Kiri

Ministeeriumid Meie 28.09.2021 nr 1.2-2/124-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame käesolevaga kooskõlastamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse täiskasvanute hambaravi hüvitise korda. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Justiitsministeeriumile. Palume tagasisidet hiljemalt 1. oktoobriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. RaKS eelnõu 2. RaKS seletuskiri 3. Seletuskirja Lisa 1 rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Sotsiaalkindlustusamet Andmekaitse Inspektsioon Eesti Hambaarstide Liit Kaija Kasekamp 626 9220 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 27.09.2021 Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse paragrahvi 331 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses töötu, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel ja käesoleva seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses sätestatud perioodil toimetulekutoetust, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Jüri Ratas Tallinn “....”.....................” 2021 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus “....”......................” 2021 1  Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ravikindlustuse seaduse (RaKS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on seotud Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna vahel 24. jaanuaril 2021 sõlmitud valitsuse moodustamise kokkuleppe tegevusprogrammiga aastateks 2021–2023, mille punkti 2.101 kohaselt võeti ülesandeks vaadata üle hambaravihüvitise kord, et muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, tagades vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus. 17. juunil 2021 otsustati Vabariigi Valitsuse nõupidamisel otsustati laiendada kõrgendatud piirmääras hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega. Muudatuste tulemusel tekib Eesti Haigekassale lisakulu 1,01 miljon eurot 2022. aastal. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp (e-post: [email protected], telefon 626 9220), Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, e-post: [email protected], telefon 620 8428) ja Eesti Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo (e-post: [email protected], telefon 620 8441). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (e-post: [email protected], telefon 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post [email protected], telefon 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seadust (avaldamismärge RT I, 21.04.2021,7). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust, kull aga esitati Vabariigi Valitsusele memorandum, mille tulemusel otsustati 17. juunil 2021 Vabariigi Valitsuse nõupidamisel laiendada kõrgendatud piirmääras hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega. Varasemalt ei olnud võimalik eelnõud kooskõlastamiseks saata, kuna katteallika osas tehti otsus 23.09.2021. Eelnõu menetlus on seega kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang sisaldub mõjude osas. 1 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 1 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on parandada hambaraviteenuse kättesaadavust täiskasvanud elanikkonnale. Selleks laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma. Varem said kõrgendatud piirmääras hüvitist järgmised isikud: 1) isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension; 2) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 3) isik, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema; 4) isik, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust. Alates 2022. aastast laieneb kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühm järgmiste isikute võrra: 1) isik, kes on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses töötu; 2) isik, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma. Varem said kõrgendatud piirmääras hüvitist järgmised isikud: 1) isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension; 2) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 3) isik, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema; 4) isik, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust. Alates 2022. aastast laieneb sihtrühm järgmiste isikute võrra: 1) isik, kes on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses töötu; 2) isik, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust. Erinevatele uuringutele tuginedes on madalaimas sissetulekukvintiilis leibkonnad ja töötud just need elanikkonnarühmad2, kes praegu suurtest kuludest tingituna jätavad hambaraviteenuse kasutamata. Samuti on nende sihtrühmade suutervis ja hügieen kehvem, mida aitaks parandada hambaarsti konsultatsioon.3 Muudatusega on alates 2022. aastast registreeritud töötutel ja toimetulekutoetust saavatel isikul võimalik kasutada hambaravihüvitist aasta jooksul 85 euro ulatuses kuni 15% kohustusliku omaosalusega (15 eurot). Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõrgendatud piirmääras juhul, kui isik vastab hambaraviteenuse osutamise ajal kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimusele ehk on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel töötu. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust saava isiku puhul tehakse soodustav erisus, mille kohaselt võetakse kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustus üle kui isikule või tema perekonnale on hüvitise kasutamise kuul või sellele eelnenud 2-kuulise perioodi jooksul makstud toimetulekutoetust. Erisus on tehtud, kuna eelduslikult ei parane toimetulekutoetust saava isiku finantsseis kiiresti. Sellega tagatakse, et hüvitisest ei jääks ilma isikud, kes kuuluvad küll eelnõu sihtrühma, kuid ei ole erinevatel põhjustel saanud toimetulekutoetust just hambaarsti külastuse kalendrikuul. Juhul, kui isik kuulub kontrolli tulemusel kõrgendatud piirmääras hüvitise saajate sihtrühma, laieneb talle kõrgendatud piirmääras hüvitis kalendriaasta jooksul sõltumata sellest, kas ta edaspidi toimetulekutoetust saab või mitte. 2 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2020, Eesti sotsiaaluuringu: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/databasetree.asp. 3 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on töötute isikute andmed haigekassa andmekogus esindatud tulenevalt RaKS § 5 lõike 2 punktidest 3 ja 6 ning haigekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 7 lõike 2 punktist 3 ja § 8 lõikest 8. Toimetulekutoetuse saajate andmeid hakkab haigekassale edastama RaKS § 331 lõike 1 punkti 3 ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 18 alusel Sotsiaalkindlustusamet. Andmevahetus toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu iga kord hambaravijäägi pärimisel. Eelnõu §-s 2 on esitatud jõustumissäte. Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja mõju majandusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, riigi julgeolekut ja välissuhteid, kohaliku omavalitsuse korraldust, välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sh ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud. Samuti on lisatud andmekaitsealane mõjuhinnang. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm hõlmab Registreeritud töötuid on ligikaudu 55 tuhat4. Töötud moodustavad enamiku (6700 isikut) toimetulekutoetust saavatest isikutest, kellele oleks võimalik kõrgendatud määras hüvitist pakkuda. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Avalduv mõju on hambaraviteenuse kättesaadavuse suurenemine töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele, kelle hüvitise määr tõuseb 40 eurolt 50% omaosalusega 85 euroni 15% omaosalusega. Mõju ulatus on keskmine, hüvitise piirmäär säilib. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna sõltub hambaraviteenuse kasutusest. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatus ja selle mõju keskmine, sest sihtrühm, mõju avaldumise ulatus ja selle sagedus on keskmised. Samas kaasneb muudatusega aastate jooksul sihtrühmale ja seeläbi rahva tervisele positiivne mõju, kuna vähendab töötute ja toimetulekutoetust saavate isikute omaosalust hambaraviteenuste eest tasumisel. 6.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja majandusele 6.2.1. Haigekassa 4 https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika 3 Eelnõus esitatud muudatused puudutavad haigekassa töökorraldust ning nende mõju on hinnatud alljärgnevalt. Sihtrühm: haigekassas on 196 töötajat, kellest hambaravi rahastamise ja infosüsteemide arendamisega tegeleb maksimaalselt kuni viis täiskohaga ametikohta, mistõttu võib sihtrühma pidada väikseks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Haigekassa teeb vajalikud muudatused infosüsteemides, et koguda infot toimetulekutoetuse saajate kohta ning muuta nende ja töötute hüvitise piirmäära. Haigekassale kui organisatsioonile on avalduva mõju ulatus väike, arvestades et muudatuse rakendamiseks on eelkõige vaja arendada infosüsteeme, kuid püsivalt see töökohustusi juurde ei too. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna vajalikud infosüsteemide arendused on ühekordsed. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatuse mõju Eesti Haigekassale väheoluline, kuna muudatuse mõju sihtrühm, ulatus ja sagedus on väike. 6.2.2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Sotsiaalkindlustusameti töökorraldust mõjutab toimetulekutoetust saavate isikute andmete edastamine Eesti Haigekassale SKA-s on 423 töötajat. Eelduslikult puudutab muudatus vaid infosüsteemide arendajat, mistõttu võib sihtrühma lugeda väikseks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus SKA edastab kokkulepitud regulaarsusega Eesti Haigekassale olemasolevaid andmevahetuse kanaleid kasutades toimetulekutoetuse saajate informatsiooni. Mõju ulatus ja sagedus SKA-le on väike, kuna andmete automaatne edastamine eeldab juba olemasoleva teenuse ühekordset arendust. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes ei ole muudatuse mõju SKA-le oluline, kuna muudatuse mõju sihtrühm, ulatus ja sagedus on väiksed ning pärast arenduste tegemist toimub infovahetus automatiseeritult. 6.3. Mõju majandusele Muudatus avaldab mõju ka hambaraviteenuse osutajatele. Sihtrühm: Eesti Haigekassa lepingupartnereid täiskasvanute hambaraviteenuse osutamiseks oli 2020. aastal 296, mis on 49% kõigist hambaravi tegevusluba omavatest teenuseosutajatest (608)5. Sihtrühma võib hinnata suureks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Hambaraviteenuse osutajatel tuleb teha arendusi. Kõrgendatud piirmääras hüvitise saajate sihtrühma suurendamine suurendab haigekassa lepingupartnerite tulu. Mõju ulatust 5 https://mveeb.sm.ee/Tegevusload/ (2021 aasta aprilli seisuga) 4 hambaraviteenuse osutajatele võib hinnata keskmiseks, kuna arendusvajadus ei ole ulatuslik, sest eeldab olemasolevate süsteemide kohandamist, mitte uute süsteemide arendamist. Samuti ei ole isikute sihtrühm, kellele haigekassa kõrgendatud määras hüvitist maksab, märkimisväärselt suurem (u 55–60 tuhat isikut6). Mõju sagedust võib hinnata samuti väikseks, kuna arendus on ühekordne ega mõjuta püsivalt töökorraldust. Mõju sagedus on samuti väike, kuna sihtrühm, kelle puhul riiklikku rahastust suurendatakse, on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatuse mõju vähene, kuna muudatuse mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuigi sihtrühm on suur. Ühelt poolt on tervishoiuteenuse osutajate jaoks mõju positiivne, kuna riiklik rahastus suureneb, aga teisalt kaasnevad kohustused täiendavate arenduste näol. 6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrile (edaspidi STAR) ISKE rakendamisjuhistest kohalduv turvaklass K2T2S2 ning registri turbeaste on keskmine (M). STAR- i põhimääruses, mis on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrusega nr 72, on sätestatud registri pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik. Toimetulekutoetuse arvestamiseks registritest andmete kontrollimine SHS sätestab juba praegu selliste andmete koosseisu, mida tuleb toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta. Käesoleva muudatusega hakkab toimuma STAR-i ja haigekassa andmekogu infosüsteemide vaheline toetuse maksmiseks vajalike andmete vahetamine, mille alused tulevad RaKS § 331 lõike 1 punktist 3. Isiku vastavuse kontroll toimub riiklike infosüsteemide vaheliste automatiseeritud päringutena, mille puhul tekib käesolevas seaduseelnõus esitatud muudatustele tuginedes tulevikus vastava päringu tegemise võimalus STAR-ist, mis kaotab ära isiku kohutuse esitada riigile toetuse saamiseks vajalikke andmeid. Ka avaliku teabe seadus sätestab, et kui andmed on põhiandmetena teises riiklikus andmekogus olemas, tuleks aluseks võtta need andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Tegemist on kindlate andmetega, mida riik on isiku kohta kogunud teistesse riiklikesse andmekogudesse, mistõttu ei ole õigustatud nõuda kogutud ja riigil olemasolevate andmete korduvat esitamist. Seega lihtsustub asjaajamine andmesubjekti jaoks ning paraneb alusandmete kvaliteet ja õigsus. 2018. aasta kevadest rakendunud andmekaitse üldmäärus võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine ei ole ka vastuolus eelviidatud registrite eesmärkidega. Riiklike andmekogude ristkasutusest on kasu riigile ja hambaravihüvitist saavale toimetulekutoetuse taotlejale – kiireneb asjaajamine, inimesed saavad paremini korraldatud hambaravihüvitist. Andmekogumise protsess on läbipaistev ning tagatud on õigusliku aluse olemasolu. Põhjused täiendavaks andmete päringuks on piisavalt kaalukad ja vajalikud hambaravihüvitise pakkumise korraldamiseks. Andmetöötlus toimub riiklike andmekogude vahel, mille turvaklass on 6 Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi andmetel 5 keskmine (STAR) või kõrge (haigekassa andmekogu). Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne). Seega on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Samuti rakendatakse andmekaitse üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas avaram või piiratum ning töötlustoimingud kontrollitud. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid vastutavad või volitatud töötlejad, võrreldes kehtiva korraga need ei muutu. Töötute arvestamiseks registritest andmete kontrollimine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on töötute isikute andmed haigekassa andmekogus juba olemas tulenevalt RaKS § 5 lõike 2 punktidest 3 ja 6 ning haigekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 7 lõike 2 punktist 3 ja § 8 lõikest 8 (kindlustatus). Seega, andmekoosseis ei muutu, kuid täieneb töötlemise eesmärk (kõrgemas määras hambaravihüvitis). 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Kõrgendatud piirmääras hüvitist saavate isikute sihtrühma laiendamine registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega toob 2022. aastaks kaasa eelarvemõju 1,01 miljonit eurot. Järgneva nelja aasta lisavajaduse prognoos on esitatud järgmises tabelis. 2023 2024 2025 2022 lisavajadus KOKKU lisavajadus lisavajadus lisavajadus 1 010 000 1 020 100 1 030 301 1 040 604 4 101 005 Muudatusega kaasnevad infosüsteemide arenduse kulud 40 000 eurot, mis kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõust tulenevalt on vaja teha muudatusi järgmistes määrustes: 1) Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2021. a määrus nr 63 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“; 2) tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“; 3) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuna on seotud Eesti Haigekassa eelarvega kuhu on vastavad kulud 2022. aastaks planeeritud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Hambaarstide Liidule. 6  Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ tehakse järgnevad muudatused: 1) paragrahvi 121 lõiked 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 66 kohase dokumendi alusel.“ 2) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31järgmises sõnastuses: „(31) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust saava isiku ja tema perekonnaliikme puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikest 3 erisus, mille kohaselt võetakse kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustus üle kui isikule või tema perekonnale on hüvitise kasutamise kuul või sellele eelnenud kuul makstud toimetulekutoetust.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. 1  RAKENDUSAKTI KAVAND 2 Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) toetuse liik; 9) toetuse saamise algus- ja lõppkuupäev.“. 2) paragrahvi 8 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1-3 ja 7 ning lõike 6 punktides 8-9 nimetatud andmeid edastavad andmekogule:“ § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. 2  RAKENDUSAKTI KAVAND 3 Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2021. a määruse nr 63 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2021. a määruses nr 63 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 77 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt: „(15) Lõikes 1 tärniga (*) tähistatud hambaraviteenuse eest võtab haigekassa ravikindlustuse seaduse § 29 lõike 2 ja § 331 alusel tasu maksmise kohustuse üle kuni 85 euro eest kalendriaasta kohta vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on tööturuteenuste ja toetuste seaduse tähenduses töötu, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust hüvitise kasutamise kuul või sellele eelnenud kuul, kes on üle 63-aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.“. § 3. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1138 - Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0729c21-611e-4a5e-ae00-1ace5947340a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0729c21-611e-4a5e-ae00-1ace5947340a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main