Vastus pöördumisele

Lp Sten Karik Teie 15.07.2021 MINU CLOTHING OÜ Meie 01.08.2021 nr 1-7/1570-3 Vastus taotluse nr 7-17/3579 otsuse vaidlustamise ja menetluse uuendamise avaldusele Lugupeetud Sten Karik Soovisite vaidlustada taotlusvooru „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ esitatud taotluse nr 7-17/3579 kohta tehtud otsuse ning saata taotluse uuele hindamisele. Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole menetluse uuendamine haldusmenetluse seaduse § 44 mõistes põhjendatud, sest ei ole ilmnenud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud taotlejale haldusmenetluse ajal teada, ning puuduvad ka muud seaduses nimetatud alused. Märgite oma avalduses: „Lisaks ei soovitud algselt, et lisaksime omafinantseeringu projektile, vaid keskenduksime toetuse osale, mis sel aastal plaanis ära teha. Tegelikkuses nagu oli ka äriplaanist näha, oli kogu projekt tehtud suuremale summale ja ajaliselt siis aasta peale, mitte aasta lõpuni ning millest ülejäänud osa kataksime ise.“ Taotlusvoorus ei olnud omafinantseeringu olemasolu toetuse eraldamise eeltingimus. Omafinantseering võis olla vajalik siis, kui ümberkorraldus sisaldas määruse mõistes mitteabikõlblikke kulusid ja/või ümberkorralduse maht ületas summat, mida maksimaalselt taotleda sai (st 200 000 eurot). Seda, kas konkreetse taotluse puhul oli see vajalik või mitte, ei saanud Kultuuriministeerium hinnata enne, kui taotlus oli esitatud ning kõik asjaolud teada. Teie ja ka teiste taotlejate nõustamisel enne taotluse esitamist rõhutati, et ümberkorraldus peab olema lõpule viidud 2021. aasta jooksul. Kultuuriministri 11. mai 2021. aasta määruse nr 17 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks“ (edaspidi määrus) § 3 lõike 1 kohaselt anti toetust tegevusele, mille raames korraldatakse ümber kultuurikorraldaja tegevus, toode ja/või teenus selliselt, et see muutuks tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Määruse § 5 kohaselt peab tegevuste abikõlblikkuse periood vastama määruse §-s 8 sätestatud tingimustele, st ei või olla pikem kui 31. detsember 2021. Seega peab ümberkorraldus olema abikõlblikkuse perioodi jooksul selgelt piiritletud tegevuste ja ressurssidega lõpule viidud, sest vastasel juhul ei oleks võimalik saavutada eesmärki, et taotleja pikaajaline elujõulisus on tagatud. Teie taotlusele lisatud äriplaanis on lk 29 kirjas, et ettevõte vajab 2021. aastal umbes 300 000 eurot, et finantseerida ettevõtte kasvu. Kuna taotletav summa saab maksimaalselt olla 200 000 eurot, siis järelikult on eesmärkide saavutamisest puudu ca 100 000 eurot, mille allikas ei selgunud ei äriplaanist ega taotlusest. Kui väidate nüüd, et see osa kaetakse järgmisel aastal, siis järelikult ei saa ümberkorraldus olla ellu viidud 2021. aasta jooksul. Isegi juhul, kui tagaksite 100 000 eurose omafinantseeringu 2021. aasta jooksul, ei muuda see asjaolu, et toetuse kasutamise eelarve on taotluses väga üldsõnaline, mis oli teine sisuline põhjendus taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel. Pole selge, kuidas on taotluses toodud erinevad eelarveread hinnastatud. Summad paistavad ülepaisutatud ja eelarveread osaliselt tegevusi dubleerivad. Selle kohta ei anna lisainfot ka Teie poolt hiljem saadetud Exceli tabel (seda ei olnud algse taotluse juures). Vastupidi, Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 see fail tekitab rohkem segadust ja küsimusi, sest numbrid ja ajakava ei ole vastavuses taotluses toodud infoga. Tabeli töölehelt „CapEx & Financing“ ega ka muudelt töölehtedelt ei loe välja, millisteks kuludeks oli mõeldud taotletud 200 000 eurot kasutada. Tabeli järgi on ka osa kulusid juba tehtud, st väljapool taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi algust, milleks oli taotluse esitamise kuupäev ehk 4. juuni. Lisaks kirjutate avalduses: „Algselt avalduse koostamise ajal küsisime mitmeid kordi üle, mida soovitakse ning järgisime juhiseid mis meile öeldi – sooviti kokkuvõtvalt kulutusi ning hiljem küsitakse lisamaterjalid juurde. Reaalsuses kahjuks seda keegi ei küsinud, otsust tehti väga rutates ning kõik väljatoodud põhjused olid tegelikkuses põhjendatud ja väga selgelt ka olemas. /…/ Varasema kogemuse põhjal alati küsitakse lisamaterjale, kui miskid küsimused tekivad, hetkel aga küsimuste tekkimisel märgiti see puuduseks. Lisaks sellele, et tegelikkuses seda puudust ei eksisteerinud, kuna öeldi algselt meile, et seda infot ei ole vaja lisada ning eraldi äriplaanis oli kõik info viitena samuti olemas, mille põhjal ju ka kogu plaan koostati.“ Hindamismetoodikas on hindamiskriteeriumi nr 3 (eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus) juures välja toodud, et taotlusest peab selguma, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud. See tähendab, et taotleja peab juba taotlust koostades olema piisavalt põhjalik ja vajaliku info ise esitama ning mitte jääma lootma võimalusele, et toetuse andja küsib taotluse menetlemise käigus selgitusi või lisainformatsiooni. Hindamismetoodika oli kõigile taotlejatele varem teada. Kultuuriministeerium ei ole ühelgi taotlejal soovitanud esitada poolikut taotlust. Väitsite enne taotluse esitamist toimunud nõustamise käigus, et kogu info on detailselt olemas äriplaanis. Sellest ka Kultuuriministeeriumi soovitus, et äriplaanis olevat infot ei ole vaja taotlusse ümber kirjutada. Tegelikkuses ei olnud aga äriplaan ümberkorralduse eelarve osas piisavalt detailne. Seda asjaolu ei olnud võimalik Kultuuriministeeriumil enne taotluse esitamist teada. Kultuuriministeerium küsis selle taotlusvooru puhul taotlejatelt lisainfot vaid juhul, kui taotluses olid konkreetsed vormilised puudused, mis ei võimaldanud taotlust hinnata. St et ainult siis, kui taotluses oli mingi info puudu, mitte siis, kui info esitamise detailsusaste oli nõrk või keskpärane. Kuna vooru esitatud taotluste hulk oli väga suur nii arvuliselt kui ka taotletava summa osas ning abikõlblikkuse periood väga lühike, siis ei olnud põhjendatud võimaldada taotlejatel hiljem oma taotlust sisulises mõttes detailsemaks ja paremaks kirjutada. See ei oleks muutnud asjaolu, et väga suur osa positiivse hinnangu saanud taotlustest oleks ikkagi jäänud ilma toetuseta, sest taotlusvooru eelarve ei olnud piisavalt suur. Küll aga oleks see kaasa toonud taotluste menetlemise perioodi ebamõistliku pikenemise ning seadnud ohtu tegevuste elluviimise abikõlblikkuse perioodi jooksul. Hindamismetoodika järgi oleks veel toetust väärinud kõik need ümberkorralduste ideed, mis said koondhindeks vähemalt 2,50 ning mille puhul ühtegi neljast hindamiskriteeriumist ei hinnatud hindega alla 2,00. Selleks oleks pidanud taotlusvooru eelarve olema 7,63 miljoni euro võrra suurem. Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et vaiet ei saa esitada sellise haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg 1 kohaselt Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kui Te ei nõustu Teie taotluse kohta tehtud rahuldamata jätmise otsusega, siis on Teil õigus esitada kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 2 kohaselt Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavakstegemisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Marju Reismaa 628 2335 [email protected]