EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1049 - Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d057e9ae-db4d-4bee-85be-6e30e7e5222b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d057e9ae-db4d-4bee-85be-6e30e7e5222b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
30.08.2021 nr 1-4/21/4212
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse
nr 3 „Navesti ja Papioru maastikukaitsealade
kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste
kinnitamine” muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mis
käsitleb Navesti maastikukaitseala nime ja kaitsekorra muutmist ning Vabariigi Valitsuse
6. jaanuari 1998. a määruse nr 3 „Navesti ja Papioru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning
välispiiri kirjelduste kinnitamine” punkti 1 alapunktide 1 ja 2 kehtetuks tunnistamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Vanaõue MKA kaart
Meelis Suurkask, 516 4997
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vanaõue maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on:
1) kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja
looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning
tasakaalustatud keskkonnakasutusele;
2) kaitsta kaitsealuseid liike kanakulli (Accipiter gentilis) metsist (Tetrao urogallus) ja
kevad-ristmadarat (Cruciata glabra) ning nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva
määrusega sätestatud erisustega.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Sakala tee piiranguvöönd;
2) Vanaõue piiranguvöönd.
§ 6. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Sakala tee piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale
iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele, samuti
tagada kaitseala eesmärgiks oleva linnuliigi pesitsusaegne häirimatus ja elupaiga kaitse ning
kaitsealuse taimeliigi kasvukoha kaitse.
(2) Vanaõue piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale
iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
§ 7. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud.
(3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud kohas ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata
ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga
sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud
töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) puhtpuistute kujundamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
5) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine;
6) lageraie Vanaõue piiranguvööndis kuni 1 ha suuruse langina;
7) aegjärkne ja häilraie Vanaõue piiranguvööndis kuni 2 ha suuruse langina.
(6) Raiete tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1) Sakala tee piiranguvööndis on metsatööd lubatud 15. augustist 28. veebruarini;
2) elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb Vanaõue piiranguvööndis jätta raielangile hektari
kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit säilikupuid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks;
3) uuendusraie käigus ei tohi üle 75-aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal langeda
alla 50% katastriüksuse metsamaa pindalast.
§ 8. Vajalik tegevus
Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine
ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
§ 9. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) energiapuistute rajamine;
3) uuendusraie Sakala tee piiranguvööndis.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 10. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 12. Kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruses nr 3 „Navesti ja Papioru maastikukaitsealade
kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: “Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskirja ning
välispiiri kirjelduse kinnitamine”;
2) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) punktist 21 jäetakse välja sõnad “Navesti ja”.
§ 13. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/902
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on
esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 14. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1990. aastast, kui Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a
määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustati Navesti orundi luidete kaitseala (tühistatud).
Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ
moodustati Navesti maastikukaitseala. Kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega
nr 3 „Navesti ja Papioru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”.
2
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
3
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Vanaõue maastikukaitseala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, korrigeeritakse kaitseala välispiiri ning
nimetatakse kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks
Vanaõue maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas
Kootsi ja Vihi külas. Kuni antud määruseni kandis kaitseala Navesti maastikukaitseala nime,
kohanimenõukogu ettepanekul nimetatakse kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1990. aastast, kui Viljandi Maakonnavalitsuse
21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustati Navesti
orundi luidete kaitseala. Kaitseala kaitsekorda uuendati kui Viljandi Maakonnavalitsuse
9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ
moodustati Navesti maastikukaitseala. Navesti maastikukaitseala välispiir ja kehtiv kaitse-
eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 3 „Navesti ja Papioru
maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade
ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitsekord seni, kuni kehtestatakse
looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala,
vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala kaitse-
eesmärke ja kaitsekorda. Kaitse-eeskirja uuendamine on vajalik, et viia kaitsekord kooskõlla
kehtivate õigusaktidega ning kaitseala piirijoone kulgemine viia vastavusse uuenenud
kaardimaterjaliga. Vajalik on kaitseala ümbertsoneerimine nii, et väärtuslikud pinnavormid ja
kaitsealuse liigi elupaik jääksid eraldi piiranguvööndisse. Kaitsekorra uuendamine tagab
väärtusliku maastiku, elupaikade ja kaitsealuse liigi kaitse ning võimaldab kogu kaitseala
sobivalt majandada.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust,
looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud
looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-
post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e-post
[email protected]) ja
Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Kristel Raamat (tel 646 4045, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-
post
[email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku,
Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja
elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusel. Samuti on eesmärk kaitsta II
kaitsekategooria liike kanakulli (Accipiter gentilis), metsist (Tetrao urogallus) ja kevad-
ristmadarat (Cruciata glabra) ning nende elupaiku.
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev
kohustus Kaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus
ja haruldus.
Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid
Looduse mitmekesisus ja elupaigad
Suuremal osa Vanaõue maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Metsakoosluste
puhul on Vanaõue maastikukaitsealal valdavalt tegemist mustika ja pohla kasvukohatüübiga
ehk palumetsaga. Luidetevahelistes lohkudes ja luidete servaaladel kasvab rabastuvat metsa.
Luidetel valitseb puurindes mänd, luidetevahelistes lohkudes ja luidete servaaladel lisanduvad
kuusk ja lehtpuud. Vanaõue maastikukaitsealal on palumetsad levinud 78 ha suurusel alal,
rabastuvad metsad 24 ha ja laanemetsad 18 ha suurusel alal. Puistu on tugevalt mõjutatud
kaitseala läbivatest radadest ja metsade majandamisest. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja
üle 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa pindalast. Vanemate puistudega metsaeraldiste
vanus ulatub üle 140 aasta.
Lisaks maastikuvaadete kujundamisele on metsaökosüsteemil oluline roll ka liigilise
mitmekesisuse hoidjana. Kuna väljakujunenud metsakooslustes on liikide mitmekesisus noorte
ja keskealiste metsadega võrreldes üldjuhul suurem, on vanad metsakooslused väärtuslikumad.
Vanades metsades on hulk liike, mis inimtegevuse tulemusena hävivad, kuid millel on oluline
roll metsa aineringes: puitu lagundavad seened, putukad, samblad, samblikud jt. (Laas, E. jt.
2011. Metsamajanduse alused). Teatud liikide säilimine sõltub suurel määral vanade ja
suuremõõtmeliste puude olemasolust. Kui metsa ei majandata, kasvavad puud vanuseni, mis
ületab tunduvalt tulundusmetsa puude vanuse. Vanade, surevate ja surnud puude eluvormid,
nišid ja struktuur on märkimisväärselt mitmekesisem noorte puude omast. Enamik metsade
taime- ja loomaliike on kohastunud või isegi spetsialiseerunud metsade arengu hilisemates
staadiumides kujunevatele elupaikadele (Andersson, L. jt. 2003. Vääriselupaikade inventuur
Eestis 1999–2002).
Metsakooslusi ohustab metsade liigne raiumine ja tormikahjustused. Ohutegureid leevendavaid
meetmeid on selgitatud punktis 2.5.2.3.
Vanaõue maastikukaitsealal leidub 0,9 ha aruniitu. See niidukooslus on osa looduslikust
mitmekesisusest, kuigi selle pindala on suhteliselt väike. Selleks et niidukooslus püsiks, tuleb
niiduala korrapäraselt võsast ja noortest puudest puhastada. Niidukoosluse väärtus seisneb
liigilises ja maastikulises mitmekesisuses ning avatud maastikuvaadetes. Niidukooslust eraldi
kaitse-eesmärgiks ei seata.
2
Kanakull
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis väikesearvuline ja hajusalt levinud haudelind, kelle
arvukus on viimase kahekümne aastaga väga oluliselt (enam kui kaks korda) vähenenud.
Kanakull on II kaitsekategooria liik ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt
ohulähedane (NT) liik. 2019. aasta seisuga on keskkonnaregistri andmetel Vanaõue
maastikukaitsealal arvel üks kanakulli pesapaik.
Kanakulli ohustavad lageraied, metsade vanuse muutumine, sealhulgas on suur ohutegur
vanade metsade ja suurte puude kadumine. Õnneks Eesti kanakulliasurkonnale kriitilise
tähtsusega ohutegureid tänapäeval ei ole. Suureks ohuteguriks on pesapaikade hävimine, kuna
metsade majandamisel on ette näha metsade fragmenteerumine, vanade metsafragmentide
pindala vähenemine ning noorte metsade osa suurenemine. Pesitsusaegne häirimine on
asurkonnale väiksema mõjuga ning seda võib lugeda keskmise tähtsusega ohuteguriks (Väli,
Ü. Ja Tuule, A. 2015. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava).
Metsis
Metsis (Tetrao urogallus) on levinud ühtlaselt Euraasia boreaalsetes metsades Skandinaaviast
kuni Ida-Siberini. Levila edelaosas Lääne- ja Kesk-Euroopas on levik fragmenteerunud
peamiselt mägedes asuvate põliste metsade kohatise paiknemise, aga ka elupaikade kadumise
tõttu. Arvukuse oluline vähenemine Lääne- ja Kesk-Euroopas on viinud metsise lokaalse
väljasuremiseni ning enamik säilinud populatsioonidest on väikesed (alla 200 isendi) ja
tõenäoliselt sattunud isolatsiooni. Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt
3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km
kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid,
kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Mänguala suuruseks on Eestis
hinnatud 12−67 ha. Pesa võib paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda
hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse toitumispaika. Pesakonnaga emaslinnud
eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus puhmarindes domineerib mustikas. Talvel
eelistavad metsised vanu, üle saja-aastaseid männikuid. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on
kohalik asurkond ohualtis seisundis ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel II
kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on metsisekukkede arvukus 1980. aastate alguse
2000−3000 isendilt langenud umbes 1100−1200 isendini. Euroopas on pesitseva asurkonna
suuruseks hinnatud (2012) 0,76−1 miljonit paari (25-49% globaalsest arvukusest) ning üldist
trendi hinnatakse kahanevaks. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks
hinnatud 300 000 – 430 000 paari ning arvukust mõõdukalt kahanevaks (10−50%). Boreaalsetes
metsades on leitud metsisemängude piirkonnas suurem liigirikkus metsalindude ja imetajate
seas ning seetõttu toimib metsis teiste liikide suhtes katusliigina. Metsist ohustavad peamiselt
elupaikade killustumine ja kadumine, elupaiga kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul ning
kisklus. Metsise elupaikades peab oluliselt piirama ja suunama metsamajanduslikku tegevust
Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus, ohutegurite kriitilise
mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta tulenev rahvusvaheline kohustus.
Vanaõue maastikukaitsealal on teada metsisemäng 2018 aastast. Mängus mängib 2-3 kukke.
Metsisemängu ala jääb Sakala tee piiranguvööndisse. Arvestades metsise paiksust, sõltub
metsise käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist ning kisklus-(eeskätt väikekiskjad
rebane ja metsnugis ning lisaks metssiga) survest. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse
elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning
nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu
3
ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Elupaikade kadu
potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool kaitsvaid metsise elupaiku) ja
inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega ohuteguriks (Randla, T. koostaja. 2015
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava).
Kevad-ristmadar
Kevad-ristmadar (Cruciata glabra) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja tegemist on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku ohustatud liigiga. Eestis on registreeritud kaks liigi
leiukohta: Vanaõue maastikukaitsealal ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Kevad-ristmadar
kasvab kuivemates hõredates metsades ja teeservades ning eelistab liivast pinnast. Liigi arvukus
Eestis kõigub. Vanaõue maastikukaitseala kevad-ristmadara kasvukoht on olnud aja jooksul
erineva suurusega, kuid kaardimaterjalide analüüsimisel ilmneb kasvukoha kaardistamise
ebatäpsus ja pindala arvutamise metoodika erinevus. Laias laastus võib visuaalse vaatluse
alusel väita, et liigi kasvukoht on olnud suhteliselt stabiilne või viimastel aastatel kergelt
laienev.
Kevad-ristmadara peamised ohutegurid on avamaade võsastumine niitmise või karjatamise
katkemisel, tallamine ja ülemäärane inimtegevus (eElurikkus, 2017). Vanaõue
maastikukaitsealal kasvab kevad-ristmadar lagedatel teepervedel ja metsaveeres, kus rohu kasv
on suhteliselt madal. Kevad-ristmadar kasvab ka hõreda vähese alusmetsaga metsa all. Kevad-
ristmadara kasvuala säilimiseks on oluline säilitada vanametsa turvet ja vajaduse korral
likvideerida alusmetsa (kuuse järelkasvu). Soovitavad ei ole korraga suureulatuslikud
muutused.
Kaitseala külastuskoormusest ja tallamisest tulenevaid kevad-ristmadara kasvuala kahjustusi ei
ole täheldatud. Puudub vajadus täiendavate külastuspiirangute seadmiseks. Soovitav on mitte
korraldada rahvarohkeid üritusi liigi kasvukohas. Kevad-ristmadarat kasvukoht jääb Sakala tee
piiranguvööndisse.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Vanaõue maastikukaitseala kaitse all hoidmine
oluline haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Praegu on teada, et kaitsealal
kasvad III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid suur-käopõll (Listera ovata) ja karukold
(Lycopodium clavatum). Samas pole nende liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik,
kuna eesmärgiks seatavate elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
kaudselt ka nimetatud liikide kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud
kaitse-eesmärgina loetletud koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse
kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus. Kaitseala kaitse-
eesmärgiks on seatud need kooslused, mille kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa
seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel
sisustatakse kaitsealuste liikide kaitset (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse
kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud
tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada,
et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega.
Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga
nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv
pikaajaline säilimine nende levikualal. Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala
valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas
esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
4
Ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus
Vanaõue luiteliste pinnavormide maastik
Vanaõue maastikukaitseala tuumiku moodustavad Vanaõue luitelised pinnavormid. Vanaõue
luited on tuuletekkelised pinnavormid, mis levivad Navesti jõest lääne poole 2,2 km pikkuse
loode-kagusuunalise vööndina. Luidete suhtelise kõrgusega kuni 14 m. Luiteid katab
palumännik ja luidetevahelistes nõgudes kasvavad soisemad metsad. Luidestiku lõunaosas on
luidete vahel suletud 4 ha suurune raba.
Maastik on inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning
vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb
ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Maastik on tervik, mille
looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos. Pärandmaastikuks peetakse mingi piirkonna
jaoks iseloomulikku maastikku, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud
ühistegevusel. Pärandkultuurmaastik on keskkond, mille on ühiselt kujundanud elutu ja
elusloodus, hõlmates pärandkooslusi, kultuuripärandit ning pärimuskultuuri.
Viljandi maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimusedˮ alusel asub Vanaõue maastikukaitseala kohaliku tähtsusega maastikul –
maastik Navesti org Kootsi jaVihi küla vahel. Tegemist on kohaliku väärtusliku alaga Põhja-
Viljandimaal, mis on juba pikka aega olnud populaarne puhkemaastik. Tüübilt on tegemist
loodusmaastikuga ja paigaga, mis seostub ajaloosündmusega või omab muud sümboolset
tähendust (Viljandimaa väärtuslikud maastikud, 2004).
Paiga kultuurilis-ajaloolist väärtust tõstab säilinud metsatee, mida mööda Carl Robert Jakobson
käis Kurgjalt Viljandisse, et toimetada ajalehte Sakala. Tänapäeval kulgeb sellel metsateel
Sakala tee matkarada. Matkarajalt avanevad vaated Vanaõue luidetele.
Vanaõue maastikukaitseala on loodud pinnavormide kaitseks. Kaitseala peamiseks kaitse-
eesmärgiks on maastiku üldilme ja pinnavormide säilimine. Nimetatud kaitse-eesmärgi
saavutamine on tihedalt seotud maastikul paiknevate taimekoosluste ja elupaikade kaitsega
ning nende säilitamisega. Samas vajab maastikuvaadete säilimine metsa- ja niiduelupaikade
majandamist ja maastikuvaadete hooldamist.
Rekreatsiooniala
Vanaõue maastikukaitseala on olnud traditsiooniliselt oluline Suure-Jaani linnarahva ja
piirkonna inimeste puhkeala, marja- ja seenemets. Maastikukaitseala luitestikku läbib RMK
Sakala tee matkarada ja matkaraja ääres asub Luite lõkkekoht. Vanaõue maastikukaitseala
eesmärk on aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning
tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitseala kaitsekorda püütakse kujundada nii, et
saavutada tasakaal puhkemajanduse vajaduste ja kaitseala esteetiliste ja loodusväärtuste vahel.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Vanaõue maastikukaitseala on 1990. aastast kaitse all olnud ala. Kaitsealal on oluline tähtsus
piirkonna omapärase maastiku, Vanaõue luiteliste pinnavormide ja looduse mitmekesisuse
säilimisel ning säästva puhkemajanduse ja tasakaalustatud keskkonnakasutuse edendamisel.
Ala on jätkuvalt puhkemajanduslikus kasutuses ning kuna eelmises peatükis mainitud
ohutegurid on endiselt aktuaalsed, siis on otstarbekas kaitset jätkata. Peaasjalikult nii raiete kui
5
ka ehitustegevuse ja kaevandamise negatiivse mõju ärahoidmiseks pole tõhusamat viisi kui
kaitse jätkamine. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse
kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega.
Kaitseala territooriumist moodustavad metsakooslused 96%. Vanaõue maastikukaitsealal on
palumetsad levinud 78 ha suurusel alal, rabastuvad metsad 24 ha ja laanemetsad 18 ha suurusel
alal. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja üle 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa
pindalast. Vanemate puistudega metsaeraldiste vanus ulatub üle 140 aasta.
Vanaõue maastikukaitsealal asuvad Vanaõue luitelised pinnavormid, mis levivad Navesti jõest
lääne poole 2,2 km pikkuse loode-kagusuunalise vööndina, luidete absoluutne kõrgus on kuni
47 m ja suhtelise kõrgus kuni 14 m. Luited on inimtegevusest vähe mõjutatud. Luiteahelik on
tekkinud kunagise Balti jääpaisjärve taandumisel ning omab suurt teaduslikku tähtsust ja
rekreatiivset väärtust.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks valiti maastikukaitseala, kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on
omapäraste pinnavormide, maastiku ja metsakoosluste kaitse. Maastikukaitseala on kaitseala
maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole
hoiuala sobiv. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme vajaliku piirangu rakendamist
(nt ehitamine, metsade majandamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi
elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu see ei sobi maastiku kaitseks.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt
mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte
(ojad ja jõed, teed, metsa-põllu kõlvikupiirid, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on
kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri
andmeid.
2019. aasta seisuga on keskkonnaregistri andmetel Vanaõue maastikukaitseala pindala 168,8
ha. Pärast välispiiri korrigeerimist on kaitseala pindala 169,7 ha. Kaitseala muutub 0,9 ha
suuremaks.Välispiiri korrigeeritakse vastavalt uuenenud kaardimaterjalile. Kaitseala pindalast
moodustab riigimaa 113,8 ha (s.o 67%) ja eramaa 55,9 ha (s.o 33%, 11 katastriüksust).
Kaitseala välispiir kulgeb kaitseala lääneservas mööda metsasihi servas oleva kraavi
kaitsealapoolset serva ning teeb metsasihtide ristumiskohas kaasa kraavilooke. Kaitseala
põhjaservas kulgeb piir mööda gaasitrassi sihi kaitsealapoolset serva (mööda mõttelist sirget
punktide 58,60206374°, 25,32721200° ja 58,60241177°, 25,3328901°vahel) ja edasi mööda
kraavide ja sihtide kaitsealapoolset serva kuni Maltsaare ojani. Edasi kulgeb piir mööda
Maltsaare oja kaitsealapoolset serva kuni Mudiste–Suure-Jaani–Vändra maantee
katastriüksuseni. Edasi kulgeb piir mööda maantee katastriüksuse piiri kuni katastriüksuse
75901:001:0672 lääneservas asuva metsa servani (kõlvikupiirini). Edasi kulgeb piir põhja poole
6
mööda metsa kõlvikupiiri kuni elektriliini sihini. Seejärel kulgeb piir metsakõlviku nurgast
põiki üle elektriliini sihi teisel pool elektriliini sihti asuva metsasihi kaitsealapoolse nurgani.
Teisel poolel elektriliini sihti jookseb piir esialgu põhjapoole mööda kraavi kaitseala poolset
serva kuni ristumiseni metsasihiga. Sealt edasi mööda metsasihi servas olevat katastripiiri kuni
välispiiri alguspunktini.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale on kaitseala tsoneeritud kahte piiranguvööndisse,
Vanaõue ja Sakala tee piiranguvööndisse. Kaks piiranguvööndit on moodustatud metsade
majandamise erisuste pärast. Metsade majandamise erisused tulenevad külastuskorralduslikest
vajadusest kanakulli elupaiga ja metsise mänguala kaitsest.
Sakala tee piiranguvööndi pindala on 83,2 ha. Piiranguvöönd on piiritletud nii, et vööndisse
jäävad Sakala tee matkaraja äärsed alad 150 meetri kauguseni tee telgjoonest, kanakulli
pesapaiga ja metsisemängu ümbrus. Sakala tee piiranguvööndi eesmärk on kaitsta, säilitada ja
tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust.
Samuti on eesmärk aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ja
tasakaalustatud keskkonnakasutusele ning tagada kanakulli, metsise ja kevad-ristmadara
elupaikade kaitse. Piiranguvööndi kaitsekorra erisus tuleneb soovist säilitada matkatee
ümbruses puhkemetsa ja vältida lageraiet.
Sakala tee piiranguvööndi koosseisu kuuluvad katastriüksuste Elevere-Juhani 75901:001:0027,
Jaagu-Ruudu 75901:001:0773, Sakala-Tamme 75901:002:1122, Tamme-Eichfeldti
75901:002:0200 ja Vastemõisa metskond 55 75901:001:0010 kaitseala koosseisu jäävad alad
täies ulatuses ning katastriüksuste Tahkesoo 75901:001:0045, Jõekääru 75901:002:0642,
Liivaku 75901:002:0752, Vastemõisa metskond 23 75901:002:7207 ja Vastemõisa metskond
15 75901:001:6306 kaitseala koosseisu jäävad maad Sakala tee matkaraja (metsatee) keskteljest
150 meetri kauguseni.
Vanaõue piiranguvööndi pindala on 86,5 ha. Vanaõue piiranguvööndi eesmärk on kaitsta,
säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue orundi luiteid ja looduse
mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning
tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Vanaõue piiranguvöönd koosneb kolmest osast ja on
piiritletud kaitseala välispiiri ja Sakala tee piiranguvööndiga.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvate loodusväärtustega
(keskkonnaregister) ja Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo
spetsialistide välitöödel saadud infoga. Praegu kehtib alal 1998. a kinnitatud kaitse-eeskiri, mis
vastavalt LKS § 91 lg 1 kehtib kuni 2023. aasta 1. maini. Olemasolevat kaitseala välispiiri
korrigeeritakse uuenenud kaardimaterjali kohaselt ning täpsustatakse kaitse-eesmärke.
Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning
võimaldab kogu kaitseala sobivalt majandada. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale
kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
elupaikade ja liikide soodsa seisundi ning maastiku säilimise ja on proportsionaalne
7
saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise
ja kaitseväärtuste säilimise.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava
tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside
kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja
sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53
ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust
piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine.
Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi
saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele
tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,
kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Vastavalt kaitsekorra eripärale, majandustegevuse piiramise astmele ja asukohale on kaitseala
tsoneeritud kahte piiranguvööndisse, Sakala tee ja Vanaõue piiranguvööndisse.
Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega
kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 3 „Navesti ja Papioru
maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” punkti 1
alapunktid 1 ja 2.
Käesolev kaitse-eeskiri ei reguleeri pilliroo ega adru varumist, ujuvvahenditega sõitmist ja
kalapüüki, kuna kaitsealal ei ole adru ega pilliroogu ning puuduvad veekogud, kus
ujuvvahendiga sõita ja püüda kala. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri ja paadisilla
püstitamist või laiendamist kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide
randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda ning kaitsealal puuduvad veekogud,
kuhu rajada paadisilda.
2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.2.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Sakala tee piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale
iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele, samuti
tagada kaitseala eesmärgiks oleva linnuliigi pesitsusaegne häirimatus ja elupaiga kaitse ning
kaitsealuse taimeliigi kasvukoha kaitse.
8
Vanaõue piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale
iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
2.5.2.2. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid
metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole
piiratud, kuna tegemist on olulise puhkealaga. Kaitseala pinnas ja kooslused on
külastuskoormusele suhteliselt vastupidavad ning vajaduse korral külastuskorralduslike
meetmete rakendamisel ei kahjusta kaitseala külastamine kaitseala kaitse-eesmärkide
saavutamist. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei
ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituseks
ettevalmistatud kohas ürituse korraldamiseks piiranguid ei seata. Selleks et vältida pinnase ja
koosluste kahjustamist, on suurema osalejate arvuga rahvaürituse korraldamiseks selleks
ettevalmistamata kohas vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja saab oma
kaalutlusõigusega hinnata rahvaürituse planeeritavat mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi
meetmete rakendamiseks, et ebasoovitavat mõju vältida.
Kaitseala väiksuse ja tuleohtliku taimestiku tõttu on alal telkimine ja lõkke tegemine lubatud
kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine. Kaitsealal puuduvad liigid, keda jahipidamine kahjustaks.
Jahipidamise lubamine tähendab, et jahipidamine kaitsealal toimub jahiseaduse ja
jahipidamiseeskirjas sätestatud reeglite kohaselt. Need reeglid on piisavad ka looduskaitseliste
eesmärkide täitmiseks.
Selleks et vältida ebasoovitavat metsloomade kogunemist kaitsealal ja haiguste levikut, on
kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud jahiulukeid lisasööta.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92
lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud
rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses
sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel
liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude
takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt
läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja
tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel
ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide
hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused).
Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, sealhulgas metsa- ja
põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitsealal
on laiad metsasihid, millel liikumine on reguleeritud sarnaselt maastikul sõitmisega. Jalgrattaga
on lubatud sõita radadel. Tegemist on kuivade liivaste metsaradadega, mida rattaga sõitmine ei
kahjusta.
9
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse
suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Regulatsioon võimaldab vajaduse
korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu kaitseala servas
kulgevasse Maltsaare ojja, st võimaldab kaevata uue kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala valitseja
kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine. Kaitseala piiril asub Maltsaare oja, mis on kohati kraavi suunatud. Võib tekkida
vajadus oja kallaste korrastamiseks. Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis
olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju
kaitseväärtustele.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamine. Väga suure tõenäosusega ei ole vaja biotsiide, taimekaitsevahendeid ja väetisi
kaitsealal kasutada. Kuna tegemist on valdavalt metsamaaga, kus mineraalväetiste kasutamine
on metsaseaduse § 27 lg 3 alusel keelatud, puudub täiendav vajadus neid tegevusi piirata.
Regulatsiooniga jäetakse võimalus kaitseala valitseja kaalutlusotsuse korras neid vahendeid
kasutada. Regulatsiooni peamine eesmärk on jätta võimalus võõrliikide tõrjeks või muuks
taoliseks tegevuseks, mis on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitsealast 3,5 km
kaugusel asub Sosnovski karuputke kasvuala.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise,
püstitamine. See regulatsioon võimaldab kaitsealale rajada külastuskorraldusega seotud rajatisi
ja hooldada kommunikatsioone (parkla, tualett, metsateede infrastruktuur, õhuliinide
korrastamine jms). Rajatisi, milleks on suunaviidad, infotahvlid jms, võib lubada ka
metsamaale püstitada, sest nende mõju kaitseväärtustele puudub või on väike. Rajatise
paigaldamine on vaja kaitseala valitsejaga kooskõlastada, et leida sellele sobiv asukoht, kus
mõju väärtustele oleks minimaalne. Näiteks võib samblikurikkale metsakooslusele püstitatud
suurem rajatis ja selle kasutamine kahjustada metsaalust samblikurinnet.
Regulatsiooni alusel piiratakse hoonete püstitamist metsamaale. Kaitseala metsad asuvad
reljeefsel pinnal, kus hoone ja selle juurde kuuluva taristu rajamine kahjustaks oluliselt pinnast
ja rikuks pinnavormi. Kuna kaitseala maastikuilme määravad luidetel ja luidetevahelistes
orgudes paiknevad metsad, on oluline, et metsamaa säiliks metsasena.
2.5.2.3. Metsa majandamine
Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on pinnavormide ja maastiku kaitse. Maastiku
kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel. Uue kaitsekorra kohaselt on
Vanaõue maastikukaitseala tsoneeritud kahte piiranguvööndisse: Sakala tee ja Vanaõue
piiranguvöönd. Sakala tee piiranguvööndi eesmärk on säilitada sobilikku puhkemaastikku ja
samas ka kanakullile sobivat elupaika. Muudatus kaitsekorras tingib selle, et Sakala tee
piiranguvööndis kaob ära võimalus majandada metsa turberaie korras. Sakala tee
piiranguvööndis on keelatud uuendusraie. Kuna Sakala tee piiranguvööndis asub kanakulli
pesapaik, siis seatakse metsatöödele ajaline piirang, et tagada kanakulli pesitsusajal raierahu.
Metsatööd on lubatud ajavahemikus 15. augustist 28. veebruarini (Väli, Ü. Ja Tuule, A. 2015.
10
Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava).
Püsimets on metsaosa, kus kasutatakse valikraiet, millega luuakse uuenduse tekkeks minihäile,
kus on piisavalt valgust ja kõrvaldatud otsene juurkonkurents. Püsimetsas tehtavate
väikehäilude diameeter ei ületa ½ puistu keskmisest kõrgusest. Püsimetsana majandatakse
erivanuselisi või kaherindelisi sega- ja okaspuistuid, kus välja raiutud või välja langenud puud
asenduvad pidevalt uutega. Püsimetsa majandamisel tagatakse metsakoosluse stabiilsus (Laas,
E. jt. 2011. Metsamajanduse alused). Sakala tee piiranguvööndi metsade majandamisel on
eesmärk saavutada olukord, kus luidete leviku piirkonnas on kõrge vanusega suhteliselt
mitmekesise liituvusega valgusküllane männimets, kus avanevad vaated luidete nõlvadele ning
kus kasvab ohtralt metsamarju ja seeni. Tegemist on puhkemajanduslikult enim kasutatava
alaga, kus piirangute eesmärk on hoida ka puhkemajanduslikult väärtuslikku metsa ilmet.
Selleks ei sobi uuendusraied, mis tekitavad liiga suuri muutusi ja minna vastuollu puhkajate
ootustega.
Viimase 27 aasta kogemus ajast, kui ala on olnud kaitse all, on näidanud, et turberaie korras
metsa uuenemist peaaegu ei toimu. Suhteliselt suure kuuse osakaaluga puistutes paraneb küll
kuuse alusmetsa kasv, aga korralikku metsauuenemist ei toimu. Pohla kasvukohas turberaiest
mõjutatud aladel metsauuendust peaaegu ei ole. Metsauuendus ehk noored metsaeraldised on
kujunenud kunagistele endistele lageraielankidele. Eeltoodust lähtudes on Sakala tee
piiranguvööndis turberaie keelatud.
Vanaõue piiranguvööndis lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul endiselt turberaiet langi
suurusega kuni 2 ha. Uuendusena on täpsustatud, et turberaietest on lubatud häilraie ja
aegjärgne raie. Veerraie on keelatud, kuna 2 ha lubatud raielangi suuruse korral tekiksid
maastikku pikad lagedad koridorid. Langetusmasinatega metsa majandades on soovitav
turberaie puhul kasutada häilraiet. Turberaie langi suurus 2 ha on valitud, arvestades piirkonna
maastiku ja metsaeraldiste eripära ning metsise püsielupaikade määrusega „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ seatud tingimusi. Uue kaitsekorra kohaselt lubatakse
kaitseala valitseja nõusolekul Vanaõue piiranguvööndis lageraiet kuni 1 ha suuruste lankidena.
Lageraielangi suuruse määramisel (1 ha) on arvestatud, et maastiku üldilmesse ei tekiks suuri
lagedaid alasid ning need asuvad reljeefsel pinnal, kus keskkonnatingimused (mullatingimused)
on väga vahelduvad samuti. Suurte lankide ääres tekivad lisaks päikesekahjustused. Ühe hektari
suurune lageraielank on piisava suurusega metsauuenduse edenemiseks.
Vanaõue piiranguvööndis tuleb elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jätta raiel hektari kohta
alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu
koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades
kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste,
tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus
elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada
nii konkreetses puistus kui ka piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. Kanakulli
elupaigaeelistusi silmas pidades on soovitav säilikpuud jätta kasvama grupiti (Väli, Ü. ja Tuule,
A. 2015. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava).
Võttes aluseks kaitseala metsade eripära ning asjaolu, et raieküpseks loetakse keskeltläbi
100-aastast männikut, samas kui mändide eluiga võib ületada 300 aastat (Keppart, V. 2006.
Säästva metsamajanduse alused), on liigilise mitmekesisuse ja väärtuslike vanade puude
kaitseks, samuti rekreatsioonilisel ja maastiku üldilme säilitamise eesmärgil kaitse-eeskirjaga
11
seatud tingimuseks, et üle 75-aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal peab olema
vähemalt 50% katastriüksuse metsamaa pindalast. 50% piiri seadmise alus on võetud
määrusega „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ seatud tingimustest.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud puhtpuistute kujundamine. Kaitsealadel on
loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks soovitav metsa majandada segapuistutena. Vanaõue
maastikukaitsealal võib luidete piirkonnas tekkida maastikuvaadete säilimiseks vajadus
kujundada valgusküllaseid männikuid (puhtpuistuid). Seepärast on kaitsekorras võimalus
kaitseala valitseja nõusolekul puhtpuistute kujundamiseks.
2.5.2.4. Vajalikud tegevused
Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine
ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. Need tööd
lähtuvad eelkõige vajadusest säilitada avatud maastikuvaateid ja vaateid luidetele. Niidualade
säilimiseks on vajalik neid aeg-ajalt võsast puhastada.
2.5.2.5. Keelatud tegevused
Piiranguvööndis on keelatud energiapuistute rajamine ja maavara kaevandamine. Energiapuistu
korral on tegemist intensiivselt majandatava monokultuurse kultuurkooslusega, mille
rajamiseks ei ole kaitsealal kohta. Energiapuistute rajamine vähendab kaitseala liigilist
mitmekesisust ja ala esteetilisust väärtust. Energiapuistu rajamine nõuaks mõne olemasoleva
koosluse pindala vähendamist ja on seega vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. Maavara
kaevandamine kahjustab kaitseala põhiväärtuste ehk pinnavormide säilimist, rikuks piirkonna
veerežiimi, elupaikade seisundit ja muudaks oluliselt maastiku üldilmet ning on seega vastuolus
kaitseala kaitse-eesmärkidega.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi,
anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks
ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid
lisasööta.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud rajada uut veekogu, sest praeguste
teadmiste kohaselt puudub kaitsealal vajadus uute veekogude rajamiseks. Uue veekogu
rajamine eeldab kaevetöid ja need kahjustavad olemasolevaid pinnavorme (maastiku).
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
12
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikus 8. aprillist
5. maini 2019. a Keskkonnaameti Viljandi kontoris ning Põhja-Sakala vallavalitsuses. Teade
kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 9. aprilli 2019. a
maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamise teade 8. aprillil 2019. a. Kaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus
23. aprillil 2019. a Põhja-Sakala vallavalitsuse saalis, kus tutvustati kaitse-eeskirja eelnõud.
Avalikust arutelust võttis osa kaks inimest.
Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri oli täiendaval avalikul väljapanekul ajavahemikus
21. oktoobrist 10. novembrini 2019. a Keskkonnaameti Viljandi kontoris ning Põhja-Sakala
vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus
22. oktoobri 2019. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 21. oktoober 2019. a. Looduskaitseseaduse § 9 lg 4
p 3 alusel tehti ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avaliku arutelu
korraldamiseks ei tehtud.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva 11 kinnisasja 10 eraomanikule, Põhja-Sakala Vallavalitsusele ja Riigimetsa
Majandamise Keskusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku
kohta.
Eelnõu avalikul arutelul saabus mitu kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatusettepanekut.
Saabunud ettepanekute alusel muudeti kaitseala kaitse-eesmärke nii, et kaitse-eesmärkide hulka
lisati kaitsealuse linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) ja taimeliigi kevad-ristmadara (Cruciata
glabra) ning nende elupaikade kaitse. Muudeti ka metsade majandamise korda. Määruse eelnõu
oli täiendavalt avalikul arutelul ajavahemikus 21. oktoobrist kuni 10. novembrini 2020. a.
Määruse eelnõu täiendava avaliku arutelu käigus saadeti kaitsealal paikneva 11 kinnisasja 10
eraomanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja MTÜ Lehola Jahiseltsile teade kaitse-
eeskirja eelnõu täiendavast avalikustamisest sh Vanaõue MKA kaitse-eeskirja määruse eelnõu,
määruse seletuskiri ja kaitseala kaart. MTÜ Eesti Metsa Abiks saadeti kiri Keskkonnaameti
vastustega eelnõu muudatusettepanekutele ning teade määruse eelnõu täiendavast
avalikustamisest.
Kaitse-eeskirja eelnõule esitas ettepanekud kaks organisatsiooni. Esitatud ettepanekud ja
Keskkonnaameti vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis.
13
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
Riigimetsa Majandamise Ettepanek lubada Sakala Sakala tee piiranguvööndis on keelatud
Keskus tee piiranguvööndis uuendusraie, kuid kõik teised raieviisid on
lisaks valikraiele ka lubatud, sh. sanitaarraie.
sanitaarraiet.
MTÜ Eesti Metsa Abiks 1. Ettepanek lisada Viidet keskkonnamõju hindamise ja
Kirjad kaitseala kaitse- keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei saa
11.11.2019 nr. 7- eesmärkide nimekirja kaitse-eeskirja lisada. Kaitse-eeskirjaga ei
4/19/17016-3 lause „Kaitsealal kõik reguleerita teistest seadustest tulenevaid
03.11.2020 nr. 7- planeeritavad või piiranguid ja reegleid. Vanaõue
16/20/16635-4 teostatavad tegevused on maastikukaitsealal tegutsedes tuleb kinni
lubatud, kui on lähtutud pidada lisaks looduskaitseseaduses ja kaitse-
ja täidetud kõik KeHJS- eeskirjas sätestatud reeglitele ka kõigist teistest
ist tulenevad saadustest tulenevatest reeglitest, sh ka
kohustused“. keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
2. Ettepanek eemaldada Kaitse-eesmärgi täpsustus, et Vanaõue
kaitse-eesmärki maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on teiste
kirjeldavas lausest osa väärtuste hulgas ka aidata kaasa säästva
„aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule
puhkemajanduse ja ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele on
elukeskkonna arengule oluline.
ning tasakaalustatud
keskkonnakasutusele“. Vanaõue maastikukaitseala on
traditsiooniliselt oluline Suure-Jaani
linnarahva ja piirkonna inimeste puhkeala,
marja- ja seenemets. Maastikukaitseala
luitestikku läbib RMK Sakala tee matkarada ja
matkaraja ääres asub Luite lõkkekoht. Vanaõue
maastikukaitseala eesmärk on aidata kaasa
säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna
arengule ning tasakaalustatud
keskkonnakasutusele. Kaitseala kaitsekorda
püütakse kujundada nii, et saavutada tasakaal
puhkemajanduse vajaduste ja kaitseala
esteetiliste ja loodusväärtuste vahel.
MTÜ Eesti Metsa Abiks 3. Ettepanek lisada Elupaigatüüpide metsastunud luited (2180) ja
kaitse-eesmärkide hulka: vanad loodusmetsad (9010) puhul on tegemist
Natura elupaik 2180 ja Euroopa Liidu loodusdirektiivis nimetatud
9010. elupaigatüüpidega.
Arvestades VV korraldust 615 ei ole
Vanaveski maastikukaitseala määratud
loodusalaks ning ala eesmärgiks ei ole
metsaelupaigatüüpide kaitse, mistõttu sellelt
alalt ei oodata panust elupaigatüüpide seisundi
parandamiseks.
14
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
MTÜ Eesti Metsa Abiks 4. Ettepanek lisada Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning
kaitse-eesmärkide hulka: Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärkide
II kategooria taimeliik hulka lisatakse kaitsealuse taimeliigi kevad-
kevad-ristmadar ristmadara (Cruciata blabra) ja tema elupaiga
(Cruciata blabra). kaitse.
5. Ettepanek lisada Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning
kaitse-eesmärkide hulka: Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärkide
II kategooria loomaliik hulka lisatakse kaitsealuse linnuliigi metsise
metsis (Tetrao uragallus) (Tetrao urogallus) ja tema elupaiga kaitse.
6. Ettepanek muuta kõrge Kaitsekorraks on valitud piiranguvööndi
looduskaitseväärtusega režiim, kuna piiranguvööndis on võimlik
alade kaitse metsade majandamine viisil, mis sobib nii
piiranguvööndist maastiku säilitamiseks ja kujundamiseks, kui
sihtkaitsevööndiks. ka kaitse-eesmärgis olevate liikide elupaikade
säilimiseks. Sihtkaitsevöönd moodustatakse
üldjuhul koosluste kaitseks ning nende arengu
tagamiseks looduslike protsesside tulemusena.
7. Ettepanek keelata Peale täiendavat analüüsi leidis
kaitsealal jahipidamine. Keskkonnaamet, et Vanaõue
maastikukaitsealal ei ole jahi pidamise keeld
põhjendatud. Enamus jahte toimub sügis-
talvisel perioodil, mil kanakull on kaitsealalt
lahkunud ning metsised hajunud
ümbritsevatesse metsadesse. Kaitsealal
puuduvad teised liigid, keda jahipidamine
võiks kahjustada.
8. Ettepanek, mitte Kaitseala hooldustööde korraldamiseks ei ole
lubada üldiselt sõidukite otstarbekas keelata sõidukite ja
ja maastikusõidukitega maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid
sõitmist väljaspool teid põllumajandustöödel. Põllumajandustööd on
põllumajandustöödel. lisatud lubatud tegevuste hulka, kuna muidu ei
ole võimalik vajadusel hooldada Majala
saunikukoha ümbruses asuvaid niidualasid.
9. Ettepanek keelata uute Kaitsealal on uute maaparandussüsteemide
maaparandusüsteemide rajamine lubatud üksnes kaitseala valitseja
rajamine. nõusolekul. Regulatsioon võimaldab vajaduse
korral suunata väljaspool kaitseala oleva
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitseala
servas kulgevasse Maltsaare ojja, st võimaldab
kaevata uue kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala
valitseja kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see
regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke.
15
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
MTÜ Eesti Metsa Abiks 10. Ettepanek keelata Kaitseala veekogude veetaseme ja kaldajoone
veekogude veetaseme ja muutmine on lubatud üksnes kaitseala valitseja
kaldajoone muutmine. nõusolekul. Kaitseala piiril asub Maltsaare oja,
mis on kohati kraavi suunatud. Võib tekkida
vajadus oja kallaste korrastamiseks. Antud
kaitsekorra punkt võimaldab Matsaare oja
loodusliku veerežiimi taastamist. Kaitseala
valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis
olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmisega kaasnevate tööde mõju
kaitseväärtustele.
11. Ettepanek keelata Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
biotsiidi, kasutamine maastikukaitsealal on lubatud
taimekaitsevahendi ja üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kuna
väetise kasutamine tegemist on valdavalt metsamaaga, kus
maastikukaitsealal. mineraalväetiste kasutamine on metsaseaduse
§ 27 lg 3 alusel keelatud, puudub täiendav
vajadus neid tegevusi piirata. Regulatsiooniga
jäetakse võimalus kaitseala valitseja
kaalutlusotsuse korras neid vahendeid
kasutada. Regulatsiooni peamine eesmärk on
jätta võimalus võõrliikide tõrjeks või muuks
taoliseks tegevuseks, mis on vajalik kaitse-
eesmärkide saavutamiseks. Kaitsealast 3,5 km
kaugusel asub Sosnovski karuputke kasvuala.
12. Ettepanek keelata Peale täiendavat analüüsi nõustub
turberaie, nagu see on Keskkonnaamet MTÜ Eesti Metsa Abiks
praegu kehtivas kaitse- ettepanekuga. Täiendatud kaitse-eeskirje
eeskirjas. Kaitseala eelnõu kohaselt on kaitseala valitseja
valitseja nõusolekul nõusolekul lubatud Vanaõue maastikukaitseala
lubada turberaiet, välja Vanaõue piiranguvööndis aegjärkne ja häilraie
arvatud veerraie, langi kuni 2 ha suuruse langina.
pindalaga kuni 2 ha.
13. Ettepanek keelata Lageraielangi suuruse määramisel (1 ha) on
lageraie, nagu see on arvestatud, et maastiku üldilmesse ei tekiks
praegu kaitse-eeskirja suuri lagedaid alasid ning need asuvad
eelnõus. reljeefsel pinnal, kus keskkonnatingimused
(mullatingimused) on väga vahelduvad.
Metsakoosluste kaitseks on kehtestatud
täiendavad piirangud, mille kohaselt
uuendusraie korral üle 75-aastase kaalutud
keskmise vanusega metsa osakaal peab olema
vähemalt 50% katastriüksuse metsamaa
pindalast. Seega lageraie piirangu punkt on
oma olemuselt rangem, kui teised
metsamajandust reguleerivad piirangud.
16
Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
ja seos eelnõuga
MTÜ Eesti Metsa Abiks 14. Ettepanek et aegjärg- Aegjärgse raie mõte on, et mets raiutakse nii
se raie korral on lubab hõredaks, et vana metsa turbe all saavad hakata
raiuda kuni 50% täiuseni. kasvama noored puud. Ettepaneku korral, et
aegjärgse raie korral on lubab raiuda kuni 50%
täiuseni, on metsa tihedus liiga suur
metsauuenduse tekkimiseks. Mets täiusel 50%
lihtsalt ei uuene edukalt. Uuendus võib küll
tekkida, kuid puude kasv jääb kiratsema
eelkõige juurkonkurentsi tõttu ja ka
tüveomadused on halvad.
15. Ettepanek lisada Antud eelnõu eesmärk on uuendada
tõhusamat kaitset vaja- olemasoleva Vanaõue maastikukaitseala
vad kõrge loodusväär- (endise nimega Navesti maastikukaitseala)
tusega alad Navesti kaitsekorda. Eelnõukohase määrusega
MKS-sse muudetakse olemasoleva maastikukaitseala
kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, korrigeeritakse
kaitseala välispiiri ning nimetatakse kaitseala
ümber Vanaõue maastikukaitsealaks.
Kaitsekorra uuendamise käigus korrigeeritakse
kaitseala välispiiri nii, et see vastaks uuenenud
kaardimaterjalile. Täiendavaid alasid kaitse
alla ei võeta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud EL õigusega.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
maastiku pinnavormide, metsakoosluste ja seal leiduvate liikide kaitset. Kehtestatav kaitsekord
arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende
säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
17
Vanaõue maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel
oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse eelnõu avalikustamise käigus
saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid.
Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada
menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kaitseala piiri korrigeerimise tulemusena
muutub kaitseala 0,9 ha võrra suuremaks, mille tulemusena väheneb maamaksu laekumine
Põhja-Sakala Vallavalitsusele ligikaudu 3 eurot aastas.
Kaitsealale ei jää kaitset väärivaid poollooduslikke kooslusi, seega kulutused poollooduslike
koosluste hooldamisele puuduvad.
Vanaõue maastikukaitseala kaitsekorra muutumisega tsoneeritakse osa kaitsealast Sakala tee
piiranguvööndisse, kus metsade majandamisel on uuendusraie keelatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Vanaõue maastikukaitseala Sakala tee piiranguvööndis on 22,6 ha eramaid.
Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Põhja-Sakala vallas 2020. aastal metsamaaga
26 tehingut kogusummas 810 431 eurot. Ühe hektari hind keskmiselt oli 4910 eurot.
Vanaõue maastikukaitseala kaitsekorra uuendamisega arvatakse kaitseala koosseisus Sakala tee
piiranguvööndisse riigimetsa 60,6 ha. Lähtudes sellest, et ka piiranguvööndi metsade
majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega
metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest,
vähendab range kaitse Viljandimaal puidukasutuse tulu keskmiselt 9 eurot hektari kohta aastas.
Seega väheneb iga-aastane saamata jäänud puidutulu Vanaõue maastikukaitseala tsoneeringu
muutumisega 545 euro võrra aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
18
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
19