Pr Ülle Madise
Eesti Vabariigi õiguskantsler
30. mai 2024
Lgp Eesti Vabariigi õiguskantsler, pr Ülle Madise!
Riigikogu täiskogu võttis 15. mail 2024 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (332 SE).1 Analoogset seadust, mis
seab tõsise kahtluse alla austuse eraomandi puutumatuse põhiõiguse vastu, ei ole teadaolevalt isegi mitte
algatatud ühegi teise Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendis, rääkimata vastava seaduse heakskiitmisest.
Kõnealuse seaduse kohaselt saab Eesti Vabariigi täitevvõim ilma ühegi jõustunud süüdimõistva
kohtuotsuseta Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja kantud Venemaa kodanike vara Venemaa poolt
Ukrainale makstava kahjuhüvitise ettemaksuna nende tahte vastaselt võõrandada, maksmata selle eest
kohest ja õiglast hüvitist, nagu põhiseadus paragrahvis 32 selgesõnaliselt ja erandeid ettenägemata nõuab.
Põhiseaduses sätestatud ja õigusriikluse ideaali seisukohast väga olulisest põhimõttest mööda
hiilimiseks on eelnõu autorid mõelnud välja skeemi, mille kohaselt saab osutatud põhiseaduse nõue
rahuldatud, kui isikutele, kellelt vara nende tahte vastaselt võõrandatakse, antakse dokument, millega nad
võivad hüvitise saamiseks pöörduda Venemaa Föderatsiooni valitsuse poole.
Ilmselgelt ei vasta niisugune skeem põhiseaduses eraomandi kaitseks sätestatud nõuetele, sest
ettenähtavalt ei saa isikud, kelle vara võõrandatakse, kõnealuse dokumendi alusel Venemaa Föderatsioonilt
kunagi mingit hüvitist – sel elementaarsel põhjusel, et vara võõrandaja ei saa ühepoolselt hüvitise maksmise
kohustus asetada kolmandale isikule. Ei ole välistatud, et lõpuks tuleb nt kas Eesti kohtute või Euroopa
Inimõiguste Kohtu vastavasisulise otsuse tõttu Eesti Vabariigil sedasi võõrandatud vara tagastada ja lisaks
maksta ka eraomandi puutumatuse põhiõigusse rikkumise eest kahjuhüvitist.
Ühtlasi on selge, et seadust vastu võttes püüab riik eraomandi puutumatuse põhiõigusse sekkumise
lubatavuse piire jõuliselt laiendada ja seda viisil, mis võib sillutada teed kõnealuse eelnõu kontekstist palju
laiema ringi subjektide põhiõigusi puudutavatele tagajärgedele.
Lisaks on eelnõu väljatöötamisel jäetud teostamata kriitilise tähtsusega riskianalüüs. Kahtlemata
kaasnevad kõnealuse seaduse jõustumisega Venemaa Föderatsiooni poolsed vastumeetmed, nagu on
selgesõnaliselt ka teada antud.2 Aga eelnõu koostanud Välisministeerium ei ole vaevunud välja uurima isegi
mitte seda, kui palju on Eesti Vabariigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel Venemaal vara, mille nad võivad
vastumeetmete rakendamise korral kaotada. Just samuti on kaardistamata riskid, mis võivad realiseeruda
Eesti Vabariigi suunal.
Soov toetada Ukrainat, millega kõnealust eelnõud põhjendatakse, on poliitiliselt mõistetav. Aga
Ukraina abistamise püüdlusi ellu viies ei tohi tuua ohvriks austust põhiseaduse vastu.
Eelnevalt selgitatut silmas pidades pöördusin 16. mail Vabariigi Presidendi, hr Alar Karise poole
palvega jätta kõnealune seadus välja kuulutamata. Sellest hoolimata kuulutas Vabariigi President seaduse
täna välja, eirates minu poolt esitatud argumente ja jättes sellega täitmata oma kohustuse olla põhiseaduse
kaitsjaks ka olukorras, kus see nõuab poliitiliselt ebapopulaarse positsiooni võtmist.
Loodan, et Teie näitate riigiõiguse tunnustatud asjatundja ja põhiseaduse vannutatud kaitsjana üles
suuremat põhimõttekindlust ning talitate vastavalt põhiseaduse paragrahvis 142 sätestatule, mille kohaselt
on õiguskantsleril mitte õigus, vaid kohustus taotleda Riigikohtult põhiseadusega vastuolus oleva seaduse
kehtetuks tunnistamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varro Vooglaid, Riigikogu liige
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/rahvusvahelise-sanktsiooni-sea-
duse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou-332-se
2
Vt nt "Russia to use all tools at disposal to respond to confiscation of assets", TASS, 21.03.2024, kättesaadav aadressil
https://tass.com/politics/1763229
Saatja: "Varro Vooglaid" <
[email protected]>
Saaja: "Info" <
[email protected]>
Teema: Avaldus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (332 SE)
Kuupäev: 2024-05-30 14:05
Lugupeetud õiguskantsler, pr Ülle Madise!
Pöördun Teie poole avaldusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse
algatamiseks seonduvalt 15. mail 2024 Riigikogu poolt vastu võetud
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seadsute muutmise seadusega (332
<https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/rahvusvahelise-sanktsiooni-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/>
SE).
16. mail pöördusin
<https://objektiiv.ee/poordumine-vooglaid-palub-presidendil-jatta-sanktsioonide-seadus-valja-kuulutamata/>
samas küsimuses Vabariigi Presidendi poole, paludes jätta nimetatud seaduse
välja kuulutamata, kuna see on lepitamatus vastuolus põhiseaduses sätestatud
eraomandi puutumatuse põhimõttega (põhjustel, mida olen avalduses
kokkuvõtlikult selgitanud). Paraku kuulutas
<https://www.err.ee/1609356777/president-kuulutas-venemaa-varade-konfiskeerimise-seaduse-valja>
president seaduse täna välja, ignoreerides minu poolt esitatud argumente ja
jättes sellega täitmata oma kohustuse olla põhiseaduse kaitsjaks ka
olukorras, kus see nõuab poliitiliselt ebapopulaarse positsiooni võtmist.
Loodan, et Teie näitate tunnustatud riigiõiguse asjatundja ja vannutatud
põhiseaduse kaitsjana üles suuremat põhimõttekindlust ning talitate
vastavalt põhiseaduse paragrahvis 142 sätestatule, mille kohaselt on
õiguskantsleril mitte ainult õigus, vaid ka kohustus taotleda Riigikohtult
põhiseadusega vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist.
Soov toetada Ukrainat, millega kõnealust eelnõud põhjendatakse, on
poliitiliselt mõistetav. Aga Ukraina abistamise püüdlusi ellu viies ei tohi
tuua ohvriks austust põhiseaduse vastu. Vastasel juhul muutub Eesti
Vabariigi pale sarnaseks riikidega, mida arvustame austuse puudumise tõttu
õigusriikluse põhimõtte vastu.
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Riigikogu liige