Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 02.08.2021 nr 2-2/21-0400/4660 [email protected] Meie 21.09.2021 nr 1-12/1629-2 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus Kultuuriministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) alljärgnevate ettepanekutega. 1) VTK p 1 – Probleemi kirjeldus ja tekkepõhjused VTK lk-l 1 on viites 5 link ligipääsetavuse teemalehele1. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu, kuid mitte ammendav osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja elluviimise kava on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi veebis2. Riigikantselei ruumiloome eksperdirühma lõpparuande koos lisamaterjalidega leiab Kultuuriministeeriumi uuringute veebilehelt3 ning Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma materjalid Riigikantselei veebilehelt4. Lõpparuanne on Vabariigi Valitsusele esitatud 09.08.2021. Palume viidatud dokumentidega arvestada. 2) VTK p 9.1.4 – Ehituslik kompleks Ehitusliku kompleksi mõistest loobumine kohta toome välja, et ehituslikud kompleksid on ka haljasalad laiemas mõttes – tänavaruum, spordikompleksid (staadionid), mis vajavad ehituslikult terviklikku käsitlust. Ehitusliku kompleksi mõistest ja erikäsitlusest loobumine võib kaasa tuua ehitusloa taotluste arvu hüppelise tõusu ja killustumise. Samuti on oht, et see muudab selliste komplekside projekteerimistingimuste avaliku menetlemise keeruliseks ebaülevaatlikuks 3) VTK p 9.1.5 – Ajutised ehitised Juhime tähelepanu, et ajutise ehitise hilisema seadustamise taotluse juhuks on vaja selgemat regulatsiooni – millised tingimused peavad täidetud olema, kui ajutist ehitist soovitakse jätta alalisena. Maakasutuse juhtotstarbe mittejärgmise kohta ajutise ehitise korral märgime, et mälestiste ja muinsuskaitsealade korral tuleb säilitada Muinsuskaitseameti kaalutlusõigus. 4) VTK p 9.1.6 – Ehitise püstitamine vahekasutuse võimaldamiseks VTK-s on esitatud ettepanek määrata vahekasutusena lubatud ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Oleme seisukohal, et 50 aastat ei ole vahekasutusena läbimõeldud aeg. Vahekasutus võiks piirneda maksimaalselt kuni ühe põlvkonna ehk 25–30 aastaga. 5) VTK p 9.1.8 – Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete käsitlemine ehitusõiguses Kvaliteetse ruumi põhimõtete all on nimetatud nende sätestamist planeerimisseaduse §-s 8. Selles sättes on toodud kvaliteetse elukeskkonna põhimõtted. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete käsitlust tuleb täiendada eespool p-s 1 toodud viidete alusel, mh on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja elluviimise kava kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebis2. 1 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ligipaasetavus/ 2 https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur 3 https://www.kul.ee/uuringud#arhitektuur 4 https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 6) VTK p 9.2.1 – Kvalifikatsiooni nõuded ehitustööde tegemisel Muudatusettepaneku 1 esimene lause: „Täiendada EhS § 19 lg 2 ning sätestada elukondlike ehitiste iseendale ehitamise võimalus ainult füüsilisele isikule.“ Palume hinnata ja kaaluda, millised mõjud kaasneksid selle muudatusega kultuuriväärtuslikele hoonetele (miljööalad, väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned) ning kas sellega võiks kaasneda kultuuriväärtuse kadu. Muudatusettepaneku 1 teine lause: „Muuta EhS § 20 lg 1 ning tunnistada kehtetuks teine lause, mille kohaselt ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõutele vastav isik.“ Leiame, et pakutud lahendus ei ole kirjeldatud probleemi lahendamisel asjakohane ning ei vasta probleemi ja avalduva mõju kirjeldusele. See muudab valmiva ehitise kvaliteedinõuetele vastavuse järgimise pigem keerulisemaks. Muudatusettepanek 3: „Tunnistada kehtetuks EhS § 24 lg 4 ja lg 5 sätted, mille kohaselt täpsemad kvalifikatsiooninõuded kehtestab minister määrusega.“ Sätete kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka tegevusalade täpsem jaotus. Sel suvel kutseandjatega toimunud arutelude põhjal oleme seisukohal, et on oluline, et kutsestandardid oleksid jätkuvalt EhS-iga seotud, kuid seda mitte varasema detailsusega määruse kaudu kvalifikatsiooninõuetega. Üks võimalus on täpsustada tegevusalade detailsem jaotus endiselt määruses, teine võimalus on tuua tegevusalade detailne jaotus seadusesse ja siduda kvalifikatsiooninõuded nendega. Mõlema puhul peab olema alus, et tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on toodud kutseseaduse § 5 ja § 16 lõike 1 alusel kinnitatud kutsestandardites ja kutse andmise kordades. Pakutud kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ei saa nõustuda. VTK-s toodud ettepanek jääb ebaselgeks ning vajab selgitamist ja täpsustamist. 7) VTK p 9.3.1 – Vaba ehitustegevuse, teavitamise ja loakohustuse piiritlemine VTK toob välja, et probleem on peamiselt alla 20 m2 hoonetega. Juhime tähelepanu, et kui alla 20 m2 ehitis soovitakse püstitada muinsuskaitsealale või mälestisele, kehtib muinsuskaitseseadusest (edaspidi MuKS) tulenev eriregulatsioon ning vajalik on Muinsuskaitseameti heakskiit (MuKS-i § 52 lg 1 ja § 58 lg 2). Eelistame, et EhS sellistele erisustele viitaks. Linnalistel mälestistel (DP kohustusega aladel), muinsuskaitsealadel ja mälestistel tuleb ka alla 20 m2 ehitistele saada luba Muinsuskaitseametist või esitada teatis, sest need mõjutavad muinsuskaitseala ja mälestise ilmet. 8) VTK p 9.3.3 – Menetlustähtajad Muudatusettepaneku 1 esimene lause: „Sätestada EhS-s põhimõte, et teatisekohustuslike ehitiste korral menetlust ei järgne ning õigus ehitamiseks ning valminud ehitise kasutamiseks tekib koheselt pärast teatise esitamist.“ Kultuuriministeerium seda variant ei toeta, eelkõige MuKS-iga hõlmatud hoonete tõttu. MuKS-i § 52 lg 4 ja § 58 lg 1 näevad ette pädevale asutusele kohustuse kooskõlastada ehitusteatise kohustusega ehitamine Muinsuskaitseametiga. See on oluline mälestiseks tunnistatud kultuuriväärtuslike hoonete säilimise seisukohast. MuKS sätestab küll ka sellisel ehitamise juhul tööde tegemise loa (§ 52 lg 1) või teatise esitamise (§ 58 lg 2) kohustuse, aga kui ehitussteatis on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, on võimalus nende loast või teatise nõudest loobuda. Selline regulatsioon on meie hinnangul taotlejale sõbralikum ja arusaadavam, kui regulatsioon, mis ühes seaduses sätestab õiguse alustada ehitamisega kohe pärast ehitusteatise esitamist, kuid teises seaduses nõuab loa või teatise olemasolu. Kui EhS-i alusel tekiks õigus ehitamiseks kohe pärast teatise esitamist, on võimalik oht kultuurimälestistele liiga suur. „Alternatiivne muudatusettepanek 1: Muuta EhS § 36 lg 2 ja 48 lg 2 sätestatud 10 kalendripäevast ooteaega 5 tööpäevale ning sätestada, et teatise menetlemise tähtaeg ei tohi ületada ehitusloa menetlemise tähtaega. Alternatiivne muudatusettepanek 2: Muuta EhS § 36 lg 2 ja 48 lg 2 sätestatud 10 kalendripäevast ooteaega 20 tööpäevale, viies selle vastavusse ehitusloa menetlemiseks ette nähtud tähtajaga.“ Alternatiivne muudatusettepaneku 3 esimene lause: „Muuta EhS § 36 lg 2, § 42 lg 5, 48 lg 2 ja § 54 lg 4 sätestatud tähtajad vastavalt menetlusaluste objektide keerukusele ja asukohale.“ Leiame, et ettepanek tähtaegade korrigeerimiseks (teatisele 5, loale ja PT-le 20 tööpäeva) ei ole realistlik. Kultuuriväärtuste seisukohalt võib mõni väike ehitis olla keerulisem objekt kui suuremahuline ehitis tiheasustusalas. Menetluse aeg ei sõltu objekti suurusest ega asukohast, vaid objekti kultuuriväärtusest (sh detailide rohkusest), kavandatava tegevuse ulatusest ning koostööst hoone omaniku ja projekti koostaja vahel. Teeme ettepaneku lisada EhS-i võimalus pikendada ehitusteatise, ehitusloa ja projekteerimistingimuste menetlustähtaega, kui kaasatud haldusorgan seda põhjendatud juhul taotleb, silmas pidades kooskõlastamiseks esitatud objekti keerukust. Kindlasti oleks vaja menetluse pikendamise võimalus ette näha projekteerimistingimuste menetluses, sest mälestise või muinsuskaitseala ehitise puhul, kus on MuKS-i põhjal tarvilik enne välja anda muinsuskaitse eritingimused, on vajalik täiendav 30-päevane tähtaeg võimalusega peatada menetlus uuringute tegemise ajaks. Sellisel juhul oleks kohalikel omavalitsustel võimalik määratud tähtaegadest reaalselt ka kinni pidada. Näeme ohtu selles, et VTK-s rõhutatakse korduvalt, et ehitusteatise menetlus ei eelda menetlemist (nt VTK lk 27–29). Ehitusteatise menetlused on ka kõik muinsuskaitsealade ja miljööalade kortermajade ümberehitused, sh pööningu ja keldri kasutuselevõtu projektid. Nende puhul ei ole EhS-i kehtimise jooksul olnud tegu juhtudega, mida haldusorgan ei peaks tegelikult menetlema. Vastupidi, selles menetluses tuleb kontrollida vastavust muudele regulatsioonidele: muinsuskaitseala põhimäärusele, kehtivatele muinsuskaitse eritingimustele, ÜP-le, DP-le. Lisame, et ehitusteatiste menetlused oleksid vähem ajakulukad, kui koos ehitusteatistega esitatud ehitusprojektid vastaksid kehtestatud regulatsioonidele. Praktikas enamikul juhtudel see nii ei ole, st ehitusteatisele lisatud projektid ei vasta planeeringutele, eritingimustele vms ja menetluse ajakulu tekib projekti vastavusse viimisest. Selle punkti kohta kokkuvõtlikult: - seisukoht, et ehitusteatis ei vaja menetlust, ei ole mälestiste ja muinsuskaitsealal ehitamise korral tegelikkusega kooskõlas; - me ei pea põhjendatuks menetlustähtaegu senisega võrreldes lühendada; - juhul kui ehitusteatise menetlus eeldab teise haldusorganiga kooskõlastamist, peab tähtaeg olema pikem, et haldusorganid jõuaksid asjaolud välja selgitada. Miinimum, nii teatise- kui ka loamenetluses, peaks kaasatud haldusorganile olema samuti 10 tööpäeva, projekteerimistingimuste puhul 20 tööpäeva. Menetlustähtaegade sätestamine kalendripäevade asemel tööpäevades Pooldame seda ettepanekut. Samas juhime tähelepanu, et sel juhul tuleb üle vaadata tähtaegade regulatsioon EhS-iga tihedalt seotud teistes seadustes, näiteks MuKS-is, kus tähtajad on sätestatud kalendripäevades. Kui jäävad erinevad arvestuse alused, võib see tekitada arusaamatusi nii haldusorganite vahel kui ka taotlejatele. 9) VTK p 9.3.4 – Ehitusteatise kehtivusaja pikendamine Toetame ettepanekut. Toome välja, et muudatusettepanek tingiks ka MuKS-i muutmise vajaduse. MuKS-i § 59 lg 6 sätestab analoogselt EhS-ga, et tööde tegemise teatise alusel võib töid teha kahe aasta jooksul. Leiame, et siinjuures on ühtlustamine põhjendatud ja arusaadavuse huvides vajalik. 10) VTK p 9.3.5 – Ehitustöödega alustamisest ja lammutamisest teavitamine Teeme ettepaneku menetlusökonoomia eesmärgil leida koostöös võimalus, kuidas ühendada Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ja ehitamisest alustamise teavitamine. Eelkõige peame silmas seda, kui MuKS-i alusel ei ole uusehitiste püstitamiseks nõutav muinsuskaitse pädevusega isik ehitamisel ning teistel juhtudel, kui ei ole nõutav muinsuskaitselise järelevalve tegemine. 11) VTK 9.4 – Projekteerimistingimused Muudatusettepaneku nr 3a neljas lause: „Samuti tuleks anda projekteerimistingimused hoone ümberehitamisel kui muudetakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone või kui taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.“ Teeme ettepaneku sätestada EhS-is täiendavad tingimused taastamise kohta, sh näiteks olemasoleva hoone seisukorra tuvastamiseks ehitustehnilise ekspertiisi nõudmine, mis annaks ülevaate kandva konstruktsiooni kahjustustest ja selle ulatustest. Juhul kui tuvastatakse ebavajalik „taastamine“, ei peaks sellele laienema leevendus teha seda projekteerimistingimuste menetluse kaudu, vaid kasutada tuleks DP või muud menetlust. Projekteerimistingimuste taotlusele, millega soovitakse ümberehitust, mille käigus asendatakse hoone kande- või jäigastavad konstruktsioonid, tuleb lisada ehitustehniline ekspertiis, mis tõendab konstruktsiooni asendamise vajadust. Ilma sellise ekspertiisita ei saa projekteerimistingimustega hoone asendamist ette näha (minimaalselt kultuuriväärtuslike hoonete puhul, nagu mälestised, muinsuskaitsealal asuvad ehitised, miljööala või väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitised). Kultuuriväärtuslike hoonete kohta peab kohalikel omavalitsustel või Muinsuskaitseametil olema võimalus nõuda võrdlevat ekspertiisi hoone tehnilise seisukorra hindamiseks. Leiame, et muudatusettepanek 3a vajab põhjalikumat kaalumist ning mõjude põhjalikumat hindamist. 12) VTK p 9.5.1 – Tee kaitsevööndi ulatus Probleem tee kaitsevööndi ulatuse määratlemisest, sh kaitsevööndi vähendamine, vajab täpsustamist. Teeme ettepaneku kaaluda EhS-i § 71 täiendamist ka tee kaitsevööndi suurendamise võimalusega (nt ökodukti puhul). Probleemi tee kaitsevööndis kehtestatud piirangud ei määratle piisavalt selgelt kaitsevööndis keelatud tegevusi muudatusettepaneku 2 juures. Teeme ettepaneku kaaluda, kuidas see võib mõjutada kohalike teede kõrval kohaliku kultuuritraditsiooni juurde kuuluvat müügitegevust (nt Sibulatee Peipsi ääres), mille jätkamiseks on avalik huvi, ning hoiduda õigusaktiga seda välistavate vastuolude tekitamisest. 13) Ettepanekud EhS-i täiendamiseks, täpsustamiseks, mida VTK-s ei käsitleta: 1. lisada, et PT taotluse juurde tuleks taotlejal esitada taotleja tahet illustreeriv materjal, mis hõlbustaks taotleja soovidest arusaamist ning soovitu vastavusest olemasoleva hoone või keskkonnaga ja kehtivate nõuetega (sh planeeringud, muinsuskaitsealade põhimäärused, muinsuskaitse eritingimused jms); 2. tunnistada kehtetuks EhS-i § 31 lg 4 p-s 2 lauseosa „vajaduse korral“. On oluline, et pädev asutus esitaks projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Ettepanek ühtlustada kooskõlastamine sarnaselt MuKS-i § 52 lg-ga 4 ja § 58 lg-ga 1. 3. Lisada EhS-i §-i 4 ehitise restaureerimise mõiste. 4. Teeme ettepaneku sätestada EhS-i §-s 2, et lisaks EhS-ile kohaldatakse ehitamisele ka eriseadustest tulenevaid sätteid, näiteks MuKS-i. Praegu kajastub üld- ja erisättesuhtes olevates EhS-is ja MuKS-is üksnes MuKS-is (§ 1 lg 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Liina Jänes 628 2381, [email protected] Veronika-Valk Siska 628 2207, [email protected] Merle Põld 628 2347, [email protected]