Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 16.09.2021 nr 18-4/17-0083/5440-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ lõpparuanne Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) lõpparuanne 3) seletuskiri. Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 10.09.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Päevakorrapunkt nr „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuande esitamine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 4 lõike 3 alusel. 1. Võtta teadmiseks arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuanne. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE „„EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA 2014–2020“ LÕPPARUANDE HEAKSKIITMINE“ EELNÕU SELETUSKIRI 10.09.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 lõpparuande. 1. Sissejuhatus „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (edaspidi: kasvustrateegia) lõpparuanne kajastab eesmärkide täitmist, mis määrati kasvustrateegias strateegia lõpperioodi ehk aasta 2020 kohta. Aruande ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), strateegilise planeerimise juht Martti Kalvik (tel: 625 6464, e- post: [email protected]) ja analüütik Karel Lember (tel: 625 6402, e-post: [email protected]). 2. Sisukokkuvõte Strateegia 2 peamist eesmärki, tootlikkuse kasv üle 80% EL keskmisest ning hõive kasv üle 76% vanusegrupis 20–64 saavutati. Seega võib strateegia rakendamise üldjoontes kordaläinuks lugeda. Ka alamindikaatorite lõikes oli pilt üldjoontes positiivne. Strateegi mõõdikute osas saab täpsemalt lugeda aruande sisus. Lisaks strateegias sätestatule tekkis aastal 2020 vajadus erakorraliselt ettevõtlust stimuleerida, kuna covid-19 leviku tõkestamisest tingitud piirangud mõjutasid teatud sektorite majandustulemusi väga olulisel määral. Nn kriisimeetmeid käesolev aruanne ei käsitle, kuna need ei olnud tingitud strateegilistest valikutest, vaid erakorralistest asjaoludest. Samuti on turismi arendamine eraldiseisva arengukava fookuses. Ühtlasi algas juba 2019 ka uues jätkustrateegia välja töötamine. Vastavalt ettevõtluse ja innovatsioonivaldkonna tõhustamiskavas otsustatule, ühendab uus strateegia endas nii teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni kui ka ettevõtluse valdkonna (TAIE), luues senisest hõlmavama strateegilise raamistiku valdkondade integreeritumaks ja koordineeritumaks juhtimiseks ja selles raamistikus kavandatu ellu viimiseks. Hoolimata ajutisest kõrvalekaldest, on Eesti majandusnäitajad aasta-aastalt paranenud. Sellele on kaasa aidanud ka kasvustrateegia raames ellu kutsutud meetmed ja tegevused. Perioodil 2014–2020 toimus kavandatud kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine. Perioodi jooksul pakuti nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele nõustamist maakondlikes arenduskeskustes (MAK). Samuti toetati alustavaid ettevõtjaid nii starditoetuse kui stardilaenu pakkumisega. Alustajatele pakuti ka alustava ettevõtja baaskoolitust ning ettevõtlusteadlikkuse kasvatamise raames erinevaid temaatilisi koolitusi, ettevõtjate teadmiste ja oskuste parandamiseks. Iduettevõtjatele kutsuti ellu eraldi programm Start-up Estonia, mis evis märkimisväärset mõju Eesti kui eduka iduettevõtluse maa sisustamisel praktiliste toetavate tegevustega, et uusi iduettevõtjaid jätkuvalt aktiivselt tekkiks. Eraldi valdkonnana kasvustrateegia raames, suunati meetmeid ka loomemajandusele. Meetmete sisustamise eest vastutas Kultuuriministeerium. Oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine. Perioodi jooksul viidi läbi mitmeid märkimisväärseid algatusi eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Näiteks kutsuti ellu halduskoormuse vähendamiseks mõeldud nullbürokraatia projekt. Samuti algatati maksejõuetuse ja ühinguõiguse revisjonid, mis eeldatavalt avaldavad oma positiivaset mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele juba uuel strateegiaperioodil. Perioodi sisse mahub ka e-residentsuse programmi ellu kutsumine, millest on saanud teedrajav lähenemine maailmas, võimaldades mittekodanikest ettevõtjatel kasutada Eesti e-riigi taristut. Innovatsiooni suunalt on oluline välja tuua, et täiel võimsusel rakendus Eesti ESA liikmelisus ning jõudsid lõpule ettevalmistavad tegevused, mis päädisid Eesti saamisega CERNi assotsieerunud liikmeks 1.02.2021. Eesti ettevõtted ja teadusasutused on toonud riigi poolt ESAsse investeeritud raha Eestisse tagasi rohkem kui sinna algselt sisse investeeriti. Samuti on avanenud CERNis mitmekülgsed võimalused Eesti ettevõtjatele ning teadlastele tehnoloogia- ja teadmussiirdeks, mis täisliikmelisuse saavutamisel veelgi paranevad. Ettevõtluse rahvusvahelistumise ja teadmusmahukuse kasvatamise kontekstis on ühe viimaste aastate olulisima arenguga. Lisaks pakuti ettevõtjatele ka rahalisi toetusi innovatsiooni kasvatamiseks. Perioodi vältel pakuti innovatsiooni- ja arendusosakuid – toetus on ettevõtjate hulgas populaarne ja aitab otseselt tihendada teaduse ja ettevõtluse kontakte, kasvatamaks majanduse teadmusmahukust ja loodavat lisandväärtust. Jätkub ettevõtja arenguprogramm. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte arenguprogrammi ka EAS teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja individuaalsele vajadusele. Ka TAKid ja klastrid jätkasid riigi raha toel juba enne perioodi algust alustatud tegutsemist ja oma teenuste pakkumist. Oluline valdkond Eesti majandusele on eksport ja välisinvesteeringud. Ekspordi arendamise tegevustest pakuti ekspordinõunike teenuseid, aktiivselt tegutses ärivisiitide kavandamise keskkond visiidid.ee, kus näeb kavandamisel olevaid visiite ning saab visiitidel osalemisele registreeruda. Ekspordialane nõustamine ning kontaktide vahendamine, samuti valdkondlikud koolitused, teabeüritused ja turundus, on pidevad tegevused. Samuti oli EAS aktiivne välisinvesteeringute maandamisel ja sellega seonduvate tugitegevuste pakkumisel potentsiaalsetele investoritele. Suurinvesteeringute puhul pakuti täiendavalt 1 mln eurost toetust investeeringu kohta. Aruandeperioodil jätkusid ka KredExi pakutavad finantsinstrumendid ettevõtjatele ning AS KredEx Krediidikindlustus jätkas ekspordikrediidi väljastamist. Olulise panuse finantsteenuste pakkumisse tõi kaasa Balti Innovatsioonifondide 1 ja 2 loomine, samuti ESTfund. KredExi teenuste roll on ajas pigem kasvav ning ka uue perioodi strateegias jätkatakse liikumist toetustelt finantsinstrumentidele (laenud, käendused, tagatised jms). Kokku panustati vahendeid ettevõtluse kasvustrateegia rakendamiseks 283 mln eurot. Täpsemalt tegevustest, nende saavutatud mõjust ja väljundnäitajatest aruandes endas. 3. Kooskõlastused Eesti ettevõtluse kasvustrateegia lõpparuande kohta kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel lisatakse käesolevale seletuskirjale.  Lisa: Märkused ja nendega arvestamine Koos- Märkus MKMi kommentaar kõlastaja  „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuanne Tallinn 2021 Sissejuhatus Arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ keskendus Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamisele. Peamiseks eesmärgiks oli liikuda 80%-le EL keskmisest tootlikkuse näitajast. Arengukava seadis 5 alaeesmärki: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad, Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid, Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad, Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt ja Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised. Sellest, kuidas eesmärgid täideti, annab ülevaate järgnev strateegia mõju peatükk. Strateegia perioodi sisse jäi ka covid-19 põhjustatud kriisi algus ja vastavad kriisimeetmed. Kriisimeetmeid ja nende mõju käesolev aruanne ei kajasta, kuna need olid erakorralised meetmed kriisiabi andmiseks kannatanud sektoritele, mis ei lähtunud kasvustrateegia raames planeeritud tegevustest ja eesmärkidest. Strateegia mõju Periood 2014–2020 oli Eesti majanduse jaoks küllatki edukas. Kuigi algus oli pigem vaevaline, siis aasta aastalt kasv kiirenes. Perioodi kõige aeglasema kasvuga aasta oli 2015, kui SKP suurenes vaid 1,8%. Kuid juba kaks aastat hiljem oli kasv kiirenenud 5,5%ni. See tähendab, et mitmel aastal oli Eesti majandus nii Balti riikides kui ka regioonis üldiselt kõige kiirema kasvuga majanduseks. Koos sellega kasvas ka meie jõukus. Võttes aluseks SKP ühe inimese kohta jooksevhindades möödusime nii Kreekast kui Portugalist. Endisest idablokist on SKP inimese kohta suurem vaid Sloveenias. Inimese jaoks kõige lähem näitaja ehk palk kasvas samal perioodil ligi 50%. Kui 2014. aastal oli keskmine palk 1005 eurot, siis 2020 jõudis sama näitaja juba 1448 euroni. Seejuures kasvasid reaalpalgad igal aastal ning vahetult enne pandeemiat jõudis hõivatute arv viimase 20 aasta kõige kõrgemale tasemele. Majanduse heal käekäigul oli ilmselt oma osa ka eestlasi kaua vaevanud probleemi lahendamisel ehk sisseränne hakkas ületama väljarännet ning iive muutus perioodi lõpul samuti positiivseks. Seetõttu elas 2020. aasta lõpuks Eestis ca 16 tuhat inimest rohkem kui 2014. aasta lõpus. Kasvustrateegia täitmise edukust mõõdame püstitatud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Kasvustrateegias seatud indikaatorite täitmine on enamalt jaolt graafikus ning lõppeesmärgi saavutamine realistlik. Kõige keerulisem on Eesti 2020 strateegiast tuleneva indikaatoriga erasektori TA kulud, kus seatud sihttasemeteni jõudmine on suurim väljakutse. Aruandes endas on välja toodud, millised meetmed ja tegevused konkreetsete indikaatorite sihttasemete täitmisesse panustavad. Alljärgnevalt lühike ülevaade kasvustrateegia indikaatorite täitmisest. Tööjõutootlikkus EL-keskmisest (allikas: Eurostat) Algtase (2011) 72,7%, sihttase (2020) 80% Viimane saavutustase (2020):82,7% Kommentaar saavutustasemele: Tööjõu tootlikkus kasvas planeeritust kiiremini ning jõudis perioodi lõpuks 82,7%ni. Perioodi jooksul kasvas struktuursete muutuste ja innovatsiooni mõjul majanduse teadmistemahukus. Muuhulgas vähenes töökohtade arv turismisektoris ning hõive kasvas IT sektoris, mis on keskmiselt kõrgema tootlikkusega sektor. Antud indikaator on üks kahest strateegia peaindikaatorist, mistõttu selle täitmine on eriti oluline. Ka on suunatud kõige rohkem tegevusi antud eesmärgi saavutamiseks. Joonis 1 Tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest Sihttase Eesti 85 80 82,7 80 75 70 65 60 55 50 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas: 1 Eurostat Tööhõive määr vanusegrupis 20–64 76% tasemele (allikas: Statistikaamet) Algtase 70,6% (2011), sihttase (2020) 76% Viimane saavutustase (2020) 77,9% Kommentaar saavutustasemele: Areng on olnud oodatust kiirem ja eesmärk aastaks 2020 on täidetud ning nüüd on ülesandeks taset hoida. Eesti on jõudnud tööpuuduse poolest Euroopa Liidu madalaimate hulka ja hõivemäära poolest viiendale kohale. Kuigi kriisi tõttu langes hõive määr 1,2% võrra, siis sellegi poolest sai algselt seatud eesmärk varuga täidetud. Viimaste aastate hea majanduskasv on loonud olukorra, kus enamvähem kõigil, kes soovivad, on võimalus töötada. Seega edasiseks kasvuks ilmselt täiendavat ruumi ei ole. Tegemist on ühega kahest strateegia peamisest indikaatorist, mistõttu on ka selle eesmärgi saavutamine äärmiselt oluline. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 eurot algtase (2011) 1150, sihttase (2020) 1600 Viimane saavutustase (2019): 1568 ettevõtet Kommentaar saavutustasemele: 2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal aastal suureneb vastavate lisanduvate ettevõtete arv 50 võrra. Kui perioodi algul oli lisandumine kiire, siis vahepealsetel aastatel tempo rauges. 2019 oli väga hea aasta ning kiire majanduskasvu tuules kasvasid vast loodud ettevõtted hoogsalt, mistõttu antud indikaatori saavutustase oli isegi graafikust eespool. 2020. aasta eesmärgi saavutamine võib osutuda raskeks, kuna oluliseks saab 2017. aastal loodud ettevõtete ellujäämismäär, mis piirangutest tingitud raskuste tõttu võib oluliselt langeda. Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 3217, sihttase (2020) 4000 Viimane saavutus tase (2019): 3714 Kommentaar saavutustasemele: 2020. aasta andmed ei olnud aruande tegemise ajaks veel Statistikaametisse jõudnud ja seetõttu ei saa neile kommentaari anda. 2020 sihttaseme täitmine sõltub paljuski, kuidas ettevõtted kriisi ajal käitusid. Vähetõenäoline, et suurenes suuremate ettevõtete arv. Seega pigem jääb sihttase täitmata. Läbivalt on Eesti majanduse eripäraks väga iduettevõtete ja alustavate ettevõtete osakaal, millest väljuvate suurte ettevõtete arv on piiratud. Tõsi, omad piirid seab ka majanduse väiksus ja tööjõu kättesaadavuse piiratus viimastel aastatel. Kuna hõivemääras enam kasvuruumi ei ole, siis on kasvamiseks vaja töötajad üle osta teisest ettevõttest või tuua välisriikidest. Mõlemal juhul on palkamine kallim ja keerulisem ning suunab ettevõtteid pigem tootlikkust kasvatama. Erasektori T&A kulutuste osakaal SKP-st (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 1,44%, sihttase (2020) 2% Viimane saavutustase (2019): 0,86% Kommentaar saavutustasemele: Erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. 2011. aastal kui sihttaset seati, mõjutas investeeringute mahtu oluliselt õlisektor. Need investeeringud osutusid pigem ühekordseks ning järgnevatel aastatel kukkus ärisektori TA maht drastiliselt. Nüüd on hakanud TA-le panustamine jälle kasvama. Samas on ka seatud eesmärk väga ambitsioonikas. EL-is on vaid 5 riiki, kes 2019. aastal seda taset täitsid. Ida-Euroopas oli tase oluliselt madalam kui rikkamates riikides. Kuigi Eesti erasektori TA maht on kaks korda kõrgem kui Leedus ja viis korda kõrgem kui Lätis, ei anna see põhjust rahuloluks. Soome on jõudnud 1,83% ja Rootsi lausa 2,44% tasemele. Kuna 2020. aasta SKP nominaalne tase langes ning kuna TA investeeringud on pikaalt planeeritud ning viiakse ellu, siis võib nende tase suhtena SKP-sse kasvada, kuid tõenäoliselt mitte nii kõrgele kui prognoositud. Joonis 2 Erasektori TA kulud osakaaluna SKP-st % EL-27 Eesti 1,6 1,46 1,4 1,2 1 0,86 0,8 0,6 0,4 0,2 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Allikas: 2 Eurostat Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse; allikas: Statistikaamet) algtase (2010) 9,7%, sihttase (2020) 18% Viimane saavutustase (2018): 13% Kommentaar saavutustasemele: Müügitulu uutest toodetest ja teenustest viimase CIS uuringu järgi suurenes. Ettenähtud graafiku järgi oleksime pidanud jõudma 16,3%ni, mis ei ole saavutatud tasemest oluliselt rohkem. Samas on uuringu tulemused olnud küllaltki volatiilsed ja raskesti prognoositavad. Sõltudes igal aastal veidi ka küsitluse metoodikast. Seetõttu on seatud eesmärgi täitmine küll keeruline, aga mitte võimatu. 2020. aasta kohta tulevad andmed 2022 kevadel. Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades (allikas: OECD) algtase (2011) 51%, sihttase (2020) 65% Viimane saavutustase (2020): 66,9% Kommentaar saavutustasemele: Sihttaseme seadmisel eeldati, et Eestis kasvab tootlikkus 1,56 protsendipunkti võrra aastas kiiremini, kui eurotsoonis keskmiselt. Perioodil 2011–2014 oli kasv mõnevõrra kiirem, kuid 2015. aastal toimus tagasiminek ning tootlikkus kaugenes eurotsooni keskmisega võrreldes 55,5%ni. Edasi pöördus Eesti tootlikkus jälle mõnevõrra kiiremale kasvule ja jõudis 2017. aastaks 61%ni (prognoos samaks aastaks oli 60,3%). 2018. aasta kasv oli samuti veidi prognoosist kiirem ning 2020. aastaks seatud eesmärk sai täidetud enneaegselt. Eesti osatähtsus maailmakaubanduses (allikas: WTO) algtase (2011) 0,099%, sihttase (2020) 0,11% Viimane saavutustase (2020): 0,099% Kommentaar saavutustasemele: Eesmärgi saavutamine sõltub paljuski maailma kaubanduse üldisest kasvust. 2020. aastal näitas Eesti eksport mõningast langust. Kaupade ja teenuse eksport langes peamiselt turismiteenuste kahva seisu tõttu 5%. Samas olid ka maailmakaubanduses keerulised ajad. Kuigi liikusime küll eesmärgile lähemale, jäi minimaalselt puudu selle täitmisest. Eksportööride arv (allikas: Statistikaamet) algtase (2012) 11281, sihttase (2020) 15700 Viimane saavutustase (2020): 16 023 Kommentaar saavutustasemele: Eksportööride arv on kasvanud oodatust oluliselt kiiremini ja eesmärk sai täidetud varakult. Kuigi pandeemia pani oma pitseri rahvusvahelisele kaubandusele, ei häirinud see sihttaseme täitmist. Eesti majandus on tugevalt ekspordile orienteeritud ning üha paranevad logistilised võimalused ning parem ligipääs online müügiplatvormidele aitab muuta üha rohkem VKE-sid eksportijateks. Samuti on ekspordi edendamine üks strateegia põhisuundi, millele on suunatud üksjagu ressurssi. Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI – Unit value index; allikas Eurostat) algtase (2011) 130,6 , sihttase (2020) väärtuse kasv kiirem kui EL-is keskmiselt Viimane saavutustase (2020): EL keskmine) +14,8% vs. Eesti +3,8% Kommentaar saavutustasemele: Eesti ei suutnud sihttaset täita. Kuigi võrreldes algaasta ehk 2011. aastaga Eesti ekspordi ühiku väärtus kasvas, jäi see oluliselt alla EL-27 keskmisele kasvule. Rahalises vääringus kasvas Eesti eksport antud perioodil 32%, kuid kasv tuli sellest, et müüsime rohkem ühikuid, mitte ei kasvatanud oluliselt ühiku hinda. Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis (allikas: WEF) algtase (2012) 34. koht, sihttase (2020) 25 Viimane saavutustase (2019): 31. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis mõne koha võrra ja graafikust maha jäänud. 2020. aastal anti välja eriraport kriisi jaoks olulistes teemades ning tavapärast edetabelit ei koostatud. Seega ei ole teada, kas eesmärk sai täidetud. Arvestades eesmärki ja 2019. aasta tulemust jäi eesmärk pigem täitamata. Eesti positsioon Doing Business edetabelis (allikas: Maailmapank) algtase (2012) 21, sihttase (2020) 15 Viimane saavutustase (2020): 18. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud varasemalt saavutatud 12 kohalt 6 koha võrra. Kuigi punktisumma on halvenenud vähe, on teised riigid oma ettevõtluskeskkonda kiiremini parandanud. Suuremad puudujäägid on Eestil väikeinvestorite kaitse ning ettevõtte likvideerimisega seotud teemadel. Viimati nimetatud tõi ka 2020. aastal Eesti punktisummat allapoole. Eestis võtab ettevõtte likvideerimine aega 3 aastat (arenenud riikides 1,7) ja ühe dollari kohta saab tagasi vaid 36,1senti (arenenud riikides 70,2). Hästi läheb Eestil kinnistuga seotud teemades ja lepinguõiguses, kus oleme mõlemal juhul maailma esikümnes. Ligipääs laenukapitalile Algtase (2013) 2,8, sihttase (2020) 3,8 Viimane saavutustase (2019) 4,3 Kommentaar saavutustasemele: Eestis on ligipääs laenukapitalile paranenud aasta-aastalt, kuid 2018. aastal hakkas näitaja langema. Hetkel on eesmärk täidetud, aga lõplik tulemus aastal 2020 sõltub väga palju globaalsetest arengutest ja keskpankade rahapoliitika suunast. Samuti on olulisel kohal krediidipakkumine tekkinud kriisi raames. Kuna tavapärast raportit aastal 2020 ei koostatud, siis puuduvad andmed, mis lõplikuks tulemuseks kujunes. Tõenäoliselt sai eesmärk saavutatud, kuna hoolimata kriisist ettevõtetel rahastamisega suuremaid probleeme ei tekkinud ning keskpankade helde rahapoliitika hoidis laenukraanid lahti. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv Algtase (2012) 580, sihttase (2020) 780 Viimane saavutustase (2018) 1413 Kommentaar saavutustasemele: 2018. aastal näitaja suurenes. Samas suurenes ka valimis olnud ettevõtete arv, mistõttu on tegelikule koostööle raske hinnangut anda. Ainult innovatsioonialast koostööd näitas 766 ettevõtet, neile lisaks tegi teadus- ja arendustegevuse alast koostööd veel 647 ettevõtet. Ajapikku on metoodika muutunud, kuid esialgse mõtte kohaselt loetakse kokku nii innovatsioonialase kui ka TA alase koostöö tegijad. Näitaja on läbi erinevate küsitluste küllaltki volatiilne, mistõttu on 2020 taset raske prognoosida, aga pigem on eesmärgi täitmine tõenäoline. 2020. aasta andmed tulevad 2022 kevadel. Strateegia sisutegevused Sisutegevuste ülevaate peatükis anname ülevaate meetmetest ja meetme raames toetatud ettevõtjate või pakutud teenuste arvust (väljundnäitajatest). Kuna meetmete eesmärk on saavutada mõju tervikuna ning leevendada kitsaskohti, et mõju saaks avalduda, ei ole iga meetme lõikes mõju käsitletud, vaid on toodud numbriline info pakutud teenuste hulgast. Mõju käsitleb eelnev, strateegia mõju peatükk. Järgnevalt välja toodud tegevused ei panustanud ainult ühte viiest meetmest, erinevad meetmed täiendasid üksteist ning tekitasid sünergiat. Samas jäi sünergia „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI)“ strateegiaga nõrgaks. See puudujääk on kavas ületada kui kahe eraldi arengukava asemel jõustub ühtne „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“. Alaeesmärk 1: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad Meede 1: ärimudel Nõustamise pakkumine alustavatele ettevõtjatele Alates 1.04.2019 tegeleb MAKidelt baasnõustamise tellimise ja korraldusliku poolega EASi asemel RTK. Perioodist 1.04.2019 kuni 2020 aasta lõpuni toimus baasnõustamisi MAKides 9925, tegevuste eelarveks oli 2 325 437 eurot. Lisaks alustavatele pakutakse nõustamisteenust ka tegutsevatele ettevõtjatele. Eelnevalt rahastati nõustamisteenuse tellimist EASi poolt summas 4 234 407 eurot. Nõustati üle 25 000 potentsiaalse, alustava ja tegutseva ettevõtja. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmine Ettevõtlusteadlikkuse tegevustes osales 25 179 ettevõtet ja eraisikut, neist 3 201 ettevõtet. Kuna teadlikkuse tõstmise tegevused on suunatut ka potentsiaalsetele tulevastele ettevõtjatele, on otstarbekas lugeda ka kasu saanud eraisikuid, kes veel ettevõtjad ei ole. Perioodi jooksul viidi läbi 127 erinevat koolitust ja teabeüritust. Keskmine osalejate hinnang ürituste kasulikkusele oli 8,9 punkti 10st võimalikust. Tegevuste eelarve oli 18,36 mln eurot. Stardilaen ja stardilaenu käendus SA KredEx väljastas perioodi jooksul 54 stardilaenu summas üle 1,9 mln euro. Samuti väljastati 49 stardilaenu käendust summas üle 1,3 mln euro. Starditoetuse pakkumine Alates 01.04.2019 võttis starditoetuste menetlemise EASilt üle Riigi Tugiteenuste Keskus. RTK langetas alates toetuse menetlemise ülevõtmisest kuni perioodi lõpuni 189 rahuldamisotsust kokku toetussummas 2,77 mln eurot. EAS toetas eelnevalt 335 alustavat ettevõtjat summas 5,15 mln eurot. Ettevõtl(ikk)usõppe arendamine kõigil haridustasemetel Tegevuse raames töötati välja 16 moodulit. Ettevõtlusõppe täienduskoolitusel on osalenud pea 3000 inimest. Mitmed koolid osalevad nii haridusprogrammis " Ettevõtlik kool" kui õpilasfirmade programmides ja viivad läbi ettevõtlusõpet. Ettevõtlikust propageerivatel seminaridel, inspiratsiooni- ja motivatsioonipäevadel on osalenud üle 8000 inimese. Üle 400 õppeasutuse osalevad ettevõtlusprogrammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul. Varase faasi fondifond Kokku pakkus finantseerimist aruandeperioodil 3 fondi: ESTFund, BIF (Baltic Innovation Fund) 1 ja BIF 2. ESTFund toetas 27 investeeringut kogumahus 21,7 mln eurot. BIF 1 abil teostati 63 investeeringut mahus 10,9 mln eurot. BIF 2 on aasta 2020 lõpu seisuga toetanud 3 investeeringut summas 1,4 mln eurot. Alaeesmärk 2: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid Meede 2: arendus ja tootmine Rahvusvahelised koostöövõrgud Osalemaks rahvusvahelises koostöös, võimaldamaks edukamat teadmus- ja tehnoloogiasiiret Eesti ettevõtetesse, aga arendamaks ka teaduskoostööd, võttis Eesti eesmärgiks liituda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN). Perioodi viimastel aastatel toimus aktiivne ettevalmistav töö, läbi viidi enesehindamine, allkirjastati ja ratifitseeriti liitumisleping. Eestist sai CERNi assotsieerunud liige 1. veebruaril 2021. Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmeks 2015 aastal, kui Eesti liitus ESA konventsiooniga. ESA konventsioon näeb liikmesriikidele ette võimaluse osaleda ESA tegevuses valikuliselt, panustades rahaliselt oma riigi tööstusele ja teadusele kõige paremini sobivatesse tegevustesse. Liitumisjärgselt oli Eesti iga aastane panus ESA valikprogrammidesse 1,6 miljonit eurot, mis investeeriti üldise tehnoloogia arendamise programm (GSTP) ka Maa kaugseire programmi (EO). ESA konventsioon näeb ette ESA-sse liikmesriigi poolt panustatud rahaliste vahendite õiglase tagastuse (fair return) kõigile liikmesriikidele riigi ettevõtete ja ESA vahel sõlmitud lepingute kaudu. Ideaalis on geotagastuse koefitsient 1,0. Eesti geotagastuse määr oli alates 2020. aasta 4. kvartali lõpuks 1,62. Eesti tehnoloogiaettevõtted ja avalik sektor teevad head tööd ja on suutnud kogu ESA-sse investeeritud raha Eestisse tagasi tuua. Innovatsiooni- ja arendusosak Meetme raames sai toetust 688 ettevõtet. 459 ettevõtet tegi innovatsiooniteenuse pakkujaga esmakordselt koostööd. Meetme raames tehti rahastamisotsuseid mahus 6,93 mln euro eest. Ettevõtja arenguprogramm Ettevõtja arenguprogrammist on abi saanud 165 ettevõtet. Neist 89 on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust ja 104 on tutvustanud ettevõtte jaoks uut toodet või teenust. 46,8 mln euro ulatuses on programmi raames teostatud kaasnevaid erainvesteeringuid. Meetme raames toetati ettevõtjaid 81,1 mln euro ulatuses. Tööstuslaen Kokku väljastati tööstuslaenu 36 kliendile 72 korral. Väljastatud laenu maht oli 7,8 mln eurot. Kapitalilaen Kapitalilaenu väljastati 5 ettevõttele 5 korral. Väljastatud laenu maht oli 3,7 mln eurot. Võrkudega liitumise programm Kokku toetati 75 ettevõtjat. Võrkudega liitumise programmi raames võeti kohustusi 3,06 mln euro ulatuses. Digidiagnostika toetus Perioodi jooksul toetati kokku 115 ettevõtet summas 1,27 mln eurot. Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus Toetust sai 24 ettevõtet. Rahastamisotsuseid langetati 2,93 mln euro ulatuses. Tootearenduse toetus Toetust sai 18 ettevõtet. Ettevõtete tootearendust toetati 2,49 mln euro eest. Alaeesmärk 3: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad Meede 3: müük ja turundus Ekspordi arendamise omategevused Kokku kasutas erinevaid teenuseid 3 632 ettevõtjat. Ekspordi omategevuste raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid teenuseid, nt tuge välisturgudel (ekspordinõunike võrgustik, assotsieerunud konsultandid), ärivõimaluste loomist (välismessidel osalemine, kontaktreiside korraldamine, sourcing teenuse osutamine), samuti ekspordi infoteenuseid, nõustamist, koolitusi, tasulisi nõustamisteenuseid. Kokku pakuti 31 erinevat teenust. Programmi raames viidi läbi 247 teabeüritust ja turundustegevust. Programmist tuge saanud ettevõtjate ekspordikasv oli 14% kõrgem Eesti keskmisest. Tegevuste eelarve oli 23,34 mln eurot. Ekspordilaen Ekspordilaenu väljastati 5 kliendile 7 korral. Väljastatud laenu maht oli 7,7 mln eurot. Ekspordikindlustus AS KredEx Krediidikindlustus sõlmis perioodil kokku 745 kindlustuslepingut, mille raames kindlustatud käive oli ligikaudu 3,9 miljardit eurot. Seega on KredEx Krediidikindlustus andnud märkimisväärse panuse Eesti ettevõtjate eksporditehingute riskide maandamiseks. Lisainfot AS KredEx Krediidikindlustuse tegevuse kohta leiab: https://kredex.ee/et/kes-me-oleme/kredex-krediidikindlustus Välismessitoetus Toetust sai 82 ettevõtet. Välismessidel osalemist toetati 2,72 mln euro ulatuses. Vastutustundliku ettevõtluse arendamine Vastutustundliku ettevõtluse arendamine on toimunud pigem ad hoc tegevuste baasilt. TTJAs asub Eesti vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkt, mille põhiliseks ülesandeks OECD juhiste rakendamise jälgimine ning võimalike vaidluste lahendamine. Põhilised tegevused ongi olnud seotud OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtetele. Aprillis 2019 sõlmisid 24 riigiosalusega ettevõtet MKM-is vastutustundliku ettevõtluse (VE) kokkuleppe, millega soovitakse olla sarnastele ettevõtetele eelkõige eeskujuks. Kokkuleppega kutsuti üles ka teisi riigietevõtteid pöörama suuremat tähelepanu vastutustundliku ettevõtlusega seonduvatele küsimustele. EXPO Eesti osales 2015 Milano EXPOl Itaalias ja osaleb 2021 Dubai EXPOl, mis aasta võrra edasi lükati. Eesti osalemine Milanos oli edukas, paviljoni külastas 3,43 mln inimest, ekspositsioonis osales 40 ettevõtjat ning kontakti hind oli 1,4 eurot inimese kohta. Ekspositsiooni disaini kategoorias sai Eesti paviljon pronksmedali. Osalemise eelarveks kujunes 4,9 mln eurot. Rahvusvahelistumise programm Programm aitas kaasa 1,14 mld euro eest investeeringute tegemisse, mille tagajärjel loodi 7514 töökohta. Programmi eelarveks kujunes 18,3 mln eurot. Alaeesmärk 4: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Meede 4: konkurentsipositsioon Tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos (OSKA sisend) OSKA on nüüdseks teinud nö ringi peale kogu majandusele ehk koostanud ülevaated tööjõu- ja oskuste vajadusest kõigi valdkondade kohta: https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/. Lisaks on koostatud kokkuvõtlikud raportid (Eesti tööturg täna ja homme) ning temaatilisi ülevaateid (töötlev tööstus, valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadus, COVID-19 mõju). OSKA tulemused on lisatud haridusportaali edu.ee (http://edu.ee/oska). OSKA on üle võtmas prognoosi koostamist MKMilt, mistõttu eeldatavalt 2021. aastal koostatakse MKMis viimast korda tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos, mida OSKA on kasutanud ühe sisendina. Tervikliku süsteemi loomine ja tegevuskava "Work in Estonia" ellu viimine Terviklik tegevuskava koostati. „Work in Estonia“ programm viidi ellu vastavalt programmi tegevuskavale. Värbamistoetust sai 387 välisspetsialisti ning nõustati 6887 spetsialisti. „Work in Estonia“ kanalite kaudu kandideeris töökohtadele ligi 45 000 töötajat. Programmi eelarve oli 3,8 mln eurot. Eesti ettevõtjate nõustamine välisturul ja välisinvesteeringute kaasamine Välisinvesteeringute kaasamise tegevused on näiteks välisesindajate võrgustiku arendamine, proaktiivne müügitöö, sektoripõhiste väärtuspakkumiste koostamine, kontaktvõrgustiku arendamine ja kommunikatsioon, investeerimispäringutele vastamine ja sissetulevate investorvisiitide läbiviimine, olemasolevate investorite järelteenindus. Kokku kasutas selliseid teenuseid 6406 ettevõtet. Kasusaajate ekspordimaht oli 9% kõrgem Eesti keskmisest. Tugiteenus- ja arenduskeskuste toetus Kokku on toetatud 10 ettevõtet, kellest 2 on tutvustanud ettevõtte jaoks uut toodet või teenust. Erainvesteeringuid on kaasatud 1,8 mln euro eest. Suurinvestori toetusmeede Meetme raames toetati kokku 3 ettevõtte investeeringu tegemist. Meetme eelarve oli 5 mln eurot. Koos riigipoolse toetusega investeeriti üle 11 mln euro. e-Estonia showroom Perioodi jooksul külastas esitluskeskust 2754 delegatsiooni, e-Estonia showroomi eelarve oli 4,02 mln eurot. Ühtlasi korraldati 862 ärikohtumist. E-residentsus E-residentide poolt loodi 12 590 ettevõtet. Viimasel kahel aastal on mõõdetud ka programmi majanduslikku mõju (laekunud maksud ja riigilõivud). Kahe aasta jooksul oli majandusliku mõju ulatus 35 mln eurot. E-residentsuse programmi eelarve oli 10,53 mln eurot. Eesti turunduskontseptsioon Programmi edukust mõõdetakse indikaatoriga toolbox.estonia.ee kasutajate rahulolu Eestit tutvustavate materjalide teenuskeskkonnaga (CSAT (Customer Satisfaction Score) meetodil, skaalal 1-10. Perioodi lõpuks kujunes rahuloluindeksiks 8,31 punkti. Eelarveks perioodi kohta kujunes 1,94 mln eurot. Ehituslubade taotlemise protsessi lihtsustamine ja kiirendamine 2016. aastal tekkis elektroonilise menetluse võimalus, samuti jätkuvad erinevad infotehnoloogilised ja protsessi arendused. Doing Business pingereas on Eesti ehituslubade menetlemise lihtsuselt maailmas 19. kohal 190 riigi arvestuses. Valdkonnas on kokku lepitud ehituse pikk vaade, mille alusel kavandatakse jätkutegevusi. Investorkaitse tõhustamine Ühinguõiguse revisjoni raames on välja töötatud Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõud. Väikeosanike õiguste kaitse osas on Eesti positsioon Doing Business pingereas hetkel 79, 190 riigi arvestuses, mis näitab, et meil on suur tõusupotentsiaal. Maksejõuetusmenetluse protsessi tõhustamine Läbi viidi maksejõuetuse revisjon. Valmis pankrotiseaduse muudatus, mis on osalt jõustunud, 1.01.2022 jõustuvad osad muudatused. Muudatused loovad eeldused pankrotimenetluse tõhustamiseks, mis tähendab menetluse läbiviimise tempo tõusu ning võlausaldajatele paremaid võimalusi oma raha tagasi saamiseks. Hetkel asub Eesti Doing Business pingereas maksejõuetuse kategoorias 54. positsioonil, mis näitab, et meil on võimalus oma protsesse tõhustada ja parandada. Ettevõtjate aruandluskohustuse vähendamine Läbi viidi nullbürokraatia projekt. Nullbürokraatia rakkerühm lõpetas töö ja valitsus kiitis heaks rakkerühma lõppraporti, mitmed tegevused ellu viidud, osade elluviimine jätkub. Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine Toetust sai 301 ettevõtet ning loodi 120 töökohta. Meetme eelarve oli 2,07 mln eurot. Loomemajanduse tugistruktuuride arendamine Mitterahalist abi sai 4191 ettevõtet. Meetme eelarve oli 5,59 mln eurot. Loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine Mitterahalist abi sai 101 ettevõtet. Meetme eelarve oli 5,36 mln eurot. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid) Toetust sai 2 ettevõtet summas 14 400 eurot. Projekti tulemusel saavutatud taotleja ekspordi müügitulu oli 22 000 eurot. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) Mitterahalist abi sai 94 ettevõtet ning läbi viidi 2 suurprojekti. Meetme eelarve oli 1,49 mln eurot. Loomemajandusealase teadlikkuse tõstmine Mitterahalist abi sai 526 ettevõtet ning läbi viidi 27 teadlikkuse kasvatamise üritust. Meetme eelarve oli 2,5 mln eurot. Loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine Mitterahalist abi sai 296 ettevõtet ning läbi viidi 49 teadmiste ja oskuste suurendamise üritust. Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine Toetatud projektist kasusaanud ettevõtete arv oli 467. Meetme raames valminud objektide/soetatud seadmete arv oli 64. Meetme eelarve oli 3,86 mln eurot. Alaeesmärk 5: Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised Meede 5: kasvualad Tehnoloogiaarenduskeskused TAKide kaudu sai toetust 123 kasvualadesse kuuluvat ettevõtet. TAKide ja TAKide ettevõtluspartnerite arv, kes tuli turule turu jaoks uute toodete, teenuste või tehnoloogiatega oli 69 ning TAKide ja TAKide ettevõtluspartnerite arv, kes tuli turule ettevõtte jaoks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiatega oli 75. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest oli 20,4%. Klastrid Klastrite raames sai toetust 313 kasvualadesse kuuluvat ettevõtet. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv oli 259. Klastri ettevõtluspartnerite uutest või oluliselt muudetud toodetest ja teenustest saadava müügitulu suhe kogu müügitulusse oli 21,4%. Klastreid ja tehnoloogiaarenduskeskusi toetati kokku 45,47 mln euro eest. Innovatsiooni toetavad hanked Programmi raames pakutud teenuste (teabepäevad, trükised, infomaterjalid, juhendid jms) arv oli 29. Kokku pakkus innovaatilisi lahendusi 15 ettevõtet. Programmi raames viidi läbi 10 innovatsiooni toetavat hanget. Tegevuste raames võeti kohustusi 2,92 mln euro eest. Start-up Estonia 2.0 Potentsiaalseid ja tegutsevaid iduettevõtjaid tuvastati 56 150. Toetat1 1 ettevõtet, kes tutvustas turu jaoks uut toodet või teenust. Kokku sai programmist abi 8 417 ettevõtet. Programmi raames tehti kulutusi 7,58 mln euro ulatuses. Eelarve „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ panustas perioodil 1.01.2014–31.12.2020 Eesti majandusse toetuste, teenuste ja tugitegevustena kokku 283 mln eurot. Sellele lisandusid KredExi poolsed finantsinstrumendid, mida finantseeriti summas 100 mln eurot (laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine 52 mln ja varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks 48 mln). Meetmete raames jätkub kohustuste võtmine ja väljamaksete tegemine ka strateegia kehtivusperioodi lõppemise järgselt. 2023. aasta lõpuks peavad kõik tegevused lõpetatud ja väljamaksed tehtud olema, eesmärgiks on, et rahastamis otsused (kohustused) oleks tehtud 2021 lõpuks. Järeldused Arvestades arengukava mahtu, teostatud tegevuste hulka ning saavutatud mõju, võib hinnata, et arengukava elluviimine on evinud märkimisväärset positiivset mõju Eesti majandusele ja ettevõtluskeskkonnale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/21-1096 - „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuande esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8158347-20ef-4055-b1e0-b43f6b746d8c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8158347-20ef-4055-b1e0-b43f6b746d8c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main