Rapla Vallavalitsus_päring

Ain Valu Põltsamaa Vallavalitsus Teie 20.12.2023 [email protected] Meie 05.02.2024 nr 1-17/24/430-2 Vastus selgitustaotlusele seoses kohaliku omavalitsuse kohustusega korraldada joogivee kättesaadavus Austatud Ain Valu VeeS § 88 muudatused põhinevad olmevee direktiivi (EL) 2020/2184 muudatustel, mille kohaselt liikmesriigid peavad tegelema veele ligipääsetavusega seotud probleemidega riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav kaalutlusruum otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse (preambul lg 33). See põhimõte on aluseks direktiivi art 16 ja VeeS § 88 tõlgendamisele. Eestis on joogivee kättesaadavuse korraldamise kohustus oma halduspiirkonnas kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV). See tähendab, et KOV selgitab välja probleemid, hinnates nende lahendamise võimalusi, otsustab sobiva(d) lahenduse(d) ja teavitab inimesi võimalikest lahendustest. Vee kättesaadavust tuleks KOV-il parandada koostöös eraisikuga ja mõnel juhul ka riigiga (hajaasustuse programm, riskide hindamine, KIK keskkonnaprogramm) erinevate võimaluste loomisena ja lahendused sõltuvad konkreetsest olukorrast ja tingimustest. Olmevee direktiivist ega veeseadusest ei tulene isiku õigust nõuda KOVilt hüvitist tema äranägemise järgi valitud joogivee lahenduse eest. Direktiivi art 16 sätestab, et liikmesriik võtab meetmeid joogivee kättesaadavuse tagamiseks, kuid siit ei tulene liikmesriigi ega KOV kohustust ehitada inimesele uus kaev või hüvitada poest ostetud vee kulud. Inimesed võivad nii valida väga erinevaid ja sageli mitte kõige tõhusamaid ja paremaid lahendusi ja see võib tekitada kogukonnas ebavõrdust ja konflikte, sest KOVil ei jätku kindlasti raha kõigi inimeste soovide täitmiseks. Samuti tekitab erinevate lahenduste menetlemine KOVile põhjendamatu töökoormuse. Lahendus peab olema ühtne ja sobiv võimalikult paljude inimeste jaoks. Joogivee kättesaadavuse tagamisel on oluline ka kuluefektiivsus. Üksnes hajaasustuse programmi meede võimaldab individuaalset lahendust, muudel juhtudel pole riigil ega KOVil ressursse, et eraisikutele kaeve ehitada või pudelivee arveid kinni maksta. KOV peab hindama joogivee kättesaadavuse meetme rakendamise proportsionaalsust, et leida tasakaal erinevate huvide vahel (sobivust, vajalikkust ja kulude mõõdukust). See nõue on sätestatud direktiivi art 16 lg-s 2 ja VeeS § 88 lg 1 punktis 4. Isikutel ei ole pädevust hinnata Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 joogivee kättesaadavuse meetmete proportsionaalsust, see pädevus on haldusorganil, kellel on ülevaade erinevatest huvidest, võimalustest ja ressurssidest. VeeS § 88 lõike 3 kohaselt korraldab KOV avalikesse kohtadesse väli- ja sisetingimustes avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade rajamise, kui seda eeldab kogukonna põhjendatud vajadus ja see on tehniliselt teostatav. Tegemist on KOV-ile uue tingimusliku kohustuse seadmisega, mille eesmärk on parandada joogivee kättesaadavust ja propageerida ühisveevärgivee kasutamist. Ära on märgitud tehniline teostatavus ja kogukonna vajadus, sest igat piirkonda tuleb vaadata eraldi – kas seal on joogivee kättesaadavus juba muud moodi korraldatud. Samuti tuleb joogiveevõtukohtade rajamisel arvestada kliimaga ehk väliskeskkonna jaoks toodetav joogiveevõtuseade ei pruugi sobida Eesti kliima tingimustes aastaringseks kasutamiseks (külmad talved). Lõige 3 sätestab veel, et kohaliku omavalitsuse üksus avalikustab avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade asukohad oma kodulehel. Sätte eesmärk on teha informatsioon elanikele võimalikult hästi kättesaadavaks. Joogivee kättesaadavust direktiiv ei defineeri, aga ÜRO ja WHO soovituse 1 kohaselt tuleks silmas pidada kolme komponenti minimaalse joogivee kättesaadavuse korraldamisel: 1) puhta joogivee kaugus (kuni 1000 meetrit), 2) puhta joogivee kogus, mis katab ära joogivee, hügieeni, olme ja toiduvalmistamise vajaduse (50–100 liitrit päevas inimese kohta) ning 3) aeg, mis tuleb kulutada puhta joogivee kättesaamise kohani jõudmiseks (30 minutit jalgsi). Need numbrid on esitatud keskmist inimest arvestades, aga kindlasti tuleb arvestada ka erijuhtudega (nt liikumispuudega inimesed) ning nende osas eraldi mõistlikud lahendused leida. Joogivee direktiiv ei defineeri ka seda, mida mõeldakse joogiveele piiratud juurdepääsu all. ÜRO ja WHO 2 juhendi kohaselt saaks joogiveele piiratud juurdepääsuna käsitleda näiteks olukorda, kus joogivee kvaliteet ei vasta tervisekaitse nõuetele, esineb veepuudus põuasel ajal või esinevad probleemid joogiveevarustuse taristuga. Piiratud juurdepääsuna saab käsitleda näiteks ka olukorda, kus ühiskonnas on küll tagatud joogiveele juurdepääs aga joogivee kättesaadavus ei ole piisavalt tagatud teatud ühiskonnagruppidele (näiteks puudega inimesed, etnilised vähemused jne) või ka olukorda, kus joogivesi ei ole piisavalt kättesaadav institutsioonides, millega isik tihedalt seotud on (näiteks koolid, vanglad, sõjapõgenike majutuskohad jmt). Lõpuks võib inimesel olla juurdepääs joogiveele, kuid selle eest tasumine ei pruugi olla võimalik ilma muude põhikaupade ja -teenuste tarbimist piiramata, mistõttu tema juurdepääs joogiveele on piiratud. Kättesaadavuse parandamise meetmete üle otsustavad KOV-id ise, need sõltuvad konkreetsest olukorrast ja tingimustest. KOV pakutavateks erinevateks võimalusteks võivad olla nt: - soovitused kaevu rajamiseks, - veevarustussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine tiheasustusalas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava alusel, - veevarustussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine hajaasustuspiirkonnas hajaasustuse programmiga (riiklikud toetused + omaosalus), - SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vee infrastruktuuri toetused, - alternatiivsete veevarustussüsteemide (nt individuaalsed veetöötlemisseadmed) pakkumine, - vee pakkumine mahutist (nt veokid ja tsisternid) - anda elanikkonnale informatsiooni mujal tema piirkonnas asuvatest kontrollitud kvaliteediga veevõtukohtadest jne. Seejuures märgime, et eeltoodud variandid on võimalused, mitte kohustused. KOVil on üldine kohustus korraldada joogivee kättesaadavus oma halduspiirkonnas ja KOV valib vastavalt võimalustele ja kogukonna vajadustele välja sobiva viisi kohustuse täitmiseks. 1 https://www.un.org/waterf orlif edecade/pdf/human_right_to_water_and_sanitation_media_brief .pdf 2 https://unece.org/DAM/env/water/publications/PWH_No_one_lef t_behind/No_one_lef t_behind_E.pdf KOV saab ise valida sobiva/optimaalse lahenduse, kuid seejuures tuleb arvestada eeltoodud aspektidega – kaugus, kogus ja aeg. Ehk siis kui joogivett pakutakse paar tundi päevas ja kolmel päeval nädalas avatud raamatukogus või kohas mis asub inimese kodust 14 km kaugusel, siis need lahendused ei pruugi olla inimese seisukohast optimaalsed ning sellisel juhul peaks KOV vaatama edasi ja otsima sobivat lahendust. Kui KOV rehkendab kokku kulud, mis tekivad jooksvalt joogivee kättesaadavuse tagamisega nt vee toomisel, siis ei saa välistada, et pikemas perspektiivis on mõistlik (odavam) lahendus rajada ühisveevärk või aidata inimest kaevu rajamisega hajaasustuse programmi raames. Erakaevude vee terviseriskide ennetamiseks on Terviseamet vahetult nõustanud erakaevude vee tarbijaid. Terviseamet on saatnud infoks ka erakaevude joogivee infolehe, milles on üksikasjalikult selgitatud joogivee kvaliteedinäitajate olemust ja joogivees nende ülemäärase sisalduse korral tervisele avalduvat mõju ning inimese enda poolt tema kaevust saadava mittekvaliteetse joogivee terviseriskide ohjamiseks võetavaid meetmeid ning avaldanud nõuandeid ka oma kodulehel, vt: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/elad-saaremaal-ja-tunned-muret-kaevuvee-kvaliteedi- parast-kusi-noustamist ja üldisem teave: https://www.terviseamet.ee/et/valkonnad/keskkonnatervis/vesi/kaevuvesi Kui Teil on küsimusi riigivastutuse kohta, siis palume pöörduda Justiitsministeeriumisse, kuna selle seaduse tõlgendamine kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler Teadmiseks: Õiguskantsleri kantselei, Sotsiaalministeerium Elina Lehestik, 626 2904 [email protected]  Gert Villard Teie nr Rapla vallavalitsus [email protected] Meie 03.05.2024 nr 7-5/230629/2402572 Vaopere küla veeprobleem Austatud vallavanem Olete mõnda aega tegelenud Vaopere küla joogiveeprobleemi lahendamisega. Käesolevaks ajaks on välja selgitatud asjaolud ning nüüd olekski vaja teada, kas ja mida on vald olemasolevast teabest lähtudes otsustanud ja ette võtnud Vaopere joogiveeprobleemi lahendamiseks. Teie tellitud kaevuvee kvaliteedi seirest lähtudes leidis Keskkonnaamet, et peamiseks probleemiks on Colilaadsed bakterid ja mõningates kaevudes ka Escherichia coli ja soole enterokokid. Seetõttu märkis Keskkonnaamet, et tuleks üle vaadata kõikide kaevude seisukord ja selgitada välja, kas need vastavad keskkonnaministri 17.07.2015 määruse nr 43 §-s 9 ja §-s 14 kehtestatud puurkaevu ja salvkaevu konstruktsiooni nõuetele. Lisaks tuleb üle vaadata kas on tagatud salv- ja puurkaevu hooldusala (10 m) nõuded. 1) Kas Vaopere küla kaevude seisukord vastab viidatud keskkonnaministri määruse nõuetele? 2) Kas kaevude hooldusala nõuded on täidetud? 3) Kui ei vasta, siis mida kavatseb vald ette võtta ja millise aja jooksul, et kaevud ja nende hooldusalad vastaksid kehtestatud nõuetele? Keskkonnaamet osundas veel: kaevu asukoht peab olema võimalikest reostusallikatest (käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne) võimalikult kaugel ja põhjaveevoolu suunas (pinnalähedane veekiht järgib maapinna kallakut) ülesvoolu. Kõige rohkem on maapinnalt tuleneva reostuse ohus just madalad kaevud, mis avavad pealmisi veekihte. Kaevu manteltoru põhikolonn ulatuks vähemalt 30 cm üle maapinna või ehitise põranda ja maapinnalt või põrandalt pärineva vee sissevool puurkaevu või -auku oleks välistatud. See hoiab ära võimaluse, et näiteks suurel sajuperioodi ajal maapinnale kogunev vesi voolaks otse kaevu ja reostaks põhjavett. 4) Kas Vaopere küla kaevude osas on eelnevas lõigus nimetatud Keskkonnaameti juhtnööre järgitud? 5) Kui ei ole, siis mida kavatseb vald ette võtta ja millise aja jooksul, et kaevud vastaksid nendele juhtnööridele? Olete vastuses õiguskantsleri päringule nentinud, et „vallavalitsus on korduvalt juhtinud Vaopere küla kinnistuomanike tähelepanu sellele, et neile kuuluvad kinnistud asuvad nõrgalt kaitstud põhjavee alal, mis tähendab, et immutussüsteemid ilma bioloogiliselt reovett puhastamata ei ole selles piirkonnas lubatud. Oleme palunud Vaopere küla kinnistuomanikel hiljemalt 2024  2 jaanuarikuu lõpuks esitada vallavalitsusele täpsed andmed nende kinnistutel olevate kaevude ja reoveerajatiste kohta.“ Valla korraldatud paikvaatlustest selgus, et neljateistkümnest kontrollitavast kinnistust oli ainult ühel kinnistul kõik vaatlusel nähtavad veega seotud rajatised ehitisregistrisse kantud. Kahel kontrollitaval kinnistul olid ehitisregistrisse kantud kaevud, kuid andmed reovee kogumisrajatiste kohta puudusid. 06.03.2024 korraldas Keskkonnaamet Vaopere küla probleemide arutamiseks ümarlaua. Ümarlaua kokkuvõttest nähtub järgmine teave, mis on sarnane ka valla tuvastatule – „Kaardistades Vaopere külas asuvad kaevud ja reoveekäitlussüsteemid, saame ülevaate, et kõik reoveekäitlussüsteemid asuvad 60 meetri raadiuses veekaitsealal, kus imbväljakud, sõnnikuaunad ja muud sarnased rajatised ei ole lubatud. Tulles tagasi eelpool mainitud külas asuvate reoveesüsteemide juurde siis saame järeldada, et 14-st olemasolevast süsteemist on 12 kas imbsüsteem või puudub vajalik dokumentatsioon, et hinnata mahuti seisukorda ja lekkekindlust ja seega on ka oht avatud põhjaveehaardele.“ 6) Kas mõnes majapidamises kasutatakse jätkuvalt immutussüsteeme, mis ohustavad põhjavett? 7) Kui kasutatakse, siis mida kavatseb vald ette võtta ja millise aja jooksul, et reoveekäitlus vastaks kõigile keskkonnakaitsenõuetele? 8) Kui olete veendunud, et kõik küla rajatised vastavad nõuetele, siis millest lähtudes see veendumus on kujunenud? 9) Kas praeguseks ajaks on vallavalitsusel olemas täpsed andmed kõigi Vaopere küla kaevude ja reoveerajatiste kohta? 10) Kui ei ole, siis mida kavatseb vald ette võtta ja millise aja jooksul, et see teave hankida? 11) Kas vald on kontrollinud üle registrisse esitatavate andmete vastavuse tegelikkusele? 12) Kui ei ole, siis miks seda tehtud ei ole ja millise aja jooksul seda tehakse? Märkisite oma 05.02.2024 nr 5-1/2023/4416-3 kirjas, et „Kindlasti vajaksid kinnistutel olevad reoveemahutid väljavahetamist ja kaasajastamist.“ 13) Kas vallal on ülevaade, millised reoveemahutid vajavad väljavahetamist ja kaasajastamist? 14) Kuidas vald omalt poolt aitab kaasa või survestab omanikke reoveemahutite väljavahetamisel/kaasajastamisel? Selgitasite, et reovee äraveo kinnituseks on Vaopere küla kinnistuomanikelt kolmel korral küsitud äravedu tõendavaid arveid, mida kinnistuomanikud on vallavalitsuse nõudmisel esitanud. Esitatud arvetelt on võimalik tuvastada, et kinnistutelt äraveetav reovesi on viidud nõuetekohastesse purglatesse. 15) Kas vallavalitsus on tuvastanud kasutatavate mahutite lekkekindluse? 16) Kui ei ole, siis kas on kavas seda teha? 17) Kui ei ole kavas lekkekindlust kontrollida, siis kuidas on tagatud veeseaduse § 124 nõuded, mille järgi peab kogumismahuti olema lekkekindel? 18) Kas purgitud reovee kogused on eluliselt usutavad arvestades veo sagedust ja elanike hulka? Ühtlasi tuletan meelde vajadust viia Rapla valla reovee kohtkäitluse eeskiri kooskõlla seadustega. Õiguskantsler tõi oma 13.10.2023 kirjas nr 6-11/231378/2305270 „Rapla valla reovee kohtkäitluse nõuded“ esile mitmeid puuduseid Rapla valla kehtestatud reovee kohtkäitlust käsitlevas määruses. Rapla Vallavalitsuse vastuskirjas 31.10.2023 kinnitasite, et uue määruse koostamine on juba töös ning loodate, et vallavolikogu kehtestab selle 2024. aasta esimesel poole. Paraku ei ole uut määrust Rapla Vallavolikogu ikka veel kehtestanud.  3 19) Mis ajaks täidate õiguskantsleri ettepaneku? Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma territooriumil puhta joogivee kättesaadavuse (veeseaduse § 88 lg 1). Kliimaministeerium on kohaliku omavalitsuse vastavat kohustust selgitanud lähemalt (lisatud). Sellest nähtub, et Rapla valla pakutud lahendus ei vasta kättesaadavuse kriteeriumitele, sest pakutud veevõtukohad jäävad külast liialt kaugele. Kohalikul omavalitsusel on kaalumisruum ja see tähendab, et kui kõige optimaalsem lahendus VeeS § 88 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks on puhta joogiveeta inimestele veekulude hüvitamine, siis seda saab ja tulebki teha. Võimalusel palun vastake hiljemalt 14.06.2024. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Lisa: Kliimaministeeriumi 05.02.2024 kiri nr 1-17/24/430-2 Evelin Lopman 693 8431 [email protected]