Lp Anneli Ott
Kultuuriminister
Teie: 17.10.2019 nr nr 12-6/958-8
Meie: 20.09.2021
Linnamäe HEJ paisu kultuuriväärtuse hinnangu algallikad
Küsisime 09.09.2019 kirjas kultuuriministrilt küsimuse:
Palun esitage algallika viide, mis tõendab, et „Linnamäe hüdroelektrijaama pais on
tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“ (See väide oli aluseks
Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamisel).
Kuna Te olete jäänud seda väidet ka edaspidi kasutama, siis vajab see fakt selget allikat.
Teie vastus 17.10.2019 nr 12-6/958-8 :
Kultuurimälestiseks tunnistamise aluseks olev Muinsuskaitseameti eksperdihinnang
põhineb selles küsimuses erinevatele kirjalikele allikatele. Algallikana on viidatud Anto
Juske raamatule „Vesiveskid“ (1993). Sama infot on korratud Eesti Maaparandus- ja
Veeühistu Keskliidu Toimetistes ilmunud Martin Kruusi artiklis Linnamäe
hüdroelektrijaamast (2002), kus leheküljel 13 öeldakse, et „hoone tunnistati kauneimaks
tööstusarhitektuuri objektiks Eestis“. Sama kogumiku leheküljel 58 nimetab Anto Juske
Linnamäe HEJi üheks ilusaimaks ning lisab järgmise hinnangu: „Kuigi jõujaam
sõjalõõmas hävis, on 11,8 m kõrgune betoonpais tänaseni vastu pidanud. Üle 60 aasta on
veemassid uhtunud õhkulastud jõujaama riismeid, rikkumata hüdroehitise alust. Paremat
näidet betooni kvaliteedi kohta on raske leida“. Eesti NSV elektrifitseerimise ajaloos
(1974) kirjutab autor Kulno Kala: „20ndate aastate algul Eestis ehitatud
hüdroelektrijaamadest oli kõige silmapaistvaim 1922. aastal Jägala jõel käiku lastud
Linnamäe jõujaam“ (lk 24). Väljaande Ehitaja nr 9 (85; 2003) artiklis „Ehitisi
unustusehõlmast“ kirjutab Heldor Pitsner, et Linnamäe HEJ Jägala jõel tunnistati
valmimise järel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Hüdroelektrijaama vaatamisväärsust
kinnitavad lisaks mitmed artiklid – Kaja nr 173 (03.07.1924): „Linnamäe veejõujaam on
suurepärane ja vaatamisväärseim kogu meie maal. Tamm on 240 m pikk ja 14 m kõrge.“;
Pärnumaa Teataja (16.07.1924) kiidab hoonet kui suurepärast ja vaatamisväärset; Järva
Teataja nr 55 (12.05.1931) kirjutab, kuidas välismaised külalised kiitsid jõujaama.
Tunnustavalt kirjutatakse Linnamäe kohta ka Kaja nr-s 108 (10.05.1931) jne.
Teie vastuskirjas 17.10.2019 puudub viide allikale mis tõendaks, et “Linnamäe
hüdroelektrijaama p a i s on tunnitatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks“.
Teie vastuskirjas viidatud allikad käsitlevad HEJ kui omal ajal tunnustust pälvinud ehitist.
Kordame veelkord 09.09.2019 kirjas öeldut: Kui tutvuda allikaviitena kasutatud A.Juske poolt
koostatud 2002 aastal HEJ tutvustava brozüüriga „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“, siis lk
3 kirjutab autor, et “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis“ (viitamata
algallikale). A.Juske ei ole raamatutes ei enda ega teiste hinnanguna püüdnud väita, et pais koos
kalatrepiga on tunnistatud kunagi kauneimaks tööstusehitiseks. Ka kõik Teie poolt toodud
kirjanduslikud viited vaatamisväärsuste kohta räägivad ainult Linnamäe HEJ-st.
Tunnistuse väljastamise kohta puuduvad nii Linnamäe HEJ kui Linnamäe HEJ paisu puhul
tõendused täielikult.
Palun vastata küsimusele: Millisest teaduslikust allikast, nõuetekohasest (viidetega
algupärasele algallikale) uuringust või Linnamäe HEJ paisu kauniduse kohta väljastatud
tunnistuselt pärineb väide: „Linnamäe hüdroelektrijaama pais on tunnitatud peale
valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“
Liivia Mahlapuu
Jägala Kalateed MTÜ
[email protected]
5031675
Muinsuskaitseamet
[email protected] 28.09.2021 nr 12-6/1908-2
Pöördumise edastamine
Edastame vastamiseks Kultuuriministeeriumile saadetud pöördumise. Palume vastuse koopia
saata ka Kultuuriministeeriumile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Lisa: MTÜ Jägala Kalateed 20.09.2021 pöördumine
Teadmiseks: MTÜ Jägala Kalateed
Marilin Maipuu 628 2202
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941