Kiri

EELARVE 2017 KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu 20.12.2016 otsusega protokoll nr 1.1-3/14-16  EELARVE 2017 Sisukord Eessõna ................................................................................................................................................... 3 Eesti Rahvusringhäälingu 2017. a. tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ..................................... 6 Investeeringute ja arenduskulude 2017. a. koondeelarve ................................................................... 7 Eesti Rahvusringhäälingu 2017. a. eelarve lisad ................................................................................... 8 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ........................................................................... 8 Lisa 2. Rahavoogude plaan 2017-2021 ....................................................................................................... 9 Lisa 3. Üldised märkused ja selgitused eelarve juurde ...........................................................................10 Lisa 4. ERR programmiüksuste eesmärgid ............................................................................................. 11 4.1 Programmi üldkulu ja programmireserv .......................................................................................... 11 4.2 ETV ..................................................................................................................................................... 11 4.3 ETV2 .................................................................................................................................................. 13 4.4 ETV+ .................................................................................................................................................. 14 4.5 Teletoimetused ................................................................................................................................ 15 4.6 Programmiteenistus ........................................................................................................................ 16 4.7 Vikerraadio ....................................................................................................................................... 16 4.8 Raadio 2 ............................................................................................................................................ 17 4.9 Klassikaraadio .................................................................................................................................. 18 4.10 Raadio 4 .......................................................................................................................................... 19 4.11 Raadio Tallinn ..................................................................................................................................20 4.12 ERR-i võrgumeedia .........................................................................................................................20 4.13 Raadioteater ...................................................................................................................................20 4.14 Fondisalvestused ............................................................................................................................ 21 4.15 Uudistetoimetus ............................................................................................................................. 21 4.16 Tartu ja Narva stuudiod .................................................................................................................. 22 4.17 Spordisaadete toimetus ................................................................................................................. 22 4.18 Turundusosakond ........................................................................................................................... 23 4.19 Meediauuringute osakond .............................................................................................................24 Lisa 5. Tootmise-, tehnika ja hooneüksuste eesmärgid ......................................................................... 24 5.1 TV tehniline keskus ...........................................................................................................................24 5.2 Raadio tehnika- ja salvestusosakond ...............................................................................................24 5.3 Teletehnika hooldus- ja remondiosakond .......................................................................................24 5.4 Tootmisteenistus .............................................................................................................................24 5.5 Edastamiskulu .................................................................................................................................. 25 5.6 Tehnika üldkulud & arendusprojektid ............................................................................................. 25 5.7 IT teenistus ....................................................................................................................................... 25 5.8 Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus seotud tegevused .................................................26 5.9 Arendusosakond ..............................................................................................................................26 5.10 Transpordiosakond .........................................................................................................................26 5.11 Kinnisvaraosakond .......................................................................................................................... 27 Lisa 6. Tugiüksuste ja arhiivide eesmärgid ............................................................................................ 27 6.1 Administratiivosakond ..................................................................................................................... 27 6.2 Õigusosakond ...................................................................................................................................28 6.3 Raamatupidamise osakond .............................................................................................................28 6.4 Eelarveosakond................................................................................................................................28 6.5 Koolituskulud ...................................................................................................................................28 6.6 ERR arhiivid ......................................................................................................................................28 6.7 Müügiosakond .................................................................................................................................29 6.8 Muuseum .........................................................................................................................................29 6.9 EBU koostöö ....................................................................................................................................29 6.10 Üldkulud & reserv ...........................................................................................................................29 Lisa 7. Juhtimis- ja kontrolliüksused ...................................................................................................... 30 7.1 Nõukogu ........................................................................................................................................... 30 7.2 Juhatus ............................................................................................................................................. 30 7.3 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda ................................................................................................. 30 Lisa 8. ERR investeeringud 2017. aastal .................................................................................................. 31 8.1 Uudistemaja investeeringud ............................................................................................................ 31 8.2 TV tootmine ...................................................................................................................................... 31 8.3 Raadiotehnoloogia........................................................................................................................... 31 8.4 IT tehnoloogia ja võrgumeedia arendus ......................................................................................... 31 8.5 Hooneinvesteeringud ja kinnisvaraarendus ................................................................................... 31 8.6 Investeeringureserv ......................................................................................................................... 31 2  EELARVE 2017 Eessõna Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik. ERR-i tegevuse raamistiku ja põhiülesanded sätestab rahvusringhäälingu seadus. Eesmärke ja ülesandeid täpsustab iga aasta alguses järgnevaks 1 + 3 aastaks ERR-i nõukogu poolt kinnitatav arengukava. Eelarve omakorda täpsustab ja vajadusel korrigeerib arengukavas seatud eesmärke, arvestades algava aasta riigieelarve seadusega määratud eelarvelise toetuse suurust ning aasta jooksul toimunud arenguid ühiskonnas ja ERR-is. Rahvusringhäälingu 2017. aasta tekkepõhine eelarve on planeeritud pisikese jäägiga. Kuludeks on planeeritud 36,99 miljonit eurot ja tuludeks koos omatuludega on prognoositud 37,05 miljonit eurot. Riigieelarvega määratud põhitegevuse toetus on 30,72 mln eurot, mis on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 0,42 miljoni euro võrra. Eelarveline toetus 2016. aastal oli 30,30 mln eurot. Lisanduvatest vahenditest on 0,33 mln eurot eraldatud kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimum-palkade korrigeerimiseks ning teiste töötasude korrigeerimiseks. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest investeeringuteks on 2,52 mln eurot, millest 0,3 mln eurot suunatakse uue ülekandejaama teiseks makseks; 0,4 mln eurot uudistemaja (senine vana raadiomaja) rekonstrueerimistööde lõpetamiseks; 0,3 mln eurot uute veebilahenduste väljatöötamiseks; 0,15 mln eurot IT investeeringuteks jne. Investeeringute eelarves on ette nähtud ka vahendid uue tele-kompleksi arenduse jätkamiseks arvestusega, et projekteerimine ja ehitus jäävad vahemikku 2018 kuni 2020. Omatulud ja muud sissetulekud, sh sihtotstarbelised projektitoetused, planeerime oluliselt suuremad võrreldes 2016. aastaga. Leping Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teenindamiseks on Riigikantseleiga sõlmimisel, mille alusel lisandub sihtotstarbeliste projektitoetuste reale 1,68 mln eurot ning teiseks valdkonnaks, mis suurendab sihtotstarbelisi projektitoetusi, on EV100 sündmuste kajastamine. Viimase osas selguvad täpsed summad aasta jooksul, aga eeltaotluste põhjal on alust arvata, et eelarvesse lisandub projektitoetustena veel umbes pool miljonit eurot. Kokku on sihtotstarbeliselt laekuvateks tuludeks planeeritud 2,27 mln eurot. Võrreldes kaht järjestikust aastat ja jättes arvestusest välja 2016. aastal ühekordselt uudistemaja rekonstrueerimiseks eraldatud investeeringutoetuse, saame öelda, et ERR-i 2017. aasta eelarve kasvab võrreldes eelmise perioodiga 6% ja see omakorda lubab kinnitada, et 2017. aasta eelarve esitatud kujul võimaldab jätkata Eesti Rahvusringhäälingu seadusest tulenevate eesmärkide ja ülesannete täitmist varasemate aastate jooksul väljakujunenud mahtudes ja ulatuses. *** Jättes eelarvenumbrid taustale ja mõeldes 2017. aasta suurematele ning vastutusrikkamatele eesmärkidele, saab välja tuua järgmised teemad: uudistetoimetuste kolimine ühistesse ruumidesse ja uue töökorralduse juurutamine; EV100 raames toimuvate suurürituste ülekanded; XII noorte laulu- ja tantsupeo ülekanded; Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi meediapartneri kohustutuste täitmine 2017. aasta teisel poolaastal; ETV+ programmi jätkuv arendamine ning oskuslik turundamine; muusika-stuudiote tehnika ja tehnoloogia õige valik ning hange; ERR-i veebikeskkonna jätkuv arendamine ning uute ning kasutajasõbralike mobiilsete rakenduste loomine; kohalike omavalitsuste valimiste kajastamine ning suuremate omavalitsuste baasil valimisdebattide korraldamine jne. Kõige mahukam ja vastutusrikkam eeltoodust on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kajastamine ja laiemalt selle sündmuse taustal Euroopas toimuvate arengute selgitamine kodusele auditooriumile. ETV, Vikerraadio, ETV+ ja Raadio 4 poliitikasaadete tähelepanu keskmes on Eesti algatused ning võtmetähtsusega valdkonnad eesistumise perioodil. ERR-i vastutada on ka eesistumisega seotud sündmuste kajastamine nii Eesti avalikkusele kui 3  EELARVE 2017 rahvusvahelistele infokanalitele. Näiteks toimub 29. juunil otseülekanne Linnahalli katusel ja Kultuurikatlas toimuvalt eesistumise avaürituselt, mis mastaapsuselt ületab ilmselt kõik varasemad Eestis toimunud teleülekanded. Kokku on plaanitud kõrgetasemeliste kohtumiste ülekandeid kolmekümne ringis. Euroopas toimuvast parema ülevaate saamiseks lähetame aastaks Brüsselisse täiendavalt ühe korrespondendi. Alates aprillist häälestutakse pea kõigis ERR-i programmides Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisele. Sündmuste avalöögiks on 16. aprillil toimuv kubermangupiiri kaotamise rahvaüritus, mida ERR kajastab päeva täitvate eriprogrammidega, kulminatsiooniks otselülitused Kurgjal toimuvalt rahvapeolt. Samal ajal alustab ETV-s lühivormide sari „Täna 100 aastat tagasi“, mis käib läbi Eesti Vabariigi sünniloo kuni Tartu rahu sõlmimiseni. Töös on veel ka 12-osaline dokumentaalsari „Ehitades Eestit“, mis jõuab eetrisse novembris ning EV100-le pühendatud teledraama sari „Pank“. ETV2-e programmis on plaanis korraldada EV100-le pühendatud saadete raames osalusprojekt „Eesti ühes päevas“, kus kutsutakse vaatajaid üles filmima üles üks stseen oma elust ühel kindlal kokkulepitud kuupäeval. Sellest materjalist panevad professionaalsed filmitegijad kokku täispika dokumentaalfilmi. ETV+ vahendab Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud sündmuste kokkuvõtteid oma vaatajatele ja seda sama teevad ka raadioprogrammid. EV100-le pühendatud saated ja teemakohased ülevaated jätkuvad kõigis programmides kuni 2019. aasta veebruarini. 2017. aasta lõpus saab esimest korda teha tõsisema kokkuvõtte venekeelse telekanali ETV+ kohta. Kaks aastat on piisav aeg, et saada aimu uue telekanali potentsiaalist ning ilmselt ka aeg esimeste korrektuuride - kui need peaksid vajalikud olema - tegemiseks. Aasta esimeses pooles alustavad mitu uut saatesarja, mis jätkuvalt seavad eesmärgiks pakkuda ETV+ vaatajale objektiivset ja mitmekesist informatsiooni Eestis ja maailmas toimuvast, ärgitada Eestis elavaid venelasi senisest enam mõtlema ja kaasa rääkima ühiskonna ees seisvate probleemide üle. ETV+ jätkab erinevate saateformaatide kaudu väga tihedalt suhtlemist kohaliku venekeelse kogukonnaga, pakkudes sellega alternatiivi Venemaal loodud teleprogrammidele. *** 2017. aasta esimestel päevadel kolivad vastvalminud ja kaasaegse tehnikaga varustatud uudistemajja raadio-, tele- ja veebiuudise toimetused, samuti kõik sporditoimetused, et alustada tegutsemist ühistes ruumides ja ühisel tehnilisel platvormil. See toob kaasa nii igapäevase töökorralduse muutuse, kui ka vajaduse omandada uusi tehnilisi oskusi. Kui algselt plaanisime esimese otse-eetri vastvalminud uudistemajast 2017. aasta veebruari lõppu, siis ettevalmistused on kulgenud plaanitust pisut jõudsamalt ja esimene AK otsesaade läheb uuest stuudiost eetrisse juba 2017. aasta jaanuaris. Uuenenud tööoludega kohanemine, vajalik väljaõpe ning muutuva töökorralduse juurutamine jätkub siiski kogu 2017. aasta esimese kvartali jooksul. *** 2017. aastal jätkatakse ka Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute arendamist eesmärgiga rajada Tallinna esimese telemasti asukohta uus telestuudiote kompleks ehk uus telemaja. Arenduse järgmiseks etapiks on ettevalmistused rahvusvaheliseks arhitektuurikonkursiks ja selle läbiviimine. Kokkuleppel Tallinna Linnaplaneerimise ametiga jätkatakse detailplaneeringuga juba konkreetse võidutöö alusel. Ruumiprogramm ja planeeringu lähteülesanne on 2016. aasta jooksul mitmeid arutlusvoorusid läbinud ja toetudes Riigi Kinnisvara AS-i analüüsile, Linnaplaneerimise Ameti kooskõlastustele, arhitektuuriajaloolistele eritingimustele ning eelnenud teistele konsultatsioonidele, on põhjust arvata, et uue telemaja ehitamiseks platsile, mille aadressiks tuleb ilmselt Kreutzwaldi 14A, puuduvad bürokraatlikud ja sisulised takistused. Loodame, et 2017. aasta jooksul õnnestub kavandada ka uusehitise riigieelarvelise rahastamise küsimus sellise perspektiiviga, et ehituse lõpp ja tehnikaga sisustamine jäävad aastasse 2020. 4  EELARVE 2017 *** 2017. aastal jätkub võrgumeedia areng. Jõupingutusi tehakse korraga mitmes suunas ehk paralleelselt arendatakse tehnilist platvormi ja samal ajal otsitakse võimalusi võrgumeedia sisu tugevdamiseks, kusjuures erilises fookuses on nooremale auditooriumile suunatud tegevused. Ennekõike tähendab see sotsiaalmeedia võimaluste paremat kasutust ning tehnilistest arendustest on eelisarendatavad kõik mobiilsed rakendused. See omakorda tähendab, et mobiilsetele rakendustele tuleb luua sellele platvormile omaseid formaate. Pea samatähtis on tagada ERR-i võimekus väljastada kõiki saateid ükshaaval ja/või programme tervikuna sellistes tehnilistes formaatides, mis võimaldavad neid vastu võtta ka kõige moodsamate Android TV seadmetega. Teame, et nagu igal pool mujal, nii ka Eestis langeb traditsioonilisel moel ehk kindlal kellaajal ja saatekava põhiselt televiisorit vaatavate või raadiot kuulavate inimeste arv. Lineaarset meedia- tarbimist asendab mittelineaarne ehk raadio- ja telesaateid jälgitakse nende eetris oleku ajast ning vastuvõtja asukohast sõltumatult ehk praktiliselt üle maailma. Olles aktiivne sotsiaalmeedias, arendades mobiilseid rakendusi ja neile omaseid formaate ning kasutades veebimeedia kõiki uusi võimalusi, on võimalik ja see on ka ERR-i eesmärk, säilitada kontakt vähemalt miljoni inimesega nädalas. Võrgumeedia jõulise arendamise varjuküljeks on asjaolu, et vahendid selleks on tulnud leida traditsiooniliste tele- ja raadioprogrammide ressursside arvel. Kuna raadio ega televisiooni kadumist pole lähemas tulevikus ette näha, tuleks võrgumeedia tegevuste arendamisele saada riigieelarvest täiendav rahastamine. *** ERR-is oli 2016. aasta 30. novembri seisuga 665 töötajat (taandatuna täistööajale), mis on 14 töötajat vähem kui mullu samal ajal. Sedavõrd suur langus on tingitud soovist suurendada ERR-is töötavate inimeste sissetulekuid ja see omakorda tähendab seda, et lahkuva töötaja töö jagatakse pigem jääjate vahel ning vastavalt sellele korrigeeritakse töötasu. 2017. aasta töötasupoliitika näeb ette kõrghariduse ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajate miinimumtöötasude tõstmise vähemalt 942 euroni. Ülejäänud töökohtade töötasusid korrigeeritakse vastavalt eelarve võimalustele. Eesmärk on tagada ERR-i keskmise palga tõus vähemalt 3,5%, võttes arvestuse aluseks 2016. ja 2017. aasta jaanuari töötasud. Prognoosi kohaselt peaks 2017. aasta keskmine töötasu (koos kõigi lisatasudega) jõudma 1550 euroni, mis on 2016. aasta keskmisest töötasust üle 4% kõrgem. Eesti Rahvusringhäälingus on mitu töötajate esindusorganisatsiooni (ametiühingut), mis kokku esindavad ligikaudu 75% töötajaskonnast. Nendega on sõlmitud kolm aastat tagasi kollektiivlepingud, mis eelarve esitamise hetkeni toimunud läbirääkimiste põhjal jätkuvad suuremate muutusteta ka 2017. aastal. Juhatuse liikmed Margus Allikmaa Ainar Ruussaar Joel Sarv 5  EELARVE 2017 Eesti Rahvusringhäälingu 2017. a. tekkepõhine eelarve osakondade lõikes TULUD 2017 2016* erinevus erinevus % Lisa * - võrdlusandmetena on Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 30 724 000 30 299 512 424 488 1% 3.1 kasutatud 2015. a. Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 2 369 349 2 517 349 -148 000 -6% 3.2 alguses kinnitatud Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 2 480 429 879 354 1 601 075 182% eelarvet Eraldised õppelaenude kustutamiseks 2 841 4 600 -1 759 -38% 3.3 Sihtotstarbelised projektitoetused 2 477 588 874 754 1 602 834 183% 3.4 ** - omatuludeks loetakse Teenused ja tooted 1 462 677 1 194 032 268 645 22% siin kõik sissetulekud, Rent jm hoonetulud 112 532 104 532 8 000 8% 3.5 mis ei ole RE Teenused 988 764 804 710 184 054 23% 3.6 seadusega ERR-le Omatoodete müük 100 000 80 000 20 000 25% 3.6 eraldatud Õiguste litsentseerimine ja müük 261 380 204 790 56 590 28% 3.6 Muud äritulud ja kasumid 12 000 6 000 6 000 100% 3.7 *** - 2016. a võrdlusandmetes Finantstulud 0 0 0 0% 3.8 on Administratiiv- ja õigusosakond ühe TULUD KOKKU 37 048 455 34 896 248 2 152 208 6% üksusena s.h s.h s.h r.e eri- s.h r.e KULUD 2017 omatulude 2016* omatulude r.e vahendite nevus Lisa vahendid arvel** arvel** vahendid erinevus % Programmid ja toimetused Programmi üldkulu 1 697 752 139 367 1 558 385 1 558 732 98 550 1 460 182 98 203 7% 4.1 Programmireserv 47 000 0 47 000 53 500 0 53 500 -6 500 -12% 4.1 ETV ja saated 6 838 281 1 043 517 5 794 764 6 675 339 1 000 754 5 674 585 120 179 2% 4.2 ETV2 ja saated 1 175 547 5 200 1 170 347 1 173 084 5 200 1 167 884 2 463 0% 4.3 ETV+ ja saated 3 009 802 206 021 2 803 781 2 955 126 140 000 2 815 126 -11 345 0% 4.4 Teletoimetuste üldkulud 449 483 0 449 483 431 615 0 431 615 17 868 4% 4.5 Programmiteenistus 842 531 0 842 531 839 898 0 839 898 2 633 0% 4.6 Vikerraadio 835 407 50 000 785 407 782 057 31 650 750 407 35 000 5% 4.7 Raadio 2 460 976 5 400 455 576 425 976 5 400 420 576 35 000 8% 4.8 Klassikaraadio 385 328 3 240 382 088 380 190 3 240 376 950 5 138 1% 4.9 Raadio 4 892 200 67 900 824 300 892 200 67 900 824 300 0 0% 4.10 Raadio Tallinn 24 775 0 24 775 17 886 0 17 886 6 889 39% 4.11 ERR-i võrgumeedia 264 309 0 264 309 949 519 18 482 931 037 -666 728 -72% 4.12 Raadioteater 127 326 0 127 326 123 397 0 123 397 3 929 3% 4.13 Fondisalvestused 16 000 0 16 000 16 000 0 16 000 0 0% 4.14 Uudistetoimetus & korrespondendipunktid 3 824 637 23 192 3 801 445 3 103 066 4 710 3 098 356 703 089 23% 4.15 Tartu stuudio 111 890 2 532 109 358 101 188 2 532 98 656 10 702 11% 4.15 Narva stuudio 155 890 6 000 149 890 126 411 0 126 411 23 479 19% 4.16 Sporditoimetus 1 418 293 104 800 1 313 493 1 837 900 161 900 1 676 000 -362 507 -22% 4.17 Turundusosakond 550 608 20 000 530 608 466 534 300 466 234 64 374 14% 4.18 Meediauuringute osakond 159 952 0 159 952 189 113 0 189 113 -29 161 -15% 4.19 Programmitootmise otsesed kulud kokku 23 287 987 1 677 169 21 610 818 23 098 731 1 540 619 21 558 112 52 705 1% Tootmine, tehnika ja hooned TV tehniline keskus 185 191 7 000 178 191 185 191 4 000 181 191 -3 000 -2% 5.1 Raadio tehnika- ja salvestusosakond 550 611 28 100 522 511 500 550 9 600 490 950 31 561 6% 5.2 Teletehnika hooldus- ja remondiosakond 198 254 0 198 254 197 499 0 197 499 755 0% 5.3 Tootmisteenistus 115 243 400 -243 285 186 916 230 200 -43 284 -200 001 5.4 Edastamiskulu 2 570 487 11 200 2 559 287 2 592 055 11 200 2 580 855 -21 568 -1% 5.5 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 3 048 362 0 3 048 362 2 956 094 0 2 956 094 92 268 3% 5.6 IT teenistus 488 353 0 488 353 370 443 0 370 443 117 910 32% 5.7 Raadio- ja teletehnika arendusosakond 293 172 0 293 172 264 227 0 264 227 28 945 11% 5.8 EL Eesistumise teenindamine 1 678 227 1 678 227 0 5.9 Transpordiosakond 0 0 0 0 0 0 0 8.6 Kinnisvara arendus 237 275 0 237 275 120 000 0 120 000 117 275 98% 5.10 Kinnisvaraosakond 1 873 690 104 000 1 769 690 1 560 307 102 000 1 458 307 311 383 21% 5.11 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 11 123 738 2 071 927 9 051 811 8 933 283 357 000 8 576 283 475 528 25% Üldosakonnad ja arhiivid Administratiivosakond 228 030 0 228 030 373 461 0 373 461 20 997 6% 6.1 Õigusosakond*** 166 428 0 166 428 0 0 0 *** *** 6.2 Raamatupidamise osakond 156 368 0 156 368 156 368 0 156 368 0 0% 6.3 Eelarveosakond 96 235 0 96 235 96 235 0 96 235 0 0% 6.4 Koolituskulud 126 105 0 126 105 104 070 0 104 070 22 035 21% 6.5 Arhiivid 606 509 11 000 595 509 596 391 11 000 585 391 10 118 2% 6.6 Müügiosakond 76 909 180 168 -103 259 76 909 160 168 -83 259 -20 000 24% 6.7 Muuseum 40 616 0 40 616 17 869 0 17 869 22 747 127% 6.8 EBU koostöö 213 700 0 213 700 186 100 0 186 100 27 600 15% 6.9 Üldkulud & reserv 346 185 14 841 331 344 365 412 10 600 354 812 -23 468 -7% 6.10 Üldosakonnad ja arhiivid kokku 2 057 086 206 009 1 851 076 1 972 815 181 768 1 791 047 60 029 4% Juhtimine ja kontroll Nõukogu 154 474 0 154 474 139 509 0 139 509 14 965 11% 7.1 Juhatus 236 725 0 236 725 236 725 0 236 725 0 0% 7.2 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 131 081 0 131 081 131 080 0 131 080 1 0% 7.3 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 522 280 0 522 280 507 314 0 507 314 14 966 KULUD KOKKU 36 991 091 3 955 106 33 035 985 34 512 143 2 079 387 32 432 756 603 229 7% TULEM 57 364 384 105 6  EELARVE 2017 Investeeringute ja arenduskulude 2017. a. koondeelarve INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2017 2016 erinevus Amortisatsioon 2 150 000 1 756 220 393 780 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 2 369 349 2 517 349 -148 000 Uued laenud / liisingud 0 350 000 -350 000 Investeeringute rahastamise allikad kokku 4 519 349 4 623 569 -104 220 INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2017 2016 erinevus Laenude tagasimaksed 560 718 512 308 48 410 Kapitalirendi maksed 0 65 625 -65 625 Põhivarainvesteeringud 1 596 964 2 156 979 -560 015 Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 556 923 481 745 75 178 Kokku 2 714 605 3 216 657 -502 052 s.h ARENDUSPROJEKTID 2017 kulud 2016 erinevus Lisa Uudistemaja investeeringud 989 000 164 833 297 000 692 000 8.1 TV tootmine sh ülekandebuss 571 887 145 315 326 700 245 187 8.2 Raadiotehnoloogia 37 000 37 000 59 400 -22 400 8.3 IT tehnoloogia 104 000 57 333 549 900 -445 900 8.4 Võrgumeedia arendus 235 000 0 235 702 -702 8.4 Hooneinvesteeringud 100 000 62 442 200 000 -100 000 8.5 Kinnisvara arendus 17 000 10 000 600 000 -583 000 8.5 Muud 2016.a investeeringud 0 0 161 152 -161 152 Investeeringureserv 100 000 80 000 208 870 -108 870 8.6 Uued investeeringud kokku 2 153 887 556 923 2 638 724 -484 837 7  EELARVE 2017 Eesti Rahvusringhäälingu 2017. a. eelarve lisad Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes prognoos* Tööjõu- ja töövõtukulud 19 871 374 sh koosseisuline töötasu 11 181 718 Puhkusetasud 1 216 586 mittekoosseisuline töötasu 1 506 763 õppelaenude kustutamine 2 124 tööandja maksukohustused 4 707 138 töövõtukulud arvetega 1 249 983 Transpordikulu 378 875 Lähetuskulu 300 123 Sidekulu 133 808 Edastamiskulu 2 734 526 Kaubad ja materjalid 303 433 Tootmis-tehnilised teenused 2 440 157 Informatsiooni ost 162 555 Hanke- ja litsentsikulu 3 304 446 Autoritasud 1 118 237 Uuringu- ja turunduskulu 214 073 Liikmemaksud 201 864 Muude teenuste kulu 435 049 Riigimaksud kuluks 2 463 630 Hooneteenused 722 633 Väikevahendid 10 680 Amortisatsioon/Soetused 2 150 000 Ärikulud 2 428 Finantskulud 43 200 KULUD KOKKU 36 991 091 * Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitmete eelarvepositsioonide osas (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide siseselt jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest). 8  EELARVE 2017 Lisa 2. Rahavoogude plaan 2017-2021 Rahavoogude plaan 2017-2021 2017 2018 2019 2020 2021 Riigieelarveline toetus tegevuskuludeks 30 724 000 34 916 512 35 519 512 36 519 512 37 615 097 Riigieelarveline toetus investeeringuteks 2 369 349 3 171 549 10 139 549 11 339 549 11 339 549 Omatulud 3 955 106 2 373 954 2 403 082 2 463 159 2 537 054 Sissetulekud kokku 37 048 455 40 462 015 48 062 143 50 322 220 51 491 700 Kulud 36 991 091 40 601 924 41 363 351 44 167 433 47 704 715 Ettemaksete ja varude kasv/vähenemine 20 000 -200 000 300 000 -200 000 300 000 Laenude tagasimaksed 560 718 821 436 821 436 821 436 546 436 Kapitalirentide tagasimaksed 0 0 0 0 0 Uued laenud/kapitalirendid 0 0 0 0 0 Amortisatsioon (miinus) -2 150 000 -2 845 933 -2 732 986 -3 522 982 -3 234 478 Põhivara soetused 1 596 964 2 092 958 7 999 624 9 099 624 6 000 000 Väljaminekud kokku 37 018 773 40 470 385 47 751 425 50 365 511 51 316 673 Kassajääk aasta algul 200 000 229 682 221 312 532 030 488 740 Kassajääk aasta lõpul 229 682 221 312 532 030 488 740 663 767 Likviidsete vahendite hulk ERR-i bilansis võrreldes lühiajaliste kohustustega on alati väiksem, kui on tavaline äriühingute puhul, kuid seda tasakaalustab regulaarne finantseerimine riigieelarvest, mida ei kajastata ERR-i bilansis eelmisel kuul debitoorse võlgnevusena. Aastate 2018-2021 prognoos on esitatud lähtuvalt kehtiva arengukava eelarveprognoosist. 9  EELARVE 2017 Lisa 3. Üldised märkused ja selgitused eelarve juurde Viited märkustele on toodud eelarvetabeli viimases veerus 3.1 Toetus riigieelarvest suureneb seoses kõrgharidusega kultuuritöötajate palkade tõstmisega (sh miinimumtöötasu tõstmisega 942 euroni kuus) ning täiendavate vahendite eraldamisega spordi suurvõistluste kulude katmiseks. 3.2 Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks vähenevad seoses uudistemaja ehitustööde lõppemisega. Ehituse finantseeringu põhiosa toodi 2016. a. lisaeelarvega aasta varasemaks, mis aga võrdlus- andmetena kasutatud 2016.a. esialgses eelarves ei kajastu. Selgitused investeeringuvahendite kasutamise kohta on toodud lisas 8. 3.3 Eraldised õppelaenude kustutamiseks vähenevad, sest õppelaenude kustutamise õigus laieneb ainult neile, kes on õpingud lõpetanud enne 1. juulit 2009. 3.4 Sihtotstarbelised projektitoetused on prognoositud täna teadaolevate kindlate või peaaegu kindlate projektide baasil. Aasta jooksul võib siia reale (ja vastavalt programmide kuludesse) lisanduda täiendavaid projekte. Aastal 2017 on oodata muuhulgas mitmete Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seonduvate projektide lisandumist ERR-i programmidesse. Sihtotstarbeliste projektitoetuste real kajastub ka ERR-ile Euroopa Liidu eesistumisperioodi teenindamiseks eraldatav summa (vt ka lisa 5.9). 3.5 Rent jm hoonetulud pisut kasvavad, teisest poolaastast on planeeritud sisemiste kolimiste järgselt vabanevate pindade väljarentimine telemajas. 3.6 Teenuste real kajastuvad lisaks tehnilistele teenustele ka sellised programmide koostööprojektid, kus finantseerimine on vormistatud käibemaksuga maksustatava tehinguna. Rahandusministeeriumi soov on viia teiste avalik-õiguslike institutsioonide (sh ministeeriumid) finantseeritavad projektid teenuste vormi. Tulud õiguste litsentseerimiselt ja omatoodete müügist on prognoositud 2016. aasta tegelike tulemuste alusel. 3.7 Muud äritulud ja kasumid on prognoositud 2016. a. tegelike andmete põhjal. 3.8 Finantstulud on prognoositud 2016. a. tegelike andmete põhjal. 10  EELARVE 2017 Lisa 4. ERR programmiüksuste eesmärgid 4.1 Programmi üldkulu ja programmireserv Programmi üldkulu üksuses kajastatakse kulud, mis on otseselt seotud programmidega, aga pole määratletavad ühe konkreetse väljundi kuluna. Sellisteks kuludeks on autoritasud (EAÜ, EEL, ENL, EFÜ) ning uudisteagentuuride tasud (BNS, Reuters, AP, EMHI jmt). Kuna autoritasude suurus on seotud ERR-i eelarvemahuga, suurendab palgakasvuks eraldatud lisaressurss autoritasude kulu. Tulude poolel näidatakse selles üksuses ERR-i saadavaid autoritasusid. Programmireservi kasutatakse aasta jooksul ilmnevate ettenägematute vajaduste katteks programmides. Eraldused programmieelarvetesse tehakse juhatuse otsusega. 4.2 ETV ETV programmimahtude plaan 2017. aastaks maht tundides omasaadete esmaesitusi Valdkondade lõikes 2017 2016 2017 2016 Toodanguliikide lõikes 2017 2016 Elusaated 729 725 180 152 Omasaadete esmaesitusi 1597 1573 Haridussaated 45 33 7 11 Omasaadete kordusi 2113 1766 Informatiivsed saated 564 570 210 140 Hankesaadete esmaesitusi 655 891 Infoteinment 1041 1040 505 518 Hankesaadete kordusi 1734 2148 Kultuurisaated 536 525 44 46 Online (ERR uudised) 2380 2140 Lavastuslik 1986 1878 24 23 Promo 190 180 Meelelahutus* 368 329 117 106 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Muusikaesitused 278 265 65 40 Rakendus 90 85 Religioonisaated 11 12 11 12 Kokku 8760 8784 Spordisaated, sh spordiuudised 176 458 69 144 Uudised 365 443 365 381 * - meelelahutussaadeteks loetakse Online (ERR uudised) 2380 2240 rahvusvaheliselt kasutatava klassifikaatori Promo 190 180 ’ESCORT’ järgi ka sellised saated nagu „Eurovisiooni lauluvõistlus“, Sponsorteave ja reklaam 1 1 „Klassikatähed 2014“, „Köögikodanikud“, Rakendus 90 85 „Laulukarusselli“ finaal, „Rakett 69“, „Eesti ettevõtluse auhinnagala“, saate Kokku 8760 8784 1597 1573 „Ajujaht“ finaal. ETV programm juhindub oma sisuvalikutes rahvusringhäälingu üldistest eesmärkidest ja ülesannetest, pidades oluliseks programmi märgilise tähendusega saateprojektide jätkuvuse tagamist ja nende ajakirjandusliku sisu ja visuaalse keele arendamist parimate kvaliteedistandardite kohaselt. ETV poliitikasaadete tähelepanu keskmes on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sündmuste kajastamine nii Eesti avalikkusele kui rahvusvahelistele infokanalitele. Otseülekanne eesistumise avaürituselt toimub 29.juunil Linnahalli katuselt ja Kultuurikatlast; kõrgetasemeliste kohtumiste ülekandeid plaanitakse kolmekümne ringis. Samal ajal nõuavad tähelepanu ka oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mille eel on eetris rida valimisdebatte ja mis kulmineeruvad suure valimisõhtuga ETV otsestuudios. Jaanuaris käivitub uus arutelusaade tööpealkirjaga „Suud puhtaks“ (autor-saatejuht Urmas Vaino), milles väitlevad erinevate huvigruppide esindajad – poliitikud, kogukondade liidrid, eksperdid. Sarjas otsitakse kokkupuutepunkte ja ühisosa vastandlike huvigruppide vaadete vahel. Ühiskonnas toimuvaid protsesse analüüsitakse poliitilises arutelusaates „Foorum“, inimõiguste temaatikat käsitleb kevadel ilmuv lühisari „Inimõiguste aastatuhat“. Vahendatakse ka Eesti Vabariigi 99.aastapäeva pidustusi, sel korral Tallinnast ning Rakveres toimuvat Võidupüha paraadi koos selle eelõhtul korraldatava heategevusprojektiga „Laulud sõdurile“. 11  EELARVE 2017 Alates aprillist häälestutakse Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva tähistamisele. Sündmuste avalöögiks on 16.aprillil toimuv kubermangupiiri kaotamise rahvaüritus, mida ETV kajastab päeva täitva eriprogrammiga, kulminatsiooniks otselülitused Kurgjal toimuvalt rahvapeolt. Samal ajal alustab lühivormide sari „Täna 100 aastat tagasi“, mis käib läbi Eesti Vabariigi sünniloo kuni Tartu Rahu sõlmimiseni. Töös on ka 12-osaline dokumentaalsari „Ehitades Eestit“ (autor Indrek Treufeldt), mis jõuab eetrisse novembris, ning EV100-le pühendatud teledraamasari „Pank“. Märkimaks heanaaberlikke suhteid ja kultuurikontakte samuti 100. sünnipäeva tähistava Soome Vabariigiga, toimub 10.juunil ühe ühisprojektina Soome-Eesti sõpruskontsert Vabaduse väljakul, millest ETV teeb otseülekande. Kultuurivaldkonna sündmuste vahendamist jätkavad kultuurimagasinid „OP!“ ja „Mi“. Aasta 2017 on Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud lastekultuuri aastaks ning sellega seotud sündmused ja ideed leiavad ka ETV-s kajastamist. Juba 1. jaanuari õhtul jõuab eetrisse populaarse „Laulukarusselli“ uus hooaeg. Täismahus kantakse üle XXII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“. Jätkub saatesari „Kontakt“, mis tutvustab Nukuteatri näitlejaid. Töös on kuus dokumentaalportreed Eesti olulistest kultuuriinimestest, mida rahastatakse koos Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga, kinodesse ja ETV eetrisse jõuavad need 2018.aastal. Koostöös Rahvusooperiga salvestatakse R. Wagneri ooper „Tannhäuser“ ja E. Tubina ballett „Kratt“, teine muusika suurprojekt tuleb sügisel ERSO ja rahvusvahelise salvestusmeeskonnaga jäädvustamaks G. Mahleri loomingut. Haridus- ja teadussaadete valdkond jaotub teleprogrammides ETV ja ETV2 vahel. Jaanuaris näevad ETV vaatajad koolinoorte võistlussarja „Rakett 69“ seitsmendat hooaega ja tsüklit „Tants ümber DNA“; sügisel näitab ETV uut teadussarja „Uudishimu tippkeskus“. Meelelahutustoimetuse üks olulisemaid projekte „Eesti Laul“ võtab eesmärgiks laululoomingu sisulise kvaliteedi arendamise. Kui eelmisel aastal oli „Eesti Laulu“ märksõnaks kasvamine – esmakordselt toimus selle finaal Saku Suurhallis, ning varasemast mahukam ning nähtavam oli kogu võistluse kajastus, siis nüüd panustatakse laulukirjutamise oskuste lihvimisele. Esimene samm selles suunas on „Eesti Laulu Akadeemia“, mis toob siia rahvusvahelist know-how’d. Seekord on võistlusele lubatud ka välismaa ja eesti autorite ühisloomingus valminud laulud. Võistlusele laekus rekordiline 242 laulu. Finaal toimub 4.märtsil Saku Suurhallis. Koos Eesti Autorite Ühinguga jõuab märtsis eetrisse Eesti estraadiklassikat tutvustav ja uues kvaliteedis esitlev 8-osaline muusikasari, autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi. Arvestades 2017.aasta sündmusterohkust ning nendega seotud kohustusi – eesistumine, kohalikud valimised, EV100-ga seotud ajaloosarjad ja sündmusülekanded, laste-ja noorte laulupidu jne, on tulnud ETV programmi profiili vastavalt sellele kohandada ning eelarve vahendeid umber jagada, mistõttu mõned saatesarjad ilmuvad vähendatud mahus („Kapital“, „MI“) või katkestatakse ajutiselt („Kahekõne“). 12  EELARVE 2017 4.3 ETV2 ETV2 programmimahtude plaan 2017. aastaks maht tundides omasaadete esmaesitusi Valdkondade lõikes 2017 2016 2017 2016 Toodanguliikide lõikes 2017 2016 Elusaated 625 775 3 2 Omasaadete esmaesitusi 325 242 Haridussaated 122 210 11 24 Omasaadete kordusi 2554 3135 Informatiivsed saated 362 560 0 9 Hankesaadete esmaesitusi 595 588 Infoteinment 179 185 0 0 Hankesaadete kordusi 1967 2098 Kultuurisaated 609 979 36 37 Online (ERR uudised) 3048 2535 Lavastuslik (sh lastesaated) 2687 2265 49 51 Promo 180 110 Meelelahutus* 211 265 19 8 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Muusikaesitused 334 551 45 48 Rakendus 90 75 Religioonisaated 0 0 0 0 Kokku 8760 8784 Spordisaated, sh spordiuudised 252 202 102 21 Uudised 60 71 60 42 * - meelelahutussaadeteks loetakse Online (ERR uudised) 3048 2535 rahvusvaheliselt kasutatava klassifikaatori Promo 180 110 ’ESCORT’ järgi ka sellised saated nagu „Eurovisiooni lauluvõistlus“ Sponsorteave ja reklaam 1 1 Rakendus 90 75 Kokku 8760 8784 325 242 ETV2 aktiivse programmi maht on argipäeviti vähemalt 15 tundi ja nädalavahetusel 16 tundi päevas. Aktiivse programmi kogumahuks on 2017. aastal planeeritud 5712 tundi. ETV2 eesmärgid on seotud ERR-i arengukavas kultuuri, hariduse ja teaduse ning erilist tähelepanu vajavate sihtrühmade kohta käivate sisuliste eesmärkidega. Olulise osa ETV2 programmist moodustavad lastesaated ja kultuurihuvidega vaatajatele mõeldud sarisaated, dokumentaal- ja mängufilmid. Lastesaadete maht ulatub 40 tunnini nädalas. Lastesaadete toimetus jätkab argipäeviti eetris oleva saate „Lastetuba“ tootmist. Kui enamus saated on salvestatud ette, siis korra kuus läheb „Lastetuba“ eetrisse otse, mil lapsed saavad stuudiosse helistada ja saade on interaktiivne. Lastetuba ja lastele suunatud veebileht Lastejaam teevad koostööd igakuiste loovvõistluste osas. Aasta jooksul valmib üks arhiiviväärtusega laste laulusaade, lisaks plaanime ühe lastelavastuse salvestamist. Kavas on koolispordisaate „Tähelepanu Start!“ kahe pooletunnilise saate tootmine. Plaanime 2017. aastal lõpetada lavastusliku sarja „Lotte lood“ tootmise, plaanis on kaasrahastada „Supilinna salaseltsi“ uut lastesarja. Lasteveebil on välja kujunenud kindel hulk jälgijaid, 2017. aastal tegeleme veebilehe turundamise ja arendamisega. Lisaks info jagamisele ning saadete otse- ja järelvaatamisele, on sinna kavas tuua uusi mänge ning põnevaid eriprojekte. Seoses EV100-ga ilmuvad Lasteveebi erilehed projektidele „LasteVabariik“ ja „Leiutades Eestit“. ETV2 jätkab kultuurisaate „Plekktrumm“ tootmist nii kevad- kui sügishooajal. 2017. aastal on plaanis salvestada 8 Eesti teatrite repertuaaris olevat või televisiooni jaoks kohandatud lavastust. Noortemuusikat tutvustab iganädalane muusikavideote edetabelisaade „Eesti TOP 7“. Noortebändi finaalist teeme erisaate, mis tutvustab uusi Eesti bände. Jätkame koostööd Pärimusmuusika lõikuspeoga ning kanname üle Etnokulpide auhinnagala. Kultuurivaldkonnas plaanime 8-osalise saatetsükliga kaardistada Eesti pärimust ning muusikat selle kandjana. Saatesari viib vaataja Eesti juurteni, tutvustab inimeste elustiili ning näitab Eestimaa ürgset ilu. Kaasaegset kirjandust tutvustavad Primavista ja HeadRead festivalid, mille raames korraldatud vestlused silmapaistvate väliskirjanikega salvestab kultuurisaadete toimetus. Pimedate ööde filmifestivali varasemate aastate paremaid filme näeb ETV2-s aasta jooksul Maailma kino programmis, samuti jätkame festivali ajal igaõhtuse saatesarja „PÖFF-i 8 ja pool“ tootmist. Jätkame edukaks kujunenud koostööd 13  EELARVE 2017 Jazzkaarega tuues vaatajani põnevad artistid ning võõrustajana erinevad kodud sarjas „Kodused kontserdid“. EV100 projektina on plaanis korraldada osalusprojekt „Eesti ühes päevas“, kus kutsutakse vaatajaid üles filmima üles üks stseen oma elust ühel kindlal kokkulepitud kuupäeval. Sellest materjalist panevad professionaalsed filmitegijad kokku täispika dokumentaalfilmi. Plaanis on ETV2-le toota uus ekraanigraafika ja idendid. Meelelahutuslik teadussaade „Heureka“ saab 2017. aastal järje juhul, kui tootja suudab leida projektile lisarahastuse. „Teaduspalavik“ toob ekraanile ühe teematsükli. Igal nädalal näitab ETV2 ühte teadussaavutustele pühendatud AegRuumi dokumentaalfilmi. Jätkame „Ööülikooli rännakuid“ 6 saatega. Reisisarjadest toodame 2017. aastal uue 4x4 reisiseltskonna 10-osalise sarja ning otsime juurde veel ühte madalaeelarvelist reisisarja. ETV2 programmi jõuab rohkelt spordiülekandeid, sealhulgas liiguvad ETV2-te Eesti Premium liiga jalgpallimängud. ETV2 jätkab koostööd erinevate dokumentaalfilmide festivalidega – DocPoint Tallinn, Tartu maailmafilmi festival ja Matsalu loodusfilmide festival. ETV2 näitab paremaid tudengifilme koostöös Balti Filmi- ja Meediakooliga. Pühapäeval jätkuvad ETV2-s teemaõhtud, mis annavad võimaluse pöörata tähelepanu silmapaistvatele loovisikutele, samuti temaatiliselt komplekteerida arhiivisaateid, luues sellest omamoodi sündmuse. Mõned tähelepanuväärsemad teemaõhtud saavad toekuse omatoodetud saatelisaga. Plaanime programmis nähtavale tuua ka teemakuid ja –nädalaid. 4.4 ETV+ ETV+ programmimahtude plaan 2017. aastaks maht tundides omasaadete esmaesitusi Valdkondade lõikes 2017 2016 2017 2016 Toodanguliikide lõikes 2017 2016 Elusaated 91 445 54 53 Omasaadete esmaesitusi 718 902 Haridussaated 0 0 0 0 Omasaadete kordusi 2292 1618 Informatiivsed saated 473 390 47 71 Hankesaadete esmaesitusi 1222 1241 Infoteinment 1223 1502 353 409 Hankesaadete kordusi 2000 2217 Kultuurisaated 66 65 11 17 Online (ERR uudised) 2282 2645 Lavastuslik (sh lastesaated) 3157 2299 0 12 Promo 165 90 Meelelahutus* 366 288 37 41 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Muusikaesitused 553 495 2 15 Rakendus 80 70 Religioonisaated 0 0 0 0 Kokku 8760 8784 Spordisaated, sh spordiuudised 86 300 16 77 Uudised 217 259 198 207 * - meelelahutussaadeteks loetakse Online (ERR uudised) 2282 2580 rahvusvaheliselt kasutatava klassifikaatori Promo 165 90 ’ESCORT’ järgi ka sellised saated nagu „Eurovisiooni lauluvõistlus“ ... Sponsorteave ja reklaam 1 1 Rakendus 80 70 Kokku 8760 8784 718 902 ETV+ programm lähtub oma valikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja kava „Lõimuv Eesti 2020“ tegevuseesmärkidest ja ülesannetest. Programmi koostamisel on arvestatud Eesti venekeelse elanikkonna vajadustega saada objektiivset ja erapooletut infot riigis toimuva kohta, sealhulgas päevakajalist infot Eesti poliitika, majandus-, sotsiaal- ja kultuurisündmuste kohta. Eesmärk on luua platvorm venekeelse elanikkonna omavaheliseks võrgustumiseks ning vastastikuste sidemete loomiseks eestikeelse elanikkonnaga ühiste tegevuseesmärkide ja väärtuste kaudu. Samuti on oluline tagada venekeelse elanikkonna ja selle seisukohtade nähtavus erinevates ühiskonna jaoks olulistes küsimustes. 14  EELARVE 2017 Argipäeviti ETV+ eetris olevate hommiku- ja õhtusaate fookuses on aktuaalsed teemad erinevatest eluvaldkondadest, mida kommenteerivad vastavate valdkondade eksperdid, ametnikud ja poliitikud. Nende saadete lahutumatuks osaks on alalised rubriigid, mis on pühendatud tervisespordi, ökoelustiili, laste vaba aja, tervise, tehnoloogia, keeleõppe ja ettevõtlusega alustamise temaatikatele. ETV+ eetris jätkavad poliitikasaated „Aeg otsustada“ ja „Noateral“, mille fookuses on kogu ühiskonna jaoks aktuaalsed teemad, mille kaudu saab televaataja ülevaate ühiskonnas eksisteerivatest seisukohtadest ja probleemidest. ERR Narva telestuudio jätkab saatesarja „Rahvale tähtis“ tootmist. Saadet valmistavad ette ja juhivad Narva ajakirjanikud. Saatesarja fookuses on Narva ja Ida-Virumaa piirkonna jaoks olulised teemad. Ajavahemikul jaanuar - veebruar 2017 on eetris Euroopa Liidu teemale pühendatud reisimise reality-show „Bon courage“ jätkusaated, mille fookuses Euroopa riikide elu ja olud. Koostöös ETV ja Vikerraadioga käivitatakse telesari „LIVEstonia“, kus erinevast rahvusest reporterid tutvustavad televaatajatele Eestis elavate perede elu. Jaanuaris käivitub ETV+ uuriva ajakirjanduse formaat „Insait“. ETV+ jätkab oma laste- ja noortesaadete tootmisega, sh iganädalase 16-25-aastaste noorte reporterite saatesarjaga „MEIE“. Alates veebruarist on eetris lastesaade „Pooltund vanemateta“, mille autoriteks, reporteriteks ja saatejuhtideks on Narva 11-13-aastased lapsed. Kevadhooajal 2017 jõuavad vaatajateni kultuurisaated „Rabarbar. Meie kultuur“ ja Artemi Troitski autorisaade „Totu kuul“. Eelarvelistest piirangutest tulenevalt saab ETV+ suvevõrk olema sisustatud peamiselt korduste ja hankesaadetega. ETV+ spordikava piirdub Eesti premiumliiga finaalvooruga, Maailmajagude Karikaga, Jalgpallideklubide MM-iga ja iluuisutamise MM-iga. ETV+ plaanis on teha otseülekanded 24. veebruari Vabariigi aastapäeva sündmustest ning kajastada 2017. aasta KOV valimiste teledebatte. ETV+ struktuuriüksuses on 28 koosseisulist töökohta. 4.5 Teletoimetused ERR-i teletoimetuste struktuuriüksuse moodustavad seitse loomingulist toimetust ja hanketoimetus. Suuremad toimetused eelarvevahendite mahu järgi on meelelahutus-, elu- ja poliitikasaadete toimetus. ETV JA ETV2 programmi eelarve jaotumine toimetuste lõikes (riigieelarvelise toetuse arvel tehtavad kulud) ETV ETV2 ETV+* Kokku Toimetused 2017 2016 vahe 2017 2016 vahe 2017 2016 vahe 2017 Poliitikasaated 601 070 634 468 -33 398 0 601 070 Lavastuslikud saated 438 396 441 366 -2 970 57 434 57 434 0 495 830 Meelelahutussaated 1 999 814 1 823 191 176 623 27 735 27 735 0 2 027 549 Lastesaated 54 999 55 000 -1 279 282 297 000 -17 718 334 281 Kultuurisaated 525 267 585 686 -60 419 163 700 138 100 25 600 688 967 Haridussaated 201 058 139 009 62 049 93 452 71 979 21 473 294 510 Elusaated 971 546 950 165 21 381 0 971 546 Peatoimetaja reserv 195 565 254 187 -58 622 44 254 55 609 -11 355 239 819 Saated kokku 4 987 715 4 883 072 104 643 665 857 647 857 18 000 1 706 689 1 636 820 69 869 7 360 261 Hankeprogramm 514 536 514 536 0 345 536 345 536 0 496 013 600 605 -104 592 1 356 085 Tõlge, turundus, üldkulu** 276 977 276 977 0 174 491 174 491 0 601 079 577 701 23 378 1 052 547 KOKKU 5 779 228 5 674 585 104 643 1 185 884 1 167 884 18 000 2 803 781 2 815 126 -11 345 9 768 893 * - ETV+ saated ei ole jaotatud teletoimetuste vahel ja saadete tootmist rahastatakse otse programmi eelarvest ** - üldkulud on programmi peatoimetaja ja assistendi kulud 15  EELARVE 2017 4.6 Programmiteenistus Programmiteenistus koondab endasse teleprogrammide planeerimist, hankematerjalide logistikat, saadete tõlkimist ja tekstide pealelugemist ning teleprogrammide väljastamist. Programmi planeerimise peamine ülesanne on koostada ETV, ETV2 ja ETV+ saatekavad, mis hõlmavad arengukavast lähtuvalt ja koostöös programmide peatoimetajatega pikemaajaliste saatevõrkude mudelite väljatöötamist, saadete mahuplaanide koostamist, hooaja saatevõrkude täitmist ning jooksva saatekava planeerimist ja eetrijärgset arhiveerimist. Igapäevase töö kõrval on ettevalmistamisel saatekava edastamise veebilahenduse kasutuselevõtmine, et muuta ERR-i teleprogrammide saatekavad kiiremini ja paremini kättesaadavaks kõigile trüki- ja elektroonilistele väljaannetele. Hankematerjali logistika ülesandeks on hankeprogrammi litsentsilepingute täitmine hankesaadete ja nende juurde kuuluva lisamaterjali tellimise ja tagastamise osas ning hankesaadete materjalidest eetrikoopiate tootmine edasiseks tööprotsessiks kuni eetris edastamiseni. Tõlkevaldkonnas luuakse igapäevaselt subtiitritekste, tõlketekste pealelugemiseks (esituseks), tekste vaegkuuljatele ja omasaadete ning hankeprogrammi tõlkeid nii eesti kui vene keelde, aegajalt ka omasaadete tõlkeid teistesse võõrkeeltesse ning subtiitritekste ja kommentaare otseülekannetele. ETV+ lisandumisega suurenes tõlkevajadus veelgi, kuna lisaks hankesaadetele tõlgitakse ka eesti- ja venekeelsed omasaated vastavalt vene ja eesti keelde, seejuures esitatakse tõlge vene keelde alati mitme näitleja vahendusel ning omasaadete tõlge eesti keelde osaliselt ka sünkroontõlkena. Koostöös näitlejatega ja tuntud eetrihäältega helindatakse lastesaateid ning osaliselt dokumentaalfilme. 2013. aastast on vaegnägijail võimalik kuulata ka audiosubtiitreid teise audiokanali kaudu, kus kõneroboti abil esitatakse eestikeelseid subtiitritekste võõrkeelsetele saadetele. Teleprogrammi väljastuskeskus tagab ERR-i teleprogrammide standardite kohase väljastamise ning vastutab saatepäeva ettevalmistamise eest koos kõigi kavandatud, aga ka eriolukordadest tingitud programmi komponentidega. Programmiteenistuse koosseisu kuulub 32 töötajat. 4.7 Vikerraadio Vikerraadio programmimahtude plaan tundides 2017 2016 Uudised 831 808 Päevasündmuste laiendatud käsitlus, praktiline teave, nõuanne 1672 1345 Analüütilised saated 668 616 Sport 230 400 Haridus- ja teadussaated 517 630 Kultuurisaated 450 434 Lastesaated 135 139 Kuuldemängud, ettelugemised 270 270 Muusika 3987 4142 Kokku 8760 8784 Vikerraadio eesmärk on olla jätkuvalt kõige kuulatavam ja usaldusväärsem raadio eestlaste hulgas. Programmis on oluline osa uudistel ja arutelusaadetel. Vikerraadio päevakajalised saated „Uudis+“ ja „Reporteritund“ kajastavad operatiivselt Eestis ja maailmas toimuvat. Vikerhommik edastab uudiseid nii Eestist kui ka mujalt maailmast, eristudes selgelt enamike raadiote meelelahustuslikest hommikuprogrammidest. 2017. aasta teisel poolaastal on fookuses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Sügisel kajastab Vikerraadio erisaadetega kohalikke valimisi. Koos Tallinna Ülikooliga on kavas sari laste ja noorte hariduse ning kasvatamise teemadel (2017 on laste ja noorte kultuuri aasta). Aprillis tähistab Vikerraadio 50. sünnipäeva. Sel puhul on kavas erisaated ning otseülekanne sünnipäevapeolt. 16  EELARVE 2017 Jätkuvad „Keelesaade“ ja „Keelesäuts“, samuti populaarne e-etteütlus ja murdekeelsed uudised. Kultuuriteemade üle arutleb saade „Vasar“, eesti kirjandust tutvustab „Loetud ja kirjutatud“. Septembris tähistame Euroopa keelte päeva. Otseülekannete vahendusel saavad kuulajad osa suvisest laulupeost ja teistest olulistest suursündmustest. Kavas on eriprogramm ja ülekanded Võidupüha paraadilt, Viljandi folgilt, Saaremaa ooperipäevadelt ja mujalt. 2017.aastal uueneb populaarne Vikerraadio lastejuttude mobiilirakendus. Vikerraadio toimetuses on 26 koosseisulist töökohta. 4.8 Raadio 2 Raadio 2 programmimahtude plaan tundides 2017 2016 Uudised 485 485 Hommikuprogramm 890 750 Päevasündmuste laiendatud käsitlus, praktiline teave, nõuanne 305 305 Analüütiline saade (kommentaarid, arutelud, uurivad saated) 106 99 Muud info- ja publitsistikasaated 231 211 Spordiuudised ja muud spordisaated 23 22 Haridussaated 38 18 Teadusuudised 60 70 Muud kultuurisaated 195 151 Kuuldemängud 47 48 Muud lavastuslikud saated 100 Raadiomängud 38 38 Muud meelelahutussaated 195 212 Muusikapop, rock ja uued levimuusikastiilid 5904 6232 Reklaam (promod) 143 143 Kokku 8760 8784 Raadio 2-e eesmärk on olla vabariigi kõige olulisem muusikajaam – raadiojaam, mille muusikavalikus on tähtsaim koht uuel, värskel ja talendikal eesti muusikal. Raadio 2 on vajalik platvorm noorte ja andekate artistide arenguks, sh on jaamal oluline roll olla peavoolust erinevate stiilide toetaja. Raadio 2 on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja. Raadio 2-e ainulaadne õhtune vöönd on koduks erinevatele muusikalistele subkultuuridele ning selle saatejuhtideks tunnustatud melomaanidest spetsialistid. 2017. a. programmis jätkuvad kõik Raadio 2 populaarsemad saated, sh Ahto Lobjakase ja Andrus Karnau „Olukorrast riigis“; Mart Juure ja Andrus Kivirähki juhitav „Rahva Oma Kaitse“; Ingrid Peegi „Hallo, Kosmos“; auhinnatud teadussaade „Puust ja punaseks“ ning Raul Saaremetsa „Muusikanõukogu“. Autorisaadetega jätkavad Erik Morna, Koit Raudsepp, Kristo Rajasaare ja Maarja Merivoo-Parro. Eeva Esse infomagasin on päevakajaline ning puudutab olulisi ühiskonda kõnetavaid teemasid. Uute saadetena on programmis koha leidnud Ivo Tšetõrkini rännusaade „Reispass“, noorte filmikriitikute filmisaade „Kinovärgiga mandariin“ ja Igor Maasiku meelelahutuslik tarkusetund „Onu Bella pühapäevakool“. Raadio 2 on eesti popmuusika eksporttoeks Euroopas, olles EBU Eurosonic grupi aktiivne liige. Raadio 2 salvestab eesti artistide kontserte ja jagab salvestusi EBU jaamadega ning taasalustab stuudiokontsertide sarja „R2 Live“ tootmist vastremonditud 1. stuudios. Traditsioonilise muusikaküsitluse „Aastahitt“ kõrval korraldab R2 Eesti Vabariigi juubeliaasta eel ka 100 aasta lemmiklugude valimise. Raadio 2 jätkab koostööd suurte kohalike muusikasündmustega (Tallinn Music Week, Jazzkaar, Etnokulbid, Noortebänd jt), kajastab olulisi uue muusika festivale nii siin kui välismaal ning on ETV 17  EELARVE 2017 konkursi „Eesti Laul“ partner. Raadio 2 arendab koostööd tudengitega, olles peamiseks meediapartneriks Tartu ja Tallinna Tudengipäevadele. Raadio 2-s on 12 koosseisulist töötajat, neist 7 täistööajaga ja 5 osalise tööajaga. 4.9 Klassikaraadio Klassikaraadio programmimahtude plaan tundides 2017 2016 Uudised 600 602 Hommikuprogramm 620 623 Analüütilised saated, muu info ja publitsistika 50 50 Kultuur, haridus, teadus 1220 1218 Muusikasaated (autorisaated, ülekanded) 2910 3019 Kuuldemängud, ettelugemised 145 145 Meelelahutussaated (raadiomängud) 35 35 Muud sõnasaated 15 12 Muusika 3005 2909 Promo, rakendus 160 171 Kokku 8760 8784 Klassikaraadio jätkab 2016 noortele muusikasõpradele mõeldud projektidega. Märtsikuus toimub 5 muusikakoolide õpilaste kontserti Raadiomajas toimetuse klaveritoas (Noorte Stuudio). Maikuus jätkub 2013. aastal alguse saanud koolikontsertide sari „Klassikaraadio tuleb külla“ 10 kontserdiga Pärnumaal. Sügishooajal on Noorte Stuudio raames plaanis Eesti noorteorkestrite kontserdid raadiomaja stuudios. Uutest saatesarjadest on tähtsaimad Eesti muusikaajalugu ja isiksusi tutvustav „Dünastia“ ning muusikakõla erinevaid tahke vaagiv „Kuulamiskool“; „Luukamber“ keskendub XII Noorte laulupeo ettevalmistamisele. Programmis on suur osa live-muusikasündmuste vahendamisel nii Eestist kui välismaalt. Seoses eelarvevahendite nappusega pikeneb 2017. aastal suvekava (kordussaated ja muusika) 10 nädalani. Selektori abil valmiva, saatejuhita muusikaprogrammi keskmine maht suureneb 11 tunnini ööpäevas aastaringselt. Rahvusvahelistest projektidest on tähtsaim osavõtt Rahvusvahelisest Heliloojate Rostrumist mais ja EBU Folk Festivalist juulis. EBU muusikavahetusprogrammi on plaanis pakkuda 2017. aastal vähemalt 20 tundi kontserdisalvestusi Eesti kontserdisaalidest ja festivalidelt. Kavas on salvestada ja vahendada kuulajatele otseülekandes vähemalt 100 muusikasündmust Eesti kontserdisaalidest ning jäädvustada 7 tundi fondisalvestusi. Jätkub kuulajatega suhtlemisvormide arendamine uue meedia platvormidel. Samuti on oodata kodulehekülje täiustamist koostöös võrgumeedia arenduse osakonnaga. Klassikaraadios on 14 koosseisulist töökohta. 18  EELARVE 2017 4.10 Raadio 4 Raadio 4 programmimahtude plaan tundides 2017 2016 Uudised 700 710 Hommikuprogramm 1080 1009 Päevasündmuste laiendatud käsitlus, praktiline teave, nõuanne 1210 1513 Analüütilised saated 840 831 Sport 50 50 Haridus- ja teadussaated 380 476 Kultuurisaated ja muusikasaated 630 2015 Kuuldemängud ja ettelugemised 300 150 Meelelahutussaated ja muusika 3270 1900 Muu (promo, kultuuriteated, rakendus) 300 90 Kokku 8760 8784 sh saated lastele 147 147 sh saated teistes keeltes 115 115 Raadio 4 eesmärk on jääda 2017. aastal usaldusväärseimaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul, jätkates üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada mitte-eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Raadio 4 analüütilised sõnasaated pakuvad tuge sündmuste mõtestamisel, kutsuvad kaasa mõtlema ning arvamust avaldama. Eesmärk on jätkuvalt see, et võõrkeelse kuulajani jõuaks sama infovoog, mis eestlasteni. Raadio 4 programm toetab usalduse ja sidususe kasvatamist mitte-eestlaste ja eestlaste vahel, selgitab kultuurilisi iseärasusi ning otsib ühist platvormi, tõstes esile sündmusi ja tegevusi, mis loovad ühisosa, vastastikust mõistmist, empaatiat ja ühiseid püüdlusi, rõhutades mitmekesisuse olulisust ja väärtust ühiskonnale, pidades oluliseks ühtekuuluvuse loomist. Rakendame erinevaid formaate: lühiintervjuudest ulatuslike reportaažideni, kommentaaridest ja lugude jutustamisest arutelusaadeteni, millesse on kaasatud ka kuulajad ning teised mitte-eestlaste kogukonna esindajad. Raadio 4 on seadnud sihiks püüda olla kohal erinevatel sündmustel, mis Eestimaal toimuvad, tehes neist otseülekandeid (näiteks laulupeolt). 2017. a. programmi lisanduvad kindlasti muutuvas formaadis valimissaated, Hommikuprogrammi tekivad uued rubriigid, mis on pühendatud EV 100. sünnipäevale. Lõpeb sari „Hääled öös“, selle asemele tuleb seoses noorteaastaga uus sari, mis räägib noorte mitte- eestlaste lugusid, kellele „klaaslagi“ pole probleem ning kes on leidnud oma koha erinevates ametites. Raadio 4 seab eesmärgiks turundada raadiojaama noorema auditooriumi hulgas ja püüab seeläbi muuta oma kuvandit. Jätkuvalt on Raadio 4 fookuses hariduse teema („Tark kool“). Eneseharimisvõimalusi pakuvad kultuurisaated „Eesriie!“, „Kaunite kunstide aeg“, käsitlust sarjades „Uus Vana Maailm“ ning „Euroopa täna“, mis on otsesaade Strasbourgist parlamendi istungjärgult. Aktuaalteemasid lahkame saadetes „Asjade seis“, „Vaateväljas“, Keerdkäigud“, „Vaatleja“. Suveprogrammis reisime mööda Eestimaad, tutvustades mitte-eestlastest auditooriumile Eesti vaatamisväärsusi ning ajaloolis-kultuurilisi paiku, alustades ühtlasi EV100 aastapäeva tähistamist. Lisaks venekeelsetele saadetele jätkab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord kuus on eetris saated armeenia, aserbaidžaani, gruusia, tatari ja tšuvaši keeles ning kaks korda kuus saade „Šolom aleihhem!“. 2017. a. suurimaid väljakutseid on Raadio 4 mõjuvõimu suurendamine uutes auditooriumigruppides ja uue meedia platvormidel. Pööramegi erilist tähelepanu platvormiülesele meediale, võimendamaks ja mitmekesistamaks raadio sisu ja suurendamaks raadiokanali mõju. Raadio 4-s on 28 koosseisulist töökohta. 19  EELARVE 2017 4.11 Raadio Tallinn Raadio Tallinna programmimahtude plaan tundides 2017 2016 Uudised 801 803 Muusika 4623 4636 Muud info- ja publitsistikasaated (BBC, RFI) 3285 3294 Omasaadete reklaam 51 51 Kokku 8760 8784 Raadio Tallinn pakub alternatiivina ERR-i saatepõhistele raadiojaamadele programmi, mis edastab iga päev kella 7-st kuni 22-ni kvaliteetset muusikat ja täistundidel ERR-i uudistesaateid. Raadio Tallinna muusikavalikus on oluline koht jazz- ja maailmamuusikal. Kella 22-st kuni 7-ni hommikul edastab Raadio Tallinn BBC World Service’i ja Radio France Internationali uudisteprogramme. Raadio Tallinna eelarve on 2017. aastal 24775 eurot. Raadio Tallinnal on üks töötaja. 4.12 ERR-i võrgumeedia ERR-i võrgumeedia väljundid internetis koonduvad portaalidesse, mobiilirakendustesse ja sotsiaalmeediasse. ERR-i võrgukeskkonnad lähtuvad ERR-i väärtustest luua tõhusalt professionaalset, otsingulist ja loomingulist sisu. Üksuse ülesanne on avalik-õigusliku ringhäälingu põhiliste eesmärkide (informatsiooni vahendamine, keele ja kultuuri arengu toetamine, demokraatia edendamine, meelelahutuse pakkumine) täitmine interneti vahendusel eesti, vene ja inglise keeles ning selleks vajaliku tehnoloogia tagamine. 2016. aasta struktuurimuudatuse tulemusena pakuvad veebispetsiifilist sisu teemaportaalid kultuur.err.ee, menu.err.ee ja teadusportaal ERR Novaator. Veebiuudised, mis valmivad raadio- ja teleuudiste ühistoimetuses, ilmuvad keskkonnas ERR.ee. Ühise uudistetoimetuse juurde kuuluvad ka rus.err.ee ja news.err.ee. Veebiuudiste toimetajate liikumine vastavalt uudistetoimetuse ja sporditoimetuse koosseisu on ka põhjuseks, miks võrgumeedia üksuse eelarve võrreldes eelmise aastaga kahaneb. ERR-i võrgumeedia suund on pakkuda senisest enam veebi kui meediumi eripära rakendavat sisu, mille tarvis on uues struktuuriüksuses multimeediatoimetus. Multimeediatoimetajad loovad interaktiivset, graafilist, video- ja audiosisu ning avaldavad seda lisaks ERR-i võrguplatvormidele ka sotsiaalmeedias, võttes arvesse nende platvormide spetsiifikat. Omasisu vahendamise aluseks on web-first ja mobile-first lähenemine, mis tähendab operatiivset ja meediumi eripära arvestavat sisuloomet. Multimeediatoimetus töötab ERR-i toimetuste üleselt, mille eesmärk on senisest enam luua rist- ja transmeedia loojutustamise võimalusi erinevate ERR-i programmide vahel (näiteks teadusuudiste koostöö „Aktuaalse kaamera“, tele- ning raadioprogrammidega). Seda lisaks saadete ja programmide kodulehtedele (etv.err.ee, etv2.err.ee, vikerraadio.err.ee, r2.err.ee, raadio4.err.ee, klassikaraadio.err.ee, raadiotallinn.err.ee jne), mis lisaks järelvaatamisele võimaldavad üha enam ka eelvaatamist ehk sisu avaldamist enne, kui see on eetris televisioonis või raadios. Auditooriumi osas on ERR-i võrgumeedia eesmärk 2017. aasta lõpuks, et igal nädalal tarbiks veebi ja nutirakenduste vahendusel sisu vähemalt 380 000 unikaalset külastajat. 4.13 Raadioteater Raadioteatri põhieesmärgiks on nüüdisaegse audioesteetikaga teoste loomine ERR-i raadioprogrammidele, eesti näitlejate häälte salvestamine ning algupärase dramaturgia arendamine ja tutvustamine. Ka 2017. aastal jätkame puhta mõtte ja selge sõna salvestamist eesti näitlejate esituses. Renoveeritud Raadioteatri stuudiokompleksis loodame tööle asuda alates maist ja plaanime salvestada 4 kuuldemängu, sealhulgas ühe lastele. Kuuldemängude tavavormi kõrval pöörame erilist tähelepanu lühivormidele, mis võiksid leida tavapärasest erinevaid eetriaegu ja tutvustada Raadioteatrit ka laiemale publikule kui meie püsikuulajaskond. Selleks korraldame kuuldemängutekstide võistluse. 20  EELARVE 2017 Koostöös Vikerraadioga korraldame kuuldemängufestivale, pakkudes valikut meie tunnustatud kuuldemängudest. Aprillis korraldame Eesti Teatri Agentuuri ning Eesti Teatriuurijate- ja Kriitikute Ühenduse koostööseminari „teater | raadio“, mille eesmärgiks arutleda nii raadioteatri spetsiifika kui ka oleviku ja tuleviku üle. Tutvustame kuuldemängu loomise tööprotsessi, teeme tagasivaate Raadioteatri ajalukku ja kuulame välisesinejate ülevaadet maailmas toimuvast. Raadioteater laiendab rahvusvahelist mõõtkava: lisaks osavõtule meediafestivalist Prix Europa Berliinis tahame tutvustada eesti dramaturgiat kirjandusklassikal põhineval kuuldemängufestivalil Prix Marulic Horvaatias. 2017. aastal saame tähistada Järjejutu 50. eetriaasta juubelit. Kuna Järjejutt on üks pikema traditsiooniga raadiosaateid, korraldame kuulajate seas küsitluse, millised on läbi aastate olnud nende lemmik- jutulugejad ja lemmikjutud ning pakume võimaluse parimaid veel kord kuulata. Uusi järjejutte on kavas teha 25, nende hulgas kindlasti ka n-ö koguperejutte ehk selliseid lugusid, mida vanematel oleks tore kuulata koos lastega, kuna aasta 2017 on ju pühendatud laste- ja noortekultuurile. Koostöös Eesti kirjastustega tutvustame järjejutu-formaadis uudiskirjandust nii meilt kui mujalt. Esinejatele mõeldes tahame anda rohkem võimalusi end jutulugejana proovile panna ka noorematele näitlejatele, et rikastada raadioeetrit uute ja värskete häältega. Salvestame uusi jutte Lastejaama jõulukalendri ja Õhtujutu jaoks. „Luuleruumi“ salvestuste sarjas soovime talletada tänapäeva oluliste autorite loomingut. Raadio Ööülikool jäädvustab 26 saatega eesti mõttelugu ja eesti mõtlejate avangardi – enamik salvestusi toimub avalikult ja koos publikuga, traditsiooniliselt toimub loeng ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Raadioteatris on 6 koosseisulist töökohta. 4.14 Fondisalvestused Fondisalvestustega, mille tellimist kureerib muusikanõukogu Klassikaraadio peatoimetaja eestvedamisel, salvestatakse professionaalsel tasemel eesti interpreetide esitusi, lõpptoodangu mahus 20 tundi aastas. Fondisalvestuste eelarve on 2017. aastal 16 000 eurot, olles samal tasemel eelmise aastaga. 4.15 Uudistetoimetus Rahvusringhäälingu uudistetoimetus kajastab Eestis ja mujal maailmas toimuvaid sündmusi operatiivselt, objektiivselt ja mitmekülgselt. Uudistetoimetus töötab kolmel platvormil (TV, raadio, veeb) ning kolmes keeles (TV ja raadio eesti ja vene; veeb eesti, vene ja inglise keeles). Eelarve suurenemine on paljuski tingitud asjaolust, et suvel 2016 liitus uudistetoimetusega (mis seni ühendas tele- ja raadiouudiseid) ka veebiuudiste toimetus. Selle muudatuse eesmärk oli ühtlustada töövooge erinevatel uudisplatvormidel ning valmistada ette suuremaks muutuseks jaanuaris 2017, kui kõik uudistetoimetuse töötajad kolivad kokku uudistemajja. Kohe pärast liitumist viidi uudiste planeerimine ja igapäevane tootmine eri platvormidel Skype grupi põhisesse keskkonda, mille positiivne efekt oli suur ning mis tänaseks on laienenud juba ERR-i üleseks (liitunud nt Vikerraadio, „Terevisioon“, „Ringvaade“). 2017. aasta saab ERR-i uudistetoimetusele olema üliolulise tähtsusega, sest pärast Kreutzwaldi tänava nn vana raadiomaja renoveerimist uudistemajaks avaneb meil võimalus viia ühe katuse alla kõik uudistega tegelevad ja eri keeltes töötavad üksused, mis siiani paiknesid kolmes erinevas hoones. Näiteks loome platvormiülese videotiimi, mille eesmärk on teenindada nii tele- kui ka veebiuudiseid otseülekannete tegemisel. Sellised muudatused annavad võimaluse optimeerida töövooge ning vähendada füüsilisest eraldatusest ja tehnilisest erinevusest tingitud dubleerimist. See annab omakorda võimaluse suurendada nii uudiste mahtu kui ka kvaliteeti. Uudistemajas võetakse kasutusele uus tehnika, mis vahetab välja amortiseerunud ja korduvalt eetris alt vedanud seadmed. Lisaks jätkab uudistetoimetus kaasaegsete operatiivsete tehnoloogiate kasutamise katsetamist ja juurutamist uudiste tootmises, näiteks nutitelefonidega live-ülekannete tegemist nii veebi, aga ka teleuudiste saadetesse. Jätkame ka teleuudiste toimetuse poolt ERR-is esimesena käivitatud 4G 21  EELARVE 2017 põhiste ülekannete otsetegemist senisest suuremas mahus, milleks tagame asjaomastele operaatoritele vastava koolituse. Uudistemajas hakkab paiknema uus „Aktuaalse kaamera“ stuudio, mis annab võimaluse toota sealt ka näiteks „Välisilma“ saadet, mida siiani toodeti uudistetoimetusest eraldi ning mis omakorda aitab vähendada selle saate tootmiskulusid. Samuti tekib teine lisavõttekoht uudistetoimetuse südamesse ehk newsdeski äärde, mis annab võimaluse sealt eetrisse anda näiteks nii „Terevisiooni“ uudiseid, „Aktuaalse kaamera“ lühisaateid kui ka salvestada uudisteportaali intervjuusid, vestlusringe, saateid jms. Uudistetoimetus kajastab põhjalikult ja objektiivselt 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi, tehes seda ennekõike sündmuspõhiselt ja kaasates ERR-i kohalike korrespondente. Samuti tellib uudistetoimetus kohalike valimiste eel uuringu, millised on toetused valimistel osalevatel jõududel Tallinnas. Seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, lähetab ERR tähtajaliselt Brüsselisse teise korrespondendi, kelle ülesanne on ennekõike vahendada ERR-i erinevatel platvormidel eesistumisega seotud teemasid Brüsseli poolt. Eestis suurendab uudistetoimetus seoses Eesti eesistumisega Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU uudisvahetusse minevate lugude mahtu. Jaanuaris 2017 vahetub ka ERR-i korrespondent Ameerika Ühendriikides. See vahetus on plaanipärane. Uue korrespondendi puhul paneme rõhku senisest suuremale otselülituste arvule, mida võimaldab lihtsustunud tehnoloogia ning tööle erinevatel uudisplatvormidel. Uudistetoimetuses ja korrespondendipunktides (arvestamata Tartu ja Narva stuudioid) on 136 töökohta (täiskoormusele ümberarvestatuna). 4.16 Tartu ja Narva stuudiod Tihedalt uudistetoimetuse tööga seotud, aga siiski oluliselt laiema tegevusvaldkonnaga on ERR-i esindused kahes suuremas Eesti linnas – Tartus ja Narvas. Erinevalt korrespondendipunktidest nimetame neid stuudioteks ja need pakuvad lisaks uudistele olulises mahus sisu ja tuge kõigile ERR-i programmidele. Tartu stuudio kui struktuuriüksuse koosseisus on 5 töötajat (tehnikud, autojuht, osalise koormusega stuudio juht). Kuid tegelikult käivad seal igapäevaselt tööl umbes 16-18 ERR-i töötajat, kellest suur osa on teiste üksuste töötajad (uudistetoimetus, Klassikaraadio, Vikerraadio, haridussaadete toimetus – see nimekiri aeg-ajalt muutub, sõltuvalt toimetuste vajadustest). Lisaks sellele on Tartu stuudios võimalus kaastöö tegemiseks mittekoosseisulistel autoritel, kellele Tartu asukoha poolest paremini sobib. Tartust saame teha otselülitusi kõigisse tele- ja raadioprogrammidesse ning võimalikes kriisiolukordades on seal võimekus anda üleriigiliselt eetrisse Vikerraadio programmi. Narva stuudio toodab lisaks uudistele ka kohalikku raadiosaadet, mida edastatakse Raadio 4 Narva saatja kaudu. Alates 2016. aasta kevadest on Narvas ka väike telestuudio, mis võimaldab toota lülitusi ja diskussioonisaateid. Seda võimalust kasutatakse põhiliselt ETV+ programmis. 4.17 Spordisaadete toimetus 2017. aasta spordisündmuste ja -ülekannete kalender ERR-i kanalites on tihe. Uut telespordiaastat alustame laskesuusatamise maailmakarikasarja etappidega Oberhofis ja Ruhpoldingus jaanuaris. Aasta esimestel nädalatel toome vaatajateni ka kaks Eesti käsipallikoondise EM valikmängu. Esimese kvartali suurprojektidest väärivad esiletoomist laskesuusatamise MM Hochfilzenis, Austrias ning suusatamise MM Lahtis, Soomes veebruarikuus. Märtsis toome vaatajateni Belgradis toimuvad sisekergejõustiku Euroopa Meistrivõistlused. Talispordihooaja lõpetame Helsingis toimuvate iluuisutamise maailma- meistrivõistluste otseülekannetega. Eesti jalgpallimeistrivõistluste 2017. aasta hooaeg algab samuti märtsikuus. Läbi hooaja kuni novembrikuu esimese laupäevani toob ETV2 ekraanile 30 Premium liiga jalgpallikohtumist, lisaks Karikafinaali maikuus. Suurt rahvusvahelist jalgpalli näitavad Eesti Rahvus- ringhäälingu telekanalid ning spordiportaal ka 2017. aastal, mil juunikuu teisel poolel ning juuli algul toimub jalgpalli maailmajagude karikaturniir, kus Euroopa võistkondadest püüavad tiitlit Maailma- meister Saksamaa, Euroopa meister Portugal ning korraldajamaa Venemaa. ERR näitab turniiri kogumahus ehk üle kanname kõik 16 mängu. Lisaks peab Eesti jalgpallikoondis MM-valiktsükli raames 2017. aastal kokku viis mängu, mis Eesti televaatajateni samuti ERR-i telekanalite vahendusel jõuavad. Juuli algul toimuvad Eestis orienteerumise maailmameistrivõistlused, mida ERR-i kanalid näitavad 22  EELARVE 2017 otsepildis. Spordiaasta keskne sündmus - kergejõustiku 2017. aasta maailmameistrivõistlused leiavad aset Londonis 4. - 13. augustini, traditsiooniliselt vahendavad seda suurvõistlust ERR-i tele-, raadio- ja veebikanalid täismahus. Telespordiaastasse kuuluvad ka sõudmise EM, sõudmise Maailma Karika etapp ning septembris toimuv sõudmise MM Floridas, samuti tõstmise Euroopa Meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused detsembris. Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste poolfinaale ning finaali näitame samuti detsembrikuus, 2017. aastal peetakse mängud Araabia Ühendemiraatides. Traditsiooniliselt kannab ETV hilissügisel üle rahvusvahelist vehklemisturniiri Tallinna Mõõk, mis eeloleval aastal toimub juba 48. korda. Aktiivselt jätkame noortespordi kajastamist - saatesarjade TV 10 Olümpiastarti ning Suusaajakiri raames jõuab 2017. aastal ekraanile 8 saadet. Kokku jõuab 2017. aastal ERR-i kolme telekanali vahendusel vaatajateni 514 tundi spordiuudiseid, -saateid ning -ülekandeid, millele lisanduvad spordiülekanded ja uudised Vikerraadios ning igapäevane spordiuudistevoog ERR-i spordiportaalis. Igaõhtused spordiuudised toome traditsiooniliselt vaatajateni vahetult pärast „Aktuaalse kaamera” põhisaadet ning argipäevadel ja nädalavahetustel jõuab igal nädalal vaatajateni ETV kanalil kokku üle ühe tunni spordiuudiseid, rohkem kui poolsada tundi spordiuudiseid kogu aasta vältel. Alates 2018. aasta algusest loodame jõuda venekeelse spordiuudiste saateni ka ETV+ kanalil. Sporditoimetuses on 21 koosseisulist töökohta, sh varem portaalide üksusesse kuulunud veebiuudiste toimetajad. 4.18 Turundusosakond Turundusosakonna, mida võiks tegelikult nimetada turundus-ja kommunikatsiooniüksuseks, peamine eesmärk on aidata vaatajal-kuulajal leida üles teda huvitavad saated jm sisu. Selle kõrval on aga osakonnal terve hulk teisi tegevusi. Eetripromode (saadete eelreklaamid) tootmine ja nende saatekavasse planeerimine, sh tutvustavate tekstide kirjutamine kaadritaguse diktori jaoks, saadete turundus ja korporatiivkommunikatisoon läbi sotsiaalmeedia kanalite (Facebook, Instagram, Youtube), proaktiivne ja reaktiivne kommunikatsioon teistes meediaväljaannetes, kultuuriteadete toimetamine ja eetrisse planeerimine, suuremate ja väiksemate kampaaniate ja soovituste planeerimine meie oma kanalites (tele-raadio-veeb), pisut harvem ka mujal meediakanalites, omasaadete kajastuste koordineerimine ERR-i teistes kanalites, ürituste korraldamine ja partneritega suhtlemine, ERR-i brändide haldamine, televisiooni eetrigraafikad, teleprogrammide kodulehtede toimetamine ja administreerimine, järel- ja otsevaatamise õiguste haldamine ja sellega seonduvate probleemide lahendamine, fotograafi töö koordineerimine, kavafotode toimetamine jne. Ja selle loetelu järel on veel terve hulk tegevusi, mida peaks veel rohkem tegema – prioriteedina kuidas suunata ERR-i rohkem võrgumeedia poole. Praegu veel on võimalik läbi turundamise võrgu- ja sotsiaalmeedias tuua inimesi telerit-raadiot vaatama- kuulama. Aga üha suureneb nende inimeste hulk, keda on võimalik suunata ainult võrgumeediasse. Ja seetõttu on kardinaalselt muutumas ka turundus. Saate auditoorium traditsioonilises meedias sõltub enam-vähem tähtsuse järjekorras järgmistest faktoritest: eetriaeg; konkurents (mis on samal ajal eetris mujal); ilm õues; saate sisu; saate turundus. Digimeedias aga eetriaega klassikalises mõttes enam pole, konkurents pole enam kanalite vahel, vaid konkureerida tuleb kogu infovooga, ilm ei oma enam nii olulist tähtsust. Kõige olulisemaks muutuvad sisu (miks ma peaks seda vaatama/kuulama) ja turundus (leitavus, kättesaadavus). Paratamatult muutuvad kõik meediamajad järjest rohkem turundusorganisatsioonideks, mis ei tähenda mitte turundusosakonna suurenemist, vaid seda, et turunduslikult peavad mõtlema kõik, kes tegelevad sisu loomisega. ETV kolm suuremat turundusteemat 2017. aastaks on uuenduste kommunikatsioon (uus uudistemaja, uuenev saatevõrk); diktorite tagasitoomine ETV ekraanile jaanuarist maini ning ekraanigraafika uuendamine teisel poolaastal. Siia juurde võib lisada ka EV100 raames tehtavad idendid (tunnusklipid), mis jõuavad eetrisse aprillis ning Eesti Laulu võistluse. Ka ETV2 nägu on plaanis uuendada uute identidega. Jätkuvad teemakuud ja neid püütakse turunduse abil fookuses hoida. ETV+ saab rohkem nähtavust, kampaaniaid väljaspool ERR-i, et jõuda sihtrühmani ja end pidevalt nende jaoks pildil hoida. Üleorganisatsioonilistest teemadest on olulised uuenenud uudistemaja ja helistuudio avamine. Turundusosakonnas on 12 töökohta (taandatuna täistööajale). 23  EELARVE 2017 4.19 Meediauuringute osakond Meediauuringute osakonna ülesandeks on ERR-i vajadustest lähtuvate erinevate (auditooriumi-) uuringute tellimine ja/või läbiviimine ning nende andmete analüüsil põhinev ERR-i juhatuse, programmide, toimetuste ja saadete tegijate nõustamine. Peamiselt kasutatakse kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodeid alates Kantar Emori representatiivsete üldiste auditooriumimonitooringute andmetöötlusest kuni spetsiifilistest ülesannetest lähtuvate fookusgruppide ning ekspertide süvaintervjuudeni. Uuringute tulemusi tutvustatakse asjaosalistele jooksvalt iganädalastel töö- koosolekutel, seminaridel ja uuringute kokkuvõtted on kättesaadavad ERR-i intranetis. Lisaks osaletakse aktiivselt meediavaldkonda puudutavas teavitus- ja teadustöös. Tehakse ettekandeid konverentsidel ja avaldatakse (uurimus-)artikleid Eesti ajakirjanduses ja rahvusvahelistes teadusajakirjades. Osakonna tööülesannete hulka kuuluvad ka toimetustele tehtavad programmide sisuanalüüsid, seadustest tulenevate aruannete jaoks (Statistikaamet, Kultuuriministeerium, Tehnilise Järelvalve Amet) statistiliste andmete kogumine ja esitamine ning erinevatele organisatsioonide (sh Euroopa Komisjon ja Euroopa Ringhäälingute Liit) andmepäringutele vastamine. Meediauuringute osakonna töökohtade arv on 1,25 (taandatuna täistööajale). Lisa 5. Tootmise-, tehnika ja hooneüksuste eesmärgid 5.1 TV tehniline keskus Televisiooni tehniline keskus (8 koosseisulist töökohta) tagab programmi eetrissemineku 365 päeva aastas, 24 tundi ööpäevas. Selleks on vahetustega tööl 5 valveinseneri. Lisaks tagab keskus programmide vastuvõtu ja edastamise rahvusvahelistel liinidel, sh satelliitside kaudu. 5.2 Raadio tehnika- ja salvestusosakond Osakonna (24 koosseisulist töökohta) tegevus jaguneb viide põhilisse töövaldkonda – raadioprogrammide eetrisseandmine ja ööpäevaringne saatjate töö monitoorimine tehnilises keskuses; tootmistehnoloogia hooldus ja arendus; failipõhise tootmissüsteemi töö tagamine ja arendus; helisalvestustegevus (helirežissöörid, heliinsenerid, salvestusstuudiod ja -foonikad); ERR-i poolt opereeritavate FM-raadiosaatjate hooldus. Aasta 2017 olulisemaks ülesandeks on renoveeritud uudistemajas asuvate helisalvestusstuudiote taas töösse rakendamine. Samuti on plaanis uuendada raadio tootmistarkvara Radioman. 5.3 Teletehnika hooldus- ja remondiosakond Teletehnika hoolduse- ja remondiosakonna (12 koosseisulist töökohta) ülesanded on tehnikapargi teenindamine peamiselt telemajas. Liidetuna struktuuris küll tootmisteenistuse koosseisu, on osakonnal oma eelarve, mis tagab teletehnika hooldusvõimekuse. Teletehnika hooldusosakonna peamiseks sihtgrupiks ehk sisemisteks klientideks on tootmisteenistus, IT osakond ning kinnisvara osakond. Tootmisteenistuse seisukohalt on peamine väljakutse olemasoleva tehnikapargi hooldus ning remont. See hõlmab alates stuudiote tehnilise seisukorra hindamisest ja töökorras hoidmisest kuni välivõtte tehnika hoolduse korraldamiseni välja. Osakonna inim- kui ka finantsiliste ressursside osakaal on ca 90%. IT osakonna ning kinnisvara osakonna jaoks tehtavad tööd hõlmavad protsentuaalselt suurusjärgus 10% osakonnas inim- ja finantsressurssi. Nendel juhtumitel on tavaliselt tegemist majas tekkivate ümberkorraldustest tulenevate töödega, mis enamjaolt on projektipõhised. 5.4 Tootmisteenistus Tootmisteenistus (87 töökohta taandatuna täistööajale, millele lisanduvad lepingulised partnerid) on rahvusringhäälingu suurim struktuuriüksus, mille ülesanne on tagada televisiooniprogrammide tehniline tootmine. Tootmisteenistus jaguneb seesmiselt spetsialiseerunud osakondadeks: teletehnika osakonnas töötavad operaatorid, helirežissöörid, valgustajad, lavaseadjad, laohoidjad ja rekvisiitor; ülekande-ja 24  EELARVE 2017 stuudiote osakonnas stuudioinsenerid, -tehnikud ja salvestusoperaatorid, samuti ülekandejaama personal; videomontaažiosakonnas videomonteerijad. Väljapoole toimitakse ühtse teenindusüksusena, mille eesmärk on pakkuda toimetustele parimat võimalikku tehnilist teenust tagades salvestuste ning eetripildi ja –heli kõrge kvaliteedi võimalikult kuluefektiivselt. Tootmisteenistuse kui isemajandava struktuuriüksuse jooksvad kulud kaetakse tootmisteenuseid kasutavate toimetuste ja teiste ERR-i osakondade eelarvetest läbi sisearvelduse (prognoositav kogumaht 2,121 miljonit aastas) ning välisklientidele osutatud teenuste eest saadud tulu arvelt. Väljapoole osutatavate teenuste tulu aitab hoida siseteenuste hindu mõnevõrra allpool nende tegelikku omahinda. Tootmisteenistuse hallata on kogu ERR-i teletootmistehnika, mis moodustab soetusmaksumuses üle poole ERR-i tehnilisest põhivarast. Piiratud investeeringuvõime tõttu hoiame seadmeid töös kauem, kui on ette näinud nende tootjad, mistõttu on kasutuses moraalselt vananenud seadmeid ja tehniliste tõrgete risk on kõrge. 2017. aasta suurim väljakutse on Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus seonduvad teleülekanded. Suve alguseks valmib uus ülekandejaam, mis asendab täna veel töös oleva, kuid amortiseerunud SD ülekandejaama Magnolia. Uus jaam saab ka uue meeskonna ja toimub ka koolitus. Eesistumisele saabuvate ajakirjanike teenindamiseks ehitame Kultuurikatlasse tehnilise keskuse ja salvestusüksuse. Pärast uudiste uude uudistekompleksi kolimist plaanime saate „Ringvaade“ kolida telemaja 5. stuudiosse. 2017. aastal toimub ka tantsu- ja laulupidu, millest toodame ülekanded. Venekeelse telekanali lisandumisega on tootmismaht pidevalt tõusnud, järgmisel aastal lisandub üks montaažikompleks ja loome 4-5 uut töökohta. 5.5 Edastamiskulu Edastamiskulu hõlmab tele- ja raadiosaatjate töö ning programmi saatjatesse edastamise eest makstavaid tasusid (põhiliselt Levira, ka Telia ja mõned ERR-i poolt opereeritavad saatjad). Eelarveüksuse kulude hulgas on ka teenuste kulule lisanduv käibemaksukulu. 5.6 Tehnika üldkulud & arendusprojektid Siia on koondatud kogu ERR-i tehnilise seadmetepargi amortisatsiooniarvestus (1,713 miljonit), seadmepargi hoolduslepingute kulud (koos kaasneva käibemaksukuluga 544,3 tuhat), tehnikadirektori töötasu ning investeeringuprojektidega (vt lisa 8) kaasnevad kulud. 5.7 IT teenistus IT teenistus jaguneb IT osakonnaks ja Võrgumeedia arenduse osakonnaks. Valdkonna tööd kureerib IKT- direktor. Valdkonna suurimaks väljakutseks on 2016. aastal koostatud IT-strateegia järk-järguline ellurakendamine ülimalt piiratud eelarveliste võimaluste raames. IT osakond teenindab kõiki ERR-i põhi- ja tugiüksusi tegeledes: infosüsteemide hooldamise ja arendamisega (serverlahendused, arvutivõrgud, andmehoidlad); kontoritöökohtadega seotud seadmete hooldamisega (arvutid, monitorid, printerid); tele- ja raadioprogrammide tootmiseks vajamineva spetsiaalarvutustehnika hooldamisega. Lisaks pakutakse kasutajatuge töötajatele. Osakonnas on 11 töötajat. IT-süsteemide administraatorite (3) tööks on ERR-i infosüsteemide hooldamine ja arendamine, vähemal määral ka kontoritöökohtadega ja spetsiaalarvutustehnikaga seotud hooldus ja rikete lahendamine. IT-spetsialistide (6) tööks on kontoritöökohtade ja spetsiaalarvutustehnikaga seotud hooldus, rikete lahendamine ning kasutajatugi. Osakonnas on üks programmeerija, kelle tööks on raadiprogrammide ning raadio arhiivi toimimiseks vajalike andmebaaside ja automaatikasüsteemide hooldamine ning arendamine. Osakonna juhataja ülesandeks on lisaks osakonna töö koordineerimisele IT-hangete teostamine, tehnoloogiliste lahenduste juurutamine ning hooldusteenuse tagamine. Võrgumeedia arenduse osakonnas töötab 9 inimest (7,5 täiskohta), sh 5 täiskohaga arendajat, 2 poole kohaga arendajat ja poole kohaga disainer. Osakonna juht täidab osaliselt ka projektijuhi ja arendaja ülesandeid. 25  EELARVE 2017 Osakond vastutab järgnevate ERR-i avalike internetiteenuste kättesaadavuse, töökindluse ja toimimise eest: ERR-i raadioprogrammide ja telekanalite veebilehed; ERR-i uudisteportaal ja teemaportaalid (sport.err.ee, kultuur.err.ee, novaator.err.ee, menu.err.ee), samuti otsevaatamise keskkond otse.err.ee. Mobiilsed platvormid: m.err.ee, ERR-i äpid (ERR, ERR uudised, ERR novosti, ERR news, ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4, Raadio Tallinn, Vikerraadio õhtujuttude äpp) ja sündmustepõhised teemaäpid. Osakond vastutab toimetajakeskkondade tõrgeteta töö ja ligipääsetavuse eest: atlas.err.ee, muuda2.err.ee. Osakond arendab ERR-i mobiilseid ja veebiplatvorme ning toimetajakeskkondasid tagamaks keskkondade kaasaegsus, koormustaluvus ja kasutajamugavus. Osakond pakub tuge tele-, raadio- ja uudistetoimetustele eriprojektide teostamisel ja toodetud sisu tugevamaks väärtustamiseks võrgumeedias. 5.8 Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus seotud tegevused ERR-il on kokkulepe Riigikantseleiga Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil vajalike tehniliste teenuste osutamiseks. See hõlmab rahvusvahelise telepildi tootmist olulisematelt sündmustelt ning lisaks suurt hulka veebiülekandeid, tehnilise toe pakkumist teistele ülekandeid või saateid tegevatele ajakirjanike meeskondadele jne. Kõigi nende tegevuste rahastamiseks eraldab Riigikantselei ERR-ile täiendavad eelarvelised vahendid, mille kasutamise üle peetakse eraldi arvestust. 5.9 Arendusosakond Tehnoloogia arendusosakonna töö hõlmab digitaalsete arhiivide, meediahaldussüsteemi, intraneti, video- ja filmi digiteerimise üksuste, televisiooni tehnilise keskuse, televisiooni programmiväljastuse ning programmi planeerimise ja eelarvestamise süsteemide arendusi ning haldamist. Arendusosakonna 2017.a. olulisemad tegevusvaldkonnad on seotud olemasolevate süsteemide ning nendega kaasnevate töövoogude parendamise ja dokumenteerimisega. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu ei soetata uusi tehnilisi süsteeme, vaid jätkatakse sh 2016.a. soetatu kohandamisega toetamaks ERR-ile pandud ülesannete efektiivset täitmist. Veebikeskkonnale arhiiv.err.ee on planeeritud anda uus väljanägemine, mis võimaldaks sisule mugavamat juurdepääsu ning kasutust nutiseadmetega. Esimeses kvartalis on prioriteetsed uue uudistemajaga seotud arendustööd, et täies ulatuses kasutusele võtta materjali ühiskasutus veebi, raadio ning televisiooni vahel. Arendusosakonna kompetents on rakendatud ka suurülekannete ning rahvusvaheliste eriprojektide nagu EU eesistumine, laulupeod jpm projekteerimisel ja realisatsioonil. Arendusosakonnas on 9 koosseisulist töökohta. 5.10 Transpordiosakond Transpordiosakonnas on 8 koosseisulist töökohta. Eesti Rahvusringhäälingule kuulub 41 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Täiendavalt hangib ERR igaaastaselt avatud hankemenetluse kaudu veoteenust (väikebussid) ning taksoteenust. 2017. aastaks on ERR sõlminud veoteenuse osutamise lepingu Krooni Takso OÜ-ga ning taksoteenuse osutamise lepingu Tallink Takso AS-iga. Osakond on täielikult isemajandav, st kõik kulud kaetakse sisemise arvelduse teel sõidukeid kasutavate osakondade vahenditest. Osakonna peamisteks klientideks on võttegrupid, salvestustega seotud töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, struktuuriüksuste juhid. Võttegruppide ning salvestustega seotud töötajate vajaduseks on liikumine seoses erinevate salvestuste ja sellega seonduvate protsessidega. Transpordiosakonnalt on võimalik tellida konkreetsele vajadusele vastav transpordi liik. Transpordiosakonnal on koosseisulised autojuhid, väikebussid ning sõiduautod. Suurema nõudluse korral korraldatakse kliendi vajaduse lahendamise sõlmitud veoteenuse ja/või taksolepingu raames. Toimetajate, ajakirjanike, korrespondentide ning teiste transporditeenust vajavate töötajate tarvis on transpordiosakonnal juhita ja juhiga väikeautod, ametiautod ning suurema nõudluse korral on kliendi vajaduste lahendamiseks sõlmitud taksoteenuse leping. 26  EELARVE 2017 Transpordiosakonna eesmärk on jätkata vähemalt senisel tasemel oma teenuste pakkumist. Aastal 2017 plaanib transpordiosakond korraldada uute busside hanke, busside tarneaeg jääb jaanuarisse 2018. Veoteenuse (praegu Krooni Takso) ja takso teenuse (praegu Tallink Takso) avatud riigihanke aastaks 2018 – 2019. 2017. aasta suvel on plaanis läbi viia uus kütuse avatud riigihange. ERR-i töötajad kasutavad töösõitudeks ka isiklikku transporti, otsused selle kompenseerimiseks tehakse vajadusel osakonnajuhtide poolt. 5.11 Kinnisvaraosakond Kinnisvaraosakonna ülesandeks on ERR-i kinnistute, hoonete ja osakanna haldusalas olevate seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmed) korrashoid ja remont, samuti hoonete ning ümbruse valve ning koristamise korraldamine. Kinnisvaraosakond on ERR-i tugiüksus, mille eesmärgiks on tagada kõikidele klientidele (töötajad ning nende külalised, saatemeeskonnad, külalised ning publik) hea ning nõuetele vastav töökeskkond. Kinnisvaraosakonna tegevused võib jaotada nelja suuremasse tegevussuunda. Koristamine ja heakord Eesmärgiks on korra ja puhkuse tagamine ERR-i hoonetes ning nende lähiümbruses. Selleks on kinnisvaraosakonnas tööl koristajad ja kojamehed. Koos osalise tööajaga töötajatega on kokku 24 koristajat ning kaks majahoidjat. Valve- ja administraatoriteenus ERR-il on alates jaanuarist 2017 seoses uudistemaja avamisega viis valvatavat sissekäiku. Administraatoreid ja valvureid töötab ERR-is kokku 13. Lisaks tavapärase administraatori kohustustele on neil kohustus jälgida turvakaameraid, reageerida valvesignalisatsiooni märguannetele, tegeleda ATS süsteemiga. Tulenevalt tulekahju korral tegutsemise plaanist on administraatoritel oluline roll ohu situatsioonis suhtlusel päästeametiga ning vajadusel inimeste evakuatsiooni korral. Ruumide ja tehnosüsteemide remont ja hooldus Tegevussuund ühendab väiksemaid ehitustöid, pisiremonte, maalritöid, mööbli remonte, amortiseerunud tehnosüsteemide töös hoidmist ning valveelektriku teenust. Teenuse osutamiseks on ERR-i palgal 2 santehnikut, 6 elektrikut, 3 meistrit. Täiendavalt ostetakse partneritelt teenusena alajaama toimimiseks vajalikku A-kategooria käidukorraldust, UPS-i süsteemide hooldust, liftide hooldust ning keerulisemate seadmete remonditeenust. Vajalike kaupade, inventari soetamine Tegevussuund hõlmab ERR-i kinnisvara haldamiseks tarvilike asjade ja teenuste ostmist ning vajalike riigihangete korraldamist. Lisa 6. Tugiüksuste ja arhiivide eesmärgid 6.1 Administratiivosakond Selles struktuuriüksuses on ühendatud kantselei, välissuhtluse, koolitus- ja personaliosakonna funktsioonid. Kokku on üksuses 8 töötajat. Kantselei on esimene koht, kuhu pöördutakse kõikvõimalikes küsimustes, alates auditooriumi tagasisidest kuni ametlike päringute ja välissuhtluseni. Kantselei vastab ERR-i üldtelefonile ja üldisele e- postile ning korraldab dokumendihaldust. ERR-i töötajad pöörduvad kantseleisse abi saamiseks dokumentide (kirjad, lepingud jm) koostamise, registreerimise, saatmise ja edastamise juures. Personalispetsialisti, koolitusspetsialisti ja keelenõustaja töö on suunatud organisatsiooni sisse ja pakub ERR-i juhtidele ja töötajatele tööõigusalast nõustamist, tööõigusalaste dokumentide vormistamist ning koolituste ja keelenõustamise läbiviimist. Kuna ERR-il on ainult üks täiskohaga personalispetsialist, langeb keerukamate töövaidluste korral osa koormust ka õigusosakonnale, aga ka juhatuse liikmetele. Vajadusel kaasatakse nõustajaid väljastpoolt. Osakonna kulude hulgas on kulutused töökaitsele ning sisekommunikatsiooni eelarve, mis sisaldab hooaja lõpetamise ja aastapäevaürituste korraldamist, 27  EELARVE 2017 siselehe väljaandmist, intraneti arendamist ja administreerimist, ERR-i segakoori tegevuse toetamist jt organisatsiooni sidusust toetavaid tegevusi. 6.2 Õigusosakond Juristid aitavad juhtidel kaitsta ERR-i huve lepingute koostamisel ning läbirääkimistel, kooskõlastavad selleks sõlmitavaid lepinguid ning koostavad lihtsama asjaajamise huvides tüüplepingute põhju. Samuti esindavad ERR-i kohtuvaidlustes ning analüüsivad ERR-i seisukohast kooskõlastusringile saadetud seadusandlikke initsiatiive. Juristide ülesandeks on ka tegelemine riigihangete korralduse ning kindlustustegevusega. 6.3 Raamatupidamise osakond Raamatupidamine tegeleb ERR-i kõigi majandustehingute kirjendamise ja finantsaruandlusega, varade ja arvelduste inventeerimisega ning raamatupidamise dokumentide säilitamise organiseerimisega, jälgides samal ajal, et IT-lahendused võimaldaksid teha nii seadusandlusest kui asutuse siseselt tulenevaid muudatusi, et andmeid saaks ühest süsteemist teise siirdatud veatult. Enamik raamatupidamisarvestuse üldiseid põhimõtteid on seadusega reguleeritud, kuid raamatupidamise osakonna töökorraldusel tuleb valida, kuidas neid täita võimalikult ratsionaalselt. Eesmärk on täiustada kontrollisüsteemi. Raamatupidamine lähtub nii sisemiste kui ka välimiste infotarbijate huvidest. Üksuses on kokku 6 koosseisulist töökohta. 6.4 Eelarveosakond Osakonna kolm töötajat aitavad juhatusel saada ülevaadet ERR-i kulude-tulude hetkeseisudest, probleemidest ja pikemaajalistest trendidest ehk teisisõnu infot ja analüüse juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Samuti valmistab osakond ette ning aitab tehniliselt vormistada eelarvedokumente ning haldab eelarve ja selle täitmise andmebaasi. Eelarveosakonna töötajad nõustavad osakonnajuhte ja produtsente eelarvete koostamisel, ülevaadete tegemisel tegelike kulude-tulude hetkeseisudest ning erinevate finantsalaste küsimuste korral. Nõukogule, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning teistele planeerimise ja kontrolliga tegelevatele institutsioonidele koostab eelarveosakond prognoose ja arengustsenaariume. 6.5 Koolituskulud Koolituskulude eelarvest kaetakse sise- ning väliskoolituste kulud vastavalt juhatuse poolt kinnitatavale koolitusplaanile. Prioriteediks on ajakirjanikele jt loomingulistele töötajatele suunatud koolitusprojektid. Eelarves on planeeritud ka rahalised vahendid praktikantide juhendamiseks. Koolitustegevust koordineerib administratiivosakonna koosseisus olev koolitusjuht. 6.6 ERR arhiivid Arhiivide üksus jaguneb säilitatavate materjalide liikide järgi video-, heli-, filmi-, foto- ja dokumendiarhiiviks. Lisaks on üksuse funktsiooniks täiendada digiteeritud materjaliga veebikeskkonda arhiiv.err.ee. Igapäevaselt toimub kõikides arhiivides programmide klienditeenindus, andmebaaside täiendamine, arhiivimaterjalide laenutamine, tagastamine, kasutuskoopiate valmistamine, heli- ja videodokumentide komplekteerimine ja viimine ümbervõtmiseks ja restaureerimiseks, autoritele esitajatele teoste koopiate valmistamine, välistellimuste teostamine, teabepäringutele vastamine. Arhiivides on kokku 34 koosseisulist töökohta. Videoarhiivis digiteerime ja monteerime eetrivajadusest tulenevalt keskmiselt 650 saadet 2-tollistelt videolintidelt ja 450 saadet Betacam kassettidelt. Arhiivisäilitamiseks massdigiteerime 600 tundi videoarhiivi materjale ja digiteerime ära osa spordiarhiivist. Teostame ETV programmidele omasaadete eetrieelset tehnilist kontrolli, eemaldame arhiivisaadetelt reklaam- ja sponsorlogosid, lisame puuduvaid algus- ja lõputiitreid, kontrollime ja koostame sisulehti ja autoriaruandeid, vaatame läbi ja registreerime faile, täiendame andmebaasi andmekirjeid ja teeme kõiki arhiveerimise ja säilitamisega kaasnevaid töid. 28  EELARVE 2017 Filmiarhiivis digiteerime ja restaureerime 60 osa (à 10 min) 35 mm Eesti Telefilmi mängu- ja dokumentaalfilmi. Digiteerime 3300 kroonikapala ja saadete juurdevõtet aastatest 1980-1982. Kirjeldame 550 kroonikapala. Puhastame ja kerime läbi kuni 150 000 meetrit filmilinti. Korrastame ja valmistame ette digiteerimiseks 350 karpi filmimaterjali. Täiendame majasisest andmebaasi ja ühtlasi ka Eesti Filmi andmebaasi Eesti Telefilmi filmide kohta. Heliarhiivis digiteerime ja restaureerime vähemalt 250 tundi muusikat ja 1250 tundi sõnasaateid. Restaureerime filmiarhiivis digiteeritud ja restaureeritud filmide heli. Täiendame heliarhiivi andmebaasi 20 000 andmekirjega. ERR-i raadioprogrammidest arhiveerime keskmiselt kuni 10 000 saadet aastas. Jätkub muusikafailide sidumine andmekirjetega ja muusikapalade rippimine heliarhiivi andmebaasi. Fotoarhiivis jätkame fotonegatiividelt digiteerimist ja kirjeldamist keskmiselt 11000 fotot aastas kui ka uute digitaalselt sündinud fotode kirjeldamist ja veebiarhiivi lisamist. Dokumendiarhiivis jätkame Eesti Televisiooni 70-ndate aastate toimikute (nimistu 2 ja nimistu 7) korrastamisega. Alustame Eesti Televisiooni 80-ndate aastate toimikute (nimistud 2 ja 7) korrastamisega ja registrisse kandmisega. Arhiivi veebiväljundisse arhiiv.err.ee saadame aastas keskmiselt 5000 uut audiofaili, 4500 videofaili ja 10000 fotot. 6.7 Müügiosakond Müügitegevuse eesmärgiks on ERR-ile lisatulu teenimine. Sellest põhiosa moodustab ERR-i arhivaalide tasulise kasutusõiguse andmine ja litsentsilepingute sõlmimine. Teiseks oluliseks tegevuseks on arhiivi- ja saatematerjalidel põhinevate DVD-de ja CD-de ning teiste ERR-iga seotud toodete müük. 6.8 Muuseum ERR-i muuseum on seoses ETV+ ruumivajaduste lahendamisega osaliselt konserveeritud. Pärast uudistetoimetuse kolimist uudistemajja kolime tagasi telemajja muuseumi ajutiselt hoiustatud eksponaadid. Muuseumi tegevuse taastamine varasemas mahus pole aga kahjuks võimalik. 6.9 EBU koostöö ERR on Euroopa avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ühendava liidu EBU (European Broadcasting Union) liige. Olulisemateks koostöövaldkondadeks on uudistevahetus, muusikasündmuste vahendamine, spordiõiguste ühine hankimine ja Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine. Samas on hindamatuks võrreldava kogemuse allikaks EBU professionaalsed koostöökogud, kus oma ala spetsialistid vahetavad kogemusi ning püüavad luua parima tegutsemisviisi standardeid (best practice). EBU liikmelisusega kaasneb ERR-ile kohustus maksta iga-aastast liikmemaksu. 6.10 Üldkulud & reserv Üldkulude üksuses kajastatakse kulud, mis ei ole otseselt seotud ühegi osakonnaga: ametiühingujuhtide lisatasud, toetused lapse sünni puhul ja matusetoetused, tööjuubelite preemiad, õppelaenude kustutamised (saadava lisarahastuse arvel), e-arvekeskuse ja sertifitseerimiskeskuse kasutustasud, liikmemaksud (Ringhäälingumuuseum, Eesti Ajalehtede Liit), panga-, juriidilised- ja audiitorteenused, finantskulud, reisikindlustus ning joogivesi. Reservist kaetakse üleorganisatsioonilise iseloomuga preemiate maksmine: aastapreemiad parimatele töötajatele ning projektidele detsembris, kolleegipreemiad mais ning Valdo Pandi preemia ja Raadioteatri näitlejapreemia. Samuti kaetakse reservi arvel juhatuse otsusega erakorralise iseloomuga kulusid, mida polnud osakondade eelarvete koostamisel võimalik ette näha. 29  EELARVE 2017 Lisa 7. Juhtimis- ja kontrolliüksused 7.1 Nõukogu Nõukogu funktsioonid on sätestatud rahvusringhäälingu seadusega (ERHS). Nõukogusse kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast. Nõukogu liikmete tasude suurus on määratud seadusega. Nõukogu juurde on moodustatud nõuandva organina auditikomitee. 7.2 Juhatus Juhatuses on kolm liiget. Juhatuse ülesanded on määratud seadusega ja omavaheline tööjaotus käsunduslepingutega. Juhatuse praeguse koosseisu volitused lõpevad 31.05.2017. Võimalikke muudatusi juhatuse koosseisus (ERHS näeb ette 5 juhatuse liiget) ei ole eelarvestatud ja vajadusel tuleb teha eelarves selles osas muudatusi. 7.3 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda Siseaudiitori ülesandeks on anda juhatusele ja nõukogule kindlustunne, et ERR-i tegevusega seotud riskid on teadvustatud ja neid juhitakse; ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt, tõhusalt ja säästlikult; ERR-i tegevus vastab õigusaktidele. Lisaks peab siseaudiitor andma nõukogule kindlustunde, et juhatuse tegevus on usaldusväärne ja õiguspärane. Samuti peab siseaudiitor andma kohest ja asjakohast teavet avastatud pettustest, väärtegudest või rikkumistest. Selleks teostab siseaudiitor sõltumatut riskide kaardistamist ja hindamist, viib vastavalt tööplaanile ning juhatuse, auditikomitee ja nõukogu jooksvatele soovidele läbi auditeid ja kontrollitoiminguid, annab soovitusi ning jälgib antud soovituste elluviimist. Ajakirjanduseetika nõuniku institutsiooni eesmärk on tagada ERR-ile vajalik eneserefleksioonimehhanism. Ajakirjanduseetika nõuniku tegevus on suunatud sellele, et ERR järgiks head ajakirjandustava ja oleks avatud oma ajakirjanduslike valikute osas. Suurem osa ajakirjanduseetika nõuniku tööst on suunatud auditooriumile: kuulajate-vaatajate kaebustele ja küsimustele vastamine, laekunud tagasisidest ja vastulausetest ülevaadete tegemine ERR-i kodulehel ning „Meediatunni“ saates Vikerraadios. Organisatsiooni siseselt jälgib ajakirjanduseetika nõunik hea ajakirjandustava järgimist, tehes jooksvalt tähelepanekuid ja andes individuaalset nõu. Erilist tähelepanu pöörab ta tasakaalustatusele ja erapooletusele ühiskondlik-poliitilise sisuga ajakirjanduslikes materjalides. Ajakirjanduseetika nõunik esitab regulaarselt ülevaateid auditooriumi tagasisidest ja oma tähelepanekutest juhatusele ja nõukogule. Ajakirjanduseetika nõuniku auditooriumile suunatud ja sisemised tegevused peavad aitama tõsta ERR-i avatust, usaldusväärsust ja ajakirjanduslikku professionaalsust. Ühiskondlik nõukoda on nõukogu poolt viieks aastaks nimetatav kogu ühiskonna eri valdkondade ekspertidest ja arvamusliidritest. Nõukoda koguneb juhatuse kutsel 1-2 korda aastas, eelkõige selleks, et kujundada laiapõhjaline seisukoht strateegiliste arenguvalikute (arengukava) või ka mõne ad hoc küsimuse (näiteks valimiste kajastamise kord) osas. 30  EELARVE 2017 Lisa 8. ERR investeeringud 2017. aastal 8.1 Uudistemaja investeeringud Aasta 2017 investeeringuvahenditest lõviosa kulub uudistemaja lõpliku valmimisega seotud tegevustele. Hoone ehitusmaksumuse 2017. aastal maksta jääv osa on pisut üle 400 tuhande euro, lisaks sellele soetatakse kogu hoone mööbel ning muud sisustusdetailid (vaibad, kardinad jmt), investeeringuvahendite arvel on eelarvestatud ka kolimisega seotud kulutused. Kokkuvõttes on tegemist väga suure investeeringu viimase osaga ja loodetavasti jääb see maja teenima rahvusringhäälingu vajadusi pikkadeks aastateks. 8.2 TV tootmine Tele tootmistehnika suurimaks investeeringuks 2017. aastal kujuneb uue väikese ülekandejaama soetamine, milleks eraldati 2016. ja 2017. aastaks seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus täiendavalt 1 mln eurot. See võimaldab hankida väikese (6 kaameraga), aga kaasaegse teleülekanneteks ja -salvestusteks sobiliku jaama ning ühtlasi saata ammuoodatud vanaduspuhkusele ammu nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud jaama „Magnolia“. Lisaks ülekandejaamale soetatakse veel mõned võttekaamerad ja kaamerapjedestaalid, aga paraku sellega ERR-i võimalused teletootmise investeeringuteks 2017. aastal piirduvad. Joone alla jääb ootama ligi miljoni euro ulatuses tegelikult vägagi põhjendatud investeeringuvajadusi ning tuleb loota, et aasta jooksul mõni suurem tootmisahel ei lagune, sest investeeringureservi sellisteks puhkudeks jäetud varu on väga napp. 8.3 Raadiotehnoloogia Raadiovaldkonna investeeringud on samuti valdavalt seotud renoveeritud uudistemaja kasutuselevõtuga. Sisustatakse raadiouudiste stuudiod ning tagasihoidlike eelarveliste võimaluste piires paigaldatakse raadioteatri ning helisalvestusstuudiote tehnikat. Osaliselt tuleb tehnika hankimisel kasutada kasutusrendi lahendusi. Suure salvestusstuudio uue tehnika hankimine lükkub paraku järgmisse kalendriaastasse, seni tuleb salvestusteks kasutada väikse stuudio foonika või heliülekandebussi tehnikat. 8.4 IT tehnoloogia ja võrgumeedia arendus Võrgumeedia investeeringute põhifookus on 2017. aastal uue põlvkonna platvormi kasutuselevõtul ja sellega seotud teenuste arendamisel. IT osakonna investeeringud keskenduvad 2017. aastal uue uudistemaja lõpetamisega seotud vajaduste katmisele. Täiendava investeeringutoetuse abil kavatseme välja vahetada vananenud ja elutsükli lõpus paiknevaid lõppkasutaja arvuteid. 8.5 Hooneinvesteeringud ja kinnisvaraarendus Kuigi aasta esimeses pooles on kinnisvaraosakonna tegevuste fookuses uudistemaja lõpliku vastuvõtmisega seotud tegevused, jätkatakse tagasihoidlikus mahus ka ettevalmistustöödega telestuudiote kompleksi rajamiseks raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale. Positiivse rahastusotsuse korral peaks olema võimalik jõuda arhitektuurikonkursini ja seejärel alustada projekteerimistöödega 2018. aastal. Arendusprojektide kõrval on paraku vaja teha remonttöid ka meie tänases telemajas (sh täita päästeameti ettekirjutusi, korrastada elektrisüsteemi, ventilatsiooniseadmeid ning jahutussüsteeme jne). Mitmetes mainitud lõikudes ei vasta tehniline infrastruktuur juba ammu kaasaja nõuetele ning kuigi selle tulemusena töötajate töötingimused ei parane, tuleb hoone käigushoidmiseks teha pidevalt väiksemaid investeeringuid. 8.6 Investeeringureserv Olukorras, kus mõistlikus mahus investeeringuteks tootmisvahenditesse vahendeid enam kui napib, on investeeringuvahendites jäetud reserv nendeks puhkudeks, kui mõni tootmisseade või -ahel aasta jooksul lihtsalt nii ära laguneb, et selle taastamine pole võimalik või mõistlik. 31  Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2017–2020 Kinnitatud nõukogu 29.02.2016. a. otsusega SISUKORD SISSEJUHATUS 3 RINGHÄÄLINGU GLOBAALSED ARENGUD 3 RAHVUSRINGHÄÄLINGU ASEND EESTI MEEDIAMAASTIKUL 4 RAHVUSRINGHÄÄLINGU PROGRAMMID JA MUUD VÄLJUNDID 9 Teleprogrammid ...................................................................................................................................................................... 9 Raadioprogrammid ............................................................................................................................................................... 10 Internetiväljundid.................................................................................................................................................................. 11 Raadioteater............................................................................................................................................................................. 11 Muud meediatooted .............................................................................................................................................................. 12 RAHVUSRINGHÄÄLINGU VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED 12 Visioon........................................................................................................................................................................................ 12 Missioon..................................................................................................................................................................................... 12 Väärtused .................................................................................................................................................................................. 12 Mitmekesisus................................................................................................................................................................................. 13 Sõltumatus ..................................................................................................................................................................................... 13 Professionaalsus .......................................................................................................................................................................... 13 Avatus .............................................................................................................................................................................................. 13 Tõhusus ........................................................................................................................................................................................... 14 Otsingulisus ................................................................................................................................................................................... 14 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU STRATEEGILISED EESMÄRGID 14 Kvaliteetne sisu kõigis ERR-i väljundites ..................................................................................................................... 14 Sisu keskmeks on autorite loomingu ja kultuuri edendamine ............................................................................. 15 Usaldusväärne ja kättesaadav ajast, kohast ja seadmest sõltumatult ............................................................... 15 Tõhus ja jätkusuutlik tegevus kõige asjakohasemate vahenditega .................................................................... 16 SISULISED EESMÄRGID (tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks) 16 Infoväli ....................................................................................................................................................................................... 16 Kultuur ....................................................................................................................................................................................... 19 Haridus ....................................................................................................................................................................................... 23 Hankeprogramm ja leviõigused ....................................................................................................................................... 24 KINNISVARA ARENG 25 TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE ARENG 25 RAHVUSRINGHÄÄLINGU EELARVE 28 KOKKUVÕTE 29 2 SISSEJUHATUS Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi koostab rahvusringhäälingu juhatus igal aastal arengukava, mis hõlmab järgmist ning sellele järgnevat kolme majandusaastat. Arengukavas esitatakse rahvusringhäälingu üldised arengusuunad aastateks 2017–2020. Samuti selle ajaperioodi konkreetsed eesmärgid, mis ükshaaval või kogumina aitavad täita seadusest tulenevaid eesmärke ja ülesandeid. Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka lühendina ERR) arengukava olulise osa moodustab eesmärkide täitmiseks tehtavate uute ja/või olulisemate tegevuste ning püstitatud ülesannete loetelu koos selgitustega. Valikuid tehes seame esiplaanile mitmekülgse ja kõrge kvaliteediga originaaltoodangu, sh uudised ja ühiskonnaelu kajastavad aktuaalsaated. Lisaks tutvustatakse rahvusringhäälingu asendit meediaturul ning eesmärkide saavutamist võimaldavat eelarveprojektsiooni. Rahvusringhäälingu visioon on olla kõige usaldusväärsem meediaorganisatsioon Eestis. Seaduses sõnastatud eesmärgid on täidetavad vaid juhul, kui rahvusringhäälingut usaldatakse. Usaldusväärsete ajakirjanduslike otsustuste tegemine eeldab objektiivsust, erapooletust ja tasakaalustatust. Soovime, et meid usaldaks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast ja meie loodud sisu tarbiks regulaarselt samuti vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast. 2015. aasta lõpus oli ERR-i usaldusväärsus 71 protsenti ja keskmiselt jälgis nädala jooksul mõnd ERR-i väljundit 880 000 inimest. RINGHÄÄLINGU GLOBAALSED ARENGUD Traditsioonilise meedia, sh ringhäälingu tegevuskeskkond on tänu tehnika ja suhtlusvõrgustike arengule oluliselt muutunud ning meedia paradigma muutub lähitulevikus veelgi. Tehniliste platvormide paljususe, meediasisu tarbimise aja, ruumi (koha), viiside, pakkujate ning ka põhjuste muutuste tulemusena on avalik-õiguslik ringhääling saanud ühiskonnas uue tähenduse. On teaduslikult tõendatud1, et informatsiooni ja selle allikate ülekülluses ning liberaalsest meediapoliitikast tingituna on kommertsmeedia üha enam orienteeritud meelelahutuslikkusele. Selle protsessi tulemuseks on meediaäris pakutava sisu üheülbastumine. Ilma tugeva avalik-õigusliku ringhäälinguta domineerib meedias pealiskaudsus, langeb kodanike informeeritus, väheneb infoväljas toimivate arutlusteemade ning kaasatud sihtgruppide arv. Sellised kommertsialiseerimisest tingitud tendentsid ei toeta demokraatia arengut. Lähiaastate olulisimaks trendiks oli ja on internetti ühendatud nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutuse jätkuv kasv. Nende seadmete kasutamine mõjutab kõige otsesemalt meedia sisu, selle tarbimise viise, aega ja kohta. Eesti on interneti üldise leviku ja nutiseadmete omanike suhtarvude osas kõrgelt arenenud turgudest (USA, Skandinaavia riigid jt) paar-kolm aastat maas, kuid trendid on samad. Ka meil on saanud väga oluliseks sisu pakkumine mobiilsetel platvormidel, ennekõike nutitelefonides ja selleks spetsiaalselt loodud rakenduste abil. Varasemate aastate kõige olulisemaks meediatarbimist iseloomustavaks uudiseks tundus olevat fakt, et USA-s on väikestelt ekraanidelt ehk arvutist, tahvelarvutist ja nutitelefonist meediaettevõtete poolt loodud sisu jälgimiseks kulutatud aeg ületanud suure ekraani jälgimiseks arvestatavat aega ehk väikesest ekraanist on saanud nö esimene ekraan (first screen) ja suure ekraaniga teler on jäänud tähtsuselt teiseks (second screen). Ennustati, et see juhtub peagi ka Euroopas. 1 Curran, James P. et al (2010). Media Systems and the Political Information Environment: A Cross-National Comparsion. International Journal of press/Politics, 15(3), pp.255-71. Http://eprints.gold.ac.uk/6108/ 3 Viimased uuringud näitavad, et ka Euroopas kasvab interneti vahendusel meedia tarbimise osakaal üsna jõudsalt, aga see ei tule televiisori vaatamise ega raadio kuulamise kiire vähenemise arvelt. Kasvab hoopis see aeg, mida inimene kasutab erinevate meediumite jälgimiseks interneti vahendusel (osaliselt paralleelselt ehk samaaegselt traditsioonilise meedia tarbimisega) ja põhilise osas sellest kasvust annavad mobiilsed seadmed. Joonis 1. Meedia tarbimine 2010-2017 Lääne-Euroopas, Kesk-ja Ida-Euroopas. Allikas: Zenith Optimedia Consumption Forecast 2015, EBU-MIS Media consumption Trends 2015. Traditsioonilisel moel ehk raadio või televiisori vahendusel meedia jälgimiseks kuluv aeg püsib suhteliselt stabiilne või on aeglases languses nagu nähtub ka jooniselt 1, aga see ei väljenda kogu tõde. Inimesi, kes kuulavad raadiot raadioaparaadist või vaatavad telesaateid telerist jääb järjest vähemaks ning tänu noortele, kes varem traditsioonilist meediat üldse ei tarbinud, saavad internetis oma sisu jagavad meediaettevõtted palju uusi kliente. RAHVUSRINGHÄÄLINGU ASEND EESTI MEEDIAMAASTIKUL Nii nagu kõikjal maailmas, on ka Eesti ringhäälingu arengu märksõnaks auditooriumi killustumine ning sisupakkujate arvu kasv. Aasta-aastalt suureneb retransleeritud välismaiste, eestikeelse tõlkega telekanalite arv. Hoolimata eestikeelsetele põhiprogrammidele lisandunud sõsarkanalitest (ETV2, TV6, Kanal11 jt) on kõigi Eestis toodetud programmide auditoorium tänu väljast tulevale pakkumisele vähenemas. Suureneb ka venekeelsele auditooriumile pakutavate programmide hulk. Traditsioonilisel moel ehk reaalajas ja suurelt ekraanilt telerit jälgivate inimeste arvu vähenemise teiseks põhjuseks on telesaadete vaatamine interneti vahendusel ja väikestelt ekraanidelt. Eestis tegutsevate uuringufirmade kasutuses ei ole siiani tehnoloogiat ja metoodikat, mis võimaldaks interneti- ja tavavaatamise liita. Nooremale, filmi- ja meelelahutushuvilisemale ning interneti võimalustes paremini orienteeruvale auditooriumile, pakuvad järjest enam huvitavat sisu internetikanalid nagu YouTube, Amazon ja alates 2016. aastast ka Netflix ning veel paljud teised. Kõik ülalmainitud trendid mõjutavad otseselt ka ERR-i 4 telekanalite vaadatavust. Viimased kuus kuni seitse aastat on traditsiooniliste televaatajate arv olnud aeglases, kuid pidevas languses. Sama võib öelda ka raadiokanalite kuulatavuse kohta. Aasta-aastalt väheneb traditsiooniliste raadioprogrammide kuulajate arv. Uusi raadiokanaleid ei ole küll lisandunud, aga saadete kuulamine internetis või nende allalaadimine ja järelkuulamine mobiilsete seadmetega kasvab järjest. Suureks väljakutseks on online muusikakeskkondade (Spotify, Soundcloud jt) populaarsuse kasv, teisalt annavad just need keskkonnad lisavõimalusi ERR-i raadiosaadete laiemaks levitamiseks. Küsimusele, kui suur on ERR-i saadete reaalne kuulajaskond täna, paraku täpset vastust ei ole, sest kogu kuulajaskonna suuruse mõõtmise meetodid ja seadmed Eestis kahjuks puuduvad. Traditsiooniliste televaatajate ja raadiokuulajate arvu vähenemise kompenseerimiseks on rahvusringhääling arendanud tehnilisi lahendusi ja moodustanud uusi sisutoimetusi, et kõik tele- ja raadiosaated oleksid otse- ja järelvaadatavad ning kuulatavad internetis. Samuti loonud võimalused rahvusringhäälingu loodud sisu tarbimiseks mobiilsete seadmetega. ERR-il on oma konto YouTube keskkonnas ning saadetel kontod sotsiaalmeedia platvormidel. Aasta-aastalt on kasvanud ka ainult veebikeskkonnas levimiseks mõeldud uudiste, otseülekannete ja muu meediasisu maht. Arenguks ja igapäevaseks toimimiseks on riigieelarvelist täiendavat toetust saanud ainult venekeelne võrgumeedia. Kõik ülejäänud ERR-i tegevused võrgumeedias, alates uudiste- ja sisutoimetuste komplekteerimisest kuni arendustegevusteni, sh mobiilsete platvormide rakenduste loomiseni, on tulnud rahastada traditsiooniliste tegevuste kulusid kärpides ehk muude põhitegevuste arvelt. Hoolimata auditooriumi killustumisest ja kontaktide arvu mõningasest erosioonist on ERR 2014. aasta lõpus läbi viidud auditooriumi rahulolu-uuringu põhjal jätkuvalt Eesti kõige usaldusväärsem, auditooriumile mitmekesist ja kasulikku sisu pakkuv, professionaalne, erameediast selgelt eristuv ning seega ka kõige olulisem meediaorganisatsioon. Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt usaldas 2015. aasta lõpu seisuga ERR-i 71 protsenti 15. aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Positiivseks võib pidada, et viimaste aastate lõikes on eestlaste hulgas usaldusväärsuse näitaja püsinud stabiilselt üle 80 protsendi ning 2015. aasta lõpu seisuga usaldab ERR-i 83 protsenti eestlastest. Mitte-eestlaste seas oli ERR-i usaldusväärsus varasematel aastatel üle 50 protsendi, aga 2015. aasta lõpus oli see langenud 46 protsendini. Tähelepanuväärne on asjaolu, et peaaegu kolmandik mitte-eestlastest ei oska ERR-i usaldusväärsust hinnata, võib oodata, et kui ETV+ saavutab suurema tuntuse ning vaatajaskonna, kasvab ka ERR-i usaldavate mitte-eestlaste osakaal. Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus protsentides perioodil 2011 - 2015 (eestlased ja mitte-eestlased vanuses 15-74). Allikas: Turu-uuringute AS. 5 ERR-i telekanalite vaatajaskond on viimase viie aasta jooksul olnud pidevas väikeses languses. Seejuures on ERR-i telekanalite vaatamisele pühendatud aeg jäänud samaks ja viimaste aastate jooksul isegi veidi kasvanud. Samuti võis 2015. aastal näha väikest tõusu mitte-eestlastest vaatajate arvus, mida võib seostada ETV+ turule tulemisega. Selle trendi jätkumist võib oodata ka järgmisel aastal, eriti arvestades 2016. aasta spordi suurvõistlusi. Joonis 2. Televaatajate arv nädalas tuhandetes perioodil 2005 - 2015 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas). *ETV+ puhul on arvutatud keskmine vaatajate arv alates kanali eetrisse minekust. Allikas: TNS Emor. Kuna vaatajate arvude vähenemine iseloomustab ka teisi suuremate meediagruppide kanaleid, siis on telekanalite summaarsed turuosad (share) püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed. Ka ETV osakaal vaatamisajast on olnud võrdlemisi ühtlasel tasemel ning oli 2015. aastal peaaegu kõige kõrgema osakaaluga (erinevus suurimaga 0,1 protsenti). Ka ETV2 turuosa on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel. Järgmistel aastatel võib oodata ETV+ turuosa kasvu. Joonis 3. Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus protsentides 2010 - 2015 (Eesti elanikud vanuses 4+). Allikas: TNS Emor. 6 Kui vaadelda pikemaid trende, siis võib näha langust ka ERR-i raadiokanalite kuulajate arvudes (reach). Siiski on Vikerraadio säilitanud oma positsiooni kõige kuulatavama raadiojaamana. Ka Raadio 4 on 2015. aastal hoidnud oma kuulajaskonda väga stabiilsena, olles mitme uuringuperioodi vältel kuulatavaim venekeelne jaam Eestis. Nii Klassikaraadio kui ka Raadio Tallinn on viimase aasta jooksul kuulajaid veidi juurde võitnud. Raadio 2 kuulatavus on mõnevõrra vähenenud, kuid ulatus 2015. aastal keskmiselt 115 tuhande kuulajani nädalas, olles sellega ERR-i raadiojaamadest kuulatavuselt kolmandal kohal. Joonis 4. Rahvusringhäälingu raadiokanalite kuulajate arv tuhandetes perioodil 2010 - 2015 (Eesti elanikud vanuses 12-74). Allikas: TNS Emor. Turuosa poolest on Vikerraadio läbi aastate hoidnud esikohta, moodustades suurima osa Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning 2015. aastal on Vikerraadio oma turuosa suurendanud. Raadio 4 kuulamisele pühendatakse venekeelsetest raadiotest kõige rohkem aega ning ka selle osakaal on viimasel aastal kasvanud. Joonis 5. Rahvusringhäälingu raadiokanalite osakaalud protsentides raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2010 - 2015 (Eesti elanikud vanuses 12-74). Allikas: TNS Emor. 7 Joonis 6. Rahvusringhäälingu portaali külastatavus tuhandetes aastatel 2010 - 2015. **2015. aasta andmed alates 8. nädalast. Allikas: TNS Emor (2010 - 2013, 2015), Google Analytics (2014). ERR-i portaalide külastatavus on läbi aastate kasvanud. Kasv on kõikunud mõnest protsendist aastal 2014 kuni 20 protsendini aastal 2012. Kasv on olnud püsiv. 2015. aastal on kasutajaskonna kasvu tugevalt toetanud mobiilsete kasutajate lisandumine. 28-protsendiline osakaal kõigist külastajatest 2015. aasta alguses tõusis 34 protsendini 2015. aasta lõpus. Osakaalu mõistes on ERR kasvanud turuga sarnases tempos, keskmiselt 13 protsenti aastas. ERR-i portaalide turuosa on 2015. aastal teiste meediamajadega võrreldes vähenenud. Põhjuseks on konkurentide agressiivne investeerimisstrateegia internetiväljaannetes. Joonis 7. Rahvusringhäälingu portaali külastatavuse jaotumine alamportaalide lõikes tuhandetes 2015. aastal. Allikas: TNS Emor. 8 RAHVUSRINGHÄÄLINGU PROGRAMMID JA MUUD VÄLJUNDID ERR-i võrdselt olulisteks ja üksteist toetavateks ning täiendavateks väljunditeks on raadio, televisioon ja internetiväljundid. Rahvusringhäälingu looming on valdavalt ja traditsiooniliselt jaotunud programmidesse, aga sisu, eriti selle uudisväärtusliku osa jagamise ja tarbimise seisukohalt kasvab interneti osatähtsus. ERR-il on kolm teleprogrammi, neli üleriigilise levikuga raadioprogrammi, üks kohalik raadioprogramm ja internetiportaal. Keskportaal err.ee koondab enda alla mitmed alamportaalid, erinevad teemalehed ning programmide koduleheküljed. Teleprogrammid ETV on eestikeelne üldhuviprogramm, mida eristab teistest Eesti teleprogrammidest suur eestikeelsete originaalsaadete maht ning programmi informatiivne, hariv ja sotsiaalne suunitlus. ETV programmi eesmärk on vahendada Eesti avalikkuse ja riigi jaoks olulisi ja mõjukaid sündmusi, olla ühiskonnale oluliste arutelude keskpunkt ja algataja, kaasates erinevaid huvigruppe ja kodanikeühendusi. Uudistesaated põhinevad mitmekesistele allikatele ja laiale välispoliitilisele haardele. ETV köidab vaatajaid ajakirjanduslike igapäevaformaatidega, esitades kõrgendatud nõuded saadete sisule. ETV peab oluliseks eri põlvkondade ja kogukondade vahelise sidususe loomist, ajaloosündmuste ja kultuuriloo talletamist. ETV panustab kodumaise kvaliteetse teledraama žanri arengusse. Soovime, et ETV kontaktide arv oleks vähemalt 625 tuhat vaatajat nädalas ning programmi osakaal üle 4-aastaste Eesti elanike vaatamisajast vähemalt 14 protsenti, eestlaste hulgas 21 protsenti. ETV2 on laiema kultuurihuviga auditooriumile loodud teleprogramm, mida rikastavad valitud sihtgruppidele (lapsed, noored, sügavama kultuurihuviga vaatajad, spordisõbrad) suunatud saated. ETV2 eesmärk on pakkuda kunstilisi elamusi, anda vaatajatele võimalus rikastada oma maailmapilti – end harida ja ammutada inspiratsiooni. ETV2 tegeleb iga programmivööndi ja vaatajagrupiga eraldi. Lastevöönd on mõeldud kuni 12-aastastele, pakkudes programmi, mis õpetab püsiväärtusi, kutsub end loovalt väljendama ning arendab eestikeelset lastedraamat. ETV2 ei ole ka aastaks 2017 veel täiemahuline programm, suure osa eetriajast täidavad hanke- ja kordussaated. Tahame suurendada ETV2 omatoodangu mahtu, mis eeldab eelarve kasvu. Tegemist ootavad saated, mis pakuvad huvi nii kaunitest kunstidest kui ka pärimuskultuurist huvitatud vaatajatele. ETV2 taotletav kontaktide arv on vähemalt 420 tuhat vaatajat nädalas ja osakaal vaatamisajast vähemalt 2,8%. ETV+ on avalik-õiguslik venekeelse meedia kompetentsikeskus, mille põhituumaks on venekeelne üldhuvi teleprogramm, millel on arvestatav ja mitmekesine venekeelsete originaalsaadete maht ning informatiivne, hariv, sotsiaalne ja meelelahutuslik suunitlus. ETV+ eesmärk on vahendada Eestis elavate venekeelsete inimeste ja riigi jaoks olulisi sündmusi ning olla oluliste ühiskondlike arutelude algataja. Sellega tahame tagada Eesti venekeelse elanikkonna ja nende seisukohtade nähtavale tõstmise, aktiivse osavõtu ühiskondlikest aruteludest ning vastutuse ühiskonnas ja riigis toimuva eest. ETV+ omasaated on otse- ja järelvaadatavad ning avatud aruteludeks veebikeskkonnas etvpluss.err.ee ning neid jagatakse läbi sotsiaalvõrgustike. ETV+ pakub eelkõige sellist sisu, mida venekeelset meediat tarbiv osa ühiskonnast mujalt ei saa: uudiseid Eestist, arutelusid Eestis olulistel teemadel, lugusid Eestis elavatest inimestest, venekeelset kogukonda kõnetavat meelelahutust ning üle maailma toodetud hankeprogrammi. Kanalis on oluline koht ka ETV ja ETV2 saadetel ning Eesti oluliste kultuuri-, spordi ja poliitiliste sündmuste vahendamisel, varustatuna venekeelse tõlkega. 9 Soovime, et 2018. aastaks suureneks venekeelse teleprogrammi eelarve 5,1 miljoni euroni aastas, mis võimaldaks tugevdada parimat vaadatavuse aega omatoodanguga. 2017. aastal on ETV+ aktiivse programmi maht üle 90 tunni nädalas, millest omasaadete esmaesitusi on aktiivsel telehooajal üle 20 tunni nädalas. Suvekuudel on omasaadete maht väiksem. Taotletav kontaktide arv aasta viimases kvartalis on vähemalt 100 tuhat vaatajat nädalas ning osakaal vaatamisajast sihtrühmas 1,5 protsenti. Raadioprogrammid Vikerraadio on laiale auditooriumile suunatud, ühiskonda liitev üldhuviprogramm. Saatekavas leidub sobivat erinevate huvide, vajaduste ja maailmanägemisega kodanikele üle Eesti. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimaid traditsioone uute ideede ja tehniliste lahendustega. Programmis on rõhk sõnalistel saadetel (75 protsenti päevasest mahust), mis põhinevad uudistel ja analüüsil. Ulatuslik kaasautorite võrk Eestis, Euroopas ja mujal võimaldab sündmustele ja protsessidele lisada operatiivseid kommentaare ning aitab kiirelt reageerida kriisiolukordades. Mitmekesised arutelusaated toetavad demokraatia toimimiseks vajalikku diskussiooni. Kultuurisaadetes kuuleb nii aktuaalset teavet kui ka süvaanalüüsi eelkõige Eesti rahvuskultuuri, aga ka maailmakultuuri olulistest suundumustest. Vikerraadio pöörab tähelepanu eri eagruppidele, alates harivaist ja osalust pakkuvatest lastesaadetest kuni eakate probleeme käsitlevate saadeteni. Saateid tehakse ka murdekeeltes. Vikerraadio muusikavaliku moodustab suurelt osalt hinnatud eestikeelne muusika koos maailma kergemuusika paremikuga. Vikerraadio eesmärk on hoida kuulajate arvu kuni 300 tuhat inimest nädalas. Raadio 2 on Eesti värske popmuusika edendaja ja hüppelaud noortele talentidele. Raadio 2 vaheldusrikas üldhuviprogramm on suunatud avatud, muutumismeelsetele ja aktiivsetele inimestele. Lisaks Eesti muusikakultuuri populariseerimisele on Raadio 2-l oluline roll arendada ja laiendada kuulaja muusikalist silmaringi, Raadio 2 on uue muusika ekspert ja maaletooja ning muusikaliste subkultuuride kodu Eesti raadiomaastikul. Raadio 2-s kuuleb sobivas vahekorras sõnasaateid ja muusikat, viimane moodustab programmist 60 protsenti. Sõnasaadetes aitab Raadio 2 kaasa oluliste ühiskonnateemade käsitlemisele, määrav osa on andekate ja aktiivsete noorte tegevuse kajastamisel ja selle arengule kaasa aitamisel. Raadio 2 eesmärk on olla kontaktis 100 tuhande kuulajaga nädalas. Klassikaraadio on muusika- ja kultuuriprogramm igas vanuses kuulajale. Klassikaraadio edastab laias valikus väärtmuusikat, kultuuriinfot, uudiseid ja mitmesuguseid kultuurisaateid. Oluline koht on püsiväärtusi kajastavatel saadetel, samuti kultuuriteemalistel diskussioonidel ja eksperimentaalsetel projektidel. Sõna ja muusika vahekord Klassikaraadio päevases programmis on vastavalt 30 ja 70 protsenti. Eriline koht programmis on elava muusika vahendamisel, sh otseülekannetel kontserdisaalidest ning Klassikaraadio stuudiokontsertide seeriatel. Klassikaraadiol on Eesti muusikaelus tähtis koht kajastaja, jäädvustaja ja arendajana, lisaks on Klassikaraadio oluline partner Eesti muusikutele ja muusikaorganisatsioonidele. Tänu koostööle EBU-ga vahendatakse muusikasündmusi kogu maailmast ning esitletakse siinset muusikat rahvusvahelisel areenil. Klassikaraadio eesmärk on jõuda 50 tuhande kuulajani nädalas. Raadio 4 on peamiselt venekeelne üldhuviprogramm, mille ülesanne on võimalikult mitmekesise raadioprogrammi pakkumine vene keelt kõnelevatele inimestele, aitamaks neil paremini sulanduda Eesti ühiskonda. Võimaluste piires on saateid ka muude Eestis elavate rahvusgruppide keeltes. Raadio 4 analüüsivad saated annavad võimaluse mõista Eestis toimuvat, pakuvad nõuandeid spetsialistidelt ning vahendavad arvamusliidrite hinnanguid. Saadetes antakse kuulajatele võimalus esitada oma seisukohti. Väga oluline koht Raadio 4 programmis on haridusest ja selle omandamisest kõnelevatel saadetel. Sõnalised saated moodustavad programmi päevasest mahust 70 ja 10 muusikasaated 30 protsenti. Raadio 4 eesmärk on hoida kuulajaskonna suurust 150 tuhat inimest nädalas. Raadio Tallinn on regionaalprogramm pealinnas ja selle lähiümbruses, mis edastab kvaliteetset levimuusikat ja rahvusringhäälingu ning teiste Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute toodetud uudiseid inglise ja prantsuse keeles. Raadio Tallinn pakub segamatut muusikavoogu neile, kes soovivad oma argitegevuse saateks hästi valitud mitmekesist muusikat. Igal täistunnil edastab Raadio Tallinn värskeid uudiseid. Internetis saab Raadio Tallinna kuulata kõikjal Eestis. Tagasihoidlike kuludega tehtava alternatiivprogrammi saatja on ühtlasi varunduslahendus teistele ERR-i raadioprogrammidele Tallinna piirkonnas. Raadio Tallinna eesmärk on jõuda 25 tuhande kuulajani nädalas. Internetiväljundid ERR-i internetiväljundid seob ühtseks tervikuks keskportaal err.ee, mille alla koonduvad kolme teleprogrammi ja viie raadioprogrammi veebiküljed, uudisteportaal ja selle alamportaalid vene ning inglise keeles, temaatilised portaalid ja kõigi eelnimetatute rakendused mobiilsetel platvormidel. Televeebide põhiülesanded on saadete otse- ja järelvaatamise võimaldamine, saatekava, saateinfo ning täiendava eetrivälise saatesisu jagamine. Raadioveebide põhiülesanded on raadioprogrammide otse- ja järelkuulamise ning võrguühenduseta kuulamise (podcastid e taskuhääling) võimaldamine, saateinfo ja playlistide ning täiendava saatesisu vahendamine. ERR pakub omasaadete järelkuulamist ja -vaatamist vähemalt 30 päeva pärast esmaesitust. Uudisteportaalide eesmärk on kajastada operatiivselt, objektiivselt ja tasakaalustatult sündmusi Eestis ja maailmas. Eesti Rahvusringhäälingu väljundid teistes keeltes internetis on venekeelne uudisteportaal rus.err.ee, Raadio 4 ja ETV+ koduleheküljed ning ingliskeelne news.err.ee. Oma valdkonna uudiseid ja kommentaare vahendavad spordi, teaduse, kultuuri ja meelelahutuse alamportaalid. kultuur.err.ee on Eesti kultuurimaastiku veebiristmik, kust leiab erinevate kultuurivaldkondade kohta nii kiireloomulist kui ka süvitsi minevat teavet ja arvustusi, seda koostöös ERR-i tele- ja raadiokanalite ja mitme kultuuriväljaandega. Valimiste perioodil koondab valimised.err.ee kandidaatide valimisprogramme, vahendab asjatundjate kommentaare, valimisstatistikat ja selgitab valimiste seadusandlikku tausta. ilm.err.ee jagab meteoroloogilisi ülevaateid ja asjatundjate ilmakommentaare. Alamportaal arhiiv.err.ee võimaldab otsida ERR-i ning tema eelkäijate ETV ja Eesti Raadio arhiivisaateid ja -materjale, tutvuda nende kohta leiduva taustainfoga ning autoriõiguseseaduse võimaluste piires ka neid kuulata ja vaadata. Raadioteater Raadioteatri põhieesmärk on kaasaegse audioesteetikaga teoste loomine ERR-i raadioprogrammidele, eesti näitlejate häälte salvestamine ning algupärase dramaturgia arendamine ja tutvustamine kodu- kui ka välismaal. Kuuldemängude baasmaterjalina eelistatakse kaasaegset eesti dramaturgiat, kuuldemängu tavavormi kõrval pööratakse erilist tähelepanu ka lühivormidele. Raadioteater tutvustab järjejuttudes koostöös mitmete kirjastustega valikut eesti uuemast proosast, biograafilisi teoseid ning põnevamat aimekirjandust. Raadio Ööülikool jäädvustab eesti mõttelugu ja eesti mõtlejate avangardi – enamus salvestusi on avalikud ja koos publikuga. Luuleruumi salvestuste sarjas märgitakse oluliste poeetide tähtpäevi ja jätkatakse noorema põlve luuletajate tutvustamist. Järgmistel aastatel pöörab Raadioteater suuremat tähelepanu lastele ja noortele, et tekitada neis huvi raadiomeedia vastu ning arendada seeläbi nende loovust ja fantaasiat. Salvestatakse eesti kirjanike lastejutte, aastas toodetakse vähemalt üks lastekuuldemäng. Raadioteater otsib välispartnereid arendamaks kuuldemängualast loomingulist koostööd ja programmide vahetust. 11 Muud meediatooted Rahvusringhääling vahendab oma arhiivides leiduvaid materjale tulundusliku kui ka mittetulundusliku kasutamise eesmärgil litsentsilepingute alusel. Rahvusringhäälingu müügiosakond tiražeerib ja levitab suuremat nõudlust omavate arhiivimaterjalide DVD ja CD plaate, samuti Eesti kultuurielus toimunud oluliste sündmuste (nt laulu-ja tantsupeod) DVD-sid. Koostöös ERR-i arhiividega võimaldatakse vastavalt omandatud õigustele kasutajatel arhiivikeskkonnast arhiiv.err.ee materjale alla laadida nii isiklikuks kui ka kommertskasutuseks. ERR-i muuseumi eesmärk on pakkuda külastajatele elamust ja emotsiooni. Muuseumi ekspositsioon mitte lihtsalt ei näita staatilisi tehnilisi objekte, vaid jutustab lugusid, aitab luua tulevikueesmärke järgmistele põlvedele. Et ajalugu vääriliselt meenutada ja vaatajatega jagada, teeb muuseum koostööd kõikide ERR-i programmidega, teiste muuseumidega Eestis ning koolide ja raamatukogudega. RAHVUSRINGHÄÄLINGU VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED Visioon Rahvusringhääling on usaldusväärseim ja sotsiaal-kultuuriliselt mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. Rahvusringhääling kajastab ja loob mitmekesist sisu, mis peegeldab Eesti identiteeti, kannab ühisväärtusi, teadvustab ja lõimib ühiskonda. Avalik-õigusliku meediana on rahvusringhääling Eesti kultuuri ja kodanikuühiskonna toetaja, arendaja ning teiste samal eesmärgil tegutsevate organisatsioonide tõhus partner. Rahvusringhääling on poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu ning kestlik meediaorganisatsioon, meisterlik kõigis oma tegevustes. Rahvusringhääling on avatud nüüdiskultuurile ning uuele tehnoloogiale. Ajaloo ja kultuuri talletajana on rahvusringhääling Eesti kultuuri digitaalne varamu. Missioon Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Rahvusringhääling loob erinevates meediakanalites toimiva teabevõrgustiku Eestiga seotud inimeste vahel, toetab oma loomingus euroopalikke väärtusi ja avardab Eesti inimeste maailmapilti. ERR harib avalikus mõtteruumis osalejaid, kaasab inimesi, innustab vaba arutelu, edendab loomingulisust ja tegusust, ühendab kogukondi ja põlvkondi, kasvatab sallivust ja üksteisemõistmist, väärtustab perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit ning kaitseb eetilisi põhiväärtusi. Nõnda hoiab ja edendab rahvusringhääling Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri järjepidevust ajas ning ruumis. Väärtused Nagu Eestis nii ka laiemalt Euroopas on digiajastu, uue meedia areng, eraõiguslike meediaorganisatsioonide surve ja majanduskriis muutnud avalik-õiguslike ringhäälingute tegevuskeskkonna keerukamaks. Samas pole välised tegurid muutnud rahvusringhäälingu sotsiaal- kultuurilisi väärtusi, pigem vastupidi – keerulistes oludes avaneb senisest ilmekamalt nende sisu. Rahvusringhäälingu olulisimad väärtused on: • mitmekesisus • sõltumatus • professionaalsus • avatus (ka läbipaistvus) • tõhusus 12  • otsingulisus (ka loomingulisus). Mitmekesisus Rahvusringhäälingu eesmärk on pakkuda sisu kõigile Eesti ühiskonnas esindatud huvigruppidele ja kõigile, kes sõltumata nende elukohast huvituvad Eesti elust. Saated peavad olema kättesaadavad kõigil tehnilistel platvormidel, lisaks sellele peavad kõik omasaated olema järelvaadatavad ning -kuulatavad interneti vahendusel. Teades, kui tähtis on arvamuste ja ideede paljusus ning võimalus neid vabalt väljendada, püüdleb rahvusringhääling selle poole, et luua avalik sfäär, kus iga kodanik saab nii jagada oma arvamust kui ka kujundada oma arvamuse. Andes võimaluse avaldada mitmekesiseid, ka omavahel konkureerivaid vaateid ja arvamusi, soovib rahvusringhääling läbi suurema kaasamise aidata luua vähem killustatud ja rohkem sidusamat ühiskonda. Sõltumatus Sõltumatus tähendab, et rahvusringhäälingu töötajad peavad oma tegevuses vältima kõike, mis võib tekitada õigustatud kahtluse töötaja või avalik-õigusliku institutsiooni erapooletuses või ärgitada mõtet, et töötaja või ringhääling on allutatud mõne huvigrupi survele. Sõltumatuse põhimõte eeldab, et rahvusringhääling peab säilitama erapooletuse ning samaaegselt loomingu- ja otsustamisvabaduse oma meediasisu kavandamisel. Sõltumatus loob usaldusväärsust – ERR soovib olla usaldusväärse sisu looja kõikides žanrites ja formaatides, uudistest meelelahutuseni, teadusest spordini, kultuurist hariduseni. Valikuid tehes lähtub rahvusringhääling auditooriumi huvist, püüdes selle poole, et olla täiesti erapooletu ja sõltumatu poliitilistest, kommertslikest ja teistest mõjutustest ning ideoloogiatest. Rahvusringhääling on iseseisev oma volituste igas aspektis, nii saadetes, ajakirjanduslike otsuste tegemisel kui ka töötajate palkamisel. Rahvusringhäälingu sõltumatus põhineb seadusel, aga praktikas tuleb seda uuesti ja uuesti kontrollida, et keegi ei kuritarvitaks sõltumatuse kaitsekilpi oma isikliku huvi realiseerimiseks või vastupidi, ühiskonnas suurt poolehoidu võitnud huvigrupid ei saaks ajakirjanduse kriitikavaba toetuse osaliseks. Professionaalsus Professionaalsus avalik-õiguslikus meedias põhineb teadmistel, oskustel ja kogemustel ning hõlmab asjakohaseid nõudeid sisulisele ja tehnilisele kvaliteedile. Seda nii ideede otsimisel ja arendamisel, sisu kavandamisel, saadete tootmisel kui ka nende vahendamisel. Töötaja tasandil on professionaalsus kogum inimese haridusest, omandatud ja pidevalt juurde õpitavatest oskustest, enesekriitilisusest, eetilisusest ning loomulikust andest ehk talendist. Rahvusringhäälingu kvaliteedistandardeid, väärtusi ja soovitusi praktiliseks ajakirjandustööks koondab dokument „Hea tava“, millest juhinduvad ERR-i töötajad, nii koosseisulised kui välisautorid. Rahvusringhäälingu tegutsemise alus on aususe, professionaalsuse ja kvaliteedi kõrged standardid ning püüdlus olla meediasektorile eeskujuks. Avatus Avatus tähendab koostöövalmidust ja valmisolekut tegutseda läbipaistvalt, samuti aruandekohustust. Avatus eeldab, et rahvusringhääling arvestab konstruktiivse kriitikaga ning peab oluliseks võimet oma loomingut kriitiliselt käsitleda. Saateid ja programme analüüsitakse loomingulistes nõukogudes, ka rahvusringhäälingu ühiskondlikus nõukojas, mis ühendab valdkondade arvamusliidreid. Rahvusringhääling kasutab saadete hindamisel eksperte, samuti vabatahtlikke kuulajaid-vaatajaid, kes osalevad saadete sisu ja kvaliteeti puudutavates küsitlustes. Avatusest kõneleb ka see, kui 13 rahvusringhääling on valmis avalikult tunnistama vigu, mis on tekkinud ajakirjandusliku, loomingulise või organisatsioonilise tegevuse käigus. Avalikkuse ja rahvusringhäälingu vahemehe rolli täidab rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik, kelle tegevus on suunatud sellele, et rahvusringhääling järgiks head ajakirjandustava ja oleks oma ajakirjanduslike valikute osas avatud. Rahvusringhäälingu kodulehel ja saadetes annab ajakirjanduseetika nõunik ülevaateid auditooriumi ettepanekutest ja kaebustest rahvusringhäälingu saadete kohta. ERR soovib olla avatud, kuulata oma auditooriumi ning selgitada tehtud valikuid – on tähtis, et avalikkus mõistaks, kuidas rahvusringhääling toimib. Tõhusus Tõhusus tähendab tegevuse pidevat parendamist, et hoida kokku kulusid ja vabastada ressursse uute ja huvitavate saadete tegemiseks, teenuse kvaliteedi tõstmiseks ja lisaväärtuse loomiseks. Tõhusalt tegutseb inimene, kes mõtleb pidevalt oma töötulemuste parandamisele ning organisatsioon, kes pidevalt hoolitseb oma põhi- ja tugiprotsesside täiustamise eest. Rahvusringhääling muutub organisatsioonina senisest tõhusamaks end arendades ja eelarvet mõistlikult planeerides. Rahvusringhäälingu protsesside efektiivsust ja vastavust kehtivatele seadustele monitoorib pidevalt ka siseaudiitor. Otsingulisus Otsingulisus eeldab arenemisvalmidust, meediamaastikul toimuvate muutuste tajumist ning neile vastavat kiiret reageerimist. Rahvusringhäälingu struktuur peab toetama organisatsiooni muutumisvõimet. Rahvusringhäälingu eesmärk on rikastada Eesti meediakeskkonda, pürgides selle poole, et olla innovatsiooni ja loovuse juhtivaks jõuks meediasektoris. Rahvusringhääling püüdleb uute formaatide, uute tehnoloogiate ning uute interaktiivsete vormide poole suhetes oma auditooriumiga. Rahvusringhääling soovib teha koostööd inimestega, kes ise on huvitatud oma arengust, võimelised nägema avalik õigusliku meedia tulevikku, nõus koolituma ja oma silmaringi pidevalt arendama, et siis kõik koos olla osalised auditooriumi digitaalse tuleviku kujundamisel. EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU STRATEEGILISED EESMÄRGID Toetudes väärtustele, täiendavad ja täpsustavad strateegilised eesmärgid ülesandeid ning eesmärke, mille täitmiseks Eesti Rahvusringhääling on loodud ja mille määratleb kõige üldisemalt rahvusringhäälingu seadus. Strateegiliste eesmärkide seadmine võimaldab tõsta fookusesse kõige enam tähelepanu ja ressurssi nõudvad teemad, need kirjeldada ja nende abil põhjendada igapäevaseid tegevusi ning valikuid. Strateegilised eesmärgid annavad võimaluse täiendada ja laiendada seaduses sõnastatud eemärke ja ülesandeid. Meedia on üks kiiremini arenevaid elualasid ja paratamatult muutuvad meediaettevõtete ees seisvad ülesanded kordi kiiremini, kui areneb valdkonna seadusloome. Lähtudes küll seadusega ette antud raamidest ja pidades silmas mitte üksnes hetkelisi eluhoiakuid vaid ka püsiväärtusi, täpsustavad strateegilised eesmärgid muutunud oludest tingitud tegevusi. Kvaliteetne sisu kõigis ERR-i väljundites Ajakirjanduslik tegevus on rahvusringhäälingu kui loomingulise organisatsiooni jaoks võtmetähtsusega. Ajakirjandus annab avalikkusele võimaluse tajuda paremini ümbritsevat 14 tegelikkust, hinnata ühiskonnas tekkivaid riske ja võimalusi, mõtestada toimuvat. Ajakirjanduslik tegevus on protsess, mis algab hoolikalt kaalutud loomingulistest valikutest ja analüüsist, hõlmates tõhusat tegutsemist erinevate infoallikate ning sündmuste vahendamisel ja tõlgendamisel. Üks rahvusringhäälingu tähtsamaid rolle on uudiste sõltumatu, operatiivne ja mitmekülgne vahendamine. Oluline on ka rahvusliku infovälja kaitse nii väliste inforünnakute kui ka sisemise ühekülgsuse ja pealiskaudsuse eest. Ajakirjandusliku organisatsioonina sünteesib rahvusringhääling erinevatest allikatest lähtuvat teavet ning erinevaid arvamusi, luues uusi mõttekäike ja käsitlusi. Rahvusringhääling ei ole üksnes passiivne vahendaja vaid loob infole ajakirjanduslikku lisaväärtust. Rahvusringhäälingu loomingulisteks keskusteks on sisutoimetused – kompetentsikeskused, kus luuakse sihtrühmadele eritüübilist meediasisu. Toimetuste eesmärk on arendada teadmisi, oskusi ja tööviise, et luua teemavaldkonniti uudset, sihtrühmadele huvi pakkuvat sisu nii traditsioonilises kui ka uues meedias. Rahvusringhääling kannab kaasvastutust Eesti audiovisuaalkultuuri arengu eest. Areng põhineb saadete kvaliteedi eel- ja järelanalüüsil, millesse kaasatakse valdkonna parimad tegijad. Toimetuste vahel toimib koostöövõrgustik, mis lubab programme, saateid ja uue meedia tooteid sidustada, vastastikku täiendada, toetada ja sõnumit võimendada. Toimetused tegelevad enesereflektsiooni ja enesearendamisega ning teevad koostööd kodumaiste ja rahvusvaheliste kompetentsikeskustega (ülikoolid, erialaliidud jt). Nii toimetused kui rahvusringhäälingu koolitussüsteem, uuringukeskus ja ajakirjanduseetika nõunik tegutsevad ajakirjandusliku, eetilise ja kunstilise taseme tõstmise nimel. Sisu keskmeks on autorite loomingu ja kultuuri edendamine Rahvusringhääling kujundab oma igapäevase tegevusega sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda. Seda võib kujutleda väljana, millest rahvas saab omandada teadmisi. Rahvusringhäälingus etendatakse lugusid, mis on rahvale olulised ja huvitavad. Need võivad pärineda minevikust, olevikust või vaadata tulevikku, olla kunstilised või tõsielul põhinevad. Rahvusringhääling kujundab välja keskkonna, kus mistahes kunstivaldkonna loomingulised saavutused saavad tuntuks, kus idaneb ühistunne rahvale oluliste sündmuste eel, ajal ja järel. Rahvusringhääling on kujunenud tähtsaks areeniks eesti keelele, kuid annab võimaluse näha ka teisi kultuure. Rahvusringhääling on avatud Eesti sõltumatutele tootjatele, ergutades nõnda nende loometegevust ja hoolitsedes ühtlasi, et edeneks ka konkurents, et võistleksid originaalsed kunstilised ideed. Rahvusringhääling arendab neid loometööstuse valdkondi, mida väikesel turul on raske edendada. Erinevalt rahvusvahelistest meediaettevõtetest, ergutab rahvusringhääling loomingut, millel on tähendus just kohalikus kultuurikontekstis, mis aitab Eesti rahval ning ka eri kogukondadel otsida oma juuri. Rahvusringhääling arendab loomingut, mis aitab lõimida Eesti eri põlvkondi ja eri taustaga inimesi ning kasvatada sallivust ühiskonnas. Sealjuures arvestades, et kaasaegse tehnoloogia rakendamisel ei ole inimene pelgalt passiivne tarbija – tal on võimalus osaleda ise audiovisuaalse sisu loomisprotsessis. Nõnda tuleb auditooriumi all silmas pidada osalejate kogumit ja osata ära kasutada kodanikuühiskonnaga seotud võimalusi. Osalus pole enam üheselt seotud ei ruumi ega ajaga. Usaldusväärne ja kättesaadav ajast, kohast ja seadmest sõltumatult „Me mõistame, et meie suhetes auditooriumiga on kõige aluseks usaldus. Usaldus tuleb välja teenida igal viimasel kui päeval.“ (EBU põhiväärtuste deklaratsioon) Rahvusringhäälingu töö kõige tähtsam mõõt on mõju ühiskonnas, selle aluseks on usaldusväärsus ja omaksvõtt. 2015. aasta lõpus usaldas ERR-i 71 protsenti elanikkonnast. Ainult kõrget usaldusväärsust omades on võimalik täita rahvusringhäälingu eesmärke. 15 Rahvusringhäälingu eesmärkide saavutamiseks on vaja mõista järjest kasvava meediasisu pakkumisest tekkivat auditooriumi killustumise ning auditooriumi võrdse hõlmamise vajaduse paradoksaalsust. Ainus lahendus on köita kõrgekvaliteedilise ja usaldusväärse sisuga maksimaalselt paljude sihtrühmade tähelepanu, kaasata võimalikult paljusid osapooli sisu loomisse (sh ka avatud diskussioonidesse) ning olla alati kõikjal kohal. Seda viimast nii sisu loome kui sisu tarbimise võimaluste mõttes. On oluline, et ERR-i loodud sisu peab olema tasuta kättesaadav ajast ja kohast sõltumata ning ülikiirelt arenevad tehnoloogilised võimalused ei tohi piirata inimeste juurdepääsu informatsioonile ja avalik- õiguslikele meediatoodetele. Ainult selliselt toimides on võimalik jätkuvalt vaba, mitmekülgse, tasakaalustatud ajakirjanduse abil arendada demokraatiat ja rahvuslikku eneseteadvust ning aktiivselt avalikkust kujundades ühendada ühiskonnas esindatud huvigruppe, lähendada väärtusi, suurendada inimestevahelist sallivust ning seeläbi ühiskonna sotsiaalset kapitali. Tõhus ja jätkusuutlik tegevus kõige asjakohasemate vahenditega Rahvusringhäälingu strateegilised eesmärgid on seotud vastutusega avalikkuse ees. See tähendab eelkõige põhimõtet, et avalikkuselt saadava ressursi arvelt saavutatakse võimalikult hea loominguline tulemus (value for money printsiip), mis rahuldaks võimalikult paljude meediatarbijate ootusi. Kasutades küll piiratud ressursse, tuleb rahuldada ka auditooriumi segmentide üleseid ja neid ühendavaid ootusi, kui need ei leia vastet muust meediast. Tähistavateks märksõnadeks on: kõrgel kunstilisel tasemel teledraama, rahvusvaheline muusikaelu, vaimukas ja ajakohane meelelahutus ning rahvusvahelised spordivõistlused. Rahvusringhäälingu kuludest moodustavad üle poole töötasud (koosseisulised ja mittekoosseisulised). Palgapoliitika siht on motiveerida ERR-i eesmärkide nimel töötama oma valdkonna häid spetsialiste, arvestada tasustamisel iga töötaja panust ja professionaalseid oskusi, saavutada ühtlane palgatase ERR-i eri üksustes sarnast tööd tegevate töötajate vahel ning mitte kulutada eesmärkide saavutamiseks tööjõukuludena rohkem kui vajalik. Järgnevatel aastatel plaanitakse töötada välja personali arendamise strateegia, mis sisaldab töötajate koolitamise plaane, noorte ajakirjanike ja potentsiaaliga noore loomingulise personali arendamist, mentorluse programmi sisseviimist ning roteerumise võimaluste toetamist. Lähiaastatel toimub uudisteportaali ühendamine uudistetoimetusega, niisamuti poliitikasaadete tegijate koondumine ühte toimetusse ja sporditoimetuse ning spordiportaali ühendamine. Loominguliste eesmärkide täitmise tagab võimalikult lihtne ja tõhus juhtimismudel, põhiprotsessidest lähtuv struktuur, mille keskmeks on sisutoimetused ning eesmärgipärane ja ladus töökorraldus. Tugiüksused peavad parimal moel toetama rahvusringhäälingu loometegevust. SISULISED EESMÄRGID (tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks) Infoväli Täidab seaduse §4 punktides 2, 4 ja 5 9 kirjeldatud eesmärke ning §5 lõige 1 punktides 6, 8, 10 ja 11 kirjeldatud ülesandeid. Rahvusringhääling peab Eesti riigi ja rahva tuleviku huvides esmatähtsaks osalemist rahvusliku inforuumi igapäevases loomises, avardamises ja kaitsmises ning osalemist avatud mõttevahetuses. Selleks rahvusringhääling: • tagab uudistetoimetuse valmisoleku edastada ööpäevaringselt olulisi uudiseid; 16  • tagab, et ERR-i kohalikud korrespondendipunktid katavad kogu Eesti, tuues seeläbi üleriigilisse eetrisse maksimaalselt rikka valiku uudiseid igast Eestimaa paigast; • tegutseb aktiivselt rahvusvahelises uudistevahetuses (eriline tähelepanu 2018. aastal seoses Eesti eesistujariigi staatusega EL-is); • hoiab jätkuvalt töös korrespondentpunkte Brüsselis, Washingtonis ja Moskvas; • edastab eestikeelsete uudiste kõrval igapäevaselt vene- ja inglisekeelseid (ETV+, portaal, Raadio 4) ning viipekeelseid uudiseid (ETV2); • arendab venekeelset multimeediakanalit, mis koos Raadio 4 ja venekeelse portaali toimetustega parandab oluliselt avalik-õigusliku venekeelse meedia kompetentsi ning tasakaalustab senisest oluliselt enam venekeelset infovälja Eestis; • jälgib, et ka mitte-eestlased, kes valdavad rahuldavalt eesti keelt, saaksid senisest suurema võimaluse osaleda eestikeelsetes raadio-ja telesaadetes, et seeläbi tagada nende parem kaasatus ja ühiskonna suurem sidusus; • pöörab tähelepanu saatejuhtide ja saatekülaliste soolisele tasakaalule; • laiendab programmide geograafilist haaret ja kohalolekut üle Eesti. Ühiskonnaelusaadete oluline eesmärk on olla ühiskondlike debattide algataja, olla nende keskpunktis, kaasata aruteludesse erinevaid huvigruppe, kodanikeühenduste eestvedajaid ja arvamusliidreid. Kõigis programmides peetakse oluliseks kogukondi ühendavaid ja kogukonnatunnet suurendavaid saateid. Rahvusringhääling peab avaliku mõtteruumi arendamisel oluliseks uute, avalikkust kaasavate meediaformaatide loomist, kus arutletakse demokraatlike väärtuste, osalusdemokraatia, ja võimukandjate vastutuse üle ning milles edasi antav hariduslik sisu arendab kodanikuaktiivsust. Majandusvaldkonna käsitlemisel pööratakse tähelepanu Eesti majandust kujundavatele globaalsetele mõjuteguritele. Avalikkust teavitatakse maailma majanduses toimuvatest olulistest muutustest, mis mõjutavad Eesti ettevõtlust ja inimeste heaolu lähemas tulevikus. Samuti tuleb käsitleda teravaid globaalprobleeme, mis on seotud eluks vajalike ressursside nappusega ja edendada ühiskonnas keskkonnasäästlikku käitumist. Tähelepanu pööratakse majanduse kajastamisele ettevõtluse aspektist. ERR on kujunenud kõige olulisemaks kodumaiseks infokanaliks inimestele, kes on asunud välismaale õppima, tööle või ka pikemaajaliselt elama. Pakkudes oskuslikult liigendatud meediasisu, rikkalikku valikut Eestis toimuvate sündmuste otseülekannetest, uuele meediale omaseid arvamuste ja kommentaaride lühivorme ning samal ajal andes võimaluse saata oma elust foto- ja videoülesvõtteid meie veebikeskkonnas levitamiseks, loob rahvusringhääling välismaal viibivatele inimestele võimaluse tunda end jätkuvalt osalistena Eesti elus. Üksteisemõistmise ja sallivuse suurendamiseks antakse arvamusavaldusteks sõna eri rahvusrühmade esindajatele. Rahvusringhäälingu venekeelse multimeediakanali eesmärk on loodud saadete, uudistevoo ja hankeprogrammi baasil luua avalik-õiguslik venekeelse meedia kompetentsikeskus, mis toodab, vahendab ning levitab sisu ka teistes rahvusringhäälingu kanalites ja ennekõike veebis ning seda võimalusel ilma geograafilise piiranguta. Raadio 4 ja ETV+ hoiavad silma peal ühiskonnas toimuval, kindlustades, et võõrkeelne kuulaja elaks samas inforuumis kus eestlased. Samas tuleb arvestada, et üha enam vene noori oskab eesti keelt, mis tähendab, et nende kaasamisega eestikeelsesse inforuumi tuleb aktiivselt tegeleda. ETV+ eetris on ühiskonnaelu kajastav aktuaalsaade, mida toodetakse Narva telestuudiost. Jätkub venekeelset auditooriumi kaasava aruteluformaadi „Puudutab kõiki“ arendamine. Avaliku infovälja loomiseks ning tasakaalustamiseks tuleb vajalik, üldist huvi pakkuv ja kvaliteetne meediasisu teha kättesaadavaks kõigil üldlevinud tehnilistel platvormide ning luua sisu tarbimiseks võimalikult mugavaid ja atraktiivseid mobiilirakendusi. Veelgi olulisem on raadio, televisiooni ja portaali omavaheline koostöö ajakirjandusliku sisu loomisel, loodu ristkasutus ning vastastikune ristturundus. 17 Oluliseks kujuneb 2017. aasta algus, mil renoveeritud ERR-i uudistemajas asub tööle uudistetoimetus, mis ühendab tele- raadio- ja veebiajakirjanikud. Seoses ühise uudisruumiga sünnivad teemapõhised koostööüksused ehk platvormideülesed sisumeeskonnad (kultuur, sport, poliitika jt), kus sisu luuakse, toimetatakse ja viiakse nii veebi-, tele- kui ka raadioauditooriumini ühest uudisteruumist. Laiema ühiskondliku mõju ja kõrgema tsiteeritavuse saavutamiseks ning portaali külastatavuse suurendamiseks kasvatatakse alamportaali uudised.err.ee loodava originaalmaterjali mahtu. Eesmärk on muuta ERR.ee Eestis suuruselt kolmandaks ja sisult mõjukaimaks uudisteportaaliks, mille eelduseks on järgijate arv, mis on suurem kui 450 tuhat inimest nädalas. News.err.ee on üks väheseid inglisekeelseid Eesti veebiväljundeid, mis pakub laiapõhjalist uudisvoogu välismaailmale. Selleks, et kompenseerida traditsioonilisel teel televisiooni vaatamise ja raadio kuulamise vähenemist, teeb ERR võimalikult suure osa oma sisust kättesaadavaks internetis, lisaks loob ja arendab järjepidevalt rakendusi mobiilsetele platvormidele. Uute projektide puhul eelistab ERR neid ideid, mis näevad ette aktiivset tegevust sotsiaalmeedias ja soodustab tegevusi, mis aitavad arendada toimetustel ristmeediapõhiseid tegevusi. ERR-i portaali tegevus arengukava perioodil 2017 - 2020: • viib ERR-i interneti ja mobiilsete tarkvaraplatvormide arenduse projektipõhisest püsivaks ERR-i funktsiooniks hoidmaks mobiili- ja veebiplatvormide töökindlust ja vastavust turu ning toimetuste vajadustega; • kaasajastab toimetajate töövahendeid veebi ja mobiilse sisu loomiseks; • võtab kasutusele reaalajalised mõõdikud veebidele; • loob ja arendab kasutajasõbralikke aplikatsioone oma programmidele ja üksikutele saadetele; • muudab järelkuulamis-vaatamiskeskkonna veelgi kasutajasõbralikumaks; • uuendab arhiivikeskkonda; • toodab sisu mitmele kanalile nende eripärasid arvestades; • kasvatab esmaesitatud uudiste mahtu ja vahendab senisest ulatuslikumalt originaalväärtusega sisu (arvamused, kommentaarid, otselülitused sündmuskohtadel); • arvestab kõikide programmide omasaadete eelarvest teatud kulutused (soovitavalt 3%) saadete veebisisu loomiseks portaalis, kodulehekülgedel ja sotsiaalmeedias, et iga saade saaks endale eel- ja järelloo ning oleks toetatud „teise“ ekraaniga; • tugevdab tele- ja raadioprogrammide ning uudisteportaali omavahelist viitamissüsteemi. 2017. aasta ERR-i peamised ülesanded infovälja igapäevases loomises, avardamises, kaitsmises ning selles osalemises: • teeb ettevalmistusi seoses Euroopa Liidu eesistujariigi staatusega 2018. aastal; • uuendab kohalike omavalitsuste valimisi kajastavaid formaate sisus ja tehnoloogias; • kaasajastab venekeelsete uudiste formaadi visuaalset ja ajakirjanduslikku sisu; • panustab venekeelsete teleajakirjanike, loomingulise ja tehnilise personali uue põlvkonna koolitamisse; • Vikerraadios lisandub uus arvamussaade; • ETV-s alustab Eesti Vabariigi kujunemisaastaid käsitlev dokumentaalsari; • ETV+ panustab koostöösse teiste riikide telekanalite ja sõltumatute Eesti produktsioonifirmadega uute venekeelsete formaatide väljatöötamise ja tootmiseks ning venekeelse telesisu tootmise tõmbekeskuse loomiseks. 18 2018. aastal: • vahendab kõikides ERR-i programmides ja väljundites Eesti Vabariigi 100. juubeli üritusi; • ETV-s jätkub Eesti Vabariigi kujunemisaastaid käsitlev dokumentaalsari; • ETV+ eetris on venekeelne uuriva ajakirjanduse formaat; • Raadio 2 korraldab konverentsi "Olukorrast riigis: EV100"; • toodab eesistumisperioodil iganädalase formaadi, mis kajastab nii Eestis toimuvaid sündmusi kui ka hetkel aktuaalseid teemasid; • pakub Euroopa Liidu eesistujariigina rahvusvahelistele uudisagentuuridele ja -kanalitele kvaliteetset rahvusvahelist uudispilti. 2019. aastal: • uuendab Riigikogu valimisi kajastavaid formaate sisus ja tehnoloogias; • toodab kaks päevakajalist või Eesti välispoliitilisi prioriteete käsitlevat dokumentaalfilmi. 2020. aastal: • teostab vähemalt 500 veebiülekannet erinevatelt üritustelt; • avab kaks uut teemaportaali koos äppidega; • ERR-il on iganädalaselt miljon unikaalset külastajat. Kultuur Täidab seaduse §4 punktides 1, 3, 7 ja 8 kirjeldatud eesmärke ning §5 lõige 1 punktides 4, 6, 7 ja 9 kirjeldatud ülesandeid. Rahvusringhääling on eesti keele ja kultuuri edendaja. Rahvusringhäälingu kaudu leiavad endale väljundi muusikud, kirjanikud, teatrinäitlejad ja lavastajad, filmitegijad, kunstnikud ja arhitektid. See on suurim lava, kus etendatakse igal nädalal vaatemängu eesti keeles ja eesti publikule. Kultuurisaadete roll on avastada ja tutvustada kultuurivaldkonna talente ning kajastada uusi suundumusi Eesti kultuuris. Eesmärk on salvestada ja edastada olulisemaid Eesti kultuuri teoseid. Viimane eeldab mitmekülgseid ja kõigi osapoolte huve võrdselt arvestavate läbirääkimiste jätkamist autoreid esindavate organisatsioonidega. Rahvusringhääling jälgib elavalt kultuuriprotsessi Eestis, loob erinevatele vaataja- ja kuulajarühmadele võimalusi tunnetada kultuuri järjepidevust, tajuda kultuuris uusi märke ja rikastada maailmapilti. Vikerraadio, Klassikaraadio ja ETV2 uurimuslikud ja arutlevad saated loovad võimaluse päevakajaliseks kultuuridebatiks, käsitlevad kaasaja kõrg- ja popkultuuri seoseid, vastandusi ning eri tõlgendusi kultuurinähtustest ja–loojatest. ETV kultuurimagasin „OP“, süvamuusika teemasaade „MI“, Klassikaraadio „Delta“ ning ETV+ „Rabarbar. Meie kultuur“ võtavad kokku ja toovad põhjalikumalt rambivalgusse viimaste nädalate kultuurielu sündmused, „Aktuaalse kaamera“ kultuuriuudiseid vahendavad päevauudiseid. Vikerraadios on kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud“, kultuurinähtusi analüüsiv saade „Vasar“ ning luulesaade „Luuleruum“. Klassikaraadio eetris on kunstisaade „Kunstiministeerium”, teatrisaade „Teatriluup“ ning kirjandust tutvustav „Uus raamat“, jätkub muusika interpreteerimisele pühendatud sari „Kuulamiskool” Rahvusringhääling vahendab olulisemaid kultuuri suursündmusi, ühendades vaatajaskonnaks rahva üle kogu Eesti. Rahvusringhääling on Eestis toimuvate esinduslike teatri-, muusika- ja filmifestivalide koostööpartner. Toimub järjepidev Eesti muusikute interpretatsioonikunsti esitlemine, jäädvustamine ja salvestamine rahvusringhäälingu arhiivi ning selle vahendamine EBU 19 liikmesmaadele. Lisaks tele- ja raadiokanalitele kajastatakse ja analüüsitakse kultuurisündmusi ERR-i kultuuri alamportaalis kultuur.err.ee. Rahvusringhäälingu programmides kasutatakse korrektset eesti keelt, rõhku pannakse kaunile keelele ja kirjanduslike tekstide rollile. Vikerraadios edastatakse regulaarselt saateid eesti keelest (“Keelesaade” ja „Keelesäuts”) ja murretest (murdekeelsed uudistesaated). 2015. aastal lisandusid saarte uudised. Igal aastal toimuvad e-etteütlus ja keelevõistlus „Tuum“. Venekeelses Raadio 4 programmis on eesti keele tunnid. Rahvusringhääling soodustab Eestis elavate rahvusgruppide kultuuri- ja keelepõhist isetegevust ning pakub neile võimalusi oma keele ja kultuuri tutvustamiseks. ERR aitab kaasa elujõu säilitanud murdekeelte kestmisele. Vikerraadios on eetris mulgi-, setu-, kihnu-, sõrve-, hiiu-, muhu- ja võrukeelsed uudised. Meelelahutuse vallas püüab rahvusringhääling aimata vaatajate ootusi ja pakkuda uusi kodumaiseid saateformaate ning arendada televisiooni hommiku- ja varaõhtuste vööndite ajakirjanduslikku sisu. Oluliselt peaks kasvama Eesti autorite tekstidel põhineva teledraama maht. Soovime välja arendada rahvusvahelise müügipotentsiaaliga formaate, tihendada koostööd Põhjamaade telekanalitega ning osaleda EBU ühisprojektides. ERR vahendab olulisi spordi suursündmusi nii uudisteformaadis kui otseülekannetena ning taotleb televisiooni, interneti- ja raadio ülekandeõigusi Eesti territooriumil laiale avalikkusele olulistelt suurvõistlustelt: olümpiamängud, pallimängualade rahvuskoondiste mängud, kergejõustiku tiitlivõistlused, samuti muud rahvusvahelised mainekad spordisuursündmused ja tiitlivõistlused, kus Eesti sportlastel on eeldus teha tähelepanuväärseid sportlikke tulemusi. Olümpiamängude ning jalgpalli suurturniiride kõrval on Eesti spordi kajastamisel rahvusringhäälingu prioriteediks jalgpalli, korvpalli, võrkpalli ja käsipalli rahvuskoondise kohtumised, samuti individuaalalade sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Lisaks tippspordile vahendab ERR olulisemaid rahvaspordiüritusi Eestis ning toodab ise või võimalusel tellib võistlussarjade erisaateid. Rahvusringhääling peab oluliseks panustada spordipublitsistika arengusse teleekraanil, sealhulgas Eesti spordiarhiivi talletamist ning kasutamist. Jätkuvalt on tähelepanu all noortespordi kajastamine - kindlasti peavad jätkuma sarjad „TV10 olümpiastarti“ ja noorte suusasari, lisaks peame oluliseks koostööd Koolispordi Liiduga ning Eesti Olümpiakomiteega noorsportlaste tegevuste ja tulemuste kajastamisel. Rahvusringhääling on kaasas sportlikke eluviise väärtustavate sotsiaalkampaaniatega. Eelolevate aastate võtmeküsimus on laiale avalikkusele oluliste rahvusvaheliste spordisuurvõistluste (olümpiamängude ning jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpalli MM ja EM) teleülekannete täiendav rahaline toetus riigi poolt. Stabiilne rahastamismudel loob eelduse ERR-i võimekusele paindlikult reageerida Eesti sportlaste kõrgetasemeliste saavutuste vahendamisel ka kõigil teistel aladel, olgu selleks siis vehklemine, tennis, vigursuusatamine, maadlus, tehnikasport jne. 2017. aasta peamised ülesanded Eesti kultuuri arendamisel ja vahendamisel: • kajastab kõikides programmides ja portaalis XII noorte laulu- ja tantsupidu; • on partner EV100 dokumentaalprojektide tootmisel; • jätkab läbi "Eesti Laulu" kodumaise levimuusika arendamist ja toetamist. Tegu on laialdaselt tuntud kaubamärgi ja Rahvusringhäälingu ühe olulisema maineprojektiga, mis on tihedas interaktsioonis auditooriumiga. Eesti Laul areneb edasi erinevatele platvormidele, sh korraldades Eesti Laulu Akadeemia raames koolitusi režissööridele, muusikutele, autoritele, koreograafidele. Eesti Laulu võidulaulu tuleb käsitleda kui riiklikku turundusprojekti; • salvestab kümme teatrilavastust aastas; • ETV tutvustab seoses laste-ja noortekultuuri-aastaga noortekultuuri silmapaistvamaid tegijaid; • ETV eetris on arhiiviväärtuslik portreesari; 20  • ETV kajastab Rahvusooperi gastrolle Soomes ning vahendab koostöös YLE-ga Eesti ja Soome Vabariigi sünnipäevadele pühendatava ühiskontserdi; • ETV eetris on uus kohtumisõhtute tsükkel „Kontakt“ Nukuteatri näitlejatega; • ETV eetrisse jõuab saatesari „Eesti estraadiklassika uus tulek“, koostöös Eesti Autorite Ühinguga; • ETV toodab rahvusvahelise levipotentsiaaliga kontsertsalvestuse koostöös Eesti Kontserdiga; • ETV salvestab kuni kolm Rahvusooperi etendust; • ETV arendab kodumaist huumori-ja satiirižanri, kaasates nii professionaalseid kui asjaarmastajatest autoreid ja esitajaid; • ETV arendab Eesti autorite tekstidel põhinevat teledraamat; • ETV eetris on murdekeelne draamalühisari; • ETV2 edastab kultuuriuudiseid; • ETV2 eetris on pärimuskultuuri tutvustav saatetsükkel; • ETV2 käivitab kaasava dokumentaalprojekti „Elu ühes päevas”; • ETV+ eetris on eraldi saade spordiuudistele; • ETV+ alustab venekeelse teledraama sarja tootmise ettevalmistusi; • ETV+ ja Raadio 4 eetris on memuaarsari, mis on pühendatud J. Lotmani 95. sünniaastapäevale; • Raadio 4 toob eetrisse läbi aasta kestva kultuurilis-ajaloolise sarja, mille pühendab eesolevale EV 100. juubelile; • Raadio 4 korraldab mitte-eestlaste kogukonnas uue meedia võimalusi kasutades sarnaselt „Eesti laulu“ konkursile väikese laulufestivali koos avaliku finaalkontserdiga; • Klassikaraadiol on koostööprojektid YLE ja Läti Klassika raadioprogrammidega; • Klassikaraadio toodab kontserdisarja renoveeritud raadiomaja I stuudiost; • Klassikaraadios on Ortodoksi muusikat tutvustav saatesari, mis lähendab eesti ja vene kuulajaskonda; • Klassikaraadios algab Eesti muusikadünastiaid tutvustav saatesari; • Klassikaraadio korraldab Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamiseks igas vanuses muusikasõpru hõlmava veebiviktoriini; • Raadio 2 pühendab EV 100. juubelile saatesarja, mis kaardistab Eesti kergemuusika arengu ja ajaloo; • Raadio 2 taastab renoveeritud vana raadiomaja 1. stuudiost Eesti muusika kontsertsalvestuste sarja "R2 Live"; • Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva; • Vikerraadio alustab lugude kogumise kampaaniat EV100 tähistava saatesarja „Saja aasta jutud“ jaoks; • Raadioteater alustab tööd värskeltrenoveeritud stuudiokompleksis; • Raadioteater korraldab kuuldemängutekstide võistluse saamaks materjali mitte ainult täispikkade kuuldemängude vaid ka lühivormide ja sarjade jaoks; • Raadioteater alustab koostööd helirežissööre koolitavate haridusüksustega, et kindlustada tulevikku ja hoida Raadioteatri heliala kõrgtaset; • Raadioteater korraldab koostöös ERR-i raadioprogrammidega suviseid kuuldemängufestivale, pakkudes valikut meie tunnustatud kuuldemängudest; • ERR vahendab ja toodab rahvusvahelise pildi Eestis toimuvatelt rahvusvahelistelt võistlustelt – murdmaasuusatamise MK-etapp ja laskesuusatamise IBU karikas Otepääl; • ERR toob spordisõpradeni kergejõustiku MM-i, sisekergejõustiku EM-i, kergejõustiku võistkondliku EM-i, pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud, tõstmise EM-i ja MM-i. 2018. aastal: 21  • kannab hoolt, et EV 100. juubeli tähistamine jõuab kõikide ERR-i programmide ja portaali kaudu meie jälgijateni, ETV ja ETV2 eetrisse jõuavad EV100 raames valminud draamasari ja dokumentaalfilmide sari; • Raadioteater pühendab EV100 tähistamiseks täispikkade kuuldemängude sarja, mis põhineb viimase sajandi parimal kodumaisel dramaturgial; eetris on juubeliaastat läbiv lühilugude sari Eesti kultuuriinimestelt; • Raadioteater toodab kuni kaheksa täispikka kuuldemängu aastas; • ETV arendab ja loob uue koguperele mõeldud meelelahutussaate formaadi; • ETV+ toodab ja toob eetrisse venekeelse teledraama sarja; • ETV+ alustab venekeelsete teatrilavastuste või kontsertide salvestamisega; • Vikerraadios on lühisaadetest koosnev sari, mis tähistab 100 aasta möödumist esimese eestikeelse õigekeelsussõnaraamatu ilmumisest; • Vikerraadios on sari tööpealkirjaga „Saja aasta jutud“, mis põhineb inimeste isiklikel mälestustel Eesti Vabariigi sajast aastast; • Raadio 4 eetris on saatesari "Saatused", mis kajastab vähemusrahvuste esindajate lugusid ja kogemusi Eestist; • Raadio 4 eetris on lühisari "Eesti sport läbi sajandi"; • Klassikaraadios on esseistlik saatesari Eesti muusika ajaloost; • vahendab Arvo Pärdi Keskuse avamise; • korraldab Tallinnas EBU muusikaekspertide aastakoosoleku; • tähistab Raadio 2 ja Raadio 4 25. sünnipäeva ning Raadioteatri 90. sünnipäeva; • vahendab ERR-i programmides ja portaalis taliolümpiamänge Lõuna-Koreast ja jalgpalli MM- võistluste finaalturniiri Venemaalt; • toob spordisõpradeni kergejõustiku EM-i ning kergejõustiku võistkondlikku EM-i ja pallimängude-rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud. 2019. aastal: • kajastab kõikides programmides ja portaalis XXVII laulu- ja XX tantsupidu, mis märgib 150 aasta täitumist esimesest üldlaulupeost; • korraldab madalaeelarvelise mängufilmi konkursi; • ETV tähistab saatesarjaga EMTA 100ndat juubelit; • ETV-s jõuab eetrisse EKM-i 100ndat juubelit märkiv lühivormide sari; • ETV+ arendab välja nädalavahetuse hommikuvööndi; • Raadio 4 eetris on memuaarsari, mis on pühendatud Lennart Meri 90. sünniaastapäevale; • Vikerraadio tähistab koostöös Eesti keele Instituudiga riigikeele sajandi aastat; • vahendab kergejõustiku MM-i, sisekergejõustiku EM-i ja kergejõustiku võistkondliku EM-i; pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud. 2020. aastal: • Raadio 4 toob fookusesse Tartu 990. sünnipäeva tähistamise; • Raadio 4 ja Vikerraadio tähistavad Georg Otsa 100. sünniaastapäeva; • vahendab XXXII suveolümpiamängud Tokyos; toob spordisõpradeni jalgpalli EM-i, kergejõustiku EM-i ning kergejõustiku võistkondliku EM-i, niisamuti pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud. 22 Haridus Täidab seaduse §4 punktides 1, 3, 4, 6 ja 7 kirjeldatud eesmärke ning §5 1. lõigu punktides 1, 6, 8, 10 ja 11 kirjeldatud ülesandeid. Rahvusringhääling pöörab tähelepanu erinevate põlvkondade vahel sidususe loomisele, väärtustab tegevusi, mis suurendavad Eestis elavate inimeste üksteisemõistmist ja sallivust ning toetab tegevusi, mis avardavad silmaringi, kannavad edasi eetilisi põhiväärtusi ja säilitavad põlvkondade kogemust. Rahvusringhääling teadvustab ja arendab arusaama, et tugev perekond on Eesti tuleviku alus, pöörates tähelepanu pereväärtuste hoidmisele ja väärtustades perekonna kui institutsiooni au sees hoidmist. Töö ja pereelu ühitamine on praeguses ühiskonnas üks suuremaid väljakutseid (silmaringi ja haridust edendavad saated, saated lastekasvatusest, tervislikest elustiilidest, ühisest vabast ajast, suhetest perekonnas ja põlvkondade vahel). ERR soovib kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (erivajadustega inimesed, sotsiaalprobleemid, eakad, tarbijakaitse, liiklus jpm). Rahvusringhääling peab Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe edendamise huvides oluliseks kujundada hoiakut, et Eesti on elamisväärne paikkonnast sõltumata. Selleks jälgitakse süstemaatiliselt, kuidas muutub elukeskkond kogu Eestis, aidates vältida piirkondlikku marginaliseerumist. Oluline roll on ERR-i regionaalsetel stuudiotel ning ka piirkondlikel teemapäevadel Vikerraadios ja Raadio 4-s. Saadetes pööratakse enim tähelepanu kodanikuharidusele ehk neile oskustele, teadmistele ja väärtushinnangutele, mis toetavad kodaniku aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus ning aitavad kaasa selleks vajalike võimaluste, tahte ja pädevuse tekkimisele. Tähtis on pakkuda lastele sobivaid saateid, sealhulgas luua ise kodumaiseid lastelavastusi, laulu- ja muusikasaateid. Oluline on ärgitada laste loovust, seiklusjanu ja teadmishimu, harides ja kaasates ka lapsevanemaid. Tähtsal kohal on silmaringi laiendamine, eetiliste põhiväärtuste ja ajalooliste kogemuste seletamine ning väärtuspõhiste teadmiste edastamine. ERR panustab põhikooli- ja gümnaasiumiastme meediaõppesse, aidates nii tõsta noorte meediaalast teadlikkust. ERR-il on lastele mõeldud haridusliku sisuga veebilehekülg, millele loovad lisaväärtust erinevad aplikatsioonid ja õppematerjalid. Rahvusringhäälingu eesmärgid kattuvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärgiga, milleks on soodsate tingimuste loomine elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Rahvusringhääling soovib olla partneriks Eesti ülikoolidele ja teistele teadusasutustele, et aidata kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020" elluviimisele. ERR tahab kaasa aidata teaduse ja teadushariduse populariseerimisele elanikkonna hulgas. Haridusliku sisuga saated leiavad väljundi alamportaalis novaator.err.ee. 2017. aastal on ERR-i peamised ülesanded järgmised: • töötab välja noore meediatarbijani jõudmise strateegia; • teeb senisest rohkem koostööd vahendades koolinoorte ja muidu aktiivsete noorte tegemisi; • käivitab saatemeeskondade koolikohtumiste programmi ja laiendab seda erinevatesse formaatidesse; • ETV-s jõuab eetrisse laste laulukultuuri ja uudisloomingut edendav saatesari „Laulukarussell“; • ETV initsiatiivil korraldatakse heategevuslikke aktsioone toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks mitme ERR-i kanali koostöös; • ETV eetris on sotsiaalteemaline saade, millel on jätk ka raadios ja portaalis (tööhõive ja puuetega inimeste problemaatikat ühendav kui ka laiemaid teemasid kattev); • ETV+ arendab lastele ja noortele suunatud võistlusliku iseloomuga telemängu; 23  • Raadio 4 toodab suvise meelelahutuslik-informatiivse reisisarja koos kuulajaviktoriinidega, sihiga populariseerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi; • Raadio 4 korraldab koolidevahelise loodusteadusteainelise raadiomängu; • Raadio 4 eetris on järjekuuldepildid lastele Oskar Lutsu „Kevadest"; • korraldab leiutajatekonkursi, mis on kanaliteülene ristmeediaprojekt ning mis aitab leida üles eesti kõige nutikamad lapsed, kes oskavad probleemidele lahendusi leida. Projekti raames valmivad dokumentaalsed lühiportreed ning veebikeskkond, kus kõik lapsed saavad osaleda probleemide lahendamisel. Projekt saab teoks EV100 raames koostöös Riigikantselei ja Eesti Filmi Instituudiga. 2018. aastal: • Raadio 4 toob kuulajateni 100 miniformaadis klippi: 100 fakti Eesti ajaloost; • ETV2 toodab lastele suunatud draamasarja; • ETV2 eetris on 12 dokumentaalset portreed lastest läbi nende koolitee; • Raadioteatri Ööülikool salvestab EV100 tähistamiseks kümme saadet sarjas „Eesti mõttemaastikud“. 2019. aastal: • ETV initsiatiivil korraldatakse heategevuslikke aktsioone toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks mitme ERR-i kanali koostöös; • ETV2-s on lastele mõeldud haridusliku sisuga meelelahutuslik võistlusmäng; • Raadioteatri programmis on Ööülikool lastele. • tähistab "TV10 olümpiastarti" 50. hooaega. 2020. aastal: • tähistab oma programmides digikultuuri aastat; • ETV2 loob filmiklubi Docventures näite varal; • ETV2-s on lasteuudised. Hankeprogramm ja leviõigused Täidab seaduse §4 punktides 6 ja 9 kirjeldatud eesmärke ning §5 1. lõigu punktis 7 kirjeldatud ülesandeid. ETV, ETV2 ja ETV+ programmis moodustab vastutusrikka ja ajaliselt suure osa hankeprogramm, mille mahu, värskuse ja kvaliteedi määrab autoritele ning kaasnevate õiguste omanikele makstav tasu. Rahvusringhäälingu soov on: • hankida eelkõige Euroopa uusimat filmi- ja teletoodangut; • hankida meelelahutusliku osa täiendamiseks kvaliteetseid draamasarju; • pakkuda erinevatele sihtrühmadele suunatud uusi ja huvitavaid dokumentaalfilme; • kindlustada ERR-ile Eesti filmide paremiku näitamise õigused; • hankida sisse ostetud välismaistele saadetele võimalikult laiad õigused; • hankida teletoodangut, mis on kasutatav nii venekeelses kui ka eestikeelses teleprogrammis. 24 KINNISVARA ARENG Rahvusringhäälingule kuulub Tallinna kesklinnas kolm kinnistut: uus raadiomaja (arhitektuurimälestis Gonsiori 21), vana raadiomaja (Kreutzwaldi 14) ja telemajad (Gonsiori 27, Faehlmanni 10 ja 12), mis paiknevad ühel kinnistul. Kreutzwaldi 14 hoones käivad 2016. aastal ulatuslikud rekonstrueerimistööd, mille tulemusel peab 2017. aasta alguseks valmis saama ühine kodu kõigile rahvusringhäälingu uudistetoimetustele. Sinna rajatakse stuudiod, foonikad, toimetajate töökohad ning muu vajalik tele-, raadio- ja internetiuudiste tootmiseks ning väljastamiseks. Tööde käigus muudetakse kogu maja energiatõhusamaks, maja vundamendile paigaldatakse hüdroisolatsioon. Värske ilme saavad ka majas asuvad muusikastuudiod. Telemajade osas on Riigi Kinnisvara AS-i poolt valminud projektianalüüs, mille eesmärgiks oli leida majanduslikult soodsam alternatiiv ERR-i telekompleksi hoone(te) kaasajastamiseks. Analüüsis on käsitleti kahte alternatiivi: - Rekonstrueerida olemasolev hoonestus aadressil F.R.Faehlmanni tn 10/ Gonsiori tn 27, Tallinn koos ühe lisastuudio ehitamisega kinnistu hoovi; - Ehitada uus telekompleks F.R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistule, raadiomaja ja uudistemaja vahele. Analüüsiti mõlema variandi arenduskulusid ning kinnisvara hoiukulusid kolmekümne aastase kasutusperioodi jooksul. Pika ja põhjaliku analüüsi kokkuvõtteks võib välja tuua, et kogukulud (arenduskulud ja 30 aasta hoiukulud) on uue kompleksi rajamisel ca kaks korda madalamad võrrelduna olemasoleva kompleksi rekonstrueerimisega. Madalamate kulude põhjustena võib välja tuua: - vaatamata rekonstrueerimisele jääb olemasoleva hoone ruumiprogramm ebaefektiivseks, seda eriti keldrite arvelt; - valdav osa aktiivse kasutuseta ruume vajab küttekulusid; - rekonstrueerimisel ei saa hoonet sama energiatõhusaks kui uue hoone ehitamisel. Aluseks võttes RKAS-i analüüsi, otsustas ERR-i nõukogu oma 16.12.2014 toimunud koosolekul: „Tellida linnaehituslik analüüs selgitamaks välja, kas soovitava ruumiprogrammiga telekompleksi rajamine on vana ja uue raadiomaja vahelisele alale teostatav“. Linnaehituslik analüüs valmib 2016. aasta alguses, mille järel tehakse edasised otsused. TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE ARENG Rahvusringhäälingu tehnilise ja tehnoloogilise arengu eesmärgid on vormistatud iseseisva dokumendina „Rahvusringhäälingu tehnoloogilise arengu strateegilised eesmärgid aastateks 2017 - 2020“. Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada peamiseid põhimõtteid ning aluseid ERR-i tehnoloogilise valdkonna arendamisel. Strateegia koostamisel on lähtutud ERR-i arengukavast 2016 - 2019 ja Eesti Infoühiskonna arengukavast 2020 ning sellega kaasnevast rakendusplaanist. Alljärgnev on väljavõte strateegiast. ERR-i tehnoloogiline kui ka oskusteabe baas on Eestis mitmeski mõttes unikaalne. Kasutusel olevad insenertehnilised lahendused on tihti välja töötatud just organisatsiooni spetsiifilisi eesmärke silmas pidades ning analoogilised süsteemid on kasutusel vaid teistes suurtes ringhäälinguorganisatsioonides. Ajalooliselt on nii raadio kui ka televisioon kasutanud professionaalseks kasutuseks mõeldud (peamiselt) riistvaralisi lahendusi, mida täiendas iga tootja poolt just tema enda riistvaralisele platvormile loodud tarkvara. Suuremad muutused valdkonnas jäävad viimase kümne aasta piiridesse, kui meediatööstuses on kasutusele hakatud võtma üha rohkem standardset IT riistvara (sh servereid, võrguseadmeid, andmekandjaid jne). Põhjuseks on standardse IT riistvara muutumine piisavalt töökindlaks, et lubada selle kasutus ajakriitilistes 25 teenustes, mida televisioon ning raadio kahtlemata on. Siiski on inseneripraktikas seni säilinud teatav eluterve skeptitsism standardsete IT lahenduste kasutamise suhtes televisiooni- ja raadio kriitilistes ahelates, kuid tugev tendents on selle taandumisele. ERR-i tehnoloogiline tegevus hõlmab täielikku töövoogu alates saadete planeerimisest ja tootmisest kuni nende esitamiseni tele-, raadio- ning internetikanalites. Pikaajaliste traditsioonidega ettevõttes on tehnoloogia areng viimase aastakümne jooksul muutnud olulisel määral protsesside tehnilisi nüansse, kuid vähemal määral nende sisulist (ajakirjanduslikku) poolt. Saadete tootmise põhilised etapid on püsinud suurel määral muutumatuna läbi tehnilise arengu niisamuti nagu ei ole vaid moodsa tehnika abil võimalik teha head saadet. Saate tegemine on meeskondlik töö, kus tehnikal on ideed ja režissööri ning operaatori nägemust toetav roll. Seetõttu on strateegiliselt oluline toetada uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtuga saadete meeskondi ning võimaldada töövood, kus põhiline rõhk oleks suunatud loomingulisele tegevusele. Sisuliselt tähendab see võimalikult lihtsalt kasutatavate ja intuitiivsete tehniliste lahenduste (liideste, süsteemide jms) kasutuselevõttu, mis omakorda nõuab aga suuremat keerukust ja enamaid oskusi süsteemide seadistamisel ning administreerimisel. Eestis ei koolitata spetsiaalselt televisiooni- ning raadioinsenere, kelle teadmised vastaksid praegu ERR-is kasutusel oleva tehnoloogia kasutamise nõuetele. Põhjuseks on kahtlemata Eesti turu väiksus, mistõttu raadio- ning teleinseneride vajadus piirdub vaid ERR-i ning suuremate produktsioonifirmadega. Vajalik oleks siiski taastada ajalooliselt Tallinna Tehnikaülikooli ning Tallinna Polütehnikumi baasil vastava ala inseneride väljaõpe. Samas ei leidu Eestis valdkonna õppejõude ega õpikuid, sest tehnika kiire areng võimaldab toimuvaga kursis olla vaid nendel, kes reaalselt professionaalse produktsioonitehnoloogiaga kokku puutuvad. ERR-i kohustus on vastavat insenertehnilist baasi Eestis esindada ning korraldada inseneride väljaõpet ettevõtte sisekoolituste raames. Võimalusel tuleb luua ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Polütehnikumi ning Balti Filmi- ja Meediakooliga õppeained, mis toetavad erialast väljaõpet. Inseneridel on aga vältimatuks tingimuseks saanud inglise keele oskus, sest täielikult puuduvad eestikeelsed valdkonna tehnoloogilist baasi käsitlevad materjalid. Uue meedia suurenevad nõudmised on tekitanud vajaduse toodetava sisu mitmekordse pakendamise (pikem saate versioon, saate veebiversioon, saate kokkuvõte jms) ning erinevatele platvormidele suunamisel. Samuti on äärmiselt oluliseks faktoriks süsteemide kiirus, sest mittelineaarses keskkonnas (nagu seda veebiväljund oma olemuselt on) on üheks oluliseks kriteeriumiks informatsiooni presenteerimine esimesena. Suurenenud on seetõttu nõudmised arvutivõrkudele nii organisatsiooni siseselt kui ka meediamaterjalide esitamisel lõppkasutajale. Eestis on väga kiire interneti baasvõrk ning kodudes samuti võimalus tarbida väga kiiret internetti väljavaatega, et aastal 2020 kasutab seda ka vähemalt 60% majapidamistest2. Tele- ja raadiotehnoloogia areng maailmas on üha rohkem segunenud traditsiooniliste (standardiseeritud) IT lahenduste, riistvara ning tehnoloogiatega. Siiski on professionaalse meedia tootmisele suunatud lahenduste turg piisavalt väike, et hoida toodete arenduskulud suhteliselt kõrged. Eestis puudub turu väiksusest tingituna ka lokaalse tugiteenuse pakkumine tele- ning raadiospetsiifilistele lahendustele, mis aga on teenusena näiteks levinud Soomes. Siit tulenevalt on nõutav kvaliteetse ning efektiivse teenuse tagamiseks arendus- ning tugitegevuste kompetentsi olemasolu ERR-is kohapeal. Klassikaliselt IT valdkonda kuuluvate süsteemide osas on eelistatud koostöö Eestis tugiteenust pakkuvate ettevõtetega. 2 Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. lk. 1 26 ERR-i tehnoloogilise arengu strateegilised suunad ja põhimõtted: • jätkusuutliku tele- ja raadiotehnoloogilise tootmise infrastruktuuri tagamine; • efektiivse ja ühilduva IT infrastruktuuri tagamine (sh IT teenused); • veebiväljundite tööks vajaliku infrastruktuuri tagamine; • tele- ja raadioprogrammide planeerimis- ning aruandlussüsteemide tagamine; • uudiste tootmiseks ja levitamiseks vajaliku infrastruktuuri tagamine; • arhiivimaterjalide digitaalsel kujul pikaajalise säilitamise ja kättesaadavuse tagamine; • töökohtade mobiilsuse tagamine (nõutavas ulatuses); • tele- ja raadiospetsiifilise insenerkonna oskusteabe säilitamine ning arendamine; • tehnoloogiliste ja IT riskide haldamine ERR-i üldises riskide haldamise raamistikus. 2017. aastal Eesti Rahvusringhääling: • täiendab interneti televisiooni tehnilist võimekust olulisel määral; • juurutab Loudness EBU-R128 helinivoo standardi; • varustab raadioprogrammide helistuudiod statsionaarse pilditootmise võ imekusega; • lõ petab raadiomaja I ja II stuudiote renoveerimisjä rgse helisalvestusvõ imekuse tehnoloogilise lahenduse; • tä iendab olulisel mä ä ral interneti televisiooni tehnilist võ imekust, tõ stame otsevaatamise võ imekust; 2018. aastal: • lõpetab kõigi kunagiste Eesti Raadio sõnasaadete digiteerimise ning võimaldame neile tasuta või autorite huve arvestava tasulise ligipääsu; • lõpetab spordisaadete arhiivi digiteerimise; • varundab portaali pilveteenuse abil, peegeldame strateegilisi veebiservereid ja andmebaase teises geograafilises asukohas. 2019. aastal: • arvutitöökoha seadmete ja serveripargi elukaare hetkeseisu parendamisega oleme jõudnud olukorda, kus arvutitöökoha seadmed ei ole vanemad kui 3 aastat ja serverseadmed 5 aastat. • ETV ja ETV2 lähevad vabalevis ü le HD levile; • toodab eksperimentaalselt saateid 4K resolutsioonis. 2020. aastal: • toodab eksperimentaalselt virtuaalse reaalsuse kogemust pakkuvaid saateid (360 kraadi kaamerate tehnoloogia abil); • rakendab arhiivimaterjalile näo- ning hääletuvastuse, võimaldamaks paremaid päringutulemusi (sh võimalust tuvastada arhiivist isikuid, kes on jäänud ajalooliselt kirjeldamata); • lõpetab videoarhiivi saadete digiteerimise; • alustab koostöös telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtetega eksperimentaalset teleprogrammide edastamist 5G tehnoloogilisel platvormil; • soetab 4K tootmisvõimekusega liikuva ülekandejaama. 27 RAHVUSRINGHÄÄLINGU EELARVE Rahvusringhäälingu tegevuse põhiline katteallikas on riigieelarve, millest rahastatakse nii ERR-i tegevuskulud kui ka investeeringud. Eelarve lisataotluste prioriteetideks 2017. aastal on programmide sisulise võimekuse tõstmine, mis muuhulgas võimaldab Eesti Vabariigi juubelisündmuste väärikat kajastamist. Teiseks prioriteediks on aastate jooksul kumuleerunud tehniliste kulude kasvu (hooldustasud, teenuste hindade inflatsiooniline kasv) katmine. Kolmas prioriteet on seotud investeeringuvaldkonnaga ja selleks on televisiooni tootmiskompleksi projekteerimine ja ehitus, mis peaks jääma perioodi 2018 - 2021. Eelarve projektsioon, mis arvestab esitatud lisataotlustega on toodud tabelis 1. Arengukava lisades 1 ja 2 on toodud tegevuskulude lisataotluste ning investeeringutaotluste detailsem lahtikirjutus. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KULUD Programmitootmine 20 466 22 427 24 523 25 993 25 512 26 950 Tehnika ja tootmine 8 095 8 313 9 658 10 592 10 609 11 664 Üldosakonnad ja arhiivid 3 140 3 152 3 503 3 598 3 642 3 733 Tehnikainvesteeringutega seotud kulud 415 844 497 280 300 320 Kinnisvaraarenduse kulud 676 160 831 139 1 300 1 500 Müüdavate hoonete jääkmaksumus kuluks KULUD KOKKU 32 792 34 896 39 012 40 602 41 363 44 167 TULUD Tegevuskuludeks riigieelarvest 28 014 30 300 33 824 34 917 35 520 36 520 Investeeringuteks riigieelarvest 2 668 2 517 8 628 3 172 10 140 11 340 sh tehnoloogia 1 968 1 917 3 640 2 340 2 340 2 340 sh kinnisvara (uudistemaja/telekompleks) 700 600 4 989 832 7 800 9 000 Muud sihtfinantseeringud 930 879 977 1 004 1 016 1 042 Teenuste ja toodete müük jt. omatulud 1 850 1 200 1 334 1 370 1 387 1 422 Hoonete müügitulu TULUD KOKKU 33 462 34 896 44 763 40 462 48 062 50 322 TULEM 669 0 5 750 -140 6 699 6 155 INVESTEERINGUD Tehnoloogia (põhivara) 1 615 3 667 2 483 1 400 1 500 1 600 Investeeringutega seotud kulud (käibemaks) 415 844 497 280 300 320 Amortisatsioon ja allahindlused (kuludes) 2 155 1 756 2 176 2 846 2 733 3 523 Finantseerimiskulud (intress, lepingutasu, kuludes) 54 38 81 68 55 42 Kinnisvaraarenduse kapitaliseeritavad kulud (põhivara) 731 889 4 157 693 6 500 7 500 Kinnisvaraarenduse kulud 676 160 831 139 1 300 1 500 Tabel 1. Rahvusringhäälingu eelarveprojektsioon ja finantseerimisvajadused aastateks 2017–2020 (tuhandetes eurodes). Kõige tähtsam on saavutada eelarve kasv meie eestikeelsetele tele-, raadio- ja veebikanalitele. Alates 2008. aastast ei ole saadete eelarved üheski meie eestikeelses kanalis kasvanud selliselt, et oleks osutunud võimalikuks neid saateid märkimisväärselt kaasajastada või omasaadete mahtu suurendada. Oluline on kasvatada meie kanalite võimekust, tuues eetrisse uusi saateid, ennekõike üks uus draamaseriaal ETV-s, aga ka luua stabiilsed eelarvelised võimalused suursündmuste ülekanneteks alates olümpia ja jalgpalli rahvusvahelistest ülekannetest ning lõpetades EV100 arvukate ülekannetega. Programmide võimekuse suurendamise üheks oluliseks komponendiks on ka ERR-i uudiste tugevdamine, mille eelduseks on omakorda veel ühe korrespondendi lähetamine EL-i institutsioonide juurde. Kokku taotleme kanalite võimekuse suurendamiseks 2017. aastal 1 474 000 eurot, millest 400 000 läheb spordi suurvõistluste ülekannete kulureale, 754 000 läheb EV100 ülekannetega seotud kulude katteks, 50 000 ühe täiendava korrespondendi lähetamiseks Brüsselisse alates varasügisest, 160 000 uue draamaseriaali tootmiseks ning 110 000 raadiokanalite ning veebide tugevdamiseks, sest needki kanalid peavad andma märkimisväärse panuse EV100 sündmuste vahendamiseks ning tähistamiseks. 28 2018. aastal kasvab lisataotlus seoses Brüsseli korrespondendi täisaastaga ning EV100 sündmuste kulminatsiooniga. Teiseks prioriteediks on kasvanud vajadus leida kate kiirelt paisuvatele kuludele, mis on seotud saadete tootmiseks ja väljastamiseks vajalike IT lahenduste ja teiste tehnosüsteemide remondi, hoolduste ja litsentsidega. ERR-is on kasutusel ligi 80 erinevat IT süsteemi. Neist paarkümmend on raadio- ja teleprogrammide tootmiseks ning väljastamiseks mõeldud väga spetsiifilised süsteemid, mis vajavad järjepideva kasutajatoe olemasolu. Mainitud süsteeme tuleb iga viie kuni seitsme aasta tagant uuendada ja iga järgneva versiooni litsentsimaksed on varasemast oluliselt kallimad. Siiani oleme neid kasvavaid kulusid püüdnud katta teiste kulude kokkuhoiu arvelt, aga olles just paari viimase aasta jooksul sunnitud kasutusele võtma järgmised versioonid IT süsteemidest, valdavalt tingitud HD väljastusele üleminekust, on nende hoolduskulud summaarselt hüppeliselt kasvanud. Selleks taotleme 2017. aastal 500 000 eurot lisarahastust ning see summa kasvab mõnevõrra järgnevatel aastatel. Kolmandaks prioriteediks on rahastuse leidmine ERR-i telekompleksi arendusele. Detsembris esitatud lisataotluste kirjas näitasime, et projekteerimine ja sellele vastav rahastus võiks alata 2018. aastal, aga valmisolek projekteerimiseks tekib oluliselt varem. Võimaluse korral on ülimalt mõistlik nihutada kogu rahastamistsükkel aasta võrra varasemaks. Lisaks kolmele eelkirjeldatud prioriteedile, peame oluliseks vahendite leidmist kuludele, mis võimaldaks üle minna vabalevis HD paralleeledastusele, mis lahendaks IT vahendite mõistliku kasutusea küsimuse, tagaks töötasude kasvu samas tempos teiste kultuuritöötajatega ning näeks ette vahendid olemasoleva ülekandejaama uuendamiseks. KOKKUVÕTE Võrreldes varasemate dokumentidega on käesolevas arengukavas toimunud mõned olulised muutused. Oleme täpsustatud väärtuste sõnastust. Põhimõtted, millest lähtuvalt rahvusringhäälingu ajakirjanikud ja kõik ülejäänud töötajad teevad oma valikuid ning mis on aluseks strateegiliste otsuste tegemisel, on saanud uuenenud sõnastuse. Väärtuste loetelus ei ole enam mainitud usaldusväärsust, mis ei tähenda, et see pole tähtis. Vastupidi, usaldusväärsus on kõige olulisem eesmärk, mida mainime oma visioonis. Tähtsuselt teiseks tulemuseks on suur kontaktide arv. Rahvusringhäälingu seaduses sõnastatud eesmärgid on paremini täidetavad, kui rahvusringhäälingut usaldatakse ja saated ning muu meediasisu jõuab võimalikult paljude inimesteni. Uue väärtusena on lisandunud mitmekesisus. Vajadus selle järele tekkis kahest asjaolust. Saadete tegemisel ja sisu kavandamisel peame järjest enam arvestama uute huvigruppidega ning ühiskonna kasvava polariseerumisega. Teisalt on tehnoloogia areng toonud kaasa auditooriumi killustumise erinevate platvormide vahel ja rahvusringhäälingu kohus on jõuda oma saadetega kõigini, sõltumata kellaajast ja kuupäevast, inimese asukohast või tehnilisest platvormist, mida meedia tarbimiseks harjumuspäraselt kasutatakse. Muutunud on ka sisuliste eesmärkide jaotus. BBC ja mitme teise avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni eeskujul oleme jaganud tegevused kolme valdkonda, mis kannavad pealkirju: infoväli, haridus ja kultuur. BBC kasutab kultuuri mõiste asemel pisut kitsamat määratlust, milleks on meelelahutus. Infovälja peatükis on kirjeldatud tegevused, mille tulemusel paraneb auditooriumi informeeritus, suureneb inimeste kaasatus ühiskondlikku debatti, täiustub ekspertide osavõtul toimuvate arutelude kvaliteet ning kõige selle tulemuseks on demokraatia areng. Kultuuri all on kirjeldatud eesmärke, mis toetavad Eesti keele ja kultuuri arengut, võimaldavad auditooriumil osa saada Eesti rikkalikust kultuurielust ja suursündmustest, tutvustavad 29 rahvusvahelist kultuurielu, aga ka kõiki neid saateid ja tegevusi, mis pakuvad kvaliteetset meelelahutust spordist mälumängudeni ning satiirist klassikalise muusika kontsertide ülekanneteni. Hariduse all peame silmad saateid ja muid tegevusi, mis aitavad avardada inimeste silmaringi ja annavad uusi teadmisi, aitavad paremini mõista looduse ja ühiskonna toimimist, kordavad ja kaitsevad üldinimlikke väärtusi ning annavad praktilisi näpunäiteid toimetulekuks, mis kõik kokkuvõttes suurendab ühiskonna arenguvõimet. Aastate 2016 - 2019 arengukava sõnastas esmakordselt venekeelse telekanali loomise vajaduse. Kõik on läinud plaanipäraselt ja 2015. aasta oktoobris alustas ETV+ edukalt tegevust. 2016. aastaks on saadud vajalik eelarve ja kõik eeldused jätkusuutlikuks tegevuseks on loodud. Käesolevas arengukavas on täpsustatud ja konkreetsemalt sõnastatud ETV+ eesmärgid aastateks 2017 - 2020. Need tegevused võib lühidalt kokku võtta kolme lausega: • omatoodetud saadete arv ja ajaline maht peab oluliselt kasvama; • ETV+ vajab jätkuvat ja läbimõeldud turundamist; • ETV+ poolt loodav sisu peab leidma formaadivasted internetis ja mobiilsetel platvormidel levimiseks. Eesmärk on jõuda ETV+ abil valdava osa Eestis elavate venelasteni ja selleni, et oma esimese ja tõese informatsiooni Eestis ja maailmas toimuvast saaksid nad Eestis loodud inforuumist. Selle saavutamiseks peab ETV+ eelarve jätkuvalt kasvama. Oluline on, et edeneks ka venekeelsete toimetuste (venekeelsed uudised, Raadio 4, ETV+ ja rus.err.ee) omavaheline koostöö. Rahvusringhäälingule kõige suuremaks väljakutseks näib kujunevat 2018. aasta. Sellesse perioodi koonduvad korraga Eestis toimuvate kõigi olulisemate Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sündmuste kajastamine, neist otseülekannete tootmine ja Eestisse saabuvale välismeediale töötingimuste loomine; Eesti Vabariigi 100-ndale sünnipäevale pühendatud arvukate sündmuste kajastamine ja vahendamine ning selle sündmuse tähistamiseks omaloodud saadete ja sarjade tootmine ning eetrisse andmine, kõige tipuks on 2018. aasta järjekordne spordi suurülekannete aasta. See kõik nõuab läbimõeldud planeerimist ja eelarvestamist ning õigete valikute tegemist. On selge, et erinevate institutsioonide ootused rahvusringhäälingu suhtes on sellel aastal erakordselt suured, aga kõigi ootustele vastata ei suuda parimagi tahtmise juures. Kõik algab eelarvelistest võimalustest. Vajalikud taotlused on esitatud ja edaspidine sõltub suurel määral nende taotluste rahuldamisest. Asja komplitseerib teadmine, et nii eesistumisele kui ka sünnipäeva-aastale pühendatud tegevused saavad alguse juba 2017. aasta kevadel, mis tähendab, et juba selleks aastaks peab rahvusringhäälingu eelarve saama olulise kasvu. Soovime, et: • paraneks rahvusringhäälingu kohalolek EL-i institutsioonide juures - soovime saata esialgu Brüsselisse, hiljem Berliini veel ühe väliskorrespondendi; • kõik eesistumise raames toimuvad olulised töökohtumised ja kõrgetasemelised koosolekud jõuaksid rahvusvahelisse telepilti, Eesti auditoorium mõistaks eesistumise ajal arutatud teemaasid ja lahendamist vajavaid probleeme ning siia saabuv rahvusvaheline meedia oleks vaimustunud ladusast töökorraldusest; • EV100 raames toimuvad suurüritused ja sünnipäevale pühendatud eredamad kultuurisündmused saaks vahendatud kõigile, kes soovivad neist raadio, televisiooni või veebi vahendusel osa saada ning nendest üritustest ja sündmustest jääks jälg arhiividesse. Aastaid on arengukavades rõhutatud vajadust kasvatada ETV2 eelarve selliseks, et see võimaldaks toota ja eetrisse anda päeva täitvat programmi. Lisaks on läbivaks teemaks olnud vähemalt ühe aastaringse ja kord nädalas eetrisse jõudva teledraama tootmise vajadus ning selle vajaduse katteks riigieelarvelise katte taotlemine. Varasemaga võrreldes oleme plaane täpsustanud ja jõudnud veendumusele, et plaanitava teledraama sihtgrupiks peab olema noorem televaataja ehk koolide vanem aste. Noortele mõeldud teledraama paigutamine ETV2 kanalisse kasvataks oluliselt selle kanali 30 mahtu ja tähendust ning aitaks kaasa täiemahuliseks muutumise eesmärgi täitmisele. Rahvusringhäälingu teletoodangu arengu seisukohalt on selle eesmärgi saavutamine esmatähtis. Aastateks 2017 – 2020 on arengukavas jätkuvalt kirjeldatud palju tegevusi ja eesmärke, mis vajavad täitmiseks riigieelarvelise toetuse kasvu ehk lisaraha. Olulisemad märksõnad on: • juurde on vaja uusi meelelahutuslikke saateformaate; • taaselustamist ootab teledokumentalistika; • kasvama peab teledraama maht sh noortedraama; • vajame rohkem haridussaateid, sh hariva ehk silmaringi avardava suunitlusega meelelahutust (viktoriinid, telemängud); • raadio- ja telesaated on üha enam käsitletavad interaktiivsete ristmeediaprojektidena. Neid eesmärke täites on võimalik pakkuda vaatajatele ja kuulajatele mitmekesiseid, huvitavaid ning kasulikke saateid traditsioonilistel platvormidel, aga nende abil saab oluliselt rikastada ka uues meedias pakutavat sisu. Peaeesmärgiks on platvormideüleselt vähemalt miljon kontakti nädalas. Arengukava esimeses pooles on kirjeldatud nii rahvusvahelisele kui ka Eesti meediale omaseid trende, mis kõik kirjeldavad reaalajas ja traditsiooniliste seadmetega meediat tarbivate inimeste arvu vähenemist ning mobiilseid seadmeid, mittelineaarselt meediat tarbivate, inimeste arvu kasvu. Just nende inimeste hoidmiseks rahvusringhäälingu poolt pakutava sisu juures ja ka uue auditooriumi hõivamiseks tuleb pingutada. Selleks tahame, et: • valdav osa saadete toimetajatest kasutab sotsiaalmeediat oma saate teemade eeltutvustuseks, laienduseks ja tagasiside saamiseks; • enamusel otsesaadetest on juures mõni nuhvlist lähtuv interaktiivne komponent (küsimused, kommentaarid, arvamused, hääletused, vaatajate/kuulajate poolt saadetud sisu); • sünnivad teemapõhised koostööüksused ehk platvormideülesed sisumeeskonnad (kultuur, sport, päevakaja jt), kus sisu luuakse, toimetatakse ja viiakse nii veebi-, tele- kui ka raadioauditooriumini ühest (uudiste) ruumist; • jätkub toimetajasüsteemide kaasajastamine veebi ja mobiilse sisu loomiseks, edastamiseks ning võimendamiseks, toimub liikumine süsteemile „toodame mitmele kanalile nende eripärasid arvestades”; • oluliselt mugavamaks muutub nuhvlitega otsekuulamine ja -vaatamine, eelduseks 4G levi täiustumine ja 5G areng. Arengukavas vaadeldaval perioodil on plaanis jätkata 2007. aastal eesmärgiks võetud ühistoimetuste ehk kompetentsikeskuste jätkuvat väljaarendamist, isegi kui seda eesmärki ei toeta ühise ringhäälingumaja puudumine. Äsja on toimunud lastesaadete toimetuste ühendamine, järgnevalt toimub sarnaselt poliitikasaadete toimetuste ühendamine. Jätkuvat integreerumist ja organisatsiooniülese sünergia tekkimist peab toetama paindlik personalipoliitika. Eesmärk on luua toimiv personali liikumise süsteem ja välja töötada mudel organisatsioonisiseseks roteerumiseks ehk organisatsioonisisesteks karjäärivõimalusteks, samuti noorte talentide koolitamiseks mentorlusprogrammi raames. Selleks, et vältida investeeringute kontrollimatut paisumist ning saada hakkama piiratud ressursside tingimustes, sõnastame tehnilised standardid sõltuvalt ülekande nõudlikkusest ning platvormist nii, et need oleksid mõistlikud ja vastaksid enamiku auditooriumi ootustele. ERR-i tulemuslikkust ei ole võimalik hinnata ainult arvnäitajatega, aga kahe numbri dünaamika on siiski oluline. Kontaktide arv ehk auditooriumi suurus tervikuna ja programmide kaupa ning ERR-i usaldusväärsus. Arengukavas kirjeldatud eesmärke täites tuleb aastatel 2017- 2020 tagada ennekõike järgmine: • hoida traditsiooniliste televaatajate ja raadiokuulajate arv ligilähedaselt 2014. aasta tasemel ehk teha kõik selleks, et auditooriumi jätkuv killustumine ei vähendaks oluliselt nende inimeste 31  arvu, kes nädala jooksul on mõne programmi kaudu kontaktis rahvusringhäälingu loodud ja vahendatud sisuga läbi veebi; • suurendada nende inimeste arvu, kes tarbivad ERR-i poolt loodud sisu internetist, et kompenseerida tehnoloogia arengust paratamatult tingitud traditsioonilise meedia kasutajate arvu vähenemist ja täita edukalt avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeid ka mittelineaarses meediaruumis; • säilitada auditooriumi usaldus ehk teha kõik selleks, et rahvusringhäälingu saated oleksid jätkuvalt erapooletud ja sõltumatud ning neis esitatud seisukohad objektiivsed. Just neist mõtetest lähtuvalt on kavandatud arengukavas kirjeldatud tegevused ja püstitatud eesmärgid ning neile toetub rahvusringhäälingu edasine tegevus. 32  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU ARENGUKAVA 2018 – 2021 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS 3 RINGHÄÄLINGU GLOBAALSED ARENGUD 3 RAHVUSRINGHÄÄLINGU ASEND EESTI MEEDIAMAASTIKUL 4 RAHVUSRINGHÄÄLINGU PROGRAMMID JA MUUD VÄLJUNDID 8 RAHVUSRINGHÄÄLINGU VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED 10 Visioon 10 Missioon 10 Väärtused 11 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU STRATEEGILISED EESMÄRGID 12 Kvaliteetne ajakirjandus kõigis väljundites 12 Keele ja kultuuri edendamine 12 Usaldusväärsus 13 Kättesaadav ajast, kohast ja seadmest sõltumatult 13 Summaarne kontaktide arv 13 SISULISED EESMÄRGID (tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks) 13 Infoväli 13 Ühiskonnaelu (sh majandus, haridus, teadus ja poliitika) 14 Kultuur ja sport (sh lavastuslikud saated, sündmusülekanded, meelelahutus) 15 Hankeprogramm ja leviõigused 17 ORGANISATSIOONI ARENG 18 TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE ARENG 19 KINNISVARA ARENG 21 RAHVUSRINGHÄÄLINGU EELARVE 21 KOKKUVÕTE 24  3 SISSEJUHATUS RINGHÄÄLINGU Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi koostab rah- GLOBAALSED vusringhäälingu juhatus igal aastal arengukava, mis hõlmab järgmist ja sellele järgnevat kolme majandu- ARENGUD saastat. Arengukavas esitatakse rahvusringhäälingu üldised arengusuunad aastateks 2018 - 2021. Samuti Võrgumeedia massiivne levik on viimase kümne aasta selle ajaperioodi konkreetsed uued eesmärgid, mis jooksul mõjutanud oluliselt meediatarbijate käitumist. ükshaaval või kogumina aitavad veelgi paremini täita Reaalajas raadio- ja telesaateid jälgivate inimeste hulk seadusest tulenevaid eesmärke ja ülesandeid, mis on väheneb, kuid seda näib kompenseerivat ajanihkega täidetavad vaid juhul, kui rahvusringhäälingut usal- vaatamine või kuulamine. Uued tehnoloogiad toeta- datakse. Usaldusväärsete ajakirjanduslike otsustuste vad telesaadete järelevaatamist telerist, raadiosaade- tegemine eeldab tasakaalustatust ja erapooletust. te järelkuulamiseks kasutatakse põhiliselt arvutit või Soovime, et meid usaldaks vähemalt kaks kolman- mobiiltelefoni. dikku elanikkonnast ja meie loodud sisu tarbiks re- gulaarselt samuti vähemalt kaks kolmandikku elanik- Euroopas suhteliselt stabiilselt, raadiokuulamine raa- konnast. dioaparaadist on aga järjekindlalt languses ning iga- sugune meediatarbimine interneti vahendusel kasvab 2016. aasta lõpus oli ERR-i usaldusväärsus 76 hüppeliselt, ennekõike tänu noortele. Internetis os- protsenti. Keskmiselt jälgis nädala jooksul kuslikult oma sisu jagavad meediaettevõtted saavad mõnd ERR-i väljundit 1 000 000 inimest. palju uusi kontakte siiski kõigis vanuserühmades ja tehnoloogia arenedes kasvab ka internetis veedetud aeg ehk osakaal. Eriti kiirelt kasvab meedia tarbimine mobiilsetel platvormidel, põhiliselt nutitelefonist. Western Europe Central & Eastern Europe Ajalehed ja ajakirjad Internet Raadio TV Forecast Forecast 2010 2017 2010 2017 Joonis 1. Meedia tarbimine 2010 – 2017 Lääne-Euroopas, Kesk-ja Ida-Euroopas. Allikas: Zenith Optimedia Consumption Forecast 2015, EBU-MIS Media consumption Trends 2015.  4 Jooniselt 1 nähtub, et televiisori vahendusel meedia jälgimiseks kuluv aeg püsib Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas suhteliselt stabiilselt, raadiokuulamine raadioaparaadist on aga järjekindlalt languses ning igasugune meediatar- bimine interneti vahendusel kasvab hüppeliselt, ennekõike tänu noortele. Internetis oskuslikult oma sisu jagavad meediaettevõtted saavad palju uusi kontakte siiski kõigis vanuserühmades ja tehnoloogia arenedes kasvab ka internetis veedetud aeg ehk osakaal. Eriti kiirelt kasvab meedia tarbimine mobiilsetel platvormidel, põhiliselt nu- titelefonist. RAHVUSRINGHÄÄLINGU ASEND EESTI MEEDIAMAASTIKUL Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu koha- ERR-i telekanalite vaatajaskond on viimase viie aasta selt usaldas 2016. aastal ERR-i 76 protsenti 15-aas- jooksul olnud pidevas väikeses languses, kuid 2016. tastest ja vanematest Eesti elanikest. Eelmise aasta aastal vaatajate hulk pisut kasvas. Üheks oluliseks sama perioodiga võrreldes on see näitaja kasvanud põhjuseks võib siin pidada ETV+ esimest eetris ol- viie protsendipunkti võrra. Eesti keelt kõnelevatest dud aastat, sest ka mitte-eestlaste hulk, kes vaatavad inimestest usaldab rahvusringhäälingut 85 protsenti ERR-i telekanaleid, on aastaga peaaegu kahekordis- (mullu 83 protsenti). ERR-i usaldusväärsus on oluliselt tunud. kasvanud muukeelsete inimeste hulgas. Kui 2015. aasta lõpus oli rahvusringhäälingu usaldusväärsus selles sihtrühmas 46 protsenti, siis 2016. aasta lõ- puks juba 55 protsenti. ERR-i usaldusväärsus 2011 – 2016 IV kvartal (%, Eesti elanikud vanuses 15 – 74) 100 85 80 60 55 40 20 21 12 0 2011 2013 2015 2016 Usaldab (eestlased) Usaldab (mitte-eestlased) Ei usalda (mitte-eestlased) Ei usalda (eestlased) Joonis 2. ERR-i usaldusväärsus (eestlased ja mitte-eestlased 2013 – 2016 vanuses 15+, 2011 vanuses 15 – 74, protsentides). Allikas: Turu-uuringute AS.  5 Televaatajate arv nädalas 2006 – 2016 (tuh, Eesti elanikud 4+, kes vaatasid vähemalt 15 min nädalas) 900 800 692 700 600 600 500 365 400 300 200 118 100 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2015 2016 Joonis 3. Televaatajate arv nädalas perioodil 2006 – 2016 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas, tuhandetes). Allikas: Kantar Emor. Telekanalite summaarsed turuosad (share) on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuid 2016. aastal võis näha mõningast langust kõigi suuremate kanalite turuosades. ETV positsioneerus kõigi kanalite hulgas teisele kohale (vahe Kanal 2-ga 0,8 protsenti). ETV2 turuosa on samal tasemel varasemate aastatega (2,6 protsenti). ETV+ osakaal televaatamise ajast 2016. aastal oli 0,6 protsenti (2015. aastal 0,1 protsenti). Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus 2011 – 2016 (%, Eesti elanikud vanuses 4+) 30 25,2 2016 25 2015 20 14,1 14,9 11,3 2014 15 10,2 5,8 2013 10 2,6 2,2 1,2 1,9 2,5 0,6 1,3 1,9 2012 5 2011 0 ETV ETV2 KANAL 2 KANAL 11 KANAL 12 TV3 TV6 MUUD EESTI KEELSED KANALID ETV+ 3+ PBK REN TV ESTONIA MUUD VENEMAA KANALID MUUD KANALID Joonis 4. Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus 2011 – 2016 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides). Allikas: Kantar Emor. 2016. aastal säilitas Vikerraadio oma positsiooni Eesti kõige kuulatavama raadiojaamana. Raadio 4 on oma kuu- lajaskonda viimastel aastatel hoidnud väga ühtlasel tasemel. Raadio 2 on 2016. aasta jooksul oma kuulajaskonda stabiilselt kasvatanud. Klassikaraadio kuulajate arv vähenes pisut 2016. aastal, kuid on siiski varasemate aastatega võrreldaval tasemel. Raadio Tallinna kuulajaskond püsib stabiilselt 20-30 tuhande kuulaja juures nädalas.  6 Raadiokuulajate arv nädalas 2011 – 2016 Vikerraadio (tuh, Eesti elanikud vanuses 12 – 74) Raadio 4 Raadio 2 450 Klassikaraadio 400 Raadio Tallinn 350 300 250 200 150 100 50 0 Talv 2011 Kevad 2011 Suvi 2011 Sügis 2011 Talv 2012 Kevad 2012 Suvi 2012 Sügis 2012 Talv 2013 Kevad 2013 Suvi 2013 Sügis 2013 Talv 2014 Kevad 2014 Suvi 2014 Sügis 2014 Talv 2015 Kevad 2015 Suvi 2015 Sügis 2015 Talv 2016 Kevad 2016 Suvi 2016 Sügis 2016 Joonis 5. Rahvusringhäälingu raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2011 – 2016 (Eesti elanikud vanuses 12 – 74, tuhandetes). Allikas Kantar Emor. Läbi aastate on Vikerraadio hoidnud oma turuosa poolest esikohta, moodustades suurima osa Eesti elanike raa- diokuulamisele pühendatud. Ka Raadio 4 turuosa on venekeelsete raadiote hulgas kõige kõrgem. Mõlemate osa- kaal kuulamisajast on 2015. aastaga veidi langenud, kuid jääb siiski varasemate aastatega võrreldavale tasemele. 2016. aastal tõusis veidi Raadio 2 ja Raadio Tallinna osakaal. ERR raadiokanalite kuulamisaja osakaalu muutus 2011 – 2016 (%, Eesti elanikud vanuses 12 – 74) 25,0 Joonis 6. 2016 Rahvusringhäälingu 20,0 2015 raadiokanalite 15,0 osakaalud 2014 raadiokuulamisele 10,0 2013 pühendatud ajast perioodil 2011 – 2016 5,0 2012 (Eesti elanikud vanuses 2011 12 – 74, protsentides). 0,0 Allikas Kantar Emor. Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn ERR-i portaalide külastatavuse kasv jätkus ka 2016. aastal. Kasv on olnud stabiilne ja püsiv. Kasvanud on ka kõikide programmide kodulehtede külastatavus, eriti võib seda näha ETV, Vikerraadio ja Raadio 2 puhul. Külastajate arvu kasvu toetab uute rakenduste kasutuselevõtt.  7 ERR portaalide külastajate arv nädalas 2010 – 2016 (tuh) 350 300 250 200 150 100 2015** 2010 2011 2012 2013 2014 2016 50 0 Joonis 7. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arv tuhandetes aastatel 2010 – 2015. **2015. aasta andmed alates 8. nädalast. Allikas: Kantar Emor (2010 – 2013, 2015 – 2016), Google Analytics (2014). ERR kodulehtede külastajate arv nädalas 2015 – 2016 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 ERR PORTAAL ETV ETV2 ETV+ VIKERRAADIO RAADIO 2 RAADIO 4 KLASSIKARAADIO RAADIO TALLINN ARHIIV 2016 Joonis 8. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arvu jaotumine 2015 alamportaalide lõikes tuhandetes 2015 – 2016. aastal. Allikas: Kantar Emor.  8 RAHVUSRINGHÄÄLINGU PROGRAMMID JA MUUD VÄLJUNDID ERR-i võrdselt olulisteks ja üksteist toetavateks ning täiendavateks väljunditeks on raadio, televisioon ja internet. Rahvusringhäälingu looming on valdavalt ja traditsiooniliselt jaotunud programmidesse, aga sisu, eriti selle uudis- väärtusliku osa jagamise ja tarbimise seisukohalt, kasvab üha interneti osatähtsus. ERR-il on kolm teleprogrammi, neli üleriigilise levikuga raadioprogrammi, üks kohalik raadioprogramm ja internetiportaal err.ee, mis koondab enda alla mitmed alamportaalid, erinevad teemalehed ja programmide koduleheküljed. Arengukavas vaadeldava perioodi läbivateks teemadeks on internetikeskkonnas ERR-i poolt loodud sisu (uudised, saated, ülekanded jt) nähtavuse oluline kasv ja teemade kanaliülene, ristmeedia kõiki võimalusi arvestav, planeerimine. ETV on eestikeelne üldhuviprogramm, mida eristab teistest Eesti teleprogrammidest suur eesti- keelsete originaalsaadete maht ning programmi informatiivne, hariv ja sotsiaalne suunitlus. ETV programmi eesmärk on vahendada Eesti avalikkuse ja riigi jaoks olulisi ja mõjukaid sündmusi, olla ühiskonnale oluliste arutelude keskpunkt ja algataja, kaasates erinevaid huvigruppe ja ko- danikeühendusi. ETV peab oluliseks eri põlvkondade ja kogukondade vahelise sidususe loomist, ajaloosündmuste ja kultuuriloo talletamist. ETV panustab kodumaise kvaliteetse teledraama žan- ri arengusse. ETV eesmärk on saada vähemalt 625 tuhat vaatajat nädalas ning programmi osakaal üle 4-aastaste Eesti elanike televaatamisajast vähemalt 14 protsenti, eestlaste hulgas 21 prot- senti. ETV2 on laiema kultuurihuviga auditooriumile loodud teleprogramm, mida rikastavad valitud sihtgruppidele (lapsed, noored, sügavama kultuurihuviga vaatajad, spordisõbrad) suunatud saa- ted. ETV2 eesmärk on pakkuda emotsioone ja kunstilisi elamusi, anda vaatajatele võimalus rikas- tada oma maailmapilti – end harida ja ammutada inspiratsiooni. Lastevöönd on mõeldud kuni 12-aastastele, pakkudes programmi, mis õpetab püsiväärtusi, kut- sub end loovalt väljendama ning arendab eestikeelset lastedraamat. ETV2 eesmärk on saada vähemalt 400 tuhat vaatajat nädalas ja osakaal televaatamisajast vähemalt 2,8 protsenti. ETV+ on avalik-õiguslik venekeelse meedia kompetentsikeskus, mille põhituumaks on venekeelne üldhuvi teleprogramm, millel on arvestatav ja mitmekesine venekeelsete originaalsaadete maht ning informatiivne, hariv, sotsiaalne ja meelelahutuslik suunitlus. ETV+ eesmärk on vahendada Eestis elavate venekeelsete inimeste ja riigi jaoks olulisi sündmusi ning olla oluliste ühiskondlike arutelude algataja. ETV+ pakub eelkõige sellist sisu, mida venekeelset meediat tarbiv osa ühiskonnast mujalt ei saa: uudiseid Eestist, arutelusid Eestis olulistel teemadel, lugusid Eestis elavatest inimestest, venekeel- set kogukonda kõnetavat meelelahutust ning üle maailma toodetud hankeprogrammi. Kanalis on oluline koht ka ETV ja ETV2 saadetel ning Eesti oluliste kultuuri-, spordi ja poliitiliste sündmuste vahendamisel, varustatuna venekeelse tõlkega. ETV+ esmärk on vähemalt 150 tuhat vaatajat nädalas ning osakaal televaatamisajast siht- rühmas on 1,5 protsenti.  9 Vikerraadio on laiale auditooriumile suunatud, ühiskonda liitev üldhuviprogramm. Saatekavas leidub sobivat erinevate huvide, vajaduste ja maailmanägemisega kodanikele üle Eesti. Program- mis on rõhk sõnalistel saadetel (75 protsenti päevasest mahust), mis põhinevad uudistel ja analüü- sil. Ulatuslik kaasautorite võrk Eestis, Euroopas ja mujal võimaldab sündmustele ja protsessidele lisada operatiivseid kommentaare ning aitab kiirelt reageerida kriisiolukordades. Mitmekesised arutelusaated toetavad demokraatia toimimiseks vajalikku diskussiooni. Kultuurisaadetes kuuleb nii aktuaalset teavet kui ka süvaanalüüsi eelkõige Eesti rahvuskultuuri, aga ka maailmakultuuri olulistest suundumustest. Saateid tehakse ka murdekeeltes. Vikerraadio muusikavaliku moodus- tab suurelt osalt hinnatud eestikeelne muusika koos maailma kergemuusika paremikuga. Vikerraadio eesmärk on vähemalt 300 tuhat kontakti (sh internetis) nädalas. Raadio 2 on Eesti värske popmuusika edendaja ja hüppelaud noortele talentidele. Raadio 2 vahel- dusrikas üldhuviprogramm on suunatud avatud, muutumismeelsetele ja aktiivsetele inimestele. Lisaks Eesti muusikakultuuri populariseerimisele on Raadio 2-l oluline roll arendada ja laiendada kuulaja muusikalist silmaringi, Raadio 2 on uue muusika ekspert ja maaletooja ning muusikalis- te subkultuuride kodu Eesti raadiomaastikul. Raadio 2-s kuuleb sobivas vahekorras sõnasaateid ja muusikat, viimane moodustab programmist 60 protsenti. Sõnasaadetes aitab Raadio 2 kaasa oluliste ühiskonnateemade käsitlemisele, määrav osa on andekate ja aktiivsete noorte tegevuse kajastamisel ja selle arengule kaasa aitamisel. Raadio 2 eesmärk on vähemalt 110 tuhat kontakti (sh internetis) nädalas. Klassikaraadio on muusika- ja kultuuriprogramm igas vanuses kuulajale. Klassikaraadio edastab laias valikus väärtmuusikat, kultuuriinfot, uudiseid ja mitmesuguseid kultuurisaateid. Oluline koht on püsiväärtusi kajastavatel saadetel, samuti kultuuriteemalistel diskussioonidel ja eksperimen- taalsetel projektidel. Sõna ja muusika vahekord Klassikaraadio päevases programmis on vastavalt 30 ja 70 protsenti. Eriline koht programmis on elava muusika vahendamisel, sh otseülekannetel kontserdisaalidest ning Klassikaraadio stuudiokontsertide seeriatel. Klassikaraadiol on Eesti muusikaelus tähtis koht kajastaja, jäädvustaja ja arendajana, lisaks on Klassikaraadio oluline partner Eesti muusikutele ja muusikaorganisatsioonidele. Tänu koostööle EBU-ga vahendatakse muusikasündmusi kogu maa- ilmast ning esitletakse siinset muusikat rahvusvahelisel areenil. Klassikaraadio eesmärk on saada vähemalt 50 tuhat kontakti (sh internetis) nädalas. Raadio 4 on peamiselt venekeelne üldhuviprogramm, mille ülesanne on võimalikult mitmekesise raadioprogrammi pakkumine vene keelt kõnelevatele inimestele, aitamaks neil paremini sulandu- da Eesti ühiskonda. Võimaluste piires on saateid ka muude Eestis elavate rahvusgruppide keeltes. Raadio 4 analüüsivad saated annavad võimaluse mõista Eestis toimuvat, pakuvad nõuandeid spetsialistidelt ning vahendavad arvamusliidrite hinnanguid. Saadetes antakse kuulajatele võima- lus esitada oma seisukohti. Väga oluline koht Raadio 4 programmis on haridusest ja selle oman- damisest kõnelevatel saadetel. Sõnalised saated moodustavad programmi päevasest mahust 70 ja muusikasaated 30 protsenti. Raadio 4 eesmärk on saada vähemalt 150 kontakti (sh internetis) nädalas.  10 Raadio Tallinn on regionaalprogramm pealinnas ja selle lähiümbruses, mis edastab kvaliteetset levimuusikat ja rahvusringhäälingu ning teiste Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute toodetud uudiseid inglise ja prantsuse keeles. Raadio Tallinn pakub segamatut muusikavoogu neile, kes soovivad oma argitegevuse saateks hästi valitud mitmekesist muusikat. Igal täistunnil edastab Raadio Tallinn värskeid uudiseid. Internetis saab Raadio Tallinna kuulata kõikjal Eestis. Tagasi- hoidlike kuludega tehtava alternatiivprogrammi saatja on ühtlasi varunduslahendus teistele ERR-i raadioprogrammidele Tallinna piirkonnas. Raadio Tallinna eesmärk on saada vähemalt 25 tuhat kontakti (sh internetis) nädalas. Err.ee on internetikeskkond, mis seob ühtseks tervikuks kolme teleprogrammi ja viie raadiop- rogrammi veebiküljed, uudisteportaali ja selle alamportaalid vene ning inglise keeles, temaatili- sed portaalid ja kõigi eelnimetatute rakendused mobiilsetel platvormidel. Tele- ja raadioprogrammide veebilehtede eesmärk on saadete otse- ja järelvaatamise võimal- damine, saatekava, saateinfo ning täiendava eetrivälise saatesisu jagamine. Raadioveebide juu- res on oluline võrguühenduseta kuulamise (podcastid e taskuhääling) võimaldamine. ERR pakub omasaadete järelkuulamist ja -vaatamist vähemalt 30 päeva pärast esmaesitust. Uudisteportaali eesmärk on vahendada operatiivselt, objektiivselt ja tasakaalustatult uudiseid Eestist ning maailmast. Uudisteportaalil on alamlehed inglise ja vene keeles. Oma valdkonna uu- diseid ja kommentaare vahendavad spordi, teaduse, kultuuri ja meelelahutuse alamportaalid. Portaali err.ee eesmärk on vähemalt 500 tuhat kontakti nädalas. RAHVUSRINGHÄÄLINGU VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED Visioon Rahvusringhääling on usaldusväärseim ja sotsiaal-kultuuriliselt mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. Rahvusringhääling kajastab ja loob mitmekesist sisu, mis peegeldab Eesti identiteeti, kannab ühisväärtusi, teadvustab ja lõimib ühiskonda. Avalik-õigusliku meediana on rahvusringhääling Eesti kultuuri ja kodanikuühiskonna toetaja, arendaja ja teiste samal eesmärgil tegutsevate organisatsioonide tõhus partner. Rahvusringhääling on poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu ning kestlik meediaorganisatsioon, meisterlik kõigis oma tegevustes. Ajaloo ja kultuuri talletajana on rahvusringhääling Eesti kultuuri digitaalne varamu. Missioon Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Rahvusringhääling loob erinevates meediakanalites toimiva teabevõrgustiku Eestiga seotud inimeste vahel, toetab oma loomingus euroopalikke väärtusi ja avardab Eesti inimeste maailmapilti. ERR harib avalikus mõtteruumis osalejaid, kaasab inimesi, innustab vaba arutelu, edendab loomingulisust ja tegusust, ühendab kogukondi ja põlvkondi, kasvatab sallivust ja üksteisemõistmist, väärtustab perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit ning kaitseb eetilisi põhiväärtusi. Nõnda hoiab ja edendab rahvusringhääling Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri järjepidevust ajas ning ruumis.  11 Väärtused Mitmekesisus Rahvusringhäälingu eesmärk on pakkuda sisu kõigile Eesti ühiskonnas esindatud huvigruppidele ja neile, kes sõltumata oma elukohast huvituvad Eesti elust. Andes võimaluse avaldada mitmekesiseid, ka omavahel konkureerivaid vaateid ja arvamusi, soovib rahvusringhääling läbi suurema kaasamise aidata luua vähem killustatud ja rohkem sidusamat ühiskonda. Sõltumatus Rahvusringhäälingu sõltumatus põhineb seadusel, aga praktikas tuleb seda uuesti ja uuesti kontrollida, et keegi ei kuritarvitaks sõltumatuse kaitsekilpi oma isikliku huvi realiseerimiseks või vastupidi, ühiskonnas suurt poolehoidu võitnud huvigrupid ei saaks ajakirjanduse kriitikavaba toetuse osaliseks. Professionaalsus Professionaalsus põhineb avalik-õiguslikus meedias teadmistel, oskustel ja kogemustel ning hõlmab asjakohaseid nõudeid sisulisele ja tehnilisele kvaliteedile. Avatus Avatus on koostöövalmidus ja valmisolek tegutseda läbipaistvalt, samuti aruandekohustust. Avatus eeldab, et ERR arvestab konstruktiivse kriitikaga ning peab oluliseks võimet oma loomingut kriitiliselt käsitleda. Avatusest kõneleb ka see, kui rahvusringhääling on valmis avalikult tunnistama vigu, mis on tekkinud ajakirjandusliku, loomingulise või organisatsioonilise tegevuse käigus. Tõhusus Tõhusus tähendab tegevuse pidevat parendamist, et kulusid kokku hoides vabastada ressursse uute saadete tegemiseks, teenuse kvaliteedi tõstmiseks ja lisaväärtuse loomiseks. Rahvusringhääling muutub organisatsioonina senisest tõhusamaks end arendades ja eelarvet mõistlikult planeerides. Otsingulisus Otsingulisus eeldab arenemisvalmidust, meediamaastikul toimuvate muutuste tajumist ja neile vastavat kiiret reageerimist. Rahvusringhäälingu struktuur peab toetama organisatsiooni muutumisvõimet. EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU STRATEEGILISED EESMÄRGID Toetudes väärtustele, raamistavad strateegilised eesmärgid neid ülesandeid ja eesmärke, mille täitmiseks ERR on loodud. Strateegiliste eesmärkide seadmine võimaldab tõsta fookusesse kõige enam tähelepanu ja ressurssi nõudvad teemad ning aitab põhjendada igapäevaseid tegevusi ja valikuid. Strateegilised eesmärgid annavad võimaluse täiendada ja laiendada seaduses sõnastatud eemärke ning ülesandeid, lisaks täpsustada muutunud oludest tingitud tegevusi. Kui nimetatud eesmärgid jäävad soovitud tasemel saavutamata, jääb saavutamata ka ERR-i soovitud mõju. Strateegilised eesmärgid on: • kvaliteetne ajakirjandus; • keele ja kultuuri edenemine; • usaldusväärsus; • summaarne kontaktide arv; • ajast, kohast ja seadmest sõltumatu ligipääs ERR-i sisule.  12 Kvaliteetne ajakirjandus Usaldusväärsus kõigis väljundites „Me mõistame, et meie suhetes auditooriumiga on kõige aluseks usaldus. Usaldus tuleb välja teenida Kvaliteetne ajakirjanduslik tegevus on igal viimasel kui päeval.“ (EBU põhiväärtuste dekla- rahvusringhäälingule võtmetähtsusega. See annab ratsioon) avalikkusele võimaluse tajuda paremini ümbritsevat tegelikkust, hinnata ühiskonnas tekkivaid riske ja Rahvusringhäälingu töö kõige tähtsam mõõt on mõju võimalusi, mõtestada toimuvat. Ajakirjanduslik ühiskonnas ja selle aluseks on usaldusväärsus. Ainult tegevus on protsess, mis algab hoolikalt kaalutud kõrget usaldusväärsust omades on võimalik täita loomingulistest valikutest ja analüüsist, hõlmates rahvusringhäälingu eesmärke. tõhusat tegutsemist erinevate infoallikate ja sündmuste vahendamisel ning tõlgendamisel. ERRi Eesmärk: vähemalt 76% eesti elanikest usaldab ajakirjanduslikud standardid on kirjas ERRi Hea Tava rahvusringhäälingut. dokumendis. Ajakirjanduseetikast kinnipidamist jälgib ja auditooriumi tagasisidet analüüsib regulaarselt ERRi ajakirjanduseetika Ülevaated on avalikkusele kättesaadavad. nõunik. Kättesaadav ajast, Eesmärk: Ühiskonnale oluliste sündmuste kohast ja seadmest osas informatsiooni saamisel ja analüüsi ning arutelude vahendamisel, märgib auditoorium sõltumatult ERR-i oma esimeseks valikuks. ERR-i loodud sisu peab olema tasuta kättesaadav ajast ja kohast sõltumata, mis tähendab, et ülikiirelt arenevad tehnoloogilised võimalused ei tohi piirata Keele ja kultuuri inimeste juurdepääsu informatsioonile ja teistele edendamine avalik-õiguslikele meediatoodetele. Eesmärk: ERR-i poolt loodud sisu on kohandatav ja operatiivselt kättesaadav kõigil enamlevinud Rahvusringhäälingu ülesanne on kujundada tehnoloogilistel platvormidel. keskkonda, kus eesti keele kestmine ja areng on selgelt esiplaanil ning eesti autorite ja interpreetide olulised loomingulised saavutused saavad elujõu, kus idaneb rahvuskultuuri traditsioonide kestmiseks Summaarne vajalik ühistunne oluliste kultuurisündmuste eel, ajal ja järel. ERR on tähtsaks areeniks eesti keelele kontaktide arv ja kultuurile, kuid pakub võimaluse osa saada ka rahvusvahelise kultuurielu paremikust. Rahvusringhäälingu eesmärgid on täidetavad seda Eesmärk: Auditoorium hindab ERR-i kõige olu- tõhusamalt, mida suurema arvu inimesteni jõutakse. lisemaks kultuuri ja spordi suursündmuste va- Lähtudes eelkõige põhimõttest, et avalikkuselt hendajaks. Ekspertarvamused rahvusringhää- saadava ressursi arvelt saavutatakse maksimaalselt lingu rollist keele ja kultuuri edendamisele on hea ajakirjanduslik ja loominguline tulemus kõikidel positiivsed. ERR-i platvormidel, mis rahuldab võimalikult paljude meediatarbijate ootusi. Eesmärk: olla iga nädal kontaktis vähemalt miljoni inimesega.  13 SISULISED EESMÄRGID (tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks) Infoväli Täidab seaduse §4 punktides 2, 3, 5 ja 9 kirjeldatud eesmärke ning §5 lõige 1 punktides 6, 8, 9, 10 ja 11 kirjeldatud ülesandeid. Rahvusringhääling peab Eesti riigi ja rahva tuleviku huvides esmatähtsaks osalemist rahvusliku inforuumi igapäevases loomises, avardamises ja kaitsmises. Pea samatähtis on ka venekeelse infovälja, mis on loodud väljaspool Eestit, tasakaalustamine tõese ja Eestis elavatele muukeelsetele inimestele olulise ning igapäevaeluks vajaliku infoga. Võtmeküsimuseks on raadio, televisiooni ja portaali omavaheline koostöö ajakirjandusliku sisu loomisel, loodu ristkasutus ning vastastikune ristturundus. Rahvusringhäälingu peamised ülesanded infovälja igapäevases loomises, avardamises, kaitsmises ja selles osalemises perioodil 2018 - 2021 on järgmised: • tagab uudistetoimetuse valmisoleku edastada ööpäevaringselt olulisi uudiseid; • tagab, et ERR-i kohalikud korrespondendid katavad kogu Eesti, tuues seeläbi üleriigilisse eetrisse maksimaalselt rikka valiku uudiseid igast Eestimaa paigast; • hoiab jätkuvalt töös korrespondentpunkte Brüsselis, Washingtonis ja Moskvas; • tegutseb aktiivselt rahvusvahelises uudistevahetuses; • kaasajastab venekeelsete uudiste formaadi visuaalset ja ajakirjanduslikku sisu; • panustab venekeelsete tele-ja raadioajakirjanike, loomingulise ja tehnilise personali uue põlvkonna koolitamisse; • kaasajastab uudistetoimetajate töövahendeid veebi ja mobiilse sisu loomiseks; • muudab järelkuulamis-vaatamiskeskkonna veelgi kasutajasõbralikumaks; • kasvatab esmaesitatud uudiste mahtu ja vahendab senisest ulatuslikumalt originaalväärtusega sisu (arvamused, kommentaarid, otselülitused sündmuskohtadel); • tugevdab tele- ja raadioprogrammide ning uudisteportaali omavahelist viitamissüsteemi; • panustab, et err.ee oleks Eesti mõjukaim uudisteportaal, mille kontaktide arv on vähemalt 500 tuhat nädalas.  14 Ühiskonnaelu (sh majandus, haridus, teadus ja poliitika) Täidab seaduse §4 punktides 3, 4, 5, 6, 7 ja 9 kirjeldatud eesmärke ning §5 1. lõigu punktides 6, 8, 9 ja 10 kirjeldatud ülesandeid. Ühiskonnaelusaadete oluline eesmärk on avardada inimeste silmaringi, parandada üksteisemõistmist ja suurendada sidusust. Olla nii ühiskondlike debattide algataja kui ka nende keskpunkt, kaasates aruteludesse erinevaid huvigruppe. Oluliseks peetakse kogukondi ühendavaid ja kogukonnatunnet suurendavaid saateid. ERR peab avaliku mõtteruumi arendamisel oluliseks uute, avalikkust kaasavate meediaformaatide loomist, kus arutletakse demokraatlike väärtuste, osalusdemokraatia, ja võimukandjate vastutuse üle ning milles edasi antav hariduslik sisu arendab kodanikuaktiivsust. Rahvusringhäälingu peamised ülesanded ühiskonnaelu käsitleva sisu loomisel perioodil 2018 - 2021 on järgmised: • alustab mitme kanali koostööl põhineva saatesarjaga, mis teavitab auditooriumi maailma majanduses toimuvatest olulistest muutustest, mis mõjutavad Eesti ettevõtlust ja inimeste heaolu lähemas tulevikus; • pöörab tähelepanu ettevõtluse edulugudele Eestis, eesmärgiga ärgitada inimesi senisest enam ise osalema ettevõtluses; • pöörab senisest enam tähelepanu erinevate põlvkondade vahel sidususe loomisele, väärtustades läbi erinevate saadete tegevusi, mis suurendavad Eestis elavate inimeste üksteisemõistmist ja sallivust; • kasvatab nende saadete mahtu, mis kannavad edasi eetilisi põhiväärtusi ja hindavad põlvkondade kogemust; • alustab mitme kanali koostööl põhineva saatesarjaga, mis teadvustab ja arendab arusaama, et tugev paljulapseline perekond on Eesti keele ja kultuuri kestmise alus, pöörates tähelepanu pereväärtuste hoidmisele ja väärtustades perekonna kui institutsiooni au sees hoidmist; • jälgib süstemaatiliselt, kuidas muutub elukeskkond seoses haldusreformiga kogu Eestis, fookuses avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet; • pöörab senisest enam tähelepanu neile oskustele, teadmistele ja väärtushinnangutele, mis toetavad kodaniku aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus; • suurendab panust põhikooli- ja gümnaasiumiastme meediaõppesse, aidates nii tõsta noorte meediaalast teadlikkust; • on partneriks Eesti ülikoolidele ja teistele teadusasutustele, et aidata kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020” elluviimisele; • suurendab nende tegevuste mahtu, mis aitavad kaasa teaduse ja teadushariduse populariseerimisele.  15 Aastate kaupa on rahvusringhäälingu tegevused järgmised: 2018. aastal: • vahendab kõikides ERR-i programmides ja väljundites Eesti Vabariigi 100. juubeli üritusi; • ETV2 toodab lastele suunatud draamasarja; • ETV2 eetrisse jõuab 12 dokumentaalset portreed lastest läbi nende koolitee; • Raadioteatri Ööülikool salvestab EV100 tähistamiseks sarja „Eesti mõttemaastikud“; • Raadio 2 korraldab konverentsi “Olukorrast riigis: EV100”; • Raadio 4 toob kuulajateni 100 miniformaadis klippi: 100 fakti Eesti ajaloost; • Raadio 4 arendab oma õhtujuttude äpi tuues kuulajateni Eesti muinasjuttude paremiku; • Raadio 4 toob koostöös Vene Noorsooteatriga kuulajateni raadiolavastuse Oskar Lutsu lühiromaani järgi; • Raadio 4 käivitab internetis alternatiivse veebiplatvormi (nn “noorteraadio) noorema põlvkonna kaasamiseks; • ETV+ alustab koostööd teiste riikide telekanalite ja sõltumatute Eesti produktsioonifirmadega uute venekeelsete formaatide väljatöötamiseks ja tootmiseks ning venekeelse telesisu tootmise tõmbekeskuse loomiseks; • ETV+ toob eetrisse lastele ja noortele suunatud võistlusliku iseloomuga telemängu; • ERR sõnastab noore meediatarbijani jõudmise strateegia; • Tööd alustab Narva uus telestuudio ja selle baasil jõuab eetrisse vähemalt kaks uut regulaarset telesaadet. 2019. aastal: • ETV initsiatiivil korraldatakse heategevuslik aktsioon toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks mitme ERR-i kanali koostöös; • ETV2-s eetrisse jõuab lastele mõeldud haridusliku sisuga meelelahutuslik võistlusmäng; • ERR tähistab “TV10 olümpiastarti” 50. hooaega. • Riigikogu valimiste kajastamiseks luuakse kõikide kanalite ülene formaat, millel on väljundid nii eesti kui ka vene keeles; • toodab kaks päevakajalist või Eesti välispoliitilisi prioriteete käsitlevat dokumentaalfilmi. 2020. aastal: • Raadioteatri programmis on Ööülikool lastele; • tähistab oma programmides digikultuuri aastat; • ETV2 loob filmiklubi Docventures näite varal; • ETV2-s alustavad lastele suunatud uudistesaade, millel on eelkõige digitaalne väljund; • teostab vähemalt 500 veebiülekannet erinevatelt üritustelt; • avab kaks uut teemaportaali koos rakendustega mobiilsetel platvormidel.  16 Kultuur ja sport (sh lavastuslikud saated, sündmusülekanded, meelelahutus) Täidab seaduse §4 punktides 1, 3, ja 8 kirjeldatud eesmärke ning §5 lõige 1 punktides 4, 6, 7 ja 9 kirjeldatud ülesandeid. Rahvusringhääling on eesti keele ja kultuuri edendaja. Rahvusringhäälingu kaudu leiavad endale väljundi muusikud, kirjanikud, teatrinäitlejad ja lavastajad, filmitegijad, kunstnikud ja arhitektid. See on suurim lava, kus etendatakse igal nädalal vaatemängu eesti keeles ja eesti publikule. Sama põhimõte kehtib ka spordi puhul. Kultuuri- ja spordisaadete roll on avastada ja tutvustada kultuuri- ja spordivaldkonna talente, kajastada uusi suundumusi Eesti kultuuris ning vahendada Eesti sportlaste olulisemaid saavutusi. ERR-i ülesanne on jäädvustada olulisemad sündmused ja inimesed Eesti kultuuris ning spordis. Rahvusringhääling on kaasas sportlikke eluviise väärtustavate sotsiaalkampaaniatega. Rahvusringhäälingu peamised ülesanded kultuuri- ja spordielu käsitleva sisu loomisel perioodil 2018 – 2021 on järgmised: • jätkab läbirääkimisi autoreid ja interpreete kollektiivselt esindavate organisatsioonidega, et saavutada Eesti autorite ning interpreetide poolt loodud teoste kasutusõigus autoritasu maksmise kohustuseta siis, kui teose loomisest või esitusest on möödunud 25 aastat; • loob uusi formaate, mis tuginedes erinevate kanalite koostööle aitavad elavalt vahendada kultuurisuursündmusi ja kultuurielu Eestis; • kasvab kultuuriportaali maht ja roll retsensioonide ja kriitiliste käsitluste avaldamisel ning rahvusvahelise popkultuuri tutvustamisel; • vahendab olulisi spordi suursündmusi nii uudisteformaadis kui otseülekannetena televisioonis, internetis ja raadios, millele ERR taotleb nii otseülekande- kui televisiooni uudispildiõigusi Eesti territooriumil. • tänu uuenenud stuudio- ja ülekandetehnikale ning salvestusvõimaluste paranemisele kasvab arhiivisalvestuste maht, koos sellega pakkumine EBU liikmesmaadele meie kontserdielu vahendamiseks; • senisest suuremat tähelepanu saab korrektne keelekasutus kõikidel ERR-i platvormidel; • pakub vaatajatele uusi kodumaiseid meelelahutuslikke saateformaate; • seab eesmärgi, et Eesti Laulu võidulaulu käsitletakse riikliku turundusprojektina; • oluliselt peab kasvama Eesti autorite tekstidel põhineva teledraama maht; • soovib arendada rahvusvahelise müügipotentsiaaliga formaate, tihendada koostööd Põhjamaade telekanalitega ning osaleda EBU ühisprojektides.  17 Aastate kaupa on rahvusringhäälingu tegevused järgmised: 2018. aastal: • ETV ja ETV2 eetrisse jõuavad EV100 raames valminud draamasari ja dokumentaalfilmide sari; • raadioeetris on juubeliaastat läbiv valik kaasaegsest eesti luulest; • Vikerraadios on sari „Saja aasta jutud“, mis põhineb inimeste isiklikel mälestustel Eesti Vabariigi sajast aastast; • salvestab kümme sõnalavastust aastas, lisaks kaks muusikalavastust; • ETV eetris on uus arhiiviväärtuslik portreesari Eesti väljapaistvatest kultuuritegelastest; • ETV toodab ühe rahvusvahelise levipotentsiaaliga muusikasalvestuse; • senisest ulatuslikuma tähenduse, kanalite- ja platvormideülese formaadi saab “Eesti Laul”, korraldades Eesti Laulu Akadeemia raames koolitusi režissööridele, muusikutele, autoritele, koreograafidele; • ETV loob uue kogu perele mõeldud meelelahutusliku multimeedia formaadi; • Raadioteatri Ööülikool salvestab EV100 tähistamiseks sarja „Eesti mõttemaastikud“ • Raadioteater pühendab EV100 tähistamisele kuuldemängude sarja; • Raadioteater salvestab valiku kaasaegsest eesti luulest, mis kõlab eetris läbi juubeliaasta; • Raadioteatri saated on kuulatavad Raadioteatri äpis; • ETV+ alustab venekeelsete teatrilavastuste või kontsertide salvestamisega; • ETV+ korraldab stsenaariumikonkursi Eesti esimese venekeelse draamasarja loomiseks; • Vikerraadios on lühisaadetest koosnev sari, mis tähistab 100 aasta möödumist esimese eestikeelse õigekeelsussõnaraamatu ilmumisest; • Raadio 4 eetris on saatesari “Saatused”, mis kajastab vähemusrahvuste esindajate lugusid ja kogemusi Eestist; • Raadio 4 jätkab saatesarja “Sajandi neli aega”; • Raadio 4 eetris on lühisari “Eesti sport läbi sajandi”; • Klassikaraadios on esseistlik saatesari Eesti muusika ajaloost; • Klassikaraadios on noorte muusikute külaliskontsertide sari “Noorte stuudio” koostöös Eesti muusikakoolidega; • vahendab ERR-i programmides ja portaalis jalgpalli MM-võistluste finaalturniiri Venemaalt; • toob spordisõpradeni kergejõustiku EM-i ning kergejõustiku võistkondlikku EM-i ja pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud. 2019. aastal: • kajastab kõikides programmides ja portaalis XXVII laulu- ja XX tantsupidu, mis märgib 150 aasta täitumist esimesest üldlaulupeost; • salvestab kaksteist sõnalavastust aastas; • ETV korraldab madalaeelarvelise mängufilmi konkursi; • ETV alustab Eesti elu käsitleva igapäevadraama tootmist; • ETV käivitab Eesti muusika kullafondi kuuluvate muusikateoste salvestamise televaatajale köitvas vormis; • ETV ja Klassikaraadio korraldavad Klassikatähtede konkursi 4. hooaja; • ETV-s jõuab eetrisse EKM-i 100ndat juubelit märkiv lühivormide sari; • ETV+ arendab välja nädalavahetuse hommikuvööndi; • ETV+ toodab spordiülekandeid, lähtudes sihtgrupi huvidest ja eesmärkidest; • Raadio 4 eetris on memuaarsari, mis on pühendatud Lennart Meri 90. sünniaastapäevale; • Vikerraadio tähistab koostöös Eesti Keele Instituudiga riigikeele sajandi aastat; • Klassikaraadio korraldab 10 koolikontserti “Klassikaraadio tuleb külla” Eestimaa erinevais paigus; • Raadioteatri Ööülikoolis käivitub uus saatevorm “Külalislektor”; • Raadioteater korraldab avalikke esitusi 1. stuudios; • vahendab kergejõustiku MM-i, sisekergejõustiku EM-i ja kergejõustiku võistkondliku EM-i; pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud.  18 2020. aastal: • toetab oma programmides digikultuuri aasta eesmärke ja tegevusi; • ETV+ toodab venekeelse teledraama sarja; • Raadio 4 toob fookusesse Tartu 990. sünnipäeva tähistamise; • Raadio 4 ja Vikerraadio tähistavad Georg Otsa 100. sünniaastapäeva; • Raadioteatris käivitub Ööülikool lastele; • Raadioteater suudab toota kuni kaheksa täispikka kuuldemängu aastas; • toob spordisõpradeni jalgpalli EM-i, kergejõustiku EM-i ning kergejõustiku võistkondliku EM-i, niisamuti pallimängude rahvuskoondiste valik- ja maavõistlusmängud. 2021. aastal: • koostöös teatrikoolidega saavad regulaarse väljundi draamatudengite raadio lühilavastused. Hankeprogramm ja leviõigused Täidab seaduse §4 punktides 6 ja 9 kirjeldatud eesmärke ning §5 1. lõigu punktis 7 kirjeldatud ülesandeid. ETV, ETV2 ja ETV+ programmis moodustab vastutusrikka ja ajaliselt suure osa hankeprogramm, mille mahu, värskuse ja kvaliteedi määrab autoritele ning kaasnevate õiguste omanikele makstav tasu. Rahvusringhäälingu soov on: • hankida eelkõige Euroopa uusimat filmi- ja teletoodangut; • hankida meelelahutusliku osa täiendamiseks kvaliteetseid draamasarju; • pakkuda erinevatele sihtrühmadele suunatud uusi ja huvitavaid dokumentaalfilme; • kindlustada ERR-ile Eesti filmide paremiku näitamise õigused; • hankida sisse ostetud välismaistele saadetele võimalikult laiad leviõigused; • hankida teletoodangut, mis on kasutatav nii venekeelses kui ka eestikeelses teleprogrammis; • sõlmida hankelepingud selliselt, et hangitud saated oleksid järelvaadatavad ning interneti vahendusel otse- ja järelvaadatavad eestlastele, kes elavad välismaal. ORGANISATSIOONI ARENG Kümme aastat on ERR toiminud põhiosas ehitamine oli ühinemisotsuse eeltingimuseks, kui muutumatu struktuuriga, mida iseloomustab väike keegi veel seda mäletab . juhtimistasandite arv ja sellest tulenevalt suur keskastme ja esmatasandi juhtide hulk. Struktuuri Nüüd oleme hoopis teistsuguste väljakutsete keskmes on valdkonnale omaseid kompetentse ees. Eraringhääling levitab konkurentsis püsimise koondavad sisutoimetused, mis ideaaljuhul peaksid hinnaga järjest enam tõepõhjata sisu või annab saateid pakkuma kõigile ERR-i kanalitele, alates teed pooltõdedele ehk ostetud „uudistele“ ning Klassikaraadiost ja lõpetades portaaliga. Sellise väheolulised faktid võimendatakse piirini, kus need struktuuri loomise taustaks oli teadmine, et peagi ähmastavad ka olulise info tõsiseltvõetavuse. Ka kolivad kõik kanalid ühte ringhäälingumajja, mille ei tegele erakanalid peaaegu üldse ühiskondliku  19 debati hoidmisega ning kulutavad kogu energia need teematoimetused olla uudistetoimetus, meelelahutusliku sisu tootmisele.ERR-i osatähtsus ühiskonnaelu toimetus ja kultuuritoimetus. nende protsesside tasakaalustamisel suureneb. Sporditoimetust tuleb ilmselt käsitleda eraldi ja erandina. Toimetuste eesotsas seisvad inimesed See tähendab, et ERR peab veelgi enam tegelema vastutavad, et neis toimetustes loodud sisu levib ja uudistega ja seda kõigil kolmel platvormil. Uudiste on konkurentsivõimeline kõigil kolmel platvormil, maht peab kasvama, faktide kontrollile tuleb omab piisaval hulgal siirdeid sotsiaalmeediasse ning kulutada senisest kordi enam tähelepanu ning areneb pidevalt koostöös ja diskussioonis kanalite jätkuvalt peab arenema uudiste vahendamiseks peatoimetajatega. kasutatav tehniline arsenal. Teiseks tuleb veelgi enam pöörata tähelepanu lahendustele, mis Üks uus mõte on arengukavas veel markeeritud. aitavad liita kõigi kolme kanali võimalused oluliste Selleks, et parandada koostööd erinevate kanalite ühiskondlike teemade käsitlemisel. Ühiskondliku vahel ja vähendada dubleerivaid tegevusi, tuleb debati suunamine (ka kaasamine) ristmeedia luuaalaliselt toimiv ERR-i ülene planeerimisrakendus võimalusi kasutades, saab lähiaastate peateemaks, või -üksus, mis põhiliselt toimiks virtuaalses ajas ja sest see tagab ainsana ka noorema auditooriumi ruumis infovahetuskeskkonnana, aga sellel oleks ka tähelepanu. Samatähtis on ERR-i rolli rahvuskultuuri reaalne väljund igapäevase infokoosoleku vormis. jäädvustamisel, tutvustamisel ja vahendamisel. Seda koosolekut juhiks üks ERR-i juhatuse liige Selle rolli lahutamatuteks osadeks on ka omakeelse ning osalejad on programmide peatoimetajad ja meelelahutuse edendamine ja spordi suursündmuste toimetuste juhid. vahendamine. Veel üks areng on seotud tehnika ja tehnoloogia Et neid rolle edukalt täita ja veelgi tugevamalt arenguga ning sisu tootmiseks kasutatavate uute konkurentsis püsida, tuleb kohandada ERR-i tehnoloogiliste lahenduste juurutamisega kõigil struktuuri ja vastutust senisest enam kontsentreerida. kolmel platvormil. Eesmärk on ühendada sarnaseid Üldtuntud on fakt, et mida tugevam on konkurents, funktsioone täitvad raadio- ja teletehnilised üksused, seda hierarhilisem peab olema struktuur, et edukas tugevdada platvormiülest arendustegevust ning olla. Juhtide vastutus kasvab ja alluvussuhted luua kanali- ja žanrispetsiifikat arvestavad uued peavad olema väga konkreetsed. Meie puhul tootmisstandardid, eesmärgiks ka materjalide parem tähendab see olemasoleva kaheksa sisutoimetuse ristkasutus. Juhatusse tuleb taasleida inimene, kes koondumist paariks või kolmeks teematoimetuseks. ühendab endas IT arendusjuhi, tehnikadirektori kui ka Arengukava sõnastab üldise eesmärgi ja lõplikud režiilise arengu eest vastutava inimese kompetentsid arutelud seisavad alles ees, aga laias laastus võiksid ja ühtlasi vastutab nende kolme suuna arengu eest. Rahvusringhäälingu peamised ülesanded organisatsiooni arendamisel perioodil 2018 - 2021 on järgmised: • luua kanaliülesed ühistoimetused, mis on eelduseks mitmeid meediume hõlmavate formaatide loomiseks ja kanaliteüleseks ühistoimetamiseks; • käivitada igapäevane kanalite- ja toimetusteülene planeerimisüksus; • pakkuda töötajatele koolitusvõimalusi multimeediavõimekuste arendamiseks; • otsida ja leida lahendusi inimeste majasisesele rotatsioonile, sh sõlmida peatoimetajate ja toimetuse juhtidega tähtajalised töölepingud; • jätkata mentorprogrammiga ja pakkuda juhtimiskoolitustel osalemise võimalust kõigile huvitatud töötajatele.  20 TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE ARENG Rahvusringhäälingu tehnilise ja tehnoloogilise ja erinevatele platvormidele suunamisel. Samuti arengu eesmärgid on vormistatud kahe iseseisva on äärmiselt oluliseks faktoriks süsteemide kiirus, dokumendina „Rahvusringhäälingu tehnoloogilise sest mittelineaarses keskkonnas on üheks oluliseks arengu strateegilised eesmärgid aastateks 2017 - kriteeriumiks informatsiooni presenteerimine 2020“ ja „Infotehnoloogia arengusuunad aastateks esimesena. Seetõttu on suurenenud nõudmised 2017 – 2021“. Alljärgnev on lühike kokkuvõte arvutivõrkudele nii organisatsiooni siseselt kui ka eelmainitud kahest strateegiast. meediamaterjalide esitamisel lõppkasutajale. ERR-i tehnoloogiline kui ka oskusteabe baas on Professionaalse meedia tootmisele suunatud Eestis mitmeski mõttes unikaalne. Kasutusel olevad lahenduste turg on piisavalt väike, et hoida toodete insenertehnilised lahendused on tihti välja töötatud arenduskulud suhteliselt kõrged. Eestis puudub turu just organisatsiooni spetsiifilisi eesmärke silmas väiksusest tingituna lokaalse tugiteenuse pakkumine pidades ning analoogilised süsteemid on kasutusel tele- ja raadiospetsiifilistele lahendustele, mis aga on vaid teistes suurtes ringhäälinguorganisatsioonides. teenusena näiteks levinud Soomes. Siit tulenevalt on nõutav kvaliteetse ja efektiivse teenuse tagamiseks Uue meedia suurenevad nõudmised on tekitanud arendus- ning tugitegevuste kompetentsi olemasolu vajaduse toodetava sisu mitmekordse pakendamise ERR-is kohapeal. ERR-i tehnoloogilise arengu strateegilised suunad ja põhimõtted: tagab: • jätkusuutliku tele- ja raadiotehnoloogilise tootmise infrastruktuuri; • efektiivse ja ühilduva IT infrastruktuuri (sh IT teenused); • veebiväljundite tööks vajalik infrastruktuuri; • tele- ja raadioprogrammide planeerimis- ja aruandlussüsteemi; • uudiste tootmiseks ja levitamiseks vajalik infrastruktuuri; • arhiivimaterjalide digitaalsel kujul pikaajaline säilitamise ja kättesaadavuse; • töökohtade mobiilsuse (nõutavas ulatuses); korrastab: • IT teenused; • IT kompetentsimudeli; • IT arhitektuuri; • IT valitsemise; • säilitab ja arendab tele- ja raadiospetsiifilise insenerkonna oskusteave; • haldab tehnoloogilised ja IT riskid ERR-i üldises riskide haldamise raamistikus. Aastate kaupa on rahvusringhäälingu tehnoloogilise arengu olulised märksõnad järgmised: 2018. aastal: • juurutab Loudness EBU-R128 helinivoo standardi; • lõpetab kõigi Eesti Raadio sõnasaadete digiteerimise ja võimaldab neile tasuta või autorite huve arvestava tasulise ligipääsu; • tagab andmesidekanalite laiendamise ja täiendava võimsuse oma partnerite kaudu; • lõpetab spordisaadete arhiivi digiteerimise; • varundab portaali pilveteenuse abil, peegeldades strateegilisi veebiservereid ja andmebaase teises geograafilises asukohas; • püüab leida kuluefektiivsed, kuid samas õiguste valdajate poolt aktsepteeritavad lahendused (DRM vmt) ERR-i poolt pakutava sisu kättesaadavaks tegemiseks kõigile (vajadusel registreeritud) huvilistele kõikjal maailmas; • alustab kõigi raadioprogrammide edastamist Tallinna piirkonnas digitaalsel (DAB+) leviplatvormil.  21 2019. aastal: • tagab, et arvutitöökoha seadmed ei ole vanemad kui 3 aastat ja serverseadmed 5 aastat; • ETV ja ETV2 lähevad vabalevis üle HD levile; • toodab eksperimentaalselt saateid 4K resolutsioonis. 2020. aastal: • toodab eksperimentaalselt virtuaalse reaalsuse kogemust pakkuvaid saateid (360 kraadi kaamerate tehnoloogia abil); • rakendab arhiivimaterjalile näo- ja hääletuvastuse, võimaldamaks paremaid päringutulemusi (sh võimalust tuvastada arhiivist isikuid, kes on jäänud ajalooliselt kirjeldamata); • lõpetab videoarhiivi saadete digiteerimise; • alustab koostöös telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtetega eksperimentaalset teleprogrammide edastamist 5G tehnoloogilisel platvormil. KINNISVARA ARENG 2017. aasta alguseks on valmis saanud ühine kodu kõigile rahvusringhäälingu uudistetoimetustele, kuhu on raja- tud stuudiod, foonikad, toimetajate töökohad ning muu vajalik tele-, raadio- ja internetiuudiste tootmiseks ning väljastamiseks. Värske ilme said ka majas asuvad muusikastuudiod. Telemajade osas on Riigi Kinnisvara AS-i poolt valminud projektianalüüs, mille eesmärgiks oli leida majanduslikult soodsam alternatiiv ERR-i telekompleksi hoonete kaasajastamiseks. Analüüsis käsitleti kahte alternatiivi: • rekonstrueerida olemasolev hoonestus aadressil F.R.Faehlmanni tn 10/ Gonsiori tn 27, Tallinn koos ühe lisastuudio ehitamisega kinnistu hoovi; • ehitada uus telekompleks F.R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistule, raadiomaja ja uudistemaja vahele. Pikk ja põhjalik analüüs näitas, et kogukulud on uue kompleksi rajamisel ligi kaks korda madalamad võrrelduna olemasoleva kompleksi rekonstrueerimisega. Madalamate kulude põhjustena võib välja tuua: • vaatamata rekonstrueerimisele jääb olemasoleva hoone ruumiprogramm ebaefektiivseks, seda eriti keldrite arvelt; • valdav osa aktiivse kasutuseta ruume vajab küttekulusid; • telemaja kompleksi rekonstrueerimisel on ehitusperioodiks vajalik asenduspind; • rekonstrueerimisel ei saa hoonet sama energiatõhusaks kui uue hoone ehitamisel. 2016. aastal otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kiita heaks ERRi poolt esitatud uue hoone kavandamiseks koostatud linnaehitusliku visiooni, mille lubatud arvestuslik ehitusmaht on 17 700m². See on piisav ERR-ile vajalike telestuudiote ja selle juurde kuuluvate ruumide väljaehitamiseks. Vabariigi Valitsus otsustab telekompleksi ehitu- se finantseerimise 2017. aasta mais. Rahvusringhäälingu peamised tegevused kinnisvara arendamisel perioodil 2017 – 2022 on järgmised: • 2017 - telekompleksi arhitektuurne ideekonkurss (koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna linnavalitusega), detailplaneeringu alustamine ja projekteerimise alustamine; • 2018 - telekompleksi projekteerimine, nii arhitektuurne osa kui eriosad ning detailplaneeringu koostamine; • 2019 - projekteerimise lõpetamine ja ehitamise algus; • 2020 - telekompleksi ehitamine; • 2021 - ehituse lõpetamine, hoone tehniline sisustamine ja järk-järguline kasutuselevõtt; • 2022 - telekompleksi tehnilise sisustamise lõpetamine ja täielik kasutuselevõtt.  22 RAHVUSRINGHÄÄLINGU EELARVE Rahvusringhäälingu tegevuse põhiline katteallikas spetsiifiliste oskustega töötajate pärast teiste on riigieelarve, millest rahastatakse nii ERR-i meediaettevõtete ja muude organisatsioonidega ning tegevuskulud kui ka investeeringud. Eelarve peab suutma pakkuda neile vastuvõetavat töötasu. projektsioon, mis arvestab esitatud lisataotlustega on Kuna mittekoosseisuliste kaastöötajate panus ERR-i toodud lisatud tabelis. Lisas 1 on toodud lisataotluste programmidesse on väga oluline mitmekülgsuse ja detailsem lahtikirjutus. vaatenurkade paljususe tagamiseks, on äärmiselt oluline hoida konkurentsivõimelisena ka neile ERR-i kolm kõige olulisemat lisataotlust aastateks makstavad tasud ehk taotletav summa sisaldab 2018 – 2021 on järgmised: ka mittekoosseisuliste töötajate tasude kasvu 8%. Töötasude kasv peab jätkuma ka järgnevatel Programmide arengu ja konkurentsivõime aastatel, et jõuda järele erasektorile. ERR on 1 kindlustamine. Kultuuriministeeriumi kaudu rahastatavate asutuste hulgas ilmselt ainus, mis peab valdkondliku tööjõu Kõige tähtsam on saavutada eelarve kasv meie osas konkureerima erasektoriga. eestikeelsetele tele-, raadio- ja veebikanalitele. 2008. aastast ei ole saadete eelarved üheski ERR-i 3 Telekompleksi areng. eestikeelses kanalis kasvanud selliselt, et oleks osutunud võimalikuks neid saateid märkimisväärselt Kolmandaks prioriteediks on rahastuse leidmine kaasajastada, ka omasaadete maht ei ole ERR-i telekompleksi arendusele. Oleme esitanud kõik suurenenud. Oluline on kasvatada meie kanalite vajalikud andmed valitsuskabineti memorandumi võimekust tuua eetrisse uusi saateid, ennekõike koostamiseks. Lisame tabeli tänaste arvutustega, üks uus draamaseriaal ETV-s. Programmide mis näitab, et ERR taotleb telekompleksi ehituseks arengu ja konkurentsivõime kindlustamise üheks ja tehnikaks viie aasta jooksul kokku 48,2 mln eurot. oluliseks komponendiks on ka ERR-i uudiste Arvestada tuleb, et tabelis on andmeid, (ehitushind, tugevdamine ja selle eelduseks omakorda veel ühe müügitulu jt) mis on hinnangulised. korrespondendi lähetamine EL-i institutsioonide juurde. Kokku taotleme programmide arenguks ja Lisaks kolmele eelkirjeldatud prioriteedile, peame konkurentsivõime tagamiseks 2018. aastal 485 000 oluliseks leida kate kiirelt paisuvatele kuludele, mis eurot. on seotud saadete tootmiseks ja väljastamiseks vajalike IT lahenduste ja teiste tehnosüsteemide 2 Töötasude konkurentsivõime tagamine. remondi, hoolduse ja litsentsidega, eraldada täiendavalt investeeringuvahendeid, mis lahendaks Erasektoris on töötasud viimastel aastatel kasvanud IT vahendite mõistliku kasutusea küsimuse ning avalikust sektorist kiiremini ja see kehtib täielikult minna üle vabalevis HD paralleeledastusele. ka elektroonilise meediaga tegelevate ettevõtete Täna saab ERR igal aastal eri riiklike institutsioonide puhul. Erakanalite (Kanal 2, Trio LSL jne) keskmised poolt projektide sihtrahastusena ca 450 tuhat eurot töötasud on ERR-i vastavatest tasudest juba 25-30% aastas. Taotleme nende vahendite eraldamist otse kõrgemad, mistõttu on ERR-ile aastaid tundmatu ERRi eelarvesse, mis võimaldaks rahastamisprotsessi olnud tööjõu voolavus on uuesti teemaks kerkinud. paremat läbipaistvust. Taotleme koosseisuliste ja mittekooseisuliste töötajate töötasude kasvuks 8% ehk 1 600 000 eurot. Eelarveprojektsioon arengukava perioodiks (koos On oluline, et märgatava kasvuvõimaluse saaksid ka eelarve lisataotlustega) on esitatud tabelis 1. miinimumtasemetest kõrgemad tasud ehk vältida Eelarveprojektsioon koos ajaloolise tagasivaate tuleb olukorda, kus valdav osa palgafondi kasvikust ning suhtega riigieelarve kuludesse ning SKT-sse tuleb suunata miinimumtasude korrigeerimiseks. on toodud joonisel 9. Eelarve lisataotlused aastate ERR konkureerib talendikate ja valdkonna lõikes on välja toodud lisas 1.  23 Rahvusringhäälingu eelarveprojektsioon 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KULUD Programmitootmine 23 567 23 288 25 096 25 199 26 502 26 669 Tehnika ja tootmine 9 354 10 567 10 481 10 700 11 319 11 767 Üldosakonnad ja arhiivid 2 559 2 579 2 693 2 771 2 848 2 933 Tehnikainvesteeringutega seotud kulud 1 276 320 582 582 582 2 382 Kinnisvaraarenduse kulud 974 237 188 1 725 2 950 4 150 Müüdavate hoonete jääkmaksumus kuluks 1 300 2 250 KULUD KOKKU 37 731 36 991 39 038 40 976 45 501 50 151 TULUD Tegevuskuludeks riigieelarvest 30 300 30 724 34 309 35 509 36 709 38 009 Investeeringuteks riigieelarvest 7 227 2 369 3 100 10 480 10 860 16 780 sh tehnoloogia 2 627 2 369 1 940 1 940 1 940 9 140 sh kinnisvara (telekompleks) 4 600 1 160 8 540 8 920 7 640 Muud sihtfinantseeringud 1 110 2 480 430 430 430 430 Teenuste ja toodete müük jt. omatulud 1 659 1 475 1 548 1 626 1 707 1 792 Hoonete müügitulu 2 500 5 700 TULUD KOKKU 40 296 37 048 39 387 48 045 52 206 62 711 TULEM 2 565 57 349 7 069 6 705 12 561 INVESTEERINGUD Tehnoloogia (põhivara) 4 193 728 1 358 1 358 1 358 6 398 Investeeringutega seotud kulud (käibemaks) 1 276 320 582 582 582 2 382 Amortisatsioon ja allahindlused (kuludes) 2 943 2 150 2 067 2 057 2 879 2 651 Finantseerimiskulud (intress, lepingutasu, kuludes) 27 43 64 55 47 18 Kinnisvaraarenduse kapitaliseeritavad kulud (põhivara) 4 828 869 645 6 180 8 340 9 780 Kinnisvaraarenduse kulud 974 237 188 1 725 2 950 4 150 Tabel 1. ERR eelarveprojektsioon aastateks 2018 – 2021.  24 ERR eelarvelise toetuse muutus 1992 - 2017 50 Arengukava taotlused Joonis 9. Rahvusringhäälingu eelarve läbi aja, 1992 – 2021. ERR toetuse suhe riigieelarve kuludesse % ERR tulude suhe Eesti SKP-sse % 40 30 20 10 min eurot 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Tegevustoetus (Tegelik, ilma investeeringuteta) Tulud kokku (Tegelik, koos omatuludega) Tegevustoetus - arengukava 2018 – 2021 ERR Riigieelarvelise toetuse osakaal riigieelarve kuludes Eelarveline toetus (Tegelik, koos investeeringutega) ERR tulud kokku SKP-st % Toetus koos investeeringutega - arengukava 2018 – 2021 KOKKUVÕTE Käesolevas arengukavas on esitatud rahvusring- planeerimine. Sama oluliseks peame kõikide oma häälingu üldised arengusuunad ja eesmärgid kanalite ja programmide jätkuvalt kõrge kvaliteediga aastateks 2018 - 2021. programme ja nende pidevat arengut. Rahvusringhäälingu töö kõige tähtsam mõõt on mõju Rahvusringhäälingu väärtused on sõltumatus, ühiskonnas ja selle aluseks on usaldusväärsus. Ainult professionaalsus, mitmekesisus, avatus, tõhusus ja kõrget usaldusväärsust omades on võimalik täita otsingulisus. Toetudes nendele väärtustele, oleme rahvusringhäälingu eesmärke. ERR teeb kõik selleks, sõnastanud perioodiks 2018 – 2021 viis strateegilist et tema saated oleksid jätkuvalt tasakaalustatud mõõdetavat eesmärki. ja neis esitatud seisukohad objektiivsed ning kõik ajakirjanduslikud või ka loomingulised otsused Kahe esimese, kvaliteetne ajakirjandus kõigis oleksid tehtud iseseisvalt ehk sõltumatult poliitilistest väljundites ning keele ja kultuuri edendamine, täitmise ja majanduslikest jõududest. edukust hindame teaduslikel meetoditel põhinevate uuringutega. Usaldusväärsuse ja kontaktide arvu Arengukavas vaadeldava perioodi läbivateks mõõtmist jätkame juba traditsiooniliste uuringute teemadeks on internetikeskkonnas ERR-i poolt ja meetoditega. Ajast, kohast ja seadmest sõltumatu loodud sisu nähtavuse oluline kasv ja teemade ligipääsu tagamise kohta koostame igal aastal kanaliülene, ristmeedia kõiki võimalusi arvestav, ülevaatliku aruande.  25 Selleks, et täita seaduses ja arengukavas sõnastatud eesmärke: • tahame olla iga nädal kontaktis vähemalt miljoni inimestega. Tegutseme selle nimel, et hoida ERR-i loodud sisu tarbivate inimeste arv ligilähedaselt varasemate aastate tasemel. Ehk teeme kõik selleks, et auditooriumi jätkuv killustumine ei vähendaks oluliselt nende inimeste arvu, kes nädala jooksul on mõne programmi kaudu kontaktis rahvusringhäälingu loodud ja vahendatud sisuga läbi veebi arvutis või mobiilsel platvormil. • oleme kõige usaldusväärsem meediaorganisatsioon Eestis, mida usaldab vähemalt kolmveerand eestimaa elanikest. • loome uusi tehnoloogilisi võimalusi neile, kes tarbivad ERR-i poolt loodud sisu internetist. Viidatud tegevuse kaudu püüame kompenseerida tehnoloogia arengust paratamatult tingitud traditsioonilise meedia kasutajate arvu vähenemist ja täita edukalt avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeid ka internetis. • jätkame uute kasutajasõbralikke rakenduste loomist mobiilsetele platvormidele ja õpime tootma meediasisu, mis on mõeldud just neil ekraanidel esitamiseks. • ajakohastame struktuuri, et saavutada suurem sünergia ja rohkem koostööprojekte televisiooni, raadioprogrammide ja portaalide vahel. Eesmärgiks on suurendada läbi saadete ühiskonna jaoks oluliste arutelude korraldamist, sündmuste ja debattide initsieerimist ning nende kajastust tele-ja raadiosaadetes ning portaalides. Ühendtoimetuste loomine suurendab seda sünergiat kindlasti veelgi. • jätkame paindliku personalipoliitika arendamist, et luua toimiv personali liikumise ja roteerumise süsteem organisatsioonisisesteks karjäärivõimalusteks ning noorte talentide koolitamiseks majasiseselt näiteks mentorlusprogrammi raames. • sõnastame ümber tootmisstandardid sõltuvalt ülekande nõudlikkusest ja platvormist, millele sisu toodetakse. • arendame sihipäraselt jätkusuutlikku infotehnoloogial põhinevat infrastruktuuri, et olla konkurentsi- võimeline ning samas ka tõhus saadete ning muu meediasisu tootmisel ja väljastamisel. Raadioprogrammid ja uudistetoimetus tegutsevad kaasaegsetes, uue tehnikaga varustatud tööruumides. Pöördumatuks on saamas telestuudiote kompleksi rajamine Tallinna esimese telemasti asukohta. Järgnevate aastate suurimaks väljakutseks on saada kinnitus telekompleksi ehitamise ja sisustamise finantseerimisele, misjärel saab kohe alustada rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga, minna selle alusel lõpuni detailplaneeringuga ning alustada projekteerimisega. Ehitustööde algus peaks langema aastasse 2019. Just neist mõtetest lähtuvalt on kavandatud arengukavas kirjeldatud tegevused ja püstitatud eesmärgid ning neile toetub rahvusringhäälingu edasine tegevus.  26 ERR arengukava 2018 – 2021 lisa 1 Lisataotlused (2017 eelarve suhtes) Valdkond Sisu 2018 2019 2020 2021 2022 Märkused ()*+ Prioriteet 1: programmide võimekuse suurendamine, et tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine Oluline on kasvatada meie kanalite võimekust tuua eetrisse uusi saateid, Programmid ERR saated ja sisutegevused. 360 000 360 000 360 000 360 000 ennekõike üks uus ERR ei suuda ühe Euroopa korrespondendiga kõike Programmid Brüsseli lisakorrespondent 125 000 125 000 125 000 125 000 piisavalt kajastada. Prioriteet 2: töötasude konkurentsivõime hoidmine Töötasude tõstmine, et tagada Arvestatud kasv 8% aastal Üldine konkurentsivõime erameedias 1 600 000 2 700 000 3 800 000 5 000 000 2018 ja ca 5% edaspidi. Prioriteet 3: telekompleksi arendus ERR taotleb telekompleksi ehituseks ja tehnikaks viie Kinnisvara Projekteerimine, järelvalve jm (km-ta) 550 000 700 000 100 000 100 000 50 000 aasta jooksul kokku 48,2 Kinnisvara Ehitaminesisustamine Tehniline (km-ta) ja kasutuselvõtt 6 000 000 9 000 000 10 600 00 Tehnika (km-ta) 6 000 000 13 870 000 T&K käibemaks 110 000 1 340 000 1 820 000 3 340 000 2 784 000 KOKKU Kinnisvara müügitulud (miinus) -2 500 000 -5 700 000 48 164 000 Prioriteet 4: riigisektorist saadavatest muudest sihtfinantseeringutest loobumine Täna saab ERR aasta jooksul ca 400-500 tuhat eurot Finantseerida ERRi tegevusi projektitoetusi erinevatelt riigieelarvest piisavas mahus, et ERR ministeeriumitelt ja teistelt ei peaks saama riigisektorist riigisektorisse kuuluvatelt Programmid täiendavaid tegevustoetusi 450 000 450 000 450 000 450 000 organisatsioonidelt. Eesmärk Prioriteet 5: tehnilise võimekuse tagamine Aasta aastalt suureneb tehniliste süsteemide keerukus ning nende toimimashoidmiseks tuleb tootjafirmade või hooldusele spetsialiseerunud firmadega sõlmida hoolduslepingud. Mingit osa tehnilisi lahendusi pakutaksegi ainult teenuspõhiselt. Alates 2008. aastast pole ERR-le nende kulutuste kasvu katteks täiendavaid vahendeid IKT jm tehnika hoolduskulude kasvu eraldatud. Alates 2013. finantseerimine: tagada aastast on olukorda pisut Tehnika ja organisatsiooni ja tehnosüsteemide leevendanud see, et kinnisvara toimimine 600 000 700 000 800 000 900 000 kordamööda on osa ERR Vajalikud täiendavad IT lisainvesteeringud: IKT viimine KM investeeringumahud, et tagada Tehnika ja IT-strateegias toodud soovituslikule Kultuuriministeeriumi IT- kinnisvara tasemele 422 200 422 200 422 200 422 200 strateegia 2015-2010 Muud lisataotlused: Televaatajate ootused kvaliteetse (HD) telepildi vastuvõtuks vabalevis kasvavad ja me ei saa eeldada Levira poolse tasuta testedastuse jätkumist pikaajaliselt. Selle kulutasemega on võimalik viia HD-vabalevi (3 ERR Üleminek HD-vabalevile: Kvaliteetse telekanalit) enamiku telepildi edastamine ka vabalevi televaatajateni (u. tänase Tehnika kasutajatele 450 000 450 000 450 000 450 000 Mux6 levialaga). Kogu Eesti  Evelin Prunt Teie 20.07.2021 Advokaadibüroo Walless [email protected] Meie 10.08.2021 nr 4-1/1587-3 Vastus teabenõudele Täname teid pöördumise eest! Edastame teile aastatel 2011–2021 Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusringhäälingu vahel sõlmitud halduslepingud Eesti Rahvusringhäälingu seadusest tulenevate ülesannete täitmise riigieelarvest toetamiseks koos lisadega. Aastate 2011–2017 lepingud on lisatud digikonteineritena kirja lisasse. Lepingud, mis on sõlmitud alates 2017. aasta lõpust, leiab Kultuuriministeeriumi avalikust dokumendiregistrist:  2018. a: https://adr.rik.ee/kum/dokument/5954687 https://adr.rik.ee/kum/dokument/6153926  2019. a: https://adr.rik.ee/kum/dokument/6374856 https://adr.rik.ee/kum/dokument/6409920 https://adr.rik.ee/kum/dokument/6531340  2020. a: https://adr.rik.ee/kum/dokument/6940781 https://adr.rik.ee/kum/dokument/7040817 https://adr.rik.ee/kum/dokument/7034436 https://adr.rik.ee/kum/dokument/7214124 https://adr.rik.ee/kum/dokument/7368144  2021. a: https://adr.rik.ee/kum/dokument/8219969 https://adr.rik.ee/kum/dokument/9227463 https://adr.rik.ee/kum/dokument/9230865 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941