Kiri

Ministeeriumid Meie 24.09.2021 nr 1.2-2/121-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame käesolevaga kooskõlastamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse töövõimetushüvitise korda. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Justiitsministeeriumile. Palume tagasisidet hiljemalt 24. septembril 2021. a kuna eelnõu on seotud 2022. a. riigieelarve eelnõu menetlusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Perearstide Selts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tööinspektsioon Kaija Kasekamp 626 9220 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on jätkata 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda tööpäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Muudatuste tulemusel tekib lisakulu 19 miljonit eurot 2022. aastal, millest 12,4 miljonit eurot eraldati Vabariigi Valitsuses lisavahenditena 2022. aasta riigieelarve protsessis ja ülejäänud kulud katab Haigekassa omavahenditest. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuar 2022 ja kehtima kuni 31.detsember 2022.a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp (e-post: [email protected], telefon 626 9220). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (e-post: [email protected], telefon 6 269 337). Eelnõu keeletoimetus tehakse kooskõlastusringi järgselt. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 29.12.2020, 2; RT I, 21.04.2021, 1). Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlusega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on seotud 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlusega ja on seega kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kuni 31. detsembrini 2022 jätkata RaKS-is, TTOS-is ja SMS-is kehtestatud haigushüvitiste maksmise korda, mille kohaselt sooviti vähendada haigestumise korral töötajate omavastutust ja seeläbi vähendada inimeste haigena tööl käimise riski. Seega eelnõu kohaselt jätkub 1 kuni 2022. aasta lõpuni süsteem, mille kohaselt on töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel kuni üks päev, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel alates kuuendast haigestumise päevast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 29.12.2020, 2), mida on muudetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 21.04.2021, 1). Muudatusega säilib haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt alates 2. päevast ja haigekassa poolt alates 6. päevast kogu 2022. aasta jooksul. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Muudatus on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega aastateks 2021–2023 ja selles märgitud eesmärkidega. Käesoleva muudatusega kaasnevad kulud riigieelarvele 12,4 miljonit euro ulatuses. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt alates 2. päevast ja haigekassa poolt alates 6. päevast kehtib kogu 2022. aasta jooksul. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja mõju majandusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta regionaalarengut, riigi julgeolekut ja välissuhteid, kohalike omavalitsuste korraldust, välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sh ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud. 6.1 Eelnõu jõustamine mõjutab kõiki Eesti elanikke, kes kasutavad haigushüvitisi. Mõju sihtrühm: 2020. aastal väljastati 166 532 inimesele (unikaalsed isikud) erineva kestusega (1, 2, 8, 14 vms) üks või mitu haiguslehte. See moodustab ca 27% kõigist töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest (Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed). Eesti Haigekassa maksis hüvitist ca 166 532 isikule 356 858 haiguslehte eest. Arstid väljastasid 2020.a. ca 96 tuhat esmast haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 80 tuhandele inimesele. Sellised haiguslehed moodustavad kõikidest juhtudest ca 26% ja need ei kuulu haigekassa poolt hüvitamisele. 2 Avalduv mõju: Haigestumisel kompenseeritakse haigushüvitis alates 2. haigestumise päevast eest. Hüvitise määr 70% jääb kehtima. Mõju ulatus: Mõju ulatus on oluline, kuna mõjutab otseselt kõigi töötavate isikute sissetuleku säilimist haigestumise korral. Mõju sagedus: Mõju avaldub iga töötava isiku sellise haigestumise korral, mis ei ole igapäevane ega regulaarne. Seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk haigestunud töötajale on väike, kuna muudatus on töötajat soosiv. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõtvalt on mõju keskmine. 6.2 Mõju majandusele Eelnõu jõustamine mõjutab kõiki tööandjaid, kes on kohustatud haigushüvitisi tasuma Mõju sihtrühm: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (sh FIE) oli 2020. aasta detsembris 259 429. Avalduv mõju: Tööandja maksab senise 4.–8. päeva 70% keskmise töötasu asemel haigushüvitist 2.–5. haiguspäeva eest 70% keskmise töötasu alusel. Mõju ulatus:. Arstid väljastasid 2020. aastal ca 96 tuhat esmast haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 80 tuhandele inimesele. Muudatus vähendaks eeldatavasti tööandjate kulu hinnanguliselt veidi miljoni euro ulatuses või enam (Eesti Haigekassa andmetel prognoositavalt aastaks 2022 1,22 miljonit). Mõju arvestused on tehtud Eesti Haigekassa andmetele tuginedes. Tähele peab panema, et haigekassa ning tööandja poolt tasutavad hüvitised erinevad kuna tööandjad arvestavad hüvitist keskmiselt töötasult, aga haigekassa varasema aasta sotsiaalmaksu andmetele tuginedes. Mõjuanalüüsis ei ole arvestatud tööandjate täiendava kuluga haigestunud töötaja asendamise korral ning seega võib positiivne mõju tööandjate kuludele olla prognoositust väiksem. Mõju sagedus: Ettevõttele avaldub mõju töötaja haigestumise korral, mis ei ole igapäevane ega regulaarne. Seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitava mõjuna võib tekkida olukord, kus töötajad hakkavad süsteemi ära kasutama ning paluma arstilt haiguslehe väljakirjutamist, sest 2.–3. päeva haigushüvitist kompenseeritakse. Seega võivad kasvada ettevõtjate kulud, kuna haiguslehtede arv võib suureneda. Ebasoovitavat mõju vähendab aga see, et isikutel säilib omavastutus ühe päeva ulatuses ning samuti kompenseeritakse 3 vaid osa (70%) sissetulekust. Ühtlasi vähenevad nende tööandjate kulud, kes varem oma töötjatele 1.–3. (2.–3.) päeva ajutise töövõimetuse osa juba tööandja motivatsioonipaketi osana hüvitasid. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju keskmine. 6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Muudatused avaldavad mõju Eesti Haigekassa töökorraldusele. Avalduv mõju: 2020. aastal maksis haigekassa haigushüvitist alates 9. päevast, hüvitise määr oli 70% eelmise kalendriaasta tulust. Muudatuse korral jätkatakse alates 2021. aastast kehtinud uut regulatsiooni kuni 2022. aasta lõpuni, mille kohaselt on haigekassal kohustus tasuda haiguspäevad alates 6. haigestumise päevast. Mõju ulatus: Eesti Haigekassa tasus 2020. aastal ligikaudu 356 858 haiguslehe ja 166 532 isiku haigushüvitise eest. Arstid väljastasid 2020. aastal ca 96 tuhat esmast haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 80 tuhandele inimesele. Kui haigekassa hüvitab haiguslehti alates 6. päevast, toob see haigekassa eelarvele kaasa lisakulu 2021. aasta baasilt 2022.a. 19 mln eurot. Mõju sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eeldab olemasolevate automaatsete hüvitise väljamaksmise süsteemide ühekordset arendamist. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Sõltuvalt rahastamise allikast võib suureneda Eesti Haigekassa eelarve puudujääk ning vähenevad võimalused rahastada haigekassa eelarvest tervishoiuteenuseid. Teisalt aga võib haigushüvitiste rahastamise soodsam süsteem vähendada haigena tööl käimist ning nakkushaiguste levikut, mis omakorda võib kaasa tuua kokkuhoiu tervishoiuteenuste eelarves. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju keskmine. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eesti Haigekassa prognoosi kohaselt on lisakulu 2021. aasta baasilt 2022.aastal 19 miljonit eurot. Kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ja riigieelarvest. Vabariigi Valitsuses eraldati lisavahenditena 2022. aasta riigieelarve protsessis 12,4 miljonit eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõust tulenevalt ei ole tarvis teha täiendavaid muudatusi rakendusaktides. 9. Seaduse jõustumine 4 Eelnõu jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril kuna regulatsioon, kus haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt alates 2. päevast ja haigekassa poolt alates 6. päevast, kehtib kuni 2021. aasta lõpuni, kuid eelnõuga pikendatakse seda kuni 2022. aasta lõpuni. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööinspektsioonile ja Eesti Perearstide Seltsile. 5  EELNÕU 21.09.2021 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 29.12.2020, 2; RT I, 21.04.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „27) paragrahvi 313 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Enne 2023. aasta 1. jaanuari väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.”;“; 2) paragrahvi 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 252 järgmises sõnastuses: „(252) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2023. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.”.”; 3) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 8 ja 27, § 4 punktid 2 ja 5 ning § 5 punkt 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn “....”.....................” 2021 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus “....”......................” 2021 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1124 - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52cdfe11-b9f4-4e9b-93c8-09d0011a519f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52cdfe11-b9f4-4e9b-93c8-09d0011a519f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main