Ministeeriumid Meie 10.08.2021 nr 1.2-2/101-1
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„Riikliku lepitaja nimetamine“ eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Tööandjate Keskliit
Riikliku Lepitaja Kantselei
Liis Tõnismaa 6269 805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
04.08.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2021 nr
Riikliku lepitaja nimetamine
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 82 lõike 7 alusel ning kooskõlas kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade seaduse §-ga 2 ja § 3 lõikega 18:
1. Nimetada Meelis Virkebau riiklikuks lepitajaks viieks aastaks alates 1. märtsist 2022. a kuni
28. veebruarini 2027. a.
2. Meelis Virkebau ametipalk on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud
riikliku lepitaja ametipalk.
Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse
Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riikliku lepitaja nimetamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga nimetatakse riikliku lepitaja (edaspidi lepitaja) ametisse praegu ametis olev lepitaja
Meelis Virkebau. Lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid
rahuldava lahenduse. Ametisoleva lepitaja ametiaeg lõppeb 28. veebruaril 2022. a.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (edaspidi KTTLS) alusel lepivad sotsiaalpartnerid kokku
lepitaja kandidaadis. Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL), Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon TALO (edaspidi TALO) ja Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL) leppisid
14. juunil 2021. a kokku Meelis Virkebau nimetamises riikliku lepitaja kandidaadiks.
Eelnõu kehtestamise aluseks on KTTLS § 82 lõige 7. Eelnõu kehtestamine on kooskõlas kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade seaduse (edaspidi KRAPS) §-ga 2 ja § 3 lõikega 18.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis
Tõnismaa (
[email protected]; 626 9805). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (
[email protected]; 626 9738).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldava lahenduse.
Seoses ametisoleva lepitaja ametiaja lõppemisega 28. veebruaril 2022. a on vajalik nimetada
ametisse uus lepitaja.
KTTLS § 82 lõike 1 punkti 1 kohaselt lepivad tööandjate ja ametiühingute keskliidud riikliku lepitaja
kandidaadis kokku hiljemalt kolm kuud enne ametisoleva riikliku lepitaja ametiaja lõppemist.
KTTLS § 82 lõike 2 kohaselt esitavad tööandjate ja ametiühingute keskliidud kokkuleppe valdkonna
eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele või teavitavad Vabariigi Valitsust tähtaegselt
kokkuleppe mittesaavutamisest valdkonna eest vastutava ministri kaudu. Kokkuleppele lisatakse:
1) kandidaadi kirjalik nõusolek asuda riikliku lepitaja ametikohale;
2) dokumendid, mis tõendavad kandidaadi vastavust KTTLS §-s 81 sätestatud nõuetele.
23. aprillil 2021. a edastas Sotsiaalministeerium EAKL-le, TALO-le ja ETKL-le kirja, milles paluti
adressaatidel teavitada tervise- ja tööministrit lepitaja kandidaadi suhtes kokkuleppe saavutamisest
või mittesaavutamisest hiljemalt 30. septembril 2021. a. 16. juunil 2021. a teavitasid EAKL, ETKL
ja TALO tervise- ja tööministrit Meelis Virkebau lepitaja kandidaadiks esitamisest.
Eelnevast tulenevalt esitab Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele lepitajana ametisse
nimetamiseks Meelis Virkebau kandidatuuri.
Meelis Virkebau vastab KTTLS §-s 81 sätestatud nõuetele. Meelis Virkebau on Eesti kodanik, kes
on kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas (rahandus ja krediit) ning
Estonian Business Schoolis (ärijuhtimine). Ta on töötanud mitmes tootmisettevõttes müügi- või
tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja
tegevdirektor. Aastatel 2003–2004 oli Meelis Virkebau ETKL-i juhatuse esimees ja tegevdirektor,
alates 2007. aastast on ta ETKL-i juhatuse/volikogu liige. Samuti on ta SA Kutsekoda tehnika,
tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees (alates 2016. a) ja rahvusvahelise
kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige (alates 2008. a). Meelis Virkebau on tööandjate
delegatsiooni liikmena osalenud mitmetel kahe- ja kolmepoolsetel läbirääkimistel (sh töötasu
alammäära läbirääkimised). Lisaks on Meelis Virkebau Filipiinide aukonsul Eestis, Tallinna
Tööstushariduskeskuse nõunike kogu esimees ja Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike kogu liige.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei mõjuta need ametikohad riikliku lepitaja ametiisiku sõltumatust
riikliku lepitaja töökohustuste täitmisel, kuivõrd tegemist on konsulaarteenuse osutamise ja
nõuandvate tegevustega kutsesüsteemi ja hariduse alal. Alates 1. märtsist 2017. a on Meelis
Virkebau olnud ametis riikliku lepitajana.
Lepitaja palk on määratud KRAPS-is. KRAPS § 1 kohaselt on kõrgemate riigiteenijate ametipalk
KRAPS §-s 2 nimetatud kõrgeima palgamäära (5200 eurot) ja §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis.
KRAPS § 3 lõike 18 alusel on lepitaja ametipalga koefitsient 0,55.
KTTLS § 82 lõike 7 kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus lepitaja ametisse viieks aastaks (alates
1. märtsist 2022. a kuni 28. veebruarini 2027. a).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Korralduse mõjud
Töötingimuste kehtestamisega seoses tekkinud kollektiivse töötüli korral on pooltel võimalik
pöörduda riikliku lepitaja poole, kes aitab pooltel leida neid rahuldava lahenduse. Korraldusega
nimetatakse ametisse sotsiaalpartnerite kokkuleppel valitud lepitaja kandidaat. Sotsiaalpartnerite
poolt heakskiidu saanud lepitaja kandidaadi ametisse nimetamine on oluline tööturu osapoolte
usalduse ja kindlustunde seisukohast. See annab tööturu pooltele kindluse, et töötüli tekkimise
korral on pooltel võimalik pöörduda sõltumatu ametiisiku poole lepitusmenetluse läbiviimiseks ja
töötülile lahenduse leidmiseks.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Lepitaja ametipalk on
KRAPS-is sätestatu kohaselt riigieelarvesse planeeritud.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub allkirjastamise päevast.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile
TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Riikliku Lepitaja Kantseleile.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-0982 - Riikliku lepitaja nimetamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.09.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75148683-eef8-4e0e-ab61-dc6d1b2efe14
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75148683-eef8-4e0e-ab61-dc6d1b2efe14?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main