -79 687 -74 764 0 4 923 sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -79 687 -74 764 0 4 923 sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -79 687 -74 764 0 4 923 sh piirmääraga vahendid 0 -79 687 -74 757 0 4 930 Käibemaks -5 308 -5 895 -3 822 -3 137 2 073 INVESTEERINGUD -4 727 -19 982 -12 778 -6 183 7 204 sh piirmääraga vahendid -3 082 -7 371 -3 645 -1 443 3 726 sh käibemaks -561 -1 611 -1 715 -866 -103 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 2 050 20 966 7 864 18 916 Laenunõuded 0 2 050 2 240 0 190 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 0 18 726 7 864 18 726 KORRIGEERIMISED -290 181 -316 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 408 143 Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 4 173 2 339 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -289 784 0 Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, tulu taastamine 26 -61 108  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, kulu taastamine -26 61 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -4 878 -2 797 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -100 0 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 13 140 778 13 117 342 13 055 029 12 106 927 -62 313 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 915 277 12 915 277 12 810 633 11 948 516 -104 645 Saadud toetused 78 794 55 359 27 575 53 336 -27 784 Riigilõivud 1 270 1 270 1 146 1 186 -124 Tulu majandustegevusest 813 813 1 553 1 759 740 Tulu põhivarade ja varude müügist 53 53 132 93 79 Trahvid ja muud varalised karistused 470 470 1 194 343 724 Muud tulud 10 055 10 055 22 187 13 196 12 132 Intressi- ja omanikutulud 134 045 134 045 190 609 88 499 56 564 KULUD -382 681 -368 176 -371 565 -282 980 -3 389 sh piirmääraga vahendid -138 390 -142 937 -120 321 -145 155 22 615 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -376 596 -362 206 -366 053 -277 299 -3 846 sh piirmääraga vahendid -138 390 -142 937 -120 321 -145 155 22 615 Riigi rahanduse programm -171 839 -177 694 -250 877 -92 487 -73 183 sh piirmääraga vahendid -60 062 -62 852 -58 726 -55 886 4 126 Eelarvepoliitika kujundamine -13 489 -15 297 -12 335 -11 426 2 962 sh piirmääraga vahendid -4 790 -6 197 -3 805 -3 396 2 391 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -101 395 -102 206 -181 480 -26 214 -79 274 sh piirmääraga vahendid -1 226 -1 873 -1 276 -1 044 596 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 469 -1 846 -1 582 -1 472 263 sh piirmääraga vahendid -1 451 -1 786 -1 537 -1 456 249 109  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Maksu- ja tollikorraldus -55 486 -58 345 -55 479 -53 375 2 866 sh piirmääraga vahendid -52 594 -52 996 -52 107 -49 990 890 Halduspoliitika programm -69 817 -96 626 -72 305 -65 590 24 320 sh piirmääraga vahendid -45 930 -61 609 -46 157 -41 462 15 452 Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine -4 123 -9 539 -3 609 -3 675 5 930 sh piirmääraga vahendid -3 349 -8 655 -2 913 -2 773 5 742 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -19 865 -29 222 -19 767 -18 402 9 455 sh piirmääraga vahendid -10 038 -12 769 -10 994 -9 438 1 774 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -25 143 -31 614 -28 138 -24 215 3 476 sh piirmääraga vahendid -13 783 -19 209 -14 451 -13 333 4 758 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -7 121 -8 563 -6 985 -6 809 1 579 sh piirmääraga vahendid -7 015 -8 457 -6 906 -6 763 1 552 Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -13 565 -17 687 -13 807 -12 489 3 880 sh piirmääraga vahendid -11 744 -12 518 -10 892 -9 155 1 626 Regionaalpoliitika programm -127 540 -77 749 -36 021 -113 751 41 727 sh piirmääraga vahendid -25 016 -8 980 -8 898 -42 396 82 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -121 148 -74 435 -32 775 -87 236 41 660 sh piirmääraga vahendid -18 745 -5 831 -5 756 -18 896 75 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 477 -2 151 -2 108 -24 561 43 sh piirmääraga vahendid -3 377 -2 026 -2 019 -21 666 7 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -2 915 -1 162 -1 138 -1 954 24 sh piirmääraga vahendid -2 894 -1 123 -1 123 -1 835 0 Finantspoliitika programm -7 401 -10 138 -6 849 -5 471 3 289 sh piirmääraga vahendid -7 383 -9 496 -6 541 -5 411 2 955 Finantspoliitika kujundamine -1 012 -2 022 -1 046 -5 209 976 sh piirmääraga vahendid -1 001 -1 982 -1 014 -5 151 968 110  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 388 -8 116 -5 803 -263 2 313 sh piirmääraga vahendid -6 382 -7 514 -5 527 -259 1 987 Käibemaks -6 085 -5 970 -5 512 -5 680 458 INVESTEERINGUD -22 457 -35 012 -22 603 -17 590 12 409 sh piirmääraga vahendid -18 235 -28 215 -15 797 -9 688 12 418 IT investeeringud -15 748 -22 305 -12 032 0 10 272 sh piirmääraga vahendid -14 461 -18 185 -9 007 0 9 178 Muud investeeringud -3 774 -9 507 -6 790 0 2 717 sh piirmääraga vahendid -3 774 -10 030 -6 790 0 3 240 Käibemaks -2 935 -3 201 -3 781 -2 996 -580 FINANTSEERIMISTEHINGUD 680 840 566 840 1 240 640 -143 039 673 800 sh piirmääraga vahendid -82 -114 082 -72 -75 114 010 Laenukohustised 808 918 808 918 810 621 1 040 540 1 703 sh piirmääraga vahendid -82 -82 -72 -75 10 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -109 162 -223 162 -62 301 -5 044 160 861 sh piirmääraga vahendid 0 -114 000 0 0 114 000 Laenunõuded -18 900 -18 900 492 334 -1 178 520 511 234 Käibemaks -16 -16 -14 -15 2 KORRIGEERIMISED -7 660 724 -7 128 148 Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe 40 078 57 218 Mitterahaliselt müüdud teenused 0 168 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 102 237 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja majanduskulud -58 -310 Edasiantud maksukulu, mida ei kajastata Vabariigi Valitsuse eelarves ning tekke- ja kassapõhise edasiantud maksude vahe -6 896 240 -6 279 308 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -464 975 -609 661 111  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Euroopa Liidu makse (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -339 632 -296 770 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, tulu taastamine 32 110 28 851 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud trahvid, tulu taastamine 20 75 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud viivised, tulu taastamine 5 677 5 228 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, kulu taastamine -37 807 -34 154 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 4 708 4 920 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 763 914 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -5 470 -5 556 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -27 -23 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 27 23 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 65 175 65 175 60 425 59 447 -4 750 Riigilõivud 19 460 19 460 14 354 16 173 -5 107 Tulu majandustegevusest 3 835 3 835 5 342 4 754 1 508 Saadud toetused 23 194 23 194 20 249 17 924 -2 945 Tulu põhivarade ja varude müügist 3 3 14 23 11 Trahvid ja muud varalised karistused 17 975 17 975 18 662 19 719 687 Muud tulud 707 707 1 804 853 1 097 KULUD -571 847 -618 889 -549 992 -510 467 68 897 sh piirmääraga vahendid -491 566 -536 623 -477 417 -441 634 59 207 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -527 107 -576 116 -512 029 -474 019 64 087 sh piirmääraga vahendid -471 058 -518 873 -461 257 -427 017 57 615 Programm: Siseturvalisus -527 107 -576 116 -512 029 -474 019 64 087 sh piirmääraga vahendid -471 058 -518 873 -461 257 -427 017 57 615 Turvalise keskkonna kujundamine -16 275 -17 797 -17 103 -10 367 694 112  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -15 977 -17 165 -16 539 -10 070 626 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 024 -16 951 -15 028 -17 095 1 923 sh piirmääraga vahendid -14 004 -14 809 -12 873 -15 153 1 936 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 206 -2 372 -2 409 -2 815 -38 sh piirmääraga vahendid -2 068 -2 220 -2 159 -2 634 61 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -6 668 -9 366 -7 779 -3 678 1 587 sh piirmääraga vahendid -6 652 -9 242 -7 655 -3 591 1 587 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 665 -13 256 -11 859 -10 431 1 398 sh piirmääraga vahendid -10 824 -11 641 -11 153 -9 581 487 Süüteomenetluse tõhustamine -36 668 -38 375 -35 534 -46 049 2 841 sh piirmääraga vahendid -35 384 -36 659 -34 193 -44 330 2 466 Avaliku korra tagamine -77 396 -81 663 -75 787 -56 666 5 876 sh piirmääraga vahendid -74 325 -77 354 -71 445 -53 553 5 909 Demineerimine -5 054 -6 098 -5 537 -4 886 561 sh piirmääraga vahendid -4 950 -5 915 -4 998 -4 407 917 Päästmine maismaal ja siseveekogul -98 895 -98 200 -83 256 -64 634 14 945 sh piirmääraga vahendid -96 779 -94 350 -78 183 -60 104 16 167 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -21 250 -18 844 -14 669 -19 492 4 175 sh piirmääraga vahendid -11 342 -12 464 -10 217 -13 516 2 248 Põhiseadusliku korra tagamine -53 715 -62 095 -62 119 -85 748 -24 sh piirmääraga vahendid -53 597 -61 961 -61 804 -85 570 157 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -44 939 -41 724 -39 997 -31 926 1 727 sh piirmääraga vahendid -36 881 -39 643 -37 361 -30 217 2 282 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine -6 654 -18 599 -11 476 -7 796 7 123 sh piirmääraga vahendid -6 468 -18 325 -10 896 -7 433 7 429 Piirihaldus -56 142 -61 951 -55 255 -49 458 6 696 113  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -43 132 -49 098 -43 811 -39 892 5 287 Objektivalve ja isikukaitse -9 631 -11 054 -10 656 -9 674 398 sh piirmääraga vahendid -9 475 -10 785 -10 397 -9 414 388 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -13 841 -15 759 -11 854 -7 171 3 906 sh piirmääraga vahendid -10 494 -11 966 -8 520 -5 675 3 446 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -20 360 -24 230 -19 774 -19 593 4 456 sh piirmääraga vahendid -12 213 -15 687 -12 207 -12 150 3 480 Migratsioonijärelevalve -6 642 -9 253 -8 712 -6 828 540 sh piirmääraga vahendid -6 385 -8 004 -7 731 -5 925 274 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -19 085 -21 981 -18 116 -16 102 3 864 sh piirmääraga vahendid -16 545 -16 560 -14 917 -10 930 1 643 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 241 -3 895 -2 747 -1 804 1 149 sh piirmääraga vahendid -2 229 -2 739 -2 348 -1 457 390 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 754 -2 654 -2 363 -1 807 292 sh piirmääraga vahendid -1 334 -2 285 -1 849 -1 413 436 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -22 411 -19 876 -17 065 -15 538 2 811 sh piirmääraga vahendid -20 508 -17 751 -16 159 -14 617 1 591 Programm: Kogukondlik Eesti -9 787 -5 634 -5 057 -4 824 577 sh piirmääraga vahendid -9 198 -5 584 -5 013 -4 748 572 Kogukondliku arengu toetamine -8 794 -4 550 -3 977 -2 754 573 sh piirmääraga vahendid -8 207 -4 503 -3 935 -2 684 568 Usuvabaduse tagamine -992 -1 084 -1 080 -2 070 4 sh piirmääraga vahendid -990 -1 081 -1 077 -2 064 4 Programm: Nutikas rahvastikuarvestus -7 385 -9 003 -6 769 -5 473 2 234 sh piirmääraga vahendid -6 071 -6 927 -5 907 -4 629 1 020 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 900 -4 853 -3 740 -3 020 1 113 114  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -3 311 -3 874 -3 361 -2 604 513 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 485 -4 150 -3 029 -2 453 1 121 sh piirmääraga vahendid -2 760 -3 053 -2 547 -2 024 507 Erakondade rahastamise programm -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0 sh piirmääraga vahendid -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0 Erakondade rahastamine -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0 sh piirmääraga vahendid -5 239 -5 239 -5 239 -5 241 0 Käibemaks -22 329 -22 896 -20 897 -20 909 1 999 INVESTEERINGUD -40 496 -74 860 -55 162 -44 847 19 698 sh piirmääraga vahendid -27 826 -52 825 -38 501 -29 250 14 324 Transpordivahendid -11 099 -16 305 -9 862 -828 6 443 sh piirmääraga vahendid -11 099 -15 674 -9 261 -849 6 413 Muud investeeringud -21 446 -49 793 -36 175 -36 364 13 617 sh piirmääraga vahendid -16 727 -37 152 -29 241 -28 402 7 911 sh käibemaks -7 952 -8 761 -9 124 -7 655 -362 KORRIGEERIMISED -163 150 -84 644 Saadud mitterahalised toetused 572 5 532 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 604 444 Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 578 10 741 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -685 -11 012 Edasiantud liiklustrahvid, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -24 -24 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, tulu taastamine 1 238 906 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, kulu taastamine -1 238 -906 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -572 -271 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -1 520 -1 185 115  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 520 1 185 Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 375 311 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -118 957 -57 120 Intressikulu pensionieraldistelt -44 967 -33 179 Intressikulu muudelt eraldistelt -72 -66 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 174 288 150 001 162 825 155 513 12 824 Riigilõivud 361 361 310 336 -51 Tulu majandustegevusest 6 219 6 142 8 935 8 224 2 792 Saadud toetused 167 150 142 970 152 864 146 157 9 893 Trahvid ja muud varalised karistused 60 35 36 39 1 Muud tulud 498 492 681 756 189 KULUD -7 922 674 -7 587 902 -7 467 013 -6 851 698 120 889 sh piirmääraga vahendid -322 767 -408 543 -364 471 -410 191 44 072 Tulemusvaldkond: HEAOLU -5 551 782 -5 143 815 -5 061 997 -4 629 469 81 818 sh piirmääraga vahendid -123 156 -145 187 -125 649 -138 708 19 538 Tööturuprogramm -917 907 -492 259 -473 151 -812 788 19 108 sh piirmääraga vahendid -11 842 -7 190 -6 811 -11 864 379 Tööturuvaldkonna arendamine -2 678 -2 302 -1 233 -2 441 1 069 sh piirmääraga vahendid -2 557 -1 145 -1 127 -2 286 18 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -890 266 -468 410 -452 247 -795 361 16 163 sh piirmääraga vahendid -541 -371 -322 -2 076 49 Tööelu kvaliteedi arendamine -20 764 -18 853 -17 241 -11 007 1 612 sh piirmääraga vahendid -5 213 -3 749 -3 609 -4 279 140 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -4 200 -2 693 -2 430 -3 980 264 116  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -3 532 -1 924 -1 753 -3 223 171 Vanemaealiste programm -3 442 224 -3 448 224 -3 426 233 -2 846 124 21 991 sh piirmääraga vahendid -5 256 -11 034 -10 071 -24 547 963 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -628 -4 048 -3 935 -618 114 sh piirmääraga vahendid -414 -4 048 -3 935 -584 114 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 441 596 -3 444 176 -3 422 299 -2 845 506 21 877 sh piirmääraga vahendid -4 842 -6 986 -6 136 -23 963 850 Sotsiaalhoolekande programm -159 997 -167 742 -162 907 -145 589 4 835 sh piirmääraga vahendid -66 457 -83 964 -72 214 -59 845 11 750 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -14 741 -9 589 -6 919 -6 906 2 671 sh piirmääraga vahendid -4 832 -6 873 -4 384 -3 377 2 490 Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -145 256 -158 152 -155 988 -138 682 2 164 sh piirmääraga vahendid -61 625 -77 091 -67 830 -56 468 9 260 Laste ja perede programm -1 029 037 -1 033 863 -998 399 -823 300 35 465 sh piirmääraga vahendid -37 503 -41 649 -35 424 -41 317 6 226 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -984 770 -986 605 -960 503 -789 479 26 102 sh piirmääraga vahendid -4 789 -6 529 -6 038 -21 080 491 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -29 657 -28 594 -25 018 -22 802 3 575 sh piirmääraga vahendid -22 276 -22 567 -19 866 -11 610 2 702 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 192 -5 058 -2 840 -1 345 2 218 sh piirmääraga vahendid -1 935 -2 354 -1 921 -1 134 433 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -3 336 -4 091 -2 334 -3 473 1 757 sh piirmääraga vahendid -2 451 -3 330 -1 804 -2 827 1 526 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -9 081 -9 516 -7 703 -6 200 1 813 sh piirmääraga vahendid -6 053 -6 869 -5 795 -4 666 1 073 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 617 -1 726 -1 307 -1 668 419 117  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -2 098 -1 350 -1 129 -1 135 220 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -706 -310 -303 -324 7 sh piirmääraga vahendid -706 -296 -295 -310 1 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 286 -644 -443 -588 201 sh piirmääraga vahendid -787 -304 -303 -299 1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -624 -773 -561 -757 211 sh piirmääraga vahendid -605 -750 -532 -525 218 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 364 294 -2 437 357 -2 396 426 -2 209 233 40 932 sh piirmääraga vahendid -199 611 -263 356 -238 822 -271 483 24 534 Tervist toetava keskkonna programm -9 243 -12 844 -10 303 -8 385 2 541 sh piirmääraga vahendid -6 545 -8 340 -7 639 -5 917 702 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -971 -1 353 -953 -896 399 sh piirmääraga vahendid -969 -1 277 -881 -847 396 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -2 839 -3 832 -2 864 -1 931 968 sh piirmääraga vahendid -1 954 -2 402 -2 281 -1 581 121 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 344 -1 874 -1 730 -1 335 144 sh piirmääraga vahendid -1 295 -1 677 -1 644 -1 266 33 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 089 -5 787 -4 756 -4 223 1 030 sh piirmääraga vahendid -2 327 -2 985 -2 833 -2 223 151 Tervist toetavate valikute programm -22 892 -30 221 -25 858 -25 501 4 363 sh piirmääraga vahendid -19 022 -22 874 -20 646 -20 626 2 228 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 543 -12 955 -9 644 -8 664 3 311 sh piirmääraga vahendid -5 704 -6 961 -5 823 -4 989 1 138 Vaimse tervise edendamine -1 542 -3 535 -2 549 -1 765 986 sh piirmääraga vahendid -1 523 -3 450 -2 412 -1 738 1 038 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 147 -1 270 -1 223 -1 221 47 118  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -480 -463 -431 -543 33 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 402 -6 053 -6 036 -7 462 16 sh piirmääraga vahendid -5 079 -5 661 -5 644 -7 024 17 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 258 -6 408 -6 405 -6 389 3 sh piirmääraga vahendid -6 236 -6 339 -6 336 -6 333 3 Inimkeskse tervishoiu programm -2 332 159 -2 394 292 -2 360 265 -2 175 347 34 028 sh piirmääraga vahendid -174 045 -232 142 -210 538 -244 939 21 604 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -5 863 -10 109 -7 646 -5 490 2 463 sh piirmääraga vahendid -5 162 -6 914 -5 071 -4 236 1 843 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -33 468 -2 266 -2 245 0 22 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 970 -9 762 -8 223 -3 515 1 539 sh piirmääraga vahendid -4 377 -7 242 -6 415 -3 204 827 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -53 143 -94 699 -87 333 -2 104 387 7 366 sh piirmääraga vahendid -5 457 -24 144 -17 097 -200 723 7 047 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 408 -3 746 -3 259 -2 093 487 sh piirmääraga vahendid -2 181 -3 048 -2 630 -1 649 418 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 218 721 -2 237 112 -2 223 298 0 13 814 sh piirmääraga vahendid -148 571 -165 403 -157 427 0 7 976 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -767 -1 151 -823 -678 328 sh piirmääraga vahendid -765 -1 113 -761 -644 352 Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -7 558 -13 759 -9 216 -8 217 4 543 sh piirmääraga vahendid -3 691 -4 380 -4 214 -3 908 166 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -4 261 -21 689 -18 223 -50 966 3 466 sh piirmääraga vahendid -3 841 -19 899 -16 922 -30 575 2 977 Käibemaks -6 597 -6 730 -8 590 -12 996 -1 860 INVESTEERINGUD -7 822 -26 508 -17 999 -18 373 8 509 119  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve sh piirmääraga vahendid -3 554 -10 592 -6 507 -8 551 4 085 sh käibemaks -1 167 -2 341 -2 983 -3 003 -643 KORRIGEERIMISED 5 136 877 4 547 249 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 4 912 047 4 572 002 Tulem osaluste ümberhindamisest 95 0 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -5 656 -4 699 Eraldistelt arvestatud intressikulu -79 995 -68 873 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 892 721 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -1 985 -704 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 1 428 533 Mitterahaliselt antud toetused 0 -119 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 55 1 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -55 -1 Kogumispensioni 4% maksete peatamise kulu 0 -21 591 Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 270 482 24 358 Pensionieraldiste moodustamine -67 725 -42 852 Pensionieraldiste väljamaksed, elimineerimine kuludest 107 293 88 474 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 13 705 13 705 5 585 7 722 -8 119 Riigilõivud 3 000 3 000 1 435 1 900 -1 565 Tulu majandustegevusest 0 0 4 19 4 Saadud toetused 10 462 10 462 3 465 1 368 -6 997 Tulu põhivarade ja varude müügist 243 243 128 4 326 -115 Muud tulud 0 0 605 5 605 Intressi- ja omanikutulud 0 0 -52 104 -52 120  2022. a eelarve Eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine miinus lõplik eelarve KULUD -122 176 -135 142 -114 379 -95 001 20 763 sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -120 223 -133 189 -113 306 -93 931 19 882 sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -120 223 -133 189 -113 306 -93 931 19 882 sh piirmääraga vahendid -104 843 -118 003 -105 511 -85 597 12 493 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -27 434 -29 692 -27 959 -35 738 1 732 sh piirmääraga vahendid -25 693 -27 935 -26 146 -32 499 1 789 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -21 182 -23 089 -20 584 -15 109 2 506 sh piirmääraga vahendid -19 790 -21 670 -19 119 -13 071 2 551 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine -19 880 -21 210 -18 380 0 2 831 sh piirmääraga vahendid -18 487 -19 646 -16 745 0 2 900 Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 064 -22 097 -12 718 -24 476 9 380 sh piirmääraga vahendid -11 906 -12 433 -10 637 -21 835 1 797 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 663 -37 100 -33 666 -18 609 3 434 sh piirmääraga vahendid -28 967 -36 319 -32 863 -18 192 3 456 Käibemaks -1 953 -1 953 -1 073 -1 070 881 INVESTEERINGUD -7 514 -29 117 -12 959 -7 382 16 158 sh piirmääraga vahendid -5 485 -14 163 -10 016 -6 475 4 148 sh käibemaks -786 -786 -537 -378 249 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 0 -10 22 sh piirmääraga vahendid -22 -22 0 -10 22 KORRIGEERIMISED 11 0 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 11 0 Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 121 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve seadusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamis- kohustuslased, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamis- kohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koos- tatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatu- pidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt konsolideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümardatud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajas- tatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset meetodit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 122 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tulemiaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, tehingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstrumendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastatakse erandina soetamisel kuluna, lähtudes nende korduvast liikumisest laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi. Laos ja kasutuses olevate varude koguse ja asukoha kohta peetakse bilansivälist arvestust. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruande- kohustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kutsuda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääle- õiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidusettevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Tehtud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus alates 2023. aastast, varasem piimäär oli 5000 eurot. Seoses piirmäära tõstmisega kanti materiaalse põhivara objektid soetusmaksumusega 5000 eurot kuni 9999 eurot 2023. aasta alguses bilansist välja, 123 kajastades jääkväärtuse kuludes kirjel „Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus“ või moodustati põhivara objektidest sarnase järelejäänud elueaga kogumid ja jätkati nende arvestust bilansis kogumina. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetus- maksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus sarnaselt materiaalse põhivara piirmäärale alates 2023. aastast. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetus- maksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldus- väärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsamajandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega. Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksustamishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Enamus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud annetuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendi- nõuded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja 124 Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit. Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõtmine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlakohustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja – kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendi- kohustistega). Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise diskontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti kohustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määramise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statistikaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensionile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Saadud ja antud toetused Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena käsitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioodis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud. Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb projektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. 125 Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel. Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodustamist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v.a riskimaandamise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasum). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahedest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajastamise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõhist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibe- maksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Arvestuspõhimõtte muutmine Aruandeaastal muudeti riigi konsolideeritud aruandes tagasiulatuvalt elektrienergia ülekoormustasu arvestus- põhimõte (vt lisa a15). Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koondosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni arvestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). 126 Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrreldes raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi konsolideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võetud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimised, s.o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 127 2.7 Lisad (a1–a31) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2023 Tulemiaruande näitajad 2022 Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Valitsemisala Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- 31.12.2023 31.12.2023 tulud ja 31.12.2022 31.12.2022 tulud ja 31.12.2021 31.12.2021 tulud kulud tulud kulud -kulud -kulud Riigikogu 22,5 4,5 0,2 -31,5 0,0 22,6 3,2 0,1 -23,8 -0,1 20,8 3,1 Vabariigi President 4,6 8,8 0,2 -5,5 -0,3 4,5 8,5 0,2 -5,2 -0,3 4,0 7,4 Riigikontroll 0,3 0,6 0,0 -5,8 0,0 0,4 0,6 0,0 -5,4 0,0 0,3 0,5 Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,3 0,0 0,0 0,1 0,0 -3,1 0,0 0,0 0,3 Riigikohus 7,0 9,7 0,4 -7,0 -0,6 7,2 14,4 0,4 -6,0 -0,6 7,4 14,4 Riigikantselei 12,4 2,8 1,3 -18,2 0,0 13,0 2,9 1,4 -17,8 0,0 12,8 3,0 Haridus- ja Teadusministeerium 591,3 176,9 171,0 -948,3 0,0 544,3 165,9 192,9 -851,8 0,0 497,6 186,4 Justiitsministeerium 52,7 211,3 54,5 -221,7 -6,3 45,6 200,7 59,5 -198,8 -6,0 37,1 186,4 Kaitseministeerium 1 500,2 1 134,5 73,4 -1 085,3 -28,5 1 073,8 857,5 14,9 -733,7 -29,0 894,3 820,3 Kliimaaministeerium 4 834,3 582,9 728,1 -518,7 30,7 2 116,9 113,1 581,2 -150,8 238,2 1 902,3 83,8 Kultuuriministeerium 225,3 55,2 49,3 -360,8 -0,5 212,3 63,6 50,9 -328,4 -2,1 212,1 59,0 Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium 1 292,3 165,3 519,9 -1 103,9 25,9 3 877,8 557,0 422,4 -1 034,7 7,8 3 815,6 287,3 Regionaal- ja Põllumajandus- 728,7 408,6 376,3 -857,5 3,9 595,3 338,9 341,5 -438,1 3,5 573,6 318,1 ministeerium Rahandusministeerium 7 173,0 10 181,6 12 947,5 -7 940,9 12,4 7 424,1 8 997,5 12 115,6 -7 487,6 64,8 6 208,4 7 680,6 Siseministeerium 256,7 1 230,3 62,3 -677,5 -45,0 271,5 1 209,1 76,2 -585,1 -33,2 263,6 902,6 Sotsiaalministeerium 613,1 2 796,5 5 077,2 -7 167,6 -79,9 534,7 2 546,4 4 728,5 -6 811,6 -68,9 500,7 2 303,3 Välisministeerium 145,3 16,2 5,6 -114,9 -0,1 148,7 7,5 7,6 -95,4 0,1 147,9 7,0 Elimineerimised -1 174,8 -1 313,7 -5 486,3 5 621,7 0,1 -1 064,7 -1 067,6 -4 926,4 4 942,8 0,2 -865,0 -851,4 Kokku 16 284,9 15 672,3 14 580,9 -15 446,7 -88,2 15 828,0 14 019,3 13 666,9 -13 834,5 174,4 14 233,5 12 012,1 128 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber. Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded anti üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, Sotsiaal- ministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, energeetika, ehitus- ja transpordivaldkonna ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt muudeti ka mõnede valitsusasutuste alluvust, sh Transpordiamet liikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ja Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu ei ole valitsemisalade 2023. aasta näitajad võrreldavad 2022. aasta näitajatega. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud järgmiselt: varade mahtu on suurendatud 32,8 mln eurot (lõpetamata ehitustöid vähendatud 22,7 mln eurot, ettemakseid põhivara soetuseks suurendatud 7,7 mln eurot ja tulevaste perioodide kulusid suurendatud 47,8 mln eurot), kohustiste mahtu vähendatud 110,0 mln eurot (võlad tarnijatele), tegevustulusid vähendatud 24,3 mln eurot (saadud toetused) ja tegevuskulusid vähendatud 167,2 mln eurot (kaitseotstarbelise varustuse kulud). Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel on leitud, et kulude ja põhivara soetuse ja nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud nimetatud summades 31.12.2023 seisuga varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastatakse tehingud 2024. aastal. Vt ka selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta lisas a31 M. B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused Tulemiaruande näitajad 2023 Tulemiaruande näitajad 2022 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 valitsussektorist valitsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud Sh toetused Sh toetused omakapital omakapital omakapital 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh antud Sh antud toetused toetused tulem tulem Sihtasutused kokku 1 959,5 1 157,3 1 288,1 439,6 -1 200,1 -145,0 98,6 1 854,8 968,0 1 056,1 329,6 -1 046,6 -124,4 11,5 2 206,7 947,0 Valitsussektorisse arvatud sihtasutused 1 938,5 1 148,8 1 281,7 437,7 -1 193,6 -144,2 98,6 1 836,8 959,1 1 049,0 327,3 -1 039,0 -122,6 11,7 2 188,9 938,1 SA Eesti Koostöö Kogu 0,1 0,0 0,3 0,2 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,3 0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,3 0,1 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Teadusagentuur 41,2 38,6 82,9 82,5 -72,5 -66,9 11,2 31,3 27,3 75,2 74,9 -69,8 -63,5 5,4 27,2 21,9 SA Kutsekoda 1,4 1,0 3,4 3,1 -3,2 -0,8 0,3 1,1 0,7 2,7 2,4 -2,7 -0,8 0,0 1,0 0,7 Spordikoolituse ja Teabe SA 0,7 0,1 12,6 12,6 -12,6 -11,8 0,0 0,5 0,1 8,2 8,1 -8,2 -7,4 0,0 0,3 0,1 129  Tulemiaruande näitajad 2023 Tulemiaruande näitajad 2022 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 valitsussektorist valitsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud Sh toetused Sh toetused omakapital omakapital omakapital 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh antud Sh antud toetused toetused tulem tulem SA Teaduskeskus Ahhaa 9,3 8,9 5,1 2,1 -4,5 -0,2 0,6 9,3 8,2 3,8 1,1 -3,7 0,0 0,0 8,9 8,2 SA Euroopa Kool 2,1 0,8 6,6 4,2 -6,3 0,0 0,4 1,6 0,4 5,6 3,3 -5,7 0,0 -0,1 1,4 0,5 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 5,7 1,8 2,5 1,8 -2,3 0,0 0,4 5,5 1,4 2,5 1,8 -2,4 0,0 0,0 1,7 1,4 SA CR14 9,7 7,7 9,9 5,5 -7,6 0,0 2,3 7,6 5,4 4,0 3,6 -4,2 0,0 -0,3 6,0 5,6 Sakala Teatrimaja SA 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,5 0,4 SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 5,1 0,9 12,7 12,1 -12,9 -10,3 0,1 6,7 0,8 12,7 12,2 -12,6 -10,5 0,1 4,2 0,8 SA Virumaa Muuseumid 5,1 4,5 2,7 1,6 -2,7 0,0 -0,1 4,9 4,5 2,4 1,1 -2,8 0,0 -0,4 5,3 4,9 Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 2,7 2,6 7,2 5,0 -5,9 -1,5 1,3 1,4 1,3 1,6 1,6 -1,8 -1,0 -0,2 1,6 1,5 Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 (likvideeritud 2023) SA Eesti Draamateater 8,9 6,3 6,5 3,1 -6,6 0,0 0,1 8,1 6,2 4,9 2,6 -5,1 0,0 -0,3 7,7 6,5 SA Rakvere Teatrimaja 7,0 6,4 4,1 2,3 -4,0 0,0 0,2 6,6 6,2 3,3 2,0 -3,7 0,0 -0,4 6,9 6,5 SA Vene Teater 7,1 5,6 4,2 2,8 -4,2 0,0 0,0 7,4 5,6 3,6 2,5 -3,8 0,0 -0,2 7,8 5,8 SA Ugala Teater 11,4 10,9 4,0 2,0 -4,4 0,0 -0,4 11,7 11,3 3,4 1,7 -3,9 0,0 -0,5 12,1 11,8 SA Tehvandi Spordikeskus 31,7 28,9 6,0 3,0 -7,0 0,0 -1,0 30,9 29,9 7,1 4,7 -6,8 0,0 0,3 30,8 29,6 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 5,6 5,5 2,7 2,2 -1,5 0,0 1,3 5,0 4,2 2,3 1,8 -1,2 0,0 1,1 3,5 3,1 SA Kultuurileht 0,9 0,4 4,5 3,8 -4,5 0,0 0,1 0,7 0,4 3,8 3,1 -3,9 0,0 0,0 0,8 0,4 SA Endla Teater 5,8 4,7 4,2 2,3 -4,4 0,0 -0,2 5,9 4,8 3,5 2,0 -3,8 0,0 -0,3 6,1 5,1 SA Teater Vanemuine 14,9 12,2 12,7 9,6 -14,3 0,0 -1,4 15,8 13,7 10,9 8,4 -12,5 0,0 -1,6 17,2 15,3 SA Eesti Noorsooteater 0,5 0,1 4,8 3,7 -4,6 0,0 0,2 0,3 -0,1 3,9 3,1 -4,2 0,0 -0,2 0,4 0,1 SA Narva Muuseum 18,6 17,7 4,6 4,0 -2,3 0,0 2,2 17,2 15,5 3,4 2,7 -2,2 0,0 1,1 15,8 14,4 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (grupp) 5,6 5,5 1,4 0,8 -1,9 0,0 -0,5 6,3 6,0 1,8 1,1 -1,7 0,0 0,0 6,2 5,9 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,1 0,9 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,8 1,2 0,9 -1,2 0,0 0,0 1,0 1,0 SA Eesti Vabaõhumuuseum 12,0 11,1 5,4 3,9 -4,5 0,0 0,9 11,0 10,2 3,8 2,5 -4,0 0,0 -0,2 10,8 10,4 SA Eesti Kontsert 18,7 17,0 10,7 6,9 -10,2 0,0 0,7 17,9 16,3 8,7 6,0 -14,0 0,0 -5,2 22,7 21,5 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,6 1,1 4,8 4,0 -4,8 0,0 0,1 1,4 1,0 4,1 3,5 -4,2 0,0 -0,1 1,5 1,1 130  Tulemiaruande näitajad 2023 Tulemiaruande näitajad 2022 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 valitsussektorist valitsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud Sh toetused Sh toetused omakapital omakapital omakapital 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh antud Sh antud toetused toetused tulem tulem SA Hiiumaa Muuseumid 0,2 0,2 0,4 0,3 -0,5 0,0 -0,1 0,3 0,2 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,2 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,6 0,4 1,8 1,3 -1,7 0,0 0,1 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,3 SA Pärnu Muuseum 1,2 1,0 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,9 1,1 1,0 -1,2 0,0 0,0 1,1 1,0 SA Eesti Kunstimuuseum 23,2 22,4 12,7 10,0 -12,2 0,0 0,5 23,1 21,9 12,2 10,6 -12,4 0,0 -0,1 22,9 22,1 SA Eesti Meremuuseum 16,6 15,4 9,2 6,4 -8,7 0,0 0,6 15,6 14,7 7,6 5,2 -7,9 0,0 -0,3 15,5 15,0 SA Saaremaa Muuseum 15,1 14,9 3,1 2,5 -1,8 0,0 1,3 14,0 13,6 1,6 1,0 -1,5 0,0 0,1 13,6 13,6 SA Eesti Ajaloomuuseum 14,8 14,3 3,7 3,0 -4,2 0,0 -0,4 15,2 14,8 2,9 2,6 -4,1 0,0 -1,2 16,3 16,0 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,7 0,6 1,2 1,0 -1,2 0,0 0,0 0,7 0,6 1,0 0,9 -1,1 0,0 -0,1 0,8 0,7 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (2022. a algusest ühendatud Ettevõtluse Arendamise SA ja SA KredEx) 545,4 255,1 94,3 86,9 -91,6 -25,2 10,9 545,1 143,4 72,6 66,9 -71,9 -12,3 0,8 970,5 142,6 Riigi Infokommunikatsiooni SA 17,7 12,3 12,1 5,6 -10,4 0,0 2,0 13,4 10,3 8,9 3,8 -7,9 0,0 1,0 10,7 9,4 Eesti Interneti SA (konsolideeritud alates 2,0 1,6 1,2 0,0 -1,1 -0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2023) SA Eesti Maaelumuuseumid 9,7 9,2 3,3 2,6 -2,9 0,0 0,5 8,9 8,7 2,1 1,8 -2,6 0,0 -0,5 8,9 8,7 Maaelu Edendamise SA 294,1 151,3 7,7 1,7 -7,1 0,0 3,7 307,4 147,6 6,1 1,4 -4,5 0,0 3,7 312,5 143,9 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 71,3 14,7 10,2 9,7 -17,0 -10,5 -6,1 76,4 19,6 4,3 4,3 -17,1 -12,7 - 74,8 31,9 Integratsiooni SA 6,9 1,2 10,7 10,7 -11,1 -1,9 -0,1 7,3 1,3 6,9 6,9 -7,1 -1,3 12,3 -0,1 3,2 1,4 SA Erametsakeskus (ühendatud Keskkonnainvesteeringute Keskus SA-ga alates 2023) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 1,2 5,3 5,0 -5,3 -3,5 0,0 1,4 1,2 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,8 0,2 2,8 2,7 -2,8 -2,2 0,1 1,4 0,1 2,2 2,1 -2,2 -1,6 0,0 1,6 0,1 Jõgeva Haigla SA 3,0 1,9 8,1 0,0 -8,1 0,0 0,0 2,8 1,9 7,3 0,1 -6,9 0,0 0,4 2,4 1,5 Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,5 -1,4 0,0 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1 Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 314,4 183,3 401,3 13,9 -386,3 -0,1 11,8 265,2 180,6 346,3 15,2 -338,5 -0,1 7,3 249,7 164,1 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 297,3 190,1 379,0 58,2 -336,8 -0,2 40,0 261,2 150,1 305,4 21,3 -295,4 -0,1 9,4 226,9 140,6 Viljandi Haigla SA 50,3 43,9 59,4 18,0 -46,6 0,0 13,1 34,0 30,8 42,3 7,2 -37,6 0,0 4,7 30,3 26,1 Haapsalu Neuroloogiline 8,9 7,9 8,5 0,8 -6,7 0,0 1,9 6,7 6,0 6,2 0,1 -5,7 0,0 0,5 6,1 5,5 Rehabilitatsioonikeskus SA 131  Tulemiaruande näitajad 2023 Tulemiaruande näitajad 2022 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 valitsussektorist valitsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud Sh toetused Sh toetused omakapital omakapital omakapital 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh antud Sh antud toetused toetused tulem tulem SA Eesti Tervishoiu Pildipank 5,1 4,9 2,2 0,0 -2,5 0,0 -0,3 6,7 5,3 1,7 0,0 -1,2 0,0 0,5 4,9 4,8 SA Koeru Hooldekeskus (üleandmisel KOV- 0,6 0,0 2,7 0,3 -2,9 0,0 -0,2 2,7 2,3 3,5 0,4 -3,5 0,0 0,1 2,6 2,3 le 2023) SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö 2,5 0,3 14,8 13,0 -14,8 -11,0 0,2 8,2 0,2 9,1 7,5 -9,2 -6,4 -0,1 1,6 0,3 Keskus Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9 B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot omakapital 31.12.2023 omakapital 31.12.2022 omakapital 31.12.2021 Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Ettevõtja nimetus 2023 2022 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi tütarettevõtjad kokku 13 074,8 7 713,4 4 073,1 -3 949,5 24,5 13 353,7 8 248,0 5 682,9 -3 868,4 1 10 6 055,1 Valitsussektorisse kuuluvad 733,1 401,8 2 080,8 1 341,3 462,9 -376,8 69,1 1 862,4 1 234,8 424,6 -337,0 72,4 1 597,9 1 028,4 tütarettevõtjad kokku Eesti Raudtee AS (valitsussektorisse 2023) 100 489,8 176,1 64,3 -64,6 0,0 417,4 176,1 59,0 -58,7 0,0 374,4 176,1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 100 9,1 5,8 10,1 -10,2 -0,1 6,9 5,9 9,1 -10,1 -1,0 8,0 6,9 (valitsussektorisse 2023 A.L.A.R.A. AS 100 1,5 1,4 8,4 -8,5 -0,1 1,6 1,5 1,4 -1,3 0,1 1,4 1,4 AS Eesti Liinirongid 100 215,0 132,2 59,5 -60,0 -4,3 220,4 136,5 55,8 -56,7 -4,8 214,6 141,3 AS Eesti Varude Keskus 100 392,2 384,9 35,7 -33,4 2,4 323,1 314,4 32,5 -22,2 10,5 164,7 159,0 132  omakapital 31.12.2023 omakapital 31.12.2022 omakapital 31.12.2021 Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Ettevõtja nimetus 2023 2022 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud OÜ Rail Baltic Estonia 100 123,5 94,1 55,7 -23,3 32,3 74,7 61,7 39,6 -11,1 28,5 39,9 30,5 TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS 67,03 100,9 33,5 36,7 -26,9 5,2 107,4 28,3 34,8 -25,8 5,5 108,3 22,7 tütarettevõtja) Riigi Kinnisvara AS 100 695,9 465,2 160,7 -117,4 34,3 658,1 462,0 159,1 -119,3 32,1 636,9 444,1 AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 52,9 48,1 31,8 -32,5 -0,6 52,8 48,4 33,3 -31,8 1,5 49,7 46,4 Valitsussektorisse mittekuuluvad 1 tütarettevõtjad kokku 10 994,0 6 372,1 3 610,2 -3 572,7 -44,6 11 491,3 7 013,2 5 258,3 -3 531,4 8 803,9 5 026,7 660,7 Riigimetsa Majandamise Keskus 100 3 316,2 3 279,0 572,1 -185,1 378,6 3 008,7 2 983,8 1 568,3 -157,4 1 1 695,3 1 671,5 Eesti Energia AS (grupp) 100 4 823,0 2 060,1 2 164,5 -2 546,9 -435,3 5 506,2 2 953,1 2 676,9 -2 433,7 396,6 189,8 4 384,2 2 318,7 Elering AS 100 1 467,8 414,0 254,8 -226,5 28,0 1 460,9 399,5 398,1 -378,3 17,4 1 182,9 382,1 Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad 67,03 606,2 253,2 119,0 -94,4 10,6 621,2 255,4 123,1 -92,3 17,2 629,5 254,8 OÜga) AS Operail (grupp) 100 67,2 33,3 26,6 -46,0 -19,2 153,2 52,5 60,7 -74,8 -15,7 176,3 68,2 Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 264,4 133,5 72,1 -63,4 8,5 258,3 125,0 63,5 -54,5 8,7 258,3 116,3 Lennuliiklusteeninduse AS 100 34,1 10,6 18,3 -21,0 -3,1 31,7 13,6 16,1 -20,8 -4,9 38,2 18,5 Saarte Liinid AS 100 63,2 27,2 11,3 -9,5 1,7 63,1 25,5 10,4 -9,2 1,2 64,1 24,4 Eesti Post AS (grupp) 100 133,2 60,0 134,5 -134,1 -1,3 123,8 67,7 129,1 -129,3 25,4 141,1 45,0 Eesti Loots AS (likvideerimisel 2023) 100 0,4 0,3 3,4 -4,5 -2,7 15,6 11,5 8,4 -8,4 -0,2 16,4 11,9 Teede Tehnokeskus AS 100 2,5 1,9 3,1 -3,0 0,1 2,3 1,8 2,6 -2,7 -0,2 2,9 2,2 Metrosert AS 100 9,1 8,0 9,0 -5,2 3,9 4,6 4,1 4,3 -3,5 0,8 3,8 3,3 KredEx Krediidikindlustus AS 100 38,3 20,8 1,8 -1,9 1,5 37,7 19,4 2,0 -1,8 -1,4 39,7 21,2 Nordic Aviation Group AS (grupp) 100 64,9 13,0 110,7 -128,7 -18,3 82,9 31,3 91,3 -89,8 1,5 58,8 29,8 Transpordi Varahaldus OÜ 100 69,6 34,7 12,5 -21,3 -10,6 85,6 45,3 8,5 2,8 9,7 78,4 35,6 Eesti Loto AS 100 23,3 13,9 88,1 -73,5 12,4 25,3 15,8 86,6 -69,8 14,3 23,7 15,3 AS Vireen 100 7,2 5,7 2,9 -2,8 0,0 7,3 5,7 2,8 -2,7 0,1 7,8 5,9 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 93,3 1,6 1,5 1,7 -1,6 0,1 1,5 1,3 1,7 -1,6 0,1 1,4 1,3 Eesti Vanglatööstus AS 100 1,8 1,4 3,8 -3,3 0,5 1,4 0,9 3,9 -3,6 0,3 1,1 0,7 133  omakapital 31.12.2023 omakapital 31.12.2022 omakapital 31.12.2021 Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Ettevõtja nimetus 2023 2022 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi sidusettevõtjad kokku 18,8 7,7 15,2 -13,8 0,6 18,9 7,9 13,9 -12,7 0,5 19,3 8,2 Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 AS Levira (grupp) 51 17,1 7,2 14,4 -13,0 0,6 17,2 7,4 13,1 -11,9 0,5 17,6 7,7 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 744,9 83,0 685,2 -699,8 0,5 2 533,3 81,5 145,3 -136,8 3,1 2 079,0 59,3 RB Rail AS (Läti) 33,3 65,2 2,4 24,7 -24,6 -0,1 38,9 2,5 22,7 -22,7 0,1 28,3 2,4 Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,4 0,0 0,0 -9,8 0,0 0,3 0,0 0,0 -8,6 0,0 0,3 0,0 Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Maintenance Co BV (Holland, Jordaania) 10 2 655,3 73,9 627,4 -635,2 -1,6 2 472,1 72,6 82,0 -71,5 0,2 2 027,3 50,8 Orica Eesti OÜ 35 14,3 3,8 25,7 -24,0 1,7 15,1 3,7 32,9 -28,0 1,7 13,7 3,5 Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 0,5 0,7 0,6 AS Green Marine 51 9,7 2,2 7,4 -6,2 0,4 6,9 2,1 7,7 -6,0 0,8 5,1 1,6 Post11 OÜ (likvideerimisel) 30 0,0 0,0 0,0 -0,4 3,7 0,4 Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 Biolaborid OÜ (müüdud 2024) 27,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 AS Nordic Aviation Group andmed on riigi raamatupidamise aastaaruande lõpetamise ajaks auditeerimata. 134 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sularaha 1,0 1,2 2,1 0,1 0,1 0,1 Raha teel 0,9 2,7 2,0 0,2 0,1 0,2 Arvelduskontod pankades 1 351,6 1 811,0 2 310,6 811,6 874,1 1 563,5 Tähtajalised deposiidid 1 011,7 681,5 188,5 616,3 540,8 95,1 pankades Raha kokku 2 365,2 2 496,4 2 503,2 1 428,2 1 415,1 1 658,9 Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) 63,5 2,5 -4,3 33,2 1,0 -4,8 Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõlmatud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid: Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Töötukassa 650,5 609,0 552,6 650,5 609,0 552,6 Tervisekassa 623,6 508,3 355,9 623,6 508,3 355,9 Avaliku sektori aruandes 21,8 25,7 9,6 21,8 25,7 9,6 hõlmamata organisatsioonid Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 4,3 3,5 0,6 Kokku 1 295,9 1 143,0 918,1 1 300,2 1 146,5 918,7 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlakirjad kauplemisportfellis 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 Lühiajalised 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 finantsinvesteeringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 Pikaajalised finantsinvesteeringud Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 277,4 215,3 210,1 277,4 215,3 210,1 Osalus riskikapitalifondides 352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7 Noteerimata aktsiad ja osad 1,4 0,7 0,2 0,0 0,0 0,0 Muud pikaajalised 3,6 3,6 0,1 0,0 0,0 0,0 finantsinvesteeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 634,8 480,0 319,8 602,2 453,0 301,8 135  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh kajastatud õiglases väärtuses 352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7 Sh kajastatud korrigeeritud 282,4 219,6 210,4 277,4 215,3 210,1 soetusmaksumuses Võlakirjadelt teenitud tulu (vt 40,4 -12,0 -3,1 39,2 -10,6 -3,2 lisa a27) Võlakirjade jaotus emiteerija järgi Eurotsooni riikide valitsused 359,3 408,5 270,6 355,0 406,2 268,0 Krediidiasutused 773,7 1 192,8 182,9 770,0 1 191,9 180,3 Ettevõtjad 8,7 7,8 8,1 0,0 0,0 0,0 Võlakirjad kokku 1 141,7 1 609,1 461,6 1 125,0 1 598,1 448,3 Noteerimata aktsiate ja osade ning muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad SA Tehnopol (grupp) ja SA Kaitseuuringute Keskus finantsinvesteeringute soetused, sh 2023. a investeeriti 0,7 mln eurot (2022. a 4,0 mln eurot). Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 1,0 1,0 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1 Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 204,7 148,8 148,8 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 8,7 7,6 6,0 Kolme Mere Investeerimisfond 16,0 10,9 7,3 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 277,4 215,3 210,1 Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Euroopa Stabiliseerimisfondi maksti 2023. a 55,9 mln eurot (2022. a 0 eurot). Kolme Mere Investeerimisfondi investeeriti 2023. a juurde 5,1 mln eurot (2022. a 3,6 mln eurot). IBRD grupile maksti juurde 1,4 mln eurot (2022. a 1,4 mln eurot). Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku -0,3 mln eurot (2022. a 0,2 mln eurot). Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 SmartCap Venture Capital Fund 175,1 92,2 70,0 175,1 92,2 70,0 SmartCap Green Fund 101,9 99,7 0,0 101,9 99,7 0,0 EstFund 47,8 45,8 21,7 47,8 45,8 21,7 Balti Innovatsioonifond 27,6 22,7 17,7 0,0 0,0 0,0 Osalused riskikapitali- 352,4 260,4 109,4 324,8 237,7 91,7 fondides kokku Riskikapitalifondide aruande- -15,0 -2,4 4,7 -15,8 -3,0 0,6 perioodi tulem (vt lisa a27) SmartCap Venture Capital Fund investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Fondi paigutati 2023. a juurde 101,9 mln eurot (2022. a 25,0 mln eurot). Fondi 2023. a kahjum oli 19,0 mln eurot (2022. a kahjum 2,8 mln eurot). 136 2022. a moodustas riik fondi SmartCap Green Fund, kandes sinna 100,0 mln eurot. Fondi peamine eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust uuenduslike rohetehnoloogiate arendamisel innovaatiliste või teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete kaudu. Fondi kasum oli 2023. a 2,2 mln eurot (2022. a kahjum 0,3 mln eurot). Rohefond kuulub Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu kasutamise plaani ning selle investeeringu katteks laekus Eestile 2023. a 100 mln eurot, mis on kajastatud 2023. a saadud toetuste tuludes. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fondi paigutati 2023. a juurde 1,0 mln eurot (2022. a 24,0 mln eurot). Fond teenis 2023. a kasumit 1,0 mln eurot (2022. a kasum 0,1 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2023. a kanti täiendavalt fondi 5,2 mln eurot (2022. a 5,4 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 0,8 mln eurot kasumit (2022. a 0,6 mln eurot). Fondist laekus tagasi 1,1 mln eurot (2022. a 1,0 mln eurot). Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Käibemaks 516,6 505,5 462,6 520,9 521,2 482,1 Sh brutosummas 652,1 637,0 597,0 656,4 652,7 616,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -135,5 -131,5 -134,4 -135,5 -131,5 -134,4 Sotsiaalmaks 384,5 364,4 332,5 407,5 384,3 351,2 Sh brutosummas 439,5 415,9 380,5 462,5 435,8 399,2 Sh ebatõenäoliselt laekuv -55,0 -51,5 -48,0 -55,0 -51,5 -48,0 Üksikisiku tulumaks 251,1 242,7 219,7 264,0 253,7 230,0 Sh brutosummas 275,5 264,7 241,6 288,4 275,7 251,9 Sh ebatõenäoliselt laekuv -24,4 -22,0 -21,9 -24,4 -22,0 -21,9 Muud maksud 272,6 232,9 194,2 292,1 237,5 206,8 Sh brutosummas 303,4 265,6 230,6 322,9 270,2 243,2 Sh ebatõenäoliselt laekuv -30,8 -32,7 -36,4 -30,8 -32,7 -36,4 Loodusvarade kasuta- mise ja saastetasud 15,9 16,6 15,7 26,8 31,9 28,0 Sh brutosummas 16,9 17,2 17,2 27,8 32,5 29,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,0 -0,6 -1,5 -1,0 -0,6 -1,5 Trahvid 7,2 6,4 5,8 7,2 6,5 5,8 Sh brutosummas 15,5 14,9 15,0 15,5 15,0 15,0 Sh ebatõenäoliselt laekuv -8,3 -8,5 -9,2 -8,3 -8,5 -9,2 Kohtuotsuste alusel 14,2 14,4 13,9 14,2 14,4 13,9 välja mõistetud tasud Sh brutosummas 15,5 15,5 14,8 15,5 15,5 14,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,3 -1,1 -0,9 -1,3 -1,1 -0,9 Maksuviivised 5,1 4,6 4,3 5,1 4,6 4,3 Sh brutosummas 46,9 46,6 50,0 46,9 46,6 50,0 Sh ebatõenäoliselt laekuv -41,8 -42,0 -45,7 -41,8 -42,0 -45,7 Maksu-, lõivu- ja 1 467,2 1 387,5 1 248,7 1 537,8 1 454,1 1 322,1 trahvinõuded kokku Sh brutosummas 1 765,3 1 677,4 1 546,7 1 835,9 1 744,0 1 620,1 Sh ebatõenäoliselt laekuv -298,1 -289,9 -298,0 -298,1 -289,9 -298,0 2023. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 24,2 mln eurot (2022. a 31,7 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 5,7 mln eurot (2022. a 8,9 mln eurot). 137  B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Käibemaks 172,8 181,5 165,9 179,9 188,4 171,0 Üksikisiku tulumaks 219,6 206,8 204,4 219,6 206,8 204,4 Muud maksud, lõivud, trahvid 8,5 8,8 7,0 8,5 8,9 7,0 Ettemaksukontode jäägid 257,5 303,1 245,5 269,9 312,5 256,2 Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed kokku 658,4 700,2 622,8 677,9 716,6 638,6 C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Käibemaks 16,0 13,1 11,3 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks 175,9 163,6 153,4 175,1 163,0 152,9 Üksikisiku tulumaks 163,3 153,1 141,0 162,8 152,7 140,4 Töötuskindlustusmaksed 27,2 25,4 23,0 27,2 25,4 23,0 Kogumispensioni maksed 61,8 57,6 54,2 61,8 57,6 54,2 Muud maksud 14,7 19,1 21,0 11,5 16,2 17,9 Keskkonnatasud ja lõivud 4,1 3,6 3,8 4,0 3,6 3,8 Maksude, lõivude, trahvide kohustised kokku 463,0 435,5 407,7 442,4 418,5 392,2 Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Konsolideeritud aruandes lisanduvad välismaal tegutsevate tegevuskohtade maksukohustised teistele riikidele. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Tervisekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele. Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustus- fondidele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. 138  D. Tulud ja kulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 427,4 11 641,2 12 582,9 11 773,0 -4 415,9 -4 055,3 -4 415,9 -4 055,3 -32,1 -28,9 -32,1 -28,9 Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 167,3 4 023,4 4 260,2 4 109,4 -47,5 -45,4 -47,5 -45,4 -13,8 -12,8 -13,8 -12,8 Käibemaks 3 123,1 3 001,4 3 190,4 3 061,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -14,2 -12,3 -14,2 -12,3 Kütuseaktsiis 490,3 497,1 493,3 500,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Alkoholiaktsiis 262,4 241,4 262,4 241,4 -18,0 -17,0 -18,0 -17,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tubakaaktsiis 251,4 245,4 251,4 245,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 -0,5 0,4 -0,5 Elektriaktsiis 0,9 0,9 7,7 7,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,2 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna reklaamimaks 6,3 6,3 6,3 6,3 -6,3 -6,3 -6,3 -6,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 32,7 30,6 48,5 46,2 -23,2 -22,1 -23,2 -22,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- 5 071,9 4 582,5 5 071,9 4 582,5 -2 580,6 -2 348,1 -2 580,6 -2 348,1 -10,8 -10,5 -10,8 -10,5 maksed Sotsiaalmaks 4 607,2 4 156,2 4 607,2 4 156,2 -2 116,6 -1 922,2 -2 116,6 -1 922,2 -10,2 -10,0 -10,2 -10,0 Sh pensionikindlustuseks 2 796,0 2 518,7 2 796,0 2 518,7 -309,4 -288,6 -309,4 -288,6 -6,2 -6,1 -6,2 -6,1 Sh ravikindlustuseks 1 811,2 1 637,5 1 811,2 1 637,5 -1 807,2 -1 633,6 -1 807,2 -1 633,6 -4,0 -3,9 -4,0 -3,9 Töötuskindlustusmaksed 293,0 264,0 293,0 264,0 -292,4 -263,5 -292,4 -263,5 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Kogumispensioni maksed 171,7 162,3 171,7 162,3 -171,6 -162,4 -171,6 -162,4 -0,1 0,0 -0,1 0,0 Tulumaks 3 094,3 2 898,2 3 148,0 2 935,2 -1 698,7 -1 537,9 -1 698,7 -1 537,9 -7,4 -5,5 -7,4 -5,5 Füüsilise isiku tulumaks 2 388,3 2 308,5 2 388,3 2 308,5 -1 698,7 -1 537,9 -1 698,7 -1 537,9 -5,2 -3,4 -5,2 -3,4 Juriidilise isiku tulumaks 706,0 589,7 759,7 626,7 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,2 -2,1 -2,2 -2,1 Omandimaksud 53,3 53,1 62,2 61,9 -59,1 -58,9 -59,1 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Maamaks 48,4 48,0 57,3 56,8 -59,1 -58,9 -59,1 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Raskeveokimaks 4,9 5,1 4,9 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksud väliskaubanduselt 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksuviivised (vt lisa a22) 19,1 16,3 19,1 16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,2 -4,9 -5,2 -4,9 Riigilõivud (vt lisa a21) 86,5 91,3 87,0 91,7 -1,5 -1,6 -1,5 -1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Registritoimingutelt 47,9 49,3 48,1 49,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 139  Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsusseaduse alusel 12,7 14,0 12,7 14,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt 10,6 10,6 10,6 10,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud riigilõivud 15,3 17,4 15,6 17,6 -1,5 -1,6 -1,5 -1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Trahvid ja muud varalised 27,7 32,9 25,0 23,9 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,3 -1,0 -1,3 -1,0 karistused (vt lisa a22) Saastetasud ja keskkonnahäiringu 22,7 23,9 34,2 41,2 -0,4 -0,5 -0,4 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 hüvitised (vt lisa a22) Loodusressursside kasutamise tasud 40,4 54,2 69,7 110,2 -14,4 -15,4 -14,4 -15,4 -0,4 0,9 -0,4 0,9 (vt lisa a22) Teekasutustasud (vt lisa a22) 21,0 21,5 21,0 21,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,3 1,1 3,5 2,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Universaalse postiteenuse maksed 0,0 0,1 0,7 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a22) Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel 10,5 9,5 10,5 9,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,3 -0,5 -0,3 välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 12 656,6 11 892,0 12 853,6 12 090,1 -4 432,2 -4 072,8 -4 432,2 -4 072,8 -39,5 -34,2 -39,5 -34,2 140 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Käibemaks 357,8 322,9 290,5 262,7 Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised 11,5 17,3 0,0 0,0 Loodusressursside kasutamise tasud 29,3 56,0 0,0 0,0 Juriidilise isiku tulumaks 53,7 37,0 0,0 0,0 Maamaks 10,7 10,9 1,9 2,1 Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 29,3 27,9 0,2 0,2 Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 492,3 472,0 292,6 265,0 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütusemüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 2066,4 1676,8 1294,7 1 347,3 1 034,0 1 228,5 Nõuded ostjate vastu 435,6 504,6 403,7 23,0 22,4 10,9 Sh brutosummas 445,3 516,0 408,4 23,3 22,7 11,1 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -11,4 -4,7 -0,3 -0,3 -0,2 Intressinõuded 22,8 9,4 2,4 17,0 7,3 1,1 Muud viitlaekumised 29,1 33,0 49,8 0,4 0,5 0,1 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 72,8 73,2 35,1 9,3 8,4 8,6 Laekumata sihtfinantseerimine 882,8 716,8 530,0 879,8 716,3 523,2 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 33,3 40,8 21,9 16,1 10,2 9,1 Tagatisdeposiidid 187,4 46,2 33,2 0,7 0,9 0,8 Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed ja tagasinõuded 29,8 11,3 5,1 0,4 0,3 0,2 Sihtfinantseerimise 130,8 142,6 156,1 176,8 197,9 184,8 ettemaksed (vt lisa a19 B) Tagasinõuded 0,0 0,0 0,0 5,6 0,0 450,7 sihtotstarbelistest fondidest Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 242,0 98,9 57,4 218,2 69,8 39,0 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 795,7 941,4 925,1 1 040,9 1 193,2 1 089,2 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 689,5 815,9 865,3 515,6 530,6 519,3 Intressinõuded (vt lisa a6) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5 Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 359,3 472,2 462,6 Nõuded ostjate vastu 0,5 0,4 0,2 0,4 0,4 0,2 Laekumata sihtfinantseerimine 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 16,2 9,6 10,1 0,9 0,8 0,9 Sihtfinantseerimise 0,0 0,0 0,0 23,8 22,0 8,4 ettemaksed (vt lisa a19 B) 141  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 49,4 79,2 4,0 100,8 130,9 52,3 Nõuded ja ettemaksed kokku 2 862,1 2 618,2 2 219,8 2 388,2 2 227,2 2 317,7 Konsolideeritud ja konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemisega summas 0,1 mln eurot (2022. a suurenemine 0,6 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 44,6 mln eurot (31.12.2022 seisuga 76,5 mln eurot) ning lühiajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad need 198,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 54,7 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu ettevõtlusele ja elamistingimuste parandamise eesmärgil korteriühistutele laenude andmiseks ja laenude käendamiseks. 2023. a tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid 25,1 mln eurot (2022. a 25,1 mln eurot). Tagasi laekus 143,6 mln eurot (2022. a 28,4 mln eurot). Lühiajalistesse nõuetesse klassifitseeriti ümber 5,6 mln eurot. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 217,6 313,9 300,0 ASi Kredex Krediidikindlustus poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 15,0 14,8 14,8 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 126,7 143,5 147,8 Sihtotstarbelised fondid kokku 359,3 472,2 462,6 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2023 2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid 8,7 9,3 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,4 0,0 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 1,9 3,6 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 11,0 12,9 Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimis- tegevuse rahavoogudes koos muude finantsinvesteeringute liikumistega. Lisa a6 Antud laenud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Jääk seisuga 31.12.2021 35,1 865,3 900,4 8,6 519,3 527,9 Sh brutosummas 43,4 995,9 1 039,3 9,1 574,0 583,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -16,9 -16,9 0,0 -16,9 -16,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -113,7 -122,0 -0,5 -37,8 -38,3 142  Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Laenude liikumine 2022. a 38,1 -49,4 -11,3 -0,2 11,3 11,1 Antud laene 0,1 34,1 34,2 0,0 20,1 20,1 Tagasi laekunud -44,4 -9,5 -53,9 -8,7 -7,8 -16,5 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,9 8,3 6,4 0,1 5,4 5,5 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,0 2,0 0,0 2,0 2,0 Ümberklassifitseerimine 84,3 -84,3 0,0 8,4 -8,4 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 73,2 815,9 889,1 8,4 530,6 539,0 Sh brutosummas 81,3 905,4 986,7 8,8 546,2 555,0 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -14,9 -14,9 0,0 -14,9 -14,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,1 -74,6 -82,7 -0,4 -0,7 -1,1 Laenude liikumine 2023. a -0,4 -126,4 -126,8 0,9 -15,0 -14,1 Antud laene 9,0 24,8 33,8 0,1 0,0 0,1 Tagasi laekunud -153,1 -2,0 -155,1 -9,1 -2,2 -11,3 Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -3,7 1,3 -2,4 0,0 0,2 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,7 1,7 0,0 1,7 1,7 Ümberklassifitseerimine 147,4 -147,4 0,0 9,9 -9,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2023 72,8 689,5 762,3 9,3 515,6 524,9 Sh brutosummas 82,5 777,2 859,7 9,7 529,5 539,2 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -13,2 -13,2 0,0 -13,3 -13,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -74,5 -84,2 -0,4 -0,6 -1,0 Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: 1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 447,1 mln eurot (2022. a lõpul 451,9 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 34,1 mln eurot (2022. a lõpul 30,3 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele seatud hüpoteekidega, kokku summas 26,8 mln eurot (2022. a lõpul 29,4 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2022. a lõpul seisuga 0,1 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 48,5 mln eurot (2022. a lõpul 54,0 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 2,3 mln eurot (2022. a lõpul 3,6 mln eurot); 2021. a kajastus riigi laenunõuetes veel laen ASile Estonian Air (pankrotis) summas 37,3 mln eurot, mis oli hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. 2022. a kanti laenunõue bilansist välja seoses pankrotimenetluse lõppemisega. Pankrotipesast laekus 2022. a riigile tagasi 5,4 mln eurot (vt ka lisa a20 B). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) laenunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 95,5 mln eurot (2022. a lõpul 204,0 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 133,8 mln eurot (2022. a lõpul 143,0 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 50,3 mln eurot (2022. a lõpul 57,0 mln eurot). 143 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Mobilisatsioonivarud 1,6 1,6 1,3 1,6 1,6 1,3 Riigi tegevusvarud hädaolukorraks 161,4 137,8 1,0 1,8 0,6 0,6 Vedelkütuse varud 171,0 167,8 148,0 0,0 0,0 0,0 Muud tooraine ja materjali varud 134,5 170,9 126,8 32,3 36,0 28,5 Lõpetamata toodang 78,3 45,2 44,6 0,0 0,0 0,0 Valmistoodang 40,0 49,1 33,1 2,2 1,8 1,4 Ostetud kaubad müügiks 40,2 54,3 4,3 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 32,9 86,4 6,6 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest 0,7 1,3 1,7 0,0 0,0 1,5 Varud kokku 660,6 714,4 367,4 37,9 40,0 33,3 Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel ASi Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Riigi tegevusvarudes hädaolukorraks sisalduvad ASi Eesti Varude Keskus poolt soetatud maagaasivarud summas 156,8 mln eurot (2022. a lõpul 133,6 mln eurot). Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26). 2023. a andis riik Tervisekassale üle vaktsiine summas 4,4 mln eurot (kajastatud otse netovarade liikumisena) (2022. a 28,0 mln eurot). Konsolideeritud aruandes on 2022. a 40,3 mln eurot ümber tõstetud muude tooraine ja materjalide varude kirjelt müügiks ostetud kaupade kirjele lähtudes Eesti Energia grupi laovarude kirjete korrigeerimisest (peamiselt gaasivaru). Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 2023 2022 Jääk perioodi alguses 86,4 6,6 Ümber klassifitseeritud Materiaalne põhivara 22,0 83,1 Kinnisvarainvesteeringud 0,9 2,3 Immateriaalne põhivara 1,0 0,0 Varud 1,0 0,9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1,2 1,1 Raha 0,0 0,5 Müüdud jääkväärtuses -79,2 -7,6 Alla hinnatud -0,4 -0,5 Jääk perioodi lõpus 32,9 86,4 Ümber klassifitseeritud müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised (vt lisa a15) Laenukohustised 4,3 51,8 Võlad tarnijatele ja muud võlad 4,9 2,2 Kokku müügiootel varadega seotud kohustised 9,2 54,0 Ümberklassifitseerimisi tegid 2023. a Eesti Energia grupp (16,1 mln eurot seoses kahe kaugkütteäri müügitehinguga), AS Operail (6,3 mln eurot) ja Riigi Kinnisvara AS (3,7 mln eurot). 2022. a klassifitseeris AS Operail (grupp) ümber varad müügiootel varadeks 74,9 mln euro väärtuses seoses 2023. a alguses toimunud renditud vagunite müügiga. Lisaks varadele müüdi nendega seotud kohustised summas 54,0 mln eurot. 144 Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. 2023. a andis riik kohalikule omavalitsusele üle SA Koeru Hooldekeskus (kajastatud ühtlasi otse riigi netovarade vähenemisena summas 2,2 mln eurot). Üleandmisel vähenesid riigi (konsolideeritud) materiaalsed põhivarad 1,8 mln eurot ja rahalised vahendid 0,5 mln eurot, 0,1 mln euro eest anti üle lühiajalisi kohustisi. 2023. a konsolideeriti esmakordselt Eesti Interneti SA, kes varem oli loetud sidusüksuseks. Algsel konsolideerimisel lisandus riigi netovaradesse 1,4 mln eurot, raha lisandus 1,7 mln eurot ja kohustisi 0,3 mln eurot. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 433,4 8,3 441,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -10,9 0,0 -10,9 Jääk seisuga 31.12.2022 422,5 8,3 430,8 Rahalised sissemaksed 100,8 0,0 100,8 Mitterahalised väljamaksed -2,2 0,0 -2,2 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -5,3 0,0 -5,3 Jääk seisuga 31.12.2023 515,8 8,3 524,1 2023. a liikumised: Rahaline sissemakse summas 100,8 mln eurot tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Mitterahalise väljamaksena kajastub SA Koeru Hooldekeskus osaluse üleandmine kohalikule omavalitusele summas 2,2 mln eurot (kajastatud ühtlasi otse netovarade vähenemisena). Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. 2023. a müüs Eesti Energia grupp kaks tütarettevõtet tegevuskohaga Lätis. Müügist arvestati tulu oli 33,4 mln eurot, millest jäi laekumata 1,4 mln eurot, kasum müügist 0,9 mln eurot. 2023. a tütarettevõtjate müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara: Varad Kohustised ja netovara Raha 1,5 Nõuded 4,2 Varud 12,2 Materiaalne põhivara 18,1 Võlad tarnijatele ja muud võlad 3,5 Netovara 32,5 Kokku 36,0 36,0 Tallinna Sadam AS maksis vähemusosalusele dividende 6,3 mln eurot (2022. a 8,4 mln eurot) ja Eesti Energia grupp 12,9 mln eurot (2022. a 9,1 mln eurot). 2022. a müüs AS Eesti Post tütarettevõtja AS Maksekeskus müügihinnaga 30,1 mln eurot, kasum müügist 27,0 mln eurot. Müügihetkel oli ASil Maksekeskus käibevara 5,6 mln euro eest, sh raha 5,4 mln eurot, immateriaalset põhivara 1,4 mln eurot ja kohustisi 1,8 mln eurot. Bilansist eemaldatud vähemusosa moodustas 2,1 mln eurot. 145 Sidusettevõtjad 2023 2022 Jääk aasta alguses 89,4 67,5 Saadud dividendid -2,7 -2,6 Müüdud müügihinnas 0,0 -0,7 Kasum müügist 0,0 0,6 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 1,2 2,9 Rahalised sissemaksed 3,3 14,1 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,5 7,6 Jääk aasta lõpus 90,7 89,4 2023. a ja 2022. a tehtud rahalised sissemaksed tegi Eesti Energia AS Enefit Jordan B.V. kontserni. 2022. a müüs Eesti Energia AS eraldiseisvalt ebaolulise sidusettevõtja, müügist laekus 0,7 mln eurot, kasum müügist 0,6 mln eurot kasumit. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Sidus- tütarettevõtjad tütarettevõtjad ettevõtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 498,5 3 664,8 6,6 4 169,9 Rahalised sissemaksed 148,0 0,0 0,0 148,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 19,7 0,3 0,0 20,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 0,0 152,1 0,0 152,1 Jääk seisuga 31.12.2022 666,2 3 817,2 6,6 4 490,0 Ümberklassifitseerimine 175,6 -175,6 0,0 0,0 Rahalised sissemaksed 68,0 0,0 0,0 68,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,2 -4,9 0,0 -3,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 0,0 -39,9 0,0 -39,9 Jääk seisuga 31.12.2023 911,0 3 596,8 6,6 4 514,4 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2023. a klassifitseeriti valitsussektorisse kuuluvateks ettevõtjateks AS Eesti Raudtee ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Rahaline sissemakse summas 68,0 mln eurot tehti ASile Eesti Varude Keskus. Mitterahalised sissemaksed tehti ASile Riigi Kinnisvara 0,9 mln euro ja ASile Hoolekandeteenused 0,3 mln euro väärtuses. 2022. a tegi riik rahalised sissemaksed ASile Eesti Varude Keskus summas 145,0 mln eurot ja OÜle Rail Baltic Estonia summas 3,0 mln eurot. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara ASile 19,6 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,5 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põhivara väljamakseid 0,4 mln euro eest. Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta AS Eesti Loots likvideeriti. Tema tegevuse koos varade ja kohustistega võttis üle riigiasutus Riigilaevastik. Riigi konsolideerimata aruandes vähenes osalus 8,5 mln euro võrra. Sellest moodustasid materiaalne põhivara 8,6 mln eurot, varud 0,1 mln eurot ja kohustised 0,2 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 3,7 mln eurot. AS Eesti Post maksis dividende margikoguga bilansilise väärtusega 0,1 mln euro väärtuses. Margikogu õiglast väärtust ei hinnatud. Summa on kajastatud otse osaluste vähenemise ja materiaalse põhivara suurenemisena. Suurimad osaluste allahindlused: AS Operail -19,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -18,3 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,1 mln eurot. 2022. a tehti Riigimetsa Majandamise Keskusega sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,2 mln eurot. 146 Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega 171,3 mln eurot, AS Operail -15,8 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -4,9 mln eurot, AS Nordic Aviation Group 1,5 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja 2023 2022 AS Tallinna Sadam 12,9 17,1 Riigimetsa Majandamise Keskus 75,0 73,7 Eesti Energia AS 68,9 46,6 AS Elering 13,5 0,0 AS Eesti Loto 14,3 13,9 AS Eesti Post 6,2 2,8 Muud tütarettevõtjad 0,1 0,9 Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 32,1 34,8 AS Levira (sidusettevõtja) 0,8 0,8 Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 223,8 190,6 Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 83,2 85,3 37,0 37,1 Soetusmaksumus 112,6 113,1 40,0 40,7 Kogunenud kulum -29,4 -27,8 -3,0 -3,6 Liikumised aruandeperioodil 15,1 -2,1 -0,1 -0,1 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,4 -2,4 -0,1 -0,1 Müük müügihinnas -0,2 -4,4 -0,1 -0,1 Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,2 4,3 0,1 0,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 1,4 0,2 0,0 0,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 -0,4 0,0 Vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega 0,0 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 16,1 0,2 0,4 0,0 Jääk perioodi lõpus 98,3 83,2 36,9 37,0 Soetusmaksumus 128,1 112,6 37,8 40,0 Kogunenud kulum -29,8 -29,4 -0,9 -3,0 Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 68,5 66,3 31,3 29,1 Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 8,5 8,8 0,0 0,0 Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 19,9 19,0 7,1 6,3 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -1,3 -1,2 -0,1 -0,2 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. 147 Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line ja põhi- ette- Maa sed põhivara seadmed vara maksed Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 855, 5 303,7 329,5 3 052,5 117,6 658,9 10 Soetusmaksumus 9 855, 8 722,1 805,6 5 753,4 210,3 658,9 17 318,1 006,2 Kogunenud kulum 9 0,0 -3 418,4 -476,1 -2 700,9 -92,7 0,0 -6 688,1 Kokku liikumised 2022 17,9 145,8 48,4 -136,9 -0,4 410,3 485,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 17,4 8,7 5,0 100,1 5,4 1 096,0 1 232,6 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -339,0 -50,2 -265,6 -12,5 -2,9 -670,3 Müük müügihinnas -49,5 -6,3 0,0 -7,1 0,0 0,0 -62,9 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,0 5,1 0,0 2,7 0,0 0,0 54,8 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,4 4,7 5,7 0,2 0,0 11,1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5 Ümberklassifitseerimine 0,2 477,4 90,4 27,8 6,6 -682,6 -80,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 3,5 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 873, 5 449,5 377,9 2 915,6 117,2 1 069,2 10 Soetusmaksumus 8 873, 9 052,4 887,9 5 768,6 216,6 1 069,2 17 803,2 868,5 Kogunenud kulum 8 0,0 -3 602,9 -510,0 -2 853,0 -99,4 0,0 -7 065,3 Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud 0,0 4,0 0,0 112,3 0,1 0,0 116,4 põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara 171, 36,2 0,0 4,9 0,2 0,0 212,5 jääkmaksumus 2 Laenude katteks panditud põhivara 0,5 62,4 0,0 54,3 0,0 0,0 117,2 jääkmaksumus Kokku liikumised 2023 -0,1 256,7 59,8 -401,0 1,2 631,5 548,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 20,8 56,4 4,6 142,5 6,7 1 726,7 1 957,7 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -493,8 -68,8 -783,6 -15,8 -7,6 -1 369,7 Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 -2,2 0,0 0,0 -36,5 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 27,7 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,9 11,6 8,4 0,0 0,0 26,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -0,9 -1,2 -0,1 0,0 0,0 -2,4 Vähenemine valitseva mõju kadumisest -0,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -0,4 -18,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja 0,0 -1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,8 väljamaksed Ümberklassifitseerimine -14,0 689,7 113,6 249,6 10,4 -1 087,8 -38,5 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 1,6 0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 1,9 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2023 873, 5 706,2 437,7 2 514,6 118,4 1 700,7 11 Soetusmaksumus 7 873, 9 673,2 1 001,3 5 919,7 214,5 351,3 1 700,7 19 383,1 Kogunenud kulum 7 -3 967,0 -563,6 -3 405,1 -96,1 -8 031,8 Keskmine kulumi norm 5% 7% 13% 7% Kapitalirendi tingimustel renditud 0,0 11,3 0,0 112,1 0,0 0,0 123,4 põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara 168, 22,8 0,0 10,3 0,1 0,0 201,5 jääkmaksumus 3 148  Lõpeta- Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line ja põhi- ette- Maa sed põhivara seadmed vara maksed Kokku Laenude katteks panditud põhivara 0,5 93,6 0,0 43,9 0,0 0,0 138,0 jääkmaksumus B. Konsolideerimata aruanne Lõpeta Kaitse- mata Hooned otstarbe- Masinad Muu tööd ja ja rajati- line ja põhi- ettemak Maa sed põhivara seadmed vara sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 195, 2 289,4 329,5 210,4 25,9 283,7 3 334,0 Soetusmaksumus 1 195, 3 750,1 805,6 588,9 65,1 283,7 5 688,5 Kogunenud kulum 1 0,0 -1 460,7 -476,1 -378,5 -39,2 0,0 -2 354,5 Kokku liikumised 2022 8,1 97,2 48,4 11,4 3,1 -30,7 137,5 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 9,1 4,1 5,0 39,9 2,3 362,1 422,5 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -177,1 -50,2 -38,6 -4,0 -2,1 -272,0 Müük müügihinnas -49,7 -4,5 0,0 -0,6 0,0 0,0 -54,8 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,5 4,1 0,0 0,5 0,0 0,0 52,1 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,4 4,7 5,6 0,2 0,0 10,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja -1,4 -18,2 0,0 -0,4 0,0 0,0 -20,0 väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,0 288,9 90,4 5,3 4,7 -390,2 -0,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 3,2 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 203, 2 386,6 377,9 221,8 29,0 253,0 3 471,5 Soetusmaksumus 2 203, 3 903,4 887,9 621,1 69,1 253,0 5 937,7 Kogunenud kulum 2 0,0 -1 516,8 -510,0 -399,3 -40,1 -2 466,2 Keskmine kulumi norm 5% 6% 6% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 jääkmaksumus Kokku liikumised 2023 4,7 128,5 59,8 -15,7 0,6 193,8 371,7 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 15,5 1,9 4,6 38,8 3,7 596,5 661,0 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -187,1 -68,8 -45,8 -6,7 0,0 -308,4 Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -34,3 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 26,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,3 11,6 6,1 0,0 0,0 24,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,9 -1,2 -0,4 0,0 0,0 -2,8 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja -4,3 0,8 0,0 7,7 0,1 0,0 4,3 väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,1 307,5 113,6 -22,2 3,5 -402,7 -0,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 1,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 1,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2023 207, 2 515,1 437,7 206,1 29,6 446,8 3 843,2 Soetusmaksumus 9 207, 4 132,8 1 001,3 570,8 64,7 446,8 6 424,3 Kogunenud kulum 9 -1 617,7 -563,6 -364,7 -35,1 -2 581,1 Keskmine kulumi norm 5% 7% 8% 10% Kasutusrendile antud põhivara 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 jääkmaksumus 149 Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 24,0 mln euro eest (2022. aastal 10,4 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 127 mln euro väärtuses (2022. aastal 1,7 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 333,2 305,9 180,3 150,4 Soetusmaksumus 770,3 695,5 468,5 406,2 Kogunenud kulum -437,1 -389,6 -288,2 -255,8 Kokku liikumised 52,3 27,3 35,6 29,9 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 132,0 101,5 84,4 69,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -77,2 -66,3 -48,5 -40,1 Müüdud müügihinnas 0,0 -0,1 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine -1,7 -7,5 -0,3 0,7 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,8 1,1 0,0 0,0 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega 0,0 -1,4 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 385,5 333,2 215,9 180,3 Soetusmaksumus 872,3 770,3 538,6 468,5 Kogunenud kulum -486,8 -437,1 -322,7 -288,2 Keskmine kulumi norm 9,4% 9,0% 9,6% 9,2% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 22,1 mln eurot (2022. a lõpul 23,2 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 24,7 mln eurot (2022. a lõpul 26,6 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2023 2022 Jääk perioodi alguses 444,1 208,6 Soetused 213,6 443,6 Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -429,0 -193,2 Müüdud ja loovutatud -13,3 -14,5 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,1 -0,4 Jääk perioodi lõpus 216,5 444,1 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritolu- sertifikaadid. 150 Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Lõpetamata ehitus ja Masinad ja seadmed kommunikatsiooni- Hooned ja rajatised Muu materiaalne investeeringud Immateriaalne ettemaksed Kinnisvara- põhivara põhivara tehnika Info- ja Kokku Maa 2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 0,2 17,4 8,7 31,2 68,9 10,4 1 096,0 101,5 1 334,3 Kütus ja energia 0,0 6,7 0,7 2,1 4,4 0,2 497,2 14,2 525,5 Transport 0,1 8,0 0,9 0,7 22,1 1,2 248,8 6,4 288,2 Riigikaitse 0,0 1,0 0,6 1,0 1,4 5,1 110,5 1,4 121,0 Tervishoid 0,1 0,0 0,6 0,6 17,2 0,4 63,2 4,7 86,8 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 49,5 22,3 84,8 Haridus 0,0 0,2 2,0 0,9 0,9 0,5 59,3 2,6 66,4 Põllu- ja metsamajandus 0,0 1,5 0,0 0,2 0,6 0,4 22,6 5,0 30,3 Muu majandus 0,0 0,0 2,5 5,4 13,4 0,5 12,4 15,1 49,3 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 12,9 17,1 44,3 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 2,2 0,1 0,0 7,5 11,4 21,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,3 0,5 10,6 1,1 12,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,6 0,1 1,2 0,0 1,5 0,2 3,6 2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 20,8 56,4 23,0 119,5 11,3 1 726,7 132,0 2 091,1 Kütus ja energia 0,0 1,9 33,1 2,4 43,0 0,9 794,9 19,0 895,2 Riigikaitse 0,0 6,1 0,1 1,9 1,1 4,8 355,7 2,3 372,0 Transport 1,1 8,3 1,3 0,1 20,0 0,8 293,1 12,6 337,3 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,6 6,1 0,4 0,2 78,2 26,4 111,9 Tervishoid 0,0 0,0 8,2 1,6 29,3 0,8 56,7 5,5 102,1 Põllu- ja metsamajandus 0,0 3,4 0,2 0,2 3,3 0,0 23,7 6,7 37,5 Muu majandus 0,3 0,0 11,8 5,4 4,3 0,2 34,2 20,9 77,1 Haridus 0,0 0,0 0,2 0,7 2,4 0,7 60,3 4,5 68,8 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 3,2 13,9 2,5 15,9 19,5 55,3 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 2,3 12,9 16,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 1,1 0,5 0,0 0,7 0,4 10,9 1,1 14,7 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,1 0,0 0,8 0,6 2,7 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 77,9 mln euro võrra (2022. a vähenemine 4,6 mln eurot). B. Konsolideerimata aruanne Lõpetamata ehitus ja Masinad ja seadmed kommunikatsiooni- Hooned ja rajatised Muu materiaalne Immateriaalne ettemaksed põhivara põhivara tehnika Info- ja Kokku Maa 2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 9,1 4,1 26,7 13,2 7,3 362,1 69,3 491,8 Transport 7,9 0,4 0,3 0,8 0,2 167,9 1,0 178,5 Riigikaitse 1,0 0,6 0,7 1,4 5,0 110,9 1,4 121,0 Haridus 0,2 2,0 0,9 0,8 0,4 59,4 2,6 66,3 151  Lõpetamata ehitus ja Masinad ja seadmed kommunikatsiooni- Hooned ja rajatised Muu materiaalne Immateriaalne ettemaksed põhivara põhivara tehnika Info- ja Kokku Maa Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 13,0 17,1 44,4 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 6,9 21,5 41,4 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 2,2 0,1 0,0 0,2 11,4 13,9 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,1 0,2 0,0 0,0 4,1 4,4 Muu majandus 0,0 0,2 4,5 0,6 0,0 1,2 9,9 16,4 Keskkonnakaitse 0,0 0,3 0,0 1,0 0,0 1,4 0,2 2,9 Tervishoid 0,0 0,0 0,1 1,0 0,0 0,7 0,1 1,9 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,0 0,7 2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 15,5 1,9 15,9 22,9 8,3 596,5 84,4 745,4 Riigikaitse 6,2 0,1 1,6 1,1 4,8 355,5 2,3 371,6 Transport 8,2 0,6 0,0 1,2 0,3 147,9 1,0 159,2 Haridus 0,0 0,1 0,7 2,3 0,5 59,6 4,3 67,5 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,7 3,2 13,9 2,5 16,1 19,5 55,9 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,2 6,1 0,3 0,1 12,4 25,6 44,7 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 0,0 12,9 14,2 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,2 1,0 0,0 0,0 5,7 6,9 Muu majandus 0,0 0,2 2,8 1,6 0,0 3,8 12,1 20,5 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,1 0,7 0,5 2,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,4 2,0 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,0 0,1 0,9 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 12,4 mln euro võrra (2022. a suurenemine 12,3 mln eurot). Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Realiseeritav riigimets 2 470,6 2 223,5 962,6 30,9 30,6 18,1 Loomad 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Taimed ja istandused 9,8 8,8 9,0 0,0 0,0 0,0 Kokku bioloogiline vara 2 480,7 2 232,5 971,8 31,1 30,8 18,3 Sh käibevara 69,2 62,2 41,1 3,1 3,1 1,8 Sh põhivara 2 411,5 2 170,3 930,7 28,0 27,7 16,5 B. Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 2 232,5 971,8 30,8 18,3 Kokku liikumised 248,2 1 260,7 0,3 12,5 152  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Müüdud müügihinnas -0,3 -0,1 0,0 -0,1 Kasum bioloogilise vara müügist 0,1 0,1 0,0 0,1 Tulem õiglase väärtuse muutusest 248,4 1 260,7 0,3 12,5 Jääk perioodi lõpus 2 480,7 2 232,5 31,1 30,8 C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune pindala tuh ha 723,2 726,7 730,3 7,4 7,4 7,4 Majandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 111 311,2 112 049,6 113 389,8 1 561,9 1 561,9 1 561,9 Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 339,6 336,1 326,4 1,0 1,0 1,0 Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 72 859,0 71 413,9 68 633,6 238,7 238,7 238,7 Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus tuh m3 3 594,7 3 709,0 3 534,0 29,0 29,0 29,0 aastas Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 53,4 51,8 54,8 75,0 75,0 65,0 Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 197,9 192,1 193,7 2,2 2,2 1,9 Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -140,9 -140,9 -162,8 -1,5 -1,5 -1,3 Diskontomäär % 4,70 4,60 5,21 4,70 4,60 5,21 Inflatsioonimäär metsandussektoris % 2,39 2,30 2,00 2,39 2,30 2,00 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majandatav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht suurenes 2023. aastal võrreldes varasema aastaga 4,7% (2022. a vähenes 2,3%). RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Prognoositud Prognoositud Tegelik 2024-2033 Tegelik 2023-2032 Mõõtühik 2023 keskmine 2022 keskmine Aastane müügimaht tuh m3 3 923,9 3 565,7 3 748,4 3 680,0 Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 77,3 54,9 80,2 51,6 Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 47,5 39,1 45,9 37,9 Inflatsiooni määr metsandussektoris % -8,0 2,39 50,0 2,3 Prognoositud metsamajandamise tulu kasv tugineb puidusortimentide hindade kasvul. Puidunõudlus on jätkuvalt kasvav ja selle kättesaadavus kahaneb. 153 Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2023 2022 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raieõiguse müük 22,1 12,9 21,0 13,9 Metsamaterjali müük 79,2 3 595,5 82,8 3 442,0 Raidmete müük 35,2 1,1 23,7 1,0 Hakkpuidu müük 56,7 328,4 48,8 291,6 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2023 2022 Mitte- Mitte- majandatav Majandatav Pindala majandatav Majandatav Pindala mets mets kokku mets mets kokku Mänd 163 154 266 429 429 583 161 101 268 895 429 996 Kuusk 51 241 170 360 221 601 50 675 169 512 220 187 Kask 89 206 219 275 308 481 88 847 222 145 310 992 Haab 16 745 28 558 45 303 16 312 27 834 44 146 Sanglepp 10 581 14 179 24 760 10 491 13 833 24 324 Hall lepp 4 257 15 210 19 467 4 198 15 250 19 448 Teised 3 501 1 763 5 264 3 476 1 852 5 328 Kokku 338 685 715 774 1 054 459 335 100 719 321 1 054 421 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2023 2022 Mitte- Mitte- majandatav Majandatav majandatav Majandatav mets mets Kokku mets mets Kokku Mänd 35 557,3 49 751,0 85 308,3 34 783,1 49 953,5 84 736,6 Kuusk 11 372,2 22 200,5 33 572,6 11 143,5 22 496,7 33 640,2 Kask 17 131,7 30 002,7 47 134,5 16 897,7 30 228,3 47 126,0 Haab 4 737,0 3 482,1 8 219,1 4 598,9 3 497,5 8 096,4 Sanglepp 2 450,8 2 206,5 4 657,3 2 404,3 2 161,8 4 566,1 Hall lepp 705,4 1 875,7 2 581,1 693,0 1 912,7 2 605,7 Teised 665,8 230,7 896,5 654,6 237,1 891,7 Kokku 72 620,3 109 749,3 182 369,5 71 175,2 110 487,6 181 662,8 D. Maavaravarud 31.12.2023 31.12.2022 Kasutusõiguse Kasutusõiguse ühiku kohta ühiku kohta (mln eurot) (mln eurot) maksumus maksumus tarbevaru tarbevaru (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär Aktiivne Aktiivne Varu Varu Maavara Põlevkivi mln t 909,4 3,2 2 919,1 909,4 3,8 3 437,4 Tsemendilubjakivi mln m3 56,3 3,0 170,4 56,4 2,9 162,5 Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,6 3,0 71,5 23,7 2,9 68,2 Ehituslubjakivi mln m3 104,9 2,9 299,0 108,3 2,7 293,5 Täitelubjakivi mln m3 11,9 1,2 13,7 10,9 1,1 11,8 Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 28,0 2,9 79,9 27,5 2,7 74,6 Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 26,8 1,8 48,5 22,6 1,7 39,0 154  31.12.2023 31.12.2022 Kasutusõiguse Kasutusõiguse ühiku kohta ühiku kohta (mln eurot) (mln eurot) maksumus maksumus tarbevaru tarbevaru (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär Aktiivne Aktiivne Varu Varu Maavara Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,1 3,3 40,5 12,2 3,3 40,7 Viimistlusdolokivi mln m3 2,7 3,1 8,4 2,5 3,1 7,7 Ehitusdolokivi mln m3 56,5 2,9 160,9 59,1 2,7 160,1 Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 3,4 2,9 9,6 3,4 2,7 9,2 Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 14,7 1,8 26,0 12,0 1,7 20,1 Täitedolokivi mln m3 14,1 1,2 16,2 12,3 1,1 13,5 Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,3 2 888,5 1 245,1 2,2 2 751,6 Tsemendisavi mln m3 14,9 1,0 14,3 14,9 0,9 13,6 Keraamiline savi mln m3 9,9 0,9 8,7 9,9 0,9 8,4 Keramsiidisavi mln m3 7,9 1,0 8,2 8,0 1,0 7,8 Ehituskruus mln m3 63,6 2,8 179,4 64,8 2,7 175,7 Täitekruus mln m3 6,2 0,6 3,7 3,9 0,6 2,3 Tehnoloogiline liiv mln m3 6,0 2,6 15,6 6,0 2,5 14,8 Ehitusliiv mln m3 285,7 1,9 528,5 281,1 1,8 494,7 Täiteliiv mln m3 168,7 0,5 89,4 151,4 0,5 75,7 Meremuda (raviks) tuh t 1 407,7 0,0 0,0 1 407,8 0,0 0,0 Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0 Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,9 0,0 0,0 1 127,9 0,0 0,0 Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0 Vähelagunenud turvas mln t 49,0 1,9 93,6 49,9 1,8 90,3 Hästilagunenud turvas mln t 163,5 2,2 359,7 163,2 2,2 359,0 Kokku 8 053,5 8 332,1 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kaevandamise aastal. 2023. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 30,6 mln eurot (2022. a 44,6 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 53,6 mln eurot (2022. a 93,6 mln eurot). Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 133,7 2 639,3 2 019,3 3 694,5 3 087,7 2 865,2 Intressivõlad 61,9 25,7 6,3 46,3 18,2 0,7 Muud viitvõlad 14,8 24,4 43,9 1,0 0,3 2,3 Toetuste andmise kohustised 281,6 266,3 241,7 384,4 353,9 299,0 (vt lisa a19 B) Tagatistasud 37,1 41,0 40,3 26,4 32,8 32,0 Klientide hoiused 1 370,8 1 235,1 988,7 1 972,8 1 741,3 1 903,3 Toetuste 17,8 12,8 10,5 17,7 12,8 10,5 tagasimaksekohustised Varade müügiga seotud 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0 kohustised (vt lisa a7) Muud kohustised 80,3 24,3 19,4 18,4 17,7 14,7 155  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Toetusteks saadud ettemaksed 1 243,3 917,2 602,0 1 225,0 906,8 595,6 (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide 16,9 38,5 66,5 2,5 3,9 7,1 tulud Pikaajalised kohustised ja 120,8 119,5 127,4 130,1 132,5 145,1 saadud ettemaksed Võlad tarnijatele 9,0 6,4 5,2 1,7 1,4 0,0 Toetuste andmise kohustised 0,0 0,0 0,0 50,3 54,6 58,6 (vt lisa a19 B) Intressivõlad (vt lisa a17 B) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5 Muud kohustised 10,9 29,0 29,8 0,5 0,6 0,6 Toetusteks saadud ettemaksed 42,5 44,8 44,3 42,5 44,8 44,3 (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide 24,3 9,0 8,6 1,0 0,8 2,1 tulud Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 3 254,5 2 758,8 2 146,7 3 824,6 3 220,2 3 010,3 Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontsernikontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel. 2023. a muudeti tagasiulatuvalt AS Elering ülekoormustasu kajastamist. Ülekoormustasu saab AS Elering Euroopa Liidu põhivõrguettevõtjate oksjonilt. Saadava tulu kasutamisel peab juhinduma EL määruse 714/2009 artikkel 16 punktist 6. Seda võib kasutada jaotatud võimsuse kättesaadavuse tagamiseks ja/või ühendusvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks võrguinvesteeringute kaudu. Kui tulu ei saa kasutada nimetatud eesmärkidel, võib seda liikmesriigi reguleeriva asutuse heakskiidul võtta arvesse võrgutariifide kehtestamisel. Enamuse ülekoormustasust kajastab AS Elering tulevaste perioodide tuluna ja amortiseerib kasumiaruandes tuluks soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Vastav äriühingule sobiv arvestusmetoodika ei sobi riigi ja avaliku sektori koondaruandes kasutatava arvestusmetoodikaga, kus põhivara kasutamisel tekkivaid kulusid ja nende soetamiseks kasutatavaid tulusid ei ajatata ühte ja samasse perioodi. Seepärast viidi riigi raamatupidamise koondaruandesse tagasiulatuv korrigeerimine. Tulu kajastatakse tulemiaruandes siis, kui seda saadakse (ülekandevõimsust oksjonil müüakse) ning seda ei võeta arvele tulevaste perioodide tuluna. Arvestuspõhimõtte muutuse tulemusena vähendati seisuga 31.12.2021 tulevaste perioodide tulu 176,6 mln euro võrra. 2022. aastasse arvestati juurde tulu elektrienergia müügist 164,7 mln eurot. Tulevaste perioodide tulu seisuga 31.12.2022 vähendati 341,3 mln euro võrra. Lisa a16 Eraldised mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 347,1 3 787,8 4 134,9 117,1 3 701,4 3 818,5 Pensionieraldised 91,9 3 447,6 3 539,5 91,5 3 446,7 3 538,2 Keskkonnakaitselised eraldised 195,4 17,5 212,9 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste 12,6 46,0 58,6 0,7 0,0 0,7 eraldised Kohtukulude eraldised 2,5 4,0 6,5 0,8 0,0 0,8 II samba kogumispensioni riigipoolne 22,9 250,3 273,2 22,9 250,3 273,2 kohustis Muud eraldised 21,8 22,4 44,2 1,2 4,1 5,3 Liikumised 2022 508,5 323,3 831,8 270,6 324,3 594,9 Moodustamine 531,0 536,4 1 067,4 35,0 537,1 572,1 Kulutamine -374,5 0,0 -374,5 -115,2 0,0 -115,2 156  Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku Arvestatud intressikulu 0,0 138,9 138,9 0,0 138,0 138,0 Ümberklassifitseerimine 352,0 -352,0 0,0 350,8 -350,8 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 855,6 4 111,1 4 966,7 387,7 4 025,7 4 413,4 Pensionieraldised 110,3 4 014,3 4 124,6 110,1 4 013,8 4 123,9 Keskkonnakaitselised eraldised 431,3 13,9 445,2 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste 12,2 44,1 56,3 0,7 0,0 0,7 eraldised Kohtukulude eraldised 3,4 4,0 7,4 2,5 0,0 2,5 II samba kogumispensioni riigipoolne 270,5 0,0 270,5 270,5 0,0 270,5 kohustis Kindlustusfondidelt laekunud II samba 0,7 9,2 9,9 0,7 9,2 9,9 väljamaksete eraldis Muud eraldised 27,2 25,6 52,8 3,2 2,4 5,6 Liikumised 2023 -477,5 512,9 35,4 -250,0 496,2 246,2 Moodustamine 262,7 485,5 748,2 -0,1 469,1 469,0 Kulutamine -874,2 -0,6 -874,8 -383,5 0,0 -383,5 Arvestatud intressikulu 0,0 162,0 162,0 0,0 160,7 160,7 Ümberklassifitseerimine 134,0 -134,0 0,0 133,6 -133,6 0,0 Jääk seisuga 31.12.2023 378,1 4 624,0 5 002,1 137,7 4 521,9 4 659,6 Pensionieraldised 136,5 4 508,6 4 645,1 135,3 4 508,0 4 643,3 Keskkonnakaitselised eraldised 206,4 15,9 222,3 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 8,4 48,5 56,9 0,5 0,0 0,5 Kohtukulude eraldised 1,6 4,5 6,1 0,1 0,0 0,1 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis 0,7 8,5 9,2 0,7 8,5 9,2 Muud eraldised 24,5 38,0 62,5 1,1 5,1 6,2 A. Avaliku sektori pensionieraldised Moodustamine Aasta alguses Väljamaksed intressikulu Aasta lõpul Arvestatud 2022. a kokku 3 538,2 -89,1 137,9 536,9 4 123,9 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 516,5 -35,5 59,3 429,9 1 970,2 Kaitseväelaste pensionid 1 088,9 -18,3 42,8 39,3 1 152,7 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 273,4 -5,7 10,6 15,4 293,7 Parlamendipensionid 105,1 -7,4 3,9 -0,1 101,5 Muud ametnike eripensionid 15,5 -0,9 0,6 1,3 16,5 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäridele 300,7 -21,3 11,2 42,9 333,5 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 238,1 0,0 9,5 8,2 255,8 2023. a kokku 4 123,9 -108,0 160,6 466,8 4 643,3 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 970,2 -44,2 77,0 198,8 2 201,8 Kaitseväelaste pensionid 1 152,7 -22,7 45,2 131,6 1 306,8 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 293,7 -6,7 11,4 33,3 331,7 Parlamendipensionid 101,5 -8,2 3,8 14,2 111,3 Muud ametnike eripensionid 16,5 -0,9 0,6 1,1 17,3 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel 333,5 -25,3 12,4 67,7 388,3 pensionäridele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 255,8 0,0 10,2 20,1 286,1 157 2023. a lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 32 400 inimesele (2022. a lõpus 30 167 inimesele). Neist 15 093 olid jäänud pensionile (2022. a lõpus 14 456 pensionäri). Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2023. a moodustasid need kokku kahjumi summas 237,3 mln eurot (2022. a kahjum 394,7 mln eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23). 2023. aastal muutus Päästeteenistuse seadus, mille kohaselt pikendati riikliku vanaduspensioni suurenduse aluseks oleva staaži kogumist kuni 28.02.2043 (varasem 28.02.2023). Lisaks muudeti pensionioote toetuse saamise õigus tähtajatuks ja võrreldes varasemaga saab seda taotleda kuni 5 aastat enne vanaduspensionile jäämist. Muudatuste tulemusena suurenes Päästeameti isikkoosseis, kes teenivad välja staaži pensionisuurenduse saamiseks. 2022. a suurenes Politsei- ja piirivalveametnike eripensionite eraldis oluliselt Politsei- ja piirivalveseaduse muutmise tulemusena. Varem arvestati eripensione teenistusastme tasu ja ametikoha astmepalga alusel. 2022. a muudeti arvestuse aluseks ametikoha põhipalk. Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis. B. Keskkonnakaitselised eraldised Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 445,2 212,9 0,3 0,3 Moodustamine 206,4 426,0 0,0 0,0 Arvestatud intressikulu 0,8 0,5 0,0 0,0 Kulutamine -430,1 -194,2 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 222,3 445,2 0,3 0,3 Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tuhaväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 429,0 mln eurot kasvuhoone- gaaside emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2022. a 193,2 mln eurot, vt lisa a12). C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus. Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2023. a suurendati vastavaid eraldisi 4,7 mln euro võrra (2022. a vähendati 0,7 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 4,1 mln eurot (2022. a 1,6 mln eurot). D. II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis Riik on võtnud kohustise maksta töötasudelt kinnipeetud 2% kogumispensioni maksetele lisaks omapoolselt 4% ehk kahekordse summa juurde. Riik peatas nimetatud maksed alates juulist 2020 kuni august 2021 ja maksis omapoolse osa II samba kogumispensioni fondidest väljujatele siis, kui neil tekkis fondist väljumise õigus ning ülejäänutele 2023. aasta jaanuaris. Sellega jõudis varasematel aastatel arvestatud eraldis nullini. 2023. a täiendatavat eraldist ei moodustatud. 2022. a jooksul maksti kogumispensioni II sambast lahkunutele välja 24,6 mln eurot. 2022. a lõpul suurendati eraldist seisuga 31.12.2022 pensionifondide keskmise tootluse võrra summas 21,6 mln eurot (kajastatud sotsiaaltoetuste kuluna). E. Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis Kogumispensioni seaduse alusel on kindlustusandjatel võimalik loobuda II samba pensionimaksete tegemisest, kandes kindlustuslepingutes kokku lepitud tagatisväärtuste summa üle riigile. 2022. a alguses andsid kaks kindlustusfirmat riigile üle 998 lepingut. Riigile laekus 2022. a 10,5 mln eurot. Sellest tegi riik väljamakseid 2023. a 0,7 mln eurot ja 2022. a 0,6 mln eurot F. Muud eraldised AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2023. a maksti eraldistest välja 46,8 mln eurot (2022. a 43,8 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 45,7 mln eurot (2022. a 44,0 mln eurot), jääk aasta lõpuks 4,5 mln eurot (2022. a lõpuks 5,5 mln eurot). Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitamiseks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks. 158 Lisa a17 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Kuni 1 aasta 408,1 288,7 21,8 718,6 1 kuni 5 aastat 783,4 896,4 71,7 1 751,5 Üle 5 aasta 1 595,1 1 774,9 57,5 3 427,5 Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Kuni 1 aasta 1 075,2 239,4 13,2 1 327,8 1 kuni 5 aastat 133,9 1 052,3 58,4 1 244,6 Üle 5 aasta 2 527,1 1 805,3 44,5 4 376,9 Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6 Kuni 1 aasta 519,9 566,9 16,3 1 103,1 1 kuni 5 aastat 126,3 1 792,3 48,9 1 967,5 Üle 5 aasta 3 045,7 2 047,6 35,7 5 129,0 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Saadud 1 496,1 555,2 13,6 2 064,9 Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0 Tagasi makstud -559,8 -390,7 -22,5 -973,0 Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,4 13,6 Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,2 -0,1 0,1 0,2 Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Saadud 1 321,3 1 766,8 21,1 3 109,2 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4 Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -1 382,1 -444,6 -32,7 -1 859,4 Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1 Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,5 0,1 0,6 Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6 Intressikulu 2022. a -38,7 -17,8 -6,2 -62,7 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,6% 4,6% 1,0% Intressikulu 2023. a -89,7 -125,9 -6,0 -221,6 Keskmine intressimäär (%) 2,4% 3,4% 5,5% 2,9% Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intressikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 33,6 mln eurot (2022. aastal 7,3 mln eurot) (vt lisa a27). Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11. Kapitalirendi ümberklassifitseerimisena kajastuvad müügiootel varadega seotud kohustised (vt lisa a7) ja ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendilepingud. Laenunõuetega on tasaarveldatud EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastava võlakohustiste summa vähenemine (vt lisa a17 B). 159  B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,0 2 032,0 0,5 3 916,5 Kuni 1 aasta 400,4 72,4 0,1 472,9 1 kuni 5 aastat 0,0 364,5 0,2 364,7 Üle 5 aasta 1 483,6 1 595,1 0,2 3 078,9 Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 Kuni 1 aasta 349,7 68,0 0,1 417,8 1 kuni 5 aastat 0,0 498,2 0,0 498,2 Üle 5 aasta 2 481,8 1 562,5 0,0 4 044,3 Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5 Kuni 1 aasta 512,3 68,0 0,0 580,3 1 kuni 5 aastat 0,0 646,1 0,0 646,1 Üle 5 aasta 2 997,2 1 551,9 0,0 4 549,1 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,1 2 031,9 0,5 3 916,5 Saadud 1 496,1 170,0 0,0 1 666,1 Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3 Tagasi makstud -552,1 -73,3 -0,1 -625,5 Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 Saadud 1 321,4 210,0 0,0 1 531,4 Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,0 0,0 9,3 Tagasi makstud -652,7 -67,9 -0,1 -720,7 Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5 Intressikulu 2022 (vt lisa a27) -12,1 -7,2 0,0 -19,3 Keskmine intressimäär 0,5% 0,3% 0,0% 0,4% Intressikulu 2023 (vt lisa a27) -65,5 -50,5 0,0 -116,0 Keskmine intressimäär 2,1% 2,3% 0,0% 2,2% Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 447,1 mln eurot (2022. a lõpul 451,9 mln eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisanduvad pikaajalised intressivõlad summas 34,1 mln eurot (2022. a lõpul 30,3 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu (vt lisa a6). Võlakirjad 31.12.2023 seisuga: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 14.11.2023 30,0 3,990% 15.01.2024 01.12.2023 4,0 3,980% 01.02.2024 21.12.2023 5,0 3,990% 21.03.2024 28.03.2023 125,0 3,324% 28.03.2024 28.09.2023 81,0 4,088% 28.03.2024 25.04.2023 72,0 3,680% 25.04.2024 28.09.2023 204,0 4,111% 27.09.2024 03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030 06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030 Kokku 3 521,0 160 Võlakirjad 31.12.2022 seisuga: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 31.03.2022 250,0 -0,225% 30.03.2023 16.06.2022 100,0 0,900% 15.06.2023 10.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 12.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2032 Kokku 2 850,0 Võetud laenud 31.12.2023 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 17.12.2014 EIB 51,4 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 58,6 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 29.04.2021 EIB 107,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032 26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise 11.05.2021 140,0 04.07.2029 rahastu 0% Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise 11.05.2021 90,0 04.01.2047 rahastu 0,75% 22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033 Kokku 1 819,7 Võetud laenud 31.12.2022 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 17.12.2014 EIB 77,1 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 87,9 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 29.04.2021 EIB 120,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032 26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise 11.05.2021 140,0 04.07.2029 rahastu 0% Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise 11.05.2021 90,0 04.01.2047 rahastu 0,75% Kokku 1 677,7 Lisa a18 Tuletisinstrumendid mln eurot Konsolideeritud 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajalised lepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 152,3 41,2 399,8 0,1 193,7 2,5 Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajalised lepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 131,1 1,6 206,4 0,8 87,3 4,3 161  Konsolideeritud 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,0 15,2 6,0 0,0 12,5 0,0 Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 3,3 5,6 58,6 60,3 52,3 51,9 Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 4,4 -0,1 3,5 89,8 1,8 76,2 Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 4,0 9,1 0,4 0,4 0,0 18,8 Elektrienergia universaalteenus 9,1 0,0 0,0 37,1 0,0 0,0 Rohesertifikaadid 4,4 10,2 7,0 9,4 0,0 0,0 Muud tuletisinstrumendid 0,0 1,6 0,0 3,3 0,2 0,2 Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 8,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Intressimäära vahetuslepingud - läbi tulemiaruande 0,0 0,0 14,6 0,0 0,0 0,0 Kokku tuletisinstrumendid 317,5 84,4 696,3 201,2 347,8 153,9 Sh lühiajaline osa 59,7 67,8 199,8 169,1 160,2 116,1 Sh pikaajaline osa 257,8 16,6 496,5 32,1 187,6 37,8 Riskimaandamise reserv 2023 2022 Riskimaandamise reserv perioodi alguses 698,4 211,5 Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus -438,8 670,3 Kajastatud tegevustulude vähendamisena 48,2 155,0 Kajastatud tegevuskulude vähendamisena -162,1 -335,1 Kajastatud intressikulu vähendamisena (-) suurenemisena (+) -3,5 0,1 Vähemusosaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -0,6 -3,4 Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 141,6 698,4 Lisa a19 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 2022 2023 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded Euroopa Liidu fondidest 522,4 570,6 1 091,6 709,4 879,1 1 236,2 870,3 1 097,4 Muu välisabi 13,0 23,4 37,7 12,4 32,7 55,9 17,8 141,8 Kodumaised toetused 0,6 52,3 46,7 1,0 50,2 46,2 0,7 46,6 Saadud toetused kokku 536,0 646,3 1 176,0 722,8 962,0 1 338,3 888,8 1 285,8 Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 35,1 mln euro väärtuses (2022. a 9,9 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 5,7 mln eurot (2022. a 8,0 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). 162  A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2023 2022 Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks tegevuskuludeks tegevuskuludeks Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud soetuseks soetuseks soetuseks soetuseks Põhivara Põhivara põhivara põhivara Põllumajandus 11,8 235,6 7,2 59,8 15,2 260,6 1,2 50,2 Transport 6,6 0,0 139,3 53,4 3,0 0,0 98,8 14,9 Elamumajandus 0,0 0,0 0,1 39,5 0,0 0,0 0,2 54,7 Muu majandus 49,0 32,2 167,2 54,4 39,4 29,0 113,8 51,0 Keskkonnakaitse 16,4 5,2 3,7 12,5 10,5 1,7 2,0 22,3 Haridus 28,8 39,4 63,2 20,3 30,0 52,1 49,9 29,9 Tervishoid 11,5 1,0 75,6 21,6 27,2 0,9 34,8 12,2 Sotsiaalne kaitse 21,3 15,3 0,6 8,8 29,7 22,1 5,7 4,4 Üldised valitsussektori teenused 29,3 6,2 23,9 6,6 25,9 5,0 27,6 9,8 Riigikaitse 9,1 0,4 35,6 0,0 4,9 0,3 4,9 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 8,5 3,1 0,2 1,1 9,8 2,1 0,6 0,2 Avalik kord ja julgeolek 8,9 0,3 3,6 0,2 6,3 0,3 10,9 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 201,2 338,7 520,2 278,2 201,9 374,1 350,4 249,6 Vahendatud toetused kokku 616,9 mln eurot (2022. a kokku 623,7 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 163,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 193,8 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 183,0 mln euro võrra (2022. a suurenemine 58,4 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). A2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 522,3 566,6 1 030,9 709,1 871,9 1 188,6 869,7 1 087,1 Muu välisabi 6,6 20,7 35,9 12,2 28,9 52,1 15,2 133,5 Kodumaised toetused 0,3 52,6 19,1 1,0 50,8 14,8 0,9 46,9 Saadud toetused kokku 529,2 639,9 1 085,9 722,3 951,6 1 255,5 885,8 1 267,5 A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2023 2022 Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks tegevuskuludeks tegevuskuludeks Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud soetuseks soetuseks soetuseks soetuseks Põhivara Põhivara põhivara põhivara Põllumajandus 10,2 237,0 7,1 59,9 13,9 261,9 1,1 50,2 Transport 1,8 4,0 58,1 125,8 1,5 0,9 47,8 71,7 Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 39,6 0,0 0,0 0,0 54,9 Muu majandus 10,9 48,0 122,5 64,1 9,6 34,4 27,5 76,5 163  2023 2022 Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks tegevuskuludeks tegevuskuludeks Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud soetuseks soetuseks soetuseks soetuseks Põhivara Põhivara põhivara põhivara Keskkonnakaitse 7,9 14,2 0,6 15,6 8,5 4,6 0,3 24,0 Haridus 25,7 41,9 63,3 20,3 24,8 56,8 50,1 29,9 Tervishoid 4,0 1,4 1,1 94,6 20,9 1,4 1,8 45,0 Üldised valitsussektori teenused 23,5 10,3 20,5 10,0 21,4 8,1 27,0 10,5 Sotsiaalne kaitse 21,2 15,3 0,8 8,5 29,6 22,2 0,8 9,3 Riigikaitse 8,1 0,7 32,6 1,4 4,2 0,5 4,9 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 4,8 3,9 0,0 1,0 6,1 3,4 0,1 0,2 Avalik kord ja julgeolek 9,0 0,4 3,7 0,2 6,4 0,3 10,9 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 127,1 377,1 310,3 441,0 146,9 394,5 172,3 372,2 Vahendatud toetused kokku 818,1 mln eurot (2022. a kokku 766,7 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 161,5 mln euro võrra (2022. a suurenemine 200,2 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 182,1 mln euro võrra (2022. a suurenemine 57,0 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). B. Antud toetused B1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 Arvestatud kulu Arvestatud kulu ettemaksed ettemaksed ettemaksed Kohustised Kohustised Kohustised (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) Makstud Makstud Makstud (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 30,4 141,0 -593,3 15,4 144,6 -604,0 34,4 175,3 Muu välisabi 2,9 2,9 -30,4 17,6 3,1 -12,9 2,9 3,2 Kodumaised toetused 122,8 97,8 -6 039,1 109,6 118,6 -6 930,8 93,5 103,1 Antud toetused kokku 156,1 241,7 -6 662,8 142,6 266,3 -7 547,7 130,8 281,6 B1.1. Antud toetused tegevusala järgi 2023 2022 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 654,5 -935,2 -10,5 -3 125,4 -828,3 -7,3 Haridus -29,6 -975,6 -49,5 -25,6 -878,1 -33,5 Põllumajandus 0,0 -271,1 -70,2 -0,2 -300,9 -59,2 Transport 0,0 -127,4 -63,9 0,0 -113,9 -30,6 Elamumajandus 0,0 -0,6 -63,0 0,0 -0,3 -64,7 Muu majandus 0,0 -128,3 -55,5 0,0 -122,4 -51,8 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -501,7 -40,7 0,0 -438,2 -55,5 Keskkonnakaitse 0,0 -17,5 -23,0 0,0 -14,0 -31,6 Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -168,0 -45,8 -2,5 -148,8 -41,0 Riigikaitse -15,8 -63,8 -8,3 -12,1 -51,8 -6,3 164  2023 2022 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Tervishoid -0,9 -182,3 -27,2 -0,3 -194,8 -12,7 Avalik kord ja julgeolek 0,0 -13,7 -2,9 0,0 -9,7 -1,3 Antud toetuste kulu kokku -3 702,0 -3 385,2 -460,5 -3 166,1 -3 101,2 -395,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 11,7 mln euro võrra (2022. a suurenemine 6,4 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,2 mln euro võrra (2022. a vähenemine 34,0 mln eurot). B2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud kulu Arvestatud kulu 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Kohustised Kohustised Kohustised (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) Makstud Makstud Makstud (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 36,4 162,9 -735,6 29,0 192,2 -805,1 72,9 228,9 Muu välisabi 1,7 3,1 -30,9 15,3 3,5 -13,0 0,7 3,7 Kodumaised toetused 155,1 191,6 -6 368,4 175,6 212,8 -7 267,9 127,0 202,1 Antud toetused kokku 193,2 357,6 -7 134,9 219,9 408,5 -8 086,0 200,6 434,7 B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi 2023 2022 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 654,5 -935,7 -12,8 -3 125,2 -828,9 -13,0 Haridus -29,6 -1 001,4 -50,3 -25,5 -898,5 -33,5 Põllumajandus 0,0 -270,1 -70,3 0,0 -299,0 -59,3 Transport 0,0 -219,3 -153,5 0,0 -195,0 -107,1 Elamumajandus 0,0 -1,0 -63,6 0,0 -0,5 -65,6 Muu majandus 0,0 -212,9 -77,1 0,0 -231,3 -91,6 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -511,4 -49,2 -0,1 -445,9 -62,4 Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -255,6 -50,8 -2,1 -222,2 -45,9 Keskkonnakaitse 0,0 -37,8 -23,6 0,0 -23,9 -27,6 Tervishoid -0,9 -183,7 -107,1 -0,3 -195,5 -48,9 Riigikaitse -15,8 -68,7 -11,1 -12,1 -56,4 -6,4 Avalik kord ja julgeolek 0,0 -14,1 -2,9 0,0 -10,0 -1,2 Antud toetused kokku -3 702,0 -3 711,7 -672,3 -3 165,3 -3 407,1 -562,5 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 8,7 mln euro võrra (2022. a suurenemine 42,6 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 26,0 mln euro võrra (2022. a vähenemine 1,9 mln eurot). B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi 2023 2022 Pensionid -2 544,8 -2 186,2 Üksi elava pensionäri toetus -12,7 -19,3 165  2023 2022 Peretoetused -858,9 -697,5 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -92,7 -94,4 Ajutiselt II samba kogumispensioni fondidesse eraldatud 4% vahendid ja neilt 0,0 -21,6 arvestatud tootlus Puudega inimestele -77,0 -62,6 Õppetoetused -24,1 -19,3 Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -67,7 -45,5 Muud toetused -24,1 -18,9 Sotsiaaltoetused kokku -3 702,0 -3 165,3 Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ulatuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on riigieelarves planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august 2021 4% maksed fondidele ja maksis selle tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõplike väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. a jaanuaris. 2021. a eraldati peatatud osa väljamaksmiseks riigieelarvest eraldi vahendid summas 205,5 mln eurot ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasutatud. 2022. a lõpul arvestati peatatud 4% kogumispensioni vahenditele lisaks tootlust summas 21,6 mln eurot, mis maksti kogumis- pensionifondidele samuti välja 2023. a jaanuaris (vt ka lisa a16 D). B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi 2023 2022 Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks Kohaliku omavalitsuse üksustele -839,2 -129,0 -717,4 -132,2 Tervisekassale -426,6 -1,0 -407,5 -0,4 Töötukassale -565,4 0,0 -525,4 0,0 Avalik-õiguslikele ülikoolidele -308,5 -19,9 -282,2 -10,4 Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -123,4 -41,0 -108,4 -30,4 Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -484,2 -266,6 -370,9 -155,6 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -56,5 -20,0 -115,3 -62,8 Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -148,9 -46,8 -132,2 -57,7 Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -346,3 -145,6 -407,8 -111,2 Mitteresidentidele -412,7 -2,4 -340,0 -1,8 Kokku -3 711,7 -672,3 -3 407,1 -562,5 Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 343,8 mln eurot (2022. a 295,4 mln eurot). Lisa a20 Reservid mln eurot A. Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel. Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei võetud stabiliseerimisreservist raha välja. 166  2023 2022 Jääk perioodi alguses 423,9 430,1 Finantstulu reservi paigutamiselt 16,3 -7,1 Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) 0,0 0,9 Jääk perioodi lõpus 440,2 423,9 Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus 2023 2022 Rahavood põhitegevusest kokku -785,5 254,3 Rahavood investeerimistegevusest kokku -103,0 -1 373,7 Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood -485,5 1 164,5 Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -861,3 -628,5 Kokku -2 235,3 -583,4 B. Omandireformi reservfond Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. 2023 2022 Jääk perioodi alguses 50,4 41,8 Maa erastamisest laekunud tulu 4,6 5,8 Laekunud Estonian Air pankrotipesast (vt lisa a6) 0,0 5,4 Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -3,6 -2,6 Jääk perioodi lõpus 51,4 50,4 C. Riigikassa likviidsusreserv 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Likviidsusreserv (likviidsed varad) 2 071,0 2 536,6 1 628,8 Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 1 952,5 1 718,1 1 895,1 Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe 118,5 818,5 -266,3 Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõudeid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid. Lisa a21 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Riigilõivud (vt lisa a4) 86,5 91,3 87,0 91,7 Tulu majandustegevusest 4 236,5 4 420,5 433,9 422,8 Tulu elektrienergia müügist 1 664,8 1 907,4 0,0 0,0 Tulu tervishoiust 743,1 640,1 8,5 7,5 Tulu transporditeenustelt 292,6 284,2 5,6 2,2 Tulu põllu- ja metsamajandusest 313,1 311,4 8,7 8,5 167  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 212,3 222,7 0,0 0,0 Tulu sideteenustelt 121,9 107,5 1,8 1,4 Tulu soojusenergia müügist 53,4 64,4 0,1 0,1 Üür ja rent 40,0 40,5 1,1 0,8 Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 20,1 38,0 11,4 29,5 Saastekvootide müük 360,0 334,4 360,0 334,3 Veeteetasu 8,9 8,2 8,9 8,2 Tulu haridusalasest tegevusest 25,4 23,1 11,8 11,9 Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 41,9 31,9 3,4 3,0 Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 10,1 11,3 0,0 0,0 Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 15,7 8,8 0,0 0,0 Muu toodete ja teenuste müük 313,2 386,6 12,6 15,4 Kokku kaupade ja teenuste müük 4 323,0 4 511,8 520,9 514,5 2022. aastasse arvestati konsolideeritud aruandes tagasiulatuvalt juurde tulu elektrienergia müügist 164,7 mln eurot arvestuspõhimõtte muutuse tõttu (vt lisa a15). Lisa a22 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,2 4,3 0,1 0,1 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 27,7 54,8 26,3 52,1 Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,1 0,1 0,0 0,1 Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 23,2 19,2 20,6 17,3 Trahvid (vt lisa a4) 27,7 32,9 25,0 23,9 Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a4) 22,7 23,9 34,2 41,2 Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a4) 40,4 54,2 69,7 110,2 Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,0 0,1 0,7 0,8 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 10,5 9,5 10,5 9,5 Teekasutustasu (vt lisa a4) 21,0 21,5 21,0 21,5 Kasum/kahjum varude müügist 9,3 7,3 0,3 0,2 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 0,0 0,0 Muud tulud 23,7 7,6 12,9 4,1 Muud tulud kokku 432,2 661,5 221,3 281,0 Lisa a23 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -27,1 -22,4 -27,1 -22,4 Ametnikud -498,6 -435,5 -498,6 -435,5 Nõukogude ja juhatuste liikmed -17,0 -16,3 0,0 0,0 168  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Töötajad -1 190,1 -1 003,6 -398,7 -321,6 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 732,8 -1 477,8 -924,4 -779,5 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -36,5 -30,4 -22,0 -20,4 Eripensionid ja pensionisuurendused -161,9 -99,6 -161,9 -99,6 Töötasukulud kokku -1 931,2 -1 607,8 -1 108,3 -899,5 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 363 356 363 356 Ametnikud 16 246 16 044 16 246 16 044 Nõukogude ja juhatuste liikmed 240 227 0 0 Töötajad 42 215 40 481 14 446 13 513 Keskmine töötajate arv kokku 59 064 57 108 31 055 29 913 Muud tööjõukulud Erisoodustused -16,4 -14,1 -7,9 -6,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -591,9 -504,4 -321,5 -271,7 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 40,6 32,4 6,7 4,2 Muud tööjõukulud kokku -567,7 -486,1 -322,7 -274,4 Tööjõukulud kokku -2 498,9 -2 093,9 -1 431,0 -1 173,9 Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v.a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust. Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastatakse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu. Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a24 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tootmiskulud -1 120,0 -1 338,9 0,3 0,3 Ravimid ja meditsiiniteenused -176,9 -191,8 -10,2 -39,5 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -185,8 -185,6 -182,1 -181,5 Sõidukite majandamiskulud -191,4 -165,0 -45,3 -42,4 Rajatiste majandamiskulud -136,7 -128,5 -57,6 -52,5 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -210,1 -165,8 -210,4 -165,9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -127,0 -102,6 -84,1 -66,5 Administreerimiskulud -101,0 -90,7 -51,0 -50,3 Sotsiaalteenused -78,1 -142,5 -106,9 -175,6 Inventari majandamiskulud -59,8 -40,1 -36,1 -25,1 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -66,7 -59,9 -14,7 -15,9 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -58,4 -48,3 -51,6 -43,1 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -5,9 -0,1 0,0 0,0 Uurimis- ja arendustööd -25,0 -22,3 -17,7 -15,3 Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -31,2 -25,5 -24,3 -22,7 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -30,6 -28,8 -6,5 -5,2 169  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Muu erivarustus ja materjalid -31,5 -25,7 -7,5 -8,5 Toiduained ja toitlustusteenused -25,8 -21,2 -16,2 -12,6 Transporditeenused -12,1 -15,2 -4,3 -7,3 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -23,7 -19,7 -11,4 -10,3 Eri- ja vormiriietus -10,0 -8,0 -5,6 -4,3 Mitmesugused muud majanduskulud -25,3 -21,5 -21,2 -17,8 Kokku majandamiskulud -2 733,0 -2 847,7 -964,4 -962,0 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a25 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,4 -2,4 -0,1 -0,1 Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -1 369,7 -670,3 -308,4 -272,0 Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -77,2 -66,3 -48,5 -40,1 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 449,3 -739,0 -357,0 -312,2 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a26 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Riigisaladusega seotud kulud -133,3 -143,5 -133,3 -143,5 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) -2,4 6,4 0,2 5,5 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -1,0 -9,7 -0,7 -1,3 Varude allahindlus -16,9 -3,4 -0,1 -1,9 Saastekvootide kulu -205,4 -428,7 0,0 0,0 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -218,9 -349,8 0,0 0,0 Muud kulud -16,4 -10,4 -2,7 -3,3 Muud kulud kokku -594,3 -939,1 -136,6 -144,5 170 Lisa a27 Finantstulud ja –kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tulem osalustelt 2,1 30,5 178,6 331,8 Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -5,3 -10,9 Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 223,0 189,8 Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,8 0,8 Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a9) 0,0 0,0 -39,9 152,1 Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) 0,9 27,6 0,0 0,0 Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a8, a9) 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 1,2 2,9 0,0 0,0 Intressikulu -391,0 -198,6 -338,7 -162,1 Laenukohustistelt (vt lisa a17) -188,0 -55,4 -116,0 -19,3 Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -162,0 -138,9 -160,7 -138,0 Hoiustelt -41,1 -3,6 -62,2 -4,4 Muudelt kohustistelt 0,1 -0,7 0,2 -0,4 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 93,4 -8,5 67,7 1,1 Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) 63,5 2,5 33,2 1,0 Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) 40,4 -12,0 39,2 -10,6 Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) -15,0 -2,4 -15,8 -3,0 Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 11,0 12,9 Muud finantstulud ja -kulud 4,5 3,4 0,1 0,8 Muud finantstulud 4,7 5,8 4,2 3,6 Intressitulu laenudelt 4,4 4,8 4,2 2,6 Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) 0,0 0,9 0,0 0,9 Muud finantstulud 0,3 0,1 0,0 0,1 Muud finantskulud -0,3 -0,4 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -291,1 -171,2 -88,2 174,4 Lisa a28 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsus- sektori teenused 211,1 139,8 66,9 161,4 579,2 184,0 127,2 60,7 25,3 397,2 Riigikaitse 165,2 312,7 97,6 64,7 640,2 139,2 254,9 75,6 51,4 521,1 Avalik kord ja julgeolek 406,6 91,4 29,1 68,9 596,0 344,0 81,8 24,0 91,7 541,5 171  2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Majandus 626,5 1 632,5 1 160,3 523,0 3 942,3 543,0 1 788,8 484,2 826,1 3 642,1 Keskkonnakaitse 47,8 31,4 5,3 0,7 85,2 43,2 26,4 6,5 0,1 76,2 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,6 0,5 0,0 0,1 1,2 0,6 0,7 0,2 0,1 1,6 Tervishoid 481,8 246,4 38,6 5,7 772,5 411,7 262,4 35,1 3,9 713,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 89,4 105,5 14,7 0,0 209,6 76,6 94,8 19,2 0,1 190,7 Haridus 235,1 79,5 25,5 0,0 340,1 188,1 68,7 24,2 0,1 281,1 Sotsiaalne kaitse 234,8 93,3 11,3 161,1 500,5 163,5 142,0 9,3 139,3 454,1 Kulud kokku 2 498,9 2 733,0 1 449,3 985,6 7 666,8 2 093,9 2 847,7 739,0 1 138,1 6 818,7 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. B. Konsolideerimata aruanne 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori teenused 198,3 103,6 33,5 178,1 513,5 173,1 90,4 29,4 24,2 317,1 Riigikaitse 161,1 318,9 96,6 64,7 641,3 135,6 264,8 75,1 51,4 526,9 Avalik kord ja julgeolek 406,6 160,5 29,1 68,9 665,1 344,0 153,1 24,1 91,6 612,8 Majandus 143,1 109,1 157,2 1,9 411,3 121,8 98,2 145,9 -2,0 363,9 Keskkonnakaitse 37,1 22,7 3,3 0,6 63,7 34,3 24,2 4,4 0,0 62,9 Tervishoid 28,9 22,9 1,1 0,1 53,0 26,0 69,2 0,9 1,9 98,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 19,7 17,0 3,1 0,0 39,8 17,4 19,3 3,0 0,0 39,7 Haridus 223,7 96,7 24,9 -0,1 345,2 178,3 83,3 23,6 0,1 285,3 Sotsiaalne kaitse 212,5 113,0 8,2 161,1 494,8 143,4 159,5 5,8 139,3 448,0 Kulud kokku 1 431,0 964,4 357,0 475,3 3 227,7 1 173,9 962,0 312,2 306,5 2 754,6 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23). 172 Lisa a29 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad 593,4 881,2 1 183,2 6 048,1 6 318,9 6 724,1 Käibevara 457,6 739,1 1 060,0 528,2 798,0 1 553,1 Raha ja pangakontod 170,4 454,7 758,4 170,4 454,7 758,4 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 119,3 105,8 98,8 190,0 172,5 172,2 Muud nõuded ja ettemaksed 167,9 178,6 202,8 167,8 170,8 622,5 Põhivara 135,8 142,1 123,2 5 519,9 5 520,9 5 171,0 Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 524,1 430,8 441,7 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 88,3 87,0 65,0 4 514,4 4 490,0 4 169,9 Muud nõuded ja ettemaksed 47,5 55,1 58,2 481,4 600,1 559,4 Kohustised 1 830,0 1 644,9 1 413,3 2 646,5 2 342,1 2 495,4 Lühiajalised kohustised 1 787,2 1 599,8 1 368,7 2 553,1 2 242,2 2 392,0 Saadud maksude, lõivude, trahvide 22,1 17,9 19,6 41,6 34,3 35,4 ettemaksed Võlad tarnijatele 10,6 11,9 10,2 24,7 27,3 27,3 Maksuvõlad 376,9 352,3 328,2 376,9 352,3 328,2 Muud kohustised ja saadud 1 377,6 1 217,7 1 010,7 2 109,4 1 827,6 2 000,4 ettemaksed Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,5 0,7 0,7 Pikaajalised kohustised 42,8 45,1 44,6 93,4 99,9 103,4 Muud kohustised ja saadud 42,8 45,1 44,6 93,4 99,9 103,4 ettemaksed B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud 1 097,6 1 012,7 490,8 486,1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 250,5 233,4 406,0 365,2 Kaupade ja teenuste müük 808,9 743,9 11,5 10,6 Saadud toetused 25,8 23,4 18,0 24,1 Muud tulud 12,4 12,0 55,3 86,2 Tegevuskulud -6 640,4 -6 021,7 -7 437,2 -6 710,5 Antud toetused -2 668,9 -2 406,7 -3 292,6 -2 925,6 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 919,7 -3 555,3 -3 919,7 -3 555,3 Tööjõukulud -0,3 -0,2 -0,3 -0,3 Majandamiskulud -51,2 -59,8 -224,4 -230,1 Muud tegevuskulud -0,3 0,3 -0,2 0,8 Tegevustulem -5 542,8 -5 009,0 -6 946,4 -6 224,4 Finantstulud ja -kulud -31,9 2,9 138,9 343,1 Tulem osalustelt 1,3 3,5 178,6 331,8 Muud finantstulud ja -kulud -33,2 -0,6 -39,7 11,3 Aruandeperioodi tulem -5 574,7 -5 006,1 -6 807,5 -5 881,3 Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 173 Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarettevõtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Lisa a30 Tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Tingimuslikud kohustised 8 056,7 6 677,9 8 261,5 7 481,5 Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finants- 2 035,3 1 655,1 2 035,3 1 655,1 institutsioonides (vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 34,5 36,5 34,5 36,5 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 146,5 126,0 0,0 0,0 Laenutagatiseks panditud käibevara 24,6 7,9 0,0 0,0 Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 370,4 305,9 321,8 304,0 Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 032,7 2 070,5 1 679,4 1 674,6 Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 969,4 569,6 2 235,3 1 883,7 Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 83,2 89,3 993,3 982,7 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 2 360,1 1 817,1 961,9 944,9 Tingimuslikud nõuded 406,3 405,3 10,4 15,1 Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 406,3 405,3 10,4 15,1 A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku Seisuga 31.12.2022 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 141,5 0,9 1 153,2 0,0 1 587,4 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 0,0 55,8 9,1 67,4 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1 Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 147,4 1,0 1 209,0 9,1 1 669,2 Seisuga 31.12.2023 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 141,2 0,9 1 586,1 0,0 2 027,1 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 2,8 1,1 0,0 0,0 4,0 7,9 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1 Kokku 24,8 193,2 72,8 21,8 145,7 1,0 1 586,1 4,0 2 049,4 *KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3). Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse. B. Antud garantiid Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Rahastamisraskustesse sattunud EFSF euroala liikmesriigid 1 547,8 1 543,0 1 547,8 1 543,0 Liikmesriigid eriolukorras töötuse Euroopa Komisjon riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7 174  Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 22,0 22,0 22,0 Euroopa Komisjon Ukraina laenude garantii 7,4 7,4 7,4 7,4 Projektipõhised investeeringulaenud EIB ja -tagatised 1,1 1,1 1,1 1,1 EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Pangad, liisingfirmad, ettevõtlus- ja eluasemelaenude välisfirmad käendused, ekspordigarantiid 262,0 306,9 0,0 0,0 Eesti pangad ja Maaelu Edendamise SA liisingfirmad maaelulaenude käendused 85,3 89,0 0,0 0,0 Muud 6,2 0,2 0,2 0,2 Kokku 2 032,7 2 070,5 1 679,4 1 674,6 C. Toetuste andmise kohustised Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Euroopa Liidu fondidest 368,6 477,1 1 182,9 1 767,5 Muu välisabi 6,2 11,0 7,0 12,0 Kodumaised toetused 594,6 81,5 1 045,4 104,2 Kokku 969,4 569,6 2 235,3 1 883,7 D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Rendikohustised Kuni 1 aasta 36,6 35,1 137,3 127,9 1 kuni 5 aastat 42,5 50,7 270,5 268,9 Üle 5 aasta 4,1 3,5 585,5 585,9 Kokku 83,2 89,3 993,3 982,7 Rendinõuded Kuni 1 aasta 19,7 18,8 1,2 0,9 1 kuni 5 aastat 51,3 50,3 4,6 3,8 Üle 5 aasta 335,3 336,2 4,6 10,4 Kokku 406,3 5,34,3 405,3 10,4 15,1 Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11. E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 135,8 140,6 0,0 0,0 Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 624,4 418,9 92,1 224,9 Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuse kohustised 837,9 699,9 837,9 699,9 Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud 725,1 531,1 0,0 0,0 kohustised Muud tarnelepingud 36,9 26,6 31,9 20,1 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 2 360,1 1 817,1 961,9 944,9 175 Lisa a31 Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arvestuspõhimõtted vastavad 2023. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele. 2023. a riigieelarve ülesehitus on sarnane 2022. a riigieelarvega. Ministeeriumite valitsemisalade kulud on liigendatud tulemusvaldkondadele, nende all olevate programmidele ja programmide koosseisus olevatele tegevustele. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetuseks ette nähtud investeeringud on igas valitsemisalas esitatud investeeringuprojektide kaupa, kui projekti maksumus on alates 10,0 mln eurost. Muud investeeringud on esitatud ühisel real. Käibemaksukulu on jaotatud käibemaksuks kuludelt, investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt ning liidetud vastavalt kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahule. 2022. a tegelikud võrdlusandmed on võrreldes riigi 2022. a raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega korrigeeritud lähtudes 2023. a riigieelarve ülesehituses muudetud programmide tegevustest või eraldi välja toodud investeeringuprojektidest. Kui 2022. a võrdlusandmeid oli võimalik sobivalt ümber paigutada, näiteks tõsta mitme varem eraldi kajastatud tegevuse kohta kokku ühele tegevusele, siis on seda tehtud. 2023. a aruandes on erinevalt varasematel aastatel esitatud aruannetest Vabariigi Valitsuse eelarve osas kajastatud Rahandusministeeriumi poolt täidetavad tegelikud kulud kajastatud ka Rahandusministeeriumi valitsemisala korrigeerimistena (kuna need kulud kajastuvad Rahandusministeeriumi valitsemisala tulemiaruandes). 2022. a võrdlusandmetes on seetõttu lisatud korrigeerimistesse -2 557 446 tuh eurot. Aruanne algab koondosaga. Seejärel on esitatud andmed põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kaupa. Kõikides aruande osades on eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantseerimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad tehingud finantsvarade ja –kohustistega). Eraldi on välja toodud piirmääraga kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille limiidi ületamisele on eelarveseadusega kehtestatud piirangud. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahud sisaldavad järgmisi vahendeid, mida ei loeta piirmääraga vahenditeks: 1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seaduse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud summasid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulude arvel tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saamisel sõltumata riigieelarves planeeritud summadest; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu; 4) piirmääaraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingutega kaasnev käibemaksukulu. Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja kulusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigeerida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida arvestati riigieelarves raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt. Aruande osades (valitsemisalade kaupa) on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuuluvad tulud ja kulud kajastatud alajaotuses „Korrigeerimised“. Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmärgiga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga. Riigisisesed tehingud on koondosas elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitsemisala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarve limiiti, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade riigiasutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tuludest teiste valitsemisalade riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineerimised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 07.12.2022 vastu võetud 2023. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 15 590,4 mln eurot, kulude maht 16 838,9 mln eurot, investeeringute maht 755,7 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 467,6 mln eurot. Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2022. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2023. a eelarvesse. Lõplikuks 2022. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 599,6 mln eurot. 176  A. 2022. aastast 2023. aastasse üle toodud eelarve tuh eurot Majandus- Käskkirjaga tegevuse, Sh üle kantud saastekvootide Välistoetuste ja muudatused kindlaks- müügi ja kaas- peale 2022. a määratud kodumaiste finantseerimise aastaaruande Valitsemisala jäägid toetuste jäägid jäägid Kokku kinnitamist Vabariigi Valitsus 179 124 0 0 179 124 -191 Riigikogu 2 322 0 0 2 322 -1 Vabariigi President 491 0 0 491 0 Riigikontroll 805 0 0 805 0 Õiguskantsler 83 9 1 93 10 Riigikohus 647 20 0 667 0 Riigikantselei 2 160 0 0 2 160 0 Haridus- ja Teadusministeerium 78 382 13 296 61 961 153 639 0 Justiitsministeerium 11 207 2 608 1 338 15 153 -925 Kaitseministeerium 76 894 1 655 19 400 97 949 0 Kliimaministeerium 22 234 220 363 6 862 249 458 0 Kultuuriministeeria1um 41 954 48 020 190 90 165 0 Majandus- ja 198 932 126 742 40 987 366 662 -450 Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandus- 13 666 3 740 1 031 18 437 0 ministeerium Rahandusministeerium 158 252 59 522 3 556 221 330 -600 Siseministeerium 57 439 5 328 11 475 74 241 0 Sotsiaalministeerium 92 165 8 197 1 162 101 524 0 Välisministeerium 20 685 4 627 89 25 401 0 Kokku 957 444 494 128 148 050 1 599 621 -2 157 2022. a aruandes esitati 2023. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 601,8 mln eurot. 2023. a muudeti üle toodud vahendite eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2023. aastas ja planeeritakse need 2023. aastale järgnevatel aastatel. Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber (vt lisa a1 A) ja sellega seoses jaotati II poolaasta tegevusteks ette nähtud riigieelarve valitsemisalade vahel ümber. Riigikogu võttis sellega seoses 20.06.2023 vastu riigieelarve muutmise seaduse. Ühtlasi muutus kahe ministeeriumi nimetus: Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium nimetati ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu on 2023. a riigieelarve valitsemisalade alajaotistes mitmed programmid ja tegevused I poolaastal ühe ja II poolaastal teise ministeeriumi valitsemisala all, võrreldavad 2022. a näitajad on kajastatud aga selle ministeeriumi valitsemisala juures, kus nimetatud tegevusi viidi ellu 2022. aastal (ei ole jaotatud kahe poolaasta andmeteks). 27.11.2023. a võttis Riigikogu vastu teise 2023. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti veelkord kulude jaotust valitsemisalade programmide tegevuste ja investeeringute vahel. Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel kvartaalsete liigenduste alusel ja Vabariigi Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist eraldatud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tulust tekkinud eelarvega. Tegelik tuludes sõltuv eelarve saadakse tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tulud). Lõpliku eelarve kujunemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis. B. Lõpliku eelarve kujunemine tuh eurot Kulud, investeeringud Tulud Finantseerimistehingud ja käibemaksukulu Esialgne eelarve 15 590 358 -17 594 640 467 591 177  Kulud, investeeringud Tulud Finantseerimistehingud ja käibemaksukulu Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -1 415 321 -184 300 Eelarves kavandatud toetused 1 617 439 8 775 Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine -1 539 641 -19 262 Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 174 766 Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -91 889 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 39 911 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -58 027 Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 236 018 Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -180 652 Eelarves kavandatud muud tulud kulutuste tegemiseks 20 983 Tegelikud muud tulud kulutuste tegemiseks -9 646 Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000 Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -3 066 Lõplik eelarve 15 590 358 -18 801 765 272 804 Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 207 mln euro võrra. C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondosa kirjete võrdlus tuh eurot 2023 2022 Eelarve Tulemi- Eelarve Tulemi- Kirje nimetus täitmine aruanne Vahe täitmine aruanne Vahe Tulud Maksud ja 12 810 633 12 582 904 -227 728 11 948 516 11 773 024 -175 492 sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük 520 864 520 864 0 514 521 514 521 0 Riigilõivud 86 982 91 722 Tulu majandustegevusest 433 882 422 799 Saadud toetused 1 106 566 1 255 544 148 978 1 048 209 1 085 876 37 666 Muud tulud 213 866 221 277 7 411 275 692 280 986 5 294 Tulu põhivara ja varude müügist 26 761 52 463 Trahvid ja muud varalised karistused 23 695 22 910 Keskkonnatasud 103 442 152 374 Muud tegevustulud 59 968 47 944 Intressi- ja dividenditulud 283 030 -283 030 209 622 -209 622 Riigieelarve tuludesse kaasamata tulud -103 535 103 535 6 782 -6 782 Tulemiaruande kirjed, mis ei kajastu riigieelarves eraldi kirjetel Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 321 321 12 488 12 488 Tulem osalustelt 178 612 178 612 331 756 331 756 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 67 668 67 668 1 074 1 074 Muud finantstulud 4 232 4 232 3 617 3 617 Tulud kokku 14 831 424 14 831 424 0 14 003 342 14 003 342 0 Kulud Riigieelarve kulud -15 896 750 -13 913 756 178  2023 2022 Eelarve Tulemi- Eelarve Tulemi- Kirje nimetus täitmine aruanne Vahe täitmine aruanne Vahe Riigieelarvesse kuludesse kaasamata kulud 111 314 -82 833 Kulud tulemiaruandes Antud toetused -8 086 033 -7 134 902 Ebatõenäoliselt laekuvad -39 521 -34 168 maksud, lõivud, Edasiantud trahvid maksud, lõivud, -4 432 207 -4 072 830 trahvid Tööjõukulud -1 431 016 -1 173 931 Majandamiskulud -964 395 -961 999 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -357 022 -312 243 Muud kulud -136 520 -144 466 Intressikulu -338 722 -162 051 Kulud kokku -15 785 435 -15 785 435 0 -13 996 589 -13 996 589 0 Tulem kokku -954 011 -954 011 0 6 753 6 753 0 Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korrigeeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiandmise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D. Riigieelarve tuludes ei kajastata kohalikke makse ega riigieelarve kuludes nende edasiandmist kohalikele omavalitsustele. Kui kohalikke makse kogub Maksu- ja Tolliamet ja need kajastuvad riigi tulemiaruandes maksutuluna ja edasiantud maksude kuluna, siis riigieelarve täitmise aruandes on need esitatud vastavate tulude ja kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassapõhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruandes kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena. Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja jääkväärtuse mahakandmise. Seetõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitmesugused ümberhindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tekkinud tulud ja kulud. Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute ja osaluste müügist ja ümberhindlusest. Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvestatud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste diskonteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hinnangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed. D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks tuh eurot Tulemiaruande Tulu tulemi- Maksude tulude ja Maksutulu liik Lõplik eelarve aruandes laekumine laekumiste vahe Tulumaks 2 839 159 3 140 723 3 107 626 33 097 Sotsiaalmaks 4 618 443 4 596 943 4 567 235 29 708 Töötuskindlustusmaksed 282 000 292 431 290 653 1 778 Kogumispensioni maksed 180 000 171 608 171 024 584 Käibemaks 3 765 018 3 176 152 3 461 902 -285 750 179  Tulemiaruande Tulu tulemi- Maksude tulude ja Maksutulu liik Lõplik eelarve aruandes laekumine laekumiste vahe Aktsiisid 1 051 257 1 015 335 1 001 999 13 336 Raskeveokimaks 5 000 4 937 4 955 -18 Tollimaks 69 800 40 622 41 252 -630 Maamaks 59 000 57 186 59 231 -2 045 Hasartmängumaks 45 600 48 551 48 576 -25 Maksud kokku 12 915 277 12 544 487 12 754 453 -209 965 Kohandamine ühekuulise laekumise 56 180 nihkega Jaanuaris laekunud käibemaks -335 642 Jaanuaris laekunud aktsiis -95 127 Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -392 169 Järgmise aasta jaanuaris laekunud 350 160 käibemaks Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 107 307 Järgmise aasta jaanuaris laekunud 421 651 sotsiaalmaks Kokku koos kohandamisega 12 915 277 12 544 487 12 810 633 -266 145 Riigisiseselt tulemiaruandes elimineeritud maksutulu ja -kulu 292 309 taastamine Käibemaksukulu tegevuskuludelt 188 537 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 101 829 Käibemaksukulu 17 finantseerimistehingutelt Maamaks 1 861 Raskeveokimaks 4 Aktsiisid 1 Tollimaks 60 Kokku 12 915 277 12 836 797 12 810 633 26 164 Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine Tulumaks 2 839 159 3 140 723 3 107 626 33 097 Sotsiaalmaks 4 618 443 4 596 943 4 596 717 226 Töötuskindlustusmaksed 282 000 292 431 290 653 1 778 Kogumispensioni maksed 180 000 171 608 171 024 584 Käibemaks 3 765 018 3 466 535 3 476 420 -9 885 Aktsiisid 1 051 257 1 015 336 1 014 179 1 158 Raskeveokimaks 5 000 4 941 4 955 -14 Tollimaks 69 800 40 682 41 252 -570 Maamaks 59 000 59 047 59 231 -184 Hasartmängumaks 45 600 48 551 48 576 -25 Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- 12 915 277 12 836 797 12 810 633 26 164 tulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 12 810 633 tuhat eurot ning väljaspool riigieelarve tulusid kajastatud maksutuluks 26 164 tuhat eurot (kokku 12 836 797 tuhat eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes tulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) 6 307 tuhat eurot. 180  Tulemi- Edasiandmiseks aruande Lõplik Kulu tulemi- Edasiantud maksutulu liik tehtud kulude ja eelarve aruandes ülekanded ülekandmiste vahe Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 694 331 -1 698 684 -1 688 521 -10 163 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -315 400 -309 379 -305 922 -3 457 Töötuskindlustusmakse – Töötukassale -282 000 -292 431 -290 626 -1 805 Kogumispensionimakse - kogumispensioni -153 000 -171 608 -170 902 -706 registripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -59 066 -59 169 104 Sotsiaalmaks - Tervisekassale -1 811 624 -1 807 154 -1 795 054 -12 100 Aktsiisid - Kultuurkapitalile -18 643 -17 994 -17 249 -745 Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -21 797 -23 207 -23 411 203 Tollimaks - Euroopa Liidule -52 350 -29 993 -34 829 4 836 Edasiantud maksud kokku -4 408 145 -4 409 516 -4 385 683 -23 833 Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -11 703 Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse 153 470 osa Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu -164 888 ravikindlustuse osa Jaanuaris makstud aktsiisid 1 336 Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 622 Edasiantud maksud kohandatuna kokku -4 408 145 -4 409 516 -4 397 386 -12 130 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 694 331 -1 698 684 -1 688 521 -10 163 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -315 400 -309 379 -305 922 -3 457 Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -282 000 -292 431 -290 626 -1 805 Kogumispensionimakse - kogumispensioni -153 000 -171 608 -170 902 -706 registripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -59 000 -59 066 -59 169 104 Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 811 624 -1 807 154 -1 806 472 -682 Aktsiisid – Kultuurkapitalile -18 643 -17 994 -17 534 -460 Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -21 797 -23 207 -23 411 203 Tollimaks - Euroopa Liidule -52 350 -29 993 -34 829 4 836 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud -4 408 145 -4 409 516 -4 397 386 -12 130 maksutulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 4 397 386 tuh eurot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 12 130 tuhat eurot (kokku 4 409 516 eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) edasiandmine 6 314 tuhat eurot. E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus tuh eurot 2023 2022 Soetused Soetused põhivara põhivara Eelarve liikumise Eelarve liikumise Investeeringud põhivara soetusse täitmine aruandes täitmine aruandes Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -701 558 -630 081 Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -661 030 -422 581 Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -84 365 -69 287 Ettemaksete muutus 145 668 -41 173 181  2023 2022 Soetused Soetused põhivara põhivara Eelarve liikumise Eelarve liikumise Investeeringud põhivara soetusse täitmine aruandes täitmine aruandes Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -101 829 -97 039 Kokku -701 558 -701 558 -630 081 -630 081 Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele. Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 6 657 tuh eurot (2022. a 4 135 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud tööjõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud tööjõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. 2023. a kajastub Kultuuriministeeriumi valitsemisalas korrigeerimiste all veel mitterahalise vahetustehingu tulemusena omandatud põhivara summas 1 100 tuh eurot, mis riigieelarve koondosas on samuti arvestatud investeeringute hulka. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute erinevuse kohta riigieelarve täitmise koondosas kajastatud investeeringutest vt lisa a31 M. F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud tuh eurot Finantseerimistehingu liik 2023 2022 Võlakirjade ost -1 576 046 -1 514 944 Võlakirjade müük 2 061 620 350 411 Sissemaksed riskikapitalifondidesse -102 910 -149 000 Sissemaksed osalustesse riigi sihtasutustes -100 800 0 Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -68 000 -148 000 Sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide osalustesse -62 301 -5 044 Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -25 091 -25 083 Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 143 596 479 083 Antud laenud -60 -20 119 Antud laenude tagasimaksed 11 315 16 533 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 1 321 354 1 496 089 Võlakirjade lunastamine -652 688 -552 105 Võetud laenud 210 000 170 000 Võetud laenude tagasimaksed -67 973 -73 369 Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -83 -97 Hoiuste muut 231 450 -162 015 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldise muutus -679 9 876 Riigisisene käibemaksukulu -17 -17 Kokku 1 322 688 -127 802 Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on üldjuhul võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v.a hoiuste muut ja kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandusministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Tervisekassa ja Töötukassa rahalised vahendid). 182  G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel, kuid esineb erandeid. Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves planeeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses vähendatud 26 010 tuh euro võrra (2022. a vähendatud 85 636 tuh euro võrra). Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. Sellest suurem dividenditulu loetakse superdividendideks. 2022. a positsiooni korrigeeriti superdividendidega summas 532 tuh eurot. Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. Seetõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raamatupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Erandina loetakse positsiooni arvestuses kuluks II kogumispensioni sambasse riigi poolt lisaks tasumisele kuuluva 4% eraldise moodustamine ja peatatud maksetelt pensionikogujatele tootluse arvestamine (vt lisa a16 osa D). Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon ja müüdud põhivarade jääkväärtus. Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelarves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel), kui varud kasutusele võetakse. Erandiks on kaitseotstarbelised varud, mis kajastatakse riigieelarves ja ka raamatupidamises kuluna soetamisel lähtudes nende korduvast liikumisest lattu ja laost välja. H. 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve tuh eurot Majandus- Käskkirjaga tegevuse, üle kantud saastekvootide Välistoetuste kindlaks- müügi ja ja kaas- määratud kodumaiste finantseerimi Valitsemisala jäägid toetuste jäägid se jäägid Kokku Vabariigi Valitsus 189 273 0 0 189 273 Riigikogu 2 642 1 74 2 717 Vabariigi President 564 0 0 564 Riigikontroll 744 0 0 744 Õiguskantsler 180 7 0 187 Riigikohus 187 19 0 206 Riigikantselei 1 870 0 2 1 872 Haridus- ja Teadusministeerium 91 490 15 575 61 528 168 594 Justiitsministeerium 15 174 2 809 1 183 19 166 Kaitseministeerium 66 988 269 95 336 162 593 Kliimaministeerium 68 233 421 041 96 631 585 905 Kultuuriministeerium 49 156 45 999 602 95 757 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 71 845 5 114 1 807 78 766 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 33 345 5 997 1 524 40 867 Rahandusministeerium 34 676 43 060 3 350 81 086 Siseministeerium 70 039 6 658 4 530 81 227 Sotsiaalministeerium 36 979 8 158 2 117 47 255 Välisministeerium 16 640 11 146 8 727 36 513 Kokku 750 025 565 853 277 412 1 593 290 Vabariigi Valitsusele ülekantava eelarve käskkiri ei ole aastaaruande lõpetamise ajaks kinnitatud. Valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga viiakse üle järelejäänud piirmääraga eelarve vahendid kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes riigieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisalduvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja 183 on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude, saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 161). 2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda eelarve täitmise aruande koondosas Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke. Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekivad 2024. aastal, peaks üle toodud eelarve olema 189 871 tuh euro võrra suurem, sh suureneksid kindlaksmääratud jäägid 165 599 tuh euro võrra ja välistoetuste jäägid 24 272 tuh euro võrra (vt ka lisa a31 M). I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga. tuh eurot Vabariigi Valitsuse Sihtotstarbelised Kokku Vabariigi reserv, v.a vahendid Valitsuse reserv sihtotstarbelised vahendid Esialgne eelarve 127 787 89 316 217 103 Üle toodud 2022. aastast 154 612 24 511 179 123 Riigieelarve muutmise seadus -7 121 -2 430 -9 551 Ümberjaotamine Vabariigi Valitsuse -71 578 71 578 0 otsusega Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -51 033 -98 031 -149 064 Tagastatud sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservi 308 -308 0 Jääk aasta lõpuks 152 975 84 636 237 611 Tagastatud asutustelt reservi (vt 4 943 4 813 9 756 osa J, K.) Jääk peale tagastamist 157 918 89 449 247 367 184  J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2023. aastal tuh eurot 2022. aastast Eraldatud ja Korralduse Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse aastasse tõstetud Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 2023 Jääk Riigikantselei 334 Teadusnõukoja töö ja rohepoliitika koordineerimine 13 0 13 0 0 0 Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone projekteerimise kulu hüvitamine ja Kohtla-Järve Kooli pidamise Haridus- ja Teadusministeerium 128 täiendavad kulud 21 0 21 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium 70 Valga Priimetsa Kooli spordihoone ehitus 0 469 469 0 0 0 Justiitsministeerium 90 ELA USA, Inc., kohtumenetluse nr 2018-42 kulude katmine 0 150 76 74 74 0 Kaitseministeerium 69 Ohuolukordadeks valmisoleku tugevdamine 1 358 0 1 358 0 0 0 Kaitseministeerium 360 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 780 0 735 45 0 45 Kaitseministeerium 52 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 0 1 421 160 1 261 1 261 0 Elektri- ja gaasitarbijatele jaanuar-märts 2022 elektrienergia ja võrguteenuse Kliimaministeerium 52 0 80 0 80 0 80 ja maagaasi kulu kompenseerimine Toetus kaugkütte eest kodutarbijatele ja gaasi eest mittekodutarbijatele koos Kliimaministeerium 93 0 60 0 60 0 60 käibemaksukuluga veebruar kuni märts Kliimaministeerium 198 Lootsikaatri soetamine 0 759 759 0 0 0 Kliimaministeerium 225 Lootsiteenuse osutamise tegevuskulud ja väikeinvesteeringud 0 4 155 3 641 514 514 0 Talvise navigatsiooni tagamisega seotud jäämurdeteenuse kulud ja laevade Kliimaministeerium 240 0 2 379 1 546 833 833 0 väikeinvesteeringud Kultuuriministeerium 92 Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete toetuste tugevdamine 17 0 0 17 0 17 Kultuuriministeerium 205 Film Estonia kulud 1 0 0 1 0 1 Lootsi tänava keskaegse laevavraki konserveerimine ja Lennusadamasse Kultuuriministeerium 348 475 0 475 0 0 0 konserveerimishalli rajamine Majandus- ja Elektri- ja gaasitarbijatele jaanuar-märts 2022 elektrienergia ja võrguteenuse Kommunikatsiooniministeerium 52 80 -80 0 0 0 0 ja maagaasi kulu kompenseerimine Majandus- ja Toetus kaugkütte eest kodutarbijatele ja gaasi eest mittekodutarbijatele koos Kommunikatsiooniministeerium 93 60 -60 0 0 0 0 käibemaksukuluga veebruar kuni märts Majandus- ja Venemaale ja Valgevenele kehtestatud EL sanktsioonidest tingitud Kommunikatsiooniministeerium 194 81 0 28 53 0 53 tööülesannete täimine, õigusteenuse kulud Majandus- ja Kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta Kommunikatsiooniministeerium 63 2 326 -1 887 439 0 0 0 vedamise hüvitis 185  2022. aastast Eraldatud ja Korralduse Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse aastasse tõstetud Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 2023 Jääk Majandus- ja Elektrienergia, gaasi ja kaugkütte kulu ja sellele lisanduv käibemaks jaanuar Kommunikatsiooniministeerium 77 0 23 414 23 414 0 0 0 kuni märts 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 116 KOVidele Ukraina põgenike vältimatu abi kulude katmine 0 2 640 834 1 806 0 1 806 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 243 Ühistranspordi toimimise tagamine 0 18 287 16 028 2 259 2259 0 Regionaal- ja Kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta Põllumajandusministeerium 63 0 1 887 1 887 0 0 0 vedamise hüvitis Rahandusministeerium 116 KOVidele Ukraina põgenike vältimatu abi kulude katmine 2 833 -2 640 193 0 0 0 Rahandusministeerium 22 e-Maksuametis füüsilise isiku maksuvaba tulu suurendamine 57 0 57 0 0 0 Sotsiaalministeerium 63 Ukrainast põgenenud isikute Eestisse vastuvõtmisega seotud esmased kulud 26 0 0 26 0 26 Sotsiaalministeerium 102 COVID-19 kriisiga seotud testimised, IKT ja õigusabiteenused, investeeringud 3 750 0 896 2 854 0 2 854 Välisministeerium 68 Eesti riigi julgeolekuvõimekuse suurendamine 1 669 0 1 669 0 0 0 Välisministeerium 148 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide kulud 73 0 73 0 0 0 Kokku 13 621 51 033 54 771 9 884 4 941 4 943 K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2023. aastal tuh eurot tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Riigikogu Kantselei 81 Valimiste tarkvara investeeringud ja infoturbe kindlustamine 102 0 102 0 0 0 Presidendi Kantselei 35 IKT arendamine ja haldamine 51 0 51 0 0 0 Presidendi Kantselei 35 IT vajaku kompenseerimine 0 160 116 44 44 0 Riigikantselei 95 IT vajaku kompenseerimine 25 0 25 0 0 0 Riigikantselei 197 IT vajaku kompenseerimine 0 52 25 27 27 0 Haridus- ja Teadusministeerium 36 Eestikeelse hariduse toetamine ja rakendamine 610 0 442 168 0 168 186  tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Haridus- ja Teadusministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 14 14 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium 86 Kohtukulude eraldise tagasiarvestus, tagastamine reservi 0 0 -166 166 0 166 Haridus- ja Teadusministeerium 177 EL toetuste tagasinõuded, tagastamine reservi 0 0 -2 2 0 2 Porkuni Kooli, Nõo Reaalgümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi Haridus- ja Teadusministeerium 198 0 43 41 2 0 0 energiatõhusustööd Rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks USA-sse lähetatud Eesti Justiitsministeerium 58 66 0 66 0 0 0 eriesindaja kulud 70,2 Infoturbe kindlustamine ja oluliste infosüsteemide ülalhoid (IT vajaku Justiitsministeerium 561 0 561 0 0 0 17 kompenseerimine) Justiitsministeerium 71 Konkurentsiameti lisarahastus konkurentsiseaduse muudatuse tõttu 45 0 32 13 0 13 Justiitsministeerium 162 Küberkaitse tagamine ja infoturbe võimekuse tõstmine 0 422 0 422 422 0 Kaitseministeerium 23 Küberturvalisuse kindlustamine (IT vajaku kompenseerimine) 290 0 59 231 0 231 Kaitseministeerium 24 Elektroonilise võitluse teadussuuna loomine 988 0 924 64 0 64 Kaitseministeerium 49 Küberharjutusväljaku võimekuse loomine 0 1 350 1 144 206 206 0 Kaitseministeerium 103 IT-vajaku kompenseerimine 0 500 48 452 452 0 Kaitseministeerium 149 IKT teenuste auditeerimine 0 20 0 20 20 0 Kliimaministeerium 77 IT vajaku kompenseerimine 1 992 0 1 992 0 0 0 Kliimaministeerium 132 Ruumiandmete avalikustamine 0 0 0 0 0 0 Kliimaministeerium 112 Ilmaandmete avalikustamine vastavalt EL direktiivile 2019/1024 479 0 397 82 0 82 Kliimaministeerium 71 ITK vajaku kompenseerimine 0 2 623 1 613 1 010 1 010 0 Kliimaministeerium 79 Keskkonnaseisundi ja INSPIRE andmete avalikustamine 0 417 52 365 365 0 Kliimaministeerium 164 Maapõueressursside teadus- ja arendusuuring 0 2 090 209 1 881 1 881 0 Kliimaministeerium 171 Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 25 859 25 857 2 0 2 Kliimaministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 4 4 0 0 0 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse sõlmimine Kliimaministeerium 177 0 182 0 182 182 0 ülikoolidega Kliimaministeerium 183 Ministeeriumite ümberkorraldamise ühekordsed kulud 0 443 443 0 0 0 Kliimaministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 0 124 115 9 0 9 Kliimaministeerium 173 Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistööd 0 656 656 0 0 0 Kliimaministeerium 195 Energiatõhusustööd 0 17 17 0 0 0 187  tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri Kultuuriministeerium 30 848 0 848 0 0 0 alagrupiturniiri korraldamine Infosüsteemide MuIS ja Legacy asendamine (IT-vajaku Kultuuriministeerium 66 kompenseerimine) 39 0 0 39 0 39 Kultuuriministeerium 220 Tallinna Linnateatri ehitus 3 043 0 3 043 0 0 0 Kultuuriministeerium 70 Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 0 1 300 0 1 300 1 300 0 Kultuuriministeerium 96 Ukraina sõjapõgenike keeleõpe ja muud toetused 0 4 657 103 4 554 3 054 1 500 Kultuuriministeerium 97 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 2 000 2 000 0 0 0 Kultuuriministeerium 102 Eesti Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 0 820 820 0 0 0 Kultuuriministeerium 115 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi hoone energiatõhustustööd 0 20 0 20 20 0 Kultuuriministeerium 143 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 97 97 0 0 0 Kultuuriministeerium 182 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 103 99 4 0 4 Kultuuriministeerium 184 IT vajaku kompenseerimine 0 130 0 130 130 0 Kultuuriministeerium 188 Arheoloogilise leiu leiutasu 0 92 85 7 7 0 Kultuuriministeerium 192 IT vajaku kompenseerimine ja Rahvusraamatukogu IT-kulud 0 282 282 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 41 IT vajaku kompenseerimine 587 0 587 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 716 -124 433 159 0 159 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 135 IT vajaku kompenseerimine 1 303 0 1 275 28 0 28 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 101 Parvlaev Estonia esialgse hindamisega seotud allveeuuringud 1 314 0 1 160 154 0 154 Majandus- ja Digiriigi kesksete teenuste korraldamine ja riikliku küberturvalisuse Kommunikatsiooniministeerium 162 arendamine 645 0 555 90 0 90 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 173 Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistööd 1 007 -656 351 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 233 Riigimajade IKT seadmete asendamine 40 0 40 0 0 0 Majandus- ja 234, Lõppenud struktuurifondide projektide halduskulud 309 0 309 0 0 0 Kommunikatsiooniministeerium 33 188  tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Majandus- ja 75 IKT seadmed riigimajadesse 0 981 448 532 532 0 Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 77 IT vajaku kompenseerimine 0 8 981 7 557 1 424 1 424 0 Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Justiitsministeeriumi valitsemisala arvutitöökohadade tarkvara 148 0 364 39 325 325 0 Kommunikatsiooniministeerium haldamine Majandus- ja 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 366 366 0 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 179 IT vajaku kompenseerimine 0 525 241 284 283 1 Majandus- ja 185 IKT projektide elluviimine 0 3 623 600 3 023 3 023 0 Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Toiduohutuse tagamise ja toidu tootmise keskkonnakoormuse 219 2 935 0 2 935 0 0 0 Põllumajandusministeerium vähendamisega seotud teadus- ja arendustegevus Regionaal- ja 78 IT-vajaku kompenseerimine 186 0 186 0 0 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 62 ITK vajaku kompenseerimine 0 237 187 50 50 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 80 Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 0 456 197 259 259 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 131 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagastused 0 687 687 0 0 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 132 Ukraina sõjapõgenikega kaasas olevate lemmikloomade riiki lubamine 0 50 50 0 0 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamine ja 195 0 3 560 3 560 0 0 0 Põllumajandusministeerium majutuskulude katmine Regionaal- ja KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulud ja 153 0 1 183 0 1 183 0 1 183 Põllumajandusministeerium majandamiskulud Regionaal- ja Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulud ja majutamiskulud kohalikes 163 0 248 94 154 0 154 Põllumajandusministeerium omavalitsustes Regionaal- ja 168 Avaandmete direktiivi rakendamine 0 80 80 0 0 0 Põllumajandusministeerium 189  tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Regionaal- ja EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamlepingu sõlmimine 170 0 73 0 73 73 0 Põllumajandusministeerium ülikoolidega Regionaal- ja 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 210 210 0 0 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 189 Pindalatoetuse vastavuse auditi raames tehtud finantskorrektsioon 0 1 254 1 254 0 0 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 199 Energiatõhusustööd 0 36 35 2 2 0 Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium 42 IT vajaku kompenseerimine 1 731 0 1 731 0 0 0 KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamine ja Rahandusministeerium 195 3 675 -3 560 114 0 0 0 majutuskulude katmine Rahandusministeerium 232 Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine Viljandis 112 0 112 0 0 0 Rahandusministeerium 7 Ukraina põgenike rahvastikutoimingute kulude hüvitamine KOVidele 200 0 200 0 0 0 Rahandusministeerium 20 IT vajaku kompenseerimine 0 2 964 1 875 1 089 1 089 0 Rahandusministeerium 52 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 0 30 28 2 2 0 Rahandusministeerium 64 IT vajaku kompenseerimine 0 192 192 0 0 0 Rahandusministeerium 111 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 0 300 0 300 300 0 Tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega kaasnevad IT- Rahandusministeerium 114 investeeringud 0 400 303 97 97 0 Rahandusministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 0 0 0 0 0 Rahandusministeerium 196 IKT küberturvalisuse investeeringud 0 178 178 0 0 0 Siseministeerium 27 Infoturbe ja oluliste infosüsteemide ülalhoiu tegevused 648 0 648 0 0 0 Kaugseire teadus- ja arenduskeskuse loomine ja Sisekaitseakadeemia Siseministeerium 53 778 0 778 0 0 0 siseturvalisuse ja -julgeoleku uurimiskeskuse arendamine Siseministeerium 54 Eesti riigipiiri väljaehitamine 543 0 543 0 0 0 Siseministeerium 96 Infoturbe kindlustamine 369 0 369 0 0 0 Siseministeerium 160 uID detailanalüüs 150 0 150 0 0 0 Siseministeerium 208 Eesti riigipiiri väljaehitamine 2 000 0 2 000 0 0 0 Siseministeerium 4 Narva Aleksandri Kiriku konserveerimine ja erakorraline remont 328 0 220 107 0 107 Siseministeerium 15 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 409 0 409 0 0 0 Siseministeerium 34 Riigipiiri väljaehitamine 0 10 424 9 971 453 453 0 190  tõstetud2023 2022. aastast Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Järgmisse Käskkirja aastasse Eelarve jagu Otstarve number reservi ümber 2023 Jääk Siseministeerium 135 Küberturbe tagamine 0 490 177 313 313 0 Siseministeerium 136 Riigisaladusega kaetud julgeoleku tagamine 0 7 343 7 343 0 0 0 Siseministeerium 138 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 505 383 123 123 0 Siseministeerium 166 Riigipiiri väljaehitamine 0 2 827 1 044 1 783 1 783 0 Siseministeerium 174 Ukraina kõnekeskuse ja riigiinfo telefoni 1247 Ukraina kriisiga seotud 0 35 33 2 2 0 Siseministeerium 191 kõned käibemaksukulu Välisabi 0 65 65 0 0 0 Siseministeerium 194 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 1 010 51 958 958 0 Sotsiaalministeerium 43 Vaktsiinikindluse süsteemi käivitamine ja toimimine, sh hüvitiste 924 0 487 437 0 437 Sotsiaalministeerium 161 maksmine Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine 302 0 302 0 0 0 Sotsiaalministeerium 158 IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 1 866 0 1 866 0 0 0 Sotsiaalministeerium 181 Kaugtöö ja üle-eestilise värbamisega seotud töökohtade loomine 52 0 20 32 0 32 Hinnatõusu leevendamise toetus lastega peredele, pensionäridele ja Sotsiaalministeerium 188 222 0 36 186 0 186 töövõimetustoetuse saajatele Sotsiaalministeerium 66 Digital Europe programmi 1 miljon genoomi 0 100 77 23 23 0 Sotsiaalministeerium 69 Hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine tervisevaldkonnas 0 1 220 521 699 699 0 Sotsiaalministeerium 133 IT vajaku kompenseerimine ja IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 0 3 457 2 995 461 461 0 Sotsiaalministeerium 152 Kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping 0 73 0 73 73 0 Sotsiaalministeerium 176 EL välistoetuste mitteabikõlblikud kulud 0 1 1 0 0 0 Sotsiaalministeerium 181 Covid-19 haiguse vastane ravim 0 1 935 1 935 0 0 0 Välisministeerium 28 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 589 0 589 1 0 1 Välisministeerium 105 IKT lisavajadused 455 0 455 0 0 0 Välisministeerium 50 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 0 1 083 278 804 804 0 Välisministeerium 154 IKT vajaku kompenseerimine 0 350 0 350 350 0 Kokku 33 534 98 031 104 126 27 439 22 624 4 813 191  L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2023. aastal tuh eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt. Korralduse/ Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud Kasutatud Järgmisse käskkirja aastasse tõstetud number reservi aastast ümber viidud 2022. 2023 2023 Jääk Eelarve jagu Otstarve Kliimaministeerium 65 Maareformi kulude katteks 180 -180 0 0 0 0 Kliimaministeerium 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 34 -34 0 0 0 0 Kliimaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kuludeks 119 -109 10 0 0 0 Kliimaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmine 260 -258 2 0 0 0 Kliimaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 129 0 31 98 98 0 Kliimaministeerium 138 Maa korralise hindamise ettevalmistamine ja läbiviimine 4 0 0 4 0 4 Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku Kliimaministeerium 455 2 192 -1 757 435 0 0 0 keskkonna ja tingimiste loomine Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete Kliimaministeerium 55 0 14 14 0 0 0 ringlussevõtu rakendusuuring Majandus- ja Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete 55 14 -14 0 0 0 0 Kommunikatsiooniministeerium ringlussevõtu rakendusuuring Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, Kultuuriministeerium 186 165 0 0 165 165 0 remont, konserveerimine, restaureerimine Kultuuriministeerium 454 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 800 0 330 470 470 0 Kultuuriministeerium 349 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 3 000 0 564 2 436 2 436 0 Kultuuriministeerium 275 Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldus, remont 0 3 000 0 3 000 3 000 0 Regionaal- ja 65 Maareformi kulud 0 180 0 180 180 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 0 34 0 34 34 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja 165 Maareformi kulud 0 109 6 103 103 0 Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku Põllumajandusministeerium 455 0 1 757 472 1 285 1 285 0 keskkonna ja tingimiste loomine Regionaal- ja 16 Hoonestusõiguse seadmine 0 258 1 257 257 0 Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 6 0 0 6 6 0 Rahandusministeerium 34,456,62 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 9 66 35 40 40 0 192  Korralduse/ Eraldatud ja Tagastatud Üle toodud Kasutatud Järgmisse käskkirja aastasse tõstetud number reservi aastast ümber viidud 2022. 2023 2023 Jääk Eelarve jagu Otstarve Rahandusministeerium 108,55,456,96 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 727 0 10 717 717 0 Rahandusministeerium 138,456,55 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 396 0 162 234 0 234 Rahandusministeerium 34 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 5 0 5 0 0 0 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasutamata Rahandusministeerium 279 317 0 14 304 304 0 erastamisväärtpaberite hüvitamine Maa korralise hindamisega seotud infotehnoloogilised Rahandusministeerium 45 1 765 0 1 461 304 304 0 arendustööd ja infosüsteemide ülalhoid Elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme Rahandusministeerium 96 3 000 0 0 3 000 3 000 0 käivitamine KOVidele Maa korralise hindamise läbiviimine ja tulemuste kasutusele Rahandusministeerium 362 võtmine 95 0 46 50 50 0 Kokku 13 218 3 066 3 597 12 687 12 449 238 193  M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega 2023. a Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevus- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud kulud mised -kulud Riigikogu 205 -31 509 0 -31 304 205 -31 038 -471 -31 304 Vabariigi President 168 -5 490 -299 -5 621 149 -5 823 53 -5 621 Riigikontroll 0 -5 783 -2 -5 785 0 -5 770 -16 -5 785 Õiguskantsler 5 -3 292 -1 -3 289 5 -3 264 -29 -3 289 Riigikohus 367 -7 045 -550 -7 228 360 -6 978 -611 -7 228 Riigikantselei 1 282 -18 198 -3 -16 919 982 -17 976 75 -16 919 Haridus- ja Teadus- ministeerium 170 957 -948 318 -1 -777 362 170 729 -948 661 571 -777 362 Justiitsministeerium 54 499 -221 654 -6 271 -173 426 53 881 -222 662 -4 644 -173 426 -1 040 Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 385 Kliimaministeerium 728 051 -518 702 30 692 240 042 802 313 -503 078 -59 193 240 042 Kultuuri- ministeerium 49 258 -360 830 -506 -312 078 10 209 -363 883 41 596 -312 078 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium 519 850 -1 103 940 25 903 -558 187 383 023 -1 087 384 146 174 -558 187 Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium 376 286 -857 542 3 939 -477 318 375 813 -562 950 -290 181 -477 318 Rahandus- ministeerium 12 947 521 -7 940 941 12 392 5 018 972 13 055 029 -375 360 -7 660 698 5 018 972 Siseministeerium 62 257 -677 538 -45 039 -660 321 60 425 -559 115 -161 630 -660 321 Sotsiaal- -2 170 ministeerium 5 077 167 -7 167 562 -79 900 -2 170 295 162 825 -7 469 996 5 136 877 295 Välisministeerium 5 648 -114 917 -52 -109 320 5 585 -114 917 11 -109 320 Elimineerimised -5 485 992 5 621 805 0 135 813 -190 641 -2 579 043 2 905 497 135 813 Kokku 14 580 911 -15 446 713 -88 209 -954 011 14 934 959 -15 896 750 7 780 -954 011 2022. a tuh eurot Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevus- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud kulud mised -kulud Riigikogu 101 -23 798 -74 -23 771 58 -23 790 -39 -23 771 Vabariigi President 169 -5 218 -271 -5 320 149 -5 526 57 -5 320 Riigikontroll 49 -5 422 0 -5 374 49 -5 422 0 -5 374 Õiguskantsler 0 -3 068 11 -3 057 0 -3 068 11 -3 057 Riigikohus 428 -6 009 -552 -6 132 428 -5 959 -602 -6 132 Riigikantselei 1 372 -17 806 -3 -16 437 1 082 -17 597 78 -16 437 Haridus- ja Teadus- ministeerium 192 901 -851 825 11 -658 913 179 623 -851 627 13 091 -658 913 Justiitsministeerium 59 513 -198 751 -5 967 -145 205 58 594 -197 559 -6 240 -145 205 Kaitseministeerium 14 916 -733 654 -28 974 -747 712 7 544 -690 689 -64 567 -747 712 Kliimaministeerium 581 178 -150 846 238 246 668 578 657 064 -135 520 147 034 668 578 194  Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevus- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud kulud mised -kulud Kultuuri- ministeerium 50 850 -328 416 -2 081 -279 647 11 557 -328 830 37 626 -279 647 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium 422 402 -1 034 721 7 768 -604 551 433 755 -1 015 849 -22 456 -604 551 Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium 341 487 -438 075 3 474 -93 115 344 224 -437 023 -316 -93 115 Rahandus- ministeerium 12 115 588 -7 487 600 64 824 4 692 812 12 106 927 -285 991 -7 128 125 4 692 812 Siseministeerium 76 181 -585 069 -33 245 -542 133 59 447 -518 121 -83 459 -542 133 Sotsiaal- ministeerium 4 728 532 -6 811 598 -68 873 -2 151 940 155 513 -6 854 701 4 547 249 -2 151 940 Välisministeerium 7 618 -95 379 104 -87 657 7 722 -95 379 0 -87 657 Elimineerimised -4 926 389 4 942 716 0 16 327 -27 176 -2 441 106 2 484 608 16 327 Kokku 13 666 895 -13 834 537 174 396 6 753 13 996 560 -13 913 756 -76 050 6 753 Riigieelarves ja selle täitmisel rakendatakse üldjuhul raamatupidamisarvestusega samu arvestuspõhimõtteid, kuid on ka erinevusi. Riigieelarve tulude ja kulude erinevused võrreldes tulemiaruandega on riigieelarve täitmise aruande osades põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kohta kajastatud korrigeerimistena sarnaselt aruande koondosas esitatuga. Arvestuspõhimõtete erinevusi on kirjeldatud käesoleva lisa osas C „Tulemiaruande ja riigieelarve aruande koondosa kirjete võrdlus“. 2023. a kohta avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid erinevad riigi koondaruandes arvestatud andmetest, sh erinevad nii tulemiaruandes kui ka riigieelarve täitmises kajastatud näitajad. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel on leitud, et teatud juhtudel ei olnud 31.12.2023 seisuga varude ja varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastatakse kulud ja põhivara soetused (investeeringud) 2024. aastal. Tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruandes on Kaitseministeeriumi valitsemisala tulud (saadud toetused) 24 272 tuh euro võrra suuremad ja kulud 167 175 tuh euro võrra suuremad riigi tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruandes kajastatud tuludest ja kuludest. Investeeringud on 22 696 tuh euro võrra suuremad riigieelarve täitmise koondosas kajastatud investeeringutest. Põhivara soetused kokku koos ettemaksete muutusega on Kaitseministeeriumi valitsemisala andmetes 14 965 tuh euro võrra suuremad riigi põhivara soetustena kajastatud summadest. Vt ka selgitused lisas a1 A. 195 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta 3.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad Käibevara Raha 457,1 432,6 459,3 241,4 241,1 280,2 Finantsinvesteeringud 6,8 7,3 0,0 6,7 7,0 0,0 Maksu- ja trahvinõuded 167,9 157,7 145,7 167,9 157,7 145,7 b2 Muud nõuded ja ettemaksed 194,6 172,5 155,2 124,8 109,2 83,4 b3 Varud 18,5 17,9 17,1 0,6 0,5 0,5 Käibevara kokku 844,9 788,0 777,3 541,4 515,5 509,8 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 39,0 38,0 38,1 b4 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 188,0 99,6 104,6 517,3 434,8 419,0 b5 Finantsinvesteeringud 2,5 3,1 7,6 0,0 0,0 4,6 Muud nõuded ja ettemaksed 4,8 22,5 24,2 59,4 71,8 78,1 b3 Kinnisvarainvesteeringud 155,2 155,9 153,1 104,6 104,2 107,0 b6 Materiaalne põhivara 5 854,0 5 654,0 5 440,4 3 952,2 3 773,4 3 608,7 b7 Immateriaalne põhivara 9,0 9,1 8,0 2,8 2,9 2,3 Bioloogilised varad 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Põhivara kokku 6 215,3 5 946,0 5 739,7 4 677,1 4 426,9 4 259,6 Varad kokku 7 060,2 6 734,0 6 517,0 5 218,5 4 942,4 4 769,4 196  Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Võlad tarnijatele 165,6 172,6 156,0 121,0 119,8 89,4 Võlad töötajatele 186,9 156,9 140,9 134,6 111,7 99,3 Maksuvõlad 82,8 72,4 66,3 59,7 51,0 45,7 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 71,8 54,4 86,9 59,6 47,0 77,8 b9 Eraldised 2,2 1,5 1,5 0,4 0,6 0,3 Laenukohustised 150,9 147,4 140,6 126,4 120,8 105,5 b10 Lühiajalised kohustised kokku 660,2 605,2 592,2 501,7 450,9 418,0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 1 122,9 972,8 888,9 1 002,0 849,5 781,0 b10 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 5,7 3,2 3,3 12,3 11,4 12,9 b9 Eraldised 12,0 13,4 15,0 0,0 0,1 0,5 Pikaajalised kohustised kokku 1 140,6 989,4 907,2 1 014,3 861,0 794,4 Kohustised kokku 1 800,8 1 594,6 1 499,4 1 516,0 1 311,9 1 212,4 Netovara Vähemusosalus 2,8 3,1 2,7 0,0 0,0 0,0 Kohalike omavalitsuste Netovara Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Akumuleeritud tulem 5 256,2 5 135,9 5 014,5 3 702,1 3 630,1 3 556,6 Kohalike omavalitsuste netovara kokku 5 256,6 5 136,3 5 014,9 3 702,5 3 630,5 3 557,0 Netovara kokku 5 259,4 5 139,4 5 017,6 3 702,5 3 630,5 3 557,0 Kohustised ja netovara kokku 7 060,2 6 734,0 6 517,0 5 218,5 4 942,4 4 769,4 197 3.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud Maksutulud 1 776,7 1 615,6 1 776,7 1 615,6 b2 Saadud toetused 1 130,0 995,4 993,5 876,3 b11 Kaupade ja teenuste müük 994,3 883,3 212,5 196,8 b12 Muud tulud 36,5 37,2 31,1 33,5 b13 Tegevustulud kokku 3 937,5 3 531,5 3 013,8 2 722,2 Tegevuskulud Tööjõukulud -1 963,5 -1 661,2 -1 434,1 -1 201,6 b14 Majandamiskulud -999,8 -940,4 -730,1 -671,9 b15 Antud toetused -312,1 -272,6 -420,8 -412,8 b11 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -365,6 -323,9 -243,4 -212,0 b16 Muud kulud -216,9 -205,1 -172,0 -162,7 b17 Tegevuskulud kokku -3 857,9 -3 403,2 -3 000,4 -2 661,0 Tegevustulem 79,6 128,3 13,4 61,2 Finantstulud ja –kulud Tulem osalustelt 72,2 2,9 84,5 14,8 b4, b5 Intressikulu -45,2 -14,5 -38,4 -13,1 b10 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 7,0 3,0 4,7 2,7 Muud finantstulud 0,3 0,0 2,7 1,0 Finantstulud ja -kulud kokku 34,3 -8,6 53,5 5,4 Ettevõtja tulumaks -1,5 -0,6 0,0 0,0 Aruandeperioodi tulem 112,4 119,1 66,9 66,6 Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 112,8 118,6 66,9 66,6 Sh vähemusosaluse osa tulemist -0,4 0,5 198 3.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2023 2022 2023 2022 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 79,6 128,3 13,4 61,2 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 365,6 323,9 243,4 212,0 b16 Käibemaksukulu põhivara soetustelt 73,7 73,4 63,6 64,9 b17 Kasum/kahjum põhivara müügist -11,4 -12,5 -10,2 -11,5 b13 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -177,9 -171,5 -135,9 -135,5 b11 Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 13,9 11,9 45,0 72,1 b11 Kokku korrigeeritud tegevustulem 343,5 353,5 219,3 263,2 Käibevarade netomuutus -10,8 -34,6 -3,9 -31,6 Kohustiste netomuutus 43,0 52,8 34,4 42,2 Kokku rahavood põhitegevusest 375,7 371,7 249,8 273,8 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -616,8 -602,0 -473,7 -415,7 b8 Laekunud põhivara müügist 16,6 18,3 15,4 17,2 b6,b7 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 150,2 114,5 115,3 90,1 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -13,0 -8,3 -45,1 -74,6 Tasutud osaluste omandamisel ja valitseva mõju kadumisel -3,0 0,0 -8,5 -13,1 b4,b5 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,7 2,5 0,3 3,5 b4,b5 Laekunud dividendid 3,6 7,2 10,7 10,7 b5 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,5 -0,7 0,0 0,0 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 1,2 0,4 0,0 0,4 Antud laenud -0,6 -0,6 -0,1 -4,3 Laekunud laenude tagasimaksed 1,9 2,2 13,3 8,4 Laekunud intressid ja muud finantstulud 7,2 0,5 7,5 1,2 Rahavood investeerimistegevusest kokku -452,5 -466,0 -364,9 -376,2 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustused 309,3 217,5 294,3 188,9 b10 Laenukohustuste tagasimaksed -163,2 -136,6 -141,7 -114,9 b10 Dividendidelt makstud tulumaks -1,5 -0,6 0,0 0,0 Makstud intressid ja muud finantskulud -43,3 -12,7 -37,2 -10,7 b10 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 101,3 67,6 115,4 63,3 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 432,6 459,3 241,1 280,2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 457,1 432,6 241,4 241,1 Raha ja selle ekvivalentide muutus 24,5 -26,7 0,3 -39,1 199 3.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Kohalike omavalitsuste netovara Vähemusosalus Akumuleeritud Kassareserv Kokku Kokku tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 5 014,5 5 014,9 2,7 5 017,6 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 0,4 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,6 6,6 6,6 b7 Aruandeperioodi tulem 118,6 118,6 0,5 119,1 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 125,6 125,6 0,4 126,0 SA Tartu Teaduspark ümberklassifitseerimine keskvalitsusse -4,2 -4,2 0,0 -4,2 Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 5 135,9 5 136,3 3,1 5 139,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 1,6 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,6 3,6 3,6 b7 Aruandeperioodi tulem 112,8 112,8 -0,4 112,4 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 118,0 118,0 -0,4 117,6 Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,2 0,2 0,1 0,3 Osaluste saamine teistelt valitsussektori 2,1 2,1 2,1 üksustelt Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 5 256,2 5 256,6 2,8 5 259,4 B. Konsolideerimata aruanne Akumuleeritud Kassareserv Kokku tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 3 556,6 3 557,0 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,5 6,5 b7 Aruandeperioodi tulem 66,6 66,6 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 73,5 73,5 Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 3 630,1 3 630,5 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,3 3,3 b7 Aruandeperioodi tulem 66,9 66,9 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 71,8 71,8 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,2 0,2 Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 3 702,1 3 702,5 200 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest. Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1. 2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on hõlmatud käesolevasse aruandesse. Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (341 üksust, võrreldaval perioodil 344 üksust). Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses. Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate üksuste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 201  3.6 Lisad (b1–b21) Lisa b1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot A. Kohaliku omavalitsuse üksused Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Kokku 7 060,2 5 259,4 3 937,5 -3 857,9 112,4 6 734,0 5 039,4 3 531,5 -3 402,2 119,1 5 218,5 3 702,5 3 013,8 -3 000,4 66,9 4 942,4 3 630,5 2 722,2 -2 661,0 66,6 Elimineerimised 64,1 80,1 91,4 -88,9 4,4 58,2 -74,3 79,4 -79,0 3,6 9,0 10,8 -48,1 48,2 0,2 19,1 10,9 -42,3 42,6 0,5 Harju maakond 3 371,8 2 501,6 1 908,3 -1 826,0 136,9 3 141,1 2 412,6 1 696,2 -1 594,0 99,0 2 621,2 1 919,6 1 498,3 -1 466,9 101,8 2 421,5 1 815,8 1 341,9 -1 304,3 45,8 Anija Vallavalitsus 32,5 -24,8 15,1 -16,3 -1,6 35,1 27,8 14,8 -15,2 -0,5 18,9 11,4 13,7 -14,6 -1,1 19,2 12,5 13,3 -13,1 0,2 Harku Vallavalitsus 131,0 103,2 48,1 -45,6 1,7 127,2 101,5 44,1 -38,9 5,0 92,9 67,2 43,1 -39,9 2,4 88,5 64,8 39,9 -33,4 6,3 Jõelähtme Vallavalitsus 40,2 24,0 20,4 -21,8 -1,8 37,1 25,9 18,9 -18,5 0,3 28,9 15,4 18,6 -19,8 -1,5 25,6 16,9 17,0 -16,7 0,2 Keila Linnavalitsus 48,7 31,7 28,1 -27,3 0,3 46,7 31,4 24,5 -24,4 0,0 37,7 26,2 25,9 -25,1 0,4 35,7 25,8 22,7 -22,1 0,2 Kiili Vallavalitsus 31,1 24,4 17,0 -17,2 -0,3 30,3 24,7 15,0 -14,1 0,8 7,1 1,3 15,8 -19,2 -3,5 9,6 4,8 13,9 -12,8 1,1 Kose Vallavalitsus 44,6 31,3 21,5 -22,6 -1,5 42,2 32,8 18,4 -18,6 -0,3 33,3 21,2 19,9 -20,9 -1,4 30,6 22,6 16,8 -17,0 -0,4 Kuusalu Vallavalitsus 23,7 13,6 15,5 -15,6 -0,5 24,5 14,0 14,2 -14,6 -0,6 16,4 7,5 14,5 -14,4 -0,3 17,0 7,7 13,2 -13,5 -0,4 Loksa Linnavalitsus 10,2 6,1 5,7 -5,7 -0,1 10,1 6,2 5,3 -5,6 -0,3 8,1 4,4 5,5 -5,3 0,1 7,8 4,2 5,0 -5,2 -0,2 Lääne-Harju Vallavalitsus 71,4 55,0 32,6 -32,7 -0,6 71,5 55,6 32,7 -29,2 3,3 37,9 22,9 29,0 -29,8 -1,3 38,7 24,2 30,0 -26,5 3,3 Maardu Linnavalitsus 61,2 52,8 30,9 -31,8 -1,2 63,4 54,0 28,3 -28,4 -0,2 35,4 30,1 29,4 -30,4 -1,1 36,9 31,2 26,6 -26,5 0,1 Raasiku Vallavalitsus 33,2 25,7 12,4 -12,1 -0,1 31,8 24,4 11,9 -11,1 0,8 27,5 20,1 12,4 -12,1 0,1 26,7 20,0 11,5 -10,5 0,9 Rae Vallavalitsus 148,2 102,6 68,6 -73,8 -6,0 139,8 108,6 62,2 -62,6 -0,7 116,8 76,7 62,2 -69,1 -7,2 111,4 83,9 55,4 -56,8 -1,1 202  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Saku Vallavalitsus 98,0 64,9 34,1 -37,2 -3,9 91,2 68,8 31,5 -31,3 0,0 57,8 29,5 29,9 -32,1 -2,8 50,4 32,2 26,9 -27,0 -0,2 Saue Vallavalitsus 121,5 74,6 60,7 -61,3 -2,0 118,0 76,6 56,5 -55,0 1,1 80,8 35,8 57,5 -61,7 -5,8 80,8 41,6 52,3 -54,4 -2,5 Tallinna Linnavalitsus 2 337,3 1 817,0 1 433,5 -1342,8 153,7 2134,8 1661,7 1261,5 -1171,6 89,1 1 912,8 1 478,1 1 063,2 -1 016,5 123,9 1 736,1 1 352,6 946,0 -919,0 36,8 Viimsi Vallavalitsus 139,0 99,5 64,1 -62,2 0,8 137,4 98,6 56,4 -54,9 1,2 108,9 71,8 57,7 -56,0 0,9 106,5 70,8 51,4 -49,8 1,5 Hiiu maakond 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6 Hiiumaa Vallavalitsus 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6 Ida-Viru maakond 660,4 519,0 389,5 -374,9 8,7 643,1 509,8 358,6 -342,0 13,3 424,6 311,7 258,7 -244,6 10,9 407,1 300,2 243,4 -221,6 20,5 Alutaguse Vallavalitsus 46,8 44,2 18,4 -18,3 0,1 46,6 43,9 16,6 -16,7 0,0 38,2 36,5 14,5 -14,4 0,1 38,1 36,2 13,4 -13,2 0,2 Jõhvi Vallavalitsus 65,3 53,8 23,8 -25,4 -2,7 69,0 56,5 23,0 -22,1 0,1 43,1 31,7 22,9 -24,6 -2,0 46,1 33,7 22,4 -21,4 0,9 Kohtla-Järve Linnavalitsus 149,5 94,2 133,5 -128,6 2,7 147,5 91,5 120,5 -119,0 0,4 55,8 19,6 59,4 -56,1 2,1 55,8 17,5 54,5 -53,5 0,6 Lüganuse Vallavalitsus 43,4 37,3 17,8 -18,7 -1,8 45,1 39,1 15,5 -16,2 -1,6 19,4 13,8 14,9 -15,8 -1,2 20,6 14,9 13,2 -13,9 -0,8 Narva Linnavalitsus 256,4 208,0 146,2 -132,5 12,6 232,4 195,3 132,2 -120,5 11,2 194,6 152,5 105,1 -90,6 13,5 169,8 138,8 96,3 -79,9 15,9 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 24,7 22,2 13,6 -13,6 -0,1 25,0 22,3 13,5 -12,7 0,8 16,0 14,0 10,6 -10,5 0,1 16,2 13,9 11,3 -9,7 1,5 Sillamäe Linnavalitsus 55,6 41,5 25,8 -26,6 -1,3 58,1 42,8 26,9 -24,9 1,9 43,9 30,5 21,8 -22,5 -1,0 46,2 31,5 23,6 -20,9 2,6 Toila Vallavalitsus 18,7 17,8 10,4 -11,2 -0,8 19,4 18,4 10,4 -9,9 0,5 13,6 13,1 9,5 -10,1 -0,7 14,3 13,7 8,7 -9,1 -0,4 Järva maakond 180,9 143,5 67,0 -70,3 -4,1 184,4 145,6 64,2 -64,6 0,8 120,3 86,2 60,9 -63,3 -3,3 124,4 89,5 57,6 -58,3 2,5 Järva Vallavalitsus 41,3 31,8 21,6 -22,8 -1,5 43,3 32,2 21,0 -21,3 -0,2 29,2 20,6 19,6 -20,7 -1,3 32,2 21,9 19,4 -19,3 0,1 Paide Linnavalitsus 85,4 71,0 23,1 -24,0 -1,1 85,2 71,1 22,6 -21,9 1,3 42,7 30,5 19,4 -19,6 -0,4 42,1 30,9 18,0 -18,0 1,6 Türi Vallavalitsus 54,2 40,7 22,3 -23,5 -1,5 55,9 42,3 20,6 -21,4 -0,3 48,4 35,1 21,9 -23,0 -1,6 50,1 36,7 20,2 -21,0 0,8 203  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Jõgeva maakond 139,7 101,5 63,2 -65,3 -3,1 144,0 104,5 63,0 -60,4 2,2 86,9 54,1 54,1 -57,2 -4,2 92,0 58,2 52,8 -53,5 -2,5 Jõgeva Vallavalitsus 56,4 37,9 27,6 -29,4 -2,3 58,7 40,0 27,8 -28,6 -1,0 42,8 25,3 24,8 -26,6 -2,4 45,2 27,7 25,6 -26,3 -0,8 Mustvee Vallavalitsus 23,3 17,7 11,5 -11,5 0,0 23,1 17,8 10,3 -10,6 -0,3 14,4 9,7 10,2 -10,2 -0,2 14,9 9,9 9,3 -9,4 -0,2 Põltsamaa Vallavalitsus 60,0 45,9 24,1 -24,4 -0,8 62,2 46,7 24,9 -21,2 3,5 29,7 19,1 19,1 -20,4 -1,6 31,9 20,6 17,9 -17,8 -1,5 Lääne maakond 116,8 83,6 49,5 -51,5 -3,1 118,8 86,7 46,9 -48,5 -2,0 80,8 52,7 43,9 -45,6 -1,2 80,7 53,8 41,9 -42,4 -0,9 Haapsalu Linnavalitsus 76,6 56,2 30,5 -32,1 -2,1 78,8 58,4 29,5 -30,5 -0,9 50,4 32,8 26,0 -27,1 -0,2 50,3 33,0 25,3 -25,2 -0,1 Lääne-Nigula Vallavalitsus 36,8 24,5 17,5 -18,0 -1,1 37,0 25,6 16,2 -16,9 -1,1 27,0 17,0 16,4 -17,1 -1,1 27,4 18,1 15,4 -16,1 -0,8 Vormsi Vallavalitsus 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0 Lääne-Viru maakond 288,3 227,4 134,8 -137,0 -3,9 289,5 230,0 121,8 -123,4 -2,3 217,8 162,5 122,1 -124,9 -4,1 219,4 166,4 111,7 -111,8 -0,6 Haljala Vallavalitsus 30,6 24,6 9,1 -10,1 -1,2 33,0 25,4 10,3 -9,7 0,5 24,7 18,8 8,5 -9,1 -0,8 26,6 19,3 9,6 -8,8 0,8 Kadrina Vallavalitsus 22,5 18,0 11,1 -11,3 -0,3 22,2 18,3 9,7 -10,1 -0,5 16,8 12,7 10,0 -10,1 -0,2 16,3 12,9 8,7 -9,0 -0,3 Rakvere Linnavalitsus 92,6 74,0 36,1 -34,8 0,5 90,4 73,2 32,6 -31,6 0,8 57,8 43,4 29,5 -29,6 -0,4 56,8 43,7 27,8 -26,8 0,9 Rakvere Vallavalitsus 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1 Tapa Vallavalitsus 49,7 37,3 24,0 -25,5 -2,0 52,1 39,3 21,8 -22,4 -0,8 35,5 23,5 21,5 -22,7 -1,5 37,4 25,1 19,7 -19,7 -0,1 Vinni Vallavalitsus 23,5 17,3 15,5 -15,9 -0,3 23,0 17,0 13,8 -13,9 -0,1 19,2 13,1 14,8 -15,4 -0,8 19,4 13,9 13,2 -13,0 0,1 Viru-Nigula Vallavalitsus 22,7 19,1 13,2 -12,2 0,9 21,9 18,2 10,2 -10,9 -0,8 20,1 16,5 13,0 -11,9 1,0 19,2 15,6 10,1 -10,7 -0,7 Väike-Maarja Vallavalitsus 29,3 23,6 13,3 -14,6 -1,4 30,8 25,0 12,4 -13,7 -1,3 26,3 21,0 12,3 -13,5 -1,3 27,6 22,3 11,6 -12,7 -1,2 Pärnu maakond 505,8 408,5 296,5 -288,3 5,6 486,3 402,1 258,9 -254,7 2,9 365,2 302,9 191,1 -190,4 0,2 354,3 302,0 170,2 -165,8 4,1 204  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Häädemeeste Vallavalitsus 21,6 13,8 12,1 -11,1 0,8 19,9 12,9 10,4 -9,7 0,7 17,3 11,6 11,1 -10,7 0,2 17,4 11,4 9,7 -9,4 0,3 Kihnu Vallavalitsus 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1 Lääneranna Vallavalitsus 33,4 26,6 11,4 -10,8 -0,1 34,4 26,7 10,3 -9,9 -0,3 21,6 15,5 10,8 -10,2 0,5 22,0 15,0 9,3 -9,3 0,0 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 29,5 22,6 18,3 -19,5 -1,4 30,6 24,0 15,7 -16,5 -0,8 23,9 17,2 17,8 -18,5 -0,9 24,4 18,1 15,3 -15,5 -0,3 Pärnu Linnavalitsus 344,5 288,9 213,1 -205,3 6,9 332,8 281,8 188,1 -182,7 4,9 241,8 217,4 112,8 -112,5 0,8 238,0 216,4 103,9 -98,6 5,3 Saarde Vallavalitsus 22,0 17,4 11,3 -11,0 0,2 20,7 17,0 9,2 -9,9 -0,7 17,1 12,7 9,9 -9,6 0,2 15,8 12,3 7,9 -8,4 -0,6 Tori Vallavalitsus 50,7 35,5 28,7 -28,7 -0,4 43,4 35,7 23,5 -24,2 -0,8 39,4 24,8 27,1 -27,0 -0,2 32,2 24,8 22,4 -22,8 -0,5 Põlva maakond 119,2 90,2 56,4 -60,3 -4,1 119,8 94,3 53,2 -52,8 0,3 82,2 59,6 48,5 -53,2 -5,4 85,4 65,0 47,1 -45,6 1,2 Kanepi Vallavalitsus 13,1 9,2 9,7 -10,7 -1,1 12,8 10,3 9,4 -9,2 0,3 12,0 8,2 9,7 -10,7 -1,1 11,8 9,3 9,4 -9,2 0,1 Põlva Vallavalitsus 79,2 60,1 32,7 -34,2 -1,6 79,1 61,6 30,7 -29,7 0,9 50,8 37,5 27,7 -29,6 -2,3 52,8 39,8 27,1 -25,4 1,5 Räpina Vallavalitsus 26,9 20,9 14,0 -15,4 -1,4 27,9 22,4 13,1 -13,9 -0,9 19,4 13,9 11,1 -12,9 -2,0 20,8 15,9 10,6 -11,0 -0,4 Rapla maakond 179,7 132,5 79,8 -82,4 -4,3 174,0 136,9 72,8 -72,6 -1,0 118,7 76,0 74,7 -75,7 -2,2 111,7 78,1 65,6 -67,6 -1,2 Kehtna Vallavalitsus 23,4 18,7 13,0 -12,9 0,1 23,5 18,6 11,4 -11,3 -0,1 19,2 14,8 12,2 -11,6 0,4 18,9 14,3 10,7 -10,3 1,5 Kohila Vallavalitsus 56,8 41,5 17,8 -19,5 -2,2 58,1 43,8 19,0 -18,0 1,0 26,0 13,3 16,8 -17,5 -1,1 26,5 14,4 15,5 -16,4 -1,0 Märjamaa Vallavalitsus 38,5 27,9 17,4 -18,1 -1,4 38,7 29,3 15,6 -16,2 -1,3 24,2 13,9 15,5 -16,1 -0,9 23,9 14,8 13,9 -15,2 -1,4 Rapla Vallavalitsus 61,0 44,4 31,6 -31,9 -0,8 53,7 45,2 26,8 -27,1 -0,6 49,3 34,0 30,2 -30,5 -0,6 42,4 34,6 25,5 -25,7 -0,3 Saare maakond 196,7 149,9 108,6 -108,4 -0,6 191,1 150,6 103,9 -99,1 4,3 139,7 103,1 74,2 -73,8 -0,2 134,3 103,3 70,1 -67,5 2,2 Muhu Vallavalitsus 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3 Ruhnu Vallavalitsus 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,2 2,0 2,0 0,9 -0,6 0,3 2,1 2,0 0,8 -0,7 0,2 1,9 1,8 0,9 -0,6 0,3 205  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Saaremaa Vallavalitsus 187,3 141,4 103,5 -103,5 -0,9 182,0 142,3 99,0 -94,9 3,7 130,4 94,7 69,1 -68,9 -0,5 125,3 95,2 65,2 -63,3 1,6 Tartu maakond 669,4 404,9 412,3 -428,1 -20,7 629,6 424,7 360,3 -360,2 -1,4 545,3 293,1 379,0 -399,2 -24,6 508,4 316,5 334,3 -333,6 -0,3 Elva Vallavalitsus 55,2 36,5 33,2 -35,4 -2,2 54,8 39,0 30,5 -31,0 -0,6 30,6 12,9 30,2 -32,4 -1,5 29,1 14,5 27,7 -27,6 0,1 Kambja Vallavalitsus 35,6 26,9 31,1 -30,9 0,2 31,9 26,7 27,4 -25,0 2,3 33,8 25,2 30,0 -29,8 0,1 30,2 25,1 26,5 -24,2 2,3 Kastre Vallavalitsus 24,7 16,9 14,9 -14,8 0,0 22,6 16,7 12,6 -12,5 0,0 20,4 12,6 13,9 -13,7 0,0 18,4 12,6 11,7 -11,6 0,0 Luunja Vallavalitsus 22,2 11,4 12,8 -13,4 -0,9 21,0 12,3 11,5 -10,4 1,0 18,1 7,3 12,3 -13,4 -1,4 17,4 8,8 11,2 -10,5 0,7 Nõo Vallavalitsus 21,4 15,6 9,6 -10,2 -0,7 20,8 16,4 8,7 -8,5 0,2 17,1 11,4 9,0 -9,7 -0,8 16,6 12,1 8,3 -8,0 0,2 Peipsiääre Vallavalitsus 19,0 12,9 11,9 -12,7 -0,9 19,8 13,8 11,3 -11,4 -0,2 15,6 9,7 10,4 -11,1 -0,9 16,4 10,6 10,0 -10,2 -0,2 Tartu Linnavalitsus 440,0 256,6 267,1 -279,2 -15,8 410,8 271,3 230,8 -235,2 -5,2 373,3 200,6 242,3 -259,1 -20,4 348,1 219,8 212,8 -216,5 -4,4 Tartu Vallavalitsus 51,3 28,1 31,7 -31,5 -0,4 47,9 28,5 27,5 -26,2 1,1 36,4 13,4 30,9 -30,0 0,3 32,2 13,0 26,1 -25,0 1,0 Viljandi maakond 184,8 126,3 104,2 -106,0 -3,4 180,1 129,8 93,0 -94,9 -2,5 152,3 96,4 96,7 -98,0 -2,9 137,4 99,2 86,6 -87,3 -1,1 Mulgi Vallavalitsus 26,1 17,0 16,9 -16,9 -0,3 25,6 17,3 15,2 -15,5 -0,5 21,3 12,8 14,9 -14,9 -0,3 20,8 13,1 13,5 -13,8 -0,3 Põhja-Sakala Vallavalitsus 43,0 32,7 20,5 -20,0 0,2 43,9 32,5 18,4 -18,9 -0,7 31,0 21,9 18,2 -17,4 0,5 21,6 21,4 16,4 -16,3 0,0 Viljandi Linnavalitsus 66,2 42,4 39,6 -40,5 -1,5 62,5 43,9 33,3 -35,0 -1,9 57,7 34,1 37,1 -37,9 -1,4 54,0 35,5 31,1 -32,5 -1,6 Viljandi Vallavalitsus 49,5 34,2 27,2 -28,6 -1,8 48,1 36,1 26,1 -25,5 0,6 42,3 27,6 26,5 -27,8 -1,7 41,0 29,2 25,6 -24,7 0,8 Valga maakond 122,0 96,0 62,3 -61,9 0,8 123,4 95,6 57,4 -56,3 0,4 76,1 54,4 56,0 -55,6 -0,1 76,5 54,5 50,2 -49,6 0,4 Otepää Vallavalitsus 20,2 16,2 15,2 -16,3 -0,8 24,4 17,4 15,0 -15,1 -0,6 15,9 13,1 13,9 -13,8 0,0 16,4 13,1 12,2 -13,1 -0,9 Tõrva Vallavalitsus 28,9 20,9 13,6 -13,3 0,1 26,8 20,8 12,2 -12,5 -0,4 12,5 6,5 11,6 -12,7 -1,2 13,0 7,7 10,7 -11,1 -0,4 Valga Vallavalitsus 72,9 58,9 33,5 -32,3 1,5 72,2 57,4 30,2 -28,7 1,4 47,7 34,8 30,5 -29,1 1,1 47,1 33,7 27,3 -25,4 1,7 206  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Võru maakond 196,0 146,3 87,2 -82,5 3,5 185,0 142,3 76,2 -75,5 0,2 131,2 88,2 80,6 -75,7 3,9 121,1 84,0 68,7 -73,1 -4,6 Antsla Vallavalitsus 18,5 14,1 9,1 -8,5 0,5 16,8 13,6 7,6 -7,3 0,4 16,4 12,0 9,1 -8,5 0,5 14,7 11,5 7,6 -7,3 0,3 Rõuge Vallavalitsus 25,8 16,5 11,6 -11,9 -0,6 24,4 16,7 10,6 -11,6 -0,8 24,9 15,7 10,8 -11,2 -0,7 23,7 16,0 9,9 -11,1 -1,2 Setomaa Vallavalitsus 11,4 7,4 7,7 -8,1 -0,6 12,3 8,0 8,8 -9,2 -0,5 11,0 7,1 7,3 -7,9 -0,7 12,2 7,8 8,6 -8,9 -0,3 Võru Linnavalitsus 96,6 69,1 31,8 -30,7 0,6 91,4 68,3 29,0 -26,5 0,5 42,3 21,2 27,5 -26,0 1,0 37,7 20,2 23,4 -26,4 -3,2 Võru Vallavalitsus 43,7 39,2 27,0 -23,3 3,6 40,1 35,7 20,2 -20,9 0,6 36,6 32,2 25,9 -22,1 3,8 32,8 28,5 19,2 -19,4 -0,2 207  B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse määraga 100%: 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Sihtasutused ja mittetulundusühingud kokku 452,9 351,3 499,9 -471,1 27,6 416,1 326,1 429,0 -416,6 11,6 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused ja MTÜ-d 442,9 344,9 482,8 -454,1 27,6 398,9 312,9 410,7 -398,4 11,6 SA Ida-Viru Keskhaigla 72,3 53,3 73,5 -71,8 1,4 69,4 51,9 65,5 -64,7 0,8 SA Pärnu Haigla 51,2 34,4 77,7 -72,2 5,4 43,4 29,0 64,3 -64,5 -0,2 SA Tallinna Lastehaigla 29,5 23,7 46,9 -43,8 3,2 24,8 20,5 40,1 -38,7 1,4 Narva Haigla SA 19,2 15,2 34,9 -33,8 1,1 16,9 13,4 30,1 -31,8 -1,7 Kiili Varahalduse SA 17,5 15,8 6,7 -3,2 3,5 13,7 12,3 2,6 -2,7 -0,1 SA Tallinna Kultuurikatel 17,3 16,8 1,6 -2,0 -0,4 17,7 17,2 1,6 -1,9 -0,4 Veskimöldre Haridusmaja SA 15,4 13,6 4,7 -0,7 4,0 10,3 9,6 3,7 -0,6 3,2 Kuressaare Haigla SA 15,2 12,1 21,9 -21,4 0,5 14,5 11,7 20,6 -19,1 1,4 Raadi SA 10,7 7,1 0,8 -1,1 -0,5 11,9 7,6 1,2 -1,1 0,1 SA Tallinna Haigla Arendus 9,2 5,2 5,2 -3,3 1,9 3,7 3,2 4,4 -1,2 3,2 SA Elva Kultuur 8,8 5,4 1,1 -1,3 -0,4 9,8 5,7 1,0 -1,4 -0,5 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 8,7 4,5 38,5 -38,3 0,2 7,9 4,3 33,4 -33,0 0,4 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,6 8,6 1,0 -1,1 -0,1 9,2 8,7 1,0 -0,9 0,1 SA Hiiumaa Sadamad 6,9 6,7 1,0 -0,7 0,4 7,5 6,4 1,9 -0,7 1,2 MTÜ Rakvere Haigla 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 SA Paide Spordikeskus 5,4 3,4 0,5 -0,7 -0,2 5,9 3,6 0,7 -0,6 0,1 SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,8 4,7 0,4 -0,6 -0,2 5,1 4,9 1,2 -0,5 0,7 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 4,5 2,8 15,1 -15,1 0,0 4,8 2,8 14,2 -14,4 -0,2 SA Põltsamaa Tervis 4,4 2,3 2,5 -2,3 0,1 4,4 2,1 2,1 -1,8 0,3 Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,3 4,2 0,1 -0,3 -0,2 4,4 4,4 0,1 -0,3 -0,1 SA Eesti Kaevandusmuuseum 4,1 4,0 0,4 -0,6 -0,2 4,3 4,2 1,0 -0,6 0,4 SA Tallinna Lauluväljak 4,0 3,7 1,8 -1,4 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Võru Spordikeskus 3,5 2,6 0,8 -0,7 0,1 3,6 2,5 0,8 -0,7 0,1 SA Perekodu 3,5 3,1 2,5 -2,5 0,0 3,4 3,0 1,9 -2,1 -0,2 Luunja Varahalduse SA 3,1 3,0 1,2 -0,9 0,2 3,1 2,8 1,0 -0,7 0,3 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 3,1 2,9 1,3 -1,3 0,1 3,0 2,8 1,3 -1,2 0,1 MTÜ Mulgi Elamuskeskus 3,1 2,5 0,6 -0,4 0,2 2,9 2,3 1,1 -0,1 1,0 SA Paide Haldus 3,0 3,0 1,2 -1,5 -0,3 3,4 3,3 1,2 -1,4 -0,2 MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 3,0 2,9 0,2 -0,2 0,0 3,0 2,9 0,1 -0,1 0,0 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 2,9 2,5 2,6 -2,6 0,0 2,8 2,5 1,9 -2,3 -0,4 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,7 2,6 0,6 -0,6 0,0 2,6 2,6 0,4 -0,4 0,0 SA Anija Mõisa Haldus 2,6 2,5 0,4 -0,5 0,0 2,6 2,6 0,3 -0,4 -1,0 SA Tartu Eluasemefond 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Tartu 2024 2,3 2,1 5,0 -3,9 1,1 1,0 1,0 3,1 -2,7 0,3 SA Alutaguse Hoolekeskus 2,2 2,0 1,8 -1,7 0,1 2,1 1,9 1,4 -1,4 0,0 SA Ajakeskus Wittenstein 2,1 2,0 0,7 -0,9 -0,1 2,4 2,2 1,0 -0,8 0,2 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste 2,1 1,1 2,0 -1,8 0,1 2,1 0,9 1,8 -1,8 0,0 Keskus SA Anija Valla Spordimaailm 2,0 1,9 0,5 -0,7 -0,1 2,1 2,1 0,5 -0,6 -0,1 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2,0 0,0 9,3 -7,7 1,5 0,6 -1,5 6,8 -6,8 0,0 Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,7 -0,7 0,0 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0 SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus 1,9 1,8 2,9 -1,2 1,7 0,2 0,1 0,9 -0,9 -0,1 Tohvri SA Rapla Spordirajatised 1,8 1,7 0,4 -0,5 0,0 1,8 1,8 0,4 -0,4 0,0 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,8 1,7 1,3 -1,3 0,1 1,7 1,7 1,1 -1,2 -0,1 208  31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Saadjärve 1,7 1,6 0,5 -0,6 -0,1 1,8 1,7 0,4 -0,6 -0,1 Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,6 1,5 1,5 -1,2 0,3 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,0 SA Sillamäe Haigla 1,6 1,4 1,8 -1,5 0,2 1,3 1,1 1,2 -1,2 -0,1 SA Mustvee Tervis 1,6 1,0 0,9 -1,0 -0,1 1,2 1,0 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Kuressaare Campus 1,5 1,5 0,1 -0,2 -0,1 1,6 1,6 0,1 -0,2 -0,1 SA Narva Linna Arendus 1,5 1,0 0,7 -0,8 0 1,1 1,1 0,9 -0,7 0,2 SA Mäetaguse Arengufond 1,4 1,4 0,0 0,0 0,0 1,5 1,5 0,0 0,0 0,1 Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,4 1,4 0,4 -0,4 0,0 1,4 1,4 0,3 -0,4 -0,1 SA Otepää Tervisekeskus 1,4 1,1 1,6 -1,6 0,0 1,3 1,1 1,4 -1,4 0,0 SA Luunja Jõesadam 1,4 1,4 0,5 -0,2 0,3 1,3 1,1 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 1,4 1,3 2,2 -1,2 1,0 0,9 0,3 1,1 -1,1 0,1 Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 1,4 1,0 0,9 -0,5 0,4 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1,4 0,2 0,6 -0,7 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 SA Lääneranna Hoolekanne 1,3 0,6 0,7 -0,7 -0,1 1,4 0,7 0,9 -0,6 0,3 SA Võru Kannel 1,3 1,3 1,0 -1,0 0,0 1,3 1,3 1,7 -0,8 0,9 SA Kalevipoja Koda 1,2 1,1 0,1 -0,3 -0,1 1,3 1,3 0,1 -0,3 -0,1 SA Põltsamaa Sport 1,2 1,1 0,6 -0,6 -0,1 1,2 1,2 0,5 -0,6 -0,1 SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,1 1,3 -1,2 0,1 1,2 1,0 1,2 -1,1 0,0 SA Valgehobusemäe Suusa- ja 1,2 1,0 0,6 -0,5 0,0 1,1 1,0 0,5 -0,4 0,1 Puhkekeskus SA Holstre-Polli Spordikeskus 1,1 0,9 0,4 -0,4 0,0 0,9 0,9 0,1 0,0 0,1 MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 1,1 0,1 7,6 -7,6 0,0 0,6 0,0 5,9 -5,9 0,0 SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja 1,1 0,9 0,7 -0,1 0,6 0,4 0,3 0,2 -0,1 0,0 Spordiobjektide Halduskeskus Kuressaare Hambapolikliinik SA 1,0 0,8 1,6 -1,8 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,0 0,8 2,5 -2,4 0,0 1,0 0,8 2,1 -2,2 -0,1 SA Hooldekodu Härmalõng 1,0 0,9 1,2 -1,2 0,0 1,0 0,9 0,9 -1,0 -0,1 SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 1,0 0,8 1,4 -1,4 0,0 1,0 0,9 1,2 -1,1 0,1 Jõhvi Hooldekeskus SA 1,0 0,8 1,1 -1,0 0,1 0,9 0,8 0,7 -0,8 0,0 SA Kuressaare Teater 0,9 0,8 0,7 -0,8 -0,1 1,0 0,9 0,6 -0,6 0,0 Kuremaa Elamuskeskus SA 0,9 0,8 0,7 -0,6 0,1 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,9 0,4 1,2 -1,2 0,0 0,6 0,4 0,9 -0,9 0,1 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,9 0,0 3,1 -3,1 0,0 0,3 0,0 2,2 -2,2 0,0 MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 0,9 0,8 1,6 -1,1 0,6 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,1 MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1 0,9 0,9 0,0 -0,1 -0,1 MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 0,7 0,6 1,6 -2,2 -0,6 1,3 1,1 1,7 -1,5 0,2 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,7 0,1 2,4 -2,4 0,0 0,9 0,1 1,8 -1,9 0,0 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,7 0,5 2,4 -2,4 0,0 0,8 0,5 2,4 -2,4 0,0 SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja 0,7 0,6 1,3 -1,1 0,2 0,5 0,4 1,0 -0,9 0,1 Hoolduskeskus SA Uderna Hooldekodu 0,7 0,5 0,7 -0,6 0,1 0,4 0,4 0,6 -0,5 0,0 SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,6 0,4 1,1 -1,1 0,0 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0 Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,6 0,0 7,8 -7,8 -0,1 0,5 0,1 6,3 -6,3 0,0 SA Tartu Kultuurkapital 0,6 0,4 0,2 -0,3 -0,1 0,7 0,5 0,3 -0,3 0,0 SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0 SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,6 -0,5 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 SA Valgamaa Arenguagentuur 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,0 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0 Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,5 0,4 0,2 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0 SA Kiviõli Tervisekeskus 0,5 0,3 1,5 -1,5 0,0 0,4 0,3 1,1 -1,1 0,0 SA Rannarahva Muuseum 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,1 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0 SA Järvamaa 0,5 0,4 1,4 -1,0 0,4 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 209  31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Räpina Inkubatsioonikeskus 0,5 0,5 0,7 -0,2 0,5 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 SA A.H.Tammsaare Muuseum 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 Vargamäel Narva Linnaelamu SA 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0 0,4 0,2 1,8 -1,9 -0,1 SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,4 0,2 1,0 -0,9 0,0 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Virumaa Laste ja Perede 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 0,3 0,2 0,7 -0,6 0,0 Tugikeskus SA Abja Haigla 0,4 0,2 1,3 -1,2 0,0 0,3 0,1 1,1 -1,1 0,0 SA Mooste Mõis 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,1 0,3 0,3 0,3 -0,2 0,1 Hooldekodu Saaremaa Valss SA 0,4 0,3 1,7 -1,5 0,2 0,2 0,1 1,3 -1,2 0,1 SA Illuka Arengufond 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Valguskaabel 0,3 0,3 0,0 -0,1 -0,1 0,4 0,4 0,0 -0,1 0,0 MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,3 0,2 0,3 -0,3 0,0 SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,3 0,1 1,0 -1,0 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,3 0,2 0,9 -0,9 0,0 Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,3 0,0 3,0 -3,0 0,0 0,3 0,0 2,5 -2,5 0,0 SA Haanjamaa Sport 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,2 0,2 SA Tartumaa Turism 0,3 0,2 1,0 -0,9 0,1 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Elva Teenused 0,3 0,0 2,3 -2,2 0,1 0,2 -0,1 1,8 -1,8 0,0 SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi 0,3 0,2 1,9 -1,8 0,1 0,2 0,0 1,4 -1,4 0,0 Artium SA Valga Isamaalise Kasvatuse 0,3 0,3 0,4 -0,3 0,1 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,1 Püsiekspositsioon SA Viljandimaa Arenduskeskus 0,3 0,0 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,2 0,2 2,2 -2,7 -0,5 1,0 0,7 3,0 -2,8 0,2 SA Tartu Perekodu Käopesa 0,2 0,1 1,1 -1,2 0,0 0,4 0,1 1,0 -1,2 -0,2 MTÜ Viljandimaa 0,2 0,0 4,2 -4,2 0,0 0,3 0,0 3,7 -3,7 0,0 Ühistranspordikeskus SA Tartu Ärinõuandla 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,2 0,2 0,6 -0,6 -0,1 Võrumaa Arenduskeskus SA 0,2 0,1 1,5 -1,4 0,1 0,2 0,0 1,4 -1,5 0,0 Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,1 1,0 -1,0 0,0 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 SA Läänemaa 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 SA Tõstamaa Hooldekodu 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,0 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,1 MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Rõngu Hooldekodu 0,2 0,1 1,0 -0,9 0,1 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 Vaivara Sinimägede SA 0,2 0,1 0,3 -0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,0 0,7 -0,8 -0,1 0,1 0,1 0,6 -0,7 0,0 MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Veriora Noortekas 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Pakri Saarte Arenduse SA 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,3 0,0 SA Juuru ja Hageri Kihelkonna 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Muuseum SA Jõgevamaa Arendus- ja 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 Ettevõtluskeskus SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA RAEK 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 210  31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 0,1 0,0 0,6 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 SA Õpilasmalev 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,8 -0,8 0,0 SA Kadrina Spordikeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 Muud üksused varade mahuga alla 0,1 0,0 0,0 5,1 -5,5 -0,5 3,9 3,1 7,5 -7,8 -0,3 mln euro (45 üksust) Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 10,0 6,4 17,1 -17,0 0,0 17,2 13,2 18,3 -18,2 0,0 SA Tallinna Hambapolikliinik 6,0 3,8 12,5 -12,5 0,0 5,7 4,0 11,1 -10,8 0,3 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 1,8 0,7 2,4 -2,3 0,1 1,6 0,6 2,2 -2,5 -0,3 SA Kõue Varahaldus 1,4 1,3 0,4 -0,4 -0,1 1,5 1,4 0,4 -0,4 -0,1 MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,5 0,4 1,1 -1,0 0 0,5 0,4 0,8 -0,8 0 MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Tallinna Lauluväljak 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,9 3,4 1,5 -1,4 0,1 SA Tartu Eluasemefond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0 Kuressaare Hambapolikliinik SA 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,1 1,0 1,5 -1,6 0,0 SA Alatskivi Loss 0,0 0,0 0,1 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Keila Leht 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, MTÜ Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik, MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Rakvere Noorte Sport, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alatskivi Tervisekeskus, SA Alutagusemaa, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, SA Holstre-Polli Vabaajakeskus, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kallaste Arendus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Loksa Kultuur, SA Maardu Teenused, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Padise Klooster, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Rõuge Valla Turism, SA SA Räpina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Sõmerpalu Teenuskeskus, SA Turvaline Saaremaa, SA Tõrva Haigla, SA Vara Sport, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Tilsi Perekodu SA, Vääna Mõisakooli SA. C. Tütarettevõtjad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud: 31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum kapital kapital Varad Varad kulud kulud Oma- tulud Oma- tulud Tütarettevõtjad kokku 1 907,1 1 577,4 707,8 -670,2 30,5 1 910,5 1 559,4 681,8 -626,5 53,0 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad 732,7 570,4 515,5 -480,3 32,9 562,1 394,4 476,0 -418,5 57,8 Tallinna Linnatranspordi AS 100 267,1 196,0 136,4 -116,8 18,2 259,7 177,9 170,6 -123,3 46,7 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 100 84,4 69,2 116,9 -108,0 9,1 72,7 60,1 95,7 -90,0 5,8 Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 69,5 37,7 164,5 -156,7 7,4 67,7 30,3 143,1 -141,4 1,6 OÜ Strantum 100 63,6 58,0 7,5 -8,0 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Lahevesi 100 37,2 35,8 3,9 -3,2 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Viimsi Haldus OÜ 100 33,1 17,8 5,4 -5,5 -0,4 35,0 17,2 4,8 -4,3 0,2 AS Matsalu Veevärk 100 27,1 26,2 1,2 -2,5 -1,3 28,5 27,5 0,9 -2,3 -1,4 OÜ Tapa Vesi 100 16,1 15,7 1,2 -1,7 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Põltsamaa Vallavara OÜ 100 14,8 11,4 1,8 -1,1 0,5 15,1 10,9 4,1 -1,1 4,5 211  31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum kapital kapital Varad Varad kulud kulud tulud tulud Oma- Oma- AS Rakvere Haigla 100 14,6 11,6 20,6 -20,8 -0,3 14,7 11,8 19,2 -18,3 0,9 AS Põhja-Sakala Haldus 100 10,4 10,1 2,1 -2,4 -0,4 7,5 7,1 1,2 -1,6 -0,4 Alutaguse Haldus OÜ 100 9,6 9,2 1,8 -2,1 -0,3 10,1 9,5 1,9 -2,1 -0,3 Laagri Haridus- ja 100 9,3 7,5 6,5 -6,6 -0,1 9,8 7,6 5,8 -5,5 0,2 Spordikeskus OÜ Järvamaa Haigla AS 100 8,8 5,8 13,4 -13,1 0,3 8,6 5,4 11,0 -10,6 0,4 OÜ Saarde Kommunaal 100 8,0 7,9 0,8 -1,1 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Narva-Jõesuu 100 5,8 5,5 1,5 -1,8 -0,3 6,0 5,8 1,5 -1,8 -0,3 Kommunaal OÜ Kroodi Vesi 100 5,2 5,2 0,2 -0,5 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 4,1 3,6 1,3 -1,2 0,1 4,1 3,5 1,2 -1,2 -0,1 OÜ Saue Spordirajatised 100 3,7 3,7 0,4 -0,6 -0,1 3,9 3,8 0,4 -0,5 -0,1 Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 3,2 1,9 2,1 -0,9 1,2 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0 OÜ Keila Tervisekeskus 100 3,1 2,5 1,2 -1,4 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 AS Maardu Elamu 100 3,0 2,8 2,1 -2,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Rõuge 100 2,9 2,7 0,7 -0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kommunaalteenus OÜ Mulgi Vallahaldus 100 2,7 2,4 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ OSK Grupp 100 2,6 2,2 1,8 -2,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Setomaa Haldus 100 2,6 2,4 0,7 -0,5 0,2 2,3 2,3 0,6 -0,7 -0,1 Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,4 2,3 2,0 -1,9 0,1 2,3 2,2 1,7 -1,8 -0,1 Taristuhaldus OÜ 100 2,0 2,0 0,3 -0,4 -0,1 2,1 2,1 0,3 -0,4 -0,1 Tartu Valla Kommunaal OÜ 100 1,8 1,4 2,1 -2,3 -0,2 2,1 1,7 2,8 -2,6 0,1 Maali Üürimaja OÜ 51 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,6 1,6 0,1 -0,1 0,0 1,5 1,5 0,1 -0,1 0,0 Mustvee Haldus OÜ 100 1,3 1,1 0,7 -0,5 0,2 0,9 0,8 0,5 -0,5 0,0 OÜ Tallinna Perearstikeskus 100 1,2 0,9 3,0 -2,7 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Rannapere Pansionaat AS 100 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,1 1,0 0,8 1,3 -1,2 0,1 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,9 0,8 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,6 -0,6 0,0 Valtu Spordimaja OÜ 100 0,8 0,8 0,4 -0,4 -0,1 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0 OÜ Lääne-Nigula 100 0,8 0,2 0,0 0,0 0,0 0,9 0,2 0,2 0,0 0,2 Hooldekodud Kadrina Kommunaal OÜ 100 0,7 0,7 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kuremaa Enveko OÜ 100 0,7 0,5 0,9 -1,0 -0,1 0,8 0,5 1,3 -1,4 0,0 Märjamaa Haigla AS 100 0,6 0,4 1,5 -1,4 0,0 0,5 0,4 1,2 -1,2 0,0 Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,3 1,1 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Jõgeva Sotsiaalkeskus 100 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0 0,5 0,4 0,8 -0,8 0,0 Elukaar OÜ OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,5 0,5 0,5 -0,4 0,1 0,5 0,4 0,4 -0,4 0,0 Olme OÜ 100 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Väike-Maarja Tervisekeskus 100 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Elva Varahalduse OÜ 100 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 OÜ Otepää Kommunaal 100 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,4 -0,2 Urvaste Valla Veevärk OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Vastseliina Hambaravi OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna Linnahalli AS 100 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,3 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3 Kadrina Hooldekodu OÜ 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Luunja Sport OÜ 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad kokku 1 174,4 1 007,0 192,3 -189,9 -2,4 1 348,4 1 165,0 205,8 -208,0 -4,8 212  31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum kapital kapital Varad Varad kulud kulud tulud tulud Oma- Oma- AS Tartu Veevärk 100 107,2 66,9 15,6 -12,6 2,9 104,3 64,0 13,3 -12,6 0,7 Järve Biopuhastus OÜ 100 81,5 68,7 9,1 -10,6 -2,0 82,6 70,7 7,5 -9,7 -2,4 (grupp) AS Emajõe Veevärk 100 57,5 55,4 7 -5,7 1,3 55,6 52,8 5,3 -5,1 0,2 Pärnu Vesi AS 100 57,4 53,5 7,9 -7,8 0,0 57,8 53,4 6,2 -6,9 -0,7 Narva Vesi AS 100 53,0 51,5 5,2 -7,1 -1,9 55,8 53,4 4,4 -7,5 -3,1 Võru Vesi AS 100 47,8 42,2 3,6 -3,9 -0,5 46,5 41,9 5,1 -3,6 1,5 Saku Maja AS 100 47,4 42,6 5,2 -6,2 -1,1 48,1 43,7 5,9 -5,6 0,2 Viimsi Vesi AS 100 37,7 35,8 4,2 -4,0 0,1 37,2 35,4 3,3 -4,0 -0,7 Paide Vesi AS 100 37,1 35,0 2,8 -2,9 -0,2 38,0 35,2 3,5 -2,8 0,6 Kohila Maja OÜ 100 35,6 33,0 1,0 -2,0 -1,1 36,2 34,0 3,6 -1,6 1,9 Rakvere Vesi AS 100 34,1 30,6 3,9 -2,7 1,0 33,2 29,5 2,4 -2,7 -0,3 Kuressaare Veevärk AS 100 33,2 30,6 2,9 -4,0 -1,1 32,5 31,0 3,1 -4,1 -1,0 Elveso AS 100 33,0 27,4 8,4 -6,8 1,7 30,9 26,2 8,7 -7,7 0,9 Kovek AS 100 26,7 26,3 2,7 -2,8 -0,1 26,8 25,0 3,0 -2,7 0,3 Põlva Vesi AS 100 25,2 20,3 2,5 -2,2 0,1 23,7 20,1 1,6 -2,2 -0,7 Tallinna Jäätmete 100 23,0 9,9 14,6 -14,4 0,1 25,0 9,8 13,9 -14,6 -1,2 Taaskasutuskeskus AS Valga Vesi AS 100 22,3 21,3 2,0 -2,4 -0,5 23,0 21,7 2,0 -2,5 -0,5 AS Maardu Vesi 100 22,2 19,4 1,0 -1,1 -0,2 22,9 19,7 1,2 -1,2 0,0 Kuressaare Soojus AS 100 20,2 17,3 6,9 -6,1 0,8 20,2 16,6 7,1 -5,1 2,0 Raven OÜ 100 18,2 17,3 1,0 -1,4 -0,4 7,7 7,0 0,4 -0,6 -0,1 Põltsamaa Vesi OÜ 100 17,6 16,3 2,0 -1,9 0,1 17,4 16,1 2,2 -1,7 0,5 Haapsalu Veevärk AS 100 17,2 16,4 2,1 -2,6 -0,5 17,4 17,0 1,8 -2,6 -0,8 Keila Vesi AS 100 17,1 12,0 3,4 -3,3 -0,1 17,6 12,1 3,5 -3,6 -0,2 Estonia Spa Hotels AS 100 15,1 6,5 10,5 -9,2 0,8 15,1 6,4 9,3 -8,1 1,1 OÜ Tõrva Veejõud 100 14,5 13,7 1,2 -1,0 0,1 14,3 13,6 1,1 -1,1 0,0 Sindi Vesi OÜ 100 14,4 13,8 1,7 -1,8 -0,2 13,9 13,4 1,3 -1,6 -0,3 Viljandi Veevärk AS 100 13,7 13,5 3,2 -3,2 0,0 13,8 13,4 2,6 -3,0 -0,3 Loo Vesi OÜ 100 13,4 10,8 2,0 -2,2 -0,3 13,1 10,6 2,0 -1,8 0,1 Sillamäe Veevärk AS 100 12,6 10,6 1,6 -2,1 -0,5 13,3 11,1 1,4 -2,1 -0,7 Mako AS 100 12,3 12,0 0,5 -1,0 -0,5 12,7 12,5 0,5 -1,0 -0,5 Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,2 11,4 1,3 -1,2 0,0 12,4 11,3 1,0 -1,2 -0,2 OÜ Kose Vesi 100 12,2 11,0 2,0 -2,0 0,0 12,4 11,0 1,9 -1,7 0,1 Ramsi VK OÜ 100 10,5 9,3 0,6 -0,8 -0,2 9,8 9,2 0,5 -0,8 -0,3 Kiili KVH OÜ 100 10,2 9,5 0,9 -1,1 -0,2 10,6 9,7 0,8 -1,0 -0,2 OÜ Paikre 100 9,5 7,4 4,9 -4,4 0,5 9,0 6,8 4,7 -4,6 0,1 AS Tallinna Arendused 100 9,3 9,0 2,3 -1,5 0,8 8,2 8,1 1,6 -1,3 0,2 Kärdla Veevärk AS 100 9,2 9,2 0,7 -0,9 -0,2 9,5 9,4 0,6 -1,0 -0,4 Kuusalu Soojus OÜ 100 8,3 7,1 1,3 -1,4 -0,2 8,5 7,3 1,2 -1,3 -0,2 AS Järva Haldus 100 8,2 7,4 1,5 -1,6 -0,2 8,4 7,6 1,1 -1,5 -0,4 Kehtna Vesi OÜ 100 7,8 7,6 0,5 -0,9 -0,3 7,0 6,7 0,4 -0,8 -0,4 Haljala Soojus AS 100 7,4 7,2 0,8 -1,1 -0,4 7,9 7,6 0,8 -1,1 -0,3 Kadrina Soojus AS 100 6,3 5,8 1,0 -1,1 -0,1 6,5 5,9 0,9 -1,0 -0,2 OÜ Tartu Veekeskus 100 6,0 3,3 2,7 -2,3 0,3 5,6 3,1 1,8 -2,0 -0,2 Häädemeeste VK AS 100 5,6 3,5 1,2 -0,5 0,6 1,9 1,1 0,6 -0,2 0,5 Rakvere Soojus AS 51 5,5 4,8 3,2 -3,0 0,2 5,2 4,6 2,9 -2,6 0,3 Rapla Vesi AS 100 5,5 4,2 1,2 -1,0 0,2 4,7 4,1 1,1 -1,0 0,1 Türi Linnavara OÜ 100 5,2 5,0 0,2 -0,3 -0,1 5,4 5,1 0,2 -0,3 0,0 OÜ Pandivere Vesi 100 5,1 4,7 0,6 -0,6 -0,1 5,2 4,7 0,5 -0,6 -0,1 Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ 100 4,8 3,7 2,1 -2,1 0,0 5,0 3,7 1,9 -2,0 -0,2 213  31.12.2023 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum kapital kapital Varad Varad kulud kulud tulud tulud Oma- Oma- Aseri Kommunaal OÜ 100 4,3 4,2 0,2 -0,3 -0,1 4,4 4,3 0,2 -0,3 -0,1 Otepää Veevärk AS 100 4,2 3,4 1,0 -1,3 -0,3 4,5 3,5 1,2 -1,1 0,0 Põlva Soojus AS 100 3,9 3,0 2,6 -2,6 0,0 4,0 3,1 1,9 -2,0 -0,1 Vekanor AS 100 3,4 3,1 0,7 -0,7 0,0 3,6 3,1 1,2 -0,7 0,4 Loksa Haljastus OÜ 100 2,9 2,6 0,3 -0,5 -0,2 3,1 2,8 0,3 -0,4 -0,1 OÜ Võru Tervisekeskus 100 2,9 2,9 0,1 -0,2 -0,1 3,0 2,9 3,0 -0,1 2,9 AS Tartu Turg 100 2,7 1,1 1,0 -0,9 0,1 2,7 1,0 0,9 -1,0 -0,1 AS Koeru Hooldekeskus 100 2,6 2,1 1,4 -1,4 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Iivakivi AS 100 2,5 2,4 0,5 -0,6 -0,1 2,6 2,5 0,5 -0,6 -0,1 Kiviõli Soojus AS 100 2,5 2,1 2,1 -2,1 0,0 2,4 2,1 1,6 -1,5 0,0 Revekor AS 100 2,3 1,8 1,7 -1,7 0,0 2,5 1,8 1,5 -1,8 -0,3 OÜ Velko AV 100 2,1 1,9 1,2 -1,3 -0,1 12,9 12,2 1,7 -2,1 -0,4 Elva Soojus OÜ 100 2,0 1,4 1,1 -1,1 0,0 2,1 1,4 0,9 -1,0 -0,1 OÜ MEHNTACK 100 2,0 1,8 1,0 -1,0 0,0 0,7 0,6 0,9 -1,0 -0,1 Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,5 1,2 -0,9 0,2 1,7 1,2 0,8 -1,0 -0,2 Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,2 0,5 -0,4 -0,1 Haapsalu Linnamajanduse 100 1,6 0,8 0,5 -0,5 0,0 1,7 0,8 0,4 -0,4 0,0 AS Vaks OÜ 100 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0 Koksvere Maja OÜ 51 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 OÜ Maardu 100 1,2 0,8 2,1 -2,0 0,2 1,2 0,6 2,0 -2,0 0,0 Linnavarahooldus OÜ Saaremaa Prügila 100 1,1 1,1 0,1 -0,2 0,0 1,2 1,2 0,1 -0,2 0,0 Tamsalu Kalor AS 100 1,1 1,0 0,9 -0,9 0,0 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,1 Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 0,9 0,8 0,7 -1,0 -0,3 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,2 Lihula Soojus OÜ 100 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0 Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,6 0,5 0,3 -0,4 -0,1 0,7 0,6 0,3 -0,4 0,0 SuFe OÜ 100 0,6 0,6 0,2 -0,3 0,0 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 Transservis-N AS 100 0,6 0,5 0,3 -0,3 0,0 0,6 0,5 0,4 -0,3 0,1 Meke Sillamäe AS 100 0,5 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,2 1,0 -1,0 0,0 Voka Vara OÜ 52 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järvakandi Soojus OÜ 100 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 OÜ Narva 100 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,2 0,7 -0,7 0,0 Jäätmekäitluskeskus Kenadron OÜ 100 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 Mulgi Perearstikeskus OÜ 100 0,2 0,1 0,5 -0,4 0,1 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 Lääne-Nigula 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Perearstikeskus OÜ Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 Jõgeva Valla Perearstikeskus OÜ 100 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Ühele reale koondatud 0,0 0,0 1,7 -0,4 0,0 183,1 168,3 28,5 -28,8 -0,9 tütarettevõtjad (30 üksust) Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused (peamiselt alates 2023 valitsussektorisse ümber tõstetud): AS Lahevesi, AS Maardu Elamu, Esku Maja OÜ, Kadrina Kommunaal OÜ, Karjamõisa Maja OÜ, Keila Tervisekeskus OÜ, Kümblus OÜ, Lehe 5 Kodu OÜ, Maali Üürimaja OÜ, Mulgi Varahaldus OÜ, Noarootsi Soojus OÜ, Olem OÜ, OÜ Kroodi Vesi, OÜ OSK Grupp, OÜ Otepää Üürimajad, OÜ Pürolüüsitehas, OÜ Sõnumitooja, Rõuge Kommunaalteenus OÜ, Saarde Kommunaal OÜ, Sadama Üürimaja OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Strantum OÜ, Tallinna Perearstikeskus OÜ, Tallinna Soojus AS, Tapa Vesi AS, Vesoka OÜ, Võhma ELKO AS, Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ, Väätsa Prügila AS, Ülenurme Teed OÜ. 214  D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates Osaluse Kohalikele omavalitsustele kuuluv määr (%) omakapital 31.12.2023 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Kokku 188,0 99,6 104,6 Tallinna Vesi AS 55,1 89,5 89,5 95,5 AS Utilitas Tallinna Soojus 33,3 85,9 0,0 0,0 Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,2 AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 5,3 4,0 3,7 AS Valga Haigla (grupp) 49,0 3,9 3,3 3,2 AS Põlva Haigla 49,0 2,5 1,9 1,9 Väätsa Prügila AS 20,6 0,6 0,6 0,0 Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,1 0,1 Ühele reale koondatud: OÜ Küste, OÜ Saatse Pansionaat, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Kihnu Majanduse OÜ, Team Paldiski OÜ, Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ, Pärnu Päikesepark 3 OÜ, Pärnu Päikesepark 4 OÜ, OÜ Aiasaaduste Väärinduskeskus. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. 2023. a omandas Tallinna LV 33,3% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest mitterahalise sissemaksega 100% AS Tallinna Soojus aktsiatega (vt lisa b5). Lisa b2 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksunõuded 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Maksud 164,0 154,0 141,8 Üksikisiku tulumaks 162,8 152,7 140,4 Maamaks 0,3 0,4 0,6 Kohalikud maksud 0,9 0,9 0,8 Sh brutosummas 1,5 1,5 1,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,6 Loodusvarade kasutamise tasud 3,7 3,6 3,8 Trahvid 0,2 0,1 0,1 Sh brutosummas 0,3 0,4 0,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,1 -0,3 -0,3 Maksu- ja trahvi nõuded kokku 167,9 157,7 145,7 B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Maksutulud 1 776,7 1 615,6 1 776,7 1 615,6 Üksikisiku tulumaks 1 698,7 1 537,9 1 698,7 1 537,9 Maamaks 59,1 58,9 59,1 58,9 Kohalikud maksud 18,9 18,8 18,9 18,8 Parkimistasud 8,9 9,0 8,9 9,0 Reklaamimaks 7,7 7,5 7,7 7,5 Teede ja tänavate sulgemise tasud 2,3 2,3 2,3 2,3 Riigilõivud (vt lisa b12) 2,1 2,2 2,1 2,3 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) 14,4 15,4 14,4 15,4 215  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kaevandamisõiguse tasud 10,0 10,8 10,0 10,8 Tasud vee erikasutusest 4,4 4,6 4,4 4,6 Saastetasud (vt lisa b13) 0,4 0,5 0,4 0,5 Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 3,8 2,2 2,5 2,0 Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku 1 797,4 1 635,9 1 796,1 1 635,8 Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel tõenäoliselt laekuvates summades. Lisa b3 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 194,6 172,5 155,2 124,8 109,2 83,4 Nõuded ostjate vastu 75,6 74,4 70,1 18,0 19,2 16,6 Sh brutosummas 80,9 79,5 74,8 21,8 22,8 19,2 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,3 -5,1 -4,7 -3,8 -3,6 -2,6 Laenunõuded 0,2 1,9 1,9 7,3 8,4 8,2 Laekumata sihtfinantseerimine 77,4 64,7 50,7 60,6 53,9 39,6 Muud nõuded 11,8 10,8 8,7 2,8 3,1 1,8 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 19,2 11,4 12,4 14,6 6,8 5,9 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10,4 9,3 11,4 21,5 17,8 11,3 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 4,8 22,5 24,2 59,4 71,8 78,1 Laenunõuded 2,4 20,0 21,6 55,4 67,4 73,2 Muud nõuded ja ettemaksed 2,4 2,5 2,6 4,0 4,4 4,9 Nõuded ja ettemaksed kokku 199,4 195,0 179,4 184,2 181,0 161,5 Lisa b4 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 34,4 3,7 38,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 Jääk seisuga 31.12.2022 34,3 3,7 38,0 Ümberklassifitseerimine 1,6 -1,6 0,0 Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 216  Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,5 0,0 -1,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 2,6 0,0 2,6 Jääk seisuga 31.12.2023 36,9 2,1 39,0 Lisa b5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D. 2023. a osales Tallinna linn uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus asutamisel, andes mitterahalise sissemaksena üle 100% oma tütarettevõtja AS Tallinna Soojus aktsiatest ja saades vastu 33,34% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest. Sissemakse väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Seoses tütarettevõtja muutumisega sidusettevõtjaks vähenesid kapitalirendinõuded 18,0 mln eurot, materiaalne põhivara 0,9 mln eurot, raha 3,0 mln eurot ja kohustised 1,9 mln eurot, kasum tehingust 57,8 mln eurot. 2022. a müüdi AS Väätsa Prügila enamusosalus, müügist saadi 3,5 mln eurot, kasum konsolideeritud aruandes 1,3 mln eurot. Sidusettevõtjad 2023 2022 Jääk perioodi alguses 99,6 104,6 Saadud dividendid -3,6 -7,2 Kasum kapitaliosaluse meetodil 14,2 1,6 Mitterahalised sissemaksed ja ümberklassifitseerimine 77,8 0,6 Jääk perioodi lõpus 188,0 99,6 B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad tütarettevõtjad tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 77,3 263,1 78,6 419,0 Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,9 8,2 0,0 13,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,8 2,9 0,0 2,1 Müüdud müügihinnas 0,0 -3,5 0,0 -3,5 Müügist saadud kasum/kahjum 1,1 3,4 0,0 4,5 Ümberklassifitseerimine 3,9 -4,0 0,1 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -0,4 0,0 -0,4 Jääk seisuga 31.12.2022 86,4 269,7 78,7 434,8 Rahalised sisse- ja väljamaksed 2,1 6,4 0,0 8,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -74,7 77,7 3,0 Kasum mitterahalise sissemakse 0,0 71,6 0,0 71,6 ümberhindamisest Müügitulu 0,0 -0,2 0,0 -0,2 Kasum müügist 0,0 0,2 0,0 0,2 Ümberklassifitseerimine 41,3 -41,3 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,6 0,0 0,0 -0,6 Jääk seisuga 31.12.2023 129,2 231,7 156,4 517,3 Tallinna linn asutas koos OÜ-ga Utilitas uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus. Linn omandas 33,34% äriühingust, tehes mitterahalise sissemakse AS Tallinna Soojus aktsiatega, mille väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Aktsiate väärtus linna konsolideerimata bilansis oli enne tehingut 6,2 mln eurot, kasum sissemakse ümberhindamisest 71,6 mln eurot. 217 Osalustelt saadud dividendid 2023 2022 Tütarettevõtjatelt 7,1 3,5 Sidusettevõtjatelt 3,6 7,2 Dividenditulu kokku 10,7 10,7 Lisa b6 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 155,9 153,1 104,2 107,0 Soetusmaksumus 230,8 225,3 166,9 167,4 Kogunenud kulum -74,9 -72,2 -62,7 -60,4 Kokku liikumised -0,7 2,8 0,4 -2,8 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,1 0,9 2,1 0,7 Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 0,1 Kulum ja allahindlus -7,9 -6,4 -6,1 -4,7 Müük müügihinnas -5,4 -7,8 -4,7 -7,1 Müügist saadud kasum 3,0 5,9 2,4 5,4 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega 0,3 0,0 0,0 0,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 0,5 Ümberklassifitseerimine 5,5 9,7 5,0 1,9 Ümberhindlus 1,6 0,4 1,6 0,4 Jääk perioodi lõpus 155,2 155,9 104,6 104,2 Soetusmaksumus 234,0 230,8 169,3 166,9 Kogunenud kulum -78,8 -74,9 -64,7 -62,7 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 64,7 63,6 57,6 57,6 Sh panditud, jääkväärtus 6,7 7,6 0,1 0,3 Tulud ja kulud Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 15,1 12,6 12,2 10,6 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,0 -5,0 -3,9 -4,1 Lisa b7 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Muu põhivara Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja seadmed rajatised tööd ja Kokku Maa Jääk seisuga 31.12.2021 520,8 4 267,0 321,5 53,8 277,3 5 440,4 Soetusmaksumus 520,8 7 034,1 673,1 106,6 277,3 8 611,9 Kogunenud kulum -2 767,1 -351,6 -52,8 -3 171,5 Kokku liikumised 2022 7,5 185,9 30,5 1,5 -11,8 213,6 218  Muu põhivara Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja seadmed rajatised tööd ja Kokku Maa Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 84,1 39,4 6,8 403,9 536,9 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,1 3,2 0,3 0,1 0,3 8,0 Kulum ja allahindlus -2,5 -254,0 -48,7 -8,7 -1,2 -315,1 Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,7 0,0 0,0 -9,2 Müügist saadud kasum 4,3 1,8 0,5 0,0 0,0 6,6 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja 0,0 -2,8 -0,5 0,0 0,1 -3,2 kadumisega Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -1,2 0,0 -0,1 0,0 -1,4 Ümberhindlus 4,2 2,4 0,0 0,0 0,0 6,6 Ümberklassifitseerimine -0,5 356,2 40,2 3,4 -414,9 -15,6 Jääk seisuga 31.12.2022 528,3 4 452,9 352,0 55,3 265,5 5 654,0 Soetusmaksumus 528,3 7 426,7 726,3 114,0 265,5 9 060,8 Kogunenud kulum -2 973,8 -374,3 -58,7 -3 406,8 Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,0% 7,9% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 41,5 21,2 0,8 0,0 63,5 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 128,9 1,2 0,2 0,0 133,4 Sh panditud, jääkväärtus 3,5 189,5 1,8 0,0 0,0 194,8 Kokku liikumised 2023 5,1 169,2 -1,5 0,0 27,2 200,0 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,4 75,3 30,5 4,2 445,9 559,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 2,5 1,1 0,1 0,0 6,0 Kulum ja allahindlus 0,0 -283,0 -56,6 -12,5 -3,2 -355,3 Müük müügihinnas -6,9 -3,3 -0,8 0,0 0,0 -11,0 Müügist saadud kasum 6,4 1,5 0,5 0,0 0,0 8,4 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja -1,1 0,0 0,0 0,0 -4,2 -5,3 kadumisega Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 1,8 0,0 0,0 0,0 1,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 0,0 0,0 -0,1 -0,4 Ümberhindlus 2,4 1,2 0,0 0,0 0,0 3,6 Ümberklassifitseerimine -1,4 373,5 23,8 8,2 -411,2 -7,1 Jääk seisuga 31.12.2023 533,4 4 622,1 350,5 55,3 292,7 5 854,0 Soetusmaksumus 533,4 7 789,9 729,4 107,5 292,7 9 452,9 Kogunenud kulum -3 167,8 -378,9 -52,2 -3 598,9 Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 7,8% 11,3% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 43,8 19,2 0,0 0,0 63,0 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,7 112,7 1,0 0,2 0,0 116,6 Sh panditud, jääkväärtus 5,8 194,6 1,5 0,0 0,0 201,9 B. Konsolideerimata aruanne Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja põhivara seadmed rajatised tööd ja Kokku Muu Maa Jääk seisuga 31.12.2021 491,7 2 878,0 40,7 46,5 151,8 3 608,7 Soetusmaksumus 491,7 5 048,4 104,2 85,3 151,8 5 881,4 Kogunenud kulum -2 170,4 -63,5 -38,8 -2 272,7 Kokku liikumised 2022 7,6 107,9 8,7 0,9 39,6 164,7 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 74,8 7,3 5,0 279,4 369,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,2 3,2 0,0 0,1 0,3 7,8 Kulum ja allahindlus -2,6 -187,9 -7,8 -7,2 -1,0 -206,5 Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,3 0,0 0,0 -8,8 Müügist saadud kasum 4,2 1,7 0,2 0,0 0,0 6,1 219  Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja põhivara seadmed rajatised tööd ja Kokku Muu Maa Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -4,6 -0,1 -0,2 0,0 -5,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -2,4 0,0 0,0 0,0 -2,5 Ümberhindlus 4,2 2,3 0,0 0,0 0,0 6,5 Ümberklassifitseerimine -0,1 224,6 9,4 3,2 -239,1 -2,0 Jääk seisuga 31.12.2022 499,3 2 985,9 49,4 47,4 191,4 3 773,4 Soetusmaksumus 499,3 5 311,0 117,5 91,1 191,4 6 210,3 Kogunenud kulum -2 325,1 -68,1 -43,7 -2 436,9 Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 7,0% 8,2% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 52,0 1,2 0,8 0,0 54,0 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,9 101,6 0,5 0,3 0,0 107,3 Sh panditud, jääkväärtus 0,1 7,2 0,0 0,0 0,0 7,3 Kokku liikumised 2023 7,2 124,1 5,9 -0,3 41,9 178,8 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,1 67,6 7,8 3,2 337,9 419,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 1,9 0,1 0,0 0,0 4,3 Kulum ja allahindlus 0,0 -212,9 -11,4 -10,5 -1,7 -236,5 Müük müügihinnas -6,6 -3,7 -0,3 0,0 0,0 -10,6 Müügist saadud kasum 6,1 1,4 0,3 0,0 0,0 7,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -2,7 0,0 0,0 -0,2 -2,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 -1,1 Ümberhindlus 2,2 1,1 0,0 0,0 0,0 3,3 Ümberklassifitseerimine 0,2 272,4 9,4 7,0 -294,1 -5,1 Jääk seisuga 31.12.2023 506,5 3 110,0 55,3 47,1 233,3 3 952,2 Soetusmaksumus 506,5 5 569,8 119,4 85,9 233,3 6 514,9 Kogunenud kulum -2 459,8 -64,1 -38,8 -2 562,7 Keskmine kulumi norm (%) 3,9% 9,6% 11,9% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 53,9 1,5 0,0 0,0 55,4 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,6 89,5 0,4 0,3 0,0 94,8 Sh panditud, jääkväärtus 2,5 11,6 0,0 0,0 0,0 14,1 Lisa b8 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Haridus 154,1 147,0 145,6 138,7 Transport 139,3 126,0 125,8 91,3 Muu majandus 26,3 37,4 16,4 17,3 Veevarustus 33,2 36,3 1,0 1,5 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 29,6 36,8 21,8 24,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 92,5 67,3 87,0 58,8 Keskkonnakaitse 18,8 14,4 9,2 6,8 Tervishoid 54,7 44,9 2,5 4,1 Sotsiaalne kaitse 6,8 15,1 6,2 13,2 Üldised valitsussektori teenused 6,9 15,0 5,5 14,6 Avalik kord ja julgeolek 1,2 0,5 1,2 0,5 Kokku põhivara soetus 563,4 540,7 422,2 371,1 220 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 4,0 mln euro võrra (2022. a vähenemine 12,7 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 4,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 7,4 mln eurot). Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapitalirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale). Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17). Lisa b9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 71,8 54,4 86,9 59,6 47,0 77,8 Intressivõlad 3,3 1,8 0,5 2,3 1,1 0,2 Muud viitvõlad 0,5 0,4 0,3 0,0 0,1 0,0 Sihtfinantseerimise andmise 6,4 3,7 2,5 10,2 6,7 4,3 kohustised Muud kohustised 8,7 6,9 8,5 5,8 4,6 5,7 Sihtfinantseerimiseks saadud 44,6 33,3 67,1 39,1 31,7 64,4 ettemaksed Muud tulevaste perioodide tulud 8,3 8,3 8,0 2,2 2,8 3,2 Pikaajalised kohustised ja saadud 5,7 3,2 3,3 12,3 11,4 12,9 ettemaksed Sihtfinantseerimise andmise 0,0 0,0 0,0 8,7 10,6 12,1 kohustised Võlad tarnijatele 3,5 1,7 1,8 2,5 0,4 0,4 Muud kohustised 0,8 0,9 1,1 0,0 0,0 0,1 Tulevaste perioodide tulud 1,4 0,6 0,4 1,1 0,4 0,3 Muud kohustised ja saadud 77,5 57,6 90,2 71,9 58,4 90,7 ettemaksed kokku Lisa b10 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Kuni 1 aasta 10,7 121,5 8,4 140,6 1 kuni 5 aastat 24,4 419,4 19,9 463,7 Üle 5 aasta 21,5 366,1 37,6 425,2 Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Kuni 1 aasta 10,1 129,2 8,1 147,4 1 kuni 5 aastat 16,5 489,5 17,8 523,8 Üle 5 aasta 19,3 388,1 41,6 449,0 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8 Kuni 1 aasta 9,9 132,1 8,9 150,9 221  Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku 1 kuni 5 aastat 7,5 573,7 16,9 598,1 Üle 5 aasta 18,4 462,7 43,7 524,8 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Saadud 0,0 217,5 11,1 228,6 Tagasi makstud -10,7 -116,5 -9,4 -136,6 Ümberklassifitseerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3 Muutus valitseva mõju tekkimisel ja 0,0 0,1 -0,1 0,0 kadumisel Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Saadud 0,0 309,3 11,2 320,5 Tagasi makstud -10,1 -143,9 -9,2 -163,2 Muutus valitseva mõju tekkimisel ja 0,0 -3,7 0,0 -3,7 kadumisel Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8 Intressikulu 2022 -0,8 -10,3 -2,9 -14,0 Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,1% 4,3% 1,3% Intressikulu 2023 -1,5 -41,3 -2,0 -44,8 Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,8% 2,9% 3,7% B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Kuni 1 aasta 9,9 93,1 2,5 105,5 1 kuni 5 aastat 24,2 361,1 10,2 395,5 Üle 5 aasta 21,5 325,7 38,3 385,5 Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Kuni 1 aasta 9,9 107,6 3,3 120,8 1 kuni 5 aastat 16,5 413,3 11,7 441,5 Üle 5 aasta 19,3 346,0 42,7 408,0 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4 Kuni 1 aasta 9,9 112,9 3,6 126,4 1 kuni 5 aastat 7,5 488,5 11,3 507,3 Üle 5 aasta 18,4 431,7 44,6 494,7 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Saadud 0,0 188,9 9,8 198,7 Tagasi makstud -9,9 -101,9 -3,1 -114,9 Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Saadud 0,0 294,3 5,5 299,8 Tagasi makstud -9,9 -128,1 -3,7 -141,7 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4 Intressikulu 2022 -0,8 -8,1 -2,7 -11,6 Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,0% 5,0% 1,2% Intressikulu 2023 -1,5 -35,3 -1,6 -38,4 Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,7% 2,7% 3,7% 222 Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon laenude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21. C. Intressikulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Laenukohustistelt -44,8 -14,0 -38,4 -11,6 Diskonteeritud kohustistelt -0,4 -0,5 0,0 -1,5 Intressikulud kokku -45,2 -14,5 -38,4 -13,1 Lisa b11 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Välisabi 125,2 111,8 89,2 78,2 Euroopa Liidu fondidest 118,7 103,2 83,9 71,1 Muu välisabi 6,5 8,6 5,3 7,1 Kodumaised toetused 1 004,8 883,6 904,3 798,1 Riigieelarvest 984,9 859,0 889,0 781,2 Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 6,5 11,8 3,5 5,6 Muudelt avaliku sektori üksustelt 5,5 4,5 6,5 4,5 Erasektori residentidelt 7,9 8,3 5,3 6,8 Saadud toetused kokku 1 130,0 995,4 993,5 876,3 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 6,8 mln eurot (2022. a 5,8 mln eurot), konsolideerimata aruandes 5,4 mln eurot (2022. a 4,4 mln eurot). Saadud toetused tegevusalade järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Põhi- Põhi- Põhi- Põhi- vara vara vara vara Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- kuludeks seks kuludeks seks kuludeks seks kuludeks seks Haridus 549,7 38,4 476,8 34,7 548,3 38,5 475,6 33,5 Transport 106,2 54,5 98,6 36,6 36,6 54,3 38,5 36,6 Üldised valitsussektori teenused 128,0 2,2 120,7 11,8 122,8 1,1 115,3 11,7 Sotsiaalne kaitse 125,6 1,6 93,9 6,1 124,6 1,6 93,0 5,2 Vaba aeg, kultuur, religioon 18,4 19,8 14,2 21,6 13,1 17,6 10,7 19,3 Tervishoid 2,9 27,0 2,3 12,1 0,6 0,7 0,3 1,3 Muu majandus 14,0 10,3 11,9 14,7 3,8 8,5 3,0 10,2 Elamu- ja kommunaalmajandus 1,0 17,5 2,2 26,7 1,5 8,6 1,2 14,8 Keskkonnakaitse 4,2 5,3 3,0 6,9 4,2 3,7 2,9 2,6 Riigikaitse 1,5 0,7 0,0 0,0 1,5 0,7 0,0 0,0 Avalik kord ja julgeolek 0,6 0,6 0,3 0,3 0,6 0,6 0,3 0,3 223 Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 5,1 mln eurot (2022. a 13,7 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 6,3 mln eurot üle antud varadena (2022. a 8,1 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 1,7 mln eurot (2022. a 3,1 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 4,5 mln eurot üle antud varadena (2022. a 7,9 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega. B. Antud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Peretoetused -18,9 -18,3 -19,2 -18,6 Toimetulekutoetus -45,6 -54,8 -45,6 -54,8 Toetused puudega inimestele -8,7 -8,9 -8,8 -9,2 Õppetoetused -4,3 -3,9 -4,3 -3,9 Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -4,1 -3,7 -4,1 -3,7 Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -42,7 -2,7 -51,1 -2,7 Muud sotsiaaltoetused -13,2 -26,8 -13,0 -26,6 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -160,7 -141,6 -229,7 -221,2 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -13,9 -11,9 -45,0 -72,1 Kokku antud toetused -312,1 -272,6 -420,8 -412,8 Antud toetused tegevusala järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Sotsiaalne kaitse -135,1 -117,0 -146,7 -118,3 Transport -90,3 -80,2 -137,3 -174,4 Vaba aeg, kultuur, religioon -43,3 -39,3 -54,9 -51,1 Haridus -22,1 -17,0 -39,8 -29,7 Elamu- ja kommunaalmajandus -7,7 -8,6 -12,0 -11,8 Muu majandus -4,6 -4,2 -10,2 -8,3 Keskkonnakaitse -4,4 -1,8 -5,5 -3,3 Üldised valitsussektori teenused -3,1 -2,9 -6,8 -6,3 Tervishoid -0,9 -0,8 -7,0 -8,8 Avalik kord ja julgeolek -0,6 -0,8 -0,6 -0,8 Antud toetused kokku -312,1 -272,6 -420,8 -412,8 Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega. Lisa b12 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tulud tervishoiust 573,0 508,3 17,8 16,8 Haiglate tulud 530,3 465,2 0,0 0,0 Muud tulud tervishoiust 42,7 43,1 17,8 16,8 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 169,2 152,6 37,5 35,7 Üür ja rent 37,0 33,3 25,0 22,5 Tulud kommunaalteenustelt 116,8 103,0 10,0 10,8 224  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 15,4 16,3 2,5 2,4 Tulu haridusalasest tegevusest 74,5 64,4 71,1 62,1 Tulu toitlustusteenuselt 16,8 12,9 16,2 12,5 Lasteaedade kohatasu 34,7 32,2 34,7 32,2 Muud tulud haridusalasest tegevusest 23,0 19,3 20,2 17,4 Muu toodete ja teenuste müük 175,5 155,8 84,0 79,9 Tulud transporditeenustelt 12,4 10,8 5,5 4,8 Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 37,6 31,7 25,7 22,0 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 61,2 59,7 38,6 39,0 Muu toodete ja teenuste müük 64,3 53,6 14,2 14,1 Kokku kaupade ja teenuste müük 994,3 883,3 212,5 196,8 Lisa b13 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 11,4 12,5 10,2 11,5 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 14,4 15,4 14,4 15,4 Trahvid (vt lisa b2) 3,8 2,2 2,5 2,0 Saastetasud (vt lisa b2) 0,4 0,5 0,4 0,5 Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,2 Muud tulud 6,3 6,4 3,5 3,9 Muud tulud kokku 36,5 37,2 31,1 33,5 Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes vähenemine 0,3 mln eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot), konsolideerimata aruandes 0 eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot). Lisa b14 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -15,1 -14,7 -15,1 -14,7 Ametnikud -83,3 -73,1 -83,3 -73,1 Nõukogude ja juhatuste liikmed -11,6 -10,7 0,0 0,0 Töötajad -1 326,7 -1 116,6 -950,5 -790,3 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 436,7 -1 215,1 -1 048,9 -878,1 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -31,2 -27,6 -21,9 -19,6 Töötasukulud kokku -1 467,9 -1 242,7 -1 070,8 -897,7 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 248 232 248 232 225  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Ametnikud 3 063 3 023 3 063 3 023 Nõukogude ja juhatuste liikmed 303 312 0 0 Töötajad 63 553 63 290 48 121 48 000 Keskmine töötajate arv kokku 67 167 66 857 51 432 51 255 Muud tööjõukulud Erisoodustused -3,1 -2,8 -1,7 -1,4 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -493,4 -416,7 -361,7 -302,6 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 0,9 1,0 0,1 0,1 Muud tööjõukulud kokku -495,6 -418,5 -363,3 -303,9 Tööjõukulud kokku -1 963,5 -1 661,2 -1 434,1 -1 201,6 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b15 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -225,4 -227,7 -195,2 -192,1 Rajatiste majandamiskulud -163,9 -145,7 -160,2 -140,9 Meditsiinitarbed ja -teenused -121,6 -111,4 -7,4 -7,9 Toiduained ja toitlustusteenused -65,2 -54,5 -56,9 -47,0 Õppevahendite ja koolituse kulud -51,3 -46,5 -51,8 -46,5 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -50,9 -46,9 -29,3 -28,8 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -49,3 -41,1 -42,1 -35,3 Sõidukite majandamiskulud -45,7 -58,8 -14,2 -13,8 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -44,8 -39,2 -33,8 -30,3 Tootmiskulud -33,6 -34,0 -0,4 -0,4 Transporditeenused -33,1 -24,9 -35,3 -29,1 Sotsiaalteenused -32,0 -33,5 -42,1 -44,5 Administreerimiskulud -31,0 -28,3 -21,6 -19,6 Tööjõu koolituskulud -14,7 -12,3 -11,7 -9,9 Uurimis- ja arendustööd -6,3 -5,6 -4,9 -4,3 Muud mitmesugused majanduskulud -31,0 -30,0 -23,2 -21,5 Kokku majandamiskulud -999,8 -940,4 -730,1 -671,9 Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b16 Põhivara amortisatsioon mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -7,9 -6,4 -6,1 -4,7 226  Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -355,3 -315,1 -236,5 -206,5 Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,4 -2,4 -0,8 -0,8 Põhivara amortisatsioon kokku -365,6 -323,9 -243,4 -212,0 Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b17 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Käibemaksukulu tegevuskuludelt -130,9 -119,8 -105,0 -96,2 Käibemaksukulu põhivara soetuselt -73,7 -73,2 -63,6 -64,6 Muud maksu- ja lõivukulud -8,7 -9,7 -0,7 -0,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -1,4 -1,3 -1,1 -1,2 Muud kulud -2,2 -1,1 -1,6 -0,4 Muud kulud kokku -216,9 -205,1 -172,0 -162,7 Lisa b18 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori 137,1 42,8 16,3 47,8 244,0 131,2 39,8 17,7 21,3 210,0 teenused Avalik kord ja 5,6 2,6 0,4 0,8 9,4 4,7 2,0 0,1 0,5 7,3 julgeolek Majandus 117,8 159,1 125,9 44,8 447,6 99,8 154,6 108,7 33,5 396,6 Keskkonnakaitse 21,2 115,0 16,0 25,6 177,8 19,1 96,8 14,2 23,0 153,1 Elamu- ja kommunaal- 56,1 96,3 60,5 19,2 232,1 48,8 100,1 54,2 19,0 222,1 majandus Tervishoid 363,7 174,2 27,5 34,7 600,1 313,1 160,8 23,7 30,0 527,6 Vaba aeg, kultuur, 111,5 87,3 41,2 20,9 260,9 98,9 82,0 33,7 17,7 232,3 religioon Haridus 1 029,5 257,5 70,6 61,3 1 418,9 845,4 239,4 65,3 65,2 1 215,3 Sotsiaalne kaitse 121,0 65,0 7,2 7,0 200,2 100,2 64,9 6,3 9,4 180,8 Kulud kokku 1 963,5 999,8 365,6 262,1 3 591,0 1 661,2 940,4 323,9 219,6 3 145,1 227  B. Konsolideerimata aruanne 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori 132,1 40,2 16,2 47,2 235,7 126,9 37,2 17,6 20,8 202,5 teenused Avalik kord ja 5,6 2,9 0,2 0,8 9,5 4,7 2,2 0,1 0,5 7,5 julgeolek Majandus 31,6 96,1 91,1 41,5 260,3 22,6 80,1 75,3 31,5 209,5 Keskkonnakaitse 8,7 104,2 5,5 21,6 140,0 7,8 87,3 4,3 17,6 117,0 Elamu- ja kommunaal- 22,2 57,5 18,5 12,4 110,6 18,0 58,5 14,8 13,4 104,7 majandus Tervishoid 16,1 5,5 1,9 1,0 24,5 14,1 5,2 2,3 1,1 22,7 Vaba aeg, kultuur, 97,7 80,4 35,4 19,8 233,3 87,0 76,2 28,6 16,9 208,7 religioon Haridus 1 020,4 275,0 68,6 60,8 1 424,8 837,8 255,1 63,7 66,2 1 222,8 Sotsiaalne kaitse 99,7 68,3 6,0 5,3 179,3 82,7 70,1 5,3 7,8 165,9 Kulud kokku 1 434,1 730,1 243,4 210,4 2 618,0 1 201,6 671,9 212,0 175,8 2 261,3 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Lisa b19 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad 311,8 279,9 252,8 328,4 314,4 282,4 Käibevara 311,7 279,8 252,7 270,8 244,7 206,4 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 166,9 156,7 144,8 166,9 156,7 144,8 Muud nõuded ja ettemaksed 144,8 123,1 107,9 103,9 88,0 61,6 Põhivara 0,1 0,1 0,1 57,6 69,7 76,0 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 57,6 69,7 76,0 Kohustised 190,0 178,8 206,8 151,0 139,2 214,2 Lühiajalised kohustised 142,8 124,4 148,7 118,6 101,4 172,7 Võlad tarnijatele 15,3 21,1 13,8 18,2 22,0 15,7 Maksuvõlad 82,8 72,4 66,2 59,7 51,0 107,8 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 37,9 23,8 62,9 37,1 24,6 45,7 Laenukohustused 6,8 7,1 5,8 3,6 3,8 3,5 Pikaajalised kohustised 47,2 54,4 58,1 32,4 37,8 41,5 Laenukohustised 46,1 53,1 56,8 23,3 26,8 29,3 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1,1 1,3 1,3 9,1 11,0 12,2 228  B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud 3 457,5 3 100,7 2 802,0 2 525,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 764,1 1 603,2 1 764,1 1 603,2 Kaupade ja teenuste müük 562,2 499,3 39,7 40,9 Saadud toetused 1 115,5 981,2 982,7 865,0 Muud tulud 15,7 17,0 15,5 16,8 Tegevuskulud -333,6 -333,1 -502,8 -519,1 Antud toetused -11,5 -6,4 -204,5 -220,7 Majandamiskulud -107,9 -123,5 -129,4 -137,4 Muud tegevuskulud -214,2 -203,2 -168,9 -161,0 Tegevustulem 3 123,9 2 767,6 2 299,2 2 006,8 Finantstulud ja -kulud 11,8 0,7 14,1 13,9 Tulem osalustelt 14,2 1,6 12,7 13,7 Muud finantstulud ja -kulud -2,4 -0,9 1,4 0,2 Aruandeperioodi tulem 3 135,7 2 768,3 2 313,3 2 020,7 Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Lisa b20 Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega mln eurot Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamiskohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid: 2023 2022 Nõuded 0,0 0,4 Kohustised 0,1 0,2 Äriühingutelt soetatud põhivara 0,0 0,1 Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,2 0,2 Antud toetused sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -1,2 -1,4 Majanduskulud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,3 -0,4 Majanduskulud äriühingutelt -0,3 -0,6 Majanduskulud füüsilistelt isikutelt -0,7 -0,7 229 Lisa b21 Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Tingimuslikud kohustised 680,0 1 002,6 433,4 544,3 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soetamiseks 278,3 415,3 261,4 374,8 Katkestamatud kasutusrendikohustised 147,6 145,3 141,8 141,0 Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 13,6 7,4 4,1 1,6 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 208,6 202,4 14,2 7,6 Laenutagatiseks panditud käibevara 24,1 25,4 0,0 0,0 Muud tingimuslikud kohustised 7,8 206,8 11,9 19,3 Tingimuslikud nõuded 131,0 108,4 56,1 59,5 Katkestamatud kasutusrendinõuded 20,4 16,4 12,2 7,3 Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 110,6 92,0 43,9 52,2 Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7. 230 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 4.1 Bilanss mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad Käibevara Raha 3 004,1 2 734,5 2 504,5 2 303,5 2 138,5 2 646,2 c2 Finantsinvesteeringud 3 563,4 3 811,1 2 039,0 1 377,4 1 864,2 453,0 c3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 352,0 1 285,5 1 153,0 1 402,3 1 339,0 1 210,8 Muud nõuded ja ettemaksed 3 056,4 2 716,0 3 112,8 1 397,3 1 064,5 746,8 c4 Tuletisinstrumendid 59,7 199,8 160,2 0,0 0,0 0,0 Varud 693,7 771,9 393,1 441,9 432,2 231,6 Immateriaalne käibevara 216,5 444,1 208,6 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 69,6 62,6 41,6 3,1 3,1 1,8 c11 Käibevara kokku 12 015,4 12 025,5 9 612,8 6 925,5 6 841,5 5 290,2 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 17,3 19,0 18,9 c5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 267,6 180,4 163,7 4 005,6 4 183,8 4 024,4 c6 Finantsinvesteeringud 11 882,9 12 314,2 12 763,4 731,4 518,1 348,6 c3 Muud nõuded ja ettemaksed 756,5 913,1 903,4 784,5 931,5 913,2 c4 Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 187,6 0,0 0,0 0,0 Kinnisvarainvesteeringud 267,0 252,5 248,7 205,7 202,2 203,7 c7 Materiaalne põhivara 17 830,5 17 064,2 16 360,5 11 379,2 10 085,9 9 590,4 c8 Immateriaalne põhivara 429,9 374,9 344,9 291,8 242,8 208,7 c9 Bioloogilised varad 2 424,6 2 188,9 946,6 30,9 30,6 18,5 c11 Põhivara kokku 34 116,8 33 784,7 31 918,8 17 446,4 16 213,9 15 326,4 Varad kokku 46 132,2 45 810,2 41 531,6 24 371,9 23 055,4 20 616,6 231  Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 636,9 682,7 603,8 642,5 695,2 615,8 Võlad tarnijatele 793,1 745,0 589,5 521,5 504,1 405,2 Võlad töötajatele 423,7 364,8 325,1 351,5 292,1 263,0 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 480,2 15 315,1 15 497,5 1 901,6 1 593,3 1 155,3 c12 Eraldised 478,4 888,0 479,6 154,2 406,2 134,5 c13 Laenukohustised 1 458,5 1 768,3 948,8 755,5 583,3 624,7 c14 Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 116,1 0,0 0,0 0,0 Lühiajalised kohustised kokku 19 338,6 19 933,0 18 560,4 4 326,8 4 074,2 3 198,5 Pikaajalised kohustised Eraldised 4 636,4 4 124,8 3 803,2 4 577,5 4 075,2 3 753,0 c13 Laenukohustised 8 186,6 6 559,4 6 040,6 6 627,6 5 729,7 4 568,9 c14 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 83,0 76,8 85,3 51,7 44,7 50,8 c12 Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 37,8 0,0 0,0 0,0 Pikaajalised kohustised kokku 12 922,6 10 793,1 9 966,9 11 256,8 9 849,6 8 372,7 Kohustised kokku 32 261,2 30 726,1 28 527,3 15 583,6 13 923,8 11 571,2 Netovara Vähemusosalus 294,6 295,8 277,3 16,6 13,9 11,2 Avaliku või valitsussektori netovara Reservid 1 228,8 1 189,7 1 174,6 743,0 703,9 691,6 c16 Riskimaandamise reserv 141,6 698,4 211,5 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 13,3 12,5 8,2 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 12 192,7 12 887,7 11 332,7 8 028,7 8 413,8 8 342,6 Avaliku või valitsussektori netovara kokku 13 576,4 14 788,3 12 727,0 8 771,7 9 117,7 9 034,2 Netovara kokku 13 871,0 15 084,1 13 004,3 8 788,3 9 131,6 9 045,4 Kohustised ja netovara kokku 46 132,2 45 810,2 41 531,6 24 371,9 23 055,4 20 616,6 232 4.2 Tulemiaruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 193,4 11 423,6 12 281,8 11 494,3 c17 Kaupade ja teenuste müük 4 048,1 4 254,2 1 066,8 963,5 c18 Saadud toetused 1 429,5 1 236,2 1 363,1 1 150,2 c15 Muud tulud 448,2 676,8 254,4 310,2 c19 Tegevustulud kokku 18 119,2 17 590,8 14 966,1 13 918,2 Tegevuskulud Antud toetused -6 873,7 -6 060,7 -6 945,3 -6 257,2 c15 Tööjõukulud -4 938,8 -4 170,2 -4 444,8 -3 698,1 c20 Majandamiskulud -3 787,6 -3 811,4 -2 379,9 -2 244,7 c21 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 870,8 -1 114,6 -850,8 -730,0 c22 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -512,5 -517,6 -512,5 -517,6 c23 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -39,6 -35,2 -39,6 -34,2 c23 Muud kulud -628,6 -941,4 -176,2 -148,6 c23 Tegevuskulud kokku -18 651,6 -16 651,1 -15 349,1 -13 630,4 Tegevustulem -532,4 939,7 -383,0 287,8 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 242,9 1 263,5 0,5 13,4 c11 Finantstulud ja –kulud c24 Tulem osalustelt 71,8 33,1 234,3 321,7 Intressikulu -706,0 -510,9 -333,1 -176,9 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 486,9 260,6 81,6 -8,3 Muud finantstulud 27,7 4,2 3,2 6,0 Muud finantskulud -0,4 -0,5 -0,3 -0,5 Finantstulud ja -kulud kokku -120,0 -213,5 -14,3 142,0 Aruandeperioodi tulem -409,5 1 989,7 -396,8 443,2 Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist -427,6 1 954,9 -399,3 440,5 Sh vähemusosaluse osa tulemist 18,1 34,8 2,5 2,7 233 4.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2023 2022 2023 2022 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -532,4 939,7 -383,0 287,8 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 870,8 1 114,6 850,8 730,0 c22 Kasum/kahjum põhivara müügist -39,0 -71,8 -37,5 -64,7 c19 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -801,1 -606,8 -757,4 -545,8 c15 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 235,0 191,3 260,2 263,7 c15 Muud mitterahalised korrigeerimised -288,7 182,8 -2,3 -6,4 Kokku korrigeeritud tegevustulem 444,6 1 749,8 -69,2 664,6 Käibevarade netomuutus -303,4 -840,5 -167,1 -470,0 Kohustiste netomuutus 84,5 943,0 -55,1 590,4 Kokku rahavood põhitegevusest 225,7 1 852,3 -291,4 785,0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -2 580,0 -1 915,0 -1 624,9 -1 194,4 c10 Laekunud põhivara müügist 52,9 84,8 51,3 72,0 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 796,3 456,1 754,8 386,9 c15 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -245,5 -177,7 -286,4 -229,8 c15 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -2 579,7 -3 628,8 -2 257,8 -2 092,1 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 3 264,5 2 290,0 2 536,2 497,2 Tasutud osaluste omandamisel -3,3 -14,1 -6,5 -8,4 c6 Laekunud dividendid 6,3 9,7 202,5 166,6 c6 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja kadumisest ja ümberklassifitseerimisest -19,2 -17,6 0,0 0,0 Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsus- sektorisse ümberklassifitseerimisest 29,4 27,9 41,1 3,5 Antud laenud -34,2 -31,8 -29,2 -34,3 Laekunud laenude tagasimaksed 150,3 58,2 149,7 51,0 Laekunud finantstulud 450,6 182,4 67,0 2,8 Rahavood investeerimistegevusest kokku -711,6 -2 675,9 -402,2 -2 379,0 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 3 397,1 2 468,9 1 932,3 1 900,2 c14 Laenukohustiste tagasimaksed -2 109,3 -1 115,0 -924,8 -795,0 c14 Makstud intressid ja muud finantskulud -532,3 -300,3 -148,9 -18,9 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 755,5 1 053,6 858,6 1 086,3 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 734,5 2 504,5 2 138,5 2 646,2 c2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 004,1 2 734,5 2 303,5 2 138,5 c2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 269,6 230,0 165,0 -507,7 234 4.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Avalik sektor Avaliku sektori netovara Lisa Stabiliseerimis- Vähemusosalus Akumuleeritud Muud reservid Muud reservid maandamise (vt lisa c16) Kokku Kokku reserv reserv tulem Riski- Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 156,1 12 550,4 277,3 12 827,7 Arvestuspõhimõtte muutmine 176,6 176,6 176,6 a15 Korrigeeritud jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 332,7 12 727,0 277,3 13 004,3 Kinnisvarainvesteeringute 0,6 0,6 0,6 c7 ümberhindlus Materiaalse põhivara 9,3 9,3 9,3 c8 ümberhindlus Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Riskimaandamisinstrumentide 486,9 486,9 3,4 490,3 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 4,3 4,3 4,3 Aruandeperioodi tulem 1 954,9 1 954,9 34,8 1 989,7 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 570,1 2 061,3 38,2 2 099,5 Vähemusosaluste ost ja müük 0,0 -2,1 -2,1 a9A Makstud dividendid 0,0 -17,6 -17,6 Ümberjaotamine -6,2 21,3 -15,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 765,8 698,4 12,5 12 887,7 14 788,3 295,8 15 084,1 Kinnisvarainvesteeringute 1,7 1,7 1,7 c7 ümberhindlus Materiaalse põhivara 5,8 5,8 5,8 c8 ümberhindlus Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Riskimaandamisinstrumentide -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Aruandeperioodi tulem -427,6 -427,6 18,1 -409,5 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -556,8 0,8 -657,4 -1 213,4 17,8 -1 195,6 Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,5 1,5 0,2 1,7 235  Avaliku sektori netovara Lisa Stabiliseerimis- Vähemusosalus Akumuleeritud Muud reservid Muud reservid maandamise (vt lisa c16) Kokku Kokku reserv reserv tulem Riski- Ümberjaotamine 16,3 22,8 -39,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 788,6 141,6 13,3 12 192,7 13 576,4 294,6 13 871,0 B. Valitsussektor Stabiliseerimis- Lisa Akumuleeritud Muud reservid Vähemus- Kokku Kokku reserv osalus tulem Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 261,5 8 342,6 9 034,2 11,2 9 045,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,6 0,6 0,6 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 8,4 8,4 8,4 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Aruandeperioodi tulem 440,5 440,5 2,7 443,2 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 54,8 54,8 2,7 57,5 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 28,7 28,7 28,7 Ümberjaotamine -6,2 18,5 -12,3 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 280,0 8 413,8 9 117,7 13,9 9 131,6 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,7 1,7 1,7 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,5 5,5 5,5 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Aruandeperioodi tulem -399,3 -399,3 2,5 -396,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -629,4 -629,4 2,5 -626,9 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 283,4 283,4 0,2 283,6 Ümberjaotamine 16,3 22,8 -39,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 302,8 8 028,7 8 771,7 16,6 8 788,3 236 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsussektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid. Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 237 4.6 Lisad (c1–c27) Lisa c1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, kohalike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.) Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruannetesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse. 238  A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 17 347,8 2 981,8 3 937,1 -3 771,9 304,3 17 528,6 2 672,9 3 570,3 -3 352,3 186,0 Valitsussektorisse kuuluvad 2 880,2 2 407,1 3 925,2 -3 736,3 241,7 2 632,9 2 160,8 3 559,2 -3 318,6 244,3 Tervisekassa 842,8 699,6 2 244,0 -2 147,5 115,5 727,9 579,7 2 049,9 -1 891,5 159,9 Eesti Töötukassa 703,6 568,8 857,9 -850,4 29,3 661,9 539,6 788,9 -757,2 33,7 Eesti Kunstiakadeemia 36,4 29,9 18,2 -17,5 0,7 34,8 29,1 15,7 -15,8 -0,1 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21,0 19,3 12,8 -12,2 0,7 20,7 18,6 10,7 -10,7 0,0 Eesti Maaülikool 82,5 71,6 43,9 -50,3 -6,1 87,8 77,7 49,3 -45,4 4,0 Tallinna Ülikool 73,5 52,9 64,4 -56,3 8,0 68,3 44,9 54,1 -50,2 3,8 Tallinna Tehnikaülikool 164,7 129,2 141,1 -140,0 2,6 174,0 126,6 127,8 -125,5 2,5 Tartu Ülikool 364,6 273,4 277,4 -274,5 4,5 352,5 268,9 247,9 -247,7 0,3 Eesti Teaduste Akadeemia 7,2 6,7 3,4 -3,5 0,0 7,1 6,7 2,7 -2,8 -0,1 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 20,5 15,8 7,7 -7,7 0,2 20,3 15,6 7,8 -8,2 -0,4 Eesti Rahvusringhääling 39,8 34,3 50,2 -49,5 0,9 40,9 33,3 47,3 -46,2 1,1 Eesti Rahvusraamatukogu 61,6 55,6 41,6 -16,6 25,1 33,2 30,5 32,0 -16,0 15,9 Rahvusooper Estonia 11,0 8,7 17,2 -17,2 0,0 10,6 8,7 14,6 -15,4 -0,8 Eesti Kultuurkapital 44,5 40,5 41,4 -27,4 14,6 29,6 25,9 39,3 -31,5 7,7 Kaitseliit 60,2 55,5 56,1 -55,8 0,5 62,3 55,0 46,9 -46,5 0,3 Tagatisfond 341,6 341,5 38,4 -0,3 45,3 296,3 296,2 16,5 -0,3 16,4 Notarite Koda 2,3 2,1 1,6 -1,8 -0,2 2,6 2,3 1,5 -1,5 0,0 Audiitorkogu 0,9 0,9 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -0,7 0,0 Eesti Advokatuur 0,8 0,3 6,1 -6,0 0,1 0,6 0,2 4,7 -4,7 0,0 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,6 0,5 0,9 -0,8 0,1 Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3 Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3 239 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Netovara Netovara Tulem Tulem Varad Varad Kokku 29,3 24,3 18,2 -22,2 -4,0 33,6 28,4 23,7 -20,3 3,7 Valitsussektorisse kuuluvad 2,1 0,9 8,3 -8,1 0,2 0,7 0,5 1,2 -1,1 0,0 Eesti Kunstiakadeemia SA 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Fond SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Artur Nilsoni Fond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 SA Tallinna Ülikooli Rahastu 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 -0,2 1,5 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 uuringute SA MTÜ Tartu Ülikooli Üliõpilasmaja 0,4 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline 0,8 0,4 4,1 -3,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Spordiklubi MTÜ Tartu Välismaalaste 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Teenuskeskus Rektroite Nõukogu 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad 27,2 23,4 9,9 -14,1 -4,2 32,9 27,9 22,5 -19,2 3,7 SA Tartu Teaduspark 5,4 4,1 2,2 -2,0 0,1 5,6 4,0 1,6 -1,8 -0,2 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 15,4 15,3 -3,6 -1,4 -5,0 20,4 20,3 4,6 -1,0 3,7 MTÜ Dormitorium 1,7 1,4 1,4 -1,4 0,1 1,6 1,3 1,4 -1,4 0,0 MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Tartu Üliõpilasküla 2,4 1,6 5,1 -4,6 0,5 2,0 1,1 4,7 -4,5 0,2 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,2 3,3 -3,5 0,0 Spordiklubi MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,8 0,0 MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,3 1,0 4,8 -4,7 0,1 2,3 1,0 4,4 -4,3 0,1 MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 1,4 -1,5 -0,1 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates 31.12.2023 2023 31.12.2022 2022 määr (%) Netovara Netovara Osaluse Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0 4,2 3,3 1,5 -2,2 0,1 Valitsussektorisse 4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0 4,2 3,3 1,5 -2,2 0,1 mittekuuluvad OÜ Muusa Majutus 100 3,3 2,7 0,6 -0,4 0,1 3,4 2,6 0,6 -0,4 0,1 OÜ Eerika Farm 100 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,1 E-Kyla Arendus OÜ 100 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Torni Hostel 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 UniTartu Ventures OÜ 100 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1 0,3 0,3 0,0 -1,0 -0,1 240 Lisa c2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sularaha 18,8 19,6 18,3 2,1 2,0 1,3 Arvelduskontod pankades 1 656,1 1 819,6 2 182,0 1 329,1 1 390,3 2 423,7 Tähtajalised deposiidid pankades 1 329,2 895,3 304,5 972,3 746,2 221,5 Raha kokku 3 004,1 2 734,5 2 504,8 2 303,5 2 138,5 2 646,5 Rahalt ja selle ekvivalentidelt teenitud intressitulu (vt lisa c24) 146,4 8,9 2,9 49,5 1,2 -5,3 Valitsussektori rahast hoiustati 170,4 mln eurot 31.12.2023 seisuga Eesti Pangas (31.12.2022 seisuga 454,7 mln eurot). Lisa c3 Finantsinvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 563,4 3 811,1 2 039,0 1 377,4 1 864,2 453,0 Võlakirjad õiglases väärtuses 2 931,1 3 188,6 1 862,4 1 125,6 1 598,8 448,6 Tähtajani hoitavad võlakirjad 245,0 258,1 4,1 245,0 258,1 4,1 amortiseeritud soetusmaksumuses Lühiajalised laenud väärtpaberite 143,2 178,4 0,0 0,0 0,0 0,0 tagatisel Noteeritud aktsiad ja osad 244,1 185,8 172,2 6,8 7,1 0,1 Muud lühiajalised 0,0 0,2 0,3 0,0 0,2 0,2 finantsinvesteeringud Pikaajalised 11 882,9 12 314,2 12 763,4 731,4 518,1 348,6 finantsinvesteeringud Tähtajalised deposiidid pankades 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Osalused investeerimisfondides 0,1 0,1 0,2 0,0 0,0 0,0 õiglases väärtuses Muud investeeringud 0,0 0,0 4,5 0,0 0,0 4,5 omakapitaliinstrumentidesse Võlakirjad õiglases väärtuses 0,6 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 Tähtajani hoitavad võlakirjad amortiseeritud soetusmaksumuses 95,6 35,7 21,7 95,6 35,7 21,7 Rahapoliitika eesmärgil hoitavad 10 456,8 10 987,8 9 932,2 0,0 0,0 0,0 võlakirjad Osalused rahvusvahelistes 452,8 388,1 377,6 277,4 215,3 210,1 organisatsioonides Osalus riskikapitalifondides (vt lisa 352,4 260,5 109,4 352,4 260,5 109,4 a3) Noteeritud aktsiad ja osad 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Noteerimata aktsiad ja osad 1,9 0,8 0,4 0,1 0,1 0,1 Muud pikaajalised 521,0 639,1 2 315,3 3,6 4,4 0,7 finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringud kokku 15 446,3 16 125,3 14 802,4 2 108,8 2 382,3 801,6 Sh kajastatud õiglases väärtuses 3 528,4 3 635,5 2 144,7 1 485,5 1 866,9 558,6 241  Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses 11 917,9 12 489,8 12 657,7 623,3 515,4 243,0 Võlakirjadelt aruandeperioodil teenitud tulu (vt lisa c24) 72,5 154,5 138,4 35,4 -10,4 -3,2 Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt euroala avaliku sektori väärtpaberite ostukava, pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava ja tagatud võlakirjade ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Nimetatud võlakirjade turuväärtus oli 31.12.2023 seisuga 9 377,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 9 434,3 mln eurot). Ettevõtlussektori väärtpaberite vara väärtuse languse testi tulemusel pidas Euroopa Keskpank asjakohaseks luua 2023. aastal rahapoliitiliste operatsioonide krediidiriskide katteks eraldis. Eesti Pank suurendas 2023. a eraldist finantsriskide katteks 87,2 mln euro võrra. Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustasid Eesti Panga vastavad osalused 175,4 mln eurot (31.12.2022 seisuga 172,8 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 95,3 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 79,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 77,3 eurot). Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välis- valuutareservid summas 113,7 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud euroala krediidiasutustele summas 0 eurot (31.12.2022 seisuga 150,0 mln eurot), arvestusühiku SDR konto IMF-is summas 361,2 mln eurot (31.12.2022 seisuga 371,7 mln eurot) ja IMFi vaestele riikidele soodustingimustel laenamise fond 42,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 0 eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene euroala krediidiasutustele jagatakse euroala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas. Lisa c4 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 3 056,4 2 716,0 3 112,8 1 397,3 1 064,5 746,8 Nõuded ostjate vastu 448,6 497,3 398,1 85,8 66,4 48,1 Sh brutosummas 463,8 514,1 407,9 90,8 71,6 51,5 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -15,2 -16,8 -9,8 -5,0 -5,2 -3,4 Intressinõuded 108,4 76,7 47,9 20,5 9,3 2,2 Muud viitlaekumised 23,8 55,1 72,3 1,3 1,2 1,0 Laenunõuded 66,3 68,6 31,0 65,4 70,8 32,6 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 893,0 724,4 539,0 889,6 723,8 532,3 lisa c15) Eurosüsteemisisesed nõuded 934,5 1 004,9 1 837,6 0,0 0,0 0,0 Makstud tagatisdeposiidid 187,5 46,3 33,3 1,2 1,3 1,1 Muud nõuded 68,1 57,2 25,3 23,2 16,2 15,2 Ettemakstud sihtfinantseerimine 74,9 77,1 55,9 78,6 88,4 64,8 Muud ettemakstud tulevaste 251,3 108,4 72,4 231,7 87,1 49,5 perioodide kulud Pikaajalised nõuded ja 756,5 913,1 903,4 784,5 931,5 913,2 ettemaksed Laenunõuded 646,2 783,5 839,2 674,1 794,6 841,9 Intressinõuded (vt lisa a6) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5 Sihtotstarbelised fondid (vt lisa 0,0 0,0 0,0 15,0 14,8 14,8 a5) Laekumata sihtfinantseerimine (vt 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 lisa c15) Muud nõuded ja ettemaksed 70,2 93,3 18,7 55,3 85,8 11,0 Nõuded ja ettemaksed kokku 3 812,9 3 629,1 4 016,2 2 181,8 1 996,1 1 660,0 242 Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded Euroopa Keskpangale seoses europangatähtede jaotamisega summas 858,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 1 004,9 mln eurot) ja muud eurosüsteemisisesed nõuded 75,7 mln eurot (31.12.2022 seisuga 0 eurot). Lisa c5 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes A. Avalik sektor Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil. B. Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,3 8,3 Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 2,1 3,7 3,7 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 6,9 7,0 6,9 Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 17,3 19,0 18,9 Lisa c6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Riigi osalused (vt lisa a9) 90,7 89,4 67,5 3 603,4 3 823,8 3 671,4 Riigi valitsussektorisse kuuluvatele 0,0 0,0 0,0 8,9 9,0 9,0 sihtasutustele ja äriühingutele kuuluvad osalused Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt 188,0 99,6 104,6 388,0 348,4 341,6 lisa b5) Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute 0,7 0,6 0,5 5,3 2,8 2,4 osalused Sektorite vahelised elimineerimised -11,8 -9,2 -8,9 0,0 -0,2 0,0 Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates 267,6 180,4 163,7 4 005,6 4 183,8 4 024,4 Osaluste liikumine Avalik sektor Valitsussektor Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 163,7 3 936,8 87,6 4 024,4 Rahalised sisse- ja väljamaksed 14,1 8,4 0,0 8,4 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 3,3 0,0 3,3 Saadud müügist -0,7 -3,5 0,0 -3,5 Kasum/kahjum osaluste müügist 0,6 3,4 0,0 3,4 Ümberklassifitseerimine 0,6 -3,9 0,0 -3,9 Saadud dividendid -9,7 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 4,2 0,0 0,0 0,0 Otse netovara reservides kajastatud sidus-ettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest 7,6 0,0 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 151,6 0,1 151,7 Jääk seisuga 31.12.2022 180,4 4 096,1 87,7 4 183,8 243  Avalik sektor Valitsussektor Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,3 6,5 0,0 6,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 77,8 -79,8 77,8 -2,0 Kasum mitterahalise sissemakse ümberhindamisest 0,0 71,6 0,0 71,6 (vt lisa b5 B.) Saadud müügist 0,2 0,2 0,0 0,2 Kasum/kahjum osaluste müügist -0,2 -0,2 0,0 -0,2 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine 0,0 -214,3 0,0 -214,3 Saadud dividendid -6,3 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 12,9 0,0 0,0 0,0 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate -0,5 0,0 0,0 0,0 koondkasumi mõju valuutakursivahedest Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa 0,0 -39,9 -0,1 -40,0 c24) Jääk seisuga 31.12.2023 267,6 3 840,2 165,4 4 005,6 2023. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber 2 riigi ja 18 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut, kokku netovarade mahuga 214,3 mln eurot. Osalustelt saadud dividendid Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 198,1 158,7 Sidusettevõtjatelt 6,3 9,7 4,4 7,9 Kokku dividenditulu osalustelt 6,3 9,7 202,5 166,6 Lisa c7 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 252,5 248,7 202,2 203,7 Soetusmaksumus 361,5 351,5 281,9 280,2 Kogunenud kulum -109,0 -102,8 -79,7 -76,5 Kokku liikumised 14,5 3,8 3,5 -1,5 Soetused ja parendused 3,5 0,9 2,1 0,8 Kulum ja allahindlus -10,8 -9,2 -8,3 -6,6 Müük müügihinnas -5,6 -12,3 -5,5 -7,9 Müügist saadud kasum 3,2 10,3 3,1 6,0 Ümberklassifitseerimine 22,0 13,4 10,3 5,1 Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,2 0,1 0,1 0,1 Saadud ja üle antud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 0,0 0,4 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,3 0,0 0,0 0,0 Ümberhindlus 1,7 0,6 1,7 0,6 Jääk perioodi lõpus 267,0 252,5 205,7 202,2 Soetusmaksumus 380,6 361,5 287,8 281,9 Kogunenud kulum -113,6 -109,0 -82,1 -79,7 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 138,2 134,8 112,5 110,4 Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 14,2 15,4 4,0 4,8 Tulud ja kulud 244  Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 40,7 32,4 26,5 18,4 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -6,0 -5,3 -5,3 -5,3 Lisa c8 Materiaalne põhivara mln eurot A. Avalik sektor otstarbeline Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja põhivara põhivara seadmed rajatised Kaitse- tööd ja Kokku Muu Maa Jääk seisuga 31.12.2021 1 402,0 10 043,3 335,7 3 425,0 210,5 944,0 16 360,5 Soetusmaksumus 1 402,0 16 516,3 815,9 6 662,1 385,3 944,0 26 725,6 Kogunenud kulum -6 473,0 -480,2 -3 237,1 -174,8 -10 365,1 Kokku liikumised 2022 23,4 317,9 48,1 -106,5 1,9 418,9 703,7 Soetused ja parendused 19,5 94,3 5,1 151,3 14,5 1 532,7 1 817,4 Kulum ja allahindlus -2,7 -620,2 -51,2 -327,9 -23,2 -4,1 -1 029,3 Müük müügihinnas -53,7 -10,2 0,0 -8,3 0,0 0,0 -72,2 Müügist saadud kasum 50,8 7,1 0,0 3,5 0,0 0,0 61,4 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,8 2,5 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,8 -1,5 -0,2 0,0 0,0 -2,5 Ümberklassifitseerimine 0,3 847,1 90,4 69,6 10,0 -1 110,5 -93,1 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 -2,8 0,0 -0,5 0,0 0,1 -3,2 kadumisest Ümberhindlus 7,4 0,9 0,0 0,0 0,3 0,7 9,3 Jääk seisuga 31.12.2022 1 425,4 10 361,2 383,8 3 318,5 212,4 1 362,9 17 064,2 Soetusmaksumus 1 425,4 17 236,3 898,8 6 736,7 400,6 1 362,9 28 060,7 Kogunenud kulum -6 875,1 -515,0 -3 418,2 -188,2 -10 996,5 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,9% 5,9% Kapitalirendi tingimustel renditud, 43,9 0,0 134,0 0,9 178,8 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 174,4 160,5 0,0 5,9 0,5 341,3 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 173,7 0,0 54,5 0,0 231,9 Kokku liikumised 2023 3,5 426,5 57,4 -405,3 0,8 683,4 766,3 Soetused ja parendused 23,8 138,8 4,6 186,5 13,2 2 216,4 2 583,3 Kulum ja allahindlus -0,1 -801,4 -71,2 -857,3 -31,3 -10,8 -1 772,1 Müük müügihinnas -40,6 -3,2 0,0 -3,1 0,0 0,0 -46,9 Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 1,9 0,0 0,0 35,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 8,8 11,6 9,5 0,2 0,0 30,6 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6 Ümberklassifitseerimine -15,2 1 080,6 113,6 274,2 18,8 -1 518,0 -46,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja -1,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -4,6 -23,5 kadumisest Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1 Ümberhindlus 4,1 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8 Jääk seisuga 31.12.2023 1 428,9 10 787,7 441,2 2 913,2 213,2 2 046,3 17 830,5 Soetusmaksumus 1 428,9 18 242,0 1 009,1 6 870,6 387,9 2 046,3 29 984,8 Kogunenud kulum -7 454,3 -567,9 -3 957,4 -174,7 -12 154,3 Keskmine kulumi norm 4,5% 7,5% 12,6% 7,9% 245  otstarbeline Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja põhivara põhivara seadmed rajatised Kaitse- tööd ja Kokku Muu Maa Kapitalirendi tingimustel renditud, 54,3 0,0 131,6 0,1 186,0 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 171,2 131,0 0,0 11,2 0,3 313,7 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 5,8 207,8 0,0 44,1 0,0 257,7 B. Valitsussektor Muu põhivara otstarbeline Lõpetamata ettemaksed Masinad ja Hooned ja põhivara seadmed rajatised Kaitse- tööd ja Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 Maa 782,7 6 883,5 335,6 782,2 197,6 608,8 9 590,4 Soetusmaksumus 782,7 11 382,4 815,9 1 784,8 341,2 608,8 15 715,8 Kogunenud kulum -4 498,9 -480,3 -1 002,6 -143,6 -6 125,4 Kokku liikumised 2022 14,4 250,2 48,2 35,5 1,7 145,5 495,5 Soetused ja parendused 11,2 87,0 5,1 104,0 11,4 914,5 1 133,2 Kulum ja allahindlus -2,6 -474,5 -51,2 -116,8 -20,0 -3,4 -668,5 Müük müügihinnas -53,9 -8,6 0,0 -1,5 0,0 0,0 -64,0 Müügist saadud kasum 51,2 6,1 0,0 1,3 0,0 0,0 58,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 -3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 -3,5 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,9 2,4 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -3,4 -1,5 -0,2 -0,2 0,0 -5,3 Ümberklassifitseerimine 0,1 643,5 90,5 42,6 9,9 -766,0 20,6 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 kadumisest Ümberhindlus 6,8 0,9 0,0 0,1 0,3 0,3 8,4 Jääk seisuga 31.12.2022 797,1 7 133,7 383,8 817,7 199,3 754,3 10 085,9 Soetusmaksumus 797,1 11 936,3 898,8 1 873,1 354,5 754,3 16 614,1 Kogunenud kulum -4 802,6 -515,0 -1 055,4 -155,2 -6 528,2 Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,5% 5,7% Kapitalirendi tingimustel renditud, 42,1 0,0 89,7 0,9 132,7 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,5 116,6 0,0 0,5 0,3 120,9 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,0 75,8 0,0 0,0 0,0 76,8 Kokku liikumised 2023 13,1 893,6 57,4 45,3 2,5 281,4 1 293,3 Soetused ja parendused 19,8 121,1 4,6 113,0 10,6 1 302,8 1 571,9 Kulum ja allahindlus -0,1 -529,6 -71,2 -144,9 -27,8 -3,3 -776,9 Müük müügihinnas -40,6 -4,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -45,4 Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 0,5 0,0 0,0 34,2 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -3,6 1,0 0,0 7,7 0,1 0,0 5,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 9,0 11,6 9,5 0,2 0,0 30,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,2 -1,7 Ümberklassifitseerimine 0,9 1 293,5 113,6 60,2 19,4 -1 017,9 469,7 Ümberhindlus 4,0 1,4 0,0 0,1 0,0 0,0 5,5 Jääk seisuga 31.12.2023 810,2 8 027,3 441,2 863,0 201,8 1 035,7 11 379,2 Soetusmaksumus 810,2 13 438,8 1 009,1 1 946,5 347,0 1 035,7 18 587,3 Kogunenud kulum -5 411,5 -567,9 -1 083,5 -145,2 -7 208,1 Keskmine kulumi norm 4,2% 7,5% 7,6% 7,9% Kapitalirendi tingimustel renditud, 43,0 0,0 86,3 0,1 129,4 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 107,0 0,0 0,4 0,3 110,8 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,3 88,7 0,0 0,0 0,0 92,0 246 Lisa c9 Immateriaalne põhivara mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 374,9 344,9 242,8 208,7 Soetusmaksumus 863,4 780,9 604,6 528,9 Kogunenud kulum -488,5 -436,0 -361,8 -320,2 Kokku liikumised 55,0 30,0 49,0 34,1 Soetused ja parendused 145,1 113,3 110,8 88,2 Kulum ja allahindlus -87,9 -76,1 -65,6 -54,9 Ümberklassifitseerimine -1,4 -7,0 3,8 0,8 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,8 1,2 0,0 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,0 -1,4 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 429,9 374,9 291,8 242,8 Soetusmaksumus 971,3 863,4 700,9 604,6 Kogunenud kulum -541,4 -488,5 -409,1 -361,8 Keskmine kulumi norm (%) 9,6% 9,3% 10,0% 9,7% Lisa c10 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Transport 476,2 407,2 426,8 351,6 Kütus ja energia 899,9 527,3 32,6 0,3 Muu majandus 139,1 120,3 54,4 53,9 Elamu- ja kommunaalmajandus 62,6 72,7 26,7 26,9 Keskkonnakaitse 21,5 17,9 12,5 10,2 Haridus 256,4 238,6 257,1 238,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 135,6 102,9 133,9 99,0 Riigikaitse 377,7 125,1 379,2 125,1 Avalik kord ja julgeolek 56,3 44,8 56,5 44,8 Tervishoid 155,7 131,6 155,3 129,8 Sotsiaalne kaitse 30,1 42,1 30,0 42,1 Üldised valitsussektori teenused 120,8 101,1 119,8 100,2 Kokku põhivara soetus 2 731,9 1 931,6 1 684,8 1 222,2 Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 85,9 mln euro võrra (2022. a vähenemine 15,6 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 48,5 mln euro võrra (2022. a suurenemine 16,9 mln eurot). Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitaliseeritud intressikuludega (vt lisa c24). 247 Lisa c11 Bioloogilised varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Jääk perioodi alguses 2 251,5 988,2 33,7 20,3 Müük müügihinnas -0,4 -0,3 -0,4 -0,1 Müügist saadud kasum 0,2 0,1 0,2 0,1 Õiglase väärtuse muutus 242,9 1 263,5 0,5 13,4 Jääk perioodi lõpus 2 494,2 2 251,5 34,0 33,7 Sh käibevara 69,6 62,6 3,1 3,1 Sh põhivara 2 424,6 2 188,9 30,9 30,6 Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 2 483,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 2 242,2 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 59,8 mln eurot (31.12.2022 seisuga 53,9 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 33,5 mln eurot (31.12.2022 seisuga 30,2 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 3,1 mln eurot (31.12.2022 seisuga sama). Lisa c12 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 480,2 15 315,1 15 497,5 1 901,6 1 593,3 1 155,3 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 86,2 83,2 79,5 65,6 66,3 64,0 Intressivõlad 95,6 55,1 42,2 32,8 17,9 0,9 Muud viitvõlad 21,7 33,3 72,3 1,5 0,8 2,7 Toetuste andmise kohustised 309,3 276,9 235,1 320,8 324,6 278,0 Ringluses olevad pangatähed 4 027,8 4 071,6 4 000,0 0,0 0,0 0,0 Klientide hoiused 9 429,6 9 601,9 10 250,1 86,2 108,8 76,5 Tagatisdeposiidid 41,3 45,4 45,5 31,0 36,8 38,2 Varade müügiga seotud kohustised 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a15) Muud kohustised 96,4 39,0 32,1 37,9 32,2 26,4 Sihtfinantseerimiseks saadud 1 319,1 991,3 650,4 1 308,7 982,8 645,7 ettemaksed (vt lisa c15) Muud tulevaste perioodide tulud 44,0 63,4 90,3 17,1 23,1 22,9 Pikaajalised kohustised ja saadud 83,0 76,8 85,3 51,7 44,7 50,8 ettemaksed Võlad tarnijatele 11,4 6,8 5,8 5,9 3,6 2,7 Intressivõlad (vt lisa a17) 34,1 30,3 39,5 34,1 30,3 39,5 Muud kohustised 25,5 26,2 31,0 1,4 1,5 1,7 Muud tulevaste perioodide tulud 12,0 13,5 9,0 10,3 9,3 6,9 Kokku muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 563,2 15 391,9 15 582,8 1 953,3 1 638,0 1 206,1 Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Iga keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). 248 Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud pankade arvelduskontod, sh kohustusliku reservi katmiseks, üleöödeposiidid ja vahendid, mis ei ole vabalt kasutatavad, 31.12.2023 seisuga 8 973,1 mln eurot (31.12.2022 seisuga 7 514,2 mln eurot), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikute vastaskirje 359,2 mln eurot (31.12.2022 seisuga 369,8 mln eurot), netokohustised arveldamisest euroala riikide keskpankadega Euroopa arveldussüsteemis Target2 avatud konto kaudu 0 eurot (31.12.2022 seisuga 1 516,3 mln eurot). Lisa c13 Eraldised mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 479,6 3 803,2 4 134,5 3 753,0 3 887,5 Pensionieraldised 114,8 3 697,9 282,8 3 114,4 3 697,1 3 811,5 Keskkonnakaitselised eraldised 195,9 31,7 812,7 227,6 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 2,2 4,1 6,3 1,3 4,1 5,4 Garantiikohustuste ja 116,3 46,0 162,3 10,5 46,0 56,5 laenutagatiste eraldised Muud eraldised 50,4 23,5 73,9 8,3 5,5 13,8 Kokku liikumised 2022 408,4 321,6 730,0 271,7 322,2 593,9 Eraldiste moodustamine 431,3 536,3 967,6 40,6 535,5 576,1 Väljamaksed ja kasutamised -375,2 -0,1 -375,3 -120,2 0,0 -120,2 Diskonteeritud eraldistelt 0,0 139,4 139,4 0,0 138,0 138,0 arvestatud intress Muutus valitseva mõju 0,0 -1,7 -1,7 0,0 0,0 0,0 tekkimisest ja kadumisest Ümberklassifitseerimine 352,3 -352,3 0,0 351,3 -351,3 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 888,0 4 124,8 5 406,2 4 075,2 4 481,4 Pensionieraldised 381,6 4 023,5 012,8 4 381,3 4 023,0 4 404,3 Keskkonnakaitselised eraldised 431,5 26,8 405,1 458,3 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 3,2 4,0 7,2 3,2 4,0 7,2 Garantiikohustiste ja 15,9 44,1 60,0 9,4 44,1 53,5 laenutagatiste eraldised Muud eraldised 55,8 26,4 82,2 12,3 3,8 16,1 Kokku liikumised 2023 -409,6 511,6 102,0 -252,0 502,3 250,3 Eraldiste moodustamine 331,0 484,0 815,0 6,4 474,4 480,8 Väljamaksed ja kasutamised -874,7 -0,7 -875,4 -391,4 0,0 -391,4 Diskonteeritud eraldistelt 0,0 162,4 162,4 0,0 160,7 160,7 arvestatud intress Ümberklassifitseerimine 134,1 -134,1 0,0 133,0 -132,8 0,2 Jääk seisuga 31.12.2023 478,4 4 636,4 5 154,2 4 577,5 4 731,7 Pensionieraldised 137,2 4 517,0 114,8 4 136,0 4 516,5 4 652,5 Keskkonnakaitselised eraldised 206,6 27,8 654,2 234,4 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 2,3 4,6 6,9 2,1 4,5 6,6 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 99,3 48,5 147,8 6,9 48,5 55,4 Muud eraldised 33,0 38,5 71,5 9,2 7,7 16,9 Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringutega seotud riskide katteks summas 90,9 mln eurot (31.12.2022 seisuga 3,66 mln eurot). 249 Lisa c14 Laenukohustised mln eurot A. Avalik sektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Kuni 1 aasta 418,8 499,6 30,4 948,8 1 kuni 5 aastat 807,8 1 311,9 88,1 2 207,8 Üle 5 aasta 1 616,6 2 119,0 97,2 3 832,8 Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Kuni 1 aasta 1 085,2 661,6 21,5 1 768,3 1 kuni 5 aastat 150,5 1 532,6 76,2 1 759,3 Üle 5 aasta 2 546,4 2 169,2 84,5 4 800,1 Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1 Kuni 1 aasta 529,8 903,4 25,3 1 458,5 1 kuni 5 aastat 133,9 2 354,7 65,7 2 554,3 Üle 5 aasta 3 064,1 2 490,3 77,9 5 632,3 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Saadud 1 496,1 972,8 24,9 2 493,8 Ümberhindlused 0,2 -0,1 0,0 0,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja 0,0 0,1 -0,1 0,0 kadumisest Tagasi makstud -570,5 -512,5 -32,0 -1 115,0 Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,2 13,4 Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Saadud 1 321,4 2 075,7 32,4 3 429,5 Ümberhindlused 0,0 0,5 0,1 0,6 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumisest 0,0 -3,3 0,0 -3,3 Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -1 392,2 -675,0 -42,1 -2 109,3 Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1 Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1 Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -39,5 -27,5 -9,0 -76,0 Keskmine intressimäär 1,2% 0,7% 4,5% 1,0% Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -91,2 -165,2 -7,9 -264,3 Keskmine intressimäär 2,4% 3,3% 4,5% 2,9% B. Valitsussektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Kuni 1 aasta 411,2 201,5 12,0 624,7 1 kuni 5 aastat 24,4 832,5 37,2 894,1 Üle 5 aasta 1 553,6 2 036,7 84,5 3 674,8 Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 250  Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Kuni 1 aasta 359,8 211,5 12,0 583,3 1 kuni 5 aastat 16,5 1 022,3 35,2 1 074,0 Üle 5 aasta 2 549,6 2 027,6 78,5 4 655,7 Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1 Kuni 1 aasta 522,1 219,9 13,5 755,5 1 kuni 5 aastat 7,7 1 288,1 35,8 1 331,6 Üle 5 aasta 3 064,0 2 157,6 74,4 5 296,0 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Saadud 1 496,1 404,1 10,9 1 911,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja 0,0 0,1 0,0 0,1 kadumisest Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5 Tagasi makstud -562,8 -213,6 -18,6 -795,0 Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 Saadud 1 321,4 610,9 10,9 1 943,2 Ümberklassifitseerimine 0,0 46,0 1,1 47,1 Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,1 0,0 9,4 Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -662,8 -248,0 -14,0 -924,8 Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1 Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -13,6 -17,6 -6,9 -38,1 Keskmine intressimäär 0,6% 0,6% 5,3% 0,7% Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -67,9 -98,5 -5,7 -172,1 Keskmine intressimäär 2,1% 2,8% 4,6% 2,5% Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8. Lisa c15 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A.1. Avalik sektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 2022 2023 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 528,8 602,9 1 119,0 713,5 919,2 1 274,6 875,4 1 154,0 Muu välisabi 15,7 43,7 62,6 16,6 69,1 79,1 23,2 161,3 Kodumaised toetused 0,5 3,8 54,6 0,3 3,0 75,8 0,4 3,8 Saadud toetused kokku 545,0 650,4 1 236,2 730,4 991,3 1 429,5 899,0 1 319,1 251 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2023 2022 vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks tegevuskulude Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks soetuse soetuse kulude Tulu Põllumajandus 13,3 234,1 9,7 57,4 18,5 257,3 2,7 48,6 Transport 6,0 0,1 182,6 12,3 3,7 -1,0 116,0 0,4 Muu majandus 67,0 15,7 177,1 44,9 54,6 15,2 127,0 38,9 Haridus 99,4 26,9 81,9 0,5 107,8 21,3 79,5 0,3 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,0 3,7 36,7 0,2 0,1 12,2 44,7 Keskkonnakaitse 21,7 2,0 5,8 10,5 12,4 0,9 13,0 11,7 Üldised valitsussektori teenused 71,1 4,8 28,6 2,1 44,7 4,1 36,9 0,8 Tervishoid 5,8 0,2 97,0 1,1 18,1 0,1 45,3 2,0 Sotsiaalne kaitse 28,1 2,1 4,2 4,3 46,6 1,8 7,1 2,8 Vaba aeg, kultuur, religioon 6,2 2,3 0,6 0,7 7,2 1,3 0,1 0,3 Riigikaitse 9,7 0,2 35,6 0,0 5,6 0,2 5,6 0,0 Avalik kord ja julgeolek 11,4 0,1 3,6 0,2 8,6 0,1 10,9 0,0 Saadud toetused kokku 339,9 288,5 630,4 170,7 328,0 301,4 456,3 150,5 Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 35,3 mln eurot välisabi (2022. a 9,9 mln eurot), sh 2,9 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2022. a 4,8 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 459,2 mln eurot (2022. a 451,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise siht- finantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 182,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 59,2 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 156,8 mln euro võrra (2022. a suurenemine 193,6 mln eurot). A2. Valitsussektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 2022 2023 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 528,2 600,1 1 055,3 712,9 914,7 1 229,6 875,1 1 148,8 Muu välisabi 9,6 41,8 63,0 16,6 65,3 78,7 20,2 156,1 Kodumaised toetused 0,5 3,8 31,9 0,3 2,8 54,8 0,3 3,8 Saadud toetused kokku 538,3 645,7 1 150,2 729,8 982,8 1 363,1 895,6 1 308,7 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2023 2022 vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks tegevuskulude Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks soetuse soetuse kulude Tulu Põllumajandus 13,0 234,2 9,7 57,4 18,3 257,4 2,7 48,6 Transport 5,8 0,1 173,0 13,0 3,3 -0,9 87,3 28,9 Muu majandus 44,3 15,9 141,4 45,3 30,9 14,3 65,8 39,2 Haridus 99,2 27,1 81,9 0,5 107,7 21,6 79,5 0,3 Keskkonnakaitse 19,7 4,0 0,0 16,6 10,6 2,6 0,3 24,4 252  2023 2022 vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks vahendamiseks tegevuskulude Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks soetuse soetuse kulude Tulu Elamu- ja kommunaalmajandus 0,1 0,0 3,8 36,8 0,2 0,1 10,9 46,0 Sotsiaalne kaitse 28,1 2,1 4,2 4,3 46,6 1,8 7,1 2,8 Tervishoid 5,8 0,2 96,9 1,2 18,1 0,1 45,4 1,9 Vaba aeg, kultuur, religioon 6,4 2,3 0,6 0,7 7,1 1,3 0,1 0,3 Üldised valitsussektori teenused 71,2 4,8 27,7 3,0 44,7 4,1 37,0 0,8 Riigikaitse 9,7 0,2 35,6 0,0 5,6 0,2 5,6 0,0 Avalik kord ja julgeolek 11,4 0,1 3,6 0,2 8,6 0,1 10,9 0,0 Saadud toetused kokku 314,7 291,0 578,4 179,0 301,7 302,7 352,6 193,2 Vahendamiseks saadud tulu 470,0 mln eurot (2022. a 495,9 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise siht- finantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 182,4 mln euro võrra (2022. a suurenemine 56,6 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 154,1 mln euro võrra (2022. a suurenemine 199,5 mln eurot). B. Antud toetused Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Pensionid -2 544,8 -2 186,2 -2 544,8 -2 186,2 Ajutise töövõimetuse hüvitised -155,2 -183,0 -155,2 -183,0 Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -237,6 -225,6 -237,6 -225,6 Muud ravikindlustustoetused -467,2 -387,0 -471,5 -393,5 Töötuskindlustustoetused -179,0 -136,8 -179,0 -136,8 Peretoetused -877,7 -715,8 -877,7 -715,8 Toimetulekutoetus -58,4 -74,1 -58,4 -74,1 Toetused töötutele -59,9 -52,7 -59,9 -52,7 Toetused puudega inimestele -84,5 -71,5 -84,5 -71,5 Töövõimetoetused -427,1 -391,9 -427,1 -391,9 Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -41,8 -41,8 -2,8 Õppetoetused -53,1 -51,1 -53,1 -50,9 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -165,8 -165,8 -165,8 -165,8 Ajutiselt kogumispensioni teise sambasse makstav 4% ja sellelt arvestatud tootlus 0,0 -21,6 0,0 -21,6 Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -67,7 -42,9 -67,7 -42,9 Muud sotsiaaltoetused -48,2 -60,7 -48,2 -57,6 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 170,7 -1 102,7 -1 212,8 -1 220,8 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -235,0 -191,3 -260,2 -263,7 Kokku antud toetused -6 873,7 -6 060,7 -6 945,3 -6 257,2 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 6,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 8,2 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,2 mln euro võrra (2022. a vähenemine 2,9 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 26,3 mln euro võrra (2022. a suurenemine 28,8 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 1,6 mln euro võrra (2022. a suurenemine 0,2 mln eurot). 253 Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks Põllumajandus -266,7 -67,1 -294,4 -56,9 -267,7 -67,1 -294,4 -56,9 Transport -110,7 -14,7 -98,5 -1,1 -121,2 -15,5 -128,2 -36,3 Muu majandus -108,4 -47,8 -103,5 -40,8 -135,7 -58,7 -179,1 -54,0 Haridus -106,7 -0,7 -95,8 -0,4 -107,1 -0,7 -99,1 -0,5 Keskkonnakaitse -9,9 -14,7 -8,4 -14,2 -12,9 -24,9 -15,8 -31,0 Elamu- ja kommunaalmajandus -4,2 -64,5 -3,3 -57,1 -3,4 -65,7 -3,9 -60,3 Sotsiaalne kaitse -22,8 -4,3 -24,8 -2,9 -22,8 -4,4 -24,8 -2,9 Tervishoid -8,7 -1,4 -4,1 -2,0 -8,9 -1,4 -4,2 -4,9 Vaba aeg, kultuur, religioon -139,4 -6,9 -130,6 -8,8 -140,9 -7,8 -132,9 -9,2 Üldised valitsus- sektori teenused -375,7 -9,9 -324,7 -4,8 -374,7 -11,0 -323,7 -5,3 Riigikaitse -11,7 -1,2 -10,3 -1,5 -11,7 -1,2 -10,3 -1,5 Avalik kord ja julgeolek -5,8 -1,8 -4,3 -0,8 -5,8 -1,8 -4,4 -0,9 Kokku antud toetused -1 170,7 -235,0 -1 102,7 -191,3 -1 212,8 -260,2 -1 220,8 -263,7 Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 544,7 mln eurot (2022. a 435,2 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 369,5 mln eurot (2022. a 313,5 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 543,2 mln eurot (2022. a 433,6 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 368,4 mln eurot (2022. a 312,5 mln eurot). Lisa c16 Reservid mln eurot Moodustamine/ Moodustamine/ Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga vähendamine vähendamine 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 2022 2023 Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 430,1 -6,2 423,9 16,3 440,2 Riigi muud reservid (vt lisa a20) 41,8 8,6 50,4 1,0 51,4 Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4 Tervisekassa reservkapital ja 127,3 9,9 137,2 21,8 159,0 riskireserv Töötukassa reservkapital 92,0 0,0 92,0 0,0 92,0 Valitsussektori reservid kokku 691,6 12,3 703,9 39,1 743,0 Eesti Panga reservkapital 483,0 2,8 485,8 0,0 485,8 Avaliku sektori reservid kokku 1 174,6 15,1 1 189,7 39,1 1 228,8 Tervisekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust. Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust. Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist. 254 Lisa c17 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed mln eurot Kulu eba- Kulu edasi- tõenäoliselt Avalik sektor Valitsussektor suunamisest laekuvaks (vt lisa c23) arvamisest (vt lisa c23) 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 071,9 4 582,5 5 071,9 4 582,5 -481,0 -451,0 -10,8 -10,5 Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 796,0 2 518,7 2 796,0 2 518,7 -309,4 -288,6 -6,2 -6,1 Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 811,2 1 637,5 1 811,2 1 637,5 0,0 0,0 -4,0 -3,9 Töötuskindlustusmaksed 293,0 264,0 293,0 264,0 0,0 0,0 -0,5 -0,5 Kogumispensioni maksed 171,7 162,3 171,7 162,3 -171,6 -162,4 -0,1 0,0 Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 936,0 3 807,6 3 966,5 3 838,6 0,0 0,0 -13,8 -12,8 Käibemaks 2 879,3 2 773,3 2 884,1 2 778,4 0,0 0,0 -14,2 -12,3 Aktsiisimaks 1 005,1 985,0 1 015,0 995,2 0,0 0,0 0,4 -0,5 Alkoholilt 262,4 241,4 262,4 241,4 0,0 0,0 0,0 -0,2 Tubakalt 251,4 245,4 251,4 245,4 0,0 0,0 0,4 -0,3 Kütuselt 490,2 497,0 493,3 500,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Elektrilt 0,9 0,9 7,7 7,9 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud aktsiisimaksud 0,2 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 32,7 30,6 48,5 46,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Parkimistasud 8,9 9,0 8,9 9,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Reklaamimaks 7,7 7,5 7,7 7,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 2,3 2,2 2,3 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulumaks 3 092,4 2 897,2 3 141,9 2 928,2 0,0 0,0 -7,4 -5,5 Füüsilise isiku tulumaks 2 388,3 2 308,5 2 388,3 2 308,5 0,0 0,0 -5,2 -3,4 Juriidilise isiku tulumaks 704,1 588,7 753,6 619,7 0,0 0,0 -2,2 -2,1 Omandimaksud 52,5 52,3 60,9 61,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Maamaks 47,6 47,2 56,0 55,9 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Raskeveokimaks 4,9 5,1 4,9 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 40,6 84,0 40,6 84,0 -30,0 -65,0 0,0 0,0 Maksud kokku 12 193,4 11 423,6 12 281,8 11 494,3 -511,0 -516,0 -32,1 -28,9 Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse ja tollimaks Euroopa Komisjonile. Lisa c18 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Riigilõivud 88,1 93,1 88,6 93,5 Tulu majandustegevusest 3 960,0 4 161,1 978,2 870,0 Tulu elektrienergia müügist 1 613,4 1 838,4 8,4 9,9 Tulu transporditeenustelt 301,8 292,2 60,4 44,4 Tulu põllu- ja metsamajandusest 315,3 313,6 9,2 9,1 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 212,4 221,6 0,2 0,1 Tulu soojusenergia müügist 76,7 85,1 8,0 6,5 Tulu haridusalasest tegevusest 121,8 110,5 124,4 113,2 Tulu sideteenustelt 119,3 105,2 2,5 0,9 255  Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Üür ja rent 75,3 71,5 38,8 34,9 Tulu tervishoiust 95,5 83,7 85,5 69,8 Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 80,0 67,9 9,3 2,8 Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 58,4 45,8 57,3 44,9 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 50,2 46,9 50,1 46,9 Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 27,6 23,3 23,6 17,5 Saastekvootide müük 360,3 334,5 360,0 334,3 Õiguste müük 28,1 44,5 18,6 35,2 Muu toodete ja teenuste müük 423,9 476,4 121,9 99,6 Kokku kaupade ja teenuste müük 4 048,1 4 254,2 1 066,8 963,5 Lisa c19 Muud tulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 39,0 71,8 37,5 64,7 Intressitulu maksuvõlgadelt 18,7 16,2 19,1 16,3 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 10,7 9,6 10,6 9,6 Trahvid ja muud varalised karistused 30,6 35,1 31,3 26,2 Tulu loodusressursside kasutada andmisest 37,7 51,5 69,4 110,1 Saastetasud 19,2 19,5 34,0 41,1 Teekasutustasud 20,8 21,4 20,9 21,5 Kasum/kahjum varude müügist 10,4 8,1 8,7 7,2 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 0,0 0,0 Muud tulud 35,4 17,5 22,9 13,5 Muud tulud kokku 448,2 676,8 254,4 310,2 Lisa c20 Tööjõukulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -42,2 -37,0 -42,2 -37,0 Ametnikud -589,0 -514,6 -589,0 -514,6 Nõukogude ja juhatuste liikmed -33,5 -31,2 -19,2 -15,8 Töötajad -2 842,2 -2 403,7 -2 470,0 -2 049,3 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -3 506,9 -2 986,5 -3 120,4 -2 616,7 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -85,0 -73,5 -79,5 -70,5 Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -161,9 -99,7 -161,9 -99,7 Töötasukulud kokku -3 753,8 -3 159,7 -3 361,8 -2 786,9 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 611 588 611 588 Ametnikud 19 525 19 274 19 525 19 274 256  Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Nõukogude ja juhatuste liikmed 613 601 388 332 Töötajad 116 895 114 610 103 450 100 361 Keskmine töötajate arv kokku 137 644 135 073 123 974 120 555 Muud tööjõukulud Erisoodustused -22,7 -19,4 -17,0 -14,4 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 205,4 -1 025,7 -1 078,9 -904,5 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 43,1 34,6 12,9 7,7 Muud tööjõukulud kokku -1 185,0 -1 010,5 -1 083,0 -911,2 Tööjõukulud kokku -4 938,8 -4 170,2 -4 444,8 -3 698,1 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c21 Majandamiskulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Tootmiskulud -1 148,7 -1 365,1 -9,2 -4,5 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -396,7 -386,0 -433,4 -438,5 Meditsiinitarbed ja -teenused -284,7 -291,9 -280,7 -288,3 Rajatiste majandamiskulud -281,8 -248,4 -226,8 -212,4 Sõidukite majandamiskulud -241,7 -227,6 -118,7 -127,8 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -210,6 -166,4 -210,8 -166,5 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -194,2 -159,1 -162,9 -130,9 Administreerimiskulud -149,7 -136,5 -119,7 -109,8 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -149,0 -123,3 -124,2 -95,2 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -132,5 -116,2 -123,6 -107,6 Sotsiaalteenused -121,7 -180,6 -121,8 -180,8 Toiduained ja toitlustusteenused -93,1 -77,3 -91,5 -75,5 Õppevahendite ja koolituse kulud -89,1 -78,1 -89,4 -78,8 Lähetuskulud -73,8 -61,0 -69,7 -58,1 Personali koolituskulud -41,4 -34,5 -34,3 -29,5 Muu erivarustus ja materjalid -41,1 -38,0 -38,1 -32,4 Transporditeenused -39,4 -38,1 -32,5 -31,2 Uurimis- ja arendustööd -30,4 -28,2 -26,5 -25,6 Eri- ja vormiriietus -14,6 -12,1 -13,5 -10,8 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -5,6 -0,3 -5,1 0,5 Muud mitmesugused majanduskulud -47,8 -42,7 -47,5 -41,0 Kokku majandamiskulud -3 787,6 -3 811,4 -2 379,9 -2 244,7 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. 257 Lisa c22 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -10,8 -9,2 -8,3 -6,6 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -1 772,1 -1 029,3 -776,9 -668,5 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -87,9 -76,1 -65,6 -54,9 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 870,8 -1 114,6 -850,8 -730,0 Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c23 Muud kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -39,6 -35,2 -39,6 -34,2 Maksunõuded (vt lisa c17) -32,1 -28,9 -32,1 -28,9 Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,2 -4,9 -5,2 -4,9 Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,5 -0,3 -0,5 -0,3 Trahvinõuded -1,3 -1,0 -1,3 -1,0 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -0,5 -0,1 -0,5 0,9 Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -512,5 -517,6 -512,5 -517,6 Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -511,0 -516,0 -511,0 -516,0 Lõivude edasiandmine -1,5 -1,6 -1,5 -1,6 Muud kulud -628,6 -941,4 -176,2 -148,6 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest -2,4 6,4 -2,3 6,5 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -2,5 -11,1 -1,7 -3,6 Riigisaladusega seotud kulud -133,3 -143,5 -133,3 -143,5 Saastekvootide kulu -205,4 -428,7 0,0 0,0 Varude allahindlus -47,1 -3,4 -30,4 -2,4 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -218,9 -349,8 0,0 0,0 Muud kulud -19,0 -11,3 -8,5 -5,6 Lisa c24 Finantstulud ja –kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Tulem osalustelt (vt lisa c6) 71,8 33,1 234,3 321,7 Kapitaliosaluse meetodil 12,9 4,2 0,0 0,0 Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest 58,9 28,9 71,8 3,4 Dividenditulu 0,0 0,0 202,5 166,6 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 -40,0 151,7 Intressikulu -706,0 -510,9 -333,1 -176,9 258  Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Laenukohustistelt (vt lisa c14) -264,2 -76,0 -172,1 -38,1 Kapitaliseeritud intressikulud 33,6 7,3 0,5 0,0 Diskonteeritud kohustistelt -162,4 -139,4 -160,7 -138,0 Eesti Panga intressikulu eurosüsteemisisestelt saldodelt -311,8 -52,5 0,0 0,0 Muudelt kohustistelt -1,2 -250,3 -0,8 -0,8 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 486,9 260,6 81,6 -8,3 Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 69,5 8,9 49,5 1,2 Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 49,3 154,5 46,7 -10,4 Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 76,9 37,0 0,0 0,0 Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest -11,8 17,7 -14,7 0,4 Eesti Panga rahatulu puhastulem 287,3 30,5 0,0 0,0 Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 15,7 12,0 0,1 0,5 Muud finantstulud 27,7 4,2 3,2 6,0 Tulu Eesti Panga kasumist 0,0 0,0 0,0 0,9 Intressitulu laenudelt 0,3 2,2 1,4 2,5 Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 1,8 2,1 1,9 2,2 Muud finantstulud 25,6 -0,1 -0,1 0,4 Muud finantskulud -0,4 -0,5 -0,3 -0,5 Finantstulud ja -kulud kokku -120,0 -213,5 -14,3 142,0 Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberitelt ja tuletistehingutelt kokku 1,4 mln eurot (2022. a 166,3 mln eurot). Avaliku sektori kirjel Intressikulu muudelt kohustistelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressikulu mitmesugustelt finantseerimistehingutelt, sh tuletistehingutelt kokku summas 0,3 mln eurot (2022. a 249,3 mln eurot). Lisa c25 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Avalik sektor 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsus- sektori teenused 376,1 188,1 85,6 470,2 1 120,0 340,0 174,1 80,7 335,5 930,3 Riigikaitse 197,5 324,2 103,2 64,7 689,6 165,7 265,9 79,1 51,4 562,1 Avalik kord ja julgeolek 413,7 94,0 29,6 68,9 606,2 349,9 83,5 24,4 91,6 549,4 Majandus 746,0 1 775,7 1 286,7 525,9 4 334,3 644,4 1 925,2 593,2 826,9 3 989,7 Keskkonnakaitse 69,0 134,2 21,3 1,8 226,3 62,4 111,3 20,7 1,0 195,4 Elamu- ja kommunaalmajandus 57,6 75,1 60,6 1,9 195,2 50,2 70,3 54,5 1,1 176,1 Tervishoid 857,1 402,7 66,1 37,4 1 363,3 734,8 404,3 58,8 4,5 1 202,4 Vaba aeg, kultuur, religioon 250,5 207,3 61,1 0,6 519,5 219,6 185,5 60,1 0,4 465,6 259  2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Kokku Kokku kulud kulud Haridus 1 580,1 405,1 132,4 1,9 2 119,5 1 308,7 370,2 122,3 0,9 1 802,1 Sotsiaalne kaitse 391,2 181,2 24,2 161,7 758,3 294,5 221,1 20,8 139,5 675,9 Kulud kokku 4 938,8 3 787,6 1 870,8 1 335,0 11 932,2 4 170,2 3 811,4 1 114,6 1 452,8 10 549,0 B. Valitsussektor 2023 2022 Amortisatsioon Amortisatsioon Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsus- sektori teenused 353,9 198,5 83,9 158,3 794,6 320,3 188,2 78,9 33,9 621,3 Riigikaitse 197,5 334,6 103,2 64,7 700,0 165,8 278,4 79,1 51,5 574,8 Avalik kord ja julgeolek 413,7 95,8 29,6 68,9 608,0 350,0 86,0 24,4 91,6 552,0 Majandus 327,1 363,6 317,3 14,9 1 022,9 255,1 323,8 260,5 3,4 842,8 Keskkonnakaitse 58,0 125,5 12,1 0,7 196,3 45,9 104,4 9,9 0,1 160,3 Elamu- ja kommunaalmajandus 30,3 64,5 23,7 0,7 119,2 23,1 63,9 17,9 0,4 105,3 Tervishoid 848,0 412,1 65,6 37,4 1 363,1 724,1 417,3 58,5 4,4 1 204,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 245,4 164,7 59,3 0,4 469,8 211,3 148,5 58,2 0,3 418,3 Haridus 1 579,7 435,5 131,9 1,9 2 149,0 1 308,0 408,4 121,8 0,9 1 839,1 Sotsiaalne kaitse 391,2 185,1 24,2 161,7 762,2 294,5 225,8 20,8 139,5 680,6 Kulud kokku 4 444,8 2 379,9 850,8 509,6 8 185,1 3 698,1 2 244,7 730,0 326,0 6 998,8 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23). Lisa c26 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Varad 4,8 5,8 9,0 291,4 587,0 1 143,6 Käibevara 4,7 5,7 8,9 243,7 535,5 1 091,8 Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 170,4 454,7 1 013,1 260  Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3,1 2,8 2,2 53,5 56,3 60,1 Muud nõuded ja ettemaksed 1,6 2,9 6,7 19,8 24,5 18,6 Põhivara 0,1 0,1 0,1 47,7 51,5 51,8 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 47,7 51,5 51,8 Kohustised 8,8 5,7 6,1 90,0 159,0 156,2 Lühiajalised kohustised 8,5 5,4 5,8 45,8 99,3 87,3 Võlad tarnijatele 6,9 4,4 2,6 22,4 32,1 25,1 Saadud maksude, lõivude, trahvide 0,6 0,3 0,7 6,2 12,8 12,7 ettemaksed Muud kohustised ja saadud 1,0 0,7 2,5 12,8 49,0 43,9 ettemaksed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 4,4 5,4 5,6 Pikaajalised kohustised 0,3 0,3 0,3 44,2 59,7 68,9 Muud kohustised ja saadud 0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,2 ettemaksed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 44,2 59,7 68,7 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Avalik sektor Valitsussektor 2023 2022 2023 2022 Tegevustulud 18,7 22,6 165,5 172,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,9 3,4 92,3 74,2 Kaupade ja teenuste müük 10,7 16,2 17,5 12,4 Saadud toetused 0,1 0,1 0,6 0,7 Muud tulud 4,0 2,9 55,1 85,6 Tegevuskulud -32,0 -27,7 -258,2 -380,3 Antud toetused -11,3 -8,0 -100,4 -210,0 Majandamiskulud -20,8 -19,4 -157,8 -171,3 Muud tegevuskulud 0,1 -0,3 0,0 1,0 Tegevustulem -13,3 -5,1 -92,7 -207,4 Finantstulud ja -kulud 9,9 4,8 170,2 319,9 Tulem osalustelt 13,0 4,8 162,6 321,7 Muud finantstulud ja -kulud -3,1 0,0 7,6 -1,8 Aruandeperioodi tulem -3,4 -0,3 77,5 112,5 Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Lisa c27 Olulised tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Tingimuslikud kohustised 7 937,1 7 200,4 6 895,5 6 085,6 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 2 645,6 2 263,8 1 833,1 1 537,9 Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes 2 035,9 1 655,1 2 035,3 1 655,1 finantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A) 261  Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2022 Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt 34,5 36,5 34,5 36,5 lisa a6) Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 271,9 247,3 96,0 81,6 Laenutagatiseks panditud käibevara 39,4 21,4 0,0 0,0 Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 1 982,3 2 019,2 1 979,9 2 020,6 Kohustused katkestamatutest 247,8 248,9 233,3 218,4 kasutusrendilepingutest Toetuste andmise ja vahendamise kohustised 305,3 196,6 358,1 223,9 (sõlmitud lepingute alusel) Kohtuasjadega seotud kohustised 370,2 304,6 321,2 301,7 Muud tingimuslikud kohustised 4,2 207,0 4,1 9,9 Tingimuslikud nõuded 423,4 416,1 39,0 40,9 Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 423,4 416,1 39,0 40,9 Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8. 262 Allkiri majandusaasta koondaruandele Riigi 31. detsembril 2023. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on auditi tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta. Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal kliimaminister rahandusministri ülesannetes 263  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 30.08.–02.09.2024. Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli aruanne Riigikogule Tallinn, 30. august 2024  Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Arvamus Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi raamatupidamise konsolideeritud tulemiks 0,8 miljardit eurot ja konsolideeritud aastaaruande õigsuse varade mahuks 31.12.2023. aasta seisuga 24,1 miljardit eurot, kohta kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Arvamus tehingute Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas seaduslikkuse kohta sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigi- kantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 14,9 miljardit, kulusid 15,9 miljardit, investeeringuid 701,6 miljonit ja finantseerimis- tehinguid 1,3 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi 1 eelarve täitmise aruande kohta. Märkus eelarve Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitse- täitmise aruande ministeeriumi osas näidatud tegelikust suuremana tehtud kohta investeeringuid 22,7 miljoni euro ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. Riigikontroll tegi märkuse, kuna Kaitseministeerium on näidanud 2023. aasta eelarve täitmises kokku 189,9 miljoni euro väärtuses (see summa sisaldab eelpool viidatud kulusid ja investeeringuid) kaitseotstarbelisi varasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud 31.12.2023. aasta seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Riigikontrolli peamised tähelepanekud Auditi peamised 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu tähelepanekud 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, millistes tegevusvaldkondades ja missugustel alustel plaaniti toetusi jagada. Seletuskirja lisas 3 on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta. Riigikontrolli 1 Siin ja edaspidi on käsitletud Kaitseministeeriumi oma valitsemisala ulatuses kui riigiraamatupidamiskohustuslast. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum. 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus analüüsi kohaselt anti tegelikult riigisiseseid toetusi lisas 3 toodust peaaegu neli korda suuremas summas. Riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita. Toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta valitsemisalades sageli huvi. Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod on õiged. Nõuete ja kohustiste inventeerimisega seotud probleemidele ning inventuuri olulisusele on Riigikontroll tähelepanu juhtinud alates 2018. aastast. Inventuur on oluline sisekontrollimeede, mis annab kindluse, et pensionid, sotsiaaltoetused ja hüvitised on kõikehõlmavalt ja korrektselt kajastatud. Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes tuvastas Riigikontroll, et probleemid on laias laastus samaks jäänud. • Sarnaselt varasemate aastatega juhib Riigikontroll tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. • Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantavate eelarve jääkide kasv on 2023. aastal peatunud, kuid endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll Riigikontrolli soovitused • kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist; • rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid; • sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis. Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega. Kaitseminister lubas ajakohastada tehingute kajastamise põhimõtted ning jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamisega. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 2 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Rahandusminister kinnitas, et parendavad seletuskirja toetuste lisa, vaatavad üle võimalused riigisiseste toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks ning tegelevad eelarveaasta lõpetamise kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis. Sotsiaalkaitseminister kinnitas, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostatakse tegevusplaan inventuuride tegemiseks. Auditi tulemusena on Riigikontroll saatnud ministeeriumitele ja Riigikantseleile märgukirjad auditis tehtud detailsemate tähelepanekute ja soovitustega. 3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Sisukord Arvamus riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta 5 Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige 5 Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundusasutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged 5 Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta 5 Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige 6 Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises kajastamisel kasutatav arvestuspõhimõte vajab muutmist 9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsess vajab korrastamist 10 Riigisiseseid toetusi ei jagata läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses 11 Seletuskirjas puudub terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad 13 Toetuste jagamine ei ole mitte alati läbipaistev – toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi 14 Ministeeriumid annavad toetusi selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata 16 Sotsiaalkindlustusamet inventeeris pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõudeid ja kohustisi osaliselt 19 Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. aasta eelarve jäägi täpsustamine kestab põhjendamatult kaua 20 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 24 Ülevaade majandusaasta koondaruandest 27 Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 30 Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused 31 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 4 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Arvamus riigi 2023. aasta raamatu- pidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige Arvamus aruande 1. Riigi raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi 2023. aasta õigsuse kohta konsolideeritud tulemiks 0,8 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2023. aasta seisuga 24,1 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt, kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. 2. Ülevaade Riigikontrolli auditeeritud tegevusvaldkondadest ning neis tehtud peamistest järeldustest majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seaduste järgimise kohta on antud lisas 1. Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundus- asutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged Audiitorettevõtjate 3. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi arvamused riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse finants- sihtasutuste ja näitajaid. Nende üksuste raamatupidamise aastaaruannet on äriühingute ning auditeerinud audiitorettevõtjad ning Riigikontroll on riigi raamatu- riigitulundusasutuse aastaaruannete kohta pidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse võtnud nende arvamust. 4. Riigi äriühingute ja sihtasutuste ning riigitulundusasutuse 2023. aasta raamatupidamise aastaaruannetele on vandeaudiitorid andnud märkusteta arvamuse. ASi Nordic Aviation Group andmed on riigi raamatupidamise aastaaruande lõpetamise ajaks auditeerimata. Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta Arvamus riigieelarve 5. Riigieelarve täitmise aruande kohaselt olid riigi 2023. aasta eelarve seaduse järgimise tulud 14,9 miljardit, kulud 15,9 miljardit, investeeringud 701,6 miljonit ja kohta finantseerimistehingud 1,3 miljardit eurot. Kuigi riigieelarve täitmise aruande koondosa näitajad olid olulises osas õiged, ei olnud selles aruandes korrektsed Kaitseministeeriumi eelarve täitmise andmed. Riigikontrolli arvamusel on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest, 2023. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadustest. 6. Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja Auditi ulatus tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeerib 5 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontroll riigiasutuste eelarveraha kasutamise sihipärasust. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid. 7. 2023. aasta riigieelarve seaduses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala jaoks topelt planeeritud raha energiahindade kallinemise katteks, mistõttu on ka seaduse koondosas riigieelarve kulude eelarve 100,4 miljoni euro võrra suurem, kui see olema peaks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et topelt planeeritud eelarve osa 2023. aastal ei kasutatud, mistõttu ei mõjuta see Riigikontrolli arvamust 2023. aasta eelarve täitmise kohta. 8. Ka tuvastas Riigikontroll, et Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole eelarves planeerinud finantseerimistehinguid või on planeerinud need valesti, mistõttu on 2023. aasta eelarves finantseerimistehinguid planeeritud kogusummas 121,7 miljon eurot väiksemana. Tegemist on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtfondidesse tehtavate sissemaksete või tagasi- laekumistega ja fondide valitsemistasudega. Riigieelarve täitmise aruandes on antud tehingud kajastatud korrektselt ja viga ei põhjusta. Küll aga on Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile saadetud märgukirjades Riigikontroll soovitanud täiendada sisekontrolli- süsteemi, sealhulgas parandada omavahelist infovahetust, et edaspidi vältida nii oluliste vigade teket. Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige Märkus eelarve 9. Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande Kaitseministeeriumi täitmise aruande osas on näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 kohta miljoni ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses (ehk kokkuvõttes näidati kaitseotstarbeliste varade soetust 189,9 miljoni euro väärtuses) ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. 10. Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande koondosas ja muudes riigi raamatupidamise aastaaruande osades on Riigi Tugiteenuse Keskus vead parandanud. Märkusega arvamuse 11. Märkuse tegemise põhjustas asjaolu, et Kaitseministeerium kajastas andmise alus 2023. aasta eelarve täitmise aruandes 189,9 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid ei olnud 31.12.2023. aasta seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ja hüved ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 6 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus FAT (Factory Acceptance 12. Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruandes on Test) on protsess, kus kajastatud kaitseotstarbeliste varade ostud, mille juriidiline omandiõigus asutuste esindajad käivad tarnija juures ja toode on välismaistelt tarnijatelt üle võetud tehase vastuvõtutesti (FAT) järel kontrollitakse tehases üle koostatud akti alusel enne selle kauba tegelikku tarnet Eestisse. See (kas kogu kaup või osaliselt), tähendab, et pärast akti vormistamist jäid varad hoiule tarnijate juurde, kaup võetakse vastu, kuid ei pruugita kohe Eestisse kes asuvad üldjuhul väljaspool Eestit. tarnida ehk kaup jääb hoiule tarnija juurde. Koostatakse 13. Ühtlasi tuvastas Riigikontroll, et Kaitseministeerium ei rakenda FATi dokumendid, sh FATi sellist varade arvele võtmise põhimõtet järjepidevalt – peamiselt protokoll ja üleandmise- vastuvõtu akt, mille alusel kalendriaasta lõpus kajastatakse varade soetust enne nende tegelikku võidakse tarnijale kohe teha tarnet Eestisse (FATi järel koostatud akti alusel) ning kalendriaasta sees ka väljamakse. Enamasti pärast varade Eestisse jõudmist koostatava akti alusel. piirdutakse ettemaksuga 30% ulatuses ja ülejäänud summa tasutakse pärast 14. Sõltumata sellest, mil viisil peab Kaitseministeerium vajalikuks kauba Eestisse jõudmist. kaitseotstarbelisi varasid soetada ja milliseid kokkuleppeid sõlmida või Allikas: Riigi vastuvõtuteste enne kauba kättesaamist teha, tuleb majandustehingute Kaitseinvesteeringute Keskus kajastamisel lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist. Riigikontroll teeb märkuse, kuna ei pea õigeks arvestuspõhimõtet, et kaitse- otstarbelised varad kajastatakse raamatupidamises ja eelarve täitmises FATi akti alusel enne, kui need varade tegelikult Eestisse (või mõnda teise sihtriiki) saabuvad. 15. Finantsarvestuses kehtib põhimõte, et majandustehing kajastatakse Valitseva mõju kindlaks- tegemisel on oluline asjaolu, nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises selles perioodis, mil see kellele langeb valdav osa tegelikult toimus ehk vara soetamine toimus siis, kui ostjal tekkis varaobjektiga seotud kaupade üle valitsev mõju. Kaitseministeerium on mõnede tehingute majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa puhul valitseva mõju saamise hetkeks lugenud vastuvõtutesti järel varaobjektiga seotud vormistatud akti kuupäeva, kuigi enamikus hankelepingutes ja juriidilise riskidest. kuuluvuse ülevõtmise aktides on kirjas, et varadega seotud riskid Sellised riskid on näiteks vara kaotsiminek, kahjustumine kanduvad müüjalt ostjale siis, kui toimub kauba tarne. See tähendab, et või hävinemine. Valitsev mõju FATi akti alusel üle võetud varadega seotud hüved ja riskid jäävad kauba üle ei pruugi ühtida jätkuvalt müüjale, mitte ei tule üle Kaitseministeeriumile. nende juriidilise kuuluvusega. Allikas: Raamatupidamise 16. Riigikontroll nägi auditis, et juriidilise kuuluvuse ülevõtmise ja kauba Toimkonna juhend nr 1 tegeliku tarne vahele jäi kuni pool aastat. Natuke üle poole varadest, mis 2023. aastal võeti juriidilise kuuluvusega arvele, polnud auditiaruande Kaitseministeerium koostamise hetkeni tarnesihtkohta jõudnud. Riigikontroll tuvastas ka on FATi järel tehtud juhtumi, mil FATi järel oli aktsepteeritud ja kuludes näidatud akti alusel soetusi kaitseotstarbelist varustust, mille puhul selgus Eestisse jõudmisel, et see kajastanud alates ei sobitu olemasoleva varustusega ja on vaja teha täiendusi. 2021. aastast, kuid võrreldes 2023. 17. Riigikontroll on ka varasemate auditite tulemusena Kaitse- aastaga on neid olnud vähe ministeeriumile saadetud märgukirjades juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui varad võetakse arvele enne nende tarnet, ei saa olla kindel, et arvelevõetud kaubad jõuavad ka kokkulepitud kvaliteedis ja koguses kohale. 7 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 18. Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruandes on Kaitseministeeriumi eelarve maht on paari eelarve tulud 44,1 miljonit, kulud 1,0 miljard ja investeeringud aastaga suurenenud 282,7 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on Kaitseministeeriumi ligikaudu poolteist 2023. aasta kulude ja investeeringute eelarve suurenenud ligikaudu korda poolteist korda ehk 0,9 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole, kuid enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtus on suurenenud Varude kajastamise rohkem kui 14 korda, 13,4 miljonilt eurolt 189,9 miljonile eurole. tavapärane reegel: kui üksus soetab kaupa, mis ei vasta põhivara kriteeriumitele ja 19. Riigikontrolli arvates ei ole korrektne soetuste kajastamisel mida ei võeta kohe kasutusse, raamatupidamises ja eelarve täitmises lähtuda ainult juriidilisest kajastatakse neid aruandes kuuluvusest, kuna selle tulemusena on bilansipäeva seisuga aruannetes varudena. kajastatud vara, mis tegelikult ei ole Eestisse kohale jõudnud. Muutunud Kauba kulu kajastatakse nii raamatupidamisarvestuses geopoliitilise keskkonna tõttu on aga suurenenud risk, et varade kui ka eelarve täitmises selles kättesaamisel võib erinevatel põhjustel tekkida tõrkeid. perioodis, mil antud varud võetakse kasutusele või 20. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: lähtuda kantakse maha (antakse toetuseks). Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes varade soetuste Allikas: Raamatupidamise kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Toimkonna juhend nr 4 Kaitseministri vastus: tulenevalt rahvusvahelise hanketuru dünaamikatest on Kaitseministeerium kasutanud teatud juhtudel kauba soetusel nn tehasetestide järgset arvestust, kus kaup on küll Eesti omandis, ent asub alaliselt või ajutiselt mõne teise riigi territooriumil. Oleme selliste tehasetestide järgsete majandustehingute kajastamise põhimõtted 2021. aasta lõpus kooskõlastanud Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning sellest kokkuleppest lähtuvalt on muudetud ka Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise- eeskirja. Sarnane praktika toimus teatud juhtudel ka 2022. aastal. Kinnitame, et omandi üleminek tarnest sõltumata on endiselt erandlik ning moodustab tehingutest marginaalse osa, seda on korraldatud vaid strateegiliste, tundlike kaupade soetamisel ja on olnud seotud Eesti strateegilise julgeoleku huvi (nt moona hoidmine väljaspool Eestist) või rahvusvaheliste partnerite soovidega. Ühtlasi võib ka edaspidi teatud juhtudel selliseid tehinguid vaja minna, mistõttu on oluline, et need ka korrektselt raamatupidamises kajastatud saaks. Seetõttu oleme valmis koostöös Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega tehingute kajastamise põhimõtted esimesel võimalusel kaasajastama ning 2024. aasta eelarve täitmise aruandes kokkulepitud põhimõtetest ka lähtuma. Riigikontrolli Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb oma seisukoha juurde kommentaar kaitse- vaatamata ministeeriumi varasemale praktikale ning auditis antud ministri vastuse kohta selgitustele. Enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtuse olulise suurenemise tõttu on tähtis, et soetuste kajastamisel Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes lähtutaks Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 8 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises kajastamisel kasutatav arvestuspõhimõte vajab muutmist 21. Kehtiva arvestuspõhimõtte kohaselt kajastatakse kaitseotstarbelisi varusid, mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, soetamise hetkel erandina kohe kuluna. Erandi lubamisel on lähtutud asjaolust, et kaitseotstarbelised varud liiguvad korduvalt laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi, mistõttu on varude lattu ja laost välja kirjutamine suur halduskoormus. Kehtestatud erandi tõttu ei selgu raamatupidamise aruannetest, kui palju on soetatud kaitseotstarbelist varu enda tarbeks ja kui palju on toetusena ära antud. 22. Kaitseministeerium on raamatupidamise andmetel andnud perioodil 2022–2023 erinevaid toetusi kokku 172,7 miljonit eurot, sh Ukrainale antud 3,3 miljonit eurot. Lisaks toetustele on Ukrainale antud abi raamatupidamises kajastatud ministeeriumi enda majandamiskulude hulgas. Erandi tegemise alus 23. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus olevas on muutunud tegevusaruandest selgub, et aastatel 2022–2023 anti sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale 500 miljonit eurot 2. Kaitseministeeriumi antud toetuste väiksem raamatupidamislik summa on eelkõige tingitud eelpool kirjeldatud erandist. 3 Kui toetuseks anti varusid, mis olid soetatud varasematel perioodidel ja kohe soetamise aastal asutuse enda kuludesse kantud, siis selliseid varusid enam antud toetusena ei kajastata. 24. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted. Kaitseministri vastus: oleme valmis varude raamatupidamise ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted üle vaatama, millega kajastataks suurekaliibrilist laskemoona varuna, kasutades tekkepõhise kajastamine põhimõtet, mil kulu ei teki soetuse hetkel, vaid laskemoona kasutuselevõtu või mahakandmise momendil. 2 Allikas: Riigi 2023. majandusaasta koondaruande koosseisus oleva tegevusaruande ptk „1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse“. Tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda, vaid kontrollib üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aastaaruandest. 3 Rahandusministri 11.12.2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“, § 38, lg 6: Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastatakse erandina soetamise korral kuluna kontorühmas 553 (käibemaks kontogrupis 6010) tegevusala koodiga 02100, lähtudes nende korduvast liikumisest laost välja (õppustele ja missioonidele) ja lattu tagasi. Laos ja kasutuses olevate varude koguse ja asukoha kohta peetakse bilansivälist arvestust. 9 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsess vajab korrastamist Inventeerimata 25. Riigikontroll on varasemate auditite tulemusena korduvalt juhtinud varade maht on tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Kaitseväe vähenenud, aga sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning endiselt suur nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Asutused koostöös Kaitseministeeriumiga on teinud pingutusi tööprotsessi parandamisel – täiendanud materjaliarvestuse ja inventeerimise põhimõtteid, tellinud tarkvara arendusi, koostanud põhivara soetuse protsessiskeemi. RKIKi ja Kaitseväe 26. Riigikontrolli audit näitas, et endiselt esineb RKIKi ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemis sisekontrollisüsteemides puudusi. RKIKil ja Kaitseväel on raskendatud on endiselt puudused hallata sõlmitud lepinguid ja jälgida tarnitavat kaupa. Nii ei ole jätkuvalt tagatud, et pärast soetatud vara omandiõiguse ülevõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult Kaitseväkke kohale jõuab. Tihtilugu kajastatakse põhivara Kaitseväe varaarvestuses mitmeid kuid hiljem, kui see on kätte saadud. Samuti ei ole tagatud, et asjakohane dokumentatsioon kohe raamatupidamisse edastataks. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvele võtmisega kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu. Teadmiseks, et 27. 31.10.2023. aasta seisuga jäi Kaitseväe andmetel inventeerimata Kaitseväe kaitseotstarbelise kaitseotstarbelist põhivara 40 miljoni euro väärtuses, s.o 4% kaitse- põhivara soetusmaksumuse otstarbeliste varade kogu soetusmaksumusest. (2022. aastal oli saldo oli inventeerimata ligikaudu 100 miljoni euro väärtuses vara.) Samuti jäi • 31.10.2023. aasta seisuga 948,2 miljonit eurot; inventeerimata mittekaitseotstarbelist vara vähemalt 0,7 miljoni euro • (31.10.2022. aasta seisuga ulatuses (eelmisel aastal 0,4 miljoni euro ulatuses). 831,9 miljonit eurot). Allikas: Kaitseministeeriumi 28. Inventeerimata varaobjektide puhul ei ole Kaitsevägi saanud saldoandmik veenduda, kas need on olemas, milline on nende tegelik seisukord ja asukoht. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt jäi osa varasid inventeerimata samadel põhjustel kui varasematel aastatel – varade liikumise tõttu ühest üksusest teise või ei jõutud soetatud vara inventuuri alguseks arvele võtta. 29. Riigikontroll tutvus auditi käigus Kaitseväe põhivara inventuuride dokumentatsiooniga ja osales kahes põhivara inventuuris. Sarnaselt varasemate aastatega selgus, et inventuuride korraldamisel ja tulemuste vormistamisel esineb probleeme (tegemata oli inventuurieelne raamatupidamise ja analüütilise registri võrdlus, inventuuri käigus ei olnud võimalik hinnata varade järelejäänud eluiga, inventuuris ei kontrollitud vara tegelikku olemasolu ja seisukorda jms). 30. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et inventuur peab olema usaldusväärne ning selle korraldus tagama varade ülelugemise ja Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 10 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus seisukorra hindamise. Selleks tuleks enne inventuuri alustamist saada kindlus, et kõik arvele võtmisele kuuluvad varad on arvele võetud, varade asukohad on korrektsed ja inventuuriks kasutatavad nimekirjad õiged. Varade puuduliku inventeerimise korral ei pruugi olla tagatud ka varade olemasolu ja säilimine. Kantslerile on 31. Riigikontroll on Kaitseministeeriumile saatnud märgukirja, milles on saadetud märgukiri detailsemad tähelepanekud koos soovitustega varade arvestuse, detailsemate inventeerimise ja teiste tööprotsesside korrastamise kohta. tähelepanekutega 32. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist, sealhulgas • pöörata rohkem tähelepanu lepingute haldamisele, sh täitmise, jälgimisele, määrata konkreetsed vastutajad tehingu lõpuni välja ning tagada, et info oleks operatiivselt raamatupidamisele edastatud; • võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada nende ülelugemine inventuuri käigus. Kaitseministri vastus: nõustume vajadusega tõhustada Kaitseministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Oleme juba üle vaatamas kehtivaid tööprotsesse, et tagada volitatud inimeste olemasolu kogu lepingu kestuse jooksul. Jätkame ka vastavate infosüsteemide arendamist. Oleme loonud SAP-DAX võrdluse aruande, samuti on DAX ostutellimuste keskkonnas loodud võimekus ettemaksete paremaks jälgimiseks ja oleme korrastamas tööprotsesse Riigi Tugiteenuste Keskusega ning arendame MS DAX põhivara mooduli võimekust. Riigisiseseid toetusi ei jagata Sotsiaaltoetused – toetused läbipaistvalt ning kohati ei veenduta füüsilistele isikutele, näiteks pensionikindlustustoetused nende kasutamise sihipärasuses riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ravikindlustus- 33. 2023. aastal jagasid valitsemisalad kokku 4,3 miljardi euro eest toetused Tervisekassa seaduse alusel, töötuskindlustus- toetusi (sinna hulka ei ole arvestatud 3,7 miljardit eurot sotsiaaltoetusi toetused töötuskindlustuse ja 0,4 miljardit eurot Euroopa Liidu liikmemaksu) ning need seaduse alusel, peretoetused moodustasid kogu eelarve kuludest rohkem kui viiendiku. Viimase kolme jm sotsiaalhoolekande hüvitised. aasta jooksul on antud toetute maht kasvanud 13%. Antud toetustest moodustasid omakorda enamiku (75%) ehk 3,2 miljardit riigisisesed Allikas: avaliku sektori finants- arvestuse ja -aruandluse juhend toetused. Välistoetusi, sh Euroopa Liidu raha, jagati ligi kolm korda ning selle lisad vähem – umbes 1,1 miljard eurot (vt joonis 1). 11 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Joonis 1. Valitsemisalade antud riigisisesed ja välistoetused perioodil 2021–2023 (täitmine, miljardites eurodes) 1,1 (5,1%) 0,4 (1,7%) 2023 3,2 (15,5%) 3,7 (17,7%) 12,5 (59,9%) 1,1 (5,9%) 0,3 (1,7%) 2022 2,9 (15,4%) 3,2 (17,1%) 11,1 (59,9%) 1,0 (6,0%) 0,4 (2,2%) 2021 2,8 (16,3%) 3,2 (18,5%) 9,7 (57,0%) 0,0 2,5 5,0 7,5 10,0 12,5 15,0 17,5 20,0 22,5 Miljardid eurod Välistoetus (sh ELi raha) Riigisisene toetus Sotsiaaltoetused ELi liikmemaks Tööjõukulud, majandamiskulud ja muud kulud Allikas: riigi saldoandmik Välistoetuste jagamine 34. Välistoetuste jagamise ja kasutamise kohta on erinevaid juhiseid ja on põhjalikult reegleid, nende üle tehakse mitmel tasandil kontrolli, regulaarselt tuleb reguleeritud ja esitada aruandeid jms. Samal ajal on riigieelarvest antavate riigisiseste kontrollitud toetuste nõuded ja tingimused lihtsamad ning paindlikumad, sealhulgas on toetuse tingimused ja jagamise korraldus- ja otsustusõigus ministeeriumitel. Riigieelarve seaduse 4 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra, kuidas viia ellu ministeeriumi valitsemisala raha arvelt riigisisest toetusprogrammi, kes saab toetusprogrammist raha ning kuidas seda raha kasutada, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. 35. Auditis analüüsiti valitsemisalade 2023. aastal jagatud riigisiseseid toetusi, sh nende toetuste jagamise korraldust ja jagatavate toetuste kohta avalikustatud infot riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas (edaspidi seletuskirjas). Samuti kontrollisid audiitorid pisteliselt jagatud toetusi ning nende näitel vaatasid valitsemisalade toetuste jagamise aluseid, sh toetuse jagamise põhimõtteid ja toetuse saajate väljavalimist, ning toetuse kasutamise sihipärasuse jälgimist. 36. Järgmistes punktides on toodud auditi käigus ilmnenud riigisiseste toetuste jagamise üldised probleemid. Vajaduse korral saadeti valitsemisaladele märgukirjad, milles on detailsemad tähelepanekud koos soovitustega täiendada toetuste jagamise põhimõtteid. 4 Riigieelarve seadus, § 531, lg 1. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 12 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Seletuskirjas puudub terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad 37. Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve seadus täielikult Välisministeerium andis tegevuspõhine – kõik kulud on jaotatud tegevustele ja neid ei ole toetust näiteks rakendusuuringuteks, mille võimalik eristada majandusliku sisu järgi. Muu hulgas ei ole võimalik raames uuriti õietolmu ja eristada jagamiseks planeeritud toetuste mahtu. Info toetusteks taimede stressi. kavandatud raha kohta on hajutatult toodud seletuskirja tekstilõikudes Tegu oli Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisest ning koondatult seletuskirja eraldi lisas. 2023. aasta seletuskirja rahast 2023. aasta lõpus kohaselt planeeriti 2023. aastal anda riigisiseseid toetusi ja välistoetusi Välisministeeriumile kokku umbes 5,0 miljardit eurot, sealhulgas tegevuskuludeks 4,2 eraldatud rahaga Venemaa, Aasia ja Arktika suunalisteks miljardit ja investeeringuteks 843,1 miljonit eurot. Riigisiseste toetuste rakendusuuringuteks. kokkuvõtlik tabel on toodud seletuskirja lisas 3 „Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes“ (edaspidi lisa 3). 38. Riigikontroll tuvastas auditi käigus, et seletuskirja lisas 3 toodud info ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Lisas 3 on avalikustatud vaid planeeritud toetused juriidilistele isikutele kokku 868,2 miljoni euro ulatuses. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti Avalik-õiguslikud tegelikult riigisiseseid toetusi kokku 3,2 miljardit eurot, sealhulgas juriidilised isikud on näiteks toetusi avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 1,4 miljardit eurot; Tervisekassa, Eesti Töötu- kassa, ülikoolid, Eesti Rahvus- äriühingutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele 821,8 miljonit ringhääling, Eesti Kultuur- eurot; kohalikele omavalitsustele 883,4 miljonit eurot; riigiasutustele kapital, Rahvusooper Estonia. 47,2 miljonit eurot ja (vt joonis 2). Joonis 2. Riigisisesed toetused perioodil 2021-2023 (tegelikud kulud, miljardites eurodes) 2023 1,4 (44,0%) 0,9 (27,2%) 0,4 (12,8%) 0,4 (12,5%) 0,1 (3,4%) 2022 1,3 (45,1%) 0,8 (27,1%) 0,5 (16,0%) 0,3 (10,7%) 0,03 (1,2%) 2021 1,3 (46,8%) 0,8 (27,1%) 0,3 (12,5%)0,4(12,8%) 0,03 (0,9%) 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 Miljardid eurod Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Kohalikud omavalitsused Äriühingud Sihtasutused ja mittetulundusühingud Muud (sh riigiasutused) Allikas: riigi saldoandmik 13 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 39. Mitmeid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid rahastatakse riigieelarvest eriseaduste alusel (nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus, Eesti Rahvusringhäälingu seadus), kuid nende toetuste kohta puudub seletuskirjas asjakohane info – kellele, kui palju ja mis seaduse alusel toetusi antakse. Seletuskirja lisas on 40. Seletuskirja lisas 3 toodud toetuse saajate nimekiri ja summad on valikuline info esitatud valikuliselt. Lisast ei selgu, miks osa toetusi on tabelis loetletud ja teised mitte. Seal ei ole ka olulisemate toetuste kohta infot, mille alusel toetust eraldatakse (õigusakti, avatud taotlusvooru, ministri otsuse vms alusel). Auditis vaadatud toetuste puhul tuvastasid audiitorid ka konkreetseid toetusi, mida seletuskirja lisas 3 ei ole üldse toodud või ei vasta lisas esitatu tegelikkusele. Näiteks plaanis Kultuuriministeerium seletuskirja kohaselt anda Tehvandi Spordikeskuse SA-le investeeringutoetust 1,7 miljonit eurot, kuid tegelikult eraldati sihtasutusele kaks korda rohkem ehk 3,5 miljonit eurot. 41. Seletuskirja koos selle lisadega koostab Rahandusministeerium ministeeriumitelt saadud info põhjal. Rahandusministeeriumi sõnul on lisa 3 loodud informatiivsel eesmärgil ja pandud kokku Riigikogu liikmetelt saadud ootuste ja protsessis tekkinud küsimuste põhjal. 42. Kuna seletuskirjas avalikustatav info plaanitavate riigisiseste toetuste kohta ei ole süsteemne ega täielik, ei täida see lisa Riigikontrolli arvates oma eesmärki ehk sellest ei ole võimalik saada ülevaadet, millistes valdkondades ja programmides, kui palju ja millistel alustel on plaanis riigisiseseid toetusi jagada. Seletuskirjas ei ole mõeldav kõiki toetusi ja toetuse saajaid üksikasjalikult üles lugeda, kuid sellest peaks leidma info, kui suures mahus õigusaktidest tulenevaid toetusi on valitsemisalades kavas maksta ning kui suures mahus on kavas jagada toetusi erinevate avatud taotlusvoorudega, ministri või Vabariigi Valitsuse otsusega või muul alusel. Toetuste jagamine ei ole mitte alati läbipaistev – toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi 43. Riigieelarve seaduse kohaselt kehtestab minister riigisiseste toetusprogrammide tingimused ja korra. Eelarveraha läbipaistvaks kasutamiseks on oluline, et toetusi jagataks läbipaistvalt, vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. 44. Auditis tutvusid audiitorid kõigi valitsemisalade toetuse andmise korraldusega, sealhulgas analüüsisid toetuse saajate valikut. Positiivsena võib välja tuua, et enamikus ministeeriumites on minister kehtestanud valitsemisalas toetuste jagamise korrad, määrused vms. Vaid Justiitsministeeriumis ning Riigikantseleis puudus auditi tegemise ajal kord, kuidas toetusteks raha saada ning seda kasutada. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 14 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Toetuse saajate valik ei 45. Auditis tuvastasid audiitorid mitmeid juhtumeid, kus toetuse ole läbipaistev jagamiseks ei korraldatud avatud taotlusvooru ning raha jagamine ei ole olnud seetõttu läbipaistev. 46. Näiteks on Justiitsministeerium andnud toetust konkurssi korraldamata Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti Naisliidule ja Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA-le (edaspidi ühingud). Justiits- ministeeriumi selgituse kohaselt ei saa ministeerium oma töökorraldusega mõjutada nende toetuste jagamist (sh avalikke konkursse korraldada), mille on otsustanud Vabariigi Valitsus ja mis on suunatud riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu väljamaksmisele konkreetsetele ühingutele. 47. Lisaks sellele, et Justiitsministeerium jagas toetusi avalikku konkurssi korraldamata, ei olnud ministeerium seadnud toetuse saaja tausta kontrolli tingimusi. Selle tulemusena said toetust ühing või nende partnerid, kes ei olnud riigi ees aastaid täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustust, vaatamata sellele, et muu hulgas kasutasid toetuse saajad seda raha raamatupidamise korraldamiseks. 48. Ilma konkursita andis juriidilistele isikutele toetusi ka Riigikantselei. Riigikantselei selgituse kohaselt otsustab iga eelarvejuht oma tegevuste raames, kas ja milliseid tegevusi või projekte toetada. Riigikantselei maksab toetusi valdavalt vaid taotleja initsiatiivil ega korralda avalikke toetuste taotlusvoore. Auditis selgus, et kõik 2023. aastal Riigikantseleile esitatud taotlused ka rahuldati. Näiteks andis Riigikantselei toetust trükise koostamiseks ja muusikapalade loomiseks. Riigikantselei sõnul oli sooviavaldajaid rohkem, kuid eelhinnangu saamise järel nad taotluse esitamiseni ei jõudnud. 49. Riigikontrolli arvates ei ole sel viisil avalikust rahast toetuse jagamine läbipaistev, kuna auditis jäi selgusetuks, mil viisil peaksid potentsiaalsed toetuse soovijad teada saama, mis valdkondi ja tegevusi Riigikantselei peab vajalikus toetada ning mis ajal ja mil viisil on toetuse saamiseks võimalik Riigikantselei poole pöörduda. 50. Ka Siseministeerium on üle kümne aasta eraldanud SA-le Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon toetust ministri otsusega, ilma konkurssi korraldamata. Samas on Siseministeerium eelarvesse kavandanud ka avatud taotlusvooru SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse eraldamiseks ühingule Vabaühenduste Liit, ühingule Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ-le Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Auditis ei selgunud, miks saab üks sihtasutus toetust väljaspool avatud taotlusvooru. 51. Riigikontroll juhib tähelepanu, et kui jagada toetusi ilma avalikku konkurssi korraldamata, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine ja ligipääs riigi rahast makstavatele toetustele. Otsustuskorras üksikutele 15 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus isikutele toetuste jagamine ei taga riigi raha läbipaistvat, otstarbekat ega säästlikku kasutamist. Ministeeriumid annavad toetusi selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata 52. Rahandusministeeriumi koostatud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt lubavad riigisisestele toetustele seatud põhimõtted jagada nii tegevustoetust kui ka projektipõhist toetust. Tegevustoetus on näiteks 53. Tegevustoetust antakse jooksvaks aastaks, lähtudes toetuse saaja • kohalikele omavalitsustele põhikirjalistest ülesannetest või arengudokumentides määratud antav toetus- ja tasandus- eesmärkidest. Toetust võib üle kanda niipalju, kui toetuse saaja samal fond; aastal suudab kulutada. Ainus piirang ongi toetuse mahu piir, sest • toetus, mille MKM annab EISile majanduskulude arengudokumendid ja põhikirjalised ülesanded on enamjaolt liiga katteks. üldsõnalised, et eesmärgistada või piiritleda toetuse sihtotstarvet. Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat 54. Alternatiivina võib anda toetust projektide rahastamiseks (edaspidi projektipõhine toetus), millele seatakse eesmärk, ajakava, eelarve ja Projektipõhine toetus on näiteks riigiasutuse poolt nõutakse detailset aruandlust raha kasutamise kohta. Lisaks eelnevale mittetulundusühingule tuleb kasutamata jäänud toetuse jääk tagastada. Projektipõhist toetust konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille antakse tegevuskuludeks või investeeringuteks (põhivara soetuseks). eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt 55. Auditeeritud toetuste puhul selgus, et tihti eksitakse toetuste tõendamisele ja ülejääk liigitamisel – projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse kuulub tagastamisele. tegevustoetuse alla ning tegevustoetust antakse rohkem, kui toetuse Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat saaja suudab aastaga ära kulutada. 56. Näiteks andis Justiitsministeerium (JUM) SA-le Eesti Mälu Instituut tegevustoetust 1,2 miljonit eurot, kuigi tegelikult plaanis sihtasutus selle eest muuseumieksponaadi rajada. See tähendab, et sisult andis JUM projektipõhist investeeringutoetust, millest enamik (97%) jäi eelarve- aastal kasutamata. Lisaks riigisisesele toetusele 57. Samuti andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saab riigi äriühing AS ASile Metrosert tegevustoetust ilma selge arusaamata, mida ja mis aja Metrosert riigi eelarve- jooksul selle raha eest teha tuleb. Toetuse üldine eesmärk oli toetada strateegia 2024–2027 kohaselt aktisakapitali kaudu rakendusuuringute keskuse rajamist kokku 4 miljoni euroga ja millest investeeringuteks veel jõuti 2023. aastal ära kasutada vaid 13%. Ministeerium plaanis algselt täiendavalt 16 miljonit eurot. anda ASile Metrosert 2,9 miljonit eurot tegevustoetuseks ja 1,1 miljonit Allikas: riigi eelarvestrateegia eurot investeeringutoetuseks. 2023. aasta lõpus suunati aga see 2024–2027 investeeringutoetuse summa (1,1 miljonit eurot) samuti tegevus- toetuseks, sest investeeringuid otsustati teha aktsiakapitali kaudu. 58. Nii JUMi kui ka MKMi selgituste kohaselt anti tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ning kasutamata jääki ei ole plaanis tagasi küsida. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 16 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 59. Riigikontroll leiab, et põhikirjaliste ülesannetega või arengu- dokumentidega on võimalik seostada kõiki toetusi, s.t nii tegevustoetusi kui ka projektipõhiseid toetusi. Eelkõige tuleb lähtuda toetuse andmise eesmärgist ja sisust. Ministeeriumite selgitused selle kohta, miks liigitati toetused tegevustoetusteks, ei olnud veenvad. Riigikontrolli auditis vaadatud algdokumendid viitasid projektipõhistele toetustele, mis eeldab toetuse kasutamise sihipärasuse kontrolli ja toetuse jäägi tagasiküsimist, seda polnud aga auditeeritud juhtudel tehtud. 60. Samuti tuvastati auditi käigus olukordi, kus ei suudetud kinni pidada tegevustoetustele seatud piirangust kanda üle ainult jooksva aasta raha. Näiteks andis JUM tegevustoetust igal aastal juurde, olenemata sellest, et varasemat toetust ei ole suudetud ära kasutada. Aastast aastasse anti samas suurusjärgus (200 000 – 300 000 eurot) tegevustoetust Teaduste Akadeemia kaudu riigiõiguse sihtkapitalile, kuigi toetuse saaja Erandina võib finantsriskide maandamiseks tegevus- kasutamata jääk oli üle 700 000 euro. JUMi selgituse järgi rakendub toetust üle kanda rohkem kui erand, mis on seotud pikemate lepinguliste kohustusega. ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide 61. Riigikontrolli arvates ei ole erandi tegemine kirjeldatud juhul maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse põhjendatud, sest jääk on üleval olnud alates 2018. aastast ning toetuse iseloomust tingituna võetakse saaja esitatud aruandes puuduvad vastav info ja selgitused, mis viitaksid lepingulisi kohustusi ühest pikematele lepingulistele kohustusele. aastast pikemaks perioodiks. Allikas: avaliku sektori 62. Toetuste valesti liigitamist tuvastas Riigikontroll ka Kultuuri- finantsarvestuse ja -aruandluse juhend, § 25 lg 12 ministeeriumis, Kliimaministeeriumis ning Regionaal- ja Põllu- majandusministeeriumis. Toetuste valesti liigitamine ei ole probleem iseenesest, kuid annab võimaluse jätta toetuse kasutamine eesmärgistamata, jääk tagasi küsimata ning mitte jälgida, kas raha kasutatakse sihipäraselt. 63. Auditis tehtud finantsanalüüsi kohaselt vabamat rahakasutust võimaldavate tegevustoetuste osakaal suureneb, moodustades 2023. aastal juba peaaegu 2/3 riigisisestest toetustest (vt joonis 3). Joonis 3. Riigisiseste toetuste jagunemine liigiti perioodil 2021–2023 (miljardites eurodes) Miljardid eurod 4,0 3,0 1,2 1,1 1,1 2,0 1,0 1,8 2,1 1,7 0,0 2021 2022 2023 Tegevustoetused Projektipõhised toetused Allikas: riigi saldoandmik 17 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Projektipõhiste 64. Toetuste tõhusa, sihipärase ja vastutustundliku kasutamise toetuste järelevalve on tagamiseks on oluline, et toetuse andja tunneks huvi ka toetuse kohati puudulik kasutamise vastu. Riigikontroll tuvastas auditis vaatluse all olnud projektipõhiste toetuste (vt p 35) järelevalves järgmisi puudusi. • Näiteks andis Sotsiaalministeerium Tervisekassale koroonaravimite ostmiseks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud kuludeks projektipõhist toetust. Sisulist aruandlust, mis võimaldaks veenduda, kas toetust kasutati sihipäraselt, ministeerium raha saajalt ei nõudnud. Samuti olid kasutamata jäänud toetuse jäägid (summa umbes 6 miljonit eurot) ministeeriumile jäänud õigel ajal tagastamata. Pool aastat pärast eelarveaasta lõppu ehk pärast 2024. aastasse üleviidavate eelarve jääkide kinnitamist pikendati toetuse kasutamise lepinguid ja jääki tagasi ei küsitud. • Samuti selgus, et algselt Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ning alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumile ASi A.L.A.R.A. poolt esitatud projektipõhise toetuse aruandlus ei sisaldanud infot teadus- ja arendustegevuseks antud raha kasutamise kohta, kuigi selleks eesmärgiks oli Paldiski endist tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla kiirgusallikate ohutustamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektis konkreetselt raha ette nähtud. 65. Riigikontroll leiab, et kui leping näeb raha ette konkreetseks sihtotstarbeliseks tegevuseks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik. Riigisisene toetus on 66. Arvestades riigisiseste toetuste mahtu, peab avalikkusel ja oluline eelarvekulu, Riigikogul olema info selle kohta, millistes valdkondades ja mistõttu tuleb programmides, miks, mis alustel (õigusaktid, taotlusvoorud vms) ja kui toetuste jagamise palju toetusi planeeritakse jagada. See info peab sisalduma riigieelarve põhimõtted üle vaadata seaduse eelnõu seletuskirjas ning toetuste kohta info esitamine peab muutuma senisest süsteemsemaks. 67. Toetusprogrammi elluviimiseks peab olema kehtestatud asutustes kord. Selleks, et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud. Valitsemisalad peavad lähtuma toetuste klassifitseerimisel nende tegelikust sisust ning oluliselt tõhustama toetuste kasutamise sihipärasuse jälgimist. 68. Riigikontrolli soovitused rahandusministrile: • täiustada seletuskirjas antud toetuste kohta esitatud infot nii, et oleks tagatud Riigikogule ja teistele huvigruppidele arusaadav ja terviklik ülevaade planeeritavate toetuste kohta; Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 18 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus • vaadata üle ja täiendada riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted nii, et nii toetuse jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane. Rahandusministri vastus: nõustume soovitustega. Parendame seletuskirja toetuste lisa ning vaatame üle võimalused siseriiklike toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks. Sotsiaalkindlustusamet inventeeris pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõudeid ja kohustisi osaliselt Pensionide, sotsiaal- 69. Riigikontroll ei ole juba kuuendat aastat järjest saanud veenduda, toetuste ja hüvitiste kas pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuded ja nõuded ning kohustised (edaspidi nõuded ja kohustised) kajastavad kohustised on Sotsiaalministeeriumi ja riigi bilansis tegelikku ja õiget seisu. Alates inventeeritud osaliselt aastast 2018 ei ole Sotsiaalkindlustusamet (SKA) suutnud kõikehõlmavat nõuete ja kohustite aastainventuuri läbi viia. Minister lubas Riigikontrolli 2022. aasta auditiaruandele vastates, et amet viib 2022. aasta inventuurid läbi 2023. aasta 31. oktoobriks. Siiski jäi ametil 2022. aasta saldode inventeerimine pooleli 2023. aasta lõpus, mil alustati 2023. aasta saldode inventuuri. 70. 31.12.2023. aasta seisuga on Sotsiaalministeeriumi ja riigi bilansis pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitiste määramisega seotud nõudeid 8,7 miljonit eurot ja kohustusi 58,5 miljonit eurot. 71. 2023. aasta nõuete ja kohustiste aastainventuuri lõpetas SKA suure hilinemisega (2024. aasta aprilli keskel) ning inventuuri tulemused vormistati kokkuvõtliku tabelina. Selle tabeli kohaselt on inventeeritud nõuetest 1,4 miljonit (16%) ja kohustistest 34,7 miljonit eurot (59%). Inventuuris kontrolliti üksnes perioodil 01.01.2023–31.10.2023 tekkinud nõudeid ja kohustisi (teisisõnu ainult 2023. aasta nõuete ja kohustiste liikumisi). Inventuur ei hõlmanud varasematel aastatel tekkinud nõudeid ja kohustisi, mis olid inventuuri läbiviimise seisuga laekumata või tasumata. Seega ei ole inventuur olnud täielik ja kõikehõlmav. 31.12.2023. aasta seisuga on inventuuriga katmata nõudeid summas 7,3 miljonit ja kohustisi summas 23,8 miljonit eurot. 72. Kuigi inventeeritud 2023. aasta nõuete ja kohustiste osas tehtud töö on olnud mahukas ja põhjalik, ei ole SKA selgituse kohaselt raamatupidamisarvestuses kõiki parandusi tehtud. Seega ei ole ka kontrollitud nõuete ja kohustiste puhul kindlust, et need kajastavad raamatupidamises tegelikku ja õiget seisu. Samuti ei olnud inventuuri- tabelis selgitatud erinevuste põhjusi ja edasist tegevuskava nende kõrvaldamiseks. 19 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 73. Amet põhjendas osalise inventuuri läbiviimist sellega, et puudub võimalus teha vananenud infosüsteemist isikupõhiseid päringuid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kõiki eelnevatel aastatel kogunenud nõudeid ja kohustusi limiteeritud ajaperioodi jooksul inventeerida. 74. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et inventuur on asutuse üks olulisemaid sisekontrollimeetmeid, mis annab kindluse, et tööprotsessid toimivad, alaminfosüsteemi automaatkanded on korrektselt jõudnud raamatupidamisse ning pensionid, sotsiaaltoetused ja hüvitised on kõikehõlmavalt ning korrektselt kajastatud. Inventuuri eesmärk on tagada, et arvestus vastaks tegelikkusele. Kui eelnevatel aastatel kogunenud saldosid ei ole võimalik isikupõhiselt selgitada, tuleks Sotsiaalkindlustusametil koostöös ministeeriumiga enne järgmise aastainventuuri algust alternatiive analüüsida ja nende mõju hinnata, kuidas on mõistlik edasi minna vananenud infosüsteemi saldode kontrolliga. 75. Riigikontrolli soovitus sotsiaalkaitseministrile: tagada, et Sotsiaalkindlustusametis oleksid piisavad ressursid, mis võimaldavad enne inventuuri analüüsida pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldosid ning teha inventuure korrektselt ja õigel ajal. Sotsiaalkaitseministri vastus: analüüsime vastavalt soovitatule koostöös Sotsiaalkindlustusametiga alternatiive, kuidas on mõistlik edasi minna pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud saldode inventuuriga (mille tegemist raskendab vananenud infosüsteem) ja kuidas tagada Sotsiaalkindlustusameti võimekus teha jooksva aasta inventuur korrektselt ja õigeaegselt. Vaatame üle ja lepime kokku tegevusplaani. Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. aasta eelarve jäägi täpsustamine kestab põhjendamatult kaua 76. Nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta majandusaastat käsitlevas auditaruandes juhtis Riigikontroll tähelepanu Vabariigi Valitsuse reservi eelarvestamise probleemidele, mis on seotud nii reservi moodustamise kui ka kasutamisega. Riigikontroll tõi välja, et reservist raha eraldamine ei ole läbipaistev, ja soovitas viia Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise põhimõtted kooskõlla õigusaktidega ning koostada juhend reservi planeerimiseks ja sealt raha taotlemiseks. 77. Rahandusminister kinnitas oma vastuses, et Vabariigi Valitsuse reservist raha taotlemise juhend valmib 2023. aasta lõpuks, ja reserviarvestusega seotud probleemide lahendamiseks on tööd alustanud ka riigieelarve seaduse muutmise töörühm, kuna Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 20 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus väljatöötamist vajavad ka põhimõtted, mis on vaja sätestada õigusakti tasandil (nt reservi moodustamise põhimõtted). Riigieelarve uue seaduse eelnõu on plaanis koostada 2025. aastaks. Reservist raha taotlemise juhendi koostamise plaan on lükkunud 2024. aastasse. 78. 2023. aastal Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud raha maht on vähenenud võrreldes eelmise aastaga peaaegu kaks korda (285,0 miljonilt eurolt 155,9 miljonile eurole) ja langenud alla kriisieelse ehk 2020. aasta taseme (vt joonis 4). 79. Kuigi reservist eraldatud raha maht on vähenenud, leidus ka 2023. aasta reservis kulutusi, mis olid ette teada, mida oli võimalik valitsemisalade eelarvesse planeerida ja mille kasutamise üle saanuks eraldi arvestust pidada (nt lootsikaatri ost; Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud; rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine). Joonis 4. Eelarve, Vabariigi Valitsuse reservi ja üle kantud eelarvejääkide mahu muutus kordades perioodil 2019–2023 (muutus kordades, 2019. aasta = 1) 5,0 4,4 4,0 3,7 3,0 3,1 3,1 3,0 2,3 2,0 2,0 1,7 1,4 1,1 1,2 1,3 1,0 1,0 0,0 2019 2020 2021 2022 2023 Riigieelarve kulude ja investeeringute lõplik eelarve Vabariigi valitsuse reservi eraldatud Üle kantud eelarve jäägid * Aastatel 2020–2021 eraldati Vabariigi Valitsuse reservi raha ka koroonaviiruse levikust tingitud lisakulutuste katmiseks, aastal 2022 energiakriisi ja Ukraina sõjast tingitud lisakulutuste katmiseks. ** Alates 2020. aastast kaotati kulude eelarve ülekandmisel mahulised piirangud, enne seda oli piiriks 3% liigendatud kulu mahust. *** 2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke (vt käesoleva aruande p-d 9–19). Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekivad 2024. aastal, peaks üle viidud eelarve olema 189,9 miljoni euro võrra suurem. Allikas: 2019.–2023. aasta riigieelarve täitmise aruanded 21 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Eelarvejääkide ülekand- 80. 2022. aasta majandusaastat käsitlevas auditaruandes juhtis mine ehk riigieelarve raha kasutamise pikendamine ühe Riigikontroll muu hulgas tähelepanu, et aasta riigieelarve seadus kaotab eelarveaasta võrra on lubatud, kehtivuse eelarveaasta lõppemisel. Seaduse tähtajalisus välistab uuel lähtudes riigieelarve seaduse kalendriaastal igasuguste eelarvet puudutavate rahastamisotsuste § 591 lõikest 1. tegemise lõppenud kalendriaasta kulude katteks. Riigikontroll tõi Kehtivad järgmised põhimõtted: auditiaruandes välja, et leidus 14 Vabariigi Valitsuse reservist raha • Piirmääraga eelarve jääke eraldamise otsust kogusummas 16,6 miljonit eurot, mis vormistati uuel on lubatud üle viia kuni eelarveaastal ehk 2023. aastal ja millega eraldati raha eelmise 100% ainult üks kord, kui eelarveaasta ehk 2022. aasta Vabariigi Valitsuse reservist 2022. aasta need on vajalikud samaks (eelmisel aastal eelarve kulutuste katteks. Samuti nentis Riigikontroll, et lisaks Vabariigi planeeritud) otstarbeks. Valitsuse reservi rahaeraldustele teevad tagasiulatuvaid otsuseid ka • Tuludest sõltuvate kulude ja ministrid – pool aastat pärast eelarveaasta lõppemist kinnitati investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse valitsemisala eelarvekulude lõplik liigendus ja uude eelarveaastasse üle 100%. viidavate eelarve jääkide maht. • Jääkide mahtusid on lubatud täpsustada 15. 81. 2023. aasta auditis ei tuvastanud Riigikontroll selliseid Vabariigi maini. • Kui uus riigieelarve ei Valitsuse reservist tehtud rahaeralduse otsuseid, mis oleks vormistatud võimalda teha vajalikke lõppenud eelarveaastasse. Küll aga kinnitati alles 10 kuud pärast kulusid, investeeringuid või finantseerimistehinguid, eelarveaasta lõppemist ehk 2023. aasta oktoobris Vabariigi Valitsuse võib uue eelarveaasta reservi 2022. aastal kasutamata jäänud summa 178,5 miljonit eurot, mis alguses osa eelarve jääke kanti üle 2023. eelarveaastasse. avansiliselt üle kanda. Sellised kulud on näiteks reservidest toetatud 82. 2023. aasta Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääk oli 247,4 konkreetsed tegevused või miljonit eurot, millest 109,3 miljonit eurot kanti üle avansilise valitsuses liigendatud käskkirjaga 2024. aasta jaanuaris, 80 miljonit eurot kanti üle 2024. kinnisvara objektidega seotud kulud, millele 2024 aasta juulis. Ülejäänud 58,1 miljonit eurot üle ei kantud, sest seda ei raha juurde ei eraldatud. oleks 2024. aastal saanud enam kasutada, kuna koondsummas Allikas: tegevuspõhise arvestatuna oleks olnud tegemist 2022. aasta jäägi 2024. aastasse eelarvestamise käsiraamat üleviimisega. Riigikontrolli arvates kestab Vabariigi Valitsuse reservi jäägi täpsustamine põhjendamatult kaua. Eelarvejääkide ülekandmise 83. Ka ministeeriumid kinnitasid oma valitsemisalade 2023. aasta kinnitamine võtab jäägid 5–6 kuud pärast eelarveaasta lõppemist. 2023. aastal viidi 2024. pool aastat aastasse üle kokku 1,6 miljardit eurot ehk umbes 8,5% tolle aasta Näiteid jääkide ülekandmise lõpliku eelarve mahust. Võrreldes eelmise aastaga on järgmisesse käskkirja seletuskirjadest: aastasse üle kantav eelarve samas suurusjärgus, kuid viimase 4 aasta • HTM: jääk summas 10,4 mln jooksul on üle kantud eelarve jäägid kolmekordistunud (vt joonis 4). tekkis 2024. a kärbete katmise eesmärgil ning osa kokkuhoitud vahenditest suunatakse 2024. 84. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt peab jääkide aastal õpetajate palgakasvuks. ülekandmine olema põhjendatud käskkirja seletuskirjas, selgitused • MKM: ettevõtete rakendus- peavad olema sisulised – millised eesmärgid jäid saavutamata, millised uuringute ja eksperimentaal- arenduse toetusmeetme kulude tegevused tegemata ja kas need tehakse ära järgmisel aastal. mahud on olnud prognoositust madalamad, kuna projektide 85. Riigikontrolli audiitorid tutvusid ministeerimite koostatud 2023. elluviimiseks on ette nähtud 36 aasta jääkide ülekandmise seletuskirjadega. Nende põhjalikkus on kuud ning väljamaksed suurenevad tegevuste elluviimise erinev, näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- teisel ja kolmandal aastal (maht ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seletuskirjad on väga sisukad, 2023. aastal oli 23,2 mln eurot). tegevuste kaupa kirjeldatakse jääkide tekke põhjusi ja edasist Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 22 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kasutamist, teksti ilmestavad ülevaatlikud tabelid. Justiitsministeerium seletab lühidalt, et jätkatakse lõppenud eelarveaastal alustatuga. Siseministeerium selgitab põhjusi eelarve täitmise protsentuaalsete 2023. aastast 2024. aastasse osakaalude kaudu, konkreetsed summad on toodud vaid investeeringute üle kantud eelarve osakaal (%) juures. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seletuskiri on pigem valitsemisala 2023. aasta lõpliku eelarve summast: tehnilist laadi, sisaldab vähem analüüsi. Kokkuvõtlikult on sageli • Kliimaministeerium: 47,3%; esinevad ülekandmise põhjused järgmised: alustatu lõpuleviimine, • Välisministeerium: 22,2%; lepingutega võetud kohustustega kaetus, tarnete viibimine, 2024. aasta • Kultuuriministeerium: 20,4%; kärbete katmise vajadus jms. • Rahandusministeerium: 20,1%; • Haridus- ja Teadus- ministeerium: 13,6%; 86. Seletuskirjade sisule hinnangut andmata tekib Riigikontrollil pool • Siseministeerium: 11,7%; aastat kestva jääkide selgitamisega seoses küsimus, kui seda raha • Kaitseministeerium: 11,4%; eelarveaastale järgnenud aasta esimese poolaasta jooksul tarvis ei ole • Justiitsministeerium: 7,5%; • Riigikantselei: 6,6%; läinud, kas ja milleks valitsemisaladel see raha tegelikult planeeritud oli. • Regionaal- ja Põllu- Lisaks on risk, et jääkide selgitamine võtab nii kaua aega, et neid ei majandusministeerium: 6,5%; • Vabariigi Valitsus: 6,1%; jõuta enam ära kasutada. • Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium: 5,4%; 87. Riigikontroll on endiselt seisukohal, et lõppenud eelarveaastat • Sotsiaalministeerium: 0,6%; puudutavate otsuste tegemiseks peaksid olema selged kokkulepped ja • kokku: 8,5%. piirid, et otsused ei lükkuks poolde aastasse või ka pikemasse perioodi. Allikas: 2023. aasta riigieelarve täitmise aruanne ja selle lisad Eelarvejääkide suur maht ja üleviimise otsuste viibimine kahandab eelarve protsessi läbipaistvust. 88. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid ja piirid. Rahandusministri vastus: nõustume soovitusega. Eelarvejääkide ülekandmiseks on ministeeriumidele kehtestatud ja käsiraamatus avalikustatud kindlad reeglid ja piirid. Ülekandmise protsess sõltub ajaliselt majandusaasta lõpetamise raamatupidamistoimingutest ja ei saa seetõttu varem toimuda. Kuna eelarve kasutamisel lähtume FIFO (first in, first out) meetodist, siis ei ole jääkide ülekandmine alati ajakriitiline. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et kui aasta alguses ei ole jääke tarvis, siis ei olegi neid vaja. Riigi majandusaasta koondaruande varasem esitamise tähtaeg aitaks kaasa eelarve jääkide kiiremale väljaselgitamisele. Tegeleme eelarveaasta lõpetamise teiste kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis (muu hulgas analüüsime, kas ja kuidas ülekantavate jääkide mahtu vähendada). /allkirjastatud digitaalselt/ Janar Holm riigikontrolör 23 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal soovitusi Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandus- ministeeriumile. Ministrid saatsid ajavahemikul 12.–22.08.2024 oma vastuse Riigikontrolli soovituste kohta. Üldised kommentaarid auditiaruande kohta Kaitseminister: Oleme tutvunud riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kontrolliaruande eelnõuga, Riigikontrolli tähelepanekutega Kaitseministeeriumi 2023. aasta eelarve täitmise aruande kohta ning seal toodud soovitustega. Ühtlasi täname 29. juulil 2024. aastal toiminud kohtumise eest ja võimaluse eest selgitada ministeeriumi eelarve täitmise aruande põhimõtteid, mh rahvusvahelise abi ja rahvusvaheliste tehingute kajastamise põhimõtteid. Kinnitame veelkord kohtumisel selgitatud seisukohta, et oleme soetuste kajastamisel lähtunud siseriiklikust õigusest, ametkondade vahelistest kokkulepetest ja rahvusvahelistest võrreldavatest arvutusprintsiipidest, arvestades mh rahvusvahelise abi taasteväärtust, sõltumata soetusajast. Täname Riigikontrolli tehtud töö ja toodud tähelepanekute eest ning kinnitame, et võtame materjaliarvestuse parandamist kaitseväes olulise prioriteetina. Rahandusminister: Täname Riigikontrolli läbiviidud auditi ja meeldiva koostöö eest. Nõustume auditi käigus tõstatatud probleemidega ja arvestame antud soovitustega edasise töö korraldamisel. Sotsiaalkaitseminister: Täname Riigikontrolli kontrollaruande eelnõu „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus" raames tehtud tähelepanekute eest ja esitame vastuse järgmisele soovitusele. Riigikontrolli soovitused Auditeeritute vastused Kaitseotstarbeliste varade kajastamine enne Kaitseministri vastus: tulenevalt rahvusvahelise hanketuru Eestisse saabumist dünaamikatest on Kaitseministeerium kasutanud teatud juhtudel 20. Soovitus kaitseministrile: lähtuda Kaitse- kauba soetusel nn tehasetestide järgset arvestust, kus kaup on küll ministeeriumi eelarve täitmise aruandes varade Eesti omandis, ent asub alaliselt või ajutiselt mõne teise riigi soetuste kajastamisel Eesti finantsaruandluse territooriumil. Oleme selliste tehasetestide järgsete standardi põhimõtetest. majandustehingute kajastamise põhimõtted 2021. aasta lõpus kooskõlastanud Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega ning (p-d 9–19) sellest kokkuleppest lähtuvalt on muudetud ka Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. Sarnane praktika toimus teatud juhtudel ka 2022. aastal. Kinnitame, et omandi üleminek tarnest sõltumata on endiselt erandlik ning moodustab tehingutest marginaalse osa, seda on korraldatud vaid strateegiliste, tundlike kaupade soetamisel ja on olnud seotud Eesti strateegilise julgeoleku huvi (nt moona hoidmine väljaspool Eestist) või rahvusvaheliste partnerite soovidega. Ühtlasi võib ka edaspidi teatud juhtudel selliseid tehinguid vaja minna, mistõttu on oluline, et need ka korrektselt raamatupidamises kajastatud saaks. Seetõttu oleme valmis koostöös Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskusega tehingute kajastamise põhimõtted esimesel võimalusel kaasajastama ning 2024. aasta eelarve täitmise aruandes kokkulepitud põhimõtetest ka lähtuma. Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb oma seisukoha juurde vaatamata varasemale ministeeriumi praktikale ning auditis antud selgitustele. Enne kauba Eestisse saabumist kajastatud varade väärtuse olulise suurenemise tõttu on tähtis, et soetuste kajastamisel Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes lähtutaks Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 24 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaitseotstarbeliste varude raamatupidamises Kaitseministri vastus: oleme valmis varude raamatupidamise ja kajastamise erandi ülevaatamine eelarve täitmises kajastamise põhimõtted üle vaatama, millega 24. Soovitus kaitseministrile: koostöös Riigi kajastataks suurekaliibrilist laskemoona varuna, kasutades Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude tekkepõhise kajastamine põhimõtet, mil kulu ei teki soetuse raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise hetkel, vaid laskemoona kasutuselevõtu või mahakandmise põhimõtted. momendil. (p-d 21–23) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe Kaitseministri vastus: nõustume vajadusega tõhustada tööprotsessi korrastamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, 32. Soovitused kaitseministrile koostöös RKIKi inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: jätkata varade Oleme juba üle vaatamas kehtivaid tööprotsesse, et tagada arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside volitatud inimeste olemasolu kogu lepingu kestuse jooksul. parandamist, sealhulgas Jätkame ka vastavate infosüsteemide arendamist. Oleme loonud SAP-DAX võrdluse aruande, samuti on DAX ostutellimuste • pöörata rohkem tähelepanu lepingute keskkonnas loodud võimekus ettemaksete paremaks jälgimiseks ja haldamisele, sh täitmise, jälgimisele, määrata oleme korrastamas tööprotsesse Riigi Tugiteenuste Keskusega konkreetsed vastutajad tehingu lõpuni välja ning ning arendame MS DAX põhivara mooduli võimekust. tagada, et info oleks operatiivselt raamatupidamisele edastatud; • võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada nende ülelugemine inventuuri käigus. (p-d 25–31) Riigisiseste toetuste jagamine Rahandusministri vastus: nõustume soovitustega. Parendame 68. Soovitused rahandusministrile: seletuskirja toetuste lisa ning vaatame üle võimalused siseriiklike toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks. • täiustada seletuskirjas antud toetuste kohta esitatud infot nii, et oleks tagatud Riigikogule ja teistele huvigruppidele arusaadav ja terviklik ülevaade planeeritavate toetuste kohta; • vaadata üle ja täiendada riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted nii, et nii toetuse jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane. (p-d 33–67) Pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud Sotsiaalkaitseministri vastus: analüüsime vastavalt soovitatule nõuete ja kohustiste inventuur koostöös Sotsiaalkindlustusametiga alternatiive, kuidas on 75. Soovitus sotsiaalkaitseministrile: tagada, et mõistlik edasi minna pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega Sotsiaalkindlustusametis oleksid piisavad ressursid, seotud nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud mis võimaldavad enne inventuuri analüüsida saldode inventuuriga (mille tegemist raskendab vananenud pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud infosüsteem) ja kuidas tagada Sotsiaalkindlustusameti võimekus nõuete ja kohustiste eelnevatel aastatel kogunenud teha jooksva aasta inventuur korrektselt ja õigeaegselt. Vaatame saldosid ning teha inventuure korrektselt ja õigel ajal. üle ja lepime kokku tegevusplaani. (p-d 69–74) Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2023. Rahandusministri vastus: nõustume soovitusega. Eelarvejääkide aasta eelarve jäägi täpsustamine ülekandmiseks on ministeeriumidele kehtestatud ja käsiraamatus 88. Soovitus rahandusministrile: kehtestada avalikustatud kindlad reeglid ja piirid. Ülekandmise protsess sõltub lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste ajaliselt majandusaasta lõpetamise raamatupidamistoimingutest tegemiseks selged reeglid ja piirid. ja ei saa seetõttu varem toimuda. Kuna eelarve kasutamisel lähtume FIFO (first in, first out) meetodist, siis ei ole jääkide 25 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus (p-d 76–87) ülekandmine alati ajakriitiline. Seetõttu ei saa nõustuda järeldusega, et kui aasta alguses ei ole jääke tarvis, siis ei olegi neid vaja. Riigi majandusaasta koondaruande varasem esitamise tähtaeg aitaks kaasa eelarve jääkide kiiremale väljaselgitamisele. Tegeleme eelarveaasta lõpetamise teiste kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis (muu hulgas analüüsime, kas ja kuidas ülekantavate jääkide mahtu vähendada). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 26 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Ülevaade majandusaasta koondaruandest Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse koos valitsemisala asutustega 17 riigiraamatupidamiskohustuslase finantsandmed, millele lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse, 57 riigi valitseva mõju all oleva sihtasutuse ning 27 äriühingu näitajad. Täiendavat infot esitatakse 79 kohaliku omavalitsuse kohta, samuti on toodud nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate näitajad. Info valitsussektori ja avaliku sektori kohta sisaldab peale eelneva avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevaid üksusi. Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond. Auditi eesmärk Riigieelarve seaduse järgi on Riigikontrolli kohustus auditeerida riigi raamatupidamise aastaaruannet. Samuti tuleb Riigikontrollil kontrollida riigi tehingute seaduslikkust. Auditi eesmärk on avaldada arvamust riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud ja konsolideerimata varade ja kohustiste bilanssi 31.12.2023. aasta seisuga, konsolideeritud ja konsolideerimata tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet 31.12.2023 lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet. Arvamuse avaldamise põhimõtted Hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele tähendab, et • raamatupidamise aastaaruanne on õige, kui selle koostamisel on lähtutud Eesti finantsaruandluse standardist ning avalikustatud on kogu oluline info, mis annab riigi finantsseisundist õiglase ülevaate; • tehingud on seaduslikud, kui tehingud on tehtud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Märkusena esitatakse leiud, mis summade ning nende ilmnemise asjaolude olulisuse tõttu mõjutavad Riigikontrolli hinnangut raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja/või tehingute seaduslikkuse kohta. Tähelepanekutena esitatakse leiud, mis ei mõjutanud Riigikontrolli arvamust, kuid mis teistsuguste tingimuste korral võivad viia oluliste vigade tekkimiseni raamatupidamise aastaaruandes või tehingute seaduslikkuses. Olulisus sõltub tähelepaneku sisust ja rahalisest mahust ning seda hinnatakse ümbritsevate tingimuste taustal. Olulisuse rahaline väärtus leitakse protsendina riigieelarve kulude ja investeeringute summast. Vigade hindamisel arvestatakse ka olulisuse selliste kvalitatiivsete teguritega 27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus nagu sisu, kontekst (nt tahtlikkus) ja võimalik kahju (nt saamata jäänud tulu, majanduslik ebaotstarbekus). Auditi ulatus Et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta, hindas Riigikontroll, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Riigieelarve seadustele vastavuse kontrollimine jagunes kaheks: tehingute seaduslikkuse auditeerimine ja eelarve täitmise aruande kontrollimine. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeeris Riigikontroll, kas tehingud on olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2023. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadustest. Selleks kontrolliti, kas tulud on riigieelarvesse kogutud; kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud tehtud sihipäraselt; kas iga- aastase eelarveseadusega kehtestatud eelarvest ja selles tehtud muudatustest on kinni peetud. Samuti kontrollis Riigikontroll, kas riigiasutus on võtnud kohustusi ainult siis, kui talle on selleks riigi- eelarvest raha ette nähtud, ning kas riigieelarve täitmise aruandes või riigieelarve vahendite kasutamisel on kõik tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud liigendatud sellisel viisil, et nende majanduslik sisu või otstarve on selgelt kindlaks määratud. Eelarve täitmise aruande kontrollimisel hinnati, kas aruanne on koostanud aasta eelarvega samas detailsuses ning kas tehtud korrigeerimised on olnud õigustatud. Ulatuse piirang Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid. Riigikontroll on hinnanud riigieelarve täitmise aruandes tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute koondarvude õigsust ning nende vastavust raamatupidamisele ja kuluarvestuse infosüsteemile (KAIS). Kuivõrd raamatupidamise infosüsteem tegevuspõhist arvestust ei võimalda, tuleb riigieelarve täitmise aruandes tugineda KAISi tegevuspõhistele andmetele. Sealjuures peavad KAISi tegevuspõhised koondandmed ühtima andmetega raamatupidamises majandusliku sisu järgi. Seeläbi veendutakse, et KAISi on kõik arvestuseks vajalikud andmed sisestatud ning kulude ja investeeringute jaotamine tegevustele on täielik. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatud tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Tegevusaruandes kontrolliti üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aastaaruandest. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Auditi käsitlusviis Riigikontroll sooritas auditi kooskõlas INTOSAI (Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) auditistandarditega, milles on käsitletud nii finantsaruannete kui ka tehingute seaduslikkuse auditeerimist finantsaruannete auditi käigus. Nende standardite järgi tuleb audit Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 28 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kavandada ja sooritada viisil, mis võimaldab põhjendatud kindlustundega otsustada, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja tehingud on kontrollitud ulatuses olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2023. aasta riigieelarve seadusega ja selle muutmise seadustega. Audititoimingute käigus koguti tõendusmaterjali finantsaruannetes esitatud arvandmete ja muu avalikustatud info ning tehingute seaduslikkuse kohta. Asjakohaste audititoimingute kavandamiseks võttis Riigikontroll arvesse finantsaruannete koostamiseks ja tehingute seaduslikkuse järgimiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Auditi käigus hinnati ka seda, kas kasutatud arvestuspõhimõtted on olnud asjakohased ja juhtkonna raamatupidamislikud hinnangud põhjendatud. Riigikontroll leiab, et audititoimingud annavad piisava aluse, et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta ning riigieelarve täitmise aruande usaldusväärsuse ja majandustehingute seaduslikkuse kohta Auditi lõpetamise aeg Auditi toimingud lõpetati 24.06.2024. Auditi meeskond Auditis osalesid auditiosakonna raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse meeskonna audiitorid, auditit juhtis auditijuht Gerli Eisberg. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 80128. Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 [email protected] 29 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 31.08.2023 – Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2022 – Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 30.08.2021 – Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 28.08.2020 – Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2019 – Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2018 – Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 28.07.2017 – Riigi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024 30 Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused Tabelis on antud ülevaade sellest, milliseid tegevusvaldkondi Riigikontroll auditeeris ning millised olid peamised järeldused majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seadustega kooskõlas olemise kohta kontrollitud tegevusvaldkondades. Tegevuste rahaline maht on võetud riigi 2024. aasta konsolideerimata tulemiaruandest. Hinnangu andmisel on lähtutud sellest, et tehingud on olulises osas kajastatud raamatupidamises korrektselt ja tehingute tegemisel on olulises osas järgitud riigieelarveseadusi. Auditeeritud valdkond Rahaline maht Kas tehingud on Kas tehingute tegemisel 2023 (eurodes)* kajastatud on järgitud riigieelarve korrektselt? seadusi? Tulude kogumine, sh maksud ja sotsiaal- 13,3 miljardit Jah Jah kindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük, muud tulud Toetuste saamine, sh vahendamine 1,3 miljardit Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises suuremana näidatud toetuste tulu 24,3 miljonit eurot Toetuste andmine, sh vahendamine 8,1 miljardit Jah Jah Tegevuskulude tegemine ja kohustuste 7,4 miljardit Jah Jah, v.a. võtmine, sh edasiantud maksud, tööjõu- ja Kaitseministeeriumi majandamiskulud, muud tegevuskulud, eelarve täitmises finantskulud suuremana näidatud kulud 167,2 miljonit eurot Tehingud riigivaraga, sh investeeringud 701,6 miljonit** Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises suuremana näidatud investeeringud 22,7 miljonit eurot Riigi raha hoiustamine, sh intressitulu 53,0 miljonit*** Jah Jah võlakirjadelt, deposiitidelt ja laenudelt, muud finantstulud Asutajaõiguste teostamine sihtasutustes, 536,2 miljonit*** Jah Jah mittetulundusühingutes ja tulundus- asutuses; riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine (osaluste ost ja müük ning laekunud dividendid) * Rahaline maht on arvestatud absoluutväärtuses. ** Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruande põhjal. *** Riigi 2023. aasta konsolideerimata rahavoogude aruande põhjal. Allikas: Riigikontroll 31 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 30. august 2024  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 30.08.2024 kehtiv kuni 02.09.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigikantselei Meie 09.09.2024 nr 8-1/3936-1 [email protected] Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande edastamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine“ eelnõu. Kuna koondaruande heakskiitmise järel esitab Vabariigi Valitsus selle Riigikogule kinnitamiseks, esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka Riigikogu otsuse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu. Riigikogu otsuse eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. Riigikogu otsus 2023 2. Riigikogu otsuse seletuskiri 3. Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne 4. Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaisa Rosin 5190 1525 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Eelnõu RIIGIKOGU OTSUS Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine Riigieelarve seaduse § 79 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kinnitada Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Esitab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt)  Riigikogu otsuse “Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu seletuskiri Rahandusministeerium koostas „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande“ vastavalt riigieelarve seaduse § 77 ja 79 ning kooskõlas raamatupidamise seaduse § 37 ja 38. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus. Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tegevusaruanne (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest); 2) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; 3) informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; 4) informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida Vabariigi Valitsust. Anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi tagab riigi majandusaasta koondaruanne rahvusvahelise raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku avaliku ja valitsussektori informatsiooni. Vastavalt riigieelarve seaduse § 79 lõikele 1 esitas Rahandusministeerium „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande“ Riigikontrollile auditeerimiseks. Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Riigikontroll leidis, et riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll tegi märkuse riigieelarve täitmise aruandes Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit eurot, investeeringud 22,70 miljonit eurot ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest. Kaitseministeerium kajastas 2023. aasta eelarve täitmises kokku 189,87 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid (neist 24,27 miljon eurot toetuste arvel), mis ei olnud 31.12.2023 seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Koondaruande osale ei ole märkust tehtud, kuna selles on vastavad andmed korrigeeritud. 1 Riigikontrolli peamised tähelepanekud:  2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades ja mis alustel plaaniti toetusi jagada.  Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod on õiged.  Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes tuvastas Riigikontroll, et probleemid on enamjaolt samaks jäänud. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll:  Kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist;  Rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid;  Sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis. Auditeeritute vastused: Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega.  Kaitseminister lubas ajakohastada tehingute kajastamise põhimõtted ning jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamisega.  Rahandusminister kinnitas, et parendavad seletuskirja toetuste lisa, vaatavad üle võimalused riigisiseste toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks ning tegelevad eelarveaasta lõpetamise kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis.  Sotsiaalkaitseminister kinnitas, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostatakse tegevusplaan inventuuride tegemiseks. Riigi raamatupidamise aastaaruande olulisemad näitajad Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga vara 24,07 miljardi euro väärtuses ja suurema osa sellest moodustas vähelikviidne mittefinantsvara (peamiselt põhivara). Varad tervikuna kasvasid aastaga 85 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2023. aasta lõpus 18,45 miljardi euroni, mis on 1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 8,2 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,66 miljardit eurot. 2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk Statistikaameti märtsis avaldatud andmetel eelnevate aastate kuluotsuste ning halvenenud majanduskeskkonna tõttu 1,28 miljardi euroni (3,4 protsenti SKP-st). Kokkuvõttes vastas puudujääk ligilähedaselt viimasele prognoosile. Keskvalitsuse defitsiit ulatus 3,4 protsendini SKP-st. Oodatust mõnevõrra väiksemat maksutulude laekumist kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude, peamiselt intressitulude, enamlaekumine. Prognoositust väiksemaks jäid riigieelarvest antavad toetused ning investeeringud. 2 Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas: sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt eelarves planeeritule, kogunenud reservilt teeniti täiendavat tulu seoses kerkinud baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töövõimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiuteenustele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Töötukassa finantsseis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati korrigeeritud andmetel 31 miljoni euro suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euribor). Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 miljoni euro võrra ehk 2,4 protsenti SKP-st suurem peamiselt keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning investeeringud. Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupidamise aruande kohaselt 2023. aastal 14,73 miljardit eurot, suurenedes aastaga 1,03 miljardit eurot. Riigieelarve kulud ja investeeringud moodustasid kokku 16,8 miljardit eurot, kasvades aastaga 2,34 miljardi euro võrra. 2023. aasta eelarvepositsiooni arvestuses ületasid kulud ja investeeringud 1,67 miljardi euro võrra tulusid. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. 2023. aastal oli riigi konsolideerimata tulem -954,0 miljonit eurot ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk -2 235,3 miljonit eurot. 2023. aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. Stabiliseerimisreservi jääk oli 2023. aasta lõpus 440,2 miljonit eurot, olles 16,3 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem (2022. aasta lõpus oli stabiliseerimisreservis 423,9 miljonit eurot). Otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas finantstalituse nõunik Kaisa Rosin (tel 51901525, e-post [email protected]) ning RTK finantsarvestuse osakonna juhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maar (tel 6631825, e-post [email protected]). Esitab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 3 Eelnõu RIIGIKOGU OTSUS Riigi 20 2 3 . aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine Riigieelarve seaduse § 79 lõi k e 3 alusel Riigikogu otsustab: Kinnitada Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 20 2 3 . aasta majandusaasta koondaruanne. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 4 Esita b Va bariigi Valitsus 202 4 (allkirjastatud digitaalselt) Riigikogu otsuse “Riigi 20 2 3 . aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu seletuskiri Rahandusministeerium koostas „R iigi 202 3 . aasta majandusaasta koondaruande “ vastavalt riigieelarve seaduse § 77 ja 79 ning kooskõlas raamatupidamise seaduse § 37 ja 38 . Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus . Riigi 202 3 . aasta majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest: tegevusaruanne ( valitsussektori finantsülevaade , tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest ) ; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta k oondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu l kontrollida Vabariigi Valitsus t . A nda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi tagab riigi majandusaasta koondaruan ne rahvusvah elis e raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajalik u avaliku ja valitsussektori informatsioon i . Vastavalt riigieelarve seaduse § 79 lõikele 1 esitas Rahandusministeerium „R iigi 20 2 3 . aasta majandusaasta koondaruande “ Riigikontrollile auditeerimiseks. K okkuvõte audit eerimise tulemustest Riigikontroll leidis, et riigi 202 3 . aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid . Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll tegi märkuse riigieelarve täitmise aruandes Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit eurot, investeeringud 22,70 miljonit eurot ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest. Kaitseministeerium kajastas 2023. aasta eelarve täitmises kokku 189,87 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid (neist 24,27 miljon eurot toetuste arvel), mis ei olnud 31.12.2023 seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Koondaruande osale ei ole märkust tehtud, kuna selles on vastavad andmed korrigeeritud. Riigikontrolli peamised tähelepanekud: 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades ja mis alustel plaaniti toetusi jagada. Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod on õiged. Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes tuvastas Riigikontroll, et probleemid on enamjaolt samaks jäänud. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll : K aitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist; R ahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid; S otsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis. Auditeeritute vastused: Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega. Kaitseminister lubas ajakohastada tehingute kajastamise põhimõtted ning jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamisega. Rahandusminister kinnitas, et parendavad seletuskirja toetuste lisa, vaatavad üle võimalused riigisiseste toetuste jagamise täpsemaks reguleerimiseks ning tegelevad eelarveaasta lõpetamise kitsaskohtade lahendamisega baasseaduse uuendamise protsessis. Sotsiaalkaitseminister kinnitas, et koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostatakse tegevusplaan inventuuride tegemiseks. Riigi raamatupidamise aastaaruande olulisemad näitajad Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 202 3 . aasta lõpu seisuga vara 2 4 , 0 7 miljardi euro väärtuses ja suurema osa sellest moodustas vähelikviidne mittefinantsvara ( peamiselt põhivara ) . Vara d tervikuna kasvas id aastaga 85 milj onit euro t . Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 20 2 3 . aasta lõpus 1 8 , 45 miljardi euroni, mis on 1 , 72 milj ardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 8 , 2 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,6 6 miljardit eurot. 2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk Statistikaameti märtsis avaldatud andmetel eelnevate aastate kuluotsuste ning halvenenud majanduskeskkonna tõttu 1,28 miljardi euroni (3,4 protsenti SKP-st). Kokkuvõttes vastas puudujääk ligilähedaselt viimasele prognoosile. Keskvalitsuse defitsiit ulatus 3,4 protsendini SKP-st. Oodatust mõnevõrra väiksemat maksutulude laekumist kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude, peamiselt intressitulude, enamlaekumine. Prognoositust väiksemaks jäid riigieelarvest antavad toetused ning investeeringud. Tervisekassa jaoks oli 2023. aasta finantsiliselt edukas: sotsiaalmaksu laekumine vastas üsna täpselt eelarves planeeritule, kogunenud reservilt teeniti täiendavat tulu seoses kerkinud baasintressiga, planeeritust vähem kulus ajutistele töövõimetushüvitistele ning veidi vähem kulus tervishoiuteenustele. Kokkuvõttes oli aasta finantsiliselt algselt oodatust parem ning Tervisekassa saavutas ligi 140 miljoni euro suuruse ülejäägi. Töötukassa finantsseis on kahel viimasel aastal stabiliseerunud. 2022. aasta lõpetati korrigeeritud andmetel 31 miljoni euro suuruses ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euribor). Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 miljoni euro võrra ehk 2,4 protsenti SKP-st suurem peamiselt keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning investeeringud. Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupidamise aruande kohaselt 2023. aastal 14,73 miljardit eurot , suurenedes aastaga 1, 03 mil jardi t euro t . Riigieelarve kulud ja investeeringud moodustasid kokku 16, 8 miljardit eurot, kasvades aastaga 2, 34 miljardi euro võrra. 20 2 3 . aasta eelarvepositsiooni arvestuses ületasid kulud ja investeeringud 1,67 mil j ardi euro võrra tulusid. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. 2023. aastal oli riigi konsolideerimata tulem -954,0 miljonit eurot ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk -2 235,3 miljonit eurot. 202 3 . aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. Stabiliseerimisreservi jääk oli 202 3 . aasta lõpus 4 40 , 2 miljonit eurot, olles 1 6, 3 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem (202 2 . aasta lõpus oli stabiliseerimisreservis 4 23 , 9 miljonit eurot). Otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas finantstalituse nõunik Kaisa Rosin (tel 51901525 , e-post [email protected] ) ning RTK finantsarvestuse osakonna juhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maar (tel 6631825, e-post [email protected] ) . Esitab Vabariigi Valitsus 202 4 (allkirjastatud digitaalselt)