Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1107 - Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80c5ff75-bd34-4fa5-80e6-fcb48688b96e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80c5ff75-bd34-4fa5-80e6-fcb48688b96e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 17.09.2021 nr 1-4/21/4247-2 Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Imbi Mets, 329 5543 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 17.09.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruses nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 4 lõike 7 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd ning rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks”. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/244 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega muudetakse Muraste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda. Kavandatav kaitsekorra muudatus puudutab kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks. Kaitseala paikneb Harju maakonnas Harku vallas Meriküla ja Muraste külas. Kehtiva kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1. Kaitse-eeskirja muutmine on tingitud Harku Vallavalitsuse ettepanekust muuta Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekul oleks võimalik lubada püstitada rajatist Meriküla tee kinnistu tarbeks. Muraste looduskaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuse põhjendused Muraste looduskaitseala kaitse-eesmärk on Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitse, samuti nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitse. Need elupaigatüübid on hallid luited (2130*)1, lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Muraste loodusalana (EE0010142)2. Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud muu hulgas teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd ja uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks, 1 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 2 Keskkonnaregistri kood. 1 kuid mitte uute rajatiste püstitamine kaitsealal asuva kinnistu tarbeks. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 4 punkti 6 alusel võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks. Kaitse-eeskirja muutmise eesmärk tuleneb vajadusest anda kaitseala valitsejale õigus lubada Meriküla tee kinnistu tarbeks püstitada liiklemiseks vajalikku rajatist, arvestades, et tegevusega ei tohi kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja § 4 lõike 7 punkti 3 sõnastust selliselt, et kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd ning rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks. Meriküla tee on transpordimaa sihtotstarbega munitsipaalomandis olev maa (katastritunnus 19801:001:2031). Ehitisregistrisse (koodiga 220283934) on rajatisena kantud teel olev torustikutorn ja keerdtrepp, mille rajas Muraste uuselamurajooni ehitamise algusaastatel, umbes 2003. aastal piirkonna arendaja. Praeguseks ei vasta torustikutorn, keerdtrepp, selle piirded ja platvormile pääs ohutusnõuetele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seisukohti arvestades suleti rajatis inimestele liikumiseks 2020. aastal. Ohutusnõuetele mittevastav ehitis lammutatakse ja selle asemele püstitatakse oluliselt muudetud rajatis. Arhitektuurse lahendusena on pakutud ehitada klindist allapääsuks kaks kandvat seina, mille vahele on paigaldatud lift ja trepp, muutub ka liftitorni asukoht. Praegune torustikutorn ja keerdtrepp asuvad esmatähtsas elupaigatüübis – rusukallete ja jäärakute metsas ehk pangametsas, kus 10% ulatuses on kaasnevaks elupaigatüübiks lubjakivipaljandid. Uue rajatise klindi all olev maapealne vundament planeeritakse ehitada väljapoole elupaigatüüpi ja paigaldada u 7 m võrra klindiastangust eemale, kus elupaigatüüpi ei esine. Uue rajatise planeerimisel on arvestatud, et tegevus ei kahjustaks kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Muraste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud väärtusi. Natura alade puhul tuleb hinnata tegevuse mõju liikidele ja elupaigatüüpidele, kelle kaitseks on see Natura ala moodustatud. Projektile võib tegevusloa anda üksnes siis, kui otsustaja on veendunud, et projekti elluviimine ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke. Keskkonnaamet kaalub igakordselt kaitseala sihtkaitsevööndisse planeeritava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele ning tegevust kooskõlastades määrab vajalikud tingimused. Eraldi protsess on ehitusloa taotlemine. Kooskõlastamise tingimuseks on ja ehitamist saab lubada, kui see ei kahjusta kaitseala väärtusi, kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. Keskkonnaamet on andnud Harku Vallavalitsuse ehitusloa taotlusele nr 2111271/03920 esitatud eelprojekti „Muraste, Kolmik tn. allapääsu eelprojekt”3 kohta tingimusliku kooskõlastuse4, mille alusel tuleb Keskkonnaametiga enne kooskõlastada kõik järgnevad projekteerimisetapid ning projekti saab ellu viima hakata alles siis, kui on jõustunud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatus. Keskkonnaamet on väljastanud Harku Vallavalitsusele seisukoha5 täiendatud ehitusprojekti „Muraste, Kolmiku tn allapääsu eelprojekt” keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta: arvestades kavandatavat tegevust ja uue rajatise rajamist 0-elupaigatüübi alale, ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Muraste looduskaitsealale ega Muraste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning otsus jätta keskkonnamõju hindamine algatamata on asjakohane. 3 Töö teostaja OÜ Varblane Pihus, töö nr 302020, Tallinn, veebruar 2021. 4 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.03.2021 nr 7-9/21/4188-2 all. 5 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.03.2021 nr 6-3/21/4234-3 all. 2 3. Menetluse kirjeldus Harku Vallavalitsus esitas 11. jaanuaril 2021. a Keskkonnaministeeriumile taotluse muuta Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määrust nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”, et kaitseala valitsejal oleks võimalik anda nõusolek püstitada rajatis Meriküla tee kinnistu tarbeks. Keskkonnaministeerium andis 21. jaanuari 2021. a kirjaga nr 8-2/21/138-4 Keskkonnaametile ülesande võtta Harku Vallavalitsuse ettepanek töösse ja korraldada vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 ekspertiis ehk kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse hinnang. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Muraste looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. Seda tutvustati avalikkusele 19. veebruarist kuni 12. märtsini 2021. a. Teavitus VTK kohta saadeti Harku Vallavalitsusele, Eesti Erametsaliit MTÜ-le, Eesti Metsa Abiks MTÜ-le ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS-le. Avalikustamise teade ilmus 19. veebruaril 2021 ajalehes Harju Elu ning Harku valla ja Keskkonnaameti veebilehel. VTK avalikustamisel tehtud ettepanekud ja Keskkonnaameti vastused neile leiab keskkonnaministri 13. mai 2021. a käskkirja nr 1-2/21/244 lisas olevast VTK-st. Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/244 algatatud haldusmenetluses. Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul väljapanekul 14.30. juunini 2021. Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 8. juunil, ajalehes Harju Elu 11. juunil ja ajalehes Õhtuleht 14. juunil. Teade ilmus ka Harku valla ja Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 30. juuniks 2021. Saadeti neli kirja, millest kahes oli ettepanek korraldada kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu. Teavitus avaliku arutelu toimumisest saadeti 12-le menetlusosalisele, vastav kuulutus ilmus ajalehes Harju Elu 27. juulil ja ajalehes Õhtuleht 23. juulil, samuti Harku valla ja Keskkonnaameti kodulehel. Avalik arutelu toimus 5. augustil Meriküla keskuses aadressil Tilgu tee 53. Tabel 1. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud, kommentaarid ja seisukohad Ettepaneku Ettepaneku sisu Keskkonnaameti (KeA) vastus tegija Rahandus- Esitati ettepanek korraldada määruse Avalik arutelu toimus 5. augustil ministeerium, eelnõu avalik arutelu. 2021. a Meriküla keskuses aadressil eraisik Tilgu tee 53. Eraisik Küsimus rohekoridori, uue ehitise Selgitatud. Muraste looduskaitseala asukoha ja selle mõju kohta klindile hõlmab klinti koos selle nõlval ja all (viide Muraste külas kasvava metsaga ja on üks Harku Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja valla rohekoridoridest. Uue ehitise Rannamõisa külas Tilgu tee ning asukohavalikul on arvestatud, et lähiala DP KSH aruandele). kavandatavat tegevust on võimaik ellu viia nii, et negatiivne mõju kaitseväärtustele oleks minimaalne. KeA on seisukohal, et olemasoleva rajatise asemele esmatähtsast elupaigatüübist pangametsast väljapoole ehitatava uue liftitorni ehitamisel on neutraalne mõju 3  kaitseala sidususele ja terviklikkusele. Lähtudes kaitseala loodusväärtustest on positiivne, kui uus ehitis rajatakse väljapoole elupaigatüüpi, peale mida on pangamets antud asukohas taastumisvõimeline. Eraisikud Seoses Natura hindamisega Selgitatud. viidatakse järgmistele 1. Kohtuasi C-301/12 puudutab kohtuasjadele: kaitstavate alade kaitsestaatuse 1. Euroopa Kohtu kohtuasi tühistamist. See on liikmesriigi poolt C-301/12; esitatud eelotsuse taotlus arvata üks kaitseala välja Euroopa kaitsealade võrgustiku Natura 2000 loetelust. Muraste looduskaitseala puhul ei ole küsimus kaitseala kaitse alt väljaarvamises, vaid selles, kas uue liftitorni püstitamine on võimalik ala loodusväärtusi kahjustamata. 2. Riigikohtu kohtuasi nr 3-18-529 2. Kohtuasi nr 3-18-529 puudutab (19.05.2020); Pärnu, Harju ja Rapla maakonnaplaneeringut, millega määrati kindlaks Rail Balticu raudteetrassi asukoht. Peamine vaidlusküsimus oli planeeringute menetlusprotsess, keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus ning avalikkuse võimalus menetluses osaleda. 3. Riigikohtu kohtuasi nr 3-16-1472 3. Kohtuasi nr 3-16-1472 puudutab (8.08.2018). mereala planeeringut Hiiumaa rannikuvetes, millega määrati tuuleenergia tootmise alad ja mereala kasutusviisid, mh transport (sh torujuhtmed ja kaablid), tootmisotstarbeline alade kasutus. KeA on seisukohal, et punktis 2 ja 3 nimetatud kohtuasjad ja teemad ei ole võrreldavad Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eesmärgiga. Eraisik Muraste, Kolmiku tn allapääsu Selgitatud. Olemasolevast ja projekti keskkonnamõju hindamise ehitatavast rajatisest jäävad rannikul eelhinnangus pole arvestatud olevad luited linnulennult kuni kavandatava trepp-lifti ehitamisest 1100 m kaugusele. Ei ole võimalik ja kasutamisest tulenevat mõju ennustada, kuidas uue rajatise 4  esmatähtsale elupaigatüübile hallid ehitamisega kasvab külastuskoormus luited (2130*). rannikuluidetele, kuid tõenäoliselt külastatakse rohkem Tilgu sadama kõrval olevat avalikku randa, kuhu on ka hea juurdepääs. Liftitorni kasutajaid saab suunata viisil, et kasutataks olemasolevaid teid ja radu. Eraisik Loodusdirektiiv eeldab, et Natura Selgitatud. Loodusdirektiivi järgi ei 2000 alal tohib lubada vaid ole välistatud igasugune negatiivne tegevusi, mille negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne keskkonnamõju on välistatud või mõju ala terviklikkusele. Ala võimaliku negatiivse mõju korral terviklikkusele avalduva mõju võib kaaluda vaid eriti mõjuvatel kindlaks tegemisel on keskne põhjustel projekti elluviimist. tähendus ala kaitse-eesmärkidel. Planeeritava tegevuse puhul ei ole Muraste looduskaitseala puhul on täidetud kumbki tingimus. kaitse-eesmärkideks loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid – hallid luited, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning rusukallete ja jäärakute metsad. KeA on seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitseala terviklikkusele ega loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele, kuna uus allapääs kavandatakse rajada praeguse trepi asupaigast eemale, kus elupaigatüüpi ei esine. Eraisikud Paluti algatada keskkonnamõju Ei arvestatud. Kavandatav tegevus hindamine, et veenduda, et trepp-lifti kuulub keskkonnamõju hindamise ja ehitamine ning kasutamine ei mõjuta keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ebasoodsalt Natura ala kaitse § 6 lg 2 p 22 alusel nimetatud eesmärke, ei kahjusta kaitstava valdkondade hulka, mille kohaselt loodusobjekti kaitse-eesmärgi otsustaja peab andma eelhinnangu, saavutamist või kaitstava kas kavandataval tegevusel on loodusobjekti seisundit ja kaitse- oluline keskkonnamõju. Praegusel eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. juhul on tegemist sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Harku VV on koostanud Kolmiku tn allapääsu projekti keskkonnamõju eelhinnangu 5  ning KeA on seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Muraste LKA-le ega loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Analüüsides eelhinnangut ja sellele tuginedes on KeA seisukohal, et otsus jätta keskkonnamõju hindamine algatamata on asjakohane. Eraisik Mille alusel on jõutud järelduseni, Selgitatud. Uue ehitise asukoha et kahjulikku mõju valikul on arvestatud, et looduskeskkonnale ei esine, kui uue kavandatavat tegevust on võimaik ehitise näol on tegemist mastaapse ellu viia nii, et negatiivne mõju üle 54 m2 suuruse vundamendi kaitseväärtustele oleks minimaalne. rajamisega otse Natura 2000 KeA on seisukohal, et olemasoleva loodusalale ja vundamendi rajatise asemele esmatähtsast rajamiseks tuleb teha suur elupaigatüübist pangametsast väljakaeve? väljapoole ehitatava uue liftitorni ehitamisel on neutraalne mõju kaitseala sidususele ja terviklikkusele. Eraisik Lisada mõjuhinnang ja kajastada Selgitatud. Uue ehitisega kaasneda kaasnevad mõjud lähedalasuvale võivad mõjud on seotud valdavalt eraomandile, inimeste kohalike elanike elukeskkonnaga majanduslikule toimetulekule, väljaspool kaitseala ja on tervisele ning elukeskkonda avaliku lahendatavad taristu ja ehitise püstitamisega kaasnevad liikluskorralduse parendamisega. häiringud müra suurenemise, Nende mõjude analüüsimise ja heakorra ja turvalisuse languse näol. lahendamise pädevus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel Harku VV-l, kes on kohapealse ruumilise arengu kujundaja koos kõigi kaasnevate mõjudega ja kelle ülesandeks on korraldada kohaliku elu küsimusi ning leida probleemide leevendamiseks lahendusi. Eraisik Et suletud rajatist kasutati klindist Selgitatud. Uus juurdepääs (torn üles-alla liikumiseks, ei muuda seda koos liftiga) jääb valdavalt Meriküla rajatist õiguspäraselt avalikuks tee ja väikeses ulatuses Kolmiku rajatiseks. Vastavalt tänav L3 maaüksusele. Mõlemal detailplaneeringule on elurajoon juhul on tegemist Harku valla üksnes kohalike elanike omandis olevate kohalike teedega, teenindamiseks ja siia ei ole mis vastavalt ehitusseadustiku § 92 planeeritud olulise avaliku huviga lõikele 5 on avalikult kasutatavad, rajatist. seega ei saa piirata nimetatud teedel inimeste liikumist. Teed jagunevad 6  ehitusseadustiku järgi erateedeks ja avalikult kasutatavateks teedeks. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised, mh on rajatav allapääs tee osa. Eraisikud Ehitusseadustik annab konkreetsed Selgitatud. Liftišaht moodustab tunnused ehitise määratlemiseks siseruumi, mis paigaldatakse kahe hoone või rajatisena. Lift üksi ei kandva seina vahele, kuid liftitorni muuda ehitist hooneks, küll aga kaks seina ei moodusta siseruumi ja muudab seda siseruum, mis on rajatisse paigaldatud lift väliskeskkonnast välispiiretega (siseruumiga liftišaht) ei tee eraldatud ja mille sisse on lift rajatisest hoonet. Lift on paigaldatud. Lisaks liftišahtile on ehitusseadustiku § 80 lg 1 punkti 3 ja planeeritud hoonel veel eesruum, lg 3 punkti 1 kohaselt ehitisse kokku on siseruum 10 m2. püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade ehk paigaldis. Lifti otstarve on ennekõike kõrguste vahel liikumise kiirendamine, s.o tõstmine. Lift on ehitises olev paigaldis ehk seade, mitte iseseisev ehitis. Eraisik KeA poolt on tingimuslikult Selgitatud. Muraste looduskaitseala kooskõlastatud eelprojekti alusel kaitse-eeskirja muutmist tuleb väljastanud kehtiva õigusega ehitusloa menetlusest eraldi vastuolus olev ehitusluba, kuigi käsitleda. Tingimuslik kooskõlastus antud projekti elluviimist tähendab, et kooskõlastus loetakse võimaldav Muraste looduskaitseala antuks tingimuste arvestamisel või kaitse-eeskirja muudatus ei ole veel tingimuste saabumisel. Ehitusloa jõustunud. taotluse sisuline menetlus muutub võimalikuks peale Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirjas vastavate muudatuste jõustumisel. Eraisik Küsitav on, et Harku VV Selgitatud. Harku VV on koostanud keskkonnaspetsialist koostab KMH Kolmiku tn allapääsu projekti eelhinnangu projektile, mida soovib keskkonnamõju eelhinnangu, et ellu viia Harku VV ning eelhinnang otsustada keskkonnamõju hindamise ei pruugi seetõttu olla sõltumatu ja vajaduse üle. Eelhinnang on objektiivne. koostatud lähtudes keskkonnaministri 16.09.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded” toodud nõuetest. Eelhinnang sisaldas 7  nimetatud määruse alusel antud järeldust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta koos põhjendustega. Eraisik Tehti ettepanek (kursiivis) Ei arvestatud. Seletuskirjas on täiendada seletuskirja järgmise esitatud piisav selgitus: lõiguga: „Rajatis ei olnud „Ohutusnõuetele mittevastav ehitis projekteeritud avalikuks lammutatakse ja selle asemele kasutamiseks, vaid tegemist oli püstitatakse oluliselt muudetud kanalisatsioonitorustiku rajatis. Arhitektuurse lahendusena on teenindustrepiga. Ohutusnõuetele pakutud ehitada klindist allapääsuks mittevastav ehitis soovitakse Harku kaks kandvat seina, mille vahele on Vallavalitsuse poolt lammutada ja paigaldatud lift ja trepp, muutub ka selle asemele püstitada oluliselt liftitorni asukoht.” Kaitse-eeskirja muudetud rajatis – turistidele muutmise määruse eelnõu suunatud ehitis. Arhitektuurse seletuskirjas ei esitata planeeritava lahendusena on pakutud ehitada ehitise täpset kirjeldust. Ehitise klindist allapääsuks kaks kandvat kirjeldus koos selgitustega ehitise seina, mille vahele on 10 m2 funktsiooni kohta esitatakse kaitseala suurusesse siseruumi on valitsejalt nõusoleku küsimisel. paigaldatud lift ja trepp, lisaks Kaitse-eeskiri annab kaitseala muutub looduskaitsealal ka valitsejale võimaluse kaalutlusotsuse liftitorni asukoht.” tegemiseks kaitseala kaitse- eesmärkidest lähtuvalt. Eraisik Paluti mitte muuta Muraste Selgitatud. Kaitse-eeskirja eelnõu looduskaitseala kaitse-eeskirja. esitatakse peale avalikku väljapanekut ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele ning seejärel Vabariigi Valitsusele, kellel on looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Eraisik Otsuse aluseks olevas Selgitatud. Uue rajatise kohta on projektdokumentatsioonis ei olnud koostatud Muraste, Kolmiku tn vundamendiprojekti, ega ka silla allapääsu eelprojekt, mis on panga külge kinnitamise projekti. ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener- tehniliste lahenduste põhimõtted. Sellele järgneb põhiprojekt ning tööprojekt on see, mis täpsustab eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Seega eelprojektis ei esitata veel vundamendiprojekti ega ka silla panga külge kinnitamise projekti. 8  Eraisik Jääb arusaamatuks, miks Selgitatud. Looduskaitseseaduse § 9 korraldatakse arutelusid (5.08.2021 kohaselt teavitatakse avalikkust toimunud avalik arutelu), kus kohal kaitse-eeskirja menetluse peaks olema ajakirjandus, advokaat algatamisest. Muraste jms. Arutelu viiakse läbi vaid looduskaitseala kaitse-eeskirja selleks, et nii on ette nähtud. muutmise eelnõu oli avalikul väljapanekul 14.–30.08. Eelnõu ja seletuskiri olid kättesaadavad KeA ja Harku valla veebilehel, vastavad kuulutused ilmusid 8.06 Ametlikes Teadaannetes, 14.06 Õhtulehes ja 11.06 Harju Elus. Kuulutuses tehti looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avaliku väljapaneku ajal tehti kaks ettepanekut korraldada avalik arutelu, mille kohta ilmusid kuulutused nii veebikeskkonnas kui ajalehtedes ning avalik arutelu toimus 5.08. Kõikidel huvilistel, nii kohalikel elanikel kui ajakirjandusel, oli võimalus arutelus osaleda. Avaliku arutelu tulemus võib olla, et osapooled jäävad erinevatele seisukohtadele, mida kajastatakse määruse eelnõu seletuskirjas. Lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Eraisik KeA on selgelt valinud poole, see Selgitatud. KeA on hinnanud, kas on Harku VV kaitsmine ja Muraste looduskaitseala kaitse- õigustamine. eeskirja muutmine on võimalik ning kas uue ehitise asukohavalikul on arvestatud, et kavandatavat tegevust on võimaik ellu viia nii, et negatiivne mõju kaitseväärtustele oleks minimaalne. Keskkonnaamet on lähtunud kavandatavast tegevusest, pidades silmas kaitseala kaitse-eesmärke, mitte kellegi teise huve. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu õigusaktiga nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50, edaspidi loodusdirektiiv). Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide 9 territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 228 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Muraste loodusala. Seetõttu tuleb Muraste looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura võrgustiku alade kohta käivaid erisusi. Muraste loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–256). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seoses uue rajatise püstitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalvaldkonnale ja elukeskkonnale. Võrreldes kehtiva olukorraga, kui klindist allapääs on ohtlik ja liikumiseks suletud, muutub intensiivsemaks inimeste liikumine Kolmiku tänaval ja Meriküla teel. See on valdavalt kohalike elanike elukeskkond väljaspool kaitseala ning leevendavad meetmed on lahendatavad taristu ja liikluskorralduse parendamisega. Nende mõjude analüüsimise ja lahendamise pädevus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel Harku Vallavalitsusel, kes on kohapealse ruumilise arengu kujundaja koos kõigi kaasnevate mõjudega ja kelle ülesandeks on korraldada kohaliku elu küsimusi. Uue rajatise püstitamisel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud pangaastangule ja pangametsale, pigem on mõju looduskeskkonnale neutraalne. Olemasolev ohtlik rajatis likvideeritakse A-esinduslikkusega esmatähtsast elupaigatüübist (pangametsast) ja seejärel ala korrastatakse. Ehitustegevus toimub Meriküla tee munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel (tunnus 19801:001:2031). Uus liftitorn tagab inimeste ohutu liikumise ja seetõttu võib suureneda rajatise kasutajate arv. Kaitsealal ettevalmistatud matkaradu ei ole ja neid ei kavandata ka edaspidi rajada, inimeste liikumine toimub mööda olemasolevat avalikku teed, seega koormus looduskooslustele ei suurene. Uue rajatise püstitamisega muutub küll harjumuspärane vaade ja kaasneb teatud mõju maastikuilmele: rajatis erineb olemasolevast metallkonstruktsiooniga torustikutornist ning koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele liftišahti on paigaldatud lift ja trepp. Tegemist on avalikult kasutatava ja kindla eesmärgiga püstitatava rajatisega, mis muudab inimeste liikumise ohutuks, seega on tegevus otstarbekas. 10 Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt ei maksta maamaksu sihtkaitsevööndi maalt ja see jääb kehtima ka edaspidi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 11