03.08.2021 nr 5.2-2/21/2692
Esindaja nimetamine väliseestlaste
õpingute toetamiseks Eestis suunatud
stipendiumiprogrammi juhtkomisjoni
Ootame Teid osalema ja palume nimetada oma esindaja Haridus- ja Noorteameti juurde
moodustatavasse väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogrammi
juhtkomisjoni. Stipendiumi põhimõtted ja tingimused on kinnitatud haridus- ja teadusministri
23.07.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/21/195 „Stipendiumiprogramm väliseestlaste õpingute
toetamiseks Eestis: põhimõtted ja tingimused (2021–2027)“.
Komisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi,
Kultuuriministeeriumi ja väliseestlaste diasporaa esindajad. Juhtkomisjoni koosseisu kinnitab
Haridus- ja Noorteameti peadirektor kuni viieks aastaks.
Juhtkomisjoni ülesanneteks on:
1. stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine;
2. stipendiaatide ja reservkandidaatide määramine;
3. ettepanekute tegemine stipendiumi väljaandmise tingimuste muutmiseks või täpsustamiseks.
Väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogramm on jätkutegevus
Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) samalaadsele tegevusele.
Lähem info stipendiumi kohta: https://harno.ee/valiseestlastele-suunatud-stipendiumid
Palume vastata 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Einla-Polluks
stipendiumite ja toetuste büroo juhataja
Lõõtsa tn 4 / 11415 Tallinn / 735 0500 /
[email protected] / www.harno.ee
Registrikood 77001292
Haridus- ja Noorteamet Leht 1/6
Väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogrammi juhend
EESMÄRK, KÄSITLUSALA, VASTUTUS
Juhendi eesmärk on sätestada väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud
stipendiumiprogrammi (edaspidi programm) stipendiumite saamise ja kasutamise tingimused ning
maksmise kord.
Haridus- ja Noorteamet juhindub väliseestlaste Eestis õppimiseks stipendiumi maksmisel haridus- ja
teadusministri 23.juuli 2021 käskkirjast nr 1.1-2/21/195 „Stipendiumiprogramm väliseestlaste õpingute
toetamiseks Eestis: põhimõtted ja tingimused (2021–2027)“, käesolevast juhendist ja Haridus- ja
Teadusministeeriumi suunistest. Stipendiumite väljaandmist finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium
(edaspidi ministeerium). Stipendiumiprogramm on Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)
jätkutegevus.
Programmi elluviimist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet) järgmiste tegevustega:
stipendiumi taotlemise, kasutamise ja taotluste hindamise tingimuste kehtestamine;
taotlejate, stipendiaatide jt osapoolte nõustamine;
taotluste hindamise komisjoni moodustamine ja töökorra sätestamine;
taotlusvoorude läbiviimine, sh taotluste hindamine ja stipendiaatide valik;
stipendiumide väljamaksmise korraldamine, kohustuste täitmise ja aruandluse järelevalve;
vaiete menetlemine;
stipendiumiprogrammi teavitustegevuste korraldamine.
PROGRAMMI EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED
1. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada väliseestlaste õpinguid Eestis kõrgkoolides ja
kutseõppeasutustes (edaspidi õppeasutus), et soodustada nende tagasipöördumist Eestisse, osalemist
ühiskonna- ja kultuurielus ning tööturul.
2. Stipendiume eraldatakse Eesti päritolu välisriigis resideerivatele isikutele:
2.1. kutse- või kõrghariduse tasemel erialaõpinguteks eestikeelsetel õppekavadel (edaspidi
tasemeõpe);
2.2. eesti keele õpinguteks (edaspidi keeleõpe), et õppida keelt ja alustada erialaõpinguid hiljem.
STIPENDIUMI TINGIMUSED
ÜLDTINGIMUSED
3. Eestis õppimiseks makstakse stipendiumi ja vajadusel hüvitatakse elamisloa/viisa riigilõiv ja
tervisekindlustus ning õppekulud Eesti õppeasutusele.
4. Stipendiumi saajatele määratakse stipendium õppekava nominaalkestuse lõpuni.
5. Stipendium on tulumaksuseaduse § 19 lõige 4 alusel tulumaksuvaba.
6. Tasemeõppe stipendiumi võivad taotleda kesk- ja kõrghariduse ning sellele vastava haridusega Eesti
päritolu välismaal resideerivad isikud, kes
Haridus- ja Noorteamet Leht 2/6
6.1. ei ole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased kümme aastat v.a. juhul kui nad on Eestisse
elama asunud õppimise või ajateenistuse läbimise eesmärgil taotluse esitamisele eelneva
kalendriaasta jooksul;
6.2. õpivad stipendiumi saamise ajal täiskoormusega eestikeelsel õppekaval.
7. Keeleõppe stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega või sellele vastava haridusega Eesti
päritolu välismaal resideerivad isikud, kes
7.1. ei ole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased kümme aastat;
7.2. õpivad stipendiumi saamise perioodil minimaalselt 45 EAP mahus eesti keele
intensiivkursustel.
STIPENDIUM
8. Stipendium koosneb järgmistest komponentidest:
8.1. igakuine põhistipendium õpingute perioodil;
8.2. sõidustipendium kaheks edasi-tagasi reisiks aastas;
8.3. kord aastas makstav lisastipendium hea õppeedukuse eest;
8.4. vajadusel elamisloa/viisa riigilõiv ja/või tervisekindlustusega seotud kulude hüvitamine.
9. Põhistipendium
9.1. Põhistipendiumi makstakse stipendiaadile õppekava nominaalkestuse jooksul kaheteistkümnel
kuul õppeaastas, v.a. viimasel õppeaastal, mil stipendiumi makstakse kümnel kuul.
9.2. Põhistipendiumi suurus on 350 eurot kuus.
9.3. Põhistipendium kantakse stipendiaadi pangakontole järgmiselt:
9.3.1. põhistipendium esimese 5 õppekuu eest (septembrist jaanuarini) makstakse korraga välja
õppeaasta alguses pärast lepingu/lepingu lisa sõlmimist;
9.3.2. põhistipendium 5 järgneva õppekuu eest (veebruarist juunini) makstakse välja pärast
sügissemestri õppetulemuste esitamist;
9.3.3. põhistipendium 2 suvekuu eest (juulist augustini) makstakse välja pärast kevadsemestri
õppetulemuste esitamist, v.a. viimasel õppeaastal.
9.4. Amet teeb iga järgneva makse vaid juhul, kui stipendiaadi kohustused on täidetud ja
edasijõudmine õpingutes on tõendatud. Õppetöös edasijõudmise tõenduseks esitab stipendiaat
ametile hiljemalt iga aasta 20. septembriks ja 15. veebruariks õppetulemuste väljavõtte.
9.5. Põhistipendiumi maksmine järgmistel õppeaastatel toimub vastavalt punktis 9.3 toodule ja selle
saamiseks järgmistel õppeaastatel peab täitma stipendiaat iga-aastasest õppemahust vähemalt
75%.
9.6. Põhistipendiumi makstakse ka välisõpingute perioodil, kui stipendiaat täidab teisi stipendiumi
saamise tingimusi (õpib täiskoormusega, ei ületa õppe nominaalaega jne).
10. Sõidustipendium
10.1. Sõidustipendiumi makstakse välisriigi elukohast Eesti õppeasutuse juurde ja tagasi reisimiseks.
Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik stipendiumi saada. Välisriigi elukoha määratluse
aluseks on taotluses toodud elukoha aadress, mida on võimalik kokkuleppel ametiga muuta.
10.2. Sõidustipendiumi makstakse 2 korda aastas. Sõidustipendium kantakse stipendiaadi
pangakontole koos põhistipendiumi esimese ja teise osamaksega.
10.3. Sõidustipendiumi suurus sõltub stipendiaadi elukoha ja Eesti õppeasutuse asukoha vahelisest
distantsist. Vahemaa arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit
http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm.
10.3.1. Kui välisriigi elukoha ja Eesti õppeasutuse vaheline kaugus on kuni 99,99 km (kaasa
arvatud), hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses;
Haridus- ja Noorteamet Leht 3/6
10.3.2. Kui välisriigi elukoha ja Eesti õppeasutuse vaheline kaugus on 100 km või enam,
hüvitatakse kulud ühikuhinna alusel, lähtudes järgnevas tabelis toodud määradest:
Kaugus linnast linna Sõidustipendium
1
(üks suund) edasi-tagasi reisi kohta
1 100 – 499 km 180 eurot
2 500 – 1999 km 275 eurot
3 2000 – 2999 km 360 eurot
4 3000 – 3999 km 530 eurot
5 4000 – 7999 km 820 eurot
6 8000 või enam km 1100 eurot
11. Lisastipendium
11.1. Iga õppeaasta lõpus maksab amet ühekordset lisastipendiumi stipendiaadile, kelle eelmise aasta
keskmine hinne on 4,0 või kõrgem.
11.2. Lisastipendium on võrdne ühe kuu põhistipendiumiga.
12. Elamisloa/viisa riigilõiv ja tervisekindlustus
12.1. Vajaduse korral hüvitatakse stipendiaadile kuludokumentide alusel elamisloa/viisa riigilõiv
(vastavalt riigilõivu määradele) ja tervisekindlustusega seotud kulud (kuni 300 eurot
õppeaastas).
12.2. Tervisekindlustuskulud hüvitatakse kindlustusandja arve alusel stipendiaatidele, kellel ei ole
Eesti Haigekassa kindlustust.
13. Akadeemilise puhkuse ajal, osakoormusega õppe ajal ja üle õppekava nominaalkestuse õppimisel
stipendiumi ei maksta.
ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE
14. Tasemeõppe õppekulud kõrgharidusõppes
14.1. Esimesel õppeaastal õppeasutusele õppekulusid ei maksta, edaspidi hüvitatakse stipendiaadile
õppekulud tema edasijõudmise mahu ja Eesti õppeasutuse õppeteenustasude määrade kohaselt.
14.2. Õppeasutusel on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist, kui stipendiaat ei ole eelnevatel
perioodidel täitnud õppekavakohast õppemahtu.
14.3. Amet hüvitab täitmata jäänud õppemahust kuni 15 EAP maksumuse õppeaasta kohta.
Ülejäänud õppekulud katab stipendiaat omavahenditest. Õppekulusid hüvitatakse ainult
täiskoormusega õppes õppimisel.
15. Tasemeõppe õppekulud kutseõppes
15.1. Kutseõppes õppivad stipendiaadid võivad õppida riigieelarvelisel või riigieelarvevälisel
õppekohal. Riigieelarvelisel kohal õppivate stipendiaatide eest amet õppeasutusele
õppeteenustasu ei maksa. Riigieelarvevälisele õppekohale õppima asumine peab olema
taotluses välja toodud.
15.2. Riigieelarvevälisel õppekohal õppiva stipendiaadi õppekoha baasmaksumus hüvitatakse
õppeasutuse nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Amet hüvitab riigieelarvevälisel
1
Juhul, kui kalkulaatoriga saadud kaugus langeb vahemikku 499-500 km, 1999-2000 km jmt, ümardatakse saadud
tulemus ühikuhinna määramise eel täisarvuni.
Haridus- ja Noorteamet Leht 4/6
õppekohal õppiva stipendiaadi õppekoha baasmaksumuse õppeasutusele pärast stipendiaadi
õpitulemuste esitamist.
16. Keeleõppe õppekulud
16.1. Amet hüvitab keeleõppe stipendiaadi eest õppekulud kursuse läbiviija poolt kehtestatud
hinnakirja alusel, kui mitte enam kui stipendiumi määramise otsuses kinnitatud summas.
Taotlusele peab olema lisatud keeleõppe kursuse õppeplaan ja info maksumuse kohta.
STIPENDIUMI TAOTLEMINE
17. Taotlus tuleb esitada elektroonilise taotlussüsteemi (https://taotlused.edu.ee) kaudu
11. augustiks (taotlemine lukustub 11. augustil kell 23.59 Eesti aja järgi).
18. Taotleja peab tähtajaks esitama ametile järgmised taotlusdokumendid:
18.1. taotlusvorm sh motivatsioonikiri;
18.2. elulookirjeldus (CV);
18.3. Eesti õppeasutusse vastuvõtmist tõendav dokument (tasemeõppe stipendiumile kandideerijad);
18.4. keelekursuse õppeplaan ja maksumust tõendav dokument (keeleõppe stipendiumile
kandideerijad);
18.5. omandatud haridust tõendava dokumendi koopia (diplom koos hinnete lehega) või väljavõte
keskkooli lõpuklassi õpingutulemustest ja koopia eelviimase klassi tunnistusest;
18.6. passi isikuandmete lehe koopia;
18.7. koopia dokumendist, mis tõendab Eesti päritolu (sünnitunnistus, vanemate või vanavanemate
sünnitunnistus vm);
18.8. soovituskiri (Eesti seltsi, kogukonna vm esindajalt, eesti keele või mõne teise aine õpetajalt,
juhendajalt).
19. Dokumendid peavad olema vormistatud kas eesti, inglise või vene keeles. Teistes keeltes esitatud
dokumentidele tuleb lisada ametlik tõlge.
20. Taotlusi tasemeõppes õppimiseks, millele ei ole taotlemistähtajaks lisatud Eesti õppeasutuse
vastuvõtmise kinnitust, menetlusse ei võeta.
21. Dokumendid tuleb laadida skaneerituna taotlussüsteemi. Ametil on õigus kontrollida esitatud
dokumentide vastavust originaalidele ja teha järelepärimisi Eesti õppeasutusele.
22. Taotlusdokumentide nõuetelevastavust (tehniline kontroll) kontrollib stipendiumite ja toetuste büroo
spetsialist, kes teavitab taotlejaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse
nõuetelevastavusest või puudustest 5 tööpäeva jooksul ning vajadusel küsib täiendavaid dokumente,
et kontrollida üleslaetud dokumentide vastavust originaalidele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, ei
saadeta taotlust hindamiskomisjonile ja stipendiumite ja toetuste büroo spetsialist teavitab sellest
taotlejat 10 tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23. Otsus stipendiumi määramise või mittemääramise kohta tehakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates
taotlustähtajast.
TAOTLUSTE HINDAMINE JA VALIK
24. Taotlusi hindab ja stipendiumi ning reservkandidaatide määramise otsuse teeb ameti peadirektori
poolt moodustatud juhtkomisjon (edaspidi komisjon) protokollilise otsusena. Komisjoni kuuluvad
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja väliseestlaste
diasporaa esindajad.
Haridus- ja Noorteamet Leht 5/6
25. Tasemeõppeks stipendiumi määramisel võetakse võrdse osakaaluga arvesse taotleja varasemat
õppeedukust, motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust, ühiskondlikku aktiivsust ja soovituskirja
asjakohasust.
26. Keeleaastaks stipendiumi määramisel võetakse võrdse osakaaluga arvesse taotleja eesti keele oskust,
taotleja motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust ning soovituskirja asjakohasust.
27. Komisjon arvestab paremusjärjestuse koostamisel ka eri paikkondade esindatust stipendiaatide seas
ja õppevaldkondlikku jaotust. Stipendiaate arv sõltub paremusjärjestuse tulemustest ja vooruks
planeeritud eelarvest.
28. Komisjoni otsus määrata taotlejale stipendium kehtib taotluses toodud õppekavale õppima asumisel.
Juhul kui taotleja ei alusta õpinguid stipendiumi määramise otsuses toodud õppekaval, kaotab ta
õiguse stipendiumile. Kui stipendiaat ei ole otsuses nimetatud tähtajaks oma stipendiumi kasutamise
soovi kinnitanud, antakse stipendium paremusjärjestuses järgmisele reservkandidaadile. Kui
stipendiaat kinnitust ei anna, sõlmib amet punktis 33 nimetatud lepingu paremusjärjestuses oleva
järgmise reservkandidaadiga.
STIPENDIUMI KASUTAMISE TINGIMUSED
29. Stipendiaat peab 10 päeva jooksul pärast stipendiumi määramist kinnitama ametile oma soovi Eestisse
õppima asuda.
30. Juhul kui stipendiaat on kinnitanud soovi õppima asuda, tuleb tal arvestada järgmiste kohustustega:
30.1. Stipendiaat peab alustama õpinguid Eestis stipendiumi taotlemise järgse õppeaasta alguses. Kui
stipendiaat ei jõua Eestisse õppeaasta alguseks ja ei esita mõjuvaid põhjuseid mitte jõudmise
kohta, on komisjonil õigus stipendiumi määramine kehtetuks tunnistada.
30.2. Stipendiaat peab asuma õppima valitud õppeasutusse ja lõpetama selle nominaalajaga.
30.3. Stipendiaat peab iga semestri lõpus esitama õppetulemuste väljavõtte. Kui stipendiaat ei ole
täitnud vähemalt 75% õppekavajärgsest õppemahust, võib amet stipendiumi maksmise kuni
võlgnevuste likvideerimiseni peatada.
30.4. Stipendiumi makstakse täiskoormusega õppes õppimisel, osakoormusega õppesse langemisel
peatatakse stipendiumi maksmine.
30.5. Kui stipendiaat katkestab õpingud, võib amet stipendiaadilt aastate jooksul makstud stipendiumi
ja õppeasutusele makstud õppeteenustasu tagasi nõuda välja arvatud juhul, kui õpingute
lõpetamist takistasid tervislikud või temast sõltumatud asjaolud.
30.6. Tasemeõppe stipendiumi stipendiaadil on õigus taotleda akadeemilist puhkust ning õpingute
nominaalaja pikendamist ilma stipendiumi pikenemiseta. Akadeemilise puhkuse ajal ja
pikendatud nominaalajal stipendiumi ei maksta.
30.7. Stipendiaat kohustub ametit teavitama akadeemilisest puhkusest, õppetöö katkestamisest ja
muudest asjaoludest, mis takistavad õpingute nominaalajaga lõpetamist.
30.8. Kui stipendiaat on saanud stipendiumi aja eest, mil ta pole õppetöös osalenud, tuleb tal see tagasi
maksta.
31. Stipendiaadil on õigus õppimise ajal taotleda stipendiumi järgmisel käesoleva juhendi punktis 2.1
nimetatud haridustasemel õppimiseks (v.a doktoriõpe ja keeleõpe). Selleks tuleb esitada ametile
tähtaegne taotlus tavapärases korras.
32. Stipendiaat nimetab igal selleks kohasel võimalusel oma õpingute toetajatena programmi,
ministeeriumi ning ametit.
Haridus- ja Noorteamet Leht 6/6
LEPINGU SÕLMIMINE JA ARUANDLUS
33. Stipendiumi maksmiseks sõlmivad vastuvõttev õppeasutus, stipendiaat ja amet kolmepoolse lepingu.
34. Amet teeb stipendiumimaksed õppetulemuste väljavõtete ja kuludokumentide alusel.
35. Hiljemalt 20. septembriks ja 15. veebruariks on stipendiaat kohustatud esitama eelneva perioodi
õppetulemuste väljavõtte, mille alusel makstakse välja järgmine osa stipendiumist.
STIPENDIUMI KASUTAMISEST TEAVITAMISE KORD
36. Stipendiaatide nimekiri avalikustatakse ameti kodulehel