dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. august 2021
Viit
1-12/1681-1
Registreeritud
13. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2021 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Erle Toiger
Lahendamise tähtaeg
6. september 2021

Failid

  • 📎1.1-10.15806-1 13.08.2021 Väljaminev kiri.asice1452 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 13.08.2021 nr 1.1-10.1/5806-1 Riigihangete registri põhimääruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 15 tööpäeva jooksul pärast eelnõu EIS-s kättesaadavaks tegemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): Lisa 1 Riigihangete registri põhimääruse muutmise eelnõu Lisa 2 Riigihangete registri põhimääruse muutmise eelnõu lisa Lisa 3 Riigihangete registri põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri Triin Paljak 611 3267 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 08.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 181 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruses nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on nimetatud riigihangete seaduse § 181 lõikes 5. (2) Registri volitatud töötleja on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab registri pidamise eest vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja kavandab selle arendamist; 2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registri juurdepääsupiiranguga andmetele ja otsustab õigustatud huvi korral andmekogu arhiiviandmetele juurdepääsu õiguse andmise; 3) juhendab kasutajaid registri kasutamisel; 4) tagab registri pidamiseks ning hooldus- ja arendustöödeks vajalikud rahalised vahendid. (2) Volitatud töötleja: 1) haldab, majutab ja arendab registrit vastavalt vastutava töötleja juhistele ja õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab registri turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu registrile; 3) töötleb andmeid kooskõlas õigusaktidega määruses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tagab vastutavale töötlejale registri andmete nõuetekohase väljastamise; 5) täidab vastutava töötleja poolt pandud kohustusi ja antud juhiseid. (3) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja tagavad registriandmete andmeturbe, sealhulgas nende tervikluse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse, samuti registri pidamise ning registrisse kantud andmete töötlemise, kaitse, säilimise ja arhiveerimise füüsiliste, organisatsiooniliste ja infotehnoloogiliste meetmetega. (4) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.“ 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „protokollid“ sõnaga „otsused“; 5) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 9 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ühishankega“ sõnadega „või toetuse saajate ühise ostuga“; 8) paragrahvi 9 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „riigihanke“ sõnadega „ja toetuse saaja ostu“; 9) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) viide eelnevale riigihankele või turu-uuringule.“; 10) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija ja toetuse saaja esitab teabe hankija ja toetuse saaja liigi, tüübi ja põhitegevuse kohta ning enda kontaktandmed (aadress, üldine veebiaadress, hankijaprofiili veebiaadress (kui olemas), üldine e-posti aadress) ja kontaktisiku kontaktandmed (nimi, e-posti aadress, telefoninumber, riik).“; 11) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kontrollasutus esitab teabe kontrollasutuse kontrolli õiguse aluse kohta ja kontaktandmed (aadress, üldine veebiaadress, e-posti aadress) ning kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoninumber, riik).“; 12) paragrahvi 13 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Registrisse esitatakse riigihanke menetluse, kvalifitseerimissüsteemi, ideekonkursi ja toetuse saaja ostu kohta järgmised andmed:“; 13) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) alltöövõtjate kontrollimise tingimused.“; 14) paragrahvi 14 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:: „41) teave Tellija kohta;“; 15) paragrahvi 14 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega „alltöövõtjate ja“; 16) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „hankija, ettevõtja“ sõnadega „hankija, toetuse saaja, ettevõtja, kontrollasutus“; 17) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigihanke“ sõnadega „ja toetuse saaja ostu“; 18) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „riigihankega“ sõnadega „või toetuse saaja ostuga“ ning peale sõna „ja“ sõnaga „riigihanke“; 19) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hankija“ sõnadega „ja toetuse saaja“; 20) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmetele tagatakse ööpäevaringne juurdepääs registris.“; 21) paragrahvi 21 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) hanke volitatud isik; 4) hanke vastutav isik;“; 22) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) registri peakasutaja;“; 24) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–17 järgmises sõnastuses: „12) hankija esindaja; 13) hankija peakasutaja; 14) taotluse/pakkumuse volitatud isik; 15) taotluse/pakkumuse vastutav isik; 16) kontrollasutuse esindaja; 17) kontrollasutuse peakasutaja.“ 25) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „määrab“ sõnaga „registri“; 26) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Jaak Aab Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Riigihangete registri põhimäärus“ lisa Nimetus Kirjeldus Anonüümne kasutaja ehk süsteemis tuvastamata isik, kellel on võimalik: otsida, sirvida ja trükkida hankeid ja nende teateid; koostada, sirvida ja trükkida avalikke aruandeid; IGAÜKS otsida vaidlustusi ja andmeid ning koondada statistikat; vaadata ja laadida alla hanke alusdokumente; vaadata hankija selgitusi huvitatud ettevõtjate enne esitamise tähtaega esitatud küsimustele; registreeruda registri kasutajaks. Süsteemis tuvastatud isik, kellel on võimalik: kasutada kõiki rolli „Igaüks” võimalusi; hallata enda (kontakt)andmeid; HUVITATUD ISIK salvestada otsinguid ja hallata enda infotellimusi; Äriregistris esindusõigust omaval isikul end seostada esindatava ettevõtjaga. registreerida uus hankija ja ettevõtja. Huvitatud isikul, kes on registreeritud hankija esindajaks, HANKIJA ESINDAJA on võimalik: kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik“ võimalusi; koostada ja menetleda hankeid hanke meeskonnas volitatud isiku rollis. Huvitatud isikul, kes on registreeritud hankija HANKIJA PEAKASUTAJA peakasutajaks, on võimalik: kasutada kõiki rolli „Hankija esindaja” võimalusi; koostada ja menetleda hankeid hanke meeskonnas vastutava isiku rollis; muuta kõikides hankija hangetes hanke vastutavat isikut; hallata hankija andmeid (sh lisada/eemaldada hankijaga seotud isikuid). Hankija peakasutajal või esindajal, kes on määratud hanke volitatud isikuks, on võimalik: kasutada kõiki vastavalt rollide „Hankija esindaja“ või Hankija peakasutaja“ võimalusi; lisada/muuta hanke teateid ning nende andmeid (sh meeskonda) HANKE VOLITATUD ISIK hangetes, mille hanke meeskonda ta on lisatud; menetleda hankeid, mille hanke meeskonda ta on lisatud; osaleda teabevahetuses ja saada teavitusi hangetes, mille meeskonda ta on lisatud; esitada teateid registrile hangetes, mille meeskonda ta on lisatud. Hankija peakasutajal, kes on määratud hankija vastutavaks HANKE VASTUTAV ISIK isikuks, on võimalik: kasutada kõiki rolli „Hanke volitatud isik” võimalusi. muuta hanke vastutavat isikut. Hindaja rollis kasutajal on võimalik: HINDAJA kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik” võimalusi; Nimetus Kirjeldus vaadata pakkumusi ja lepingu dokumente hankes, mille meeskonda ta on lisatud; kontrollida pakkumuse vastavust ning hinnata pakkumusi hankes, mille meeskonda ta on lisatud; allkirjastada otsuseid hankes, mille meeskonda ta on lisatud. Pakkuja esindaja või pakkuja peakasutaja, kes on TAOTLUSE/PAKKUMUSE määratud taotluse/pakkumuse volitatud isikuks, on VOLITATUD ISIK võimalik: kasutada vastavalt „Pakkuja esindaja“ või „Pakkuja peakasutaja“ rolli võimalusi; lisada/muuta taotluse/pakkumuse andmeid; taotlusi/pakkumusi allkirjastada ja esitada; osaleda taotluse/pakkumusega seotud teabevahetuses. Pakkuja esindaja või pakkuja peakasutaja, kes on TAOTLUSE/PAKKUMUSE määratud taotluse/pakkumuse vastutavaks isikuks, on VASTUTAV ISIK võimalik: kasutada kõiki rolli „Taotluse/pakkumuse volitatud isik“ võimalusi; saada teavitusi otsuste kohta. Huvitatud isikul, kes on registreeritud pakkuja esindajaks, on võimalik: kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik” võimalusi; PAKKUJA registreeruda hanke juurde hankes aktiivseks osalemiseks ESINDAJA (osaleda teabevahetuses ning saada teavitusi hanke teadete ja dokumentide muudatustest); koostada, allkirjastada ja esitada taotlusi/pakkumusi. Huvitatud isikul, kes on registreeritud pakkuja peakasutajaks, on võimalik: PAKKUJA kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik” võimalusi; PEAKASUTAJA kasutada Pakkuja esindaja võimalusi; lisada uut pakkuja peakasutajat või esindajat; muuta oma pakkujaga seotud taotluste ja pakkumuste meeskondi. KONTROLLASUTUSE Huvitatud isikul, kes on registreeritud kontrollasutuse ESINDAJA esindajaks, on võimalik: kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik“ võimalusi; vaadata hanke andmeid, alusdokumente, otsuseid, teabevahetust, pakkumusi/taotlusi ja lepingudokumente hankes, mille meeskonda ta on lisatud vaatlejaks. KONTROLLASUTUSE Huvitatud isikul, kes on registreeritud kontrollasutuse PEAKASUTAJA peakasutajaks, on võimalik: kasutada kõiki rolli „Kontrollasutuse esindaja” võimalusi; lisada ja hallata kontrollasutusega seotud isikuid. Süsteemis tuvastatud vaidlustuskomisjoni liige, kellel on VAIDLUSTUS võimalik: KOMISJONI kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik” võimalusi; LIIGE lisada/muuta hanke vaidlustusi; Nimetus Kirjeldus vaadata pakkumusi, lepingu dokumente ja hanke otsuseid hangetes, kus on lisatud vaidlustus. Kontrollijal on võimalik: kasutada kõiki rolli „Huvitatud isik” võimalusi; KONTROLLIJA vaadata hangete andmeid, alusdokumente, otsuseid, teabevahetust v.a taotlused/pakkumused ja lepingu dokumendid. Süsteemis tuvastatud isik, kellel on võimalik: kasutada kõiki rolli „Kontrollija“ võimalusi; vaadata läbi avaldamiseks esitatud hanke teateid, lisada neile märkusi, tagastada teateid täiendamiseks hankijale, kinnitada ja avaldada teateid; REGISTRI PEAKASUTAJA hallata süsteemi kasutajaid ja nende õigusi; hallata hankijate, pakkujate ja kontrollasutuste andmeid ning nendega seotud isikuid; hallata süsteemi klassifikaatoreid ja parameetreid; määrata hankeid ühelt hankijalt teisele. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu juurde seletuskiri 1. Sissejuhatus 15. märtsil 2019. a jõustusid riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) muudatused, millega võimaldati peale hankijate kasutada riigihangete registrit lisaks hankijatel ka toetuse saajatel toetuse saaja ostude läbiviimiseks. Lisaks toetuse saaja ostude registrisse lisandumisele vajas täiendavat reguleerimist riigihangete registris andmete säilitamist, arhiveerimist ja kustutamist puudutav, kuna 15. märtsi 2019. a muudatusega kehtestati juurdepääsupiirang riigihangete registris ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute andmetele, mis puudutasid isiku haridust, kutsekvalifikatsiooni, kogemust, süüteo korras karistatust, maksuvõlaga ja muud sarnast. Lisaks andmete säilitamisele on registrisse lisandunud ka muid arendusi, nt turu-uuringu läbiviimise võimalus, mis lihtsustavad vastavalt kas hankijate riigihangete või toetuse saajate poolset toetuse saaja ostude läbiviimist riigihangete registris. 2007. a. lõpuni kehtis andmekogude seadus, mis lähtus eeldusest, et registrite vastutavad töötlejad on ministeeriumid ning ministeeriumi haldusala asutused andmekogude pidajatena olid volitatud töötlejad. Antud loogikast lähtudes on ka riigihangete registri vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium ning volitatud töötlejaks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Eeltoodust hoolimata polnud volitatud töötlejat senini õigusakti tasandil määratletud, kuigi 15. märtsi 2019. a RHS redaktsiooni § 181 lõige 5 sätestab, et riigihangete registri volitatud töötleja sätestatakse põhimääruses. Riigihangete registri põhimääruse muutmisega määratakse riigihangete registri volitatud töötlejaks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Lisaks sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, mis varasemalt tulenesid vastutava ja volitatud töötleja vahelisest teenuseleppest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Triin Paljak ([email protected], tel 611 3267) ja riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Maarika Tork ([email protected], tel 611 3693). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected], tel 611 3549). 2. Eesmärk Eelnõu peamisteks eesmärkideks on RHS muudatustest tingitult riigihangete registri põhimääruse kooskõlla viimine RHS-iga ning vastutava ja volitatud isiku ülesannete sätestamine. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 30 punktist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 2. Registri pidamise eesmärgid on sätestatud RHS § 181 lõikes 1. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 59 lõikest 1 tulenevalt ei taasesitata määruse tekstis õigusakti sätet. Samasisulise sätte sisaldumine nii riigihangete seaduses kui ka riigihangete registri põhimääruses on asjatult dubleeriv ja segadusttekitav, mistõttu tagatakse paragrahvi kehtetuks tunnistamisega suurem õigusselgus ja õiguskindlus. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3. Registri vastutava töötlejana on alates 15.03.2019 RHS § 181 lõikes 5 nimetatud Rahandusministeerium. Õigusakti sätte taasesitamine pole vajalik ning oleks vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-ga 59. Eeltoodust tulenevalt piisab viitest riigihangete seaduse vastavale sättele. RHS § 181 lõike 5 kohaselt sätestatakse registri volitatud töötleja riigihangete registri põhimääruses. Volitatud töötleja definitsiooni pole varasemalt õigusaktides sätestatud, kuid riigihangete registri aina keerukama ülesehituse ning ulatuslikumate ülesannetega on õigusaktis vaja täpsustada Rahandusministeeriumi ning registri volitatud töötleja ülesannete täpne jaotumine. Punktidega 3, 4 ja 6 täiendatakse määrust vastutava ja volitatud töötleja ülesannete jaotusega. Antud täiendus on vajalik, kuna senini polnud vastutava ja volitatud töötleja ülesanded õigusaktis reguleeritud, kuid arvestades riigihangete registri keerukuse pidevat suurenemist tuleb vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, mis on seni reguleeritud koostööleppe vormis, reguleerida ka õigusaktis. Register on vahendiks riigihangete läbiviimisel, mille korrektse ning seadusele vastava läbiviimise eest vastutavad hankijad. Vastutava töötlejana tagab Rahandusministeerium, et riigihangete registri arendamisel järgitaks riigihangete seaduses ja direktiivides sätestatud korda ning et hankijatele oleks tagatud võimalus viia riigihankeid läbi vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale. Volitatud töötlejal on võimalik teha vastutavale töötlejale registri arendamiseks ettepanekuid. Volitatud töötleja tellib registri arendustööd koostöös vastutava töötlejaga ning vastavalt vastutava töötleja juhistele. Vastutus registri majutamiseks ja toimimiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna tehnilise valmisoleku, andmete tervikluse, kaitse ja säilimise eest langeb volitatud töötlejale. Rahalised vahendid registri arendamiseks vajalikeks töödeks annab vastutav töötleja. Õigustatud isikutele riigihangete registri juurdepääsupiiranguga andmetele ligipääsu tagamise ning registri andmete nõuetekohase väljastamise eest vastutab vastutav töötleja. Volitatud töötleja tagab riigihangete registri tehnilise valmisoleku kasutajate registreerimiseks ning kasutajarollide seadmiseks. Kasutajad esitavad Rahandusministeeriumile riigihangete registri vahendusel taotluse enda registri kasutajana registreerimiseks või sisenevad registrisse kasutades selleks ID-kaarti. Rahandusministeerium vaatab laekunud taotlused läbi ning seob kasutaja hankija või kontrolliasutusega ning määrab kasutajale kasutajarolli. Andmetele juurdepääsupiirangute seadmisel ja õigustatud isikutele registrist andmete väljastamisel järgitakse avaliku teabe seaduses sätestatut. Registris sisalduvate andmete väljastamise soovi korral pöördub huvitatud isik taotlusega vastutava töötleja poole. Volitatud töötleja vastutab andmete väljastamise eest vastutavale töötlejale ning vastutav töötleja väljastab andmed õigustatud isikutele. Registri andmetele on ligipääs nii vastutaval kui ka volitatud töötlejal. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et lisaks volitatud töötlejale lasuks ka volitatud töötlejal kohustus tagada, et enne tähtpäeva on pakkumusele, taotlusele, ideekavandile või kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotlusele ligipääs vaid vastava pakkumuse, taotluse või ideekavandi esitanud ettevõtjal. Muudatusega sätestatakse laiendatakse kohustust tagada, et enne pakkumuste, taotluste, ideekavandite või kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluste esitamise tähtpäeva on eelpool nimetatud dokumentidele ligipääs vaid ettevõtjal, kes on pakkumuse, taotluse, ideekavandi või kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud ka volitatud töötlejale ning tagatakse õigusselgus ja õiguskindlus kõigi riigihangete registri kasutajate jaoks. Kuna ka volitatud töötlejal on ligipääs registri andmetele samas ulatuses nagu vastutaval töötlejal, siis pannakse lisaks registri vastutavale töötlejale pannakse ka volitatud töötlejale kohustus vastutada registriandmete piisava andmeturbe eest ning tagada registrisse kantud andmete töötlemine, kaitse, säilimine ja arhiveerimine. Punktiga 4 asendatakse § 6 lõike 2 punktis 6 märgitud protokollid sõnaga otsus, mis vastab paremini moodustatava dokumendi sisule ja võimaldab hankijatel vähendada töökoormust vältides väljaspool registrit tehtavaid toiminguid ja koostatavaid dokumente. Register pakub hankijale võimalust koostada kontrolli tulemitest kokkuvõttev .pdf formaadis dokument, mida saab kasutada nii hindamiskomisjoni protokollilise ettepanekuna pädevale isikule või pädeva isiku poolt allkirjastatuna ka otsusena. Muudatusega viiakse riigihangete registri põhimäärus kooskõlla registris pakutava funktsionaalsusega ning suurendatakse seeläbi õigusselgust ja – kindlust. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 8, kuna andmete ristkasutuse osas lisati 15. märtsil 2019. a jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni määruse § 8 samasisuline säte. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 59 lõikest 1 tulenevalt ei taasesitata määruse eelnõu tekstis õigusakti sätet. Samasisulise sätte sisaldumine nii riigihangete seaduses kui ka riigihangete registri põhimääruses on asjatult dubleeriv ja segadusttekitav, mistõttu tagatakse paragrahvi kehtetuks tunnistamisega suurem õigusselgus ja õiguskindlus. Punktiga 7 täiendatakse § 9 punkti 1 selliselt, et lisaks ühishankele või keskse hankija poolsele lepingu sõlmimisele oleksid sättes hõlmatud ka toetuse saajate ühised ostud. Kuna riigihangete registris viiakse lisaks riigihangetele läbi ka toetuse saaja oste, sealhulgas ühiseid toetuse saaja oste, siis tagatakse vastava muudatusega, et vastava asjaolu kohta on võimalik teha märge ka riigihangete registrisse. Muudatus on vajalik, kuna riigihangete registris on vastav võimalus läbi arenduste tagatud, kuid riigihangete registri põhimääruses vastavat võimalust sätestatud pole. Eeltoodust tulenevalt tagab vastava muudatuse tegemine suurema õigusselguse nendele toetuse saaja ostude tegijatele, kes soovivad toetuse saaja ostu läbi viia ühiselt. Punktiga 8 täiendatakse § 9 punkti 8 nii, et lisaks riigihanke avaldamise andmetele avaldatakse riigihangete registris vastavalt RHS § 181 lõike 2 punktile 1 ka toetuse saaja ostu avaldamise andmed. Lisaks hankijatele on aina enam asunud riigihangete registrit toetuse saaja ostude tegemiseks kasutama ka toetuse saajad ning toetuse andjatele ja rakendusasutuste soovidele vastu tulles on registrit arendatud nii et ka see võimaldab ka toetuse saajatel vastavaid soetusi riigihangete registris läbi viia, liigitades need toetuse saaja ostudeks. Muudatus on vajalik registri põhimääruse kooskõlla viimiseks riigihangete seaduse RHS § 181 lõike 2 punktis 1 sätestatuga. Punktiga 9 täiendatakse § 9 punktiga 9. Vastavalt RHS § 10 lõikele 1 on hankijal õigus enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuring. Turu-uuringu läbiviimise funktsionaalsus on registri poolt pakutav täiendav mugavusteenus ja hankijatele vabatahtlik. Eeltoodust tulenevalt on hankijal juhul, kui ta on varem viinud läbi riigihanke samale asjale, teenusele või ehitustööle või teinud turu-uuringu, lisada riigihangete registrisse vastavasisuline viide. Muudatus on vajalik ja suurendab õigusselgust ja õiguskindlust, kuna sellega viiakse põhimäärus kooskõlla praktikas registris RHS § 10 lõikes 1 märgitu rakendamiseks pakutava võimalusega. Punktiga 10 muudetakse § 10 lõike 1 sõnastust nii, et see hõlmaks ka RHS § 181 lõike 1 punktis 1 märgitud toetuse saajaid. Toetuse saajatele pakutav registri funktsionaalsus ja avaldatavad teated on riigihangetega sarnased, seega on vaja muuta ka § 10 lõiget 1 nii, et ka toetuse saajatel, kes kasutavad riigihangete registrit toetuse saaja ostude läbiviimiseks, lasuks kohustus esitada riigihangete registrile teave toetuse saaja liigi, tüübi ja põhitegevuse kohta ning nii toetuse saaja kui ka kontaktisiku kontaktandmed. Punktiga 11 täiendatakse § 10 lõikega 3, millega kohustatakse kontrollasutusi esitama info kontrollasutuse kontrolli õiguse aluse kohta ning nii asutuse kui ka kontaktisiku kontaktandmed. Uue riigihangete registri kasutuselevõtuga seoti ametnikud, kelle ülesandeks on riigihankeid või toetuse saaja oste kontrollida, esindatava kontrollasutusega. Kuigi kontrollija roll sisaldus ka riigihangete registri varasemas versioonis, siis kontrollasutuse mõiste on uus. Muudatus on vajalik andmaks kontrollasutuse peakasutajale õigus hallata kontrollasutusega seotud isikuid ja nende rolle. Punktiga 12 muudetakse § 13 sissejuhatavat lauseosa sõnastust nii, et sellega oleks vastavalt RHS § 181 lõike 2 punktile 1 hõlmatud ka toetuse saaja ostu kohta esitatavad andmed. Eeltoodust tulenevalt viiakse muudatusega riigihangete registri põhimäärus kooskõlla riigihangete seadusega ja registris pakutava funktsionaalsusega, kuna lisaks hankijatele saavad ka toetuse saajad toetuse saaja ostude läbiviimisel kanda riigihangete registrisse määruse §-s 13 märgitud andmeid. Punktiga 13 täiendatakse § 13 punktiga 20 15. juuli 2018. a jõustunud RHS §-s 122 sätestatud alltöövõtjate regulatsioonist tulenev võimalus lisada riigihangete registrisse ka lepingu käigus kasutatavate alltöövõtjate kaasamise ja kontrollimise tingimused. Muudatusega viiakse riigihangete registri põhimäärus kooskõlla riigihangete seaduses sisalduva regulatsiooniga, mille põhjal on hankijatel võimalik riigihangete registris ka lepingu käigus planeeritavate alltöövõtjate suhtes kontrollimise tingimusi lisada. Punktiga 14 paragrahvi 14 täiendatakse punktiga 41. „Teave tellija kohta“ on uus väli, milles hankija märgib teabe selle kohta, millised hankijad või toetuse saajad vastava riigihanke või toetuse saaja ostu tulemusel asju ostavad või teenuseid või ehitustöid tellivad. Punktiga 15 täiendatakse § 14 punktiga 8. Varasemas sõnastuses sisaldas säte ainult kohustust esitada hankelepingu sõlmimise, ideekonkursi auhindade määramise, lepingute muutmise ja lõpetamise kohta ainult teabe esitamist allhangete kohta. Sõna „allhanked“ ei hõlma mõistet „alltöövõtjad“ ning selle tõttu on vajalik määruse sätet muuta, et tagada kooskõla riigihangete seaduse § 122 15. juuli2018. a jõustunud täiendustega ning riigihangete registriga, mis võimaldab hankijatel lisaks allhangetele ka alltöövõtjate kohta teabe esitamist. Punktiga 16 täiendatakse § 16 lõikes 2 nimetatud registrisse andmete esitajate loetelu toetuse saaja ja kontrollasutusega. Muudatusega viiakse registri põhimäärus kooskõlla riigihangete seaduse ja tegeliku olukorraga. Punktidega 17 ja 18 muudetakse § 17 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et need hõlmaks ka toetuse saaja ostu. Toetuse saaja ost ja riigihange viiakse riigihangete registris läbi erinevatel alustel, kuid sarnase registri funktsionaalsusega. Seetõttu antakse toetuse saaja ostu korraldamisel igale ostumenetlusele kordumatu kuuekohaline viitenumber nagu riigihanke korraldamise puhul. Sättesse tehtava muudatuse tulemusel suureneb õigusselgus ja õiguskindlus, kuna määruse viiakse tekst kooskõlla riigihangete seaduse ja registris pakutava funktsionaalsusega. Muudatuse tegemisel peetakse siiski silmas riigihangete seaduse, täpsemini vaidlustusmenetluse loogikat. Vaidlustada saab kõiki riigihankes koostatavaid dokumente, ning kõiki riigihankes tehtavaid hankija otsuseid. Kui hankija õigusvastase tegevuse tulemusena on ettevõtja jäänud hankelepingust ilma, on võimalik esitada pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotlus. Vaidlustuskomisjon lahendab vaid riigihangetest tulenevaid vaidlusi ning eristamaks toetuse saaja ostudest võrsuvate vaidluste lahendamise korda ja selles koostatavaid dokumente riigihangete vaidlustusmenetluses koostatavatest dokumentidest, mille puhul märgitakse dokumentidele alati ka viitenumber, on § 17 lõike 2 täiendatud sõnaga „riigihanke“. Punktiga 19 muudetakse § 18 lõike 1 sõnastust selliselt, et lisaks hankijale oleks sätte tekstis hõlmatud ka toetuse saaja ostule laienev võimalus registrisse esitatud andmeid muuta või andmeid tagasi võtta enne nende avaldamist. Säte eristab hankijat ja toetuse saajat vaid § 16 lõikes 5, mis käsitleb teate edastamist väljaannete talitusele. Erisuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kuigi toetuse saajad saavad toetuse saaja oste viia läbi riigihangete registris, siis ei edastata toetuse saaja ostude kohta esitatud teateid Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kuna väljaannete talitusele edastatakse vaid riigihangete kohta esitatud teated. Punktiga 20 muudetakse määruse § 20 lõiget 2 ja sellest jäetakse välja arhiiviandmed. Arhiiviandmeid reguleerib RHS § 181 lõige 53, mille kohaselt on riigihangete registri andmed kättesaadavad kuni kümme aastat pärast riigihanke lõppemist. Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele riigihankel ja toetuse saaja ostu menetluses osaleva ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kohta, sealhulgas andmetele isiku hariduse, kutsekvalifikatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihangete seaduse alusel või toetuse saajal toetuse saaja oste reguleerivate õigusaktide alusel nõuda juurdepääsuõigus vaid riigihangete seaduse § 181 lõikes 53 nimetatud isikutel. Punktidega 21–25 muudetakse riigihangete registri kasutajarollidega seonduvat. Riigihangete registri kasutajatele on määratud kasutaja roll, millest oleneb, millistele andmetele on kasutajal riigihangete registris ligipääs ning milliseid toiminguid on kasutajal võimalik registris teha. Vastutava ja volitatud isiku ning peakasutaja rollidega seonduvad õigused sisuliselt samaks ning muudetakse vaid kasutajarolli nimetust, lisades eelpool nimetatud rollidele vastavalt sõnad „hanke“ ning „registri“. Määrusest jäetakse välja „menetleja“ roll, kuna seoses registri toimingute automatiseerimisega pole mitmetasandiline registri toimingute tegemine vajalik ning antud roll on kaetud registri peakasutaja rolliga. Määrusesse lisatakse hankija esindaja, hankija peakasutaja, taotluse/pakkumuse volitatud isiku, taotluse/pakkumuse vastutava isiku, kontrollasutuse esindaja ja kontrollasutuse peakasutaja rollid. Kontrollasutuse lisandumisega registrisse tekkisid juba varasemalt kasutusel olnud „kontrollija“ rollile lisaks ka „kontrollasutuse esindaja“ ja „kontrollasutuse peakasutaja“ rollid. Kasutajarollid ja nende õigused on kirjeldatud määruse lisas 1. Punktidega 26 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22. Arhiiviandmeid reguleerivad RHS § 181 lõiked 52 ja 53, mille kohaselt on riigihangete registri andmed kättesaadavad kuni kümme aastat pärast riigihanke lõppemist. Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele riigihankel ja toetuse saaja ostu menetluses osaleva ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kohta, sealhulgas andmetele isiku hariduse, kutsekvalifikatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihangete seaduse alusel või toetuse saajal toetuse saaja oste reguleerivate õigusaktide alusel nõuda juurdepääsuõigus vaid riigihangete seaduse § 181 lõikes 53 nimetatud isikutel. Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvates riigihanke andmetes, toetuse saaja ostu andmetes, vaidlustusmenetluse tulemuste andmetes ja digitaalsetes riigihangete dokumentides sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud andmeid hoitakse registris 25 aastat ning seejärel andmed kustutatakse. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uut mõistet „kontrollasutus“. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65-242), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136). 5. Määruse mõjud Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud riigihanked suudavad oluliselt mõjutada turul pakutavaid tooteid ja teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Muudatused võivad mõningal määral suurendada hankija töökoormust. Kui hankija pole varem arvestanud riigihankes keskkonnamõju vähendamisega, siis nüüd võib kuluda veidi rohkem aega kriteeriumite läbimõtlemiseks. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine ei pea tähendama toote või teenuse kallinemist. Keskkonnahoidlik toode või teenus võib olla ostmisel kallim kui tavatoode, tervet olelusringi arvestades on toode või teenus siiski odavam. Suurema keskkonnahoidlike toodete või teenuste nõudlusega tekib tõenäoliselt turule ka rohkem pakkujaid, mis omakorda viib ka toote või teenuse hinna alla. 6. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määrus saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele läbi eelnõude infosüsteemi EIS. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1002 - Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15071f19-0078-4efd-995d-f08be0688257 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15071f19-0078-4efd-995d-f08be0688257?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel