Kiri

Kultuuriministeeriumile 22.10.2021 Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Disainikeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Music Estonia pöörduvad Kultuuriministeeriumi poole sooviga ühiseks aruteluks keskuste tuleviku ja võimalike edasiste koostöökohtade arutamiseks seoses EASi arenduskeskuste taotlusvooru lükkumisega 2022. aasta teise poolde, mis võimaldab uute projektidega alustada alles 2023. aasta alguses. Valdkonna arenduskeskused on oma valla esindus- ja arendusorganisatsioonid, mille eesmärgiks on toetada professionaalse ning rahvusvaheliselt tegutseva ja konkurentsivõimelise sektori arengut. Selle raames kujundatakse ümbritsevat terviklikku keskkonda, seistes oma ettevõtjate huvide eest ning võimendades nende tegevust nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Terviklik arusaam sektori toimimisest, strateegia ning sellest lähtuv loogiline tegevusplaan vajab stabiilset baasjõudlust, millega keskused saaksid toimetada, et otsida lisarahastusi juba konkreetsetele sisutegevustele. Kultuuriministeeriumi iga-aastane tegevustoetus on vältimatuks aluseks keskuste toimimisele, kuid võimaldab tänaseks katta kuni poole personali- ja muudest püsikuludest. Teine pool jooksvatest püsikuludest ja kõik sisutegevused on kaetud läbi projektitoetuste – EKM, EAS, Loov Euroopa fondid, Horizon, Erasmus+ jt valdkondlikud taotlusvoorud. Seoses lõppeva EASi arendusprojektiga selle aasta lõpus (või järgmise alguses seoses võimaliku paarikuulise pikendamisega) oleme tundnud pidevat huvi järgmiste avanevate loomemajanduse arenduskeskuste voorude osas ja osalenud ka vastavates EU fondide üldaruteludes. Siiani teadaoleva info kohaselt pidid järgmised voorud avanema 2021. aasta lõpus. Paraku on nüüd liikunud voorude avanemine positiivse prognoosi kohaselt järgmise aasta teise poolde. See tähendab arenduskeskustele 2022. aasta püsi- ja sisutegevustes olulist puudujääki ja eelarve erinevust võrreldes käimasoleva aastaga ligi pooles ulatuses. Arenduskeskuste ressursid kujunevad täna nii riigi, erasektori kui ka suures mahus Euroopa rahadel. Seega on keskuste baasjõudlus seotud suuresti käimasolevate projektidega, mis tähendab, et projektid katavad pea pooles mahus ka personaliga seotud kulusid, mis ei ole oma olemuselt projektipõhine tööjõud, vaid aastatega välja arendatud kompetentsidega meeskond. See erineb suuresti teistest Euroopa riikidest, kus näitena Loov Euroopa projektides osalemiseks ollakse võimelised katma omafinantseeringu vajadust püsivast personalist tuues seeläbi valdkonnale rohkem ressursse ja kindlustades seega võimekuse projektides osalemiseks või projekti juhtpartneri rolli taotlemiseks. Omatulude teenimise seisukohalt saab arenduskeskuste sissetulek mittetulundusühinguna koosneda liikmemaksudest ja/või projektide osalustasudest ja/või sisuteenuste müügist, mis ei konkureeri oma valdkonna ettevõtete pakutuga ja ei ole seetõttu seotud hüppelise kasvuprognoosiga, vaid katab näitena osaliselt käimasolevate projektide omafinantseeringu vajadusi. Täna ei teeni ükski arenduskeskus omatulu mahus, mis võimaldaks keskuste sisutegevusi olulisel määral ilma toetusteta ellu viia. Eelnevast järeldub, et EASi senisest rahastusest tekkiv ca 1-aastane paus paneb suure küsimärgi alla arenduskeskuste jätkusuutlikkuse ja võime tegevustega jätkata. Baastegevustena koordineerivad sisutegevuste kõrval keskuste tegevmeeskonnad oma valdkonna suhtlust, kaardistavad ja töötavad välja lahendusi arenguvajaduste elluviimiseks, koguvad ja haldavad vajalikku informatsiooni sektori kohta, koordineerivad arendustegevusi, sh Eesti välisdelegatsioone väljaspool ja välisekspertide toomist siia, osalevad rahvusvahelistes organisatsioonides, võrgustikes ja töögruppides, algatavad, osalevad ja/või juhivad rahvusvahelisi koostööprojekte ressursside kaasamiseks valdkonda, esindavad valdkonda avaliku sektoriga suhtluses ja osalevad vajalikes sektori kujundamise protsessides, algatavad valdkonnaüleseid koostööprojekte, tegelevad valdkondliku kommunikatsiooniga, algatavad ja osalevad ekspertidena valdkondlikes uuringutes, mis mõjutab sektori teadmistepõhist arengut ja on sisend poliitikakujundamisse ning algatavad ja koordineerivad valdkondlikke tunnustussündmusi. Leiame, et aastate jooksul tehtud pingutused ja töö valdkonnas on sedavõrd olulise kaaluga, et pöörduda Kultuuriministeeriumi poole sooviga leida koos valdkonna keskustele lahendused jätkusuutlikuks tegutsemiseks lähitulevikuks. Kohtumise raames võiksime käsitleda, millised ootused on täna Kultuuriministeeriumil arenduskeskuste tegevustoetuse raames, kas ja milliseid teenuseid võiks ministeerium arenduskeskustelt kui valdkondlikelt kompetentsikeskustelt osta ja kuidas võiksime näha arenduskeskuste rolli oma valdkonna strateegilise tugiüksusena tulevikus. Tuginedes eelpool kirjeldatule palume kohtumist Kultuuriministeeriumi kantsleri, kunstide asekantsleri ja valdkonna nõunikega tuleva kuu jooksul. Lugupidamisega Eesti Arhitektuurikeskus Eesti Disainikeskus Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Music Estonia