dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 27. mai 2024
Viit
14-1/240849/2403133
Registreeritud
27. mai 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Lepmets & Nõges
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/240849
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

Sisu (failidest)

Ott Lepmets Teie 20.05.2024 nr vandeadvokaat Advokaadibüroo Lepmets & Nõges Meie 27.05.2024 nr 14-1/240849/2403133 [email protected] Härra vandeadvokaat Palusite õiguskantsleril kontrollida karistusseadustiku § 12¹ punkti 2 ja § 184 lõike 2¹ põhiseadusele vastavust. Süüteoga tekitatud varalise kahju rahalise ulatuse ja süüteokoosseisule vastava karistuse määratlemisel on Riigikogul suur otsustusruum. Riigikogu otsustada on, kuidas kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist. Ettepanekud karistusseadustiku muutmiseks võite esitada Riigikogule. Samuti saate sellised ettepanekud edastada Justiitsministeeriumile, kelle pädevuses on välja töötada karistusõigust puudutavaid õigusakte. Kui tegemist on konkreetse juhtumiga, siis igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda asjassepuutuva seaduse sätte põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseaduse § 15 lg 1 lause 2). Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.11.2003 otsus asjas nr 3-4-1-9-03, p 13; 25.09.2015 otsus asjas nr 3-4-1-13-15, p 30). Õiguskantsler ei saa asuda Riigikogu asemele ja hakata kaaluma, milline võiks olla süüteoga tekitatud varalise kahju rahaline ulatus ja süüteokoosseisule vastava karistuse määr või kuidas peaks üldiselt karistuspoliitikat kujundama. Õiguskantsleri pädevuses pole kujundada karistuspoliitikat ega ette valmistada vastavaid õigusaktide eelnõusid. Sestap ei pea õiguskantsleri võimalikuks hinnata kõnealuste sätete põhiseaduspärasust. Loodetavasti on selgitusest veidi abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristel Lekko 693 8443, [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →