Kiri

EELNÕU 21.07.2021 Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, mida mitteresident maksab Eestis vähem kui 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul töötamise eesmärgil viibinud ja Eestis viibimise ajal haigestumisest või vigastusest tingitud ravikulude kaitsega tervisekindlustuslepingut omavale mitteresidendile, välja arvatud juhul, kui tasu maksab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident või kui tasu maksab mitteresident Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Šveitsis või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui tasu makstakse mitteresidendile renditöö eest kasutajaettevõttes tulumaksuseaduse § 29 lõike 13 tähenduses.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, “….“ ………………2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2021 (allkirjastatud digitaalselt)  Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga lihtsustatakse nende mitteresidendist tööandjate olukorda, kellel puudub Euroopa Majanduspiirkonnas püsiv tegevuskoht ning kelle mitteresidendist töötaja teeb lühiajaliselt (kuni 183 päeva) tööd Eestis. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks tööandjal kohustus tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning seeläbi kohustus end Eestis registreerida mitteresidendist tööandjana. Seda näiteks ka olukorras, kus mitteresidendist töötaja on lähetatud Eestisse tööd tegema. Samas puudub sellisel tööandjal Eestiga seos, kuna ta ei mõjuta Eesti tööjõuturgu ega osale aktiivselt majanduses, ehk teisisõnu ta ei paku siinsel turul kaupu ega teenuseid. Seega võib kohustust tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning seeläbi mitteresidendist tööandjana registreerida ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Eelnõuga vabastatakse eelnimetatud tingimustele vastav tööandja mõlemast eelmainitud kohustusest. Kuritarvituste vältimiseks on eelnõus ette nähtud kohustus, et mitteresidendist töötajal peab olema Eestisse tulles kehtiv tervisekindlustusleping, mis katab tema ravikulud. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kersti Sügis (e-mail [email protected], telefon 611 3951). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 611 3549). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: - sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 21.04.2021, 13; Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2. Eelnõu on ette valmistatud kiireloomulisena, väljatöötamiskavatsust koostamata, kuna 1. juulil 2020. a jõustunud välismaalaste seaduse muudatuste1 rakendamisel on üles kerkinud nn diginomaadide ehk kolmandatest riikidest pärit mitteresidendist töötajate oma mitteresidendist tööandja heaks Eestis töö tegemise eest makstud töötasu maksustamise küsimused. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga reguleeritakse nn. kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava mitteresidendist tööandja heaks. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks kirjeldatud tööandjal Eestis 1 Välismaalaste seaduse § 625 sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustus ning seeläbi kohustus end Eestis tööandjana registreerida. Lühiajaliselt Eestis viibiv kolmanda riigi töötaja tooks seega enda mitteresidendist tööandjale kaasa kohustuse siin ennast mitteresidendist tööandjaks registreerida, mida võib pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikult koormavaks kohustuseks. Eelnõu kohaselt vabaneks nn kolmandast riigist pärit mitteresidendist tööandja nii sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kui ka tööandjaks registreerimise kohustusest. Kuivõrd välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab, et haiguse või vigastuse korral tema ravikulud tasutakse, siis ei teki riigil isiku suhtes kohustusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 1). Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse SMS § 3 punktiga 19. Muudatuse eesmärgiks on reguleerida töötaja tulu maksustamisel tekkiv olukord, kus kolmandast riigist pärit töötaja teeb lühiajaliselt Eestis tööd kolmanda riigi tööandja heaks. Sellisteks töötajateks võivad olla eeskätt inimesed, kes töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika (nn diginomaadid), aga ka teiste valdkondade töötajad, kes viibivad Eestis lühiajaliselt. Näiteks tasu eest kontserdil või koolitusel esinemine, spordivõistlusel või filmivõtetel osalemine. Siinkohal on oluline märkida, et töötaja ei saa tasu Eesti residendilt. Töötaja tööandja ei tohi olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident ega omada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, sealhulgas Eestis, Šveitsis või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigis püsivat tegevuskohta. Eelnõuga reguleeritakse eeskätt olukorda, mis on võrreldav töölähetuses viibiva töötajaga. Töölähetuses viibib töötaja, kelle tööandja on saatnud täitma kokkulepitud tööülesandeid peamisest töötamise kohast erinevasse kohta, sh välisriiki. Ehkki töö tegemise koht on muutunud, jääb töötaja endiselt alluma tööandja korraldustele ja juhistele. Üldjuhul on töölähetuse puhul tegu lühiajalise välisriigis viibimisega. Paljude töölähetuste korral ei mõjuta inimest töölähetusse saatnud tööandja ega töölähetuses viibiv inimene ise sihtkoha tööjõuturgu ega osale majanduses, kuna ta ei paku kohalikul turul kaupu ega teenuseid. Niisamuti ei teki töölähetuses viibiva inimese kaudu tööandjale enamasti välisriigis püsivat tegevuskohta. Lähtuvalt töölähetuse iseloomust võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua, et teenida siin välja pensioni õigusi. Küll aga võib neil tekkida vajadus kasutada siinseid meditsiiniteenuseid, mistõttu on eelnõus ettenähtud tingimus, et Eestisse saabuval töötajal peab olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude katmise ajutise Eestis viibimise ajal. Eeltoodud põhjustel ei peaks sellise töötaja Eestis viibimine tooma kaasa sotsiaalmaksu tasumise kohustust tema tööandjale. Kuna tööandja ega ka töötaja ei osale siinses majanduses ega tööjõuturul, siis eeltoodust lähtuvalt ei tuleks sotsiaalmaksu objektiks lugeda ka töötaja Eestis lühiajaliselt töötamise ajal saadud tasu. Mitteresidendist töötaja kolmandast riigist pärit mitteresidendist tööandjal tekib Eestis sotsiaalmaksukohustus juhul, kui tema töötaja viibib Eestis töötamise eesmärgil vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. TuMS § 6 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Siiski ei peaks 183 päeva täitumisest tegema järeldust, et isik muutub ainuüksi sellel põhjusel Eesti residendiks. 183 päeva jooksul Eestis viibimine on küll TuMS § 6 alusel üks Eesti residentsuse tekkimise kriteeriumidest, kuid kui mitteresident on Eestis vaid ajutiselt, plaaniga oma koduriiki naasta ning tema kodu ja elulised huvid asuvad teises riigis, jääb ta maksulepingu reeglite kohaselt teise riigi residendiks ning lepinguresidentsust võetakse arvesse ka Eesti tulumaksuseaduse rakendamisel. Maksukohustus palgatulult tekib mitteresidendist töötajal Eestis igal juhul siis, kui ta on Eestis viibinud vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Sel juhul ei ole oluline, kas tema tööandja on resident või mitteresident või kas tema tööandja on kuidagi teisiti Eestiga seotud. Määrav on Eestis töötamise kestus. Seega võib välismaalane, kes viibib Eestis üle 183 päeva, olla jätkuvalt mitteresident ning tema Eestis töötamisest saadud palgatulu maksustatakse Eestis põhjusel, et ta Eestis piisavalt pikaajaliselt töötamise eesmärgil viibis. Olukorras, kus töötajal tekib Eestis maksukohustus, tekib tema tööandjal kohustus ennast Eestis registreerida mitteresidendist tööandjana. Nagu eelnevalt öeldud, reguleeritakse eelnõuga olukorda, kus kolmandast riigist pärit töötaja viibib Eestis, tehes tööd kolmandas riigis tegutseva tööandja heaks. Eelnõu kohaselt maksustatakse sotsiaalmaksuga ka edaspidi töötasu, kui tööandja on Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident või omab nimetatud riikides püsivat tegevuskohta. Sotsiaalkindlustuslepingud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) kehtestavad reeglid, mille põhjal määratakse riik, kelle sotsiaalkindlustusalast õigust piiriüleselt liikuva isiku suhtes kohaldatakse. Reeglina sisaldavad nimetatud lepingud ja määrus võimalust jääda n-ö lähteriigi kindlustatuks ning vabastab tööandja ajutise töö tegemise riigis sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest. Seega sarnaneb kõnealune sotsiaalmaksuvabastus nimetatud lepingutes ja määruses kehtestatud reegliga. Kuna TKindlS § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tasuta töötuskindlustusmakset tasudelt, mis on nimetatud SMS §-s 3, laieneb sotsiaalmaksuseaduse muudatuse jõustumisel maksuvabastus automaatselt ka töötuskindlustusmaksele. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumisest on mitteresident vabastatud, kuna kehtiva KoPS § 6 kohaselt ei saa kohustatud isikuks olla mitteresident. Seega muudatuse jõustumise järgselt on SMS § 3 punktis 19 sätestatud tingimustele vastav, mitteresidendist töötajale makstud tasu vabastatud Eestis kõikidest sotsiaalkindlustusmaksetest. Punkti 19 kohaldamisalast välistatakse Eestis töötavale renditöötajale makstav tasu. Viimastel aastatel on sagenenud trend, kus Eesti tööandjad kasutavad mitteresidendist ettevõtjate teenuseid, kes pakuvad Eesti tööandjatele renditöötajaid. Piirangu eesmärgiks on välistada olukord, kus Eestisse saabunud renditöötajate töötasult ei maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu mittemaksmine tähendaks, et ettevõtted on seeläbi võimelised pakkuma teenust oluliselt madalama hinnaga kui ettevõtjad, kes töötajate töötasult makse tasuvad. See moonutaks ja kahjustaks ausat konkurentsi. Eestil on õigus kehtestada ühetaoline maksukohustus kõigile Eestis töötavatele inimestele ning maksustamisõigust piiravad rahvusvahelised kokkulepped. Tulumaksuseaduse tähenduses loetakse kasutajaettevõtjaks isikut, kelle juures täidab mitteresidendist füüsiline isik tööülesandeid ning kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Sellist isikut käsitatakse mitteresidendist füüsilise isiku tegeliku tööandjana, sest Eestis tööle asunud mitteresident allub kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile, saades temalt töö tegemiseks vajalikud juhised, vahendid ja materjali. Seega on olemas töösuhtele iseloomulik alluvussuhe. Niisamuti otsustab kasutajaettevõtja selle üle, millise kvalifikatsiooni ja kutseoskustega tööjõudu ta vajab, mistõttu on põhjendatud kasutajaettevõtja käsitamine tööandjana. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega muid otseseid või kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine omab mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ja regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6.1 Kavandatav muudatus: sotsiaalmaksuga ei maksustata tasu, mida maksab kolmanda riigi mitteresidendist tööandja, kes ei oma EMP-s püsivat tegevuskohta, mitteresidendist töötajale, kes viibib Eestis töötamise eesmärgil vähem kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul. Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale ja regionaalarengule Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus võib avaldada mõju kolmandast riigist pärit mitteresidendist töötajale. Sihtrühm: Sihtrühmaks on kolmandatest riikidest pärit töötajad ja nende tööandjad, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja kes ei tegutse Eestis mitteresidendist tööandjana. Keeruline on prognoosida välismaalaste hulka, keda antud muudatus hakkab mõjutama. Üheks sihtrühmaks, keda seadusemuudatus mõjutab, on nn diginomaadid. Eesti on esimene riik maailmas, kes pakub viisat kaugtöö eesmärgil, mistõttu puudub võimalus arvestada teiste riikide kogemustega. Siseministeeriumi hinnangul võib maksimaalselt ligikaudu kümnendik e-residente soovida diginomaadina viisat taotleda. 2015. aastal anti välja 7475 e-residendi digi-ID-d, 2016. aastal 8223, 2017. aastal 14 047, 2018. aastal 22 382, 2019.aastal 16 630 ning 2020.aastal 12 957. Kui kümnendik neist sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks potentsiaalseid taotlejaid olla u 1800 inimest aastas. Tegu on siiski ülimalt optimistliku prognoosiga ning esialgu võib sihtrühma pidada väikseks. Mõju ulatus: Mõju ulatus on pigem vähene. Eeldatavalt jääb töötajate hulk, keda seadusemuudatus mõjutab, väikeseks. Sotsiaalmaksu vabastus võib mõjutada töötaja ravi- ja pensionikindlustusalaseid tagatisi. Maksusoodustuse eeltingimuseks on tervisekindlustus- lepingu olemasolu, mis peab katma vähemalt haigestumise ja vigastuse korral tekkivad ravikulud. Seega tervisest tulenevad olulisemad riskid on kaetud. Pensionialaste tagatiste osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole. See sõltub sellest, kas tööandja või töötaja elu- või asukohariigis tasutakse vastavaid makseid või on liitutud pensioniskeemidega. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on vähene. Lähtuvalt töö iseloomust võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua, et teenida siin välja pensionistaaži. Isikul võib siiski tekkida vajadus kasutada siinseid meditsiiniteenuseid. Vähendamaks võimalikku koormust Eesti meditsiinisüsteemile, on eelnõuga ettenähtud tingimus, et Eestisse saabuval töötajal peab olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal. Kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt peab välismaalasel viisa saamiseks olema samuti kehtiv tervisekindlustusleping. Ebasoovitavate mõjude risk: Maksusoodustuse kohaldamise üheks tingimuseks on kehtiv tervisekindlustusleping, mis annab isikule kindluse ravikulude katmiseks ja välistab koormuse Eesti riiklikule ravikindlustussüsteemile. Pensioniks vahendite kogumise osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole, mistõttu ei saa välistada olukorda, et vahendid selleks jäävad kogumata. Kuna tegemist on lühiajalise töötamisega ja võimalik, et töötaja või tööandja elu- või asukohariigis sissemakseid pensioniskeemi ikkagi jätkatakse, on ebasoovitavate mõju risk väike. Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitava mõju risk on maandatud eelnõus olevate tingimuste kaudu. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus mõjutab ettevõtluskeskkonda ning omab eelkõige positiivset mõju riigi majandusele. Muudatusega mõjutatakse positiivselt kolmandatest riikidest pärit kaugtöötajate võimalust Eestis tööd teha. Diginomaadide kontekstis tuleb silmas pidada, et tegemist on isikutega, kes teevad tööd asukohast sõltumata, ent panustavad Eesti majandusse siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste tarbimisega. Sihtrühm: Sihtrühmaks on eeskätt kolmandatest riikidest pärit töötajad ja nende tööandjad, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht. Mõju ulatus: Muudatusega vähendatakse bürokraatiat tööandjale, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht või kes ei tegutse siin mitteresidendist tööandjana, kuid kelle töötaja teeb Eestis tööd. Kui töötaja viibib Eestis töö tegemise eesmärgil vähem kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul, ei kaasne tema tööandjale Eestis mitteresidendist tööandjaks registreerimise kohustust. Seeläbi soodustatakse diginomaadide riiki saabumist. Valdav osa diginomaadidest tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), turunduse, finants- või haridusvaldkonnas. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikseks. Maksusoodustuse saamiseks võib mitteresidendist töötaja Eestis töötamise eesmärgil viibida vähem kui 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul, mis tähendab, et tegu on eeskätt lühiajaliste Eestis viibimistega. Ebasoovitavate mõjude risk: Välistatud ei ole võimalikud skeemid tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmiseks, ent seda võib hinnata väheseks. Eestisse töö tegemise eesmärgil saabumiseks peab inimesel olema viisa ning kehtiv tervisekindlustusleping. Need tingimused vähendavad võimalikku kuritarvituste tõenäosust. Ebasoovitavate mõjude risk on seega pigem väike. Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna mõju sihtrühm ja sagedus on väike. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele- mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Kuna Eestis töö tegemine muutub atraktiivsemaks ja tingimused paindlikumaks, võib eeldada teatavat mõju viisataotlusi menetlevate asutuste töökorraldusele. Niisamuti võib eeldada vähest koormuse kasvu maksumaksjate nõustamise osas maksuhaldurile. Sihtrühm: Mõjutab nii konsulite kui ka PPA halduskoormust, vähesel määral ka Maksu- ja Tolliametit. Sihtrühma suurust võib hinnata väikseks. Mõju ulatus: Ei ole oodata olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna ka praegu on välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse tulekuks viisat. Arvestades viisataotlejate üldarvu, suurendavad diginomaadid viisataotlejate arvu väga vähe. Kuna diginomaade on vähe, siis võib eeldada, et nende nõustamine ei avalda maksuhaldurile suurt koormust. Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd diginomaadide eeldatav hulk jääb pigem väikseks, ei ole ka mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike ning ebasoovitava mõju riski ei tuvastatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Esialgse hinnangu kohaselt olulist negatiivset mõju eelarvele ei prognoosita. Oodata ei ole suurt mõju riigiasutustele ja nende töökoormusele. 8. Rakendusaktid Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja EVEA-le. 21.07.2021  Ministeeriumid Meie 04.08.2021 nr 1.1-10.1/5650-1 Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister rahandusministri ülesannetes Lisad: 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu 2. Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu juurde Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit Kersti Sügis 611 3951 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0973 - Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f55e1bf-4aec-407e-93a3-b256a386218c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f55e1bf-4aec-407e-93a3-b256a386218c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main