Kiri

Riigikogu juhatus Meie: 26.08.2021 nr 2-6/21-01789-1 Seaduseelnõu algatamine Vabariigi Valitsus algatab etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2021. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 33 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde kümnel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 40 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadus § 1. Etendusasutuse seaduse muutmine Etendusasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused; 2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena; 3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks; 4) kellel on loominguline juht; 5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus ), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus , koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus ) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus ). “; 2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §- de ga 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Kontserdi asutus (1) Kontserdi asutus käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus , kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. (2) Kontserdi asutusele kohaldatakse käesolevas seaduses etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõiget 1, ei kohaldata eraetendusasutusele, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena . § 2 2 . Seaduse kohaldamine avaliku etenduse või kontserdi korraldajale Käesoleva seaduse § 12 lõiget 1 kohaldatakse vajalike erisustega mistahes avaliku etenduse või kontserdi korraldajale. “; 4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded, juhtimis e korraldus, vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused, vajaduse korral aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.“; 6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. “; 8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul. (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes: 1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab selle loomenõukogu olemasolu korral sellele arvamuse andmiseks; 2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse juhile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. “; 9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendu sasutuse, välja arvatud kontserdi asutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontserdi asutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline töö leping kuni viieks aastaks , kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. Tähtajalise töölepingu asemel võib kontserdi asutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. (4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendu sasutuse, välja arvatud kontserdi asutuse loomingulise juhiga sõlmitud lepingule. “; 10) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ ning otsustab teose jäädvustamise “; 11) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda ka etendusas utuse juht ja asjatundjatena teised isikud. “; 12) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele kohaldatakse käesol eva paragrahvi lõikeid 1–3 , kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 14) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse repertuaa riplaani või hooajakava ja selle põhjal koostatud kuukava alusel. “; 15) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Repertuaariplaan ja hooajakava (1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks. (2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepaneku alusel. (3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 , kui ta taotleb toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 16) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Etendusasutus teeb etenduse ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised andmed:“; 17) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „ 9) etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus. “; 19 ) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine mistahes andmekandjale. “; 20 ) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva t eose kohta toimiku, kuhu kuuluvad näiteks tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestis. (2 ) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht, arvestades arhiiviseadusest ja autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. (3 ) Teose toimikut võib pidada digitaalselt. “; 21 ) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI MOODUSTAMINE “; 22 ) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“; 23 ) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24 ) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras. “; 25 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõiget ega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontserdi asutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdi asutusele . (7) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei välista etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist. “; 26 ) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. (2) Munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. (3) Lisaks käes oleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks ede ndamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute ks valdkonna arengu, rahvuskultuuri , piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste ks tegevusteks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata munitsipaalkontserdi asutusele ega sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdi asutusele . (5) R iigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 27 ) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Munitsipaaletendusasutustele , sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni.“; 28 ) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed. Komi sjoni võivad kuuluda ka valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad. (4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. “; 29 ) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel. “; 30 ) paragrahvid 18–21 tunnistatakse kehtetuks; 31 ) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „ VARA JA “; 32 ) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 22. Aruandlus (1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. (2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistik a andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi veebilehel. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontserdi asutusele. “. § 2. Rahvusooperi seaduse muutmine Rahvusooperi seaduse § 4 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „(RT I 1997, 11, 94)“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 13 . septembril 2021. a nr 2-6/21-01789 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutusena toimivate etendusasutuste tegevust. Tänaseks on kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka tulevikus moodustada. Se etõttu loobutakse etendusasutuse seaduses termini „ riigi etendusasutus“ kasutamisest ja reguleeritakse edaspidi peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate, munitsipaal- ja sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ning piiratumas mahus ka eraetendusasutuste tegevust. Kasutusele võetakse termin „kontserdi asutus“ . Lisaks etendusasutuse seaduse ajakohastamisele etendusasutuste tegutsemisvormide aspektist uuendatakse eelnõukohase seadusega etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi. Seaduse tasandil nimetatakse etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid, milleks on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul neile riigi kui asutaja seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine ja muude etendusasutuste puhul valdkonna mitmekesistamisesse ja etenduskunstide piirkondlikku kättesaadavusse panustamine. Täiendavalt nähakse seaduses ette võimalus t oetada etendusasutusi üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri , piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt eriti oluliste tegevuste elluviimisel. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord . Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse. Samuti loobutakse etendusasutuse seaduses mitme mitte - valdkonnaspetsiifilise küsimuse reguleerimisest ehk teisisõnu tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut ega täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Kõik etendusasutuse tegevuse korraldust reguleerivad sätted on üle vaadatud etendusasutuste tegelikku toimimist arvestades ja nende sõnastused praktikaga kooskõlla viidud. Selleks, et liikuda kõigi inimeste võrdsemate võimaluste poole ühiskonnaelust osa v õtta, pannakse avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus teha kättesaadavaks teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta. Rahvusooperi seaduses tehakse tehniline parandus. Seaduse tekstist jäetakse välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärge. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ( teenistussuhe lõppenud ) , kunstide osakonna osakonnajuhataja asetäitja Katre Väli ([email protected], 628 2212) , teatrinõunik Laur Kaunissaare ( [email protected] , 628 2249) ja muusikanõunik Madli-Liis Parts ([email protected], 628 2252) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga , mille punktis 5.27 peetakse oluliseks toetada etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades . Selle eesmärgi täitmiseks on kultuuriministrile antud ülesanne töötada hiljemalt oktoobriks 2021 välja etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Samasisuline eelnõu esitati ministeeriumidele (välja arvatud Justiitsministeeriumile) kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis . Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit, Eesti Väike- ja Projektit eatrite Liit, Rahvusarhiiv, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Teatri- ja Muusikamuuseum (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit I , lisa 2 ). Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Eelnõu menetlus peatus toona ennekõike seetõttu, et Eesti Etendusasutuste Liit palus võimalust esitada etendusasutuste riigipoolset rahastamist puudutavad täiendavad ettepanekud. 2020. aastal need Kultuuriministeeriumile (edaspidi KuM ) ka esitati ja väljendati valmisolekut eelnõuga edasi liikuda. Kuna eelnõu eelmisest kooskõlastamisest on palju aega möödas, esitati eelnõu 2021. aastal uuesti kõikidele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõuga muudetakse etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.11.2014, 13 ja rahvusooperi seaduse (edaspidi ROS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.02.2015, 4 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on vajalik eeskätt etendusasutuste riigipoolse rahastamise korrastamiseks, aga ka EAS-i kohandamiseks vastavalt sellele, millistes juriidilistes vormides etendusasutused praegu etenduskunstide maastikul tegutsevad ning milliste reeglite järgi on neil tänapäevaseid tingimusi arvestades parim oma tegevust korraldada. Kehtiva EAS-i kohane rahastamissüsteem, mille aluseks on külastaja teenindamise kulu ja kohalike elanike keskmisest palgast sõltuva arvestusliku piletihinna vahe, ei ole kunagi edukalt töötanud, sest etendusasutused alustasid nii-öelda võidujooksu külastajanumbritele, mis ohustab kunstilise taseme hoidmist, ning riik ei suutnud kogu külastajate hulka kinni maksta, st etendusasutused suutsid „publikut toota“ oluliselt kiiremini kui riik „publikut osta“. Lisaks on mitmeid vaidlusi põhjustanud EAS-is munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramise kontekstis kasutatud määratlemata õigusmõistete „etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus“ ja „etendusasutuse regionaalne tähendus“ tõlgendamine. Etendusasutuste rahastamise kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Probleemi lahendamiseks sätestatakse EAS-is üldised põhimõtted, mi llisel eesmärgil riik etendusasutusi toetab , ning volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsem etendusasutuste riigieelarvest rahastamise kord. Selline lahendus tagab valdkonna pidevat arengut arvestava paindlikkuse ning aitab edaspidi vältida olukorda, kus riik ei suuda etenduskunsti de maastikul toimuvale piisavalt operatiivselt reageerida. 2003. aastal jõustunud EAS-is on esikohale seatud Ku M-i hallatava te riigiasutus t ena toimivad etendusasutused ning seadus on üles ehitatud eeskätt nende tegevuse korraldamiseks. Praeguseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud : kõik kunagised riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks ja see tegutsemisvorm on ennast õigustanud . Se etõttu loobutakse EAS-is termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja arvestades võimalike tulevaste valdkondlike muudatustega , võetakse kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ . Lihtsustamaks erinevates juriidilistes vormides tegutsevatele etendusasutustele kohalduvas regulatsioonis orienteerumist , määratletakse senisest täpsemalt, millised sätted puudutavad ka eraetendusasutusi. Praeguses EAS-is on etendusasutuse töökorralduse regulatsioon osaliselt vananenud või ebaselge, mistõttu on tegelik praktika arenenud seaduses sätestatust erine valt . Näiteks : etendusi ja kontserte ei pla anita mitte kalendriaasta, vaid hooaja kaupa ehk septembrist juunini, mis on üldlevinud tava; meediakanalid, mida kasutatakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamiseks , muutuvad üha mitmekesisemaks, mistõttu teavituse sisu eeskätt paberkandjal plakati tarbeks loodud nõuetega kooskõlla viimine võib osut uda ebamõistlikult keeruliseks; ei jäädvustata mitte üksnes rahvuskultuuri seisukohast olulisi teoseid, vaid tulenevalt salvestusvõimaluste avardumisest etendusasutuse enda arhiivi tarbeks sisuliselt kõiki kontroll- või esietendusi ; samas on tekkinud probleemid salvestiste säilitamisega, st ebase lge on sealjuures näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumi roll; teoste toimikuid peetakse valdavalt digitaalselt, ent ebaselge on nende arhiveerimise ja säilitamisega seonduv , mistõttu on oht, et osa rahvuskultuuri seisukohast olulisest materjalist võib kaduma minna. Loetletud probleemide lahendamiseks muudetakse või täpsustatakse vastavaid EAS-i sätteid. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsus e (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2016. aasta veebruaris. Ministeeriumidest esitas Justiitsministeerium soovitusi kavandatavate muudatuste mõjude hindamise osas, millega on käesolevas seletuskirjas arvestatud. Huvirühmade esindajatest avaldasid VTK-ga seoses arvamust Eesti Teatri Agentuur ( teose jäädvustamise ja valdkondliku statistika kohta ), Teatri- ja Muusikamuuseum (teose toimiku säilitamise kohta ), Eesti Teatriliit ( etendusasutuste rahastamise ja etendusasutuse juhi valimise kohta ) ja Rahvusooper Estonia (avaldas soovi esitada sisulised märkused eelnõu valmimise jär el ) . Esitatud ettepanekuid on käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide selgituste juures. VTK-s seati eesmärgiks korrastada etendusasutuste rahastamis t ning kohandada seaduses sätestatud etendusasutuse tegutsemisvormid ja töökorraldus tegeliku praktikaga. Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud alaeesmärkide kaupa. VTK: Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osapooltele üheselt mõistetav ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel. EAS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik etendusasutusi toetab. Seejuures on selgelt eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse etendusasutustesse panustamise motiivid. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. VTK: Rahastamismudel sisald a b strateegilisi valikuid teha lubav at komponent i , mis võimaldab finantseerimisotsuste langetamisel arvestada etendusasutuse kvalitatiivset või rahvuskultuurilist olulisust. Kultuuriministri määrusesse, milles nähakse ette rahastamismudeli täpsem kirjeldus, on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid. Muu hulgas hinnatakse etendusasutuse tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist tähtsust, valdkondlikku mõju jne. VTK: Rahvuskultuuriliselt, kunstiliselt ja regionaalselt olulistele etendusasutustele pakutakse riigipoolset baasfinantseerimist ulatuses, mis tagab omatulule nende eelarves mõistliku osakaalu ning võimaldab loomingulist vabadust kunstiliste plaanide elluviimisel. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele põhimõtte ga , mille kohaselt riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Muudel juhtudel on silmapaistvatele etendusasutustele riigipoolse toetuse suurem osakaal nende eelarves kindlustatud seeläbi, et rahvuskultuuriline, piirkondlik ja valdkondlik tähtsus on kõik näitajad, mida toetusotsuste tegemisel arvestatakse. Lisaks on k avandatavasse kultuuriministri määrusesse lisatud võimalus otsustada põhjendatud juhul etendusasutusele toetuse andmine kuni kolmeks aastaks, mis võimaldab pikemaajalist kindlustunnet kavandatud tegevuste elluviimisel. VTK: Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek , tegutsemaks oma erialal põhitegevusena. Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse. VTK: Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted etendusasutuste loomisel ning finantseerimisel on selgelt piiritletud. Praktikas ei ole probleemiks niivõrd ebaselgus kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes etendusasutuste loomisel , kuivõrd nende tegevuse rahastamisel. Munitsipaaletendusasutuse loomine on kohaliku omavalitsuse otsus, millesse riik ei sekku. Selle kinnituseks kaotatakse EAS-ist näiteks kohustus KuM-i munitsipaaletendusasutuse moodustamisest teavitada. Rahastamise osas jäetakse EAS-is sisuliselt muutmata põhimõte, mille kohaselt toetab riik munitsipaaletendusasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi sarnaselt eraetendusasutustega eeldusel, et need täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevat e etendusasutuste võrku , mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa piirkondlikule nõudlusele vastava etenduste kättesaadavuse tagamisele. Seega, munitsipaaletendusasutuse rahastamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täienduseks valla või linna antavale etendusasutuse toimimiseks vajalikule baasrahastusele. VTK: Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. KuM-i kaudu riigieelarvelist toetust taotlevale etendusasutusele seatud tingimused nimetatakse EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. VTK: Vajadusel on seaduses sätestatud etendusasutuse spetsiifikaga arvestamise võimalus, mis soodustab etenduskunstide maastiku institutsioonilist mitmekesisust. EAS-is võetakse kasutusele termin „kontserdi asutus“ , mis võimaldab näha muusikavaldkonnas tegutsevatele etendusasutustele ette erisusi EAS-i regulatsioonist. Lisaks arvestatakse etendusasutuse spetsiifikaga etendusasutuste rahastamise tingimusi ja korda puudutavas ministri määruses hindamiskriteeriumi puhul, mis võimaldab pöörata tähelepanu etendusasutuse institutsioonilisele eristumisele valdkonna enamusest, st anda kõrgem hinnang näiteks etenduskunstikeskustena tegutsevatele etendusasutustele, kui valdkonnas selleks parajasti vajadus on. VTK: Etendusasutuse igapäevase toimimise aluste ja tegevuse aruandluse regulatsioon on ajakohastatud. Eelnõuga muudetakse suurt osa etendusasutuse töökorraldust puudutavatest EAS-i sätetest, arvestades võimalikult palju seda, kuidas töökorralduslikud küsimused praktikas on lahendatud. Arvestuse ja aruandlusega seonduvalt jäetakse EAS-ist välja mitte - valdkonnaspetsiifilised ning seega tarbetud raamatupidamislikku arvestust puudutavad sätted ja ebamäärased viited täpselt nimetamata õigusaktidele ning täpsustatakse etendusasutuste statistilist aruandlust puudutavat regulatsiooni. VTK: Tagatud on rahvuskultuuri seisukohast olulise materjali säilimine. EAS-i lisatakse viide arhiiviseadusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – m uudetakse termini „etendusasutus“ määratlust . Võrreldes kehtiva sõnastusega , lisatakse täpsustus, et etendusasutus on juriidiline isik või asutus ; nimetatakse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile etendusasutuse põhitegevusalad ; hõlmatakse etendusasutuses loomingulise töö tegijate hulka ka võlaõiguslike lepingute alusel teenuse pakkujad ning loobutakse loomenõukogu olemasolu nõudest. Kirjeldatud muudatused on vajalikud eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute vormis tegutsejate (välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused) sobitumiseks termini „etendusasutus“ alla, kuna nende väiksust arvestades ei ole sageli mõistlik eeldada töösuhet loominguliste töötajatega (loominguline töö ostetakse reeglina teenusena sisse) ega loomingulise juhi kõrval lisaks ka loomenõukogu olemasolu. E tendusasutuse põhitegevus alade nimetamise kaudu rõhutatakse , et etenduskunstide alane tegevus peab olema asutuse või isiku peamine eesmärk ning etendusasutuseks EAS-i tähenduses ei loeta etendus t e või kontsertide korraldajat , k es täidab formaalselt muud EAS -i § 2 lõikes 1 loetletud tingimused, kuid tegutseb peamiselt näiteks huvikoolina. Etendusasutusena käsitatakse seega juriidilist isikut või asutust, kes vastab üheaegselt kõigile EAS -i § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. EAS -i § 2 lõiget 2 ja edaspidi seadust läbivalt korrigeeritakse nii, et loobutakse termini „ riigietendusasutus “ kasutamisest ja võetakse lisaks kehtivas seaduses nimetatud etendusasutuse juriidilistele vormidele kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ . Kõikide KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevus on lõpetatud ja kavas ei ole ka tulevikus uusi riigietendusasutusi moodustada , sest riigi osalusel asutatud sihtasutuse vormis tegutsemine on end teatri- ja muusikavaldkonnas õigustanud . Termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ võetakse kasutusele just tulevikku vaatavalt, sest praegu olemasolevad munitsipaaletendusasutused toimivad küll kohaliku omavalitsuse ametiasutus t e hallatavate asutustena, kuid EAS-i kohaldumine tuleb tagada ka juhul, kui nimetatud asutuste tegevus soovitakse sarnaselt kunagiste riigietendusasutuste ga ümber korraldada. Termin „riigietendusasutus“ on kasutusel ka väljateenitud aastate pensionide seaduses (edaspidi VAPS ) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“. Nendes õigusaktides nimetatakse ka munitsipaal- ja eraetendusasutust ning sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. Termini „riigietendusasutus“ kasutamisest loobumine ja termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine ei tingi vajadust muuta VAPS-i või selle rakendusakti. Riigietendusasutuste nimetamine väljateenitud aastate pensioni kontekstis on endiselt ajakohane ja asjaolu, et riigietendusasutusi praegu enam ei eksisteeri ja nende tegevust edaspidi EAS-is ei reguleerita, seda ei mõjuta. Termin „sihtasutusena tegutsev mun itsipaaletendusasutus“ ei ole VAPS-i ja selle rakendusaktiga seonduval t probleemiks seetõttu, et EAS -i § 2 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kasutatakse nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevat etendusasutust kui ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust hõlmava kokkuleppelise lühiväljendina sõnastust „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“, mis on seni küll üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste tähenduses kasutusel ka VAPS-is ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses . Tulevikus on terminit „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“ võimalik VAPS-is tõlgendada EAS-i uut sõnastust arvestades nii, et see hõlmab ka sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi. Eelnõu § 1 punkt 2 – EAS -i § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see sisaldab viidet kehtetule riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, mida asendab riigivaraseadus (edaspidi RVS ) . Lisaks ei ole vajalik EAS-is reguleerida sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhindumist sihtasutuste seadusest (edaspidi SAS ) ega RVS-ist , kuna kõnealused regulatsioonid kohalduvad sõltumata EAS-is sisalduvast viitest. Eelnõu § 1 punkt 3 – EAS-i 1. peatükki täiendatakse §- de ga 2 1 ja 2 2 . Paragrahvi 2 1 esimeses lõikes esitatakse termini „kontserdi asutus“ määratlus . Kontserdi asutus on etendusasutuse alaliik, mistõttu peab ka kontse rdi asutus vastama kõikidele EAS -i § 2 lõikes 1 loetletud tingimustele. Kontserdi asutuse eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Kontserdi asutuse eristamine etendusasutuse alaliigina on vajalik, võimaldamaks erisusi teatud EAS-i s ätetest (näiteks ei ole kontserdi asutustel kohustust esitada aruannet valdkondlikku statistika andmebaasi). Nii näebki EAS -i § 2 1 lõige 2 ette, et kontserdi asutusele kohaldatakse EAS-is etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd kõnealusest seadusest ei tulene teisiti. Termin „kontserdi asutus“ ei hõlma eraetendusasutusi ehk teisisõnu erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevust EAS ( välja arvatud selle § 12 lõige 1, mis kohaldub kõikidele avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele, sõltumata sellest, kas tegemist on etendusasutus t ega või mitte; vt ka EAS-i § 2 2 selgitust) ei reguleeri. See põhimõte on sätestatud kõnealuse paragrahvi kolmandas lõikes. Tegemist on erinevusega võrreldes 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versiooniga. Toona oli kavas EAS-iga laiemalt hõlmata ka erahuvides tegutsevad konts erdikorraldajad, et reguleerida neile riigieelarvest antavate toetuste määramise tingimused ja kord EAS-i alusel kehtestatavas ministri määruses. Kuna vahepeal on kõnealuste isikute riigieelarvest toetamiseks kehtestatud kultuuriministri määrused riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel ja muid erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevusega seonduvaid küsimusi valdkonnaspetsiifilises seaduses tingimata reguleerida pole tarvis , siis juba toimivat süsteemi muutma ei hakata. Kontserdi asutused, kelle tegevust jääb EAS laiemalt , kui ainult § 12 lõike 1 ulatuses reguleerima , on 2021. aasta juuli seisuga SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Eesti Kontsert ja SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (riigi as utatud sihtasutusena tegutsevad kontserdi asutused) ning KuM-ile teadaolevalt ka Narva Linna Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester ja Tallinna Filharmoonia (munitsipaalkontserdi asutused). EAS-i §-s 2 2 nähakse ette, et EAS-i § 12 lõiget 1 kohaldatakse vajalike erisustega mistahes avaliku etenduse või kontserdi korraldajale ehk mitte ainult etendusasutustele EAS-i tähenduses . Viidatud EAS-i § 12 lõige 1 puudutab andmeid, mis etenduse ja kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamisel kättesaadavaks tehakse. Tegemist on nii autorite õiguseid kui ka tarb ijate huve kaitsva teabega , mille teatavaks tegemine on avalike etenduste ja kontsertide puhul niikuinii tavapärane praktika ega sõltu sellest, kas etenduse või kontserdi korraldaja on etendusasutus EAS-i tähenduses või mitte. Uuendusena lisatakse eelnõu § 1 punktiga 18 EAS-i § 12 lõikesse 1 kohustus avalikustada muu hulgas ka etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 1 punkti 18 selgitust). Kõnealune nõue on ainus, mida kõik avalike etenduste ja kontsertide korraldajad seni ehk veel ei ole järginud, kuid mis on kõigi inimeste võrdsemate võimaluste nimel ühiskonnaelust osa võtta kahtlemata vajalik ja samal ajal mitte ülemäära koormav. Kõigi avalike etenduste ja kontsertide korraldajate hõlmamine EAS-i § 12 lõike 1 kohaldamisalasse lihtsustab ka järelevalvet, kuna vastasel juhul tuleb selle raames eristada, kas etendusest või kontserdist teavitab avalikkust etendusasutus EAS-i tähenduses või isik, kes ühele või teisele EAS-i § 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile ei vasta. Sõnad „vajalike erisustega“ on EAS-i § 2 2 lisatud põhjusel, et EAS-i § 12 lõige 1 on sõnastatud etendusasutuse keskselt. Sõna „etendusasutus“ kasutatakse nii viidatud sätte sissejuhatavas lauseosas kui ka punktis 1. Eelnõu § 1 punkt 4 – EAS -i § 3, mis reguleerib etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist, selle tegevuse lõpetamist ja nendest KuM-i teavitamist, tunnistatakse kehtetuks. Arvestades asjaolu, et EAS-is loobutakse termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja nimetatakse muude etendusasutuse tegutsemisvormide kõrval edaspidi ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust , tuleks kõnealust paragrahvi ulatuslikult muuta. Samas puudub otsene vajadus EAS-is etendusasutuse asutamise või moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamisega seonduvat üldse käsitleda, kuna tegemist ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga. Nimetatud küsimused on piisavalt täpselt reguleeritud teistes õigusaktides . Näiteks riigi poolt või osalusel sihtasutuse asutamise, selle jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise puhul tuleb juhinduda lisaks SAS-ile RVS-ist ; valla või linna poolt sihtasutuse asutamisel ja lõpetamisel RVS-i asemel kohaliku omavalitsuse korra lduse seadusest (edaspidi KOKS ); KOKS-is ja valla või linna põhimääruses sätestatut peab arvestama kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamisel. Kuivõrd loetletud õigusaktid kohalduvad ka etendu s asutustele , on mõistlik arvukate muudatuste sisseviimise asemel loobuda mujal olemasoleva regulatsiooni asjatust kordamisest EAS-is. EAS -i § 3 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse moodustamisest või asutamisest, ümberkorraldamisest ja nende tegevuse lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat min istrit, tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et KuM e i pea etendusasutuste registrit. Seega on taoline teavitamiskohustus sisutu. Eelnõu § 1 punkt 5 – EAS -i § 4 lõikes 1 sätestatakse nõuded etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele. Var em reguleeris kõnealune s äte üksnes põhimääruse sisu ja seda kohaldati sama paragrahvi kolmandas lõikes paiknenud viite kaudu ka sihtasutusena tegutseva ete ndusasutuse põhikirjale. Põhimääruse ga seonduv puudutab pärast riigietendusasutuste tegevuse lõpetamist ja nende EAS-is nimetamisest loobumist vaid munitsipaaletendusasutusi. Kuna nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel kui ka võimalikel sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel, samuti eraetendusasutustel, on põhimääruse asemel põhikiri, on kohane tõsta enamikku puudutav regulatsioon senisest paremini esile . Põhikirjas ja põhimääruses sisalduva teabe hulka on täiendatud EAS-i teistest sätetest (näiteks §-st 6, milles nähakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ette kohustus sätestada etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise tingimused ja kord etendusasustuse põhikirjas või põhimääruses, ning § 9 lõikest 3, mille kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse (samuti riigilt toetust taotleva munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse) põhikirjas või põhimääruses arengukava koostamise ja muutmise kord ) ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjadest lähtuvalt. Ka olemasolevate munitsipaaletendusasutuste põhimäärused üldjoontes juba vastavad EAS -i § 4 lõike 1 uuele sõnastusele. Eelnõu § 1 punkt 6 – EAS -i § 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. EAS -i § 4 lõige 2 on seni reguleerinud riigietendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist. Nagu eelnevates selgitustes märgitud, loobutakse EAS-is kunagisi riigietendusasutusi puudutavast regulatsioonist. Samuti pole vajalik EAS-i alles jätta munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist puudutavat lauset, kuna valla või linna ametiasutuste hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamisega seonduv on reguleeritud KOKS-is. EAS -i § 4 lõige 3, mis reguleeris viitega EAS -i § 4 lõikele 1 sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirja sisu, tunnistatakse kehtetuks, kuna asjakohane regulatsioon sisaldub edaspidi e elnõu § 1 punktiga 5 muudetavas EAS -i § 4 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – EAS -i § 4 täiendatakse neljanda lõikega, millega nähakse ette sama paragrahvi esimeses lõikes etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele sätestatud sisunõuete kohaldumine ka eraetendusasutustele. Kõnealuste nõuete laiendamine eraetendusasutustele võimaldab kasutad a muu hulgas ka põhikirja selleks, et hinnata, kas tegemist on etendusasutusega EAS -i § 2 lõike 1 tähenduses ja kas antud isik peaks näiteks saama taotleda riigieelarvest etendusasutustele ette nähtud toetust. Asjaolu, et EAS-i § 4 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad edaspidi ka eraetendusasutustele , ei mõjuta eraõiguslike juriidiliste isikute äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmist ega seega ka registripidaja tööd. EAS-ist tulenevad täiendavad nõuded eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjale võimaldavad määratleda, kas tegemist on etendusasutusega EAS-i tähenduses ega oma tähtsust küsimuses, kas konkreetse isiku saab näiteks sihtasutusena või mittetulundusühinguna registrisse kanda. Registripidaja juhindub kande tegemisel vastavat juriidilist isikut puudutavast seadusest ja EAS-ist tulenevat e nõuete täitmist ei kontrolli. Eelnõu § 1 punkt 8 – muudetakse EAS -i § 5. Selle lõigetes 1 ja 5 ning kokkuvõttes seaduses läbivalt loobutakse sõnastusest „ etendusasutuse direktor “ ja kasutatakse selle asemel sõnastust „etendusasutuse juht“. Sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel ei ole direktorit, etendusasutuse juhi ülesandeid täidab juhatuse liige. Direktor on küll munitsipaaletendusasutustel, kuid juhi ametinimetuse sätestamine EAS-is pole vajalik. Paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ning punkte 2 ja 3 võrreldes kehtiva sõnastusega ei muudeta, ent punktis 1 nimetatakse repertuaariplaani kõrval ka hooajakava. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti de ga 14 ja 15 , millega muudetakse EAS -i § 10 ja 11. Sõna „hooajakava“ lisamine on tingitud asjaolust, et kontserdi asutustes ei koostata repertuaariplaani, vaid seda asendab hooajakava. Lisaks täpsustatakse kõnealuse sätte sõnastust nii, et repertuaariplaan või hooajakava esitatakse loomenõukogule üksnes juhul, kui etendu sasutuses on loomenõukogu moodustatud, ning mitte läbivaatamiseks, vaid arvamuse andmiseks. Loomenõukogu olemasolu küsimuse puudutamine on vajalik seetõttu, et EAS-i lisatava § 5 lõik e 6 kohaselt kohaldub etendusasutuse loomingulise juhi üles andeid reguleeriv EAS -i § 5 lõig e 2 ka eraetendusasutusele, ent samas ei ole loomenõuko gu moodustamine tulenevalt EAS -i § 2 lõikes 1 eelnõuga tehtavatest muudatustest ja §-st 8 eraetendusasutustes kohustuslik. Seega , eraetendu sasutus es, kus loomenõukogu moodustatud pole, ei saa loominguline juht repertuaariplaani või hooajakava loomenõukogule esitada. Sõna „läbivaatamiseks“ asendatakse muudetavas sättes sõnadega „arvamuse andmiseks“ , v äljendamaks senisest paremini l oomenõukogu pädevuse piire . Senine läbivaatamise põhimõte ei anna selget vastust küsimusele, kas loomenõukogu peab andma repertuaariplaanile või hooajakav ale kooskõlastuse või arvamuse. Kuigi kehtiv EAS -i § 11 lõige 2, mille kohaselt kehtestab repertuaariplaani etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel, viitab pigem loomenõukogupoolse kooskõlastuse olemasolu nõudele, antakse eelnõukohaste muudatustega loomenõukogule Eesti Etendusasutuste Liidu ettepanekul siiski üksnes nõuandev roll, mistõttu kasutatakse ka sõnastust „arvamuse andmiseks“. Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi silmas pidades nii, et loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Paragrahvi 5 lõike 4 uus sõnastus näeb ette, et etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Kõnealust sätet on täiendatud viitega põhikirjale ja jäetud välja sõnad „etendusasutuse moodustaja otsusel“. Juriidilise isiku põhikirja ja asutuse põhimääruse kinnitamine toimub teistes õigusaktides (olenevalt etendusasutuse tegutsemisvormist reeglina kas SAS-is, mittetulundusühingute seaduses või KOKS-is) sätestatud alustel, mistõttu pole tarvis EAS -is märkida, kelle otsusel põhikirja ja põhimäärust sisustatakse . EAS -i § 5 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ko hta sama paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ka eraetendusasutusele . Loomingulise juhi olemasolu nõue eraetendusasutuses tuleneb EAS -i § 2 lõikest 1. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse EAS -i § 6, mis puudutab etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmist. Etendusasutuse direktori asemel ni metatakse ka siin paragrahvis etendusasutuse juhti. K ehtima jääb põhimõte, et etendusasutuse juht valitakse avalikul konkursil osalejate hulgast , kuid EAS -i § 6 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et avalik konkurss tuleb korraldada ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendu sasutuse, välja arvatud kontserdi asutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks. Selline on olnud teatrivaldkonna soov. Riigi asutatud si htasutusena tegutsevate kontserdi asutuste suhtes see reegel ei kehti, kuna muusikavaldkonnas on üldtunnustatud rahvusvaheline praktika, et loomingulisi juhte otsitakse reeglina sihtpakkumise teel. Paragrahvi 6 teine lõige näeb ette, et riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontserdi asutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Seega kõnealusel juhul avaliku konkursi korraldamise kohustust seaduses ette ei nähta, ent etendusasutuse asutaja või moodustaja võib seda muidugi põhikirja või põhimääruse tasandil teha. S ama põhimõt e on suures osas kehtinud ka varem, ent sätet on korrigeeritud vastavalt sama paragrahvi esimeses lõikes tehtud muudatusele, mille kohaselt tuleb teatud juhtudel (riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas eten dusasutuses juhul , kui tegemist ei ole kontserdi asutusega) ka loomingulise juhi leidmiseks avalik konkurss korraldada. Paragrahvi 6 lõike 3 kohaselt sõlmitakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga v astavalt etendusasutuse tegutsemisvormile (sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus) juhatuse liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Sama põhimõte on olnud seni sätestatud EAS -i § 6 lõigetes 2 ja 4. Lõikes 3 nähakse ka ette, et tähtajalise töölepingu asemel võib kontserdi asutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. Viimati nimetatud täiendus on vajalik, kuna rahvusvahelise ja ka Eestis vähemalt riigi asutatud sih tasutusena tegutsevates kontserdi asutustes levinud prakt ika kohaselt täidetakse kontserdi asutuses loomingulise juhi ülesandeid sageli isikut esindava agentuuriga sõlmitud lepingu alusel. Kui valdav osa loomingulise juhi tööst on selline, mille tegemise aja, koha ning viisi saab loominguline juht ise valida , tegutsedes e rinevalt töötajast iseseisvalt, on töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu sõlmimine põhjendatud ja lubatav. Uuendusena nähakse kõnealuse paragrahvi neljandas lõikes ette võimalus pikendada etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut etendusasutuse nõukogu või moodustaja otsusel üks kord avalikku konkurssi korraldamata. Seda saab teha samuti kuni viieks aastaks. Muudatus võimaldab heal juhil pikema aja vältel etendusasutuse arengusse panustada, ent tagab ka selle, et hiljemalt kümne aasta möödumisel antakse uutele tulijatele võimalus juhi kohale kandideerida. EAS -i § 6 lõike 5 kohaselt kohaldatakse sellist võimalust ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendu sasutuse, välja arvatud kontserdi asutuse loomingulise juhiga sõlmitud lepingule ehk olukorrale, kus EAS -i § 6 lõike 1 muudatuste kohaselt tuleks edaspidi ka korraldada avalik konkurss. Etendusasutuse juhi valimise osas tegi Eesti Teatriliit VTK kooskõlastamise käigus ettepaneku, et kõik riigilt toetust saavate etendusasutuste juhid peaksid olema perioodiliselt valitavad avaliku konkursi teel. EAS kohaldub riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ning eraetendusasutustele üksnes juhul, kui see on konkreetse sätte juures nimetatud. Kuivõrd avaliku konkursi teel juhi valimist puudutava regulatsiooni juures ei ole seaduses sätestatud, et see kohalduks ka eraetendusasutustele, juhinduvad avaliku konkursi korraldamise nõudest vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused. Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks eraetendusasutustele juhi valimist avaliku konkursi korraldamise teel kohustuslikuks muuta. Kuna tegemist oleks ettevõtlusvabaduse riivega, peaks see olema mõjuvalt põhjendatud. Asjaolu, et riigilt toetust saav eraetendusasutus kasutab teatud määral nii-öelda avalikku raha , ei ole seostatav etendusasutuse le juhi valimisega. Toe tuse õiguspärast kasutamist kontrollitakse asjakohase aruandluse kaudu. Eelnõu § 1 punkt 10 – EAS -i § 8 lõikest 1, mis puudutab loomenõukogu ülesandeid, jäetakse välja teose jäädvustamise üle otsustamine. Kõnealune muudatus on se otud eelnõu § 1 punktiga 19 EAS -i §-s 13 tehta vate muudatustega. Kehtiva EAS -i § 13 lõike 3 kohaselt kehtestab jäädvustatavate ehk rahvuskultuuriliselt oluliste teoste loetelu etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud tunduvalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Seega puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Eelnõu § 1 punkt 11 – m uudetakse EAS -i § 8 lõiget 3, milles nähakse ette loomenõukogu koosseis. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad loomenõukogusse kuuluma etendusasutuse juht, loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad, siis edaspidi ei pea etendusasutuse juht loomenõukogusse kuuluma. Küll aga on juhi kuulumine loomenõukogusse, lisaks teistele valdkonna asjatundjatele, võimalusena siiski olemas (arvestades kasvõi asjaolu, et etendusasutuse juht võib ühtlasi olla ka loominguline juht). Kuna etendusasutuse juht otsustab loomingulise tegevusega seotud küsimusi üksnes loomingulise juhi ettepanekul ja loominguline juht on loomenõukogu liige, ei ole etendusasutuse juhi kuulumine loomenõukogusse otseselt vajalik. EAS -i § 8 lõige 3 on seotud ka ROS-iga , kuna vastavalt ROS -i § 13 lõikele 3 kohaldatakse rahvusooperi loomenõukogu koosseisule kõnealust EAS-i sätet. Kirjeldatud muudatusega ei kaasne ROS -i muutmise vajadust, sest EAS -i § 8 lõike 3 uus sõnastus sobib ka rahvusooperi konteksti. Eelnõu § 1 punkt 12 – EAS -i § 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte reguleerib etendusasutuse arengukava etendusasutuse asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks esitamist. Praktikas esitavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused KuM-ile kui asutajaõiguste teostajale sihtasutuse nõukogu kinnitatud arengukava teadmiseks, mitte veel kinnitamata arengukava kooskõlastamiseks. Kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste nõukogudes on ka ministeeriumi esindajad, ei pea KuM põhjendatuks arengukavasid eraldi kooskõlastada. Munitsipaaletendusasutuste puhul on arengukava kooskõlastamine põhimäärustes reguleeritud erinevalt, näiteks Tallinna Linnateater peab arengukava kooskõla stama Tallinna Kultuuri- ja Spordia metiga, Tallinna Filharmoonia aga Tallinna L innavalitsusega. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks arengukava võimalikku kooskõlastamise protsessi seaduses reguleerida ning see peaks olema sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnõu § 1 punkt 13 – m uudetakse EAS -i § 9 lõiget 5 , mis puudutab munitsipaal- ja eraetendusasutuse kohustust esitada arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile. Sätte uue sõnastuse kohaselt on munitsipaaletendusasutusel, sihtasutusena tegutseval munitsipaaletendusasutusel ja eraetendusasutusel kohustus a rengukava koostada üksnes juhul, kui nad soovivad taotleda toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Seega loobutakse seaduses nõudest, mille kohaselt peab munitsipaaletendusasutus igal juhul arengukava koostama ning jäetakse see etendusasutuse moodustaja otsustada. Küll aga on arengukava koostamine endiselt üheks riigieelarvest toetuse taotlemise eelduseks. E tendusasutus t e samasisuline kohustus on tuletatav ka EAS -i § 9 lõike 5 senisest sõnastusest , sest arengukava esitamine eeldab alati selle koostamist, ent uus sõnastus väljendab paremini põhimõtet , mille kohaselt eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud. Kuna munitsipaalkontserdi asutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munistipaalkontserdi asutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toe tata (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust), ei laiene neile ühelgi juhul EAS-ist tulen ev arengukava koostamise nõue . Arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile esitamise kohustusest seaduse tasandil loobutakse. Etendusasutusele riigieelarvest toetuse taotlemise kord on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri mä ärusega (vt eelnõu § 1 punkti 26 ). Määruses sätestatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mille hulgas on ka arengukava. Eelnõu § 1 pun kt 14 – muudetakse EAS -i § 10, mis puudutab etendusasutuse töökorralduse aluseid . EAS -i § 10 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on etendusasutus nii repertuaari valikul kui ka muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. Sätet on laiendatud muude kunstiliste otsuste osas , väljendamaks etendusasutuse täielikku loomingulist vabadust. Sõna „iseseisev“ on asendatud küll samatähendusliku, ent valdkonnas asjakohases kontekstis enam kasutatava sõnaga „sõltumatu“. Paragrahvi 10 seniseid lõiked 2 ja 3 ühendatakse ning repertuaariplaani kõrv al nimetatakse ära seda kontserdi asutustes asendav hooajakava. Eelnõu § 1 pun kt 15 – muudetakse EAS -i § 11. Kõnealuses paragrahvi s asendatakse sõna „kalendriaasta“ sõnaga „hooaeg“, kuna p raktikas kavandatakse etendusasutuse tegevust hooaja kaupa, ning nimetatakse repertuaar iplaani kõrval ära seda kontserdi asutustes asendav hooajakava. EAS -i § 11 lõiget 2 muudetakse nii, et repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi, mitte loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna loomenõukogu l on vastavalt eelnõu § 1 punktiga 8 EAS -i § 5 lõike 2 punktis 1 tehtavale muudatusele repertuaariplaani või hooajakava koostamisel üksnes nõuandev roll ning vastutus nimetatud dokumentide sisu eest on eeskätt loomingulisel juhil, on kohane, et just viimati nimetatu esitab need etendusasutuse juhile kinnitamiseks. EAS -i § 11 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad repertuaariplaani esitamist etendusasutuse asutajale või moodustajale ning riigieelarvelise toetuse taotlemisel valdkonna eest vastutavale ministrile, jäetakse paragrahvi uuest sõnastusest välja . Etendusasutuse asutajal või moodustajal puudub praktiline vajadus repertuaariplaani ülevaatamiseks, mistõttu on tegemist tarbetu infokohustusega. Ülevaate planeeritavast repertuaarist esitavad etendusasutused KuM-ile küll ka edaspidi toetuse taotlemisel, ent taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu sätestatak se eelnõu § 1 punktiga 26 EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestata vas kultuuriministri määruses. Lähtudes aga põhimõttest, et eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud, nähakse repertuaariplaani koostamise kohustus , sarnaselt arengukava koostamise kohustuse ga , riigilt toetuse taotlemise eeldusena ette siiski seaduses (uue sõna stuse kohaselt EAS -i § 11 lõikes 3 ) . EAS -i § 11 muudatused puudutavad ka ROS-i , mille § 13 lõikes 2 EAS -i §- le 10 ja § 11 lõikele 1 viidatakse. Nimetatud viide on siiski endiselt ajakohane ega vaja seoses EAS-is tehtavate muudatustega parandamist. Eelnõu § 1 punkt 16 – m uudetakse etenduse ja kontserdi toimumisest avalik kuse teavitamist puudutava EAS -i § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseos a. Ajast, mil kehtiv EAS jõustus, on möödunud ligi 20 aastat ning erinevate võimaluste valik avalikkuse teavitamiseks on tänaseks oluliselt laienenud. Kõik tänapäevased infokanalid ei eelda aga sellise mahuga sõnumit, mis võimaldaks nimetada kõik EAS -i § 12 lõikes 1 loetletud andmed. Sageli teav itatakse avalikkust etenduse ja kontserdi toimumisest televisioonis või sotsiaalmeedias, esitades üksnes valiku nõutud teabest. Eeskätt tarbijate huve ja autorite õigusi arvestades on kõnealuses lõikes ettenähtud andmete teatavaks tegemine mõistetavalt vajalik, mistõttu on ka uues sõnastuses säilitatud kohustus vastavad andmed avalikkusele siiski esitada. Uuendatud sõnastus kohustab korraldajat andmed etenduse ja kontserdi kohta küll avalikult kättesaadavaks tegema, ent mitte igakordsel avalikkuse teavitamisel kogu EAS -i § 12 lõike s 1 sätestatud loetelule vastavat infot kordama. Praktikas võib kogu asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel reklaammaterjalil või kavalehel ning muude kanalite vahendusel avalikkuse teavitamisel seda täies mahus korrata pole tarvis. Eelnõu § 1 punkt 17 – a val ikkuse teavitamisel etenduse ja kontserdi toimumisest loobutakse kohustusest nimetada etendusasutuse loomingulise juhi nimi. Loomingulisel juhil ei ole autoriõigusi (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi teose autoriga), mistõttu on tema nime igakordse nimetamise nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 18 – EAS-i § 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9, mille kohaselt tuleb teha etenduse ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks ka etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus. Siin peetakse silmas nii seda, kas pakutakse näiteks kirjeldustõlget kui ka seda, kuidas liikumispuudega või -raskustega inimesed etenduse või kontserdi toimumispaika siseneda ja sealt väljuda ning selle piires liikuda saavad (näiteks kas hoonel on välistrepp, kas selle juures on kaldtee, kas majas on lift, kas ratastooliga pääseb saali jne) . Nõutav ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et etendus või kontsert ei ole erivajadustega inimestele ligipääsetav, kuid ka sellise teabe avalikustamisel on väärtus, mis seisneb selles, et asjakohane info on aegsasti enne etenduse või kontserdi toimumist kättesaadav ja selle põhjal on võimalik otsustada, kas üritusele üldse minna, kas minna koos saatjaga jne. K õnealune täiendus on kooskõlas Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma ülesandega liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ligipääsetavuse alast teadlikkust ja pädevust ühiskonnas läbivalt. Eelnõu § 1 punktidel 16–18 on viite kaudu puutumus ROS-iga, mis aga ka avalikkuse teavitamist puudutavate muudatustega seoses korrigeerimist ei vaja. Eelnõu § 1 punkt 19 – muudetakse EAS -i § 13, mis puudutab teose jäädvustamist. EAS -i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud märgatavalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Teoste jäädvustamise ja autoriõigus t e ga seonduvalt palus Eesti Teatri Agentuur VTK kooskõlastamise käigus arvestada selle sätte võimalikul muutmisel nende teadmisi ja praktilisi kogemusi. Eelnõu ga ei panda etendusasutustele kohustust kõiki repertuaaris olevaid teoseid jäädvustada. Kõnealuses sättes juhindutakse tegelikust praktikast ehk asjaolust, et teoseid reeglina jäädvustatakse ning osundatakse seejuures kohustusele pidada silmas autoriõiguse s eadusest (edaspidi AutÕS ) tulenevaid piiranguid, sealhulgas asjaolu, et autorile kuulub õigus lubada või keelata oma teost reprodutseerida (AutÕS -i § 13 lõike 1 punkt 1) ning et seni fikseerimata esituse salvestamine on lubatud vaid teose esitaja nõusolekul (AutÕS -i § 67 lõike 2 punkt 1). EAS -i § 13 lõikes 2 asendatakse erinevate andmekandjate loetelu sõnastusega „mistahes andmekandjale“. Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, kuna kehtivas EAS-is nimetatud heli- ja videolint ning film ja heliplaat ei vasta tänapäevasele salvestustehnikale. Paragrahvi 13 uuest sõnastusest jäetakse välja sätted (kehtiva EAS-i kohaselt § 13 lõiked 3 ja 4) , mis puudutavad jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestamist ja selle etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks esitamist. Nagu juba öeldud , ei toimu etendusasutuse s jäädvustatavate teoste valimist nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtudes, mistõttu puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Kuivõrd jäädvustatavate teoste loetelu enam ei kehte stata, kaotab tähenduse ka EAS -i § 13 lõige 4, mille kohaselt esitatakse loetelu etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks. Viimati nimetatud säte on tarbetu ka seetõttu, et etendusasutuse moodustaja või asutaja ei vaja antud teavet. 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versioonis oli ette nähtud EAS -i § 13 täie ndamine sättega, mille kohaselt pidi rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustama ja selle salvestise säilimise tagama Eesti Rahvusringhääling. Tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 4 tuleneva ülesandega , mille kordamisest EAS-is otsustati eelnõu eelmise versiooni kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal loobuda . Etenduste salvestamine Eesti Rahvusring häälingu poolt toimub vastavalt Eesti Etendusasutuste L iiduga sõlmitud lepingule või etendusasutustega sõlmitavatele üksikkokkulepetele . Eelnõu § 1 punkt 20 – muudetakse EAS -i § 14 , mis puudutab teose toimikut. Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud teose toimikus sisalduvate materjalide loetelu muudetakse näitlikuks avatud loeteluks. Tuleneva lt säilituseksemplari seaduse j õustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril puudub otsene kultuuri aja looline vajadus etendusasutuses koguda ja säilitada näit eks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid kajastustes t trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada. Sama l õike teises lauses asendatakse sõna „sa lvestus“ keeleliselt korrektsema sõnaga „salvestis“. Paragrahvi 14 lõige t 2 täiendatakse viitega arhiiviseadusele (edaspidi ArhS ) ja AutÕS-ile . Kõik riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsus t e kohaselt arhiivimoodustajad , mistõttu neil tuleb juhinduda ArhS-is sätesta tust. Munitsipaaletendusasutustes sõltuvad toimikute säilitamise üksikasjad sellest, kas kohalikus omavalitsuses on moodustatud oma arhiiv, kuid ArhS-is sätestatut peavad järgima nemadki. Eraetendusasutustele ArhS-i nõuded e i kohaldu, kuid vastavalt ArhS -i § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi. Viide AutÕS-ile on mõistlik lisada põhjusel, et teose toimik sisaldab eelduslikult teosena käsitatavaid osi (kavalehtede kujundus, reklaammaterjal, fotod jms), mille kasutamisel tuleb järgida AutÕS -i nõudeid. Eriti oluline on see juhul, kui toimik sisaldab selliseid teoseid, mille suhtes autoriõigused ei kuulu etendusasutusele endale. Seejuures juba ainuüksi toimiku koostamine hõlmab eelduslikult teoste reprodutseerimist, mis on autorile kuuluv varaline õigus (AutÕS -i § 13 lõike 1 p unkt 1). Sõltuvalt toimiku hilisema säilitamise viisist (näiteks digitaliseerimisega kaasneb täiendav reprod utseerimine) ja kasutamisest (näiteks kas see tehakse üldsusele kättesaadavaks, vt AutÕS -i § 13 lõike 1 p unkti 9 1 ) võivad saada riivatud ka teised autorile kuuluvad õigused. Teatud juhtudel võivad need tegevused langeda n ii n imetatud vabakasutuse erandite alla, mil autorilt nõusoleku saamine ja talle kasutuse eest tas u maksmine ei ole vajalik (vt näiteks AutÕS -i § 20). Paragrahvi 14 lõike 3 kohaselt võib teose toimikut pidada digitaalselt. Kuna enamik toimikusse kogutavaid materjale ei olegi praegu enam algselt paberkandjal, siis puudub vajadus neid ka toimikusse paberil lisada. Teose toimikusse kuuluvate materjalidega seoses esitas VTK kooskõlastamise käigus märkused ning täpsustas enda nägemust kohtumisel eelnõu ettevalmistajatega Teatri- ja Muusikamuuseum. Toona toodi peamise murekohana välja muuseumi piiratud võimalused teoste salvestiste ja digitaalsete fotode vastuvõtmisel. Käesolevaks ajaks on see küsimus lahendatud ja muuseumi võimekus digitaalset materjali vastu võtta oluliselt paranenud. Eelnõu § 1 punkt 21 – muudetakse EAS -i 3. peatüki pealkirja. Esiteks võetakse võõrapärase sõna „ finantseerimine “ asemel seaduses kasutusele samatähenduslik eesti keele omasõna „ rahastamine “. Teiseks jäetakse kõnealusest pealkirjast välja taotluste esitamist puudutav osa. Kuna ta otluste esitamist puudutav EAS -i § 18 on kavas eelnõu § 1 punktiga 30 kehtetuks tunnistada, tuleb muuta ka peatüki pealkirja. T aotluse esitamine on edaspidi reguleeritud valdkonna eest vastutava ministri määruse ga , mille kehtestamiseks vajalik vo litusnorm lisatakse EAS-i eelnõu § 1 punktiga 26 . Eelnõu § 1 punkt 22 – s arnaselt E AS -i 3. peatüki pealkirja ga asendatakse ka EAS -i § 15 pealkirjas sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“. Eelnõu § 1 punkt 2 3 – EAS -i § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Etendusasutustele valla või linna eelarvest t oetuse määramist puudutava sätte sõnastus on ühest küljest puudulik ja teisalt on see EAS-is ka ebavajalik. Nimelt reguleerib kõnealune säte üksnes munitsipaaletendusasutusele valla või linna eelarvest toetuse määramist, ent praktikas toetavad kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele sageli ka oma valla või linna territooriumil etendusi ja kontserte korraldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ja eraetendusasutusi. Valla- või linnavolikogu pädevus munitsipaaletendusasutustele antava toetuse suuruse otsustamiseks ja muudele etendusasutustele toetuse andmise kor ra kehtestamiseks tuleneb KOKS -i § 22 lõike 1 punktidest 1 ja 5, mistõttu samasisuliste normide kordamine EAS-is on tarbetu. Eelnõu § 1 punkt 24 – muudetakse EAS -i § 15 lõiget 5, mis näeb kehtivas sõnastuses ette, et munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad KuM-i kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is sätestatud korras. Munitsipaaletendusasutuste vaatest on kõnealune säte olnud sellisel kujul vajalik ilmselt KOKS -i § 6 lõikes 2 sätestatut arvestades. Nimelt näeb KOKS -i § 6 lõige 2 ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses ning nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Samamoodi taotluse alusel saavad EAS-i kohaselt riigieelarvest toetust aga ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused , mistõttu laiendatakse eelnõuga kõnealust sätet ka neile. Teise muudatusena jäetakse EAS -i § 15 lõike st 5 välja viide KuM-i le, kelle kaudu etendusasutustele EAS-i alusel riigieelarvest toetust antakse. Rahandusministeeriumi soovituse kohaselt tuleks seadustes nimetada riigieelarvet üldiselt ja püüda vältida ühe või teise toetuse saamise sidumist konkreetse valitsusasutusega. See aitab vältida olukorda, kus rahastamisskeemi või kasvõi asutuse nime muutmisel, tuleks muuta ka seadust. Eelnõu § 1 punkt 25 – EAS -i § 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 nähakse ette, et sama paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontserdi asutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdi asutusele . EAS -i § 15 lõiget 5, mis puudutab EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras riigieelarvest toetuse saamise võimal ust, kohaldatakse seega kontserdi asutustest vaid sellistele, kes toimivad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustena. Munitsipaalkontserdi asutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaalkontserdi asutusi toetatakse riigieelarvest riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määrustes sätestatud tingimustel ja korras. EAS -i § 15 lõike 7 kohaselt ei välista sama paragrahvi lõige 5 etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist. Viidatud lõige 5 näeb uue sõnastuse kohaselt ette, et etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 15 täiendamine lõikega 7 on vajalik, et ei jääks ekslikku muljet, nagu etendusasutustele muid riigieelarvelisi toetusi maksta pole lubatud. Ka etendusasutused võivad saada näiteks praeguses koroonaviiruse levikust põhjustatud tervisekriisis töötasu toetust jms, kui nad konkreetse meetme tingimustele vastavad. EAS reguleerib üksnes sellise riigieelarvest antava toetusega seonduvat, mis on suunatud ainult etendusasutustele ehk etendusasutuste spetsiifiline ega välista etendusasutustele muude, laiemale sihtrühmale suunatud, toetuste maksmist. Eelnõu § 1 punkt 26 – kõnealuse eelnõu punkti ga muudetakse etendusasutuste riigieelarvest toetamise senist regulatsiooni. Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk erinevate etendusasutuste tegutsemisvormide arvestuses (EAS -i § 16 lõiked 1 ja 2 ) ja võimalus anda sihto tstarbelist toetust üksikute kultuuripoliitiliselt eriti oluliste eesmärkide saavutamiseks (EAS -i § 16 lõige 3 ) ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liikide ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimuste ja korra kehtestamiseks ( EAS -i § 16 lõige 5, rakendusakti kavand lisatud käesolevale seletuskirjale , lisa 1 ). Kehtiva EAS -i § 16 lõike 1 kohaselt määratakse toetus etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on KuM-i tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike kehtivale sõnastusele lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. Arvestades EAS-i kohaldumise loogikat , on kirjeldatud rahastamise põhimõte puudutanud riigietendusasutusi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puh ul arvestatakse tulenevalt EAS -i § 16 lõike 3 kehtivast sõnastusest ka nende rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. Viimati nimetatud määratlemata õigusmõistete tõlgendamine on põhjustanud mitmeid vaidlusi. EAS -i § 16 lõike 1 uus sõnastus näeb ette r iigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamise nimetamine seaduses on toetuse andmise üldpõhimõttena oluline põhjusel, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. Arvestades kultuurivaldkonnale omast suuresti erinevatel toetustel põhinevat toimimist, ei saa eeldada, et riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused suudaksid neile pandud eesmärke täita peamiselt omatulu arvelt. Kavas on jätkuvalt toetada riigile kuuluvate etendusasutuste töötajate tasustamise ja vara haldamisega seotud kulude katmist. Senisest külastajate arvu tellimisest loobutakse, ent etendusasutuste tegevusmahtu, mis on riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste puhul pika tegutsemisaja vältel võrdlemisi püsivalt välja kujunenud, siiski arvestatakse. Täpsed kriteeriumid, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse, nimetatakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Samadest põhimõtetest lähtutakse ka riigi asu tatud sihtasutusena tegutsevate kontserdi asutuste toetamisel. Sarnaselt kehtivate rahastamispõhimõtete ga toetatakse ka edaspidi riigieelarvest võimalusel etendusasutusi, kelle omanik on kohalik omavalitsus , ning er aetendusasutusi. Vastavalt EAS -i § 16 lõike 2 uuele sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskun stide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on sama sätte kehtivale sõnastusele sisult lähedase lahendusega. Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega tuua külastajateni etendusi, millega näiteks žanriliselt või sihtrü hmi silmas pidades võrreldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused piisavas mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid etendusasutusi , täiendamaks üle- e estilist riigi asutatud sihtasutusena tegutse vate etendusasutuste võrku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Kriteeriumid, mille alusel munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EAS -i § 16 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt võib lisaks kõne aluse paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks ed endamiseks ettenähtud toetusele määrata etendusasutusele riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute ks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste ks tegevusteks . Säte võimaldab kavandatavas etendusasutuste rahastamist täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette näha täiendavaid toetusi kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste eesmärkid e saavutamiseks, soodustamaks näiteks rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist jms . Seni on taoliste toetusprogrammide aluseks olevad tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri käskkirjad ega ). EAS -i § 16 lõike 4 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõ ikeid 2 ja 3 munitsipaalkontserdi asutusele ega sihtasutusena tegutsevale muni tsipaalkontserdi asutusele. Nimetatud asutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toe tata (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust). Nagu eespool märgitud, lisatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõttei d puudutavasse EAS -i § 16 ka viies lõige, millega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord . Säte hõlmab nii EAS -i § 16 lõigetes 1 ja 2 kui ka sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel antavaid toetusi puudutava regulatsiooni kehtestamist. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8. Etendusasutuste rahastamisega seonduvalt esitas enda ettepanekud VTK kooskõlastamise käigus Eesti Teatriliit, pakkudes etendusasutustele toetuse arvestamise alusena teatrivaldkonnas tuttavat AITA-mudelit. Kuna samasisulisi ettepanekuid esitati ka eelnõu eelmise versiooni kooskõlastusringi raames 2018. aastal, on neile vastatud käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis I (lisa 2) . Eelnõu § 1 punkt 27 – muudetakse EAS -i § 17, mis puudutab etendusasutustele riigieelarvelise toetuse andmise otsustamiseks nõuandva komisjoni moodustamist , esimest lõiget . Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt moodustatakse komisjon üksnes munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks. R iigi asut atud sihtasutusena tegutsevate e tendusasutuste , s eal h ulgas EAS-i alusel toetatavate kontserdi asutuste toetuse üle otsu stamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta , kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust , eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused on riik asutanudki nimetatud kriteeriume silmas pidades (näiteks kinnitab nende piirkondlikku olulisust asjaolu, et mitmed neist on asutatud koos kohalike omavalitsustega) , ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajal ike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim asutajaõiguste teostaja. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. Võrreldes kehtiva sõnastusega, jäetakse s ättest välja lauseosa, mille kohaselt moodustatakse komisjon mitte üksnes toetuse jaotamiseks, vaid ka eesmärgiga kavandada etendusasutusele riigieelarves ettenähtud toetussumma. Kõnealune ülesanne on seotud kehtiva EAS -i § 19 lõikega 1, mille kohaselt on komisjoni pädevuses ettepanekute tegemine nii järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks kui ka toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast. Praktikas koguneb komisjon toetuse taotluste hindamiseks toetuse ka sutamise aastale eelneval aastal ja seda ajal, mil ministeeriumi valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt on juba Rahandusministeeriumile esitatud. Seega ei ole võimalik komisjoni ettepanekuid selles osas arvestada. Eelnõu § 1 punkt 28 – muudetakse EAS -i § 17 lõikeid 3 ja 4. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt koosneb etendusasutuste riigieelarvest toetamise küsimustes kultuuriministrile nõu andev komisjon valdavalt valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest ja ministeeriumi esindajate kuulumine komisjoni ei ole kohustuslik. Senisest üldisema sõnastuse „valdkondlikud esindusorganisatsioonid“ kasuks on otsustatud põhjuse l, et etenduskunstide maastik on muutunud tunduvalt mitmekesisemaks ning lisandunud on ka erinevaid esindusorganisatsioone. Seetõttu ei saa enam piirduda ainult ühe etendusasutus t e loomingulisi töötajaid esindava organisatsiooni ja ühe etendusasutuste juhte esindava organisatsiooni nimetamisega. Lisaks Eesti Teatriliidule ja Eesti Etendusasutuste Liidule tegutsevad valdkonnas ka näiteks ka Eesti Väike - ja Projektiteatrite Liit, ASSITEJ Eesti Keskus (laste teatrite ühendus), Eesti Tant sunõukogu ning Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Mitmed loetletud organisatsioonidest hõlmavad oma liikmeskonnas nii tööandjate kui töövõtjate esindajaid. Valdkonna eest vastutava m inisteeriumi (KuM) esindajate komisjoni nimetamine on muudetud kohustuse asemel võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti on kavandatud osaliselt kaheastmeline taotluste hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon eeskätt taotlejate kunstilist taset ja seejärel on KuM- is valdkonna eest vastutavatel ametnikel võimalik etenduskunstide maastiku võimalikult suure mitmekesisuse huvides teatud kriteeriumidele ka omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole ministeeriumi esindajate osalemine lisaks ka komisjoni töös vajalik. EAS -i § 17 neljandas lõikes on tegemist tehnilise muudatusega. Osa seni selle paragrahvi esimeses lõikes paiknenud tekstist (komisjoni koosseisu kinnitamine ) on neljanda lõike tekstile (komisjoni töökorra kehtestamine) juurde lisatud. Eel nõu § 1 punkt 29 – EAS -i § 17 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt ei kohaldata kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–4 komisjoni moo dustamise kohta sätestatut EAS -i § 16 lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel. Erisus puudutab üksikute ks valdkonna arengu, rahvuskultuuri , piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste ks tegevuste ks antavaid toetusi. Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid , mille koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjai d, ning kavas ei ole seda põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest programmist ei pruugi EAS-is komisjoni moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt niinimeta tud üldise tegevustoetuse (EAS -i § 16 lõiked 1 ja 2 ) jaotamisest kitsamalt eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas kultuuriministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 30 – EAS -i §-d 18 –21 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on etendusasutustele määratava riigieelarvelise toetuse suuruse osas valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid tegeva komisjoni pädevust, toetuse saamiseks taotluse esitamist, toetuse kasutamiseks lepingu sõlmimist ning etendusasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist puudutavate sätetega. Toetusega ja osaliselt ka komisjoni pädevusega seonduvad küsimused , kuivõrd komisjoni pädevus on lahutamatult seotud toetuse taotluste hindamise protsessiga, reguleeritakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri mää rus es . Osaliselt on komisjoni pädevus tuletatav ka selle moodusta mise kohustust puudutavast EAS -i § 17 lõikest 1 (komisjon moodustatakse munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks), mistõttu on selle eraldi paragrahvis käsitlemine tarbetu. Etendusasutuse varaga seonduvaid küsimusi ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks EAS-is reguleerida, kuna olenevalt etendusasutuse juriidilisest tegutsemisvormist on need küsimused teistes õigusaktides ammendavalt reguleeritud. Eelnõu § 1 punkt 31 – t ulenevalt etendusasutuse vald uses olevat vara puudutava EAS -i § 21 kehtetuks tun nistamisest tuleb muuta ka EAS -i 4. peatüki pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja etendusasutuse vara puudutav osa ja edaspidi käsitletakse selles peatükis vaid aruandlusega seonduvat. Eelnõu § 1 punkt 3 2 – EAS -i § 22 muudetakse nii, et selles reguleeritakse vaid statistilise aruandlusega seonduvat. Paragrahvi 22 kehtiv sõnastus puudutab ka raamatupidamislikku arvestust, kuid sarnaselt etendusasutuse varaga seonduvaga ei ole vajalik neid küsimusi etendusasutuste spetsiifiliselt reguleerida. Kuivõrd § 22 lõiked 1 ja 2 sisaldavad ka ebamääraseid viiteid õigusaktidele, täpsustamata , milliseid õigusakte silmas peetakse, ei ole nende säilitamine senisel kujul põhjendatud ka õigusselguse eesmärki silmas pidades . EAS -i § 22 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt esitab etendusasutus statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. Teatristatistikaga tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Statistikat kogutakse nii teatriajaloo jäädvustamiseks kui ka näiteks poliitikakujundajate tarbeks. Samuti hõlmab kõnealuse statistilise aruande esitamine etendusasutusele riigieelarvest antud toetuse kasutamise kohta aru andmist. Andmed eelmise kalendriaasta uuslavastuste, etenduste ja külastajate arvu kohta esitatakse senise praktika kohaselt 15. veebruariks ning majandusnäitaja te aruanne 1. aprilliks. Nimetatud tähtpäevade sätestamist seaduses ei pea eelnõu ettevalmistajad siiski mõistlikuks, kuna need võivad ajas muutuda. Seetõttu kasutatakse konstruktsiooni „haldaja määratud tähtpäevaks“. EAS -i § 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt avalikustatakse statistilise aruande esitamise tähtpäev valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi (KuM) veebilehel. Vastavalt s ama paragrahvi lõikele 3 on statistilise aruande esitamise kohustus ka eraetendusasutustel. Eraetendusasutustele on aruande esitamise kohustus pandud eesmärgiga tagada võimalikult täpse ja kvaliteetse teatristatistika olemasolu. EAS -i § 22 lõike 4 kohaselt k ontserdi asutustele EAS-iga statistilise aruande esitamise kohustust ei panda. See tuleneb asjaolust, et muusikavaldkonnas sarnane statistika andmebaas puudub. Eelnõu § 2 – muudetakse ROS -i § 4 lõike 1 teist lauset, jättes sellest välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärke. Tegemist on tehnilise muudatusega. Avaldamismärkeid üldjuhul seaduse tekstis ei esitata. Eelnõu § 3 – t egemist on jõust umissättega. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril . Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse EAS-is kasutusele termin „kon tserdi asutus“ . Kontserdi asutus ena EAS-i tähenduses mõistetakse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust või munitsipaaletendusasutust , mi lle eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Uue termini kasutusele võtmine on vajalik , võimaldamaks erisusi mõnedest EAS-i sätetest. Õigusaktides seni kasutamata kokkuleppelise lühiväljendina kasutatakse EAS-is sõnastust „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Nimetatu all mõistetakse kohaliku omavalitsuse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu sse kavandatud seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuna etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse näol võib olla aga tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, o n riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liike ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva rakendusakti kav andisse lisatud viited k omisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) , ning k omisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) . Kavandatava kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas. 6. Seaduse mõjud Eelnõusse kavandatud EAS-i muudatused ei mõjuta keskkonda , regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. Tuvastatud on mõju majandusele, riigi asutuste ja kohaliku omaval itsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. 6.1. Kavandatav muudatus: t ermini „e te ndusasutus“ määratluse muutmine ja uue termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatused termini „ eten dusasutus“ määratluses on tehtud ennekõike selleks, et hõlmata selle ga etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid , kes va rem formaalselt kõnealuse terminiga näiteks loomenõukogu puudumise tõttu hõlmatud ei ol nud . KuM-i andmetel on etendusasutusena EAS-i tähenduses käsitatavaid era õiguslikke juriidilisi isikuid (välja arvatud riigi asutatud sihtasutused ja eraõiguslikud kontserdikorraldajad ) umbes 35 , mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,01 % ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,2 %. Tegemist on seega väik e se sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib mõjutada asutusi ja isikuid, kes kas varem vastasid termini „etendusasutus“ määratlusele ja selle uue sõnastuse kohaselt enam ei vasta või vastupidi , varem ei vastanud termini „etendusasutus“ määratlusele EAS-i tähenduses ja eelnõu seadusena jõustumisel vastavad. Esimesel juhul ei kohaldu vastavale asutusele või isikule ühelt poolt enam EAS-is ja teistes õig usaktides, mis viitavad EAS-ile , sätestatud nõuded, ent teisalt pole tal võimalik etendusasutusena ka riigieelarvest toetust taotleda. Teisel juhul on olukord vastupidine ehk asutusel või isikul tuleb oma tegevuses juhinduda EAS-is ja muudes õigusaktides etendusasutus e kohta sätestatust ning tal on teatud tingimuste täitmisel võimalik taotleda riigilt etendusasutusena tegutsemiseks toetust. Ainus põhjus, miks mõni var em et endusasutusena käsitatav juriidiline isik EAS-i muudatuste jõustumisel enam seaduse kohaldamisalasse ei pruugi mahtuda, võib olla enda põhitegevusalaks teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamise ja esitamise, muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste valimata jätmine. Kuna EAS-ist juhinduvad siiski valdkonna professionaalid, ei ole põhjust arvata, et olulisel osal mõjutatud sihtrühmast tuleks hakata ettevõtte põhitegevusala muutma. Kui selleks ka üksikutel juhtudel vajadus peaks tekkima, on tegemist ühekordse tegevusega, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte tegevusele. Mis puudutab seda, et terminiga „etendusasutus“ peaks näiteks loomenõukogu olemasolu nõudest loobumise tõttu olema edaspidi hõlmatud rohkem eraetendusasutusi, siis kõnealuse muudatusega kaasneb sihtrühmale pigem positiivne mõju . N agu juba öeldud, avaneb ka sellistel asutustel ja juriidilistel isikutel näiteks võimalus taotleda riigieelarvest etendusasutustele mõeldud toetust . 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine EAS-is võib mõjutada eelkõige kohalikke omavalitsusi, kes on praeguseks moodustanud kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevaid etendusasutusi, aga põhimõtteliselt ka kõiki teisi linnu ja valdu, kellel on kavas tulevikus etendusasutus asutada või moodustada. Munitsipaaletendusasutuse on tänaseks moodustanud viis kohal ikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi) 79-st . Kõige tõenäolisemalt kõnealusest muudatusest mõjutatud sihtrühm on seega väike. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine ja selle sisuline võrdsustamine EAS-is kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva etendusasutusega annab kohalikule omavalitsusele valikuvõimaluse etendusasutuse erinevate juriidiliste vormide vahel, tekitamata seejuures õiguslikku ebaselgust EAS-i kohaldumise osas. Olemasolevaid munitsipaaletendusasutusi on niisiis võimalik kujundada ümber sihtasutusena tegutsevateks munitsipaaletendusasutusteks, ilma et sellega kaasneks muudatusi EAS-ist tulenevate nõuete täitmises. Kuivõrd praegu KuM-ile teadaolevalt ühtegi sarnast protsessi käimas ei ole, ei avalda kõnealune muudatus sihtrühmale ilmselt kohest mõju . Arvestades asjaolu, et etendusasutuse asutamine või moodustamine on kohalike omavalitsuste seas võrdlemisi harv , ei ole ka tulevikus avalduv mõju oluline. 6.2. Kavandatav muudatus: t ermini „riigietendusasutus“ EAS-is kasutamisest loobumine; e tendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja selle tegevuse lõpetamist, põhikirja või põhimääruse kinnitamist, vara ja arvestust puudutavate EAS-i sätete kehtetuks tunnistamine. 6.2 .1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatav muudatus korrastab õigusruumi. Oma toime kaotanud, ebatäpselt sõnastatud või tarbetult teistes õig usaktides sätestatut dubleerivate sätete kehtetuks tunnistamine ei avalda ühelegi konkreetsele sihtrühmale märkimisväärset mõju, ent võimaldab igal seaduse lugejal vaid vajalikku sisaldavas tekstis paremini orienteeruda. 6.3. Kavandatav muudatus: e tendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse a rengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on vähemal või rohkemal määral kõik etendusasutused ( ei hõlma erahuvides tegutseva i d kontserdikorraldaja i d) , keda on KuM-i andmetel pisut üle 50 , mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02 % ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,28 %. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt ei pea enam KuM-i etendusasutuse asutamisest või moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitama, etendusasutuse arengukava asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks ja repertuaariplaani teadmiseks esitama ning jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestama ja seda samuti asutajale või moodustajale teadmiseks esitama. Sellest tulenevalt väheneb etendusasutuste halduskoormus. Kuivõrd tegemist on kord aastas või harvemini täidetava infokohustusega , on mõju avaldumise sagedus väike kuni keskmine. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike, sest etendusasutustele ei panda uusi kohustusi ja kohustuste vähenemisega on eeldatavasti kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on eelkõige sihtrühma väiksusest tulenevalt mõju ettevõtjate halduskoormusele tervikuna ebaoluline, ent valdkondlikult aitavad kõneal used muudatused siiski ebavajalikust teabe edastamise kohustus es t suurel määral vabaneda. 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatusest on mõjutatud KuM nii etenduskunstide valdkonna arengu suunaja kui ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutaja õiguste teostajana ning kohalikud omavalitsused munitsipaaletendusasutuste moodustajatena. Sihtrühma kuulub seega üks valitsusasutus ja viis kohalikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi) , mistõttu võib sihtrühma hinnata väikeseks. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugune infokohustuse vähendamine võib tekitada olukorra, kus mingiks otstarbeks vajalikud andmed teabe senise saajani enam ei jõua . Eelnõu ettevalmistajad ei näe aga muudatusest puudutatud informatsiooni kogumisel praktilist väärtust. Näiteks ei pea KuM etendusasutuste registrit, mistõttu on nende moodustamisest teavitamine ebavajalik, samuti ei ole KuM-il riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana või kohalikel omavalitsustel munitsipaaletendusasutuste moodustajana midagi peale hakata neile teadmiseks esitatud repertuaariplaaniga. Sihtrühma töökorraldusele kõnealune muudatus siiski olulist mõju avaldada ei tohiks, sest KuM-i näitel võib öelda, et tarbetut teavitamiskohustust juba praegu sageli ei täideta ja KuM seda ka ei nõua ning ilmselt on see samamoodi kohalike omavalitsuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul. 6.4. Kavandatav muudatus: ligipääsetavusega seotud teabe avalikustamise kohu stuse panemine avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele . 6.4 .1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.4 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik avalike etenduste ja kontsertide korraldajad , sealhulgas etendusasutused EAS-i tähenduses . Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, ent ettevõtjate koguhulgaga võrreldes on eeldatavasti tegemist siiski väikese sihtrühmaga . 6.4 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele lisandub kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutav teave. Avalikkuse teavitamine etenduste ja kontsertide toimumisest on osa selliste ürituste korraldajate igapäevatööst ja seega võib mõju avaldumise sagedus olla suur. Seda tasakaalustab asjaolu, et vähemalt paljudel etendusasutus t el on püsiv tegutsemiskoht, mistõttu on enamiku etenduste ja kontsertide puhul võimalik kasutada sama ligipääsetavuse kirjeldust. Kuna teatud andmed avaliku etenduse ja kontserdi kohta niikuinii avalikustatakse , siis on võimalik ligipääsetavust puudutav teave muudele andmetele hõlpsasti lisada ning see ei kujuta endast täiesti uut ja e raldiseisvat infokohustust. Kuivõrd ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et konkreetne etendus või kontsert ei ole erivajadustega inimestele ligipääsetav, ei ole kavan datav muudatus etenduste ja kontsertide korraldajatele ülemäära koormav ja sellega on kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate tegevusele ebaoluline . 6.4.2 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Järelevalvet tarbijale antud õiguste tagamise, sealhulgas t a rbija teavitamist puudutavate nõuete täitmise üle teeb tarbijakaitse seaduse § 61 lõike 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ). Mõjutatud on seega üks valitsusasutus ja tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.4.2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjelduse näol ei ole tegemist täiesti uue ja eraldiseisva infokohustusega, vaid see saab osaks andmetest, mille etenduste ja kontsertide korraldajad avalikkusele niikuinii esitavad , ei toimu muudatuse mõjul TTJA töökoormuse märkimisväärset suurenemist. Mõju TTJA-le on seega ebaoluline. 6.4 .3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.4 .3.1. Muudatustest mõjutatud si htrühm 2021 . aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 146 162 puudega inimest. Arvestades asjaolu, et sama kuupäeva sei suga elas Eestis kokku 1 330 068 inimest , on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Erivajadustega inimesi on aga oluliselt rohkem. Nii näiteks oli 2021. aasta alguse seisuga Eesti elanikest 270 641 inimest ehk pisut üle 20% 65-aastased või vanemad. Selles vanuserühmas on umbes 62% inimesi, kelle igapäevategevused on mõningal või suuremal määral piiratud. Kokkuvõttes on seega tegemist vähemalt keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.4 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutava teabe avalikustamine võimaldab erivajadustega inimestel teha teadlikke valikuid, millistele üritustele minna, kuidas selleks valmistuda jne. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga. 6.5 . Kavandatav muudatus: t eos e jäädvustamisega seotud regulatsiooni ajakohastamine . 6.5 .1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on peamiselt riigi asutatud sihtasutu sena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused . Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi on 11 , mis moodustab 67 -st riigi osalusega sihtasutustest 16 %. M unitsipaaletendusasutusi on kuus , mis moodustab kõigist kohaliku omavalitsuse asutustest 0,2 9 % ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevatest kohaliku omavalitsuse asutustest 1,1 %. Kokku võttes puudutab kavandatav muudatus avaliku sektori asutustest ja isikutest väikest osa. 6.5 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutused ei pea kavandatava te muudatuste kohaselt jäädvustamisel enam eristama rah vuskultuuri seisukohalt olulisi teoseid . Olulist mõju kavandatav muudatus etendusasutuste tegevuse korraldusele siiski ei avalda, kuna, nagu juba vastavate eelnõu punktide selgituste juures märgitud, salvestamise suhteline lihtsus ja odavus on aastatetaguse ajaga võrreldes tinginud olukorra, kus jäädvustatakse gi oluliselt enam kui üksnes rahvuskultuuri seisukohalt tähts aid teoseid. 6.6 . Kavandatav muudatus: t eose toimiku säilitamisega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.6 .1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused , kaudselt ka Teatri- ja Muusikamuuseum. Sarnaselt kä esoleva seletuskirja punktis 6.5 .1.1. märgitu ga on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänu EAS -i § 14 muudatustele lihtsustatakse ühelt poolt toimiku pidamist, võimaldades seda teha ka digitaalselt ning muutes toimiku sisu üle otsustamist paindlikumaks, teisalt aga rõhutatakse senisest enam kultuuriajaloolise materjali säilitamise olulisust, lisades EAS-i viite ArhS-ile. Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna etendusasutustele ei ole pandud kohustust oma tegevus teose toimiku pidamisel ümber korraldada, vaid on antud senisest suurem otsustusvabadus. ArhS-ist tulenevad kohustused on arhiivimoodustajatest etendusasutustele laienenud ka var em , mistõttu ei saa ka selles osas rääkida uute ülesannete tekkimisest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest töö toimikutega on regulaarne. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib selle muudatus e tulemusena väheneda toimikute maht ja osa potentsiaalsest rahvuslikust kultuuripärandist jääda säilitamata. Eelnõu ettevalmistajad hindavad nimetatud riski aga väikeseks, kuna etendusasutused on reeglina enda ajalugu kajastavate materjalide säilimisest väga huvitatud. Kokkuvõttes on muudatuse mõju etendusasutuste tegevuse korraldusele seega ebaoluline. Teatri- ja Muusikamuuseumi puhul selgineb küll muudatuste ja käesolevas seletuskirjas vastavate eelnõu punktide kohta esitatud põhjenduste mõjul muuseumi roll Rahvusarhiivi kõrval, ent EAS-i muutmisel muuseumi töökorraldusele otsest mõju ei ole. 6.6 .2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.6 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutat ud on arhivaalide ja museaalide vahendusel etenduskunstide valdkonna ajaloost osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.6 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Teose toimiku säilitamisega seonduva regulatsiooni täpsustamine viitega ArhS-ile tagab kultuuripärandi säilimise ja arhivaalide vaba kasutuse põhimõtte kaudu selle huvilistele kättesaadavaks tegemise. Arhiiviväärtuse puudumisel või juhul kui tegemist on esemetega, mida Rahvusarhiiv säilitamiseks vastu ei võta, on võimalik etendusasutuste tegevust kajastav materjal üldsusele kättesaadavaks teha muuseumide vahendusel. Kavandatava muudatuse tulemusena sihtrühma käitumises muudatusi oodata ei ole, mistõttu on avalduv mõju eeldatavasti ebaoluline. 6.7 . Kavandatav muudatus: e tendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi muutmine. 6.7 .1. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.7 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kaudselt võivad muudatused etendusasutuste riigipoolses rahastamises mõjutada etendusasutuste külastajaid. Statis tikaamet i andmetel külastas teatrit 2020 . aastal vähemalt üks kord 398 5 00 vähemalt 15-aastast Eesti elan ikku ehk 36,3 % kogu vanusegrupist. V ähemalt kord aastas kontserdil käijaid oli 424 500 ehk 38,7 % kogu vanusegrupist. Tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.7 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugused muudatused etendusasutuste rahastamises võivad mõjutada etenduste ja kontsertide piletihinda ja seeläbi leibkondade tarbimiskäitumist. Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019 . a astal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot. Statistikaameti andmetel oli samal aastal Eesti keskmine bruto kuupalk 1 407 eurot , mis teeb keskmiseks netokuupalgaks 1 162 eurot . Taskukohaseks võib pidada piletihinda, mis jääb suurusjärku 1% keskmisest kuupalgast. 2019 . aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28% . Et tasakaal piletihinna ja elanike s issetulekute vahel ei väheneks , jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Kokkuvõttes mõjutab tarbijate majanduslikke otsuseid piletihinna kaudu eeskätt see, kui palju valdkonnale toetuste kaudu raha eraldatakse, mitte niivõrd see, kuidas vahendeid valdkonna sees jaotatakse. Seega on muudatuste mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.7 .2 . Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7 .2 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused (ei hõlma erahuvides tegutsevaid kontserdikorraldajaid) , keda on KuM-i andmetel pisut üle 50 . Vastavalt käesoleva seletuskirja punktis 6.3.1.1. märgitule on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7 .2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõukohaste muudatuste jõustumise jär el on EAS-is nimetatud etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid ning rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus sisaldub kultuuriministri määruses. Sihtrühma jaoks seadusesse kavandatav muudatus olulist mõju ei avalda, kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul jääb sisuliselt kehtima põhimõte, et riik otsustab, millises mahus tegevus tuleb sihtasutusele pandud strateegiliste eesmärkide täitmiseks tagada ning munitsipaal- ja eraetendusasutused peavad toetuse saamiseks valdkondlikult silma paistma. Ka täiendavate kitsamalt eesmärgistatud toetuste määramine pole iseenesest uus – seni on tingimused selleks olnud kehtestatud üksikaktidega. Olulisemat mõju võivad avaldada EAS-i rakendusakti kavandatavad toetuse taotleja hindamist ja toetuse suuruse kujunemist puudutavad kriteeriumid, mille toimet hinnatakse eraldi kõnealuse määruse eelnõu koostamise käigus. Seni toetuse taotlemist, lepingute sõlmimist jms reguleerinud sätted tunnistatakse küll seaduse tasandil kehtetuks, ent kantakse üle määrusesse, mistõttu ei toimu olulisi muudatusi ka toetuse taotlemise protsessis ning etendusasutuste jaoks toimub kõik harjumuspäraselt. Kuivõrd eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate negatiivsete mõjude riski, on tulenevalt kirjeldatust, nagu juba eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.7 .3 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7 .3 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab KuM-i sisemist töökorraldust ja protseduure. Kuna puudutatud on üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.7 .3 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta KuM-i mõjutavad peamiselt kavandatava ministri määruse tasemele jäävad muudatused etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise menetluskorras ning sellele antakse üksikasjalikum hinnang kõnealuse määruse seletuskirjas. Seadusemuudatuste kontekstis tuleb asjaomastel KuM-i teenistujatel end uuendatud regulatsiooniga kurssi viia ja sellest etendusasutuste rahastamist puudutavates küsimustes juhin duda. Olulist mõju KuM-ile EAS -i 3. peatükis tehtavad muudatused seega ei avalda. 6.7 .4 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, s eal h ulgas kulud ja tulud) 6.7 .4 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Eelnõu mõjutab kõiki etendusasutusi, kellest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja kohaliku omavalitsuse etendusasutused on osa avalikust sektorist ning eraetendusasutused on reeglina osa mittetulundussektorist. Eespool sihtrühmade suurusele antud hinnangutele tuginedes võib öelda, et tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.7 .4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutuste rahastamissüsteemi korrastamine mõjutab finantsotsuste läbipaistvust avalikus sektoris. Peamiselt aitab otsuste läbipaistvusele kaasa rakendusakti tasandile jääv riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike kulukomponentide ning muude etendusasutuste valdkondliku ja piirkondliku mõju hindamise kirjeldus. Seega on seaduses keskse tähtsusega valdkonna eest vastutavale ministrile asjakohase määruse kehtestamiseks volituse andmine, mis võimaldab finantsotsuste aluseks olevaid põhimõtteid õigusaktis detailsemalt reguleerida ning praktika käigus ilmnevaid puudusi või ebatäpsusi tulevikus ka kiiremini korrigeerida. Mõju ulatus on väike, sest sellelt sihtrühmalt toetusotsuste läbipaistvamaks muutmine mingeid täiendavaid tegevusi ei eelda. Kohustatud pool on seejuures toetuse andja ehk KuM. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest etendusasutustele toetuse eraldamise otsustamine toimub iga l aastal . Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua asjaolu, et kui rahastamise üksikasjad on reguleeritud määruse tasandil, mille muutmisprotsess on seaduse muutmisega võrreldes oluliselt kiirem ja lihtsam, võib tekkida oht rahastamissüsteemi stabiilsusele. Samas kinnitavad näited KuM-i teistest vastutusvaldkondadest, et riigieelarvelise toetuse eraldamise aluseid üleliia tihti ja põhjapanevalt ei muudeta , ning etenduskunstide valdkonna hetkeolukord omakorda näitab , et paindlikkuse puudumine viib suure tõenäosusega olukorda, kus seadus jääb tegeliku elu vajadustele jalgu. Eelnevast tulenevalt võiks hinnata muudatuse mõju avaliku sektori rahastamisele tervikuna küll pigem ebaoluliseks, ent valdkonnale on tegemist kauaoodatud ja olulise lahendusega. 6.8 . Kavandatav muudatus: e tendusasutuse statistilise aruandlusega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.8 .1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ning halduskoormus ) 6.8 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused , välja arvatud kontserdi asutused . KuM-i andmetel kuulub sihtrühma alla 50 asutuse ja isiku , mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02 % ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,26 %. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6 .8 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõikidel etendusa sutustel, välja arvatud kontserdi asutustel on eelnõukohase seaduse jõustumisel kohustus esitada aruanne valdkonna statistilise andmebaasi haldajale. Kehtiva EAS-i kohaselt, milles statistilist aruandlust käsitletakse küll võrdlemisi häguselt, on eraetendusasutustel kohustus esitada oma tegevuse kohta statistiline aruanne riigi- ja munitsipaaletendusasutuste k ohta kehtestatud korras (kehtiv EAS -i § 22 lõige 3). Seega ei suurene ühegi etendusasutuse halduskoormus. 6.8 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.8 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab riigiasutustest üksnes KuM-i, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.8 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta K avandatavad muudatused motiveerivad eeldatavasti etendusasutusi korrektselt statistilise aruande esitamise kohustust täitma. See tagab poliitikakujundajatele valdkondlikest arengutest hea ülevaate. Muudatusega ei kaasne KuM-i tööprotsessides ümberkorraldusi, kuid teenistujatel on võimalik olemasolevate tööülesannete täitmisel kasutada senisest kvaliteetsemaid andmeid. Kokkuvõttes on mõju KuM-i töökorraldusele siiski ebaoluline. 6.8 .3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.8 .3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on Eesti kultuurielu uurijad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.8 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuivõrd valdkondlikus statistilises andmebaasis sisalduv teave on avalikult kättesaadav , avaldavad statistika kvaliteeti parandavad muudatused positiivset mõju kõigile etenduskunstide valdkonna arengutest huvitatutele. Kuna statistilise aruande esitamise kohustus on etendusasutustel ka praegu ja muudatuse tulemusena loodetakse kujundada etenduskunstide maastikul toimuvast üksnes senisest mõnevõrra täpsem pilt, ei ole tegemist kultuurile tervikuna olulise mõjuga. 6.9 . Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Etendusasutuste halduskoormus väheneb tänu etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumisele (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.3.1). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust ega märkimisväärsel määral ka avaliku sektori töökoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab sead use rakendamine ennekõike KuM-i . EAS-i muudatused eeldavad teavitustööd etendusasutuste ja muude valdkonna organisatsioonide hulgas. Kuna huvirühmade esindajaid on eelnõu ettevalmistamisesse kaasatud, on valdkonna esindajad uuendustega üldjoontes kursis ning teavitustegevustega ei kaasne olulist ressursikulu. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarveliste kulutuste suurenemist ega rahaliselt mõõdetavat tulu. Kuigi seadusemuudatused puudutavad etendusasutustele riigieelarvest toetuse maksmist , ei ole muudatusi kavandatud selliselt, et need mõjutaksid etendusasutustele riigi eelarvest eraldatava toetuse kogusummat. 8. Rakendusaktid EAS-i täiendatakse uue volitusnormiga. EAS -i § 16 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra . Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida pole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Näiteks nähakse kavandatavas määruses ette toetuse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotleja hindamiskriteeriumid ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimist ja toetuse kasutamise aruande kontrollimist puudutavad sätted . N imetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivsemat muutmist, kui seadus seda võimaldab. Kehtivas EAS-is on püütud samu küsimusi seaduse tasandil reguleerida, ent seejuures ei ole arusaadavalt saavutatud sarnast täpsusastet nagu kavandatavas määruses, mistõttu on osutunud vajalikuks toetuse taotlemise ja määramisega seonduvat iga l aastal ministri käskkirjaga täpsustada, näiteks määrata vastavalt kehtiva le EAS -i § 18 lõikele 1 taotluste esitamise tähtpäev. Arvestades etenduskunstide pidevalt arenevat ja muutuvat maastikku, peab olema võimalik ka taotlejate sisulise hindamise aluseks olevaid asjaolusid paindlikumalt muuta. Kuna kavandatava määruse näol on tegemist valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga, on kohane anda volitus määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Sarnaselt on riigieelarvelise toetuse määramine reguleeritud ka teistes KuM-i vastutusvaldkondades, näiteks muuseumide ja spordiorganisatsioonide osas. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõla s Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse EAS -i § 6 , mille lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtestab etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra etendusasutuse moodustaja. Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud kultuuriministri 31. märtsi 2011. a määrus nr 4 „Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Kuna kõikide riigietendusasutuste tegevus on lõpetatud ja neid enam ei moodustata, puudub sellise määruse järele edaspidi vajadus. Kõnealuse sätte uue sõnastuse kohaselt korraldatakse etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendu sasutuse, välja arvatud kontserdi asutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks av alik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnevast tulenevalt muutub nimetatud kultuuriministri määrus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011009 ) eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril . Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi etteval mistamisesse huvirü hmade esindajaid. Toimunud on kohtumised Eesti Esitajate Liidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, MTÜ Eesti Muusikafestivalid, Tallinna Linnateatri , Teatri- ja Muusikamuuseumi, Vene Teatri ning mitmete eraetendusasutuste esindajatega . Teatrivaldkonna rahastamisprobleemide le lahenduste leidmiseks moodustati 2017. aastal töörühm , kuhu kuulusid KuM-i, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, Eesti Tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti Keskuse ja Teater Vanemuise kui mitmeliigiteatri esindajad. J ätkuvad arutelud huvirühmade esindajatega rakendusa kti kavandatud rahastamisküsimustes. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu HYPERLINK "https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d2c471a-87fa-4add-b1e6-34fd68bc4ca4" 16-0146/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Narva Linnavalitsusele, Paide Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Kultuuri - ja Spordi a metile, Viljandi Linnavalitsusele, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Balletiliidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Kontserdile, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule, Eesti Teatri Agentuur ile, Eesti Teatriliidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule, Rahvusarhiivile, Rahvusooper Estoniale ning Teatri- ja Muusikamuuseumile (Eesti Ajaloomuuseum) . Eelnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Interpreetide Liit , Eesti Muusikanõukogu , Eesti Näitlejate Liit , Eesti Rahvusringhääling , Eesti Teatriliit , Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit , Rahvusarhiiv , Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet , Teatri- ja Muusikamuuseum , Eesti Balletiliit , Eesti Etendusasutuste Liit , Eesti Filharmoonia Kammerkoor , Eesti Kontsert , Eesti Näitlejate Liit , Eesti Riiklik Sümfooniaorkester , Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit , Eesti Teatri Agentuur ja Pärnu Linnavalitsus . Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 13. septembril 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik EELNÕU Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadus § 1. Etendusasutuse seaduse muutmine Etendusasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused; 2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena; 3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks; 4) kellel on loominguline juht; 5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus, koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus).“; 2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „§ 21. Kontserdiasutus (1) Kontserdiasutus käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. (2) Kontserdiasutusele kohaldatakse käesolevas seaduses etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõiget 1, ei kohaldata eraetendusasutusele, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. § 22. Seaduse kohaldamine avaliku etenduse või kontserdi korraldajale Käesoleva seaduse § 12 lõiget 1 kohaldatakse vajalike erisustega mistahes avaliku etenduse või kontserdi korraldajale.“; 4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded, juhtimise korraldus, vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused, vajaduse korral aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.“; 6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.“; 8) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul. (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes: 1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab selle loomenõukogu olemasolu korral sellele arvamuse andmiseks; 2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse juhile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.“; 9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontserdiasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. Tähtajalise 2 töölepingu asemel võib kontserdiasutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. (4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhiga sõlmitud lepingule.“; 10) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning otsustab teose jäädvustamise“; 11) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda ka etendusasutuse juht ja asjatundjatena teised isikud.“; 12) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 14) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse repertuaariplaani või hooajakava ja selle põhjal koostatud kuukava alusel.“; 15) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Repertuaariplaan ja hooajakava (1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks. (2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepaneku alusel. (3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, kui ta taotleb toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 16) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Etendusasutus teeb etenduse ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised andmed:“; 17) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: 3 „9) etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus.“; 19) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine mistahes andmekandjale.“; 20) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu kuuluvad näiteks tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestis. (2) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht, arvestades arhiiviseadusest ja autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. (3) Teose toimikut võib pidada digitaalselt.“; 21) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI MOODUSTAMINE“; 22) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“; 23) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 25) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. (7) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei välista etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist.“; 26) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. 4 (2) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ega sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. (5) Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 27) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni.“; 28) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed. Komisjoni võivad kuuluda ka valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad. (4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 29) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel.“; 30) paragrahvid 18–21 tunnistatakse kehtetuks; 31) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „VARA JA“; 32) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Aruandlus (1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. (2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi veebilehel. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontserdiasutusele.“. 5 § 2. Rahvusooperi seaduse muutmine Rahvusooperi seaduse § 4 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „(RT I 1997, 11, 94)“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 13. septembril 2021. a nr 2-6/21-01789 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 6  Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutusena toimivate etendusasutuste tegevust. Tänaseks on kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka tulevikus moodustada. Seetõttu loobutakse etendusasutuse seaduses termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja reguleeritakse edaspidi peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate, munitsipaal- ja sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ning piiratumas mahus ka eraetendusasutuste tegevust. Kasutusele võetakse termin „kontserdiasutus“. Lisaks etendusasutuse seaduse ajakohastamisele etendusasutuste tegutsemisvormide aspektist uuendatakse eelnõukohase seadusega etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi. Seaduse tasandil nimetatakse etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid, milleks on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul neile riigi kui asutaja seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine ja muude etendusasutuste puhul valdkonna mitmekesistamisesse ja etenduskunstide piirkondlikku kättesaadavusse panustamine. Täiendavalt nähakse seaduses ette võimalus toetada etendusasutusi üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt eriti oluliste tegevuste elluviimisel. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse. Samuti loobutakse etendusasutuse seaduses mitme mitte-valdkonnaspetsiifilise küsimuse reguleerimisest ehk teisisõnu tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut ega täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Kõik etendusasutuse tegevuse korraldust reguleerivad sätted on üle vaadatud etendusasutuste tegelikku toimimist arvestades ja nende sõnastused praktikaga kooskõlla viidud. Selleks, et liikuda kõigi inimeste võrdsemate võimaluste poole ühiskonnaelust osa võtta, pannakse avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus teha kättesaadavaks teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta. Rahvusooperi seaduses tehakse tehniline parandus. Seaduse tekstist jäetakse välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärge. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein (teenistussuhe lõppenud), kunstide osakonna osakonnajuhataja asetäitja Katre Väli ([email protected], 628 2212), teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], 628 2249) ja muusikanõunik Madli-Liis Parts ([email protected], 628 2252) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille punktis 5.27 peetakse oluliseks toetada etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades. Selle eesmärgi täitmiseks on kultuuriministrile antud ülesanne töötada hiljemalt oktoobriks 2021 välja etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Samasisuline eelnõu esitati ministeeriumidele (välja arvatud Justiitsministeeriumile) kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis.1 Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, Rahvusarhiiv, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Teatri- ja Muusikamuuseum (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit I, lisa 2). Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Eelnõu menetlus peatus toona ennekõike seetõttu, et Eesti Etendusasutuste Liit palus võimalust esitada etendusasutuste riigipoolset rahastamist puudutavad täiendavad ettepanekud. 2020. aastal need Kultuuriministeeriumile (edaspidi KuM) ka esitati ja väljendati valmisolekut eelnõuga edasi liikuda. Kuna eelnõu eelmisest kooskõlastamisest on palju aega möödas, esitati eelnõu 2021. aastal uuesti kõikidele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõuga muudetakse etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.11.2014, 13 ja rahvusooperi seaduse (edaspidi ROS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.02.2015, 4. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on vajalik eeskätt etendusasutuste riigipoolse rahastamise korrastamiseks, aga ka EAS-i kohandamiseks vastavalt sellele, millistes juriidilistes vormides etendusasutused praegu etenduskunstide maastikul tegutsevad ning milliste reeglite järgi on neil tänapäevaseid tingimusi arvestades parim oma tegevust korraldada. Kehtiva EAS-i kohane rahastamissüsteem, mille aluseks on külastaja teenindamise kulu ja kohalike elanike keskmisest palgast sõltuva arvestusliku piletihinna vahe, ei ole kunagi edukalt töötanud, sest etendusasutused alustasid nii-öelda võidujooksu külastajanumbritele, mis 1 Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 2 ohustab kunstilise taseme hoidmist, ning riik ei suutnud kogu külastajate hulka kinni maksta, st etendusasutused suutsid „publikut toota“ oluliselt kiiremini kui riik „publikut osta“. Lisaks on mitmeid vaidlusi põhjustanud EAS-is munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramise kontekstis kasutatud määratlemata õigusmõistete „etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus“ ja „etendusasutuse regionaalne tähendus“ tõlgendamine. Etendusasutuste rahastamise kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll.2 Probleemi lahendamiseks sätestatakse EAS-is üldised põhimõtted, millisel eesmärgil riik etendusasutusi toetab, ning volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsem etendusasutuste riigieelarvest rahastamise kord. Selline lahendus tagab valdkonna pidevat arengut arvestava paindlikkuse ning aitab edaspidi vältida olukorda, kus riik ei suuda etenduskunstide maastikul toimuvale piisavalt operatiivselt reageerida. 2003. aastal jõustunud EAS-is on esikohale seatud KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivad etendusasutused ning seadus on üles ehitatud eeskätt nende tegevuse korraldamiseks. Praeguseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud: kõik kunagised riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks ja see tegutsemisvorm on ennast õigustanud. Seetõttu loobutakse EAS-is termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja arvestades võimalike tulevaste valdkondlike muudatustega, võetakse kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Lihtsustamaks erinevates juriidilistes vormides tegutsevatele etendusasutustele kohalduvas regulatsioonis orienteerumist, määratletakse senisest täpsemalt, millised sätted puudutavad ka eraetendusasutusi. Praeguses EAS-is on etendusasutuse töökorralduse regulatsioon osaliselt vananenud või ebaselge, mistõttu on tegelik praktika arenenud seaduses sätestatust erinevalt. Näiteks: - etendusi ja kontserte ei plaanita mitte kalendriaasta, vaid hooaja kaupa ehk septembrist juunini, mis on üldlevinud tava; - meediakanalid, mida kasutatakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamiseks, muutuvad üha mitmekesisemaks, mistõttu teavituse sisu eeskätt paberkandjal plakati tarbeks loodud nõuetega kooskõlla viimine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks; - ei jäädvustata mitte üksnes rahvuskultuuri seisukohast olulisi teoseid, vaid tulenevalt salvestusvõimaluste avardumisest etendusasutuse enda arhiivi tarbeks sisuliselt kõiki kontroll- või esietendusi; samas on tekkinud probleemid salvestiste säilitamisega, st ebaselge on sealjuures näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumi roll; - teoste toimikuid peetakse valdavalt digitaalselt, ent ebaselge on nende arhiveerimise ja säilitamisega seonduv, mistõttu on oht, et osa rahvuskultuuri seisukohast olulisest materjalist võib kaduma minna. Loetletud probleemide lahendamiseks muudetakse või täpsustatakse vastavaid EAS-i sätteid. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2016. aasta veebruaris.3 Ministeeriumidest esitas Justiitsministeerium soovitusi kavandatavate muudatuste mõjude hindamise osas, millega on käesolevas seletuskirjas arvestatud. Huvirühmade esindajatest avaldasid VTK-ga seoses arvamust Eesti Teatri Agentuur (teose jäädvustamise ja valdkondliku statistika kohta), Teatri- ja Muusikamuuseum (teose 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. – Tallinn, 14.04.2014; Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuri rahastamise eriaruanne. – Tallinn, 06.02.2013; Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetused kontsert- ja etendustegevusele. – Tallinn, 28.01.2010. 3 Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 3 toimiku säilitamise kohta), Eesti Teatriliit (etendusasutuste rahastamise ja etendusasutuse juhi valimise kohta) ja Rahvusooper Estonia (avaldas soovi esitada sisulised märkused eelnõu valmimise järel). Esitatud ettepanekuid on käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide selgituste juures. VTK-s seati eesmärgiks korrastada etendusasutuste rahastamist ning kohandada seaduses sätestatud etendusasutuse tegutsemisvormid ja töökorraldus tegeliku praktikaga. Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud alaeesmärkide kaupa. VTK: Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osapooltele üheselt mõistetav ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel. EAS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik etendusasutusi toetab. Seejuures on selgelt eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse etendusasutustesse panustamise motiivid. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. VTK: Rahastamismudel sisaldab strateegilisi valikuid teha lubavat komponenti, mis võimaldab finantseerimisotsuste langetamisel arvestada etendusasutuse kvalitatiivset või rahvuskultuurilist olulisust. Kultuuriministri määrusesse, milles nähakse ette rahastamismudeli täpsem kirjeldus, on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid. Muu hulgas hinnatakse etendusasutuse tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist tähtsust, valdkondlikku mõju jne. VTK: Rahvuskultuuriliselt, kunstiliselt ja regionaalselt olulistele etendusasutustele pakutakse riigipoolset baasfinantseerimist ulatuses, mis tagab omatulule nende eelarves mõistliku osakaalu ning võimaldab loomingulist vabadust kunstiliste plaanide elluviimisel. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele põhimõttega, mille kohaselt riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Muudel juhtudel on silmapaistvatele etendusasutustele riigipoolse toetuse suurem osakaal nende eelarves kindlustatud seeläbi, et rahvuskultuuriline, piirkondlik ja valdkondlik tähtsus on kõik näitajad, mida toetusotsuste tegemisel arvestatakse. Lisaks on kavandatavasse kultuuriministri määrusesse lisatud võimalus otsustada põhjendatud juhul etendusasutusele toetuse andmine kuni kolmeks aastaks, mis võimaldab pikemaajalist kindlustunnet kavandatud tegevuste elluviimisel. VTK: Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek, tegutsemaks oma erialal põhitegevusena. Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse. VTK: Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted etendusasutuste loomisel ning finantseerimisel on selgelt piiritletud. Praktikas ei ole probleemiks niivõrd ebaselgus kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes etendusasutuste loomisel, kuivõrd nende tegevuse rahastamisel. Munitsipaaletendusasutuse loomine on kohaliku omavalitsuse otsus, millesse riik ei sekku. Selle kinnituseks kaotatakse EAS-ist näiteks kohustus KuM-i munitsipaaletendusasutuse moodustamisest teavitada. 4 Rahastamise osas jäetakse EAS-is sisuliselt muutmata põhimõte, mille kohaselt toetab riik munitsipaaletendusasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi sarnaselt eraetendusasutustega eeldusel, et need täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku, mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa piirkondlikule nõudlusele vastava etenduste kättesaadavuse tagamisele. Seega, munitsipaaletendusasutuse rahastamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täienduseks valla või linna antavale etendusasutuse toimimiseks vajalikule baasrahastusele. VTK: Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. KuM-i kaudu riigieelarvelist toetust taotlevale etendusasutusele seatud tingimused nimetatakse EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. VTK: Vajadusel on seaduses sätestatud etendusasutuse spetsiifikaga arvestamise võimalus, mis soodustab etenduskunstide maastiku institutsioonilist mitmekesisust. EAS-is võetakse kasutusele termin „kontserdiasutus“, mis võimaldab näha muusikavaldkonnas tegutsevatele etendusasutustele ette erisusi EAS-i regulatsioonist. Lisaks arvestatakse etendusasutuse spetsiifikaga etendusasutuste rahastamise tingimusi ja korda puudutavas ministri määruses hindamiskriteeriumi puhul, mis võimaldab pöörata tähelepanu etendusasutuse institutsioonilisele eristumisele valdkonna enamusest, st anda kõrgem hinnang näiteks etenduskunstikeskustena tegutsevatele etendusasutustele, kui valdkonnas selleks parajasti vajadus on. VTK: Etendusasutuse igapäevase toimimise aluste ja tegevuse aruandluse regulatsioon on ajakohastatud. Eelnõuga muudetakse suurt osa etendusasutuse töökorraldust puudutavatest EAS-i sätetest, arvestades võimalikult palju seda, kuidas töökorralduslikud küsimused praktikas on lahendatud. Arvestuse ja aruandlusega seonduvalt jäetakse EAS-ist välja mitte-valdkonnaspetsiifilised ning seega tarbetud raamatupidamislikku arvestust puudutavad sätted ja ebamäärased viited täpselt nimetamata õigusaktidele ning täpsustatakse etendusasutuste statistilist aruandlust puudutavat regulatsiooni. VTK: Tagatud on rahvuskultuuri seisukohast olulise materjali säilimine. EAS-i lisatakse viide arhiiviseadusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – muudetakse termini „etendusasutus“ määratlust. Võrreldes kehtiva sõnastusega, lisatakse täpsustus, et etendusasutus on juriidiline isik või asutus; nimetatakse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile etendusasutuse põhitegevusalad; hõlmatakse etendusasutuses loomingulise töö tegijate hulka ka võlaõiguslike lepingute alusel teenuse pakkujad ning loobutakse loomenõukogu olemasolu nõudest. Kirjeldatud muudatused on vajalikud eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute vormis tegutsejate (välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused) sobitumiseks termini „etendusasutus“ alla, kuna nende väiksust arvestades ei ole sageli mõistlik eeldada töösuhet loominguliste töötajatega (loominguline töö ostetakse reeglina teenusena sisse) ega loomingulise juhi kõrval lisaks ka loomenõukogu olemasolu. Etendusasutuse põhitegevusalade nimetamise kaudu rõhutatakse, et etenduskunstide alane tegevus peab olema asutuse või isiku peamine eesmärk ning 5 etendusasutuseks EAS-i tähenduses ei loeta etenduste või kontsertide korraldajat, kes täidab formaalselt muud EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimused, kuid tegutseb peamiselt näiteks huvikoolina. Etendusasutusena käsitatakse seega juriidilist isikut või asutust, kes vastab üheaegselt kõigile EAS-i § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. EAS-i § 2 lõiget 2 ja edaspidi seadust läbivalt korrigeeritakse nii, et loobutakse termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja võetakse lisaks kehtivas seaduses nimetatud etendusasutuse juriidilistele vormidele kasutusele termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Kõikide KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevus on lõpetatud ja kavas ei ole ka tulevikus uusi riigietendusasutusi moodustada, sest riigi osalusel asutatud sihtasutuse vormis tegutsemine on end teatri- ja muusikavaldkonnas õigustanud. Termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ võetakse kasutusele just tulevikku vaatavalt, sest praegu olemasolevad munitsipaaletendusasutused toimivad küll kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutustena, kuid EAS-i kohaldumine tuleb tagada ka juhul, kui nimetatud asutuste tegevus soovitakse sarnaselt kunagiste riigietendusasutustega ümber korraldada. Termin „riigietendusasutus“ on kasutusel ka väljateenitud aastate pensionide seaduses (edaspidi VAPS) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“. Nendes õigusaktides nimetatakse ka munitsipaal- ja eraetendusasutust ning sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. Termini „riigietendusasutus“ kasutamisest loobumine ja termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine ei tingi vajadust muuta VAPS-i või selle rakendusakti. Riigietendusasutuste nimetamine väljateenitud aastate pensioni kontekstis on endiselt ajakohane ja asjaolu, et riigietendusasutusi praegu enam ei eksisteeri ja nende tegevust edaspidi EAS-is ei reguleerita, seda ei mõjuta. Termin „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ ei ole VAPS-i ja selle rakendusaktiga seonduvalt probleemiks seetõttu, et EAS-i § 2 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kasutatakse nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevat etendusasutust kui ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust hõlmava kokkuleppelise lühiväljendina sõnastust „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“, mis on seni küll üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste tähenduses kasutusel ka VAPS-is ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Tulevikus on terminit „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“ võimalik VAPS-is tõlgendada EAS-i uut sõnastust arvestades nii, et see hõlmab ka sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi. Eelnõu § 1 punkt 2 – EAS-i § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see sisaldab viidet kehtetule riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, mida asendab riigivaraseadus (edaspidi RVS). Lisaks ei ole vajalik EAS-is reguleerida sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhindumist sihtasutuste seadusest (edaspidi SAS) ega RVS-ist, kuna kõnealused regulatsioonid kohalduvad sõltumata EAS-is sisalduvast viitest. Eelnõu § 1 punkt 3 – EAS-i 1. peatükki täiendatakse §-dega 21 ja 22. Paragrahvi 21 esimeses lõikes esitatakse termini „kontserdiasutus“ määratlus. Kontserdiasutus on etendusasutuse alaliik, mistõttu peab ka kontserdiasutus vastama kõikidele EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimustele. Kontserdiasutuse eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Kontserdiasutuse eristamine etendusasutuse alaliigina on vajalik, võimaldamaks erisusi teatud EAS-i sätetest (näiteks ei ole kontserdiasutustel kohustust esitada aruannet valdkondlikku 6 statistika andmebaasi). Nii näebki EAS-i § 21 lõige 2 ette, et kontserdiasutusele kohaldatakse EAS-is etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd kõnealusest seadusest ei tulene teisiti. Termin „kontserdiasutus“ ei hõlma eraetendusasutusi ehk teisisõnu erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevust EAS (välja arvatud selle § 12 lõige 1, mis kohaldub kõikidele avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele, sõltumata sellest, kas tegemist on etendusasutustega või mitte; vt ka EAS-i § 22 selgitust) ei reguleeri. See põhimõte on sätestatud kõnealuse paragrahvi kolmandas lõikes. Tegemist on erinevusega võrreldes 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versiooniga. Toona oli kavas EAS-iga laiemalt hõlmata ka erahuvides tegutsevad kontserdikorraldajad, et reguleerida neile riigieelarvest antavate toetuste määramise tingimused ja kord EAS-i alusel kehtestatavas ministri määruses. Kuna vahepeal on kõnealuste isikute riigieelarvest toetamiseks kehtestatud kultuuriministri määrused riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel4 ja muid erahuvides tegutsevate kontserdikorraldajate tegevusega seonduvaid küsimusi valdkonnaspetsiifilises seaduses tingimata reguleerida pole tarvis, siis juba toimivat süsteemi muutma ei hakata. Kontserdiasutused, kelle tegevust jääb EAS laiemalt, kui ainult § 12 lõike 1 ulatuses reguleerima, on 2021. aasta juuli seisuga SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Eesti Kontsert ja SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad kontserdiasutused) ning KuM-ile teadaolevalt ka Narva Linna Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester ja Tallinna Filharmoonia (munitsipaalkontserdiasutused). EAS-i §-s 22 nähakse ette, et EAS-i § 12 lõiget 1 kohaldatakse vajalike erisustega mistahes avaliku etenduse või kontserdi korraldajale ehk mitte ainult etendusasutustele EAS-i tähenduses. Viidatud EAS-i § 12 lõige 1 puudutab andmeid, mis etenduse ja kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamisel kättesaadavaks tehakse. Tegemist on nii autorite õiguseid kui ka tarbijate huve kaitsva teabega, mille teatavaks tegemine on avalike etenduste ja kontsertide puhul niikuinii tavapärane praktika ega sõltu sellest, kas etenduse või kontserdi korraldaja on etendusasutus EAS-i tähenduses või mitte. Uuendusena lisatakse eelnõu § 1 punktiga 18 EAS-i § 12 lõikesse 1 kohustus avalikustada muu hulgas ka etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 1 punkti 18 selgitust). Kõnealune nõue on ainus, mida kõik avalike etenduste ja kontsertide korraldajad seni ehk veel ei ole järginud, kuid mis on kõigi inimeste võrdsemate võimaluste nimel ühiskonnaelust osa võtta kahtlemata vajalik ja samal ajal mitte ülemäära koormav. Kõigi avalike etenduste ja kontsertide korraldajate hõlmamine EAS-i § 12 lõike 1 kohaldamisalasse lihtsustab ka järelevalvet, kuna vastasel juhul tuleb selle raames eristada, kas etendusest või kontserdist teavitab avalikkust etendusasutus EAS-i tähenduses või isik, kes ühele või teisele EAS-i § 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile ei vasta. Sõnad „vajalike erisustega“ on EAS-i § 22 lisatud põhjusel, et EAS-i § 12 lõige 1 on sõnastatud etendusasutuse keskselt. Sõna „etendusasutus“ kasutatakse nii viidatud sätte sissejuhatavas lauseosas kui ka punktis 1. 4 Kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“, kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“, kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ ja kultuuriministri 23. novembri 2018. aasta määrus nr 7 „Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“. 7 Eelnõu § 1 punkt 4 – EAS-i § 3, mis reguleerib etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist, selle tegevuse lõpetamist ja nendest KuM-i teavitamist, tunnistatakse kehtetuks. Arvestades asjaolu, et EAS-is loobutakse termini „riigietendusasutus“ kasutamisest ja nimetatakse muude etendusasutuse tegutsemisvormide kõrval edaspidi ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust, tuleks kõnealust paragrahvi ulatuslikult muuta. Samas puudub otsene vajadus EAS-is etendusasutuse asutamise või moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamisega seonduvat üldse käsitleda, kuna tegemist ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga. Nimetatud küsimused on piisavalt täpselt reguleeritud teistes õigusaktides. Näiteks riigi poolt või osalusel sihtasutuse asutamise, selle jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise puhul tuleb juhinduda lisaks SAS-ile RVS-ist; valla või linna poolt sihtasutuse asutamisel ja lõpetamisel RVS-i asemel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS); KOKS-is ja valla või linna põhimääruses sätestatut peab arvestama kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamisel. Kuivõrd loetletud õigusaktid kohalduvad ka etendusasutustele, on mõistlik arvukate muudatuste sisseviimise asemel loobuda mujal olemasoleva regulatsiooni asjatust kordamisest EAS-is. EAS-i § 3 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse moodustamisest või asutamisest, ümberkorraldamisest ja nende tegevuse lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit, tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et KuM ei pea etendusasutuste registrit. Seega on taoline teavitamiskohustus sisutu. Eelnõu § 1 punkt 5 – EAS-i § 4 lõikes 1 sätestatakse nõuded etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele. Varem reguleeris kõnealune säte üksnes põhimääruse sisu ja seda kohaldati sama paragrahvi kolmandas lõikes paiknenud viite kaudu ka sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirjale. Põhimäärusega seonduv puudutab pärast riigietendusasutuste tegevuse lõpetamist ja nende EAS-is nimetamisest loobumist vaid munitsipaaletendusasutusi. Kuna nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel kui ka võimalikel sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel, samuti eraetendusasutustel, on põhimääruse asemel põhikiri, on kohane tõsta enamikku puudutav regulatsioon senisest paremini esile. Põhikirjas ja põhimääruses sisalduva teabe hulka on täiendatud EAS-i teistest sätetest (näiteks §-st 6, milles nähakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ette kohustus sätestada etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise tingimused ja kord etendusasustuse põhikirjas või põhimääruses, ning § 9 lõikest 3, mille kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse (samuti riigilt toetust taotleva munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse) põhikirjas või põhimääruses arengukava koostamise ja muutmise kord) ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjadest lähtuvalt. Ka olemasolevate munitsipaaletendusasutuste põhimäärused üldjoontes juba vastavad EAS-i § 4 lõike 1 uuele sõnastusele. Eelnõu § 1 punkt 6 – EAS-i § 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. EAS-i § 4 lõige 2 on seni reguleerinud riigietendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist. Nagu eelnevates selgitustes märgitud, loobutakse EAS-is kunagisi riigietendusasutusi puudutavast regulatsioonist. Samuti pole vajalik EAS-i alles jätta munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist puudutavat lauset, kuna valla või linna ametiasutuste hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamisega seonduv on reguleeritud KOKS-is. 8 EAS-i § 4 lõige 3, mis reguleeris viitega EAS-i § 4 lõikele 1 sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirja sisu, tunnistatakse kehtetuks, kuna asjakohane regulatsioon sisaldub edaspidi eelnõu § 1 punktiga 5 muudetavas EAS-i § 4 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – EAS-i § 4 täiendatakse neljanda lõikega, millega nähakse ette sama paragrahvi esimeses lõikes etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele sätestatud sisunõuete kohaldumine ka eraetendusasutustele. Kõnealuste nõuete laiendamine eraetendusasutustele võimaldab kasutada muu hulgas ka põhikirja selleks, et hinnata, kas tegemist on etendusasutusega EAS-i § 2 lõike 1 tähenduses ja kas antud isik peaks näiteks saama taotleda riigieelarvest etendusasutustele ette nähtud toetust. Asjaolu, et EAS-i § 4 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad edaspidi ka eraetendusasutustele, ei mõjuta eraõiguslike juriidiliste isikute äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmist ega seega ka registripidaja tööd. EAS-ist tulenevad täiendavad nõuded eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjale võimaldavad määratleda, kas tegemist on etendusasutusega EAS-i tähenduses ega oma tähtsust küsimuses, kas konkreetse isiku saab näiteks sihtasutusena või mittetulundusühinguna registrisse kanda. Registripidaja juhindub kande tegemisel vastavat juriidilist isikut puudutavast seadusest ja EAS-ist tulenevate nõuete täitmist ei kontrolli. Eelnõu § 1 punkt 8 – muudetakse EAS-i § 5. Selle lõigetes 1 ja 5 ning kokkuvõttes seaduses läbivalt loobutakse sõnastusest „etendusasutuse direktor“ ja kasutatakse selle asemel sõnastust „etendusasutuse juht“. Sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel ei ole direktorit, etendusasutuse juhi ülesandeid täidab juhatuse liige. Direktor on küll munitsipaaletendusasutustel, kuid juhi ametinimetuse sätestamine EAS-is pole vajalik. Paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ning punkte 2 ja 3 võrreldes kehtiva sõnastusega ei muudeta, ent punktis 1 nimetatakse repertuaariplaani kõrval ka hooajakava. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15, millega muudetakse EAS-i § 10 ja 11. Sõna „hooajakava“ lisamine on tingitud asjaolust, et kontserdiasutustes ei koostata repertuaariplaani, vaid seda asendab hooajakava. Lisaks täpsustatakse kõnealuse sätte sõnastust nii, et repertuaariplaan või hooajakava esitatakse loomenõukogule üksnes juhul, kui etendusasutuses on loomenõukogu moodustatud, ning mitte läbivaatamiseks, vaid arvamuse andmiseks. Loomenõukogu olemasolu küsimuse puudutamine on vajalik seetõttu, et EAS-i lisatava § 5 lõike 6 kohaselt kohaldub etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid reguleeriv EAS-i § 5 lõige 2 ka eraetendusasutusele, ent samas ei ole loomenõukogu moodustamine tulenevalt EAS- i § 2 lõikes 1 eelnõuga tehtavatest muudatustest ja §-st 8 eraetendusasutustes kohustuslik. Seega, eraetendusasutuses, kus loomenõukogu moodustatud pole, ei saa loominguline juht repertuaariplaani või hooajakava loomenõukogule esitada. Sõna „läbivaatamiseks“ asendatakse muudetavas sättes sõnadega „arvamuse andmiseks“, väljendamaks senisest paremini loomenõukogu pädevuse piire. Senine läbivaatamise põhimõte ei anna selget vastust küsimusele, kas loomenõukogu peab andma repertuaariplaanile või hooajakavale kooskõlastuse või arvamuse. Kuigi kehtiv EAS-i § 11 lõige 2, mille kohaselt kehtestab repertuaariplaani etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel, viitab pigem loomenõukogupoolse kooskõlastuse olemasolu nõudele, antakse eelnõukohaste muudatustega loomenõukogule Eesti Etendusasutuste Liidu ettepanekul siiski üksnes nõuandev roll, mistõttu kasutatakse ka sõnastust „arvamuse andmiseks“. 9 Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi silmas pidades nii, et loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Paragrahvi 5 lõike 4 uus sõnastus näeb ette, et etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Kõnealust sätet on täiendatud viitega põhikirjale ja jäetud välja sõnad „etendusasutuse moodustaja otsusel“. Juriidilise isiku põhikirja ja asutuse põhimääruse kinnitamine toimub teistes õigusaktides (olenevalt etendusasutuse tegutsemisvormist reeglina kas SAS-is, mittetulundusühingute seaduses või KOKS-is) sätestatud alustel, mistõttu pole tarvis EAS-is märkida, kelle otsusel põhikirja ja põhimäärust sisustatakse. EAS-i § 5 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi kohta sama paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ka eraetendusasutusele. Loomingulise juhi olemasolu nõue eraetendusasutuses tuleneb EAS-i § 2 lõikest 1. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse EAS-i § 6, mis puudutab etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmist. Etendusasutuse direktori asemel nimetatakse ka siin paragrahvis etendusasutuse juhti. Kehtima jääb põhimõte, et etendusasutuse juht valitakse avalikul konkursil osalejate hulgast, kuid EAS-i § 6 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et avalik konkurss tuleb korraldada ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks. Selline on olnud teatrivaldkonna soov. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate kontserdiasutuste suhtes see reegel ei kehti, kuna muusikavaldkonnas on üldtunnustatud rahvusvaheline praktika, et loomingulisi juhte otsitakse reeglina sihtpakkumise teel. Paragrahvi 6 teine lõige näeb ette, et riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontserdiasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Seega kõnealusel juhul avaliku konkursi korraldamise kohustust seaduses ette ei nähta, ent etendusasutuse asutaja või moodustaja võib seda muidugi põhikirja või põhimääruse tasandil teha. Sama põhimõte on suures osas kehtinud ka varem, ent sätet on korrigeeritud vastavalt sama paragrahvi esimeses lõikes tehtud muudatusele, mille kohaselt tuleb teatud juhtudel (riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses juhul, kui tegemist ei ole kontserdiasutusega) ka loomingulise juhi leidmiseks avalik konkurss korraldada. Paragrahvi 6 lõike 3 kohaselt sõlmitakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga vastavalt etendusasutuse tegutsemisvormile (sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus) juhatuse liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Sama põhimõte on olnud seni sätestatud EAS-i § 6 lõigetes 2 ja 4. Lõikes 3 nähakse ka ette, et tähtajalise töölepingu asemel võib kontserdiasutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat. Viimati nimetatud täiendus on vajalik, kuna rahvusvahelise ja ka Eestis vähemalt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevates kontserdiasutustes levinud praktika kohaselt täidetakse kontserdiasutuses loomingulise juhi ülesandeid sageli isikut esindava agentuuriga sõlmitud lepingu alusel. Kui valdav osa loomingulise juhi tööst on selline, mille tegemise aja, koha ning viisi saab loominguline juht ise valida, tegutsedes erinevalt töötajast iseseisvalt, on töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu sõlmimine põhjendatud ja lubatav. Uuendusena nähakse kõnealuse paragrahvi neljandas lõikes ette võimalus pikendada etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut 10 etendusasutuse nõukogu või moodustaja otsusel üks kord avalikku konkurssi korraldamata. Seda saab teha samuti kuni viieks aastaks. Muudatus võimaldab heal juhil pikema aja vältel etendusasutuse arengusse panustada, ent tagab ka selle, et hiljemalt kümne aasta möödumisel antakse uutele tulijatele võimalus juhi kohale kandideerida. EAS-i § 6 lõike 5 kohaselt kohaldatakse sellist võimalust ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhiga sõlmitud lepingule ehk olukorrale, kus EAS-i § 6 lõike 1 muudatuste kohaselt tuleks edaspidi ka korraldada avalik konkurss. Etendusasutuse juhi valimise osas tegi Eesti Teatriliit VTK kooskõlastamise käigus ettepaneku, et kõik riigilt toetust saavate etendusasutuste juhid peaksid olema perioodiliselt valitavad avaliku konkursi teel. EAS kohaldub riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ning eraetendusasutustele üksnes juhul, kui see on konkreetse sätte juures nimetatud. Kuivõrd avaliku konkursi teel juhi valimist puudutava regulatsiooni juures ei ole seaduses sätestatud, et see kohalduks ka eraetendusasutustele, juhinduvad avaliku konkursi korraldamise nõudest vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused. Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks eraetendusasutustele juhi valimist avaliku konkursi korraldamise teel kohustuslikuks muuta. Kuna tegemist oleks ettevõtlusvabaduse riivega, peaks see olema mõjuvalt põhjendatud. Asjaolu, et riigilt toetust saav eraetendusasutus kasutab teatud määral nii-öelda avalikku raha, ei ole seostatav etendusasutusele juhi valimisega. Toetuse õiguspärast kasutamist kontrollitakse asjakohase aruandluse kaudu. Eelnõu § 1 punkt 10 – EAS-i § 8 lõikest 1, mis puudutab loomenõukogu ülesandeid, jäetakse välja teose jäädvustamise üle otsustamine. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 19 EAS-i §-s 13 tehtavate muudatustega. Kehtiva EAS-i § 13 lõike 3 kohaselt kehtestab jäädvustatavate ehk rahvuskultuuriliselt oluliste teoste loetelu etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud tunduvalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Seega puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Eelnõu § 1 punkt 11 – muudetakse EAS-i § 8 lõiget 3, milles nähakse ette loomenõukogu koosseis. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad loomenõukogusse kuuluma etendusasutuse juht, loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad, siis edaspidi ei pea etendusasutuse juht loomenõukogusse kuuluma. Küll aga on juhi kuulumine loomenõukogusse, lisaks teistele valdkonna asjatundjatele, võimalusena siiski olemas (arvestades kasvõi asjaolu, et etendusasutuse juht võib ühtlasi olla ka loominguline juht). Kuna etendusasutuse juht otsustab loomingulise tegevusega seotud küsimusi üksnes loomingulise juhi ettepanekul ja loominguline juht on loomenõukogu liige, ei ole etendusasutuse juhi kuulumine loomenõukogusse otseselt vajalik. EAS-i § 8 lõige 3 on seotud ka ROS-iga, kuna vastavalt ROS-i § 13 lõikele 3 kohaldatakse rahvusooperi loomenõukogu koosseisule kõnealust EAS-i sätet. Kirjeldatud muudatusega ei kaasne ROS-i muutmise vajadust, sest EAS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus sobib ka rahvusooperi konteksti. Eelnõu § 1 punkt 12 – EAS-i § 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte reguleerib etendusasutuse arengukava etendusasutuse asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks 11 esitamist. Praktikas esitavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused KuM-ile kui asutajaõiguste teostajale sihtasutuse nõukogu kinnitatud arengukava teadmiseks, mitte veel kinnitamata arengukava kooskõlastamiseks. Kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste nõukogudes on ka ministeeriumi esindajad, ei pea KuM põhjendatuks arengukavasid eraldi kooskõlastada. Munitsipaaletendusasutuste puhul on arengukava kooskõlastamine põhimäärustes reguleeritud erinevalt, näiteks Tallinna Linnateater peab arengukava kooskõlastama Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga, Tallinna Filharmoonia aga Tallinna Linnavalitsusega. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks arengukava võimalikku kooskõlastamise protsessi seaduses reguleerida ning see peaks olema sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnõu § 1 punkt 13 – muudetakse EAS-i § 9 lõiget 5, mis puudutab munitsipaal- ja eraetendusasutuse kohustust esitada arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile. Sätte uue sõnastuse kohaselt on munitsipaaletendusasutusel, sihtasutusena tegutseval munitsipaaletendusasutusel ja eraetendusasutusel kohustus arengukava koostada üksnes juhul, kui nad soovivad taotleda toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Seega loobutakse seaduses nõudest, mille kohaselt peab munitsipaaletendusasutus igal juhul arengukava koostama ning jäetakse see etendusasutuse moodustaja otsustada. Küll aga on arengukava koostamine endiselt üheks riigieelarvest toetuse taotlemise eelduseks. Etendusasutuste samasisuline kohustus on tuletatav ka EAS-i § 9 lõike 5 senisest sõnastusest, sest arengukava esitamine eeldab alati selle koostamist, ent uus sõnastus väljendab paremini põhimõtet, mille kohaselt eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud. Kuna munitsipaalkontserdiasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munistipaalkontserdiasutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toetata (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust), ei laiene neile ühelgi juhul EAS-ist tulenev arengukava koostamise nõue. Arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile esitamise kohustusest seaduse tasandil loobutakse. Etendusasutusele riigieelarvest toetuse taotlemise kord on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt eelnõu § 1 punkti 26). Määruses sätestatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mille hulgas on ka arengukava. Eelnõu § 1 punkt 14 – muudetakse EAS-i § 10, mis puudutab etendusasutuse töökorralduse aluseid. EAS-i § 10 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on etendusasutus nii repertuaari valikul kui ka muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. Sätet on laiendatud muude kunstiliste otsuste osas, väljendamaks etendusasutuse täielikku loomingulist vabadust. Sõna „iseseisev“ on asendatud küll samatähendusliku, ent valdkonnas asjakohases kontekstis enam kasutatava sõnaga „sõltumatu“. Paragrahvi 10 seniseid lõiked 2 ja 3 ühendatakse ning repertuaariplaani kõrval nimetatakse ära seda kontserdiasutustes asendav hooajakava. Eelnõu § 1 punkt 15 – muudetakse EAS-i § 11. Kõnealuses paragrahvis asendatakse sõna „kalendriaasta“ sõnaga „hooaeg“, kuna praktikas kavandatakse etendusasutuse tegevust hooaja kaupa, ning nimetatakse repertuaariplaani kõrval ära seda kontserdiasutustes asendav hooajakava. EAS-i § 11 lõiget 2 muudetakse nii, et repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi, mitte loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna loomenõukogul on 12 vastavalt eelnõu § 1 punktiga 8 EAS-i § 5 lõike 2 punktis 1 tehtavale muudatusele repertuaariplaani või hooajakava koostamisel üksnes nõuandev roll ning vastutus nimetatud dokumentide sisu eest on eeskätt loomingulisel juhil, on kohane, et just viimati nimetatu esitab need etendusasutuse juhile kinnitamiseks. EAS-i § 11 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad repertuaariplaani esitamist etendusasutuse asutajale või moodustajale ning riigieelarvelise toetuse taotlemisel valdkonna eest vastutavale ministrile, jäetakse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Etendusasutuse asutajal või moodustajal puudub praktiline vajadus repertuaariplaani ülevaatamiseks, mistõttu on tegemist tarbetu infokohustusega. Ülevaate planeeritavast repertuaarist esitavad etendusasutused KuM-ile küll ka edaspidi toetuse taotlemisel, ent taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu sätestatakse eelnõu § 1 punktiga 26 EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. Lähtudes aga põhimõttest, et eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud, nähakse repertuaariplaani koostamise kohustus, sarnaselt arengukava koostamise kohustusega, riigilt toetuse taotlemise eeldusena ette siiski seaduses (uue sõnastuse kohaselt EAS-i § 11 lõikes 3). EAS-i § 11 muudatused puudutavad ka ROS-i, mille § 13 lõikes 2 EAS-i §-le 10 ja § 11 lõikele 1 viidatakse. Nimetatud viide on siiski endiselt ajakohane ega vaja seoses EAS-is tehtavate muudatustega parandamist. Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetakse etenduse ja kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamist puudutava EAS-i § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Ajast, mil kehtiv EAS jõustus, on möödunud ligi 20 aastat ning erinevate võimaluste valik avalikkuse teavitamiseks on tänaseks oluliselt laienenud. Kõik tänapäevased infokanalid ei eelda aga sellise mahuga sõnumit, mis võimaldaks nimetada kõik EAS-i § 12 lõikes 1 loetletud andmed. Sageli teavitatakse avalikkust etenduse ja kontserdi toimumisest televisioonis või sotsiaalmeedias, esitades üksnes valiku nõutud teabest. Eeskätt tarbijate huve ja autorite õigusi arvestades on kõnealuses lõikes ettenähtud andmete teatavaks tegemine mõistetavalt vajalik, mistõttu on ka uues sõnastuses säilitatud kohustus vastavad andmed avalikkusele siiski esitada. Uuendatud sõnastus kohustab korraldajat andmed etenduse ja kontserdi kohta küll avalikult kättesaadavaks tegema, ent mitte igakordsel avalikkuse teavitamisel kogu EAS-i § 12 lõikes 1 sätestatud loetelule vastavat infot kordama. Praktikas võib kogu asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel reklaammaterjalil või kavalehel ning muude kanalite vahendusel avalikkuse teavitamisel seda täies mahus korrata pole tarvis. Eelnõu § 1 punkt 17 – avalikkuse teavitamisel etenduse ja kontserdi toimumisest loobutakse kohustusest nimetada etendusasutuse loomingulise juhi nimi. Loomingulisel juhil ei ole autoriõigusi (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi teose autoriga), mistõttu on tema nime igakordse nimetamise nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 18 – EAS-i § 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9, mille kohaselt tuleb teha etenduse ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks ka etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus. Siin peetakse silmas nii seda, kas pakutakse näiteks kirjeldustõlget kui ka seda, kuidas liikumispuudega või -raskustega inimesed etenduse või kontserdi toimumispaika siseneda ja sealt väljuda ning selle piires liikuda saavad (näiteks kas hoonel on välistrepp, kas selle juures on kaldtee, kas majas on lift, kas ratastooliga pääseb saali jne). Nõutav ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et etendus või kontsert ei ole erivajadustega inimestele ligipääsetav, kuid ka sellise teabe avalikustamisel on väärtus, mis 13 seisneb selles, et asjakohane info on aegsasti enne etenduse või kontserdi toimumist kättesaadav ja selle põhjal on võimalik otsustada, kas üritusele üldse minna, kas minna koos saatjaga jne. Kõnealune täiendus on kooskõlas Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma5 ülesandega liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ligipääsetavuse alast teadlikkust ja pädevust ühiskonnas läbivalt. Eelnõu § 1 punktidel 16–18 on viite kaudu puutumus ROS-iga, mis aga ka avalikkuse teavitamist puudutavate muudatustega seoses korrigeerimist ei vaja. Eelnõu § 1 punkt 19 – muudetakse EAS-i § 13, mis puudutab teose jäädvustamist. EAS-i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud märgatavalt lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Teoste jäädvustamise ja autoriõigustega seonduvalt palus Eesti Teatri Agentuur VTK kooskõlastamise käigus arvestada selle sätte võimalikul muutmisel nende teadmisi ja praktilisi kogemusi. Eelnõuga ei panda etendusasutustele kohustust kõiki repertuaaris olevaid teoseid jäädvustada. Kõnealuses sättes juhindutakse tegelikust praktikast ehk asjaolust, et teoseid reeglina jäädvustatakse ning osundatakse seejuures kohustusele pidada silmas autoriõiguse seadusest (edaspidi AutÕS) tulenevaid piiranguid, sealhulgas asjaolu, et autorile kuulub õigus lubada või keelata oma teost reprodutseerida (AutÕS-i § 13 lõike 1 punkt 1) ning et seni fikseerimata esituse salvestamine on lubatud vaid teose esitaja nõusolekul (AutÕS-i § 67 lõike 2 punkt 1). EAS-i § 13 lõikes 2 asendatakse erinevate andmekandjate loetelu sõnastusega „mistahes andmekandjale“. Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, kuna kehtivas EAS-is nimetatud heli- ja videolint ning film ja heliplaat ei vasta tänapäevasele salvestustehnikale. Paragrahvi 13 uuest sõnastusest jäetakse välja sätted (kehtiva EAS-i kohaselt § 13 lõiked 3 ja 4), mis puudutavad jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestamist ja selle etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks esitamist. Nagu juba öeldud, ei toimu etendusasutuses jäädvustatavate teoste valimist nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtudes, mistõttu puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Kuivõrd jäädvustatavate teoste loetelu enam ei kehtestata, kaotab tähenduse ka EAS-i § 13 lõige 4, mille kohaselt esitatakse loetelu etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks. Viimati nimetatud säte on tarbetu ka seetõttu, et etendusasutuse moodustaja või asutaja ei vaja antud teavet. 2018. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versioonis oli ette nähtud EAS-i § 13 täiendamine sättega, mille kohaselt pidi rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustama ja selle salvestise säilimise tagama Eesti Rahvusringhääling. Tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 4 tuleneva ülesandega, mille kordamisest EAS-is otsustati eelnõu eelmise versiooni kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal loobuda. Etenduste salvestamine Eesti 5 Ligipääsetavuse rakkerühm. 14 Rahvusringhäälingu poolt toimub vastavalt Eesti Etendusasutuste Liiduga sõlmitud lepingule või etendusasutustega sõlmitavatele üksikkokkulepetele. Eelnõu § 1 punkt 20 – muudetakse EAS-i § 14, mis puudutab teose toimikut. Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud teose toimikus sisalduvate materjalide loetelu muudetakse näitlikuks avatud loeteluks. Tulenevalt säilituseksemplari seaduse jõustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril puudub otsene kultuuriajalooline vajadus etendusasutuses koguda ja säilitada näiteks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid kajastustest trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada. Sama lõike teises lauses asendatakse sõna „salvestus“ keeleliselt korrektsema sõnaga „salvestis“. Paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse viitega arhiiviseadusele (edaspidi ArhS) ja AutÕS-ile. Kõik riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsuste kohaselt arhiivimoodustajad6, mistõttu neil tuleb juhinduda ArhS-is sätestatust. Munitsipaaletendusasutustes sõltuvad toimikute säilitamise üksikasjad sellest, kas kohalikus omavalitsuses on moodustatud oma arhiiv, kuid ArhS-is sätestatut peavad järgima nemadki. Eraetendusasutustele ArhS-i nõuded ei kohaldu, kuid vastavalt ArhS-i § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi. Viide AutÕS-ile on mõistlik lisada põhjusel, et teose toimik sisaldab eelduslikult teosena käsitatavaid osi (kavalehtede kujundus, reklaammaterjal, fotod jms), mille kasutamisel tuleb järgida AutÕS-i nõudeid. Eriti oluline on see juhul, kui toimik sisaldab selliseid teoseid, mille suhtes autoriõigused ei kuulu etendusasutusele endale. Seejuures juba ainuüksi toimiku koostamine hõlmab eelduslikult teoste reprodutseerimist, mis on autorile kuuluv varaline õigus (AutÕS-i § 13 lõike 1 punkt 1). Sõltuvalt toimiku hilisema säilitamise viisist (näiteks digitaliseerimisega kaasneb täiendav reprodutseerimine) ja kasutamisest (näiteks kas see tehakse üldsusele kättesaadavaks, vt AutÕS-i § 13 lõike 1 punkti 91) võivad saada riivatud ka teised autorile kuuluvad õigused. Teatud juhtudel võivad need tegevused langeda niinimetatud vabakasutuse erandite alla, mil autorilt nõusoleku saamine ja talle kasutuse eest tasu maksmine ei ole vajalik (vt näiteks AutÕS-i § 20). Paragrahvi 14 lõike 3 kohaselt võib teose toimikut pidada digitaalselt. Kuna enamik toimikusse kogutavaid materjale ei olegi praegu enam algselt paberkandjal, siis puudub vajadus neid ka toimikusse paberil lisada. Teose toimikusse kuuluvate materjalidega seoses esitas VTK kooskõlastamise käigus märkused ning täpsustas enda nägemust kohtumisel eelnõu ettevalmistajatega Teatri- ja Muusikamuuseum. Toona toodi peamise murekohana välja muuseumi piiratud võimalused teoste salvestiste ja digitaalsete fotode vastuvõtmisel. Käesolevaks ajaks on see küsimus lahendatud ja muuseumi võimekus digitaalset materjali vastu võtta oluliselt paranenud. Eelnõu § 1 punkt 21 – muudetakse EAS-i 3. peatüki pealkirja. Esiteks võetakse võõrapärase sõna „finantseerimine“ asemel seaduses kasutusele samatähenduslik eesti keele omasõna „rahastamine“. Teiseks jäetakse kõnealusest pealkirjast välja taotluste esitamist puudutav osa. Kuna taotluste esitamist puudutav EAS-i § 18 on kavas eelnõu § 1 punktiga 30 kehtetuks 6 Rahvusarhiivi 30. detsembri 2011. a hindamisotsus nr 548, Rahvusarhiivi 28. detsembri 2017. a hindamisotsus nr 5-1/17/69, Rahvusarhiivi 28. novembri 2018. a hindamisotsus nr 5-1/18/71. 15 tunnistada, tuleb muuta ka peatüki pealkirja. Taotluse esitamine on edaspidi reguleeritud valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mille kehtestamiseks vajalik volitusnorm lisatakse EAS-i eelnõu § 1 punktiga 26. Eelnõu § 1 punkt 22 – sarnaselt EAS-i 3. peatüki pealkirjaga asendatakse ka EAS-i § 15 pealkirjas sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“. Eelnõu § 1 punkt 23 – EAS-i § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Etendusasutustele valla või linna eelarvest toetuse määramist puudutava sätte sõnastus on ühest küljest puudulik ja teisalt on see EAS-is ka ebavajalik. Nimelt reguleerib kõnealune säte üksnes munitsipaaletendusasutusele valla või linna eelarvest toetuse määramist, ent praktikas toetavad kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele sageli ka oma valla või linna territooriumil etendusi ja kontserte korraldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ja eraetendusasutusi. Valla- või linnavolikogu pädevus munitsipaaletendusasutustele antava toetuse suuruse otsustamiseks ja muudele etendusasutustele toetuse andmise korra kehtestamiseks tuleneb KOKS-i § 22 lõike 1 punktidest 1 ja 5, mistõttu samasisuliste normide kordamine EAS-is on tarbetu. Eelnõu § 1 punkt 24 – muudetakse EAS-i § 15 lõiget 5, mis näeb kehtivas sõnastuses ette, et munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad KuM-i kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is sätestatud korras. Munitsipaaletendusasutuste vaatest on kõnealune säte olnud sellisel kujul vajalik ilmselt KOKS-i § 6 lõikes 2 sätestatut arvestades. Nimelt näeb KOKS-i § 6 lõige 2 ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses ning nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Samamoodi taotluse alusel saavad EAS-i kohaselt riigieelarvest toetust aga ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused, mistõttu laiendatakse eelnõuga kõnealust sätet ka neile. Teise muudatusena jäetakse EAS-i § 15 lõikest 5 välja viide KuM-ile, kelle kaudu etendusasutustele EAS-i alusel riigieelarvest toetust antakse. Rahandusministeeriumi soovituse kohaselt tuleks seadustes nimetada riigieelarvet üldiselt ja püüda vältida ühe või teise toetuse saamise sidumist konkreetse valitsusasutusega. See aitab vältida olukorda, kus rahastamisskeemi või kasvõi asutuse nime muutmisel, tuleks muuta ka seadust. Eelnõu § 1 punkt 25 – EAS-i § 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 nähakse ette, et sama paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. EAS-i § 15 lõiget 5, mis puudutab EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras riigieelarvest toetuse saamise võimalust, kohaldatakse seega kontserdiasutustest vaid sellistele, kes toimivad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustena. Munitsipaalkontserdiasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid 1 munitsipaalkontserdiasutusi toetatakse riigieelarvest riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määrustes7 sätestatud tingimustel ja korras. 7 Kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“, kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“, kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määrus nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ ja kultuuriministri 23. novembri 2018. aasta määrus nr 7 „Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“. 16 EAS-i § 15 lõike 7 kohaselt ei välista sama paragrahvi lõige 5 etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist. Viidatud lõige 5 näeb uue sõnastuse kohaselt ette, et etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 15 täiendamine lõikega 7 on vajalik, et ei jääks ekslikku muljet, nagu etendusasutustele muid riigieelarvelisi toetusi maksta pole lubatud. Ka etendusasutused võivad saada näiteks praeguses koroonaviiruse levikust põhjustatud tervisekriisis töötasu toetust jms, kui nad konkreetse meetme tingimustele vastavad. EAS reguleerib üksnes sellise riigieelarvest antava toetusega seonduvat, mis on suunatud ainult etendusasutustele ehk etendusasutuste spetsiifiline ega välista etendusasutustele muude, laiemale sihtrühmale suunatud, toetuste maksmist. Eelnõu § 1 punkt 26 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse etendusasutuste riigieelarvest toetamise senist regulatsiooni. Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk erinevate etendusasutuste tegutsemisvormide arvestuses (EAS-i § 16 lõiked 1 ja 2) ja võimalus anda sihtotstarbelist toetust üksikute kultuuripoliitiliselt eriti oluliste eesmärkide saavutamiseks (EAS-i § 16 lõige 3) ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liikide ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimuste ja korra kehtestamiseks (EAS-i § 16 lõige 5, rakendusakti kavand lisatud käesolevale seletuskirjale, lisa 1). Kehtiva EAS-i § 16 lõike 1 kohaselt määratakse toetus etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on KuM-i tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike kehtivale sõnastusele lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. Arvestades EAS-i kohaldumise loogikat, on kirjeldatud rahastamise põhimõte puudutanud riigietendusasutusi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul arvestatakse tulenevalt EAS-i § 16 lõike 3 kehtivast sõnastusest ka nende rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. Viimati nimetatud määratlemata õigusmõistete tõlgendamine on põhjustanud mitmeid vaidlusi. EAS-i § 16 lõike 1 uus sõnastus näeb ette riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamise nimetamine seaduses on toetuse andmise üldpõhimõttena oluline põhjusel, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. Arvestades kultuurivaldkonnale omast suuresti erinevatel toetustel põhinevat toimimist, ei saa eeldada, et riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused suudaksid neile pandud eesmärke täita peamiselt omatulu arvelt. Kavas on jätkuvalt toetada riigile kuuluvate etendusasutuste töötajate tasustamise ja vara haldamisega seotud kulude katmist. Senisest külastajate arvu tellimisest loobutakse, ent etendusasutuste tegevusmahtu, mis on riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste puhul pika tegutsemisaja vältel võrdlemisi püsivalt välja kujunenud, siiski arvestatakse. Täpsed kriteeriumid, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse, nimetatakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Samadest põhimõtetest lähtutakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate kontserdiasutuste toetamisel. 17 Sarnaselt kehtivate rahastamispõhimõtetega toetatakse ka edaspidi riigieelarvest võimalusel etendusasutusi, kelle omanik on kohalik omavalitsus, ning eraetendusasutusi. Vastavalt EAS-i § 16 lõike 2 uuele sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on sama sätte kehtivale sõnastusele sisult lähedase lahendusega. Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega tuua külastajateni etendusi, millega näiteks žanriliselt või sihtrühmi silmas pidades võrreldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused piisavas mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid etendusasutusi, täiendamaks üle-eestilist riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Kriteeriumid, mille alusel munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EAS-i § 16 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt võib lisaks kõnealuse paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele määrata etendusasutusele riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Säte võimaldab kavandatavas etendusasutuste rahastamist täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette näha täiendavaid toetusi kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, soodustamaks näiteks rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist jms. Seni on taoliste toetusprogrammide aluseks olevad tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri käskkirjadega). EAS-i § 16 lõike 4 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikeid 2 ja 3 munitsipaalkontserdiasutusele ega sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. Nimetatud asutusi EAS-i alusel riigieelarvest ei toetata (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust). Nagu eespool märgitud, lisatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtteid puudutavasse EAS-i § 16 ka viies lõige, millega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Säte hõlmab nii EAS-i § 16 lõigetes 1 ja 2 kui ka sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel antavaid toetusi puudutava regulatsiooni kehtestamist. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8. Etendusasutuste rahastamisega seonduvalt esitas enda ettepanekud VTK kooskõlastamise käigus Eesti Teatriliit, pakkudes etendusasutustele toetuse arvestamise alusena teatrivaldkonnas tuttavat AITA-mudelit. Kuna samasisulisi ettepanekuid esitati ka eelnõu eelmise versiooni kooskõlastusringi raames 2018. aastal, on neile vastatud käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis I (lisa 2). Eelnõu § 1 punkt 27 – muudetakse EAS-i § 17, mis puudutab etendusasutustele riigieelarvelise toetuse andmise otsustamiseks nõuandva komisjoni moodustamist, esimest lõiget. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt moodustatakse komisjon üksnes munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste, sealhulgas 18 EAS-i alusel toetatavate kontserdiasutuste toetuse üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused on riik asutanudki nimetatud kriteeriume silmas pidades (näiteks kinnitab nende piirkondlikku olulisust asjaolu, et mitmed neist on asutatud koos kohalike omavalitsustega), ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim asutajaõiguste teostaja. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. Võrreldes kehtiva sõnastusega, jäetakse sättest välja lauseosa, mille kohaselt moodustatakse komisjon mitte üksnes toetuse jaotamiseks, vaid ka eesmärgiga kavandada etendusasutusele riigieelarves ettenähtud toetussumma. Kõnealune ülesanne on seotud kehtiva EAS-i § 19 lõikega 1, mille kohaselt on komisjoni pädevuses ettepanekute tegemine nii järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks kui ka toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast. Praktikas koguneb komisjon toetuse taotluste hindamiseks toetuse kasutamise aastale eelneval aastal ja seda ajal, mil ministeeriumi valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt on juba Rahandusministeeriumile esitatud. Seega ei ole võimalik komisjoni ettepanekuid selles osas arvestada. Eelnõu § 1 punkt 28 – muudetakse EAS-i § 17 lõikeid 3 ja 4. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt koosneb etendusasutuste riigieelarvest toetamise küsimustes kultuuriministrile nõu andev komisjon valdavalt valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest ja ministeeriumi esindajate kuulumine komisjoni ei ole kohustuslik. Senisest üldisema sõnastuse „valdkondlikud esindusorganisatsioonid“ kasuks on otsustatud põhjusel, et etenduskunstide maastik on muutunud tunduvalt mitmekesisemaks ning lisandunud on ka erinevaid esindusorganisatsioone. Seetõttu ei saa enam piirduda ainult ühe etendusasutuste loomingulisi töötajaid esindava organisatsiooni ja ühe etendusasutuste juhte esindava organisatsiooni nimetamisega. Lisaks Eesti Teatriliidule ja Eesti Etendusasutuste Liidule tegutsevad valdkonnas ka näiteks ka Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, ASSITEJ8 Eesti Keskus (lasteteatrite ühendus), Eesti Tantsunõukogu ning Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Mitmed loetletud organisatsioonidest hõlmavad oma liikmeskonnas nii tööandjate kui töövõtjate esindajaid. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi (KuM) esindajate komisjoni nimetamine on muudetud kohustuse asemel võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti on kavandatud osaliselt kaheastmeline taotluste hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon eeskätt taotlejate kunstilist taset ja seejärel on KuM-is valdkonna eest vastutavatel ametnikel võimalik etenduskunstide maastiku võimalikult suure mitmekesisuse huvides teatud kriteeriumidele ka omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole ministeeriumi esindajate osalemine lisaks ka komisjoni töös vajalik. EAS-i § 17 neljandas lõikes on tegemist tehnilise muudatusega. Osa seni selle paragrahvi esimeses lõikes paiknenud tekstist (komisjoni koosseisu kinnitamine) on neljanda lõike tekstile (komisjoni töökorra kehtestamine) juurde lisatud. 8 Association Internationale du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse. 19 Eelnõu § 1 punkt 29 – EAS-i § 17 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt ei kohaldata kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–4 komisjoni moodustamise kohta sätestatut EAS-i § 16 lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel. Erisus puudutab üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks antavaid toetusi. Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid, mille koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjaid, ning kavas ei ole seda põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest programmist ei pruugi EAS-is komisjoni moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt niinimetatud üldise tegevustoetuse (EAS-i § 16 lõiked 1 ja 2) jaotamisest kitsamalt eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas kultuuriministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 30 – EAS-i §-d 18–21 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on etendusasutustele määratava riigieelarvelise toetuse suuruse osas valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid tegeva komisjoni pädevust, toetuse saamiseks taotluse esitamist, toetuse kasutamiseks lepingu sõlmimist ning etendusasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist puudutavate sätetega. Toetusega ja osaliselt ka komisjoni pädevusega seonduvad küsimused, kuivõrd komisjoni pädevus on lahutamatult seotud toetuse taotluste hindamise protsessiga, reguleeritakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Osaliselt on komisjoni pädevus tuletatav ka selle moodustamise kohustust puudutavast EAS-i § 17 lõikest 1 (komisjon moodustatakse munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks), mistõttu on selle eraldi paragrahvis käsitlemine tarbetu. Etendusasutuse varaga seonduvaid küsimusi ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks EAS-is reguleerida, kuna olenevalt etendusasutuse juriidilisest tegutsemisvormist on need küsimused teistes õigusaktides ammendavalt reguleeritud. Eelnõu § 1 punkt 31 – tulenevalt etendusasutuse valduses olevat vara puudutava EAS-i § 21 kehtetuks tunnistamisest tuleb muuta ka EAS-i 4. peatüki pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja etendusasutuse vara puudutav osa ja edaspidi käsitletakse selles peatükis vaid aruandlusega seonduvat. Eelnõu § 1 punkt 32 – EAS-i § 22 muudetakse nii, et selles reguleeritakse vaid statistilise aruandlusega seonduvat. Paragrahvi 22 kehtiv sõnastus puudutab ka raamatupidamislikku arvestust, kuid sarnaselt etendusasutuse varaga seonduvaga ei ole vajalik neid küsimusi etendusasutuste spetsiifiliselt reguleerida. Kuivõrd § 22 lõiked 1 ja 2 sisaldavad ka ebamääraseid viiteid õigusaktidele, täpsustamata, milliseid õigusakte silmas peetakse, ei ole nende säilitamine senisel kujul põhjendatud ka õigusselguse eesmärki silmas pidades. EAS-i § 22 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt esitab etendusasutus statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. Teatristatistikaga tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Statistikat kogutakse nii teatriajaloo jäädvustamiseks kui ka näiteks poliitikakujundajate tarbeks. Samuti hõlmab kõnealuse statistilise aruande esitamine etendusasutusele riigieelarvest antud toetuse kasutamise kohta aru andmist. Andmed eelmise kalendriaasta uuslavastuste, etenduste ja külastajate arvu kohta esitatakse senise praktika kohaselt 15. veebruariks ning majandusnäitajate aruanne 1. aprilliks. Nimetatud 20 tähtpäevade sätestamist seaduses ei pea eelnõu ettevalmistajad siiski mõistlikuks, kuna need võivad ajas muutuda. Seetõttu kasutatakse konstruktsiooni „haldaja määratud tähtpäevaks“. EAS-i § 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt avalikustatakse statistilise aruande esitamise tähtpäev valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi (KuM) veebilehel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on statistilise aruande esitamise kohustus ka eraetendusasutustel. Eraetendusasutustele on aruande esitamise kohustus pandud eesmärgiga tagada võimalikult täpse ja kvaliteetse teatristatistika olemasolu. EAS-i § 22 lõike 4 kohaselt kontserdiasutustele EAS-iga statistilise aruande esitamise kohustust ei panda. See tuleneb asjaolust, et muusikavaldkonnas sarnane statistika andmebaas puudub. Eelnõu § 2 – muudetakse ROS-i § 4 lõike 1 teist lauset, jättes sellest välja etendusasutuse seaduse vananenud avaldamismärke. Tegemist on tehnilise muudatusega. Avaldamismärkeid üldjuhul seaduse tekstis ei esitata. Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse EAS-is kasutusele termin „kontserdiasutus“. Kontserdiasutusena EAS-i tähenduses mõistetakse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust või munitsipaaletendusasutust, mille eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Uue termini kasutuselevõtmine on vajalik, võimaldamaks erisusi mõnedest EAS-i sätetest. Õigusaktides seni kasutamata kokkuleppelise lühiväljendina kasutatakse EAS-is sõnastust „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Nimetatu all mõistetakse kohaliku omavalitsuse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõusse kavandatud seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuna etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse näol võib olla aga tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liike ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva rakendusakti kavandisse lisatud viited komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18). Kavandatava kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas. 6. Seaduse mõjud 21 Eelnõusse kavandatud EAS-i muudatused ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. 6.1. Kavandatav muudatus: termini „etendusasutus“ määratluse muutmine ja uue termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatused termini „etendusasutus“ määratluses on tehtud ennekõike selleks, et hõlmata sellega etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes varem formaalselt kõnealuse terminiga näiteks loomenõukogu puudumise tõttu hõlmatud ei olnud. KuM-i andmetel on etendusasutusena EAS-i tähenduses käsitatavaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid (välja arvatud riigi asutatud sihtasutused ja eraõiguslikud kontserdikorraldajad) umbes 35, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,01% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,2%.9 Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib mõjutada asutusi ja isikuid, kes kas varem vastasid termini „etendusasutus“ määratlusele ja selle uue sõnastuse kohaselt enam ei vasta või vastupidi, varem ei vastanud termini „etendusasutus“ määratlusele EAS-i tähenduses ja eelnõu seadusena jõustumisel vastavad. Esimesel juhul ei kohaldu vastavale asutusele või isikule ühelt poolt enam EAS-is ja teistes õigusaktides, mis viitavad EAS-ile10, sätestatud nõuded, ent teisalt pole tal võimalik etendusasutusena ka riigieelarvest toetust taotleda. Teisel juhul on olukord vastupidine ehk asutusel või isikul tuleb oma tegevuses juhinduda EAS-is ja muudes õigusaktides etendusasutuse kohta sätestatust ning tal on teatud tingimuste täitmisel võimalik taotleda riigilt etendusasutusena tegutsemiseks toetust. Ainus põhjus, miks mõni varem etendusasutusena käsitatav juriidiline isik EAS-i muudatuste jõustumisel enam seaduse kohaldamisalasse ei pruugi mahtuda, võib olla enda põhitegevusalaks teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamise ja esitamise, muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste valimata jätmine. Kuna EAS-ist juhinduvad siiski valdkonna professionaalid, ei ole põhjust arvata, et olulisel osal mõjutatud sihtrühmast tuleks hakata ettevõtte põhitegevusala muutma. Kui selleks ka üksikutel juhtudel vajadus peaks tekkima, on tegemist ühekordse tegevusega, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte tegevusele. Mis puudutab seda, et terminiga „etendusasutus“ peaks näiteks loomenõukogu olemasolu nõudest loobumise tõttu olema edaspidi hõlmatud rohkem eraetendusasutusi, siis kõnealuse muudatusega kaasneb sihtrühmale pigem positiivne mõju. Nagu juba öeldud, avaneb ka sellistel 9 Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis registreeritud ettevõtteid 284 089, neist kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas 17 635. 10 Etendusasutusi puudutav regulatsioon sisaldub ka alkoholiseaduses, reklaamiseaduses, välismaalaste seaduses ja väljateenitud aastate pensionide seaduses ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ ja siseministri 4. detsembri 2015. a määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“. 22 asutustel ja juriidilistel isikutel näiteks võimalus taotleda riigieelarvest etendusasutustele mõeldud toetust. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine EAS-is võib mõjutada eelkõige kohalikke omavalitsusi, kes on praeguseks moodustanud kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevaid etendusasutusi, aga põhimõtteliselt ka kõiki teisi linnu ja valdu, kellel on kavas tulevikus etendusasutus asutada või moodustada. Munitsipaaletendusasutuse on tänaseks moodustanud viis kohalikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi) 79-st. Kõige tõenäolisemalt kõnealusest muudatusest mõjutatud sihtrühm on seega väike. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Termini „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“ kasutusele võtmine ja selle sisuline võrdsustamine EAS-is kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva etendusasutusega annab kohalikule omavalitsusele valikuvõimaluse etendusasutuse erinevate juriidiliste vormide vahel, tekitamata seejuures õiguslikku ebaselgust EAS-i kohaldumise osas. Olemasolevaid munitsipaaletendusasutusi on niisiis võimalik kujundada ümber sihtasutusena tegutsevateks munitsipaaletendusasutusteks, ilma et sellega kaasneks muudatusi EAS-ist tulenevate nõuete täitmises. Kuivõrd praegu KuM-ile teadaolevalt ühtegi sarnast protsessi käimas ei ole, ei avalda kõnealune muudatus sihtrühmale ilmselt kohest mõju. Arvestades asjaolu, et etendusasutuse asutamine või moodustamine on kohalike omavalitsuste seas võrdlemisi harv, ei ole ka tulevikus avalduv mõju oluline. 6.2. Kavandatav muudatus: termini „riigietendusasutus“ EAS-is kasutamisest loobumine; etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja selle tegevuse lõpetamist, põhikirja või põhimääruse kinnitamist, vara ja arvestust puudutavate EAS-i sätete kehtetuks tunnistamine. 6.2.1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatav muudatus korrastab õigusruumi. Oma toime kaotanud, ebatäpselt sõnastatud või tarbetult teistes õigusaktides sätestatut dubleerivate sätete kehtetuks tunnistamine ei avalda ühelegi konkreetsele sihtrühmale märkimisväärset mõju, ent võimaldab igal seaduse lugejal vaid vajalikku sisaldavas tekstis paremini orienteeruda. 6.3. Kavandatav muudatus: etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 23 Mõjutatud on vähemal või rohkemal määral kõik etendusasutused (ei hõlma erahuvides tegutsevaid kontserdikorraldajaid), keda on KuM-i andmetel pisut üle 50, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,28%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt ei pea enam KuM-i etendusasutuse asutamisest või moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitama, etendusasutuse arengukava asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks ja repertuaariplaani teadmiseks esitama ning jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestama ja seda samuti asutajale või moodustajale teadmiseks esitama. Sellest tulenevalt väheneb etendusasutuste halduskoormus. Kuivõrd tegemist on kord aastas või harvemini täidetava infokohustusega, on mõju avaldumise sagedus väike kuni keskmine. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike, sest etendusasutustele ei panda uusi kohustusi ja kohustuste vähenemisega on eeldatavasti kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on eelkõige sihtrühma väiksusest tulenevalt mõju ettevõtjate halduskoormusele tervikuna ebaoluline, ent valdkondlikult aitavad kõnealused muudatused siiski ebavajalikust teabe edastamise kohustusest suurel määral vabaneda. 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatusest on mõjutatud KuM nii etenduskunstide valdkonna arengu suunaja kui ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana ning kohalikud omavalitsused munitsipaaletendusasutuste moodustajatena. Sihtrühma kuulub seega üks valitsusasutus ja viis kohalikku omavalitsust (Narva, Paide, Pärnu, Tallinn, Viljandi), mistõttu võib sihtrühma hinnata väikeseks. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugune infokohustuse vähendamine võib tekitada olukorra, kus mingiks otstarbeks vajalikud andmed teabe senise saajani enam ei jõua. Eelnõu ettevalmistajad ei näe aga muudatusest puudutatud informatsiooni kogumisel praktilist väärtust. Näiteks ei pea KuM etendusasutuste registrit, mistõttu on nende moodustamisest teavitamine ebavajalik, samuti ei ole KuM-il riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana või kohalikel omavalitsustel munitsipaaletendusasutuste moodustajana midagi peale hakata neile teadmiseks esitatud repertuaariplaaniga. Sihtrühma töökorraldusele kõnealune muudatus siiski olulist mõju avaldada ei tohiks, sest KuM-i näitel võib öelda, et tarbetut teavitamiskohustust juba praegu sageli ei täideta ja KuM seda ka ei nõua ning ilmselt on see samamoodi kohalike omavalitsuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul. 6.4. Kavandatav muudatus: ligipääsetavusega seotud teabe avalikustamise kohustuse panemine avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele. 6.4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 24 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik avalike etenduste ja kontsertide korraldajad, sealhulgas etendusasutused EAS-i tähenduses. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, ent ettevõtjate koguhulgaga võrreldes on eeldatavasti tegemist siiski väikese sihtrühmaga. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele lisandub kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutav teave. Avalikkuse teavitamine etenduste ja kontsertide toimumisest on osa selliste ürituste korraldajate igapäevatööst ja seega võib mõju avaldumise sagedus olla suur. Seda tasakaalustab asjaolu, et vähemalt paljudel etendusasutustel on püsiv tegutsemiskoht, mistõttu on enamiku etenduste ja kontsertide puhul võimalik kasutada sama ligipääsetavuse kirjeldust. Kuna teatud andmed avaliku etenduse ja kontserdi kohta niikuinii avalikustatakse, siis on võimalik ligipääsetavust puudutav teave muudele andmetele hõlpsasti lisada ning see ei kujuta endast täiesti uut ja eraldiseisvat infokohustust. Kuivõrd ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et konkreetne etendus või kontsert ei ole erivajadustega inimestele ligipääsetav, ei ole kavandatav muudatus etenduste ja kontsertide korraldajatele ülemäära koormav ja sellega on kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate tegevusele ebaoluline. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Järelevalvet tarbijale antud õiguste tagamise, sealhulgas tarbija teavitamist puudutavate nõuete täitmise üle teeb tarbijakaitse seaduse § 61 lõike 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Mõjutatud on seega üks valitsusasutus ja tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjelduse näol ei ole tegemist täiesti uue ja eraldiseisva infokohustusega, vaid see saab osaks andmetest, mille etenduste ja kontsertide korraldajad avalikkusele niikuinii esitavad, ei toimu muudatuse mõjul TTJA töökoormuse märkimisväärset suurenemist. Mõju TTJA-le on seega ebaoluline. 6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm 2021. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 146 162 puudega inimest.11 Arvestades asjaolu, et sama kuupäeva seisuga elas Eestis kokku 1 330 068 inimest12, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Erivajadustega inimesi on aga oluliselt rohkem. Nii näiteks oli 2021. aasta alguse 11 Statistikaamet. Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar. 12 Statistikaamet. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. 25 seisuga Eesti elanikest 270 641 inimest ehk pisut üle 20% 65-aastased või vanemad. Selles vanuserühmas on umbes 62% inimesi, kelle igapäevategevused on mõningal või suuremal määral piiratud.13 Kokkuvõttes on seega tegemist vähemalt keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutava teabe avalikustamine võimaldab erivajadustega inimestel teha teadlikke valikuid, millistele üritustele minna, kuidas selleks valmistuda jne. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga. 6.5. Kavandatav muudatus: teose jäädvustamisega seotud regulatsiooni ajakohastamine. 6.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi on 1114, mis moodustab 67-st riigi osalusega sihtasutustest 16%.15 Munitsipaaletendusasutusi on kuus16, mis moodustab kõigist kohaliku omavalitsuse asutustest 0,29% ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevatest kohaliku omavalitsuse asutustest 1,1%.17 Kokkuvõttes puudutab kavandatav muudatus avaliku sektori asutustest ja isikutest väikest osa. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutused ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt jäädvustamisel enam eristama rahvuskultuuri seisukohalt olulisi teoseid. Olulist mõju kavandatav muudatus etendusasutuste tegevuse korraldusele siiski ei avalda, kuna, nagu juba vastavate eelnõu punktide selgituste juures märgitud, salvestamise suhteline lihtsus ja odavus on aastatetaguse ajaga võrreldes tinginud olukorra, kus jäädvustataksegi oluliselt enam kui üksnes rahvuskultuuri seisukohalt tähtsaid teoseid. 6.6. Kavandatav muudatus: teose toimiku säilitamisega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 13 Ligipääsetavuse rakkerühm. 14 Eesti Draamateater, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Kontsert, Eesti Noorsooteater, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Endla Teater, Kuressaare Teater, Rakvere Teater, Teater Vanemuine, Ugala Teater ja Vene Teater. 15 Riigi osalusega sihtasutuste arv on esitatud 2020. aasta aprilli seisuga. 16 Narva Linna Sümfooniaorkester, Paide Teater, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Linnateater ja Viljandi Nukuteater. 17 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri andmetel oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga kohaliku omavalitsuse asutusi 2 095, neist kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevaid 544. 26 Mõjutatud on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused, kaudselt ka Teatri- ja Muusikamuuseum. Sarnaselt käesoleva seletuskirja punktis 6.5.1.1. märgituga on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänu EAS-i § 14 muudatustele lihtsustatakse ühelt poolt toimiku pidamist, võimaldades seda teha ka digitaalselt ning muutes toimiku sisu üle otsustamist paindlikumaks, teisalt aga rõhutatakse senisest enam kultuuriajaloolise materjali säilitamise olulisust, lisades EAS-i viite ArhS-ile. Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna etendusasutustele ei ole pandud kohustust oma tegevus teose toimiku pidamisel ümber korraldada, vaid on antud senisest suurem otsustusvabadus. ArhS-ist tulenevad kohustused on arhiivimoodustajatest etendusasutustele laienenud ka varem, mistõttu ei saa ka selles osas rääkida uute ülesannete tekkimisest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest töö toimikutega on regulaarne. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib selle muudatuse tulemusena väheneda toimikute maht ja osa potentsiaalsest rahvuslikust kultuuripärandist jääda säilitamata. Eelnõu ettevalmistajad hindavad nimetatud riski aga väikeseks, kuna etendusasutused on reeglina enda ajalugu kajastavate materjalide säilimisest väga huvitatud. Kokkuvõttes on muudatuse mõju etendusasutuste tegevuse korraldusele seega ebaoluline. Teatri- ja Muusikamuuseumi puhul selgineb küll muudatuste ja käesolevas seletuskirjas vastavate eelnõu punktide kohta esitatud põhjenduste mõjul muuseumi roll Rahvusarhiivi kõrval, ent EAS-i muutmisel muuseumi töökorraldusele otsest mõju ei ole. 6.6.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on arhivaalide ja museaalide vahendusel etenduskunstide valdkonna ajaloost osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Teose toimiku säilitamisega seonduva regulatsiooni täpsustamine viitega ArhS-ile tagab kultuuripärandi säilimise ja arhivaalide vaba kasutuse põhimõtte kaudu selle huvilistele kättesaadavaks tegemise. Arhiiviväärtuse puudumisel või juhul kui tegemist on esemetega, mida Rahvusarhiiv säilitamiseks vastu ei võta, on võimalik etendusasutuste tegevust kajastav materjal üldsusele kättesaadavaks teha muuseumide vahendusel. Kavandatava muudatuse tulemusena sihtrühma käitumises muudatusi oodata ei ole, mistõttu on avalduv mõju eeldatavasti ebaoluline. 6.7. Kavandatav muudatus: etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi muutmine. 6.7.1. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kaudselt võivad muudatused etendusasutuste riigipoolses rahastamises mõjutada etendusasutuste külastajaid. Statistikaameti andmetel külastas teatrit 2020. aastal vähemalt üks 27 kord 398 500 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ehk 36,3% kogu vanusegrupist.18 Vähemalt kord aastas kontserdil käijaid oli 424 500 ehk 38,7% kogu vanusegrupist.19 Tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugused muudatused etendusasutuste rahastamises võivad mõjutada etenduste ja kontsertide piletihinda ja seeläbi leibkondade tarbimiskäitumist. Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot.20 Statistikaameti andmetel oli samal aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1407 eurot21, mis teeb keskmiseks netokuupalgaks 1162 eurot22. Taskukohaseks võib pidada piletihinda, mis jääb suurusjärku 1% keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28%. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Kokkuvõttes mõjutab tarbijate majanduslikke otsuseid piletihinna kaudu eeskätt see, kui palju valdkonnale toetuste kaudu raha eraldatakse, mitte niivõrd see, kuidas vahendeid valdkonna sees jaotatakse. Seega on muudatuste mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.7.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused (ei hõlma erahuvides tegutsevaid kontserdikorraldajaid), keda on KuM-i andmetel pisut üle 50. Vastavalt käesoleva seletuskirja punktis 6.3.1.1. märgitule on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõukohaste muudatuste jõustumise järel on EAS-is nimetatud etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid ning rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus sisaldub kultuuriministri määruses. Sihtrühma jaoks seadusesse kavandatav muudatus olulist mõju ei avalda, kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul jääb sisuliselt kehtima põhimõte, et riik otsustab, millises mahus tegevus tuleb sihtasutusele pandud strateegiliste eesmärkide täitmiseks tagada ning munitsipaal- ja eraetendusasutused peavad toetuse saamiseks valdkondlikult silma paistma. Ka täiendavate kitsamalt eesmärgistatud toetuste määramine pole iseenesest uus – seni on tingimused selleks olnud kehtestatud üksikaktidega. Olulisemat mõju võivad avaldada EAS-i rakendusakti kavandatavad toetuse taotleja hindamist ja toetuse suuruse kujunemist puudutavad kriteeriumid, mille toimet hinnatakse eraldi kõnealuse määruse eelnõu koostamise käigus. Seni toetuse taotlemist, lepingute sõlmimist jms reguleerinud sätted tunnistatakse küll seaduse tasandil kehtetuks, ent kantakse üle määrusesse, mistõttu ei toimu olulisi muudatusi ka toetuse taotlemise protsessis ning etendusasutuste jaoks toimub kõik 18 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul teatris käimise, lavastuse liigi ja elukoha/isikute rühma järgi. 19 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kontserdil käimise, muusikažanri ja elukoha/isikute rühma järgi. 20 Eesti Teatri Agentuur. Teatrikülastuste keskmine maksumus sihtrühma järgi. 21 Statistikaamet. Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid). 22 Eeldusel, et maksuvaba tulu on 385 eurot kuus, tööandja töötuskindlustusmakse on 0,8%, töötaja töötuskindlustusmakse on 1,6% ja töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga. 28 harjumuspäraselt. Kuivõrd eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate negatiivsete mõjude riski, on tulenevalt kirjeldatust, nagu juba eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab KuM-i sisemist töökorraldust ja protseduure. Kuna puudutatud on üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta KuM-i mõjutavad peamiselt kavandatava ministri määruse tasemele jäävad muudatused etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise menetluskorras ning sellele antakse üksikasjalikum hinnang kõnealuse määruse seletuskirjas. Seadusemuudatuste kontekstis tuleb asjaomastel KuM-i teenistujatel end uuendatud regulatsiooniga kurssi viia ja sellest etendusasutuste rahastamist puudutavates küsimustes juhinduda. Olulist mõju KuM-ile EAS-i 3. peatükis tehtavad muudatused seega ei avalda. 6.7.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud) 6.7.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Eelnõu mõjutab kõiki etendusasutusi, kellest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja kohaliku omavalitsuse etendusasutused on osa avalikust sektorist ning eraetendusasutused on reeglina osa mittetulundussektorist. Eespool sihtrühmade suurusele antud hinnangutele tuginedes võib öelda, et tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.7.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutuste rahastamissüsteemi korrastamine mõjutab finantsotsuste läbipaistvust avalikus sektoris. Peamiselt aitab otsuste läbipaistvusele kaasa rakendusakti tasandile jääv riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike kulukomponentide ning muude etendusasutuste valdkondliku ja piirkondliku mõju hindamise kirjeldus. Seega on seaduses keskse tähtsusega valdkonna eest vastutavale ministrile asjakohase määruse kehtestamiseks volituse andmine, mis võimaldab finantsotsuste aluseks olevaid põhimõtteid õigusaktis detailsemalt reguleerida ning praktika käigus ilmnevaid puudusi või ebatäpsusi tulevikus ka kiiremini korrigeerida. Mõju ulatus on väike, sest sellelt sihtrühmalt toetusotsuste läbipaistvamaks muutmine mingeid täiendavaid tegevusi ei eelda. Kohustatud pool on seejuures toetuse andja ehk KuM. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest etendusasutustele toetuse eraldamise otsustamine toimub igal aastal. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua asjaolu, et kui rahastamise üksikasjad on reguleeritud määruse tasandil, mille muutmisprotsess on seaduse muutmisega võrreldes oluliselt kiirem ja lihtsam, võib tekkida oht rahastamissüsteemi stabiilsusele. Samas kinnitavad näited KuM-i teistest vastutusvaldkondadest, et riigieelarvelise toetuse eraldamise aluseid üleliia tihti ja 29 põhjapanevalt ei muudeta23, ning etenduskunstide valdkonna hetkeolukord omakorda näitab, et paindlikkuse puudumine viib suure tõenäosusega olukorda, kus seadus jääb tegeliku elu vajadustele jalgu. Eelnevast tulenevalt võiks hinnata muudatuse mõju avaliku sektori rahastamisele tervikuna küll pigem ebaoluliseks, ent valdkonnale on tegemist kauaoodatud ja olulise lahendusega. 6.8. Kavandatav muudatus: etendusasutuse statistilise aruandlusega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.8.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ning halduskoormus) 6.8.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused, välja arvatud kontserdiasutused. KuM-i andmetel kuulub sihtrühma alla 50 asutuse ja isiku, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,26%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõikidel etendusasutustel, välja arvatud kontserdiasutustel on eelnõukohase seaduse jõustumisel kohustus esitada aruanne valdkonna statistilise andmebaasi haldajale. Kehtiva EAS-i kohaselt, milles statistilist aruandlust käsitletakse küll võrdlemisi häguselt, on eraetendusasutustel kohustus esitada oma tegevuse kohta statistiline aruanne riigi- ja munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras (kehtiv EAS-i § 22 lõige 3). Seega ei suurene ühegi etendusasutuse halduskoormus. 6.8.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.8.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab riigiasutustest üksnes KuM-i, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.8.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused motiveerivad eeldatavasti etendusasutusi korrektselt statistilise aruande esitamise kohustust täitma. See tagab poliitikakujundajatele valdkondlikest arengutest hea ülevaate. Muudatusega ei kaasne KuM-i tööprotsessides ümberkorraldusi, kuid teenistujatel on võimalik olemasolevate tööülesannete täitmisel kasutada senisest kvaliteetsemaid andmeid. Kokkuvõttes on mõju KuM-i töökorraldusele siiski ebaoluline. 6.8.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.8.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 23 Vt näiteks kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrust nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ või kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrust nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“. 30 Mõjutatud on Eesti kultuurielu uurijad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.8.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuivõrd valdkondlikus statistilises andmebaasis sisalduv teave on avalikult kättesaadav24, avaldavad statistika kvaliteeti parandavad muudatused positiivset mõju kõigile etenduskunstide valdkonna arengutest huvitatutele. Kuna statistilise aruande esitamise kohustus on etendusasutustel ka praegu ja muudatuse tulemusena loodetakse kujundada etenduskunstide maastikul toimuvast üksnes senisest mõnevõrra täpsem pilt, ei ole tegemist kultuurile tervikuna olulise mõjuga. 6.9. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Etendusasutuste halduskoormus väheneb tänu etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumisele (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.3.1). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust ega märkimisväärsel määral ka avaliku sektori töökoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine ennekõike KuM-i. EAS-i muudatused eeldavad teavitustööd etendusasutuste ja muude valdkonna organisatsioonide hulgas. Kuna huvirühmade esindajaid on eelnõu ettevalmistamisesse kaasatud, on valdkonna esindajad uuendustega üldjoontes kursis ning teavitustegevustega ei kaasne olulist ressursikulu. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarveliste kulutuste suurenemist ega rahaliselt mõõdetavat tulu. Kuigi seadusemuudatused puudutavad etendusasutustele riigieelarvest toetuse maksmist, ei ole muudatusi kavandatud selliselt, et need mõjutaksid etendusasutustele riigieelarvest eraldatava toetuse kogusummat. 8. Rakendusaktid EAS-i täiendatakse uue volitusnormiga. EAS-i § 16 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida pole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Näiteks nähakse kavandatavas määruses ette toetuse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotleja hindamiskriteeriumid ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimist ja toetuse kasutamise aruande kontrollimist puudutavad sätted. 24 Teatristatistika andmebaas. 31 Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivsemat muutmist, kui seadus seda võimaldab. Kehtivas EAS-is on püütud samu küsimusi seaduse tasandil reguleerida, ent seejuures ei ole arusaadavalt saavutatud sarnast täpsusastet nagu kavandatavas määruses, mistõttu on osutunud vajalikuks toetuse taotlemise ja määramisega seonduvat igal aastal ministri käskkirjaga täpsustada, näiteks määrata vastavalt kehtivale EAS-i § 18 lõikele 1 taotluste esitamise tähtpäev. Arvestades etenduskunstide pidevalt arenevat ja muutuvat maastikku, peab olema võimalik ka taotlejate sisulise hindamise aluseks olevaid asjaolusid paindlikumalt muuta. Kuna kavandatava määruse näol on tegemist valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga, on kohane anda volitus määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Sarnaselt on riigieelarvelise toetuse määramine reguleeritud ka teistes KuM-i vastutusvaldkondades, näiteks muuseumide ja spordiorganisatsioonide osas. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse EAS-i § 6, mille lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtestab etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra etendusasutuse moodustaja. Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud kultuuriministri 31. märtsi 2011. a määrus nr 4 „Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Kuna kõikide riigietendusasutuste tegevus on lõpetatud ja neid enam ei moodustata, puudub sellise määruse järele edaspidi vajadus. Kõnealuse sätte uue sõnastuse kohaselt korraldatakse etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnevast tulenevalt muutub nimetatud kultuuriministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011009) eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Toimunud on kohtumised Eesti Esitajate Liidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, MTÜ Eesti Muusikafestivalid, Tallinna Linnateatri, Teatri- ja Muusikamuuseumi, Vene Teatri ning mitmete eraetendusasutuste esindajatega. Teatrivaldkonna rahastamisprobleemidele lahenduste leidmiseks moodustati 2017. aastal töörühm, kuhu kuulusid KuM-i, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, Eesti Tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti Keskuse ja Teater Vanemuise kui mitmeliigiteatri esindajad. Jätkuvad arutelud huvirühmade esindajatega rakendusakti kavandatud rahastamisküsimustes. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 16-0146/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Narva Linnavalitsusele, Paide 32 Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Viljandi Linnavalitsusele, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Balletiliidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Kontserdile, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule, Eesti Teatri Agentuurile, Eesti Teatriliidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule, Rahvusarhiivile, Rahvusooper Estoniale ning Teatri- ja Muusikamuuseumile (Eesti Ajaloomuuseum). Eelnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit, Rahvusarhiiv, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Balletiliit, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Kontsert, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Teatri Agentuur ja Pärnu Linnavalitsus. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 13. septembril 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 33  Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka toetuse andja) kaudu riigieelarvest etendusasutustele (edaspidi ka taotleja või toetuse saaja) antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. § 2. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Kui toetus loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (4) Kui toetuse andja on esitanud Euroopa Komisjonile käesoleva määrusel alusel eraldatava toetuse kohta konkurentsiseaduse § 341 kohase riigiabi teatise ja Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud tingimusi. Euroopa Komisjoni otsuses reguleerimata küsimustele kohaldatakse käesolevat määrust. § 3. Toetuse liigid Toetuse liigid on: 1) riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, tegevustoetus; 2) munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus; 3) toetus sihtotstarbelistest taotlusvoorudest. 1 § 4. Etendusasutuse tegevustoetus Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, ning munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetust eraldatakse eesmärgiga toetada taotleja põhitegevust ja arengut tervikuna ning säilitada või tõsta tema võimekust. § 5. Toetus sihtotstarbelistest taotlusvoorudest (1) Etenduskunstide valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks vajalik taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste vahendite olemasolul. (2) Sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja toetuse andja veebilehel. (3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada: 1) rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide läbiviimiseks Eestis (edaspidi festivalide toetus); 2) … (võimalikud täiendavad taotlusvoorud sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus). (4) Festivalide toetust eraldatakse eesmärgiga toetada suure valdkondliku mõjuga etenduskunstide festivalide korraldamist Eestis, et aidata kaasa etenduskunstide valdkonna rahvusvahelistumisele ja arengule. (5) Festivalide toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmistele tingimustele vastavate etenduskunstide festivalide läbiviimiseks: 1) festival toimub järjepidevalt (ei toetata esimest korda toimuvaid festivale või uusi algatusi); 2) erinevatest riikidest pärit välisesinejate esitatud lavastuste osakaal moodustab festivali programmist vähemalt 60%; 3) festival toimub kahe aasta tagant; 4) eelmise festivali kogueelarve ja toetust taotletava festivali kogueelarve ületavad eraldi 100 000 eurot. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Etendusasutuse tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul tehtavad tekkepõhised kulud vastavalt tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele. (2) Etendusasutuse tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) toetuse eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 2) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. (3) Festivalide toetuse abikõlblikud kulud on: 1) põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija 2 eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks; 2) autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ning muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ja nendega seotud maksud. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik, juhul kui ta vahendab autorit); 3) reklaamikulud ning festivaliga otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ja trükkimise kulud; 4) esinejate ja delegaatide reisi-, toitlustus- ja majutuskulud. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks, kui taotleja on võtnud reisiteenuste pakkujatelt kaks võrdlevat pakkumist ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuste pakkujalt võetud pakkumiseks käesoleva punkti tähenduses loetakse ka internetist ostetud piletid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuste pakkujalt; 5) ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulud; 6) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. (4) Festivalide toetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 2) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud; 3) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 4) muud taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatava tegevuse elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud. (5) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse abiliigi abikõlblikkuse reegleid. (6) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata. § 7. Toetuse piirmäärad ja osakaal (1) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele eraldatava tegevustoetuse alampiir taotleja kohta on 18 000 eurot. (2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi tingimuste kohaselt. § 8. Taotluste hindamise komisjonid (1) Tegevustoetust taotlevate munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste professionaalsuse, kunstilise taseme ja valdkondliku mõju hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni, arvestades etendusasutuse seaduse § 17 lõigetes 2–4 sätestatut. 3 (2) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse taotlejate hindamiseks ja toetuse eraldamise ettepanekute tegemiseks toetuse andjale moodustab valdkonna eest vastutav minister eraldi nõuandva komisjoni ja kinnitab selle töökorra. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjon koosneb kuni viiest liikmest. Komisjoni kuuluvad toetuse andja esindajad ja teised etenduskunstide valdkonna asjatundjad. § 9. Toetuse taotlemine (1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada. (2) Taotluses esitatakse eelkõige: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev; 2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletav toetuse summa; 3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest; 4) muud vajalikud andmed. (3) Etendusasutuse tegevustoetuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) arengukava ja toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava; 2) pädeva organi poolt kinnitatud taotluse esitamise aasta eelarve ning toetuse kavandatava kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta eelarve kava; 3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavad repertuaariplaanid või hooajakavad või etendusaustuse loomingulise juhi koostatud ülevaade toetuse kavandatava kasutusaasta repertuaarist, mis peab sisaldama vähemalt teavet planeeritud uuslavastuste arvu ja sihtrühmade kohta. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidele esitab tegevustoetust taotlev riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus asutuse töökohtade koosseisu ja töötajate arvu. (5) Taotlus etendusasutuse tegevustoetuse saamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. septembriks. (6) Taotlus sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse saamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. § 10. Tingimused taotlejale (1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses; 2) taotlejal ei tohi olla kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 3) taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga; 4) taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtaegselt täitmata kohustusi toetuse andja ees; 4 5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. (4) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab olema tegutsenud etendusasutusena taotluse esitamise tähtpäevaks vähemalt kolm aastat. (5) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta keskmine eelarve maht peab olema taotletavast toetusest vähemalt kaks korda suurem. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata kontserdiasutusele. (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele. § 11. Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, tegevustoetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, tegevustoetuse taotlust hindab toetuse andja. (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste eesmärkidega. (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, tegevustoetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja: 1) etendusasutuse etendus- ja kontserttegevuse mahtu, seal hulgas välisriikides antud külalisetenduste ja kontsertide arvu ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu etendusasutuse tegevuses; 2) etendusasutuse töötajate arvu; 3) etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurust ja seisukorda; 4) etendusasutusele kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda; 5) loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara seisukorda; 6) etendusasutuse omatulu teenimise võimekust. § 12. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine 5 (1) Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlust hindavad käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud komisjon ja toetuse andja. (2) Taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud metoodikale. (3) Toetuse andja ja komisjoni hinnangute tulemused liidetakse ning tulemuse põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus. (4) Toetust ei eraldata etendusasutusele, kelle punktisumma toetuse andja ja komisjoni hinnangute tulemuste liitmisel on väiksem kui 51. (5) Toetuse andja toetab munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse etendustegevust proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta mahus, mis aitab tagada võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse. § 13. Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse taotlejate hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud komisjon. (2) Festivalide toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) festivali etenduskunstide alast tähtsust ja valdkondlikku mõju; 2) välismaalt kutsutud esinejate taset; 3) festivali ajalist kestust ja programmi mahtu; 4) programmi uuenduslikkust ja festivali kunstilise juhi visiooni; 5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 6) eelmiste aastate külastajate hulka ning eeldatavat publikuhuvi; 7) kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest; 8) läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust; 9) koostööpartnerite olemasolu ja (rahalist) panust festivali korraldamisel. (3) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves selleks otstarbeks ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriume. § 14. Toetuse otsus (1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt. 6 (3) Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse eraldamise võib otsustada kuni kolmeks aastaks järgmistel tingimustel: 1) taotleja on tegutsenud etendusasutusena taotluse esitamise tähtpäevaks vähemalt seitse aastat; 2) taotleja arengukava kinnitab pikaajaliste etenduskunstide valdkonna või rahvuskultuuri seisukohalt oluliste eesmärkide olemasolu; 3) taotleja poolt esitatud toetuse kavandatava kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta eelarve kava on kooskõlas arengukavaga ja realistlik. § 15. Toetuse väljamaksmine Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse otsusest ei tulene teisiti. § 16. Toetuse kasutamise leping (1) Toetuse andja sõlmib toetuse saajaga enne toetuse väljamaksmist toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). (2) Lepingus sätestatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused ning vastutus lepingu rikkumise eest. (3) Käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul sätestatakse lepingus toetuse summa üheks eelarveaastaks. Kuni kahe järgmise eelarveaasta toetuse summad sätestatakse järgmistel aastatel pärast iga-aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmist sõlmitavas kokkuleppes, mis vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisana. (4) Käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul nähakse lepingus ette võimalus lõpetada leping ennetähtaegselt juhul, kui vastuvõetud riigieelarves eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summa on väiksem kui eelmisel eelarveaastal. § 17. Toetuse kasutamise aruanne (1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta aruande (edaspidi aruanne). (2) Aruande vormi kinnitab toetuse andja ja see avaldatakse toetuse andja veebilehel. (3) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui toetuse otsusest ei tulene teisiti. (4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega. (5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates. (6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas: 1) aruandes esineb puudusi; 2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. 7 (7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente. (8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg. (9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui: 1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) teadlikult on esitatud valeandmeid; 3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata; 4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud. (10) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 18. Toetuse tagasinõudmine Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja: 1) ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt; 2) ei ole nõuetekohaselt täitnud lepingu tingimusi; 3) on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 4) esitatud aruannet ei ole kinnitatud. § 19. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Anneli Ott Tarvi Sits Minister Kantsler Lisa. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse hindamise metoodika 8  Kultuuriministri määrus „Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord ” Lisa Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse hindamise metoodika 1. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse puhul hindab komisjon: 1.1. taotleja loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsust; 1.2. taotleja senise tegevuse kunstilist taset; 1.3. taotleja senise tegevuse valdkondlikku mõju; 1.4. kavandatava tegevuse rahvuskultuurilist tähtsust; 1.5. kavandatavate lisategevuste olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele; 1.6. kavandatavate koostööprojektide olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele. 2. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse puhul hindab toetuse andja: 2.1. kavandatud repertuaari eeldatavat mõju valdkonna mitmekesisusele; 2.2. etendusasutuse žanrilist eristumist valdkonna enamusest; 2.3. etendusasutuse institutsioonilist eristumist valdkonna enamusest; 2.4. etendusasutuse piirkondlikku mõju; 2.5. taotleja haldusvõimekust; 2.6. kavandatud eelarve realistlikkust. 3. Käesoleva lisa 1.1–1.6 ja punktides 2.1–2.4 nimetatud kriteeriume hinnatakse skaalal 1–4 järgmiselt (hinnangud sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus): 1 punkt 2 punkti 3 punkti 4 punkti (madal hinnang) (keskmine (kõrge hinnang) (väga kõrge hinnang) hinnang) Taotleja … … … … loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsus Taotleja senise … … … … tegevuse kunstiline tase Taotleja senise … … … … tegevuse valdkondlik mõju Kavandatava … … … … tegevuse rahvuskultuuriline tähtsus Kavandatavate … … … … lisategevuste olulisus 9 valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele Kavandatavate … … … … koostööprojektide olulisus valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele Kavandatud … … … … repertuaari eeldatav mõju valdkonna mitmekesisusele Etendusasutuse … … … … žanriline eristumine valdkonna enamusest Etendusasutuse … … … … institutsiooniline eristumine valdkonna enamusest Etendusasutuse … … … … piirkondlik mõju 4. Käesoleva lisa punktis 1.2 nimetatud kriteeriumile antud hindele rakendatakse koefitsienti 6. 5. Käesoleva lisa punktides 2.1–2.4 nimetatud kriteeriumidele antud hinnetele rakendatakse koefitsiente 2, 3, 4 ja 5. Iga koefitsienti rakendatakse ühele kriteeriumile antud hindele. Koefitsiendi rakendamise konkreetsele kriteeriumile otsustab toetuse andja, arvestades etendusasutuse eripära. 10  Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel I (2018. aasta versiooni kooskõlastamine) Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Etendusasutuste Liit 1. Eesti Etendusasutuste Liit ei kooskõlasta Etendusasutuse Selgitatud. Niinimetatud AITA1-põhine rahastus tähendab lühidalt seda, et seaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna esitatud kujul etendusasutuse aastase uuslavastuste, etenduste ja publiku hulga ning puuduvad selles valdkonnale olulised põhimõtted (näiteks truppide arvu järgi arvutatakse välja selle etendusasutuse AITA-de arv. AITA-põhine rahastus ja teatrite rahastamine sõltumata AITA-le antakse konkreetne rahaline väärtus (näiteks Vabariigi Valitsuses omanikust). Oleme omalt poolt valmis jätkama seaduse sisulist kokkulepitud kõrgharidusega kultuuritöötaja aastane miinimumtöötasu) ja arutelu. etendusasutus saab riigilt toetust vastavalt enda AITA-de arvule. Seejuures on ka valdkond mõistnud, et riigi toetus ei saaks olla 100% AITA-de arvust. AITA-põhise rahastuse eelistamine kujunes välja olukorras, kus etendusasutuste maastik oli tunduvalt ühtlasem ja etendusasutuste toimimismudelid eeldasid kindla trupi, töösuhete, uuslavastuste ja etenduste arvuga asutusi. 2021. aastal toimivad etendusasutuste maastikul väga erinevad institutsioonid, muutunud on töösuhted ning etendusasutused ei tegutse ainult repertuaarimudeli põhiselt. AITA-mudel eeldab ka väga selget korrelatsiooni suhete uuslavastuste ja etenduste arv, uuslavastus ja trupi suurus, etenduste arv ja publiku arv, loominguline töötaja ja tehniline töötaja vahel, mille tänane rakendamine tähendaks rohkete erandite kehtestamist. See omakorda muudaks mudeli mitteotstarbekaks. Ka AITA-mudeli esialgsesse versiooni oli arvestatud erand muusikateatrile ning erateatrile. Küll aga ei arvesta selline üks erand kõikide eri vormides tegutsevate eraetendusasutustega ega võimalda neid omavahel võrrelda ning sisuliselt 1 AITA on lühend arvestuslikust inimtööaastast. 1 hinnata. Samuti tuleb arvestada, et AITA on sisuliselt mõõtühik, ent valdkondlikku mitmekesisust väärtustav ja etendusasutuste tegutsemisvormide paljusust arvestav rahastamismudel peaks tuginema eelkõige kvalitatiivsetele hinnangutele, mitte ühes kindlas vormis tegutsevate etendusasutuste põhjal loodud kvantitatiivsetele alustele. Teise olulise eelnõust väljajäänud põhimõttena nimetate teatrite rahastamist sõltumata omanikust. Eelnõu kohaselt toetatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi riigieelarvest eesmärgiga tagada nende põhikirjaliste eesmärkide täitmine. Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Sõltumata omandivormist võib lisaks etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele, määrata etendusasutusele riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. Seega võimaldab EAS kavandatud kujul riigieelarvest toetada nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi, munitsipaaletendusasutusi, sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi kui ka eraetendusasutusi. Tõsi, rahastamispõhimõtted on omandi vormiti erinevad. See on nõnda ka kehtiva EAS-i kohaselt, mille § 16 lõige 3 näeb munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramiseks võrreldes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustega ette lisatingimused – arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust. Nii kehtivas EAS-is kui ka eelnõus on lähtutud võrdse kohtlemise põhimõttest, mille sisuks ei ole mitte kõigi isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb isikuid õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest. Antud juhul tuleb aga silmas pidada, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud 2  konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita, samas kui munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks ka vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt on etendusasutuste toetamisel riigieelarvest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. Sellega on korduvatel kohtumistel KuM-iga nõustunud ka Eesti Etendusasutuste Liidu esindajad. Eesti Etendusasutuste Liit (2020. aastal esitatud ettepanekud) 1. Teeme ettepaneku muuta seadust (§71) selliselt, et näitlejatega Mittearvestatud. Loominguliste töötajatega tähtajaliste töölepingute oleks võimalik sõlmida tähtajalisi töölepinguid piiramata ajaks sõlmimist puudutavaid piiranguid käsitlevad EAS-i sätted jõustusid 2015. ja piiramatus hulgas ilma, et need muutuksid tähtajatuks. aasta 1. jaanuaril. Seaduse muutmise ajendiks oli toona Eesti suhtes algatatud Palume normi sõnastada selliselt, et piiramatu hulga tähtajaliste Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus. Kuna etendusasutuste loominguliste lepingute sõlmimise õigus on vaid siis, kui selliselt on kokku töötajatega tähtajaliste töölepingute sõlmimist piiramatul hulgal ja lepitud kollektiivlepingus. maksimaalse kogukestuseta peeti Euroopa Nõukogu direktiiviga Näitlejatega tähtajaliste lepingute järjestikune sõlmimine on 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni põhjendatud teatrikunsti olemuslikest eripäradest tulenevalt. (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalust soovivad nii teatrid Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet (tööandjad) kui näitlejad (töötajad). Selliselt on kokku lepitud tähtajalise töö kohta, vastuolus olevaks, ei ole võimalik samasuguse ka kehtivas kollektiivlepingus. Kuna seaduse säte ja lahenduse juurde uuesti tagasi minna. kollektiivleping on omavahel vastuolus, ei ole praegu tagatud EAS-is on juba loodud võimalus sõlmida etendusasutuse loominguliste piisav õigusselgus ja ei saa olla kindel, et kollektiivlepingus töötajatega tähtajalisi töölepinguid paindlikumatel tingimustel, kui seda sätestatu kohaselt piiramatus hulgas ja ajaks sõlmitud võimaldaks töölepingu seadus (edaspidi TLS). TLS § 9 lõike 1 teine lause tähtajalised töölepingud oleks õiguspärased. Selgust ei ole ka näeb ette, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda selles, kas lepingute (vastavalt seadusele kuid vastuolus õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, kollektiivlepinguga) tähtajatuks vormistamine on olnud eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 10 õiguspärane. lõike 1 esimese lause kohaselt loetakse juhul, kui töötaja ja tööandja on TLS Tähtajaliste töölepingute sõlmimine on direktiivi (1999/70/EÜ) § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks kohaselt piiratud eesmärgiga kaitsta töötajat kui nõrgemat järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud osapoolt. Direktiiv lähtub eeldusest, et tähtajaline töösuhe on rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, töösuhe algusest peale tähtajatuks. 3  töötajale tähtajatust töösuhtest ebasoodsam. Näitlejad on EAS § 71 lõige 2 võimaldab sõlmida loomingulise töötajaga tähtajalise kehtivas töölepingu rohkem kui kaks järjestikust korda või pikendada seda rohkem kollektiivlepingus deklareerinud, et loevad tähtajalist lepingut kui üks kord viie aasta jooksul, kui sellises võimaluses on kokku lepitud tähtajatust soodsamaks. kollektiivlepingus ning tingimusel, et see on vajalik loomingulise valdkonna Kuna tähtajaliste lepingute piiramatu sõlmimise luba oleks töö eripära tõttu ning järjestikuste tähtajaliste töölepingute koguarv ei ületa seotud vastava õiguse andmisega kollektiivlepingus, siis seeläbi viit töölepingut ja kogukestus kümmet aastat. on igal juhul tagatud töötajate huvide kaitse. Seega, tagatud on Seega on EAS-iga loodud võimalus sõlmida etendusasutuse loominguliste direktiiviga seatud eesmärgi saavutamine. töötajatega tähtajalisi töölepinguid järjest kuni kümne aasta jooksul. Selle Luues näitlejatele õiguse sõlmida piiramatus hulgas ja ajaks perioodi pikendamist ei pea eelnõu ettevalmistajad põhjendatuks. tähtajalisi töölepinguid, ei oleks Eesti õigusruum ainukordne. Mis puudutab kehtivat kollektiivlepingut, siis arvestada tuleb, et selle Sarnane regulatsioon on loodud näiteks Austrias. tingimused ei tohi olla töötajale seaduses sätestatust halvemad. Sellised kokkulepped kollektiivlepingus ei kehti. KuM-i hinnangul ei ole ei viidatud direktiivi, TLS-i ega EAS-iga kooskõlas kehtivas kollektiivlepingus sisalduv deklaratsioon, mille kohaselt peetakse tähtajalist töölepingut näitlejale soodsamaks kui tähtajatut töölepingut. Kollektiivlepingus sätestatut on põhjendatud näiteks asjaoluga, et tähtajatud töölepingud takistavad noortel näitlejatel etendusasutustes töö leidmist, sest vabu töökohti lihtsalt pole. Sellisel juhul saaks lugeda tähtajalised töölepingud soodsamaks alles tööturule tulijatele, kuid põhjendatud pole, kuidas on need tähtajatutest töölepingutest soodsamad juba töösuhtes olijatele. 2. Teeme ettepaneku eelnõud täiendada selliselt, et lavastuste Selgitatud. EAS § 14 lõike 2 eelnõukohane sõnastus näeb ette, et teose salvestiste jm lavastusega seonduva materjali, mida toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht, arvestades etendusasutus kogub, säilimise tagab riik läbi Rahvusarhiivi arhiiviseadusest (edaspidi ArhS) tulenevaid nõudeid. Võrreldes kehtiva ja/või Ajaloomuuseumi (mille osaks on Teatri- ja sõnastusega on sätet täiendatud viitega ArhS-ile. Toimiku säilitamise Muusikamuuseum). korraldamine ei tähenda materjalide säilitamist etendusasutuses koha peal. Materjalide säilimise tagamine (digiarhiveerimine) nõuab erilisi Ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kõik riigi asutatud sihtasutusena oskusi, mida igas etendusasutuses ei ole ega mida ole ka tegutsevad etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsuste kohaselt mõistlik etendusasutuste juurde eraldiseisvalt looma hakata. arhiivimoodustajad, mistõttu neil tuleb juhinduda ArhS-is sätestatust. ArhS Rahvusarhiiv omab digitaalsete materjalide säilimise reguleerib ka arhivaalide üleandmist Rahvusarhiivile. tagamiseks nii tehnilisi vahendeid kui oskusi ning on riiklikul Munitsipaaletendusasutuste puhul sõltub kultuuri- ja ajalooväärtusega tasemel juba ka määratud kultuuriväärtusliku materjali materjalide säilitamise korraldus sellest, kas vastavas kohalikus 4  säilitajaks. omavalitsuses on oma arhiiv. Ka kohaliku omavalitsuse arhiiv juhindub oma Teeme ettepaneku seadusesse lisada volitusnorm, mille alusel tegevuses ArhS-ist. Vastavalt ArhS § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv on võimalik kehtestada määrus, millega reguleeritakse kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja täpsemalt, mis tingimustel toimub etendusasutustelt materjali ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente (st ka eraetendusasutuste tegevust säilitamiseks üle andmine ja hilisem materjali etendusasutuse puudutavat materjali), kui selleks on avalik huvi. poolt kasutamine. Teatri- ja Muusikamuuseum täiendab muuseumikogu enda koostatud Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust (§ 13 lg 5) Eesti kogumispõhimõtetest lähtuvalt ning sõlmib selleks koostöölepinguid Rahvusringhäälingu kohustusega jäädvustada ja säilitada valdkonna asutuste ja isikutega. rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulisi materjale. Eelnõu ettevalmistajad ei pea vajalikuks EAS-i täiendamist volitusnormiga, Toetame mõtet, et Eesti Rahvusringhäälingul on kohustus mis võimaldaks kehtestada määruse, millega reguleeritaks täpsemalt, olulisi teoseid jäädvustada. Loomulikult on oluline, et millistel tingimustel toimub etendusasutustelt materjali säilitamiseks üle jäädvustatu ka säiliks. Kas säilimine tagatakse Eesti andmine ja hilisem materjali etendusasutuse poolt kasutamine, kuna vastav Rahvusringhäälingus või Rahvusarhiivis või Ajaloomuuseumis regulatsioon on juba ArhS-is ja selle rakendusaktides olemas. on riigisisese kokkuleppe küsimus, meie jaoks on oluline, et säilimine oleks tagatud. 3. Toetame seaduse eelnõu sõnastust selliselt, et seaduses antakse Teadmiseks võetud. Riigieelarve vahendite kasutamine peab igal juhul volitusnormid, mille alusel täpsemad rahastusreeglid olema säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev. Seega ei pea eelnõu kehtestatakse ministri määrusega. Seaduse tasemel tuleks ettevalmistajad vajalikuks volitusnormis eraldi rõhutada, et selle alusel täpsustada, et määrusest tulenev reeglistik peab olema kehtestatav etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise kord peab läbipaistev. Tunnustame seaduse eelnõuga tehtavat muudatust olema läbipaistev. (§17 lg 3), millega ministrile nõuandva komisjoni osas Seaduseelnõule on lisatud määruse esialgne kavand. Määruse eelnõu kehtestatakse nõue, et komisjoni enamus peab moodustuma väljatöötamine jätkub paralleelselt seaduseelnõu menetlusega ja see valdkondlike esindusorganisatsioonide nimetatud esitatakse huvirühmadele ka eraldi arvamuse avaldamiseks. asjatundjatest. Seeläbi tagatakse, et ministrile nõu andev komisjon teeb oma ettepaneku poliitilistest suunistest sõltumata, valdkonna huvidest lähtuvalt. Selline ettepanek annab ministrile erapooletu sisendi otsustamiseks. Määruse välja töötamisel saab aluseks võtta 2017. aasta kevadel koos käinud kogu valdkonna mitmekesisust esindanud komisjoni, kus osalesid nii etenduskunstide keskuse, riigi osalusega sihtasutuse kui trupiga ja trupita väiketeatri 5 esindajad, töö tulemused. Määruses peaks olema kriteeriumid, mille alusel taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse. Kuna need kriteeriumid võivad muutuda, vastavalt etenduskunstide valdkonna arengutele, ei ole neid mõistlik kehtestada seaduses. Aluseks võib võtta praegu praktikas kastutatavad (ministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/et/etendusasutuste-tegevustoetus) kriteeriumid, kuid neid tuleb määruses täpsustada, et oleks tagatud kriteeriumite üheselt mõistetavus kõigi taotlejate ja hindajate jaoks. Praktikas on mitmeti mõistetavust põhjustanud näiteks kriteerium „etendusasutuse viimase kolme aasta osalemine kaasproduktsioonides, rahvusvahelistes koostööprojektides ja etenduste andmine välismaal“. Volitusnorm tuleks sõnastada selliselt, et määruses oleks võimalik kehtestada ka täpsemad rahastusreeglid erinevat tüüpi etendusasutustele. Näiteks etendusasutusele, millel on professionaalsetest näitlejatest koosnev püsiv/mittepüsiv trupp (nn repertuaariteater) või etenduskunstide keskusele, mille ülesandeks on erinevatele professionaalset etenduskunsti viljelevatele loojatele ja kooslustele lavastuste loomiseks ja etendamiseks sobiva ruumi ning produtsendi toe pakkumine. Määrusesse peaks olema vajadusel võimalik paindlikult lisada ka teisi etendusasutusi või loomekooslusi, kui arengud etenduskunstide maastikul selle vajaduse tingivad. Kuna rahastamisvõimalused on alati piiratud, siis peab määruses olema võimalik kehtestada rahastamise miinimummäärad. Soovitame kaaluda võimalust, et määrusega saaks vajadusel kehtestada ka rahastatavate taotluste hulga. Näiteks, et aastal X antakse välja kaks loometoetust. Määruses peab olema võimalus täpsemalt kirjeldada, mis 6  alustel kujuneb konkreetsele taotlejale eraldatav rahasumma. Väljakujunenud praktika kohaselt ei saa taotlejad üldjuhul täit summat, mida taotlevad, samas ei ole üheselt selge, miks keegi saab rohkem ja keegi vähem. 4. Teeme ettepaneku, et seadusesse lisataks võimalus määrata Teadmiseks võetud. Võimalus teha teatud tingimustel toetusotsus kuni etendusasutustele tegevustoetused riigieelarvest kolmeks kolmeks aastaks on seaduseelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis aastaks. Praegune praktika, kus tegevustoetuse otsused tehakse sees (vt määruse § 14 lõiget 3). üheks aastaks ja need tehakse aasta lõpupäevil (või isegi uue Kaalume määruse täiendamist ettepaneku tegija soovitud tähtpäevadega. kalendriaasta sees), muudab keerukaks etendusasutuse tegevuse planeerimise ja juhtimise. Keerukust lisandub ka seetõttu, et etendusasutused ei tegutse kalendriaasta vaid hooajapõhiselt. Palume kaaluda võimalust seaduses sätestada ka kuupäev, millal peavad toetuse taotluste osas olema tehtud vähemalt eelhaldusaktid, eelistatavalt ka lepingute sõlmimise kuupäev. Toetame ministeeriumi algatust tähtajalise (näiteks kolm aastat) loometoetuste andmiseks konkreetsele loojale või loojate kooslusele. Selliselt on võimalik toetada juba ennast tõestanud loojaid, andes neile kindel aeg oma idee arendamiseks, samuti toetada ka uusi algatusi. 5. Määratlemaks seda, kellel ja milleks on õigus Selgitatud. Tingimus, et toetuse taotleja peab olema etendustegevusega Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust taotleda, palume tegelenud vähemalt kolmel eelneval aastal, on seaduseelnõu seletuskirjale seadusesse lisada, et toetuse taotlemiseks on õigus vaid neil lisatud rakendusakti kavandis sees (vt määruse § 10 lõiget 4). Ka maksuvõla professionaalsetel etendusasutustel, kes on etendustegevusega puudumine jms nõuded on rakendusakti juba kavandatud. tegelenud vahetult enne taotlemist vähemalt kolmel Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks sätestada, et riigieelarvest toetust järjestikusel aastal. Seadusesse võiks jätta võimaluse vajadusel taotleval etendusasutusel ei tohi olla muid ärilisi eesmärke. Selle määrusega täpsustavaid kriteeriume kehtestada. Näiteks kontrollimine osutuks äärmiselt keeruliseks. Riigieelarvest etendusasutustele kehtestada, et taotleja peab oma tegevuse kohta esitama iga- eraldatava toetuse kasutamise eesmärgid nimetatakse kavandatavas ministri aastaselt statistika Eesti Teatri Agentuurile. Soovitame ka määruses (vt määruse §-d 4 ja 5). Toetuse eesmärgipärast kasutamist ka praegu Kultuuriministeeriumi poolt kehtestatavate taotlejatele kontrollitakse (vt määruse § 17 lõike 6 punkti 2). Kui toetust ei ole kasutatud esitatavate nõuete (näiteks maksuvõla puudumine) kehtestamist sihtotstarbeliselt, võib toetuse andja toetuse tagasi nõuda (vt määruse § 18 seaduses või paindlikkuse huvides anda selleks seaduses punkti 1). Seega on toetuse kasutamine etenduskunsti loomiseks tagatud. 7  sõnaselge volitus ja reeglid kehtestada määrusega. Mis puudutab ettepanekut sätestada EAS-is, et etendusasutuse vara Palume kaaluda võimalust sätestada seaduses lisaks sellele, et korrashoid on iga etendusasutuse omaniku vastutada, siis juhime tähelepanu etendustegevus peab olema taotleja põhitegevusala ka reegel, et asjaolule, et mitte üksnes vara korrashoid, vaid etendusasutuse terviklik taotlejal ei ole muid ärilisi eesmärke. Analoogiline piirang on ülalpidamine on omaniku vastutada. Seda, milliseid kulusid toetuse arvelt kehtestatud Soomes. Piirangu eesmärgiks on, et võib katta ja milliseid mitte, reguleeritakse EAS-i rakendusaktis (vt määruse etendustegevuse toetamiseks mõeldud vahendid ei muutuks § 6). hiilivalt võimaluseks toetada muud, etenduskunstide välist, äritegevust. Etendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise eesmärgiks on etenduskunsti loomine. Toetuse eesmärk ei ole investeeringute tegemine varasse. Palume kaaluda võimalust seadusesse sätte lisamist, mis ütleb, et etendusasutuse vara korrashoid on iga etendusasutuse omaniku vastutada. Sel juhul on selge, et näiteks SA Eesti Draamateatri või Tallinna Linnateatri hoonetesse vajalike investeeringute tegemine, on vastavalt riigi kui SA Eesti Draamateatri või Tallinna linna kui Tallinna Linnateatri omaniku vastutada ja ei ole seega tegevus, mida rahastatakse etendustegevuse toetamiseks mõeldud vahenditest. 6. Etenduskunsti rahastatakse suures mahus Eesti Kultuurkapitali Mittearvestatud. EAS § 15 lõikes 2 loetletakse etendusasutuse kulude kaudu. Palume seadusesse lisada sätte, mis ütleb, et erinevad katteallikad. Lisaks Eesti Kultuurikapitali kaudu eraldatavale etenduskunste rahastatakse projektitaotluste alusel Eesti toetusele toetatakse etendusasutusi näiteks ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse Kultuurkapitali kaudu vastavalt Eesti Kultuurkapitali seadusele kaudu (toetusmeede „Teater maal“). Seega ei looks Eesti Kultuurkapitali (näiteks lisada § 15 lg 21). Säte ei looks eraldiseisvat alust raha EAS-is nimetamine etendusasutuste rahastamisest tervikpilti ega omaks taotlemiseks kuid aitaks luua tervikpildi sellest, et avalikest sisulist väärtust. Samuti poleks mõistlik kõikvõimalikke erinevaid vahenditest rahastatakse etenduskunste ka muul viisil kui toetusmeetmeid EAS-is loetlema hakata, kuna edaspidi tuleks siis kasvõi tegevustoetused. Ajutise ja ühekordse loomuga toetusmeetme nimetuse muutumisel igakordselt ka seadust muuta. loomealgatustele tuleks rahastust taotleda just Eesti Mis puudutab Eesti Kultuurkapitali kaudu toetuse saamiseks esitatud Kultuurkapitalist. taotluste hindamist, siis sellesse KuM ei sekku. Eesti Kultuurkapitali seaduse Eesti Kultuurkapitali kaudu rahastatavate projektide osas § 2 lõike 4 kohaselt kinnitab Eesti Kultuurkapitali preemiate, stipendiumide soovime juhtida tähelepanu sellele, et projekte tuleks rahastada ja toetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse vastavalt projektitaotlustele, mitte taotletuga võrreldes tagasinõudmise korra Eesti Kultuurkapitali nõukogu. 8  märkimisväärselt väikesemas mahus. Kui näiteks kunstiliselt kõrgel tasemel projekti teostamiseks taotletakse 30 000 eurot (taotlus on kvaliteetne ja realistlik) ja saadakse 7 000 eurot, siis ei ole võimalik projekti taotluses toodud kunstilisel tasemel ellu viia. Taotluste osaline rahastamine viib alla projektide kunstilise taseme ja pärsib etenduskunstide valdkonna arengut ja pikemas perspektiivis vähendab publiku huvi etenduskunstide vastu tervikuna. Eesti Interpreetide Liit 1. Paragrahvi 4 lõige 1 sõnastust tuleks ehk täiendada nii, et Selgitatud. Eelnõuga muudetav EAS § 6 lõige 1 näeb ette, et etendusasutuse rahvuskultuuriliselt oluliste kontsertasutuste puhul on kohustus juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud asutuse põhikirjas või põhimääruses etendusasutuse juhi ja kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse loomingulise juhi ametikoha täitmise kord kehtestada, see avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse tähendab, et vajaduse asemel oleks see kohustus. etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontsertasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Nende sätetega on tagatud, et sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul vastav kord põhikirjas või põhimääruses ette nähakse. Paragrahvi 4 lõige 1 kohaldub ka eraetendusasutustele, samas § 6 lõiked 1 ja 2 mitte. Kuna enamik eraetendusasutusi tegutseb mittetulundusühinguna ja ka MTÜS-ist ei tulene kohustust märkida põhikirjas juhatuse liikme määramise kord, ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks EAS-iga teatud ametikohtade täitmise korra põhikirjas sätestamise kohustust eraetendusasutustele panna. Seetõttu ongi § 4 lõikes 1 kasutatud sõnastust „vajaduse korral“. Sihtasutusena tegutsevate ja munitsipaaletendusasutuste puhul tuleneb § 4 lõikes 1 nimetatud vajadus teistest juba viidatud EAS-i sätetest. 2. Paragrahv 6 lõige 2 käsitleb etendusasutuse loomingulise juhi Mittearvestatud. EAS § 6 lõike 2 kohaselt sätestatakse riigi asutatud vaba ametikoha täitmise korda. Antud punktis palume viia sisse sihtasutusena tegutseva kontsertasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja erisus riigi poolt asutatud etendusasutustele seoses sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba 9  loominguliste töötajate kaasamisega loomingulise juhi valiku ametikoha täitmise kord etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses ning tegemisel. Eestis ei ole see orkestrite praktikas levinud. Selline seal on võimalik loominguliste töötajate kaasamine kõnealusesse protsessi punkt Eesti seadusandluses tagab võimaluse loomingulistele ette näha. Praktikas riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste töötajatele osaleda protsessi juures, kus nende arvamus peaks loomingulise juhi valimisse loominguliste töötajate esindajad ka kaasatakse. olema esmatähtis. See on samm lähemale maailma tipp orkestrites praktiseeritavatele, kus loomingulise juhi valik toimub loominguliste töötajate arvamuse põhjal. 3. Toetame Paragrahvi 6 lõige 1 ja 3 sõnastust ning ei pea Mittearvestatud. EAS § 6 lõike 4 eelnõukohane sõnastus näeb ette, et vajalikuks lisada lõiget 4. Lõige 1 ja 3 käsitlevad juhi valimist sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või avaliku korra läbi ning ei pea õigeks ilma konkursita juhi munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga lepingu pikendamist. sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata üks kord kuni viie aasta võrra pikendada. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt kohaldatakse nimetatud põhimõtet ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontsertasutuse, loomingulise juhiga sõlmitud lepingule. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul on võimalus üks kord lepingut avaliku konkursita pikendada vajalik, kuna näiteks mõnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses on põhikirja kohaselt etendusasutuse juhi ametiaeg ainult kolm aastat. See on võrdlemisi lühike aeg oma plaanide reaalseks elluviimiseks. Seda eriti arvestades asjaolu, et repertuaariplaan võib olla koostöös eelmise juhiga juba aastaks-paariks üldjoontes paika pandud. 4. Paragrahvi 10 lõige 1 käsitleb repertuaariplaani. Repertuaar Selgitatud. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on repertuaar nii saab olla üksnes esitajatel. Etendusasutus korraldab esitajate laulja, näitleja, koori jne esitamisküpsete palade (näitlejal ka rollide) varu kui repertuaari esituse. ka teatri mängukava. 5. Paragrahvi 14 lõige 1 sõnastuses asendada sõna "repertuaaris" Mittearvestatud. Antud kontekstis peaks sõna „repertuaaris“ kasutamine sõnaga "hooajas". olema sobiv ka kontsertasutustele. Siin ei ole mõeldud enam repertuaariplaani, vaid sõna „repertuaar“ selle tavapärases tähenduses ehk esitamisküpsete teoste varuna. 6. 3. peatükis käsitletakse etendusasutuse eelarvet ja rahastamist. Selgitatud. Termin „etendusasutus“ hõlmab terminit „kontsertasutus“. Eraldi on küll lõige munitsipaaletendusasutuste osas aga puudu Eelnõus juhindutakse EAS § 21 lõike 2 kohaselt loogikast, et on lõige kontsertasutuste kohta. Kuna kontsertasutus on uue kontsertasutusele kohalduvad kõik etendusasutust puudutavad sätted, kui 10  mõistena sisse toodud võiks täpsemalt olla käsitletud ka nende konkreetsete sätete kohaldumine kontsertasutusele ei ole selgesõnaliselt eelarvet ja rahastamist. välistatud. Seega puudutavad etendusasutuse eelarve ja rahastamise sätted ka kontsertasutusi. Eesti Muusikanõukogu 1. Paragrahvi 2 lõige 1 sõnastus vajaks selgemat väljendust. Mittearvestatud. Hetkel kehtiv sõnastus konkreetse punkti mõttes jääb Antud sõnastus on kohmakas kuna sisaldab EMTAKi koodi samuti alles, st senine § 2 lõike 1 punkt 1 on edaspidi punkt 2. Uue punkti 1 sõnastust. Keeleliselt pole see aga paraku ladus ega arusaadav. lisamise mõte on piirata võimalike end etendusasutuseks pidavate isikute Näiteks kontserte ei lavastata vaid korraldatakse. Teeme ringi põhitegevusala kaudu. Mis puudutab märkust, et kontserte ei lavastata, ettepaneku EMTAKi koodi sõnastus eelnevalt teha Eesti keeles vaid korraldatakse, siis selles küsimuses oli muusikavaldkonna huvirühmade ladusamaks ja täpsemaks ning siis alles antud punkti sõnastust esindajate seas ka eriarvamusi. EMTAK-i koodid kehtestab justiitsminister muuta. Praeguses seisus jätta seaduse Eelnõus § 1 punkti 1 määrusega. Kindlasti oleks võimalik teha Justiitsministeeriumile ettepanek lõige 1 sisse toomata. Kehtiv seaduse sõnastus etendusasutuse koodide sõnastust korrigeerida, aga selleks peaks olema oluline sisuline mõiste kohta on piisavalt täpne ja arusaadav. vajadus. 2. Paragrahvi 6 lõige 1 ja 3 käsitlevad juhi valimist avaliku korra Mittearvestatud. EAS § 6 lõike 4 eelnõukohane sõnastus näeb ette, et läbi ja lõige 4 juhatuse liikmelepingu pikendamist. Avaliku sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või konkurssi korraldamine iga 5 aastat on levinud praktika. munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga Seletuskirjas öeldakse, et kui inimene on tublilt juhtinud, et siis sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku võiks temaga lepingut pikendada. Leiame, et kui inimene on konkurssi korraldamata üks kord kuni viie aasta võrra pikendada. Sama tubli juht olnud, siis ta läbib ka konkursi ilma suurema vaevata. paragrahvi viienda lõike kohaselt kohaldatakse nimetatud põhimõtet ka riigi Teeme seega ettepaneku mitte kooskõlastada Eelnõu § 1 punkti asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud 14 (EAS-i § 6) (4) lõiku ja piirduda selles paragrahvis kolme kontsertasutuse, loomingulise juhiga sõlmitud lepingule. Eelnõu lõikega. ettevalmistajate hinnangul on võimalus üks kord lepingut avaliku konkursita pikendada vajalik, kuna näiteks mõnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses on põhikirja kohaselt etendusasutuse juhi ametiaeg ainult kolm aastat. See on võrdlemisi lühike aeg oma plaanide reaalseks elluviimiseks. Seda eriti arvestades asjaolu, et repertuaariplaan võib olla koostöös eelmise juhiga juba aastaks-paariks üldjoontes paika pandud. 3. Paragrahvi 14 lõige 1 sõnastuses asendada sõna "repertuaaris" Mittearvestatud. Antud kontekstis peaks sõna „repertuaaris“ kasutamine sõnaga "hooajas". olema sobiv ka kontsertasutustele. Siin ei ole mõeldud enam repertuaariplaani, vaid sõna „repertuaar“ selle tavapärases tähenduses ehk esitamisküpsete teoste varuna. 11 4. Paragrahvi 17 lõige 1 sõnastuses asendada viimases lauses jätta Selgitatud. Märkus pole enam asjakohane, kuna eelnõu 2021. aasta ära sõna „võib“ ja sõnastada lause järgmiselt versiooni kohaselt muusikavaldkonna valdavale enamusele (välja arvatud „Kontsertasutustele antava toetus jaotamiseks moodustatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele kontsertasutustele) kõnealuse eraldi komisjon“. seaduse alusel riigieelarvest raha ei eraldada. Muusikavaldkonda toetatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määrustele: 12. novembri 2018. aasta määrus nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“, 12. novembri 2018. aasta määrus nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“, 12. novembri 2018. aasta määrus nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“, 23. novembri 2018. aasta määrus nr 7 „Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“. Eesti Näitlejate Liit 1. EAS sätestab, et etendusasutus korraldab autorite ja esitajate Mittearvestatud. Esitatud märkuse sisu jääb arusaamatuks, kuna ühelt poolt loomingu avalikke esitusi, mis on AutÕS-ist tulenev mõiste. leitakse, et viide teenuse osutamisele halvendab vabakutseliste loovisikute AutÕS sätestab seda töö tegemisena, kuna siis on võimalik sotsiaalseid garantiisid, ent teisalt peetakse töösuhte kõrval ka muu reguleerida autorite ja esitajate töö tegemise eest tasu saamine. võlaõigusliku suhte mainimist siiski vajalikuks. Ettepanek kirjutada seadusesse ka teenuse osutamine, vihjab Märkuse esitaja pakutud sõnastus ei sobi eelkõige seetõttu, et sellest on välja otseselt maksude optimeerimisele ning halvendab veelgi jäänud viide loomingulistele töötajatele. EAS näeb võrreldes töölepingu vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid. Leiame, et seadusega ette paindlikumad tingimused loominguliste töötajatega antud võimaluse seadusesse kirjutamine ei ole vajalik. tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. Selle aluseks on EAS § 7 lõikes 1 Ettepanek: *kes on autorite ja esitajatega töö- või sätestatud termini „loominguline töötaja“ määratlus. Õigusselguse huvides võlaõiguslikus on oluline kasutada seaduses läbivalt samu termineid, mitte rääkida vahepeal suhtes loominguliste eesmärkide täitmiseks*; loomingulistest töötajatest ning vahepeal autoritest ja esitajatest, kellega on etendusasutusel töösuhe loominguliste eesmärkide täitmiseks. 2. EAS-i mõte oli reguleerida ka erakapitalil tegutsevat Selgitatud. 2003. aastal jõustunud ja suures osas muutumatuna tänaseni etendusasutuste tegevust. kehtiva EAS-i § 2 lõige 3 näeb ette, et eraetendusasutuse tegevust reguleerib kõnealune seadus niivõrd, kuivõrd see on seaduses nimetatud. Seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta. 3. § 4 lg 1. praegune sõnastus ei taga vähemalt riigi sihtasutuste Arvestatud. EAS § 6 lõike 1 sõnastust on võrreldes 2018. aastal puhul kindlasti korraldatavaid konkursse loomingulise juhi kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu versiooniga 12  kohale. Poliitilised olud võivad muutuda, nõukogu võib sundida muudetud. Uue sõnastuse kohaselt korraldatakse etendusasutuse juhi ja riigi peale ebademokraatliku põhikirja ja vaba juhi valimine ongi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud möödanik. kui konkurss taandub ainult arutusesisese kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks avalik regulatsiooniga ettevõtmiseks on see garandi piirang konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse demokraatiale juhtide valimisel. põhikirjas või põhimääruses. 4. Sama on ka §6 lg 1. – see ei saa olla asutusesisene. Selgitatud. Etendusasutuse juhi ja eelnõukohase seaduse jõustumisel ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise puhul on seaduses (EAS § 6 lõikes 1) sätestatud nõue korraldada avalik konkurss. Seega on konkursi korraldamine tagatud. Mis puudutab konkursi korraldamise tingimusi ja korda, siis ei näe eelnõu ettevalmistajad põhjust kehtestada selleks ministri määrust, nagu seni riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks oli tehtud. Kõigi riigietendusasutuste tegevus on tänaseks lõpetatud. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused juhinduvad oma tegevuses muu hulgas ka sihtasutuste seadusest, mille § 8 lõike 1 punkt 8 näeb ette, et juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus, märgitakse sihtasutuse põhikirjas. Märkuse esitaja on näinud võimaliku ohuna poliitiliste olude muutumist. Selgitame, et ka ministri määruse (või isegi seaduse) muutmine ei ole poliitiliste olude muutumisel välistatud. Seega ei taga konkursi korraldamise tingimuste ja korra määrusega kehtestamine põhimõtteliselt suuremat kindlust kui nende kehtestamine põhikirja või põhimääruse tasandil. Küll aga võimaldab konkursi korraldamise tingimuste ja korra sätestamine põhikirja või põhimääruse tasandil paindlikumat lähenemist ja konkreetse etendusasutuse eripäradega arvestamist, kasvõi näiteks selles osas, milliseid nõudeid juhi kandidaadile esitada jne. 5. § 6 lg 2 – sama. Ei saa olla igas SA-s erinev – see peaks olema Selgitatud. Vt vastust eelmisele märkusele. üldine kord. See ei peaks kehtima eraetendusasustustele. 6. § 7 lg. 2 sõlmitakse üheks kuni viieks aastaks. Mittearvestatud. Ettepaneku sisuks on sätestada seaduses loomingulise töötaja tähtajalise töölepingu minimaalne kestus (üks aasta). Kuna 13  ettepanekut pole sisuliselt põhjendatud, ei ole võimalik selle arvestamist kaaluda. 7. § 14 lg. on nüüd liiga üldine. Peaks sätestama toimiku Mittearvestatud. Nagu ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud puudub kohustuslikud osad – tekstiraamat, plakat, kavaleht, fotod, tulenevalt säilituseksemplari seaduse jõustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril kujunduse fotod ja teose salvestis. otsene kultuuriajalooline vajadus etendusasutuses koguda ja säilitada näiteks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid kajastustest trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada. 8. § 16 lg. 1 – kahju, et ei arvestata AITA süsteemi. Selgitatud. Niinimetatud AITA-põhine rahastus tähendab lühidalt seda, et etendusasutuse aastase uuslavastuste, etenduste ja publiku hulga ning truppide arvu järgi arvutatakse välja selle etendusasutuse AITA-de arv. AITA-le antakse konkreetne rahaline väärtus (näiteks Vabariigi Valitsuses kokkulepitud kõrgharidusega kultuuritöötaja aastane miinimumtöötasu) ja etendusasutus saab riigilt toetust vastavalt enda AITA-de arvule. Seejuures on ka valdkond mõistnud, et riigi toetus ei saaks olla 100% AITA-de arvust. AITA-põhise rahastuse eelistamine kujunes välja olukorras, kus etendusasutuste maastik oli tunduvalt ühtlasem ja etendusasutuste toimimismudelid eeldasid kindla trupi, töösuhete, uuslavastuste ja etenduste arvuga asutusi. 2021. aastal toimivad etendusasutuste maastikul väga erinevad institutsioonid, muutunud on töösuhted ning etendusasutused ei tegutse ainult repertuaarimudeli põhiselt. AITA-mudel eeldab ka väga selget korrelatsiooni suhete uuslavastuste ja etenduste arv, uuslavastus ja trupi suurus, etenduste arv ja publiku arv, loominguline töötaja ja tehniline töötaja vahel, mille tänane rakendamine tähendaks rohkete erandite kehtestamist. See omakorda muudaks mudeli mitteotstarbekaks. Ka AITA-mudeli esialgsesse versiooni oli arvestatud erand muusikateatrile ning erateatrile. Küll aga ei arvesta selline üks erand kõikide eri vormides tegutsevate eraetendusasutustega ega võimalda neid omavahel võrrelda ning sisuliselt hinnata. 14  Samuti tuleb arvestada, et AITA on sisuliselt mõõtühik, ent valdkondlikku mitmekesisust väärtustav ja etendusasutuste tegutsemisvormide paljusust arvestav rahastamismudel peaks tuginema eelkõige kvalitatiivsetele hinnangutele, mitte ühes kindlas vormis tegutsevate etendusasutuste põhjal loodud kvantitatiivsetele alustele. 9. § 16 lg. 2 – kahju, et see põhimõte kaob – Eesti on väga Selgitatud. Eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtestab riigieelarvest erinevate sissetulekutega. etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seaduseelnõuga koos esitati arvamuse avaldamiseks ka vastava määruse esialgne kavand, kuid kõnealuse määruse eelnõu esitatakse huvirühmadele veel ka eraldi arvamuse avaldamiseks. Kui Eesti Näitlejate Liidul on konkreetseid ettepanekuid, kuidas tuleks etendusasutuste riigieelarvest toetamisel ka edaspidi etendusasutuse asukoha elanike keskmist sissetulekut arvestada, on need määruse väljatöötamise protsessis teretulnud. 10. § 16 lg 4 lisada /__/ üksikute valdkonna või regionaalse Arvestatud. Ettepanek puudutab eelnõu uue versiooni kohaselt EAS § 16 valdkonna arengute /__/ lõiget 3, mis on nüüd sõnastatud järgmiselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks.“. 11. § 22 lg 4 – kuidas peab eristama aruandlust nt. Vanemuine, Selgitatud. Seaduses ei eristata etendus- ja kontserttegevust ühe asutuse kelle enamus tegevust võib kvalifitseeruda kontserttegevuseks lõikes. Teater Vanemuine on etendusasutus EAS § 2 lõike 1 tähenduses. Siiani ei ole Teater Vanemuisel statistikaandmebaasi aruannete esitamisega teadaolevalt ka raskusi tekkinud. 12. Üldiselt (on seaduse eelnõu ümar ja ei garanteeri Selgitatud. AITA-põhise rahastusmudeli sobimatust on selgitatud Eesti püsivat teatrivaldkonna rahastamist ning) ei too valdkonda Näitlejate Liidu kaheksanda märkuse juures. kauaoodatud AITA-põhist rahastamist koos valdkonna poolt Palgamaatriksi kehtestamine eeldab samuti seda, et kõik etendusasutused väljatöötatud palgamaatriksiga. toimivad analoogse mudeli järgi, analoogse trupimoodustamise ja töötajate struktuuri loogikaga. Etendusasutuste vormiline mitmekesisus on tunduvalt 15  suurem ning Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu pakutud palgamaatriks ei oleks sobiv kõikidele etendusasutustele, sh suurele hulgale vabakutselistele etenduskunstnikele ja tehnilistele töötajatele. Eesti Rahvusringhääling 1. Eelnõuga tehakse muudatused muuhulgas ka etendusasutuse Arvestatud. Viide Eesti Rahvusringhäälingule eelnõust välja jäetud. seaduse §-s 13, mis käsitleb teoste jäädvustamist etendusasutuse poolt. Kehtiva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt korraldab etendusasutus oma repertuaaris olevate rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid. Eelnõuga jäetakse nimetatud sättest välja sõnad "rahvuskultuuri seisukohalt oluliste" ja täiendatakse paragrahvi lõikega 5, mis paneb Eesti Rahvusringhäälingule kohustuse rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et etenduste salvestamine on etendusasutusele muutunud lihtsamaks ja vähem kulukaks ning reeglina etendused ka nende poolt salvestatakse. Seetõttu ei ole oluline märkida, et kohustus on vaid rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste salvestamiseks. Seletuskirjas märgitakse ka, et kuna Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 4 sätestab, et Eesti Rahvusringhääling salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulised sündmused ja teosed ning tagab nende säilimise, siis dubleerib kehtiv etendusasutuse seaduse § 13 lõige 1 nimetatud sätet ja etendusasutusel puudub kohustus tagada rahvuskultuuri seisukohast oluliste teoste säilitamist. Leiame, et eeltoodud kujul ei ole § 13 lisatav uus lõige 5 kohane. Tõepoolest on Eesti Rahvusringhäälingul tema tegevust reguleeriva seaduse alusel kohustus salvestada ja 16 säilitada rahvuskultuuri seisukohast olulisi sündmusi ja teoseid. Samas teeb selle valiku Eesti Rahvusringhääling ise, arvestades oma võimalusi ja ka sündmuse korraldaja või teose autorite ja esitajate õigusi. Säte ei puuduta vaid teatrietendusi, vaid laiemalt olulisi teoseid ja sündmusi. Üheski teises eriseaduses ei ole Eesti Rahvusringhäälingule teatud teoste liikide puhul pandud kohustust teoste jäädvustamiseks ja säilitamiseks. Nagu märgitakse ka eelnõu seletuskirjas, on kõnealuste teoste salvestamise puhul oluline arvestada autoriõiguse seadusest tulenevaid autorite ja esitajate õigusi. Senised etenduste salvestamised on toimunud kokkuleppel Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriagentuuri, Eesti Näitlejate Liidu ja iga konkreetse etendusasutusega. Lepingutes fikseeritakse tasumäärad, etenduste televisioonis edastamise kordade arv ja muud vajalikud tingimused. Seega on igakordne teose salvestamine kokkulepe konkreetse etendusasutusega ja arvestamine kollektiivsetest kokkulepetest tulenevate õiguslike ja rahaliste kohustustega. Leiame, et selline põhimõte peaks jääma kehtima endiselt. Ettevalmistatud eelnõusse lisatud säte (§ 13 lõige 5) võib tekitada tarbetut mitmetitõlgendamist, kus ühelt poolt pannakse seadusega Eesti Rahvusringhäälingule väga konkreetne kohustus etenduste salvestamiseks ja säilitamiseks aga teiselt poolt ei pruugita etendusasutusega jõuda tingimustes kokkuleppele. Seega ei saa nõustuda seletuskirjas märgituga, nagu ei tuleneks sätte lisamisega Eesti Rahvusringhäälingule uusi kohustusi - tekivad selged rahalised kohustused, milleks Eesti Rahvusringhäälingu arengukavas ja eelarves vahendid puuduvad. Palume kavandatav § 13 lõige 5 jätta eelnõust välja, kuna (nagu ka seletuskirjas märgitud) on vastav kohustus olemas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses, põhimõte toimib täna praktikas 17  ja võimaldab Eesti Rahvusringhäälingul ning etendusasutustel koostöös otsustada, millised etendused on vajalik ja võimalik Eesti Rahvusringhäälingu poolt professionaalsel viisil salvestada ja säilitada Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis. Eesti Teatriliit 1. Eesti Teatriliidu juhatus kooskõlastab ajakohastatud Selgitatud. Niinimetatud AITA-põhine rahastus tähendab lühidalt seda, et etendusasutuse seaduse kultuuriministeeriumi poolt esitatud etendusasutuse aastase uuslavastuste, etenduste ja publiku hulga ning kujul. truppide arvu järgi arvutatakse välja selle etendusasutuse AITA-de arv. Kuid, Teatriliidu erialaliidud, juhatus ja volikogu jäävad AITA-le antakse konkreetne rahaline väärtus (näiteks Vabariigi Valitsuses seisukohale, et tegevustoetuse arvestamise üheks aluseks tuleks kokkulepitud kõrgharidusega kultuuritöötaja aastane miinimumtöötasu) ja kehtestada arvestuslik inimtööaasta koos teatritöötajate etendusasutus saab riigilt toetust vastavalt enda AITA-de arvule. Seejuures palgamaatriksi tunnustamisega. on ka valdkond mõistnud, et riigi toetus ei saaks olla 100% AITA-de arvust. Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid AITA-põhise rahastuse eelistamine kujunes välja olukorras, kus mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel etendusasutuste maastik oli tunduvalt ühtlasem ja etendusasutuste ning annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga toimimismudelid eeldasid kindla trupi, töösuhete, uuslavastuste ja etenduste muutumisel või siis Eesti keskmise töötasu kasutusele võtmisel arvuga asutusi. 2021. aastal toimivad etendusasutuste maastikul väga kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määramisel. erinevad institutsioonid, muutunud on töösuhted ning etendusasutused ei Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegutse ainult repertuaarimudeli põhiselt. AITA-mudel eeldab ka väga selget tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest korrelatsiooni suhete uuslavastuste ja etenduste arv, uuslavastus ja trupi vahendeid kultuurile ja haridusele. suurus, etenduste arv ja publiku arv, loominguline töötaja ja tehniline töötaja Teatriliidu palgamaatriksi ja arvestusliku inimtööaasta seotust vahel, mille tänane rakendamine tähendaks rohkete erandite kehtestamist. tegevustoetuse määramise ühe printsiibina on tunnustanud ka See omakorda muudaks mudeli mitteotstarbekaks. Ka AITA-mudeli Riigikontroll 2016. aastal. esialgsesse versiooni oli arvestatud erand muusikateatrile ning erateatrile. Palume arvestada Teatriliidu ja tema erialaliitude põhjendatud Küll aga ei arvesta selline üks erand kõikide eri vormides tegutsevate ettepanekuid etendusasutustele tegevustoetuse määramise korra eraetendusasutustega ega võimalda neid omavahel võrrelda ning sisuliselt kehtestamisel. hinnata. Samuti tuleb arvestada, et AITA on sisuliselt mõõtühik, ent valdkondlikku mitmekesisust väärtustav ja etendusasutuste tegutsemisvormide paljusust arvestav rahastamismudel peaks tuginema eelkõige kvalitatiivsetele hinnangutele, mitte ühes kindlas vormis tegutsevate etendusasutuste põhjal loodud kvantitatiivsetele alustele. 18  Palgamaatriksi kehtestamine eeldab samuti seda, et kõik etendusasutused toimivad analoogse mudeli järgi, analoogse trupimoodustamise ja töötajate struktuuri loogikaga. Etendusasutuste vormiline mitmekesisus on tunduvalt suurem ning Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu pakutud palgamaatriks ei oleks sobiv kõikidele etendusasutustele, sh suurele hulgale vabakutselistele etenduskunstnikele ja tehnilistele töötajatele. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 1. Eelnõuga muudetakse eri liiki etendusasutuste rahastamise Selgitatud. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on demokraatia korda selliselt, et ühtemoodi eraõiguslikul alusel valdavalt esindusdemokraatia, kus riigivõim kuulub küll rahvale, kuid riigivõimu sihtasutustena (ja mittetulundusühingutena) tegutsevate asutuste teostavad rahva volitusel erinevad riigiorganid.2 Demokraatia põhimõttega rahastamine viiakse täiesti erinevale alusele olenevalt sellest, käivad küll kaasas põhiõigus olla avaliku võimu tegevusest piisavalt kes on etendusasutuse asutaja. Kui kehtiva seaduse kohaselt informeeritud ning arvamus- ja väljendusvabadus, mis võimaldavad avaliku läbivad kõik toetuse taotlused sõltumatu komisjoni, siis võimu tegevust arvustada ja teha ettepanekuid3, ent demokraatia põhimõte ei eelnõuga nähakse komisjoni roll ette ainult munitsipaal- ja kohusta kaasama avalikkust riigi asutatud sihtasutuste rahastamist eraetendusasutustele antavate toetuste kaalumiseks. Riigi puudutavate üksikotsuste tegemisse. asutatud sihtasutustele aga määratakse riigieelarvest toetus Eelnõu on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, mille sisuks ei ole põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ilma mingisuguse mitte kõigi isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine võrdselt ja avalikkuse kaasamiseta. ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb Selline muudatus rikub demokraatia põhimõtet ja üldist isikuid õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest. Antud juhul tuleb aga silmas võrdsuspõhiõigust, mille kohaselt tuleb võrdses olukorras pidada, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud olevaid isikuid kohelda võrdselt, ning muudab riikliku toetuse konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eraldamise läbipaistmatuks. eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita, samas kui munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks ka vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt on etendusasutuste toetamisel riigieelarvest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 10 kommentaar 32. 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 10 kommentaar 34. 19 2. Riigi asutatud sihtasutuste ja eraalgatuslike sihtasutuste ning Selgitatud. Märkuse esitaja väidab, et kehtiva EAS-i alusel on tagatud mittetulundusühingute tegevus etenduskunstide ja laiemalt etendusasutuste võrdne kohtlemine, ent eelnõukohaste muudatuste rahvuskultuuri edendamisel on analoogne, samuti tegutsevad jõustumisel enam mitte. Etendusasutuste rahastamispõhimõtted on omandi nad valdavalt samal õiguslikul alusel eraõiguslike vormiti erinevad ka kehtiva EAS-i kohaselt, mille § 16 lõige 3 näeb sihtasutustena (või mittetulundusühingutena). Üldine munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramiseks võrreldes riigi võrdsuspõhiõigus nõuab, et võrdses olukorras olevaid isikuid asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustega ette lisatingimused – koheldaks võrdselt. Kui kehtiv seadus tagab erinevate arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset etendusasutuste võrdse kohtlemise seeläbi, et kõik tähendust. etendusasutuste toetustaotlused vaadatakse samade põhimõtete Eelnõu kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega on selgitatud eelmise järgi läbi avalikkust kaasava sõltumatu komisjoni poolt, siis märkuse juures. eelnõu kohaselt koheldakse munitsipaal- ja eraetendusasutusi ebasoodsamalt. Sisuliselt tagatakse seaduse muudatusega riigi asutatud sihtasutustele rahastus kõigi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, samas kui teistele etendusasutustele sellist garantiid ei anta. Kuivõrd eesmärgid, milleks riik on sihtasutused asutanud, ei ole olemuslikult erinevad teiste etendusasutuste eesmärkidest, on tegu selgelt ebavõrdse kohtlemisega. Muudatus piirab oluliselt sisulist kaalutlusõiguse teostamist riikliku toetuse jagamisel. Kui ülekaalukalt kõige suuremat riiklikku toetust saavad riigi asutatud sihtasutused saavad toetuse edaspidi ilma, et avalikkus saaks sõna sekka öelda, muutub sisuliselt mõttetuks mis tahes tulemusnäitajate arvestamine toetuste jagamisel. Kui juba seni on eraetendusasutuste kordades tõhusamat avaliku raha kasutust otsuste tegemisel praktikas sisuliselt eiratud, siis edaspidi kaob otsuse tegijatel isegi võrdlusmoment ja vajadus kaaluda (rääkimata põhjendamisest), kas eraetendusasutuste efektiivsem tegevus eesti kultuuri arendamisel vääriks suuremat osakaalu riigieelarves etendusasutustele ettenähtud vahenditest. Selleks, et Kultuuriministeerium riigieelarvest eraldatud raha jaotamisel vähemalt kaaluks kõigi etendusasutuste panust eesti 20  kultuuri arengusse ja avaliku raha kasutamise otstarbekust, peaks igal juhul säilitama võrdse kohtlemise toetustaotluste menetlemisel ja otsustamisel. 3. Riigi asutatud sihtasutuste selge eeliskohtlemine toob kaasa ka Selgitatud. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega ei kaitsta eraetendusasutuste ettevõtlusvabaduse riive. mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka tarbijat. Eraetendusasutused ei ole küll valdavalt tulutoovad asutused, Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse aga peamiselt pileti- ja reklaamitulu teenimine ning publiku või kauba parima hinnaga. Etenduskunstide valdkond ei suudaks riigi pärast võistlemine teiste etendusasutustega eeldab ka nende sekkumiseta toimida selliselt, et kõrgetasemelised etendused ja kontserdid õigust ettevõtlusvabadusele. Sealhulgas võistlevad oleks suurele osale Eesti elanikest mõistlikel tingimustel kättesaadavad. eraetendusasutused publiku, pileti- ja reklaamitulu pärast mitte Ennekõike selle eesmärgi täitmiseks on riik asutanud sihtasutusena ainult omavahel, vaid ka riigi ja KOV-ide asutatud tegutsevad etendusasutused ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel etendusasutustega, mis valdavas enamuses toimivad samuti oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. Rikastamaks Eesti eraõiguslikus vormis ning vastutavad ise oma inimeste kultuurist osasaamise võimalusi veelgi, toetab riik vastavalt majandustulemuste eest. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka võimalustele ka eraetendusasutusi. Seega riik soodustab ettevõtlust, mitte ei põhiolemuselt mittetulundusliku juriidilise isiku õigust kaitsele takista seda. riigivõimu liigse sekkumise eest tema ettevõtlustegevusse. Eraetendusasutustega samu eesmärke täitvate ja samal turul tegutsevate riigi asutatud sihtasutuste eeliskohtlemine riikliku toetuse jagamisel annab neile põhjendamatu konkurentsieelise eraetendusasutuste ees ja kahjustab eraetendusasutuste ettevõtlusvabadust isegi siis, kui toetuste jagamine ei ole Euroopa Liidu riigiabireeglitega vastuolus. 4. Uus seaduse eelnõu ei arvesta teatrivaldkonnas toimunud Selgitatud. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul on pika ajaloo ja arenguid ega kaasaegse teatrisüsteemi tendentse, vaid on mingis traditsioonidega tugev riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate mõttes orienteeritud aastakümneid tagasi kehtinud etendusasutuste võrk väärtus, mida tasub hoida. Nagu eelmise märkuse teatrisüsteemi ennistamisele, kui oli tugev riigiteatrite võrgustik juures selgitatud ei suudaks etenduskunstide valdkond riigi sekkumiseta ilma erainitsiatiivideta. Kuid taasiseseisvumise ajal on toimida selliselt, et kõrgetasemelised etendused ja kontserdid oleks suurele teatriväljale tekkinud juba ca 50 erateatrit ning üha enam osale Eesti elanikest mõistlikel tingimustel kättesaadavad. töötavad loojad erasektoris. Lisaks on tekkinud uute Riik peab oluliseks võimalikult mitmekesist etenduskunstide maastikku ning initsiatiividena erateatritele võimalusi pakkuvad on seega alati toetanud ja toetab ka edaspidi ka eraetendusasutusi. etenduskunstide keskused. Juhime märkuse esitaja tähelepanu asjaolule, et riigi asutatud sihtasutusena 21  Uus seaduse eelnõu keskendub kahjuks riigi osalusega tegutsevaid etendusasutusi rahastatakse riigieelarvest ka kehtiva EAS-i sihtasutustele eritingimuste ja eeliskohtlemise loomisele – kohaselt erinevatel tingimustel kui munitsipaal- ja eraetendusasutusi. Nagu „Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele juba eespool selgitatud, on see nende olemusest tulenevalt põhjendatud. määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks“, kuid sealjuures „Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks“. Uue seaduse eelnõu eesmärgiks ei paista olevat teatrivälja mitmekesisuse hoidmine, arendamine, reguleerimine ja eritüüpi institutsioonide võrdne kohtlemine, vaid tingimuste loomine riigiosalusega sihtasutuste erikohtlemisele, sj puudub ka konkreetne rahastusprintsiip, mis võimaldaks kasvõi riigi osalusega sihtasutusi omavahel võrrelda. Ajaloolisi arenguid vaadates on mingis mõttes tegemist tagasiminekuga, millel võib aga olla tugev mõju tulevikuks – erateatrite kadumine teatriväljalt. Kui ministeeriumi vaatevinklist vaadates on tekkinud erateatreid liiga palju, siis selle asemel, et erainitsiatiivi uues seaduses mitte tunnustada, tuleks keskenduda uute põhimõtete väljatöötamisele erasektori toetamisel ja elujõus hoidmisel toetades nii erateatreid kui etenduskunstide keskusi, mis pakuksid erateatritele saale, tehnikat, tugiteenuseid jms ning luues võimalusi teatrivaldkonna kunstiliseks mitmekesistamiseks. 5. Uues seaduse eelnõus on võrreldes kehtiva seadusega Mittearvestatud. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste vähenenud demokraatlikud printsiibid ja väärtused - toetuse üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, toetusotsuste tegemine toimub enamus osas ministeeriumi kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja siseselt, sõltumatuid valdkonna eksperte kaasatakse vaid piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused on erateatrite toetusotsuste tegemisel ja sedagi vaid osaliselt riik asutanudki nimetatud kriteeriume silmas pidades (näiteks kinnitab nende 22  (varem tegi komisjon ministrile ettepanekuid nii piirkondlikku olulisust asjaolu, et mitmed neist on asutatud koos kohalike riigiteatrite/riigi osalusega sihtasutuste, munitsipaalasutuste kui omavalitsustega), ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud erateatrite personali- ja tegevustoetuste osas). Tuleks taastada eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim komisjoni roll nii riigi sihtasutuste, munitsipaalteatrite kui asutajaõiguste teostaja. erateatrite toetuste võrdsel menetlemisel. Juhime märkuse esitaja tähelepanu taaskord asjaolule, et ka kehtiva EAS-i kohaselt ei hinda komisjon riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ning munitsipaal- ja eraetendusasutusi samadel alustel. Seega on ka seni olnud komisjoni roll riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste toetustaotluste hindamisel täiesti erinev munitsipaal- ja eraetendusasutuste taotluste hindamisest. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. 6. Viimase vähemalt viieteistkümne aasta teatrivaldkonna avalikes Selgitatud. Niinimetatud AITA-põhine rahastus tähendab lühidalt seda, et aruteludes nii töövõtjate kui tööandjate poolt on keskmes olnud etendusasutuse aastase uuslavastuste, etenduste ja publiku hulga ning ettepanek kohelda teatreid võrdselt omandivormist sõltumata truppide arvu järgi arvutatakse välja selle etendusasutuse AITA-de arv. ning sätestada läbipaistvad ja selged rahastusprintsiibid kõigile AITA-le antakse konkreetne rahaline väärtus (näiteks Vabariigi Valitsuses teatritele. Nii Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu kui kokkulepitud kõrgharidusega kultuuritöötaja aastane miinimumtöötasu) ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu ettepanek on olnud võtta etendusasutus saab riigilt toetust vastavalt enda AITA-de arvule. Seejuures rahastusalusena kasutusele arvestuslik inimtööaasta ehk AITA. on ka valdkond mõistnud, et riigi toetus ei saaks olla 100% AITA-de arvust. Uus seaduse eelnõu ei arvesta valdkonna üksmeelse AITA-põhise rahastuse eelistamine kujunes välja olukorras, kus ettepanekuga. etendusasutuste maastik oli tunduvalt ühtlasem ja etendusasutuste toimimismudelid eeldasid kindla trupi, töösuhete, uuslavastuste ja etenduste arvuga asutusi. 2021. aastal toimivad etendusasutuste maastikul väga erinevad institutsioonid, muutunud on töösuhted ning etendusasutused ei tegutse ainult repertuaarimudeli põhiselt. AITA-mudel eeldab ka väga selget korrelatsiooni suhete uuslavastuste ja etenduste arv, uuslavastus ja trupi suurus, etenduste arv ja publiku arv, loominguline töötaja ja tehniline töötaja vahel, mille tänane rakendamine tähendaks rohkete erandite kehtestamist. 23  See omakorda muudaks mudeli mitteotstarbekaks. Ka AITA-mudeli esialgsesse versiooni oli arvestatud erand muusikateatrile ning erateatrile. Küll aga ei arvesta selline üks erand kõikide eri vormides tegutsevate eraetendusasutustega ega võimalda neid omavahel võrrelda ning sisuliselt hinnata. Samuti tuleb arvestada, et AITA on sisuliselt mõõtühik, ent valdkondlikku mitmekesisust väärtustav ja etendusasutuste tegutsemisvormide paljusust arvestav rahastamismudel peaks tuginema eelkõige kvalitatiivsetele hinnangutele, mitte ühes kindlas vormis tegutsevate etendusasutuste põhjal loodud kvantitatiivsetele alustele. 7. Eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda huvirühmade kaasamist Selgitatud. Kõnealuses ekspertide töörühmas arutati peamiselt AITA-mudeli ja avalikku konsultatsiooni, kuid tegelikkuses ei võta eelnõu võimalikku rakendamist (vt selgitust selle sobimatuse kohta eelmise märkuse arvesse teatrivaldkonna ega ka 2017. aasta kevadel juures). Vahetult pärast töörühma kohtumisi, palus KuM-iga täiendavat ministeeriumi juurde loodud ekspertkomisjoni ettepanekuid – kohtumist Eesti Etendusasutuste Liit, kelle tolleaegne juhatus kattus suures 11 teatrivaldkonna eksperdi ja 5 koosoleku tulemusel valminud osas töörühma liikmetega. Teiste hulgas oli Eesti Etendusasutuste Liidu põhjalik ettepanekute pakett jäi eelnõu koostajate poolt arvesse poolt kohal ka Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu esindaja. Väljendati võtmata. seisukohta, et etendusasutuste toetamisel riigieelarvest on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. Hiljem eelnõu kooskõlastamisel vaieldi sellele aga taaskord vastu. Seega ettepanekute paketti, millega teatrivaldkond oleks üksmeelselt nõustunud, toona ei sündinudki. 8. Eelnõus on reguleerimata muude üksiktoetuste eraldamise Selgitatud. EAS § 16 lõike 3 eelnõukohane sõnastus näeb ette, et lisaks printsiibid. sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. Selliste sihtotstarbeliste toetuste eraldamise põhimõtted nähakse samuti ette EAS § 16 lõike 5 alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. Seaduseelnõu 2018. aasta versioonile lisatud määruse esialgne kavand ühtki sellist kitsama 24  sihtotstarbega toetust küll ei sisaldanud, ent uus kavand sisaldab näiteks toetust rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide läbiviimiseks. Määruse eelnõu väljatöötamine jätkub paralleelselt seaduseelnõu menetlusega ja see esitatakse huvirühmadele täiendatud kujul ka eraldi arvamuse avaldamiseks. 9. Määruse tasandil taotluste esitamise kuupäevaks pandud 30. Mittearvestatud. Taotluste esitamise tähtpäev on ka viimaste aastate september tähendab seda, et teatrid ei anna enam oma sisendit praktika kohaselt olnud augustis-septembris. Hilisem taotluste esitamise Kultuuriministeeriumile järgmise aasta Kultuuriministeeriumi tähtpäev tagab selle, et etendusasutused on jõudnud oma järgmise aasta valitsemisala eelarve koostamiseks, vaid esitavad taotlused tegevused, mille elluviimiseks toetust taotletakse, detailsemalt läbi mõelda. alles siis, kui riigi eelarvestrateegia (RES) on vastu võetud ja Riigi eelarvestrateegia kavandamisel on võimalik arvesse võtta ka eelmisel sisuline toetusmaht valdkonnale juba teada. Taotluste esitamise aastal esitatud taotluste rahalist mahtu koos võimalustele vastava mõistliku tähtaja võiks tagasi aasta esimesse kolmandikku tuua. kasvuga. Ühe aastaga taotluste maht reeglina drastiliselt ei muutu. 10. Määruse tasandil on erateatrite toetustaotluste Selgitatud. Seaduseelnõule on lisatud määruse esialgne kavand. Määruse hindamiskriteeriumid ebamäärased, samuti on lisandunud eelnõu väljatöötamine jätkub paralleelselt seaduseelnõu menetlusega ja see võrreldes riigiteatrite toetustega erateatrite toetusi kitsendav esitatakse huvirühmadele ka eraldi arvamuse avaldamiseks. punkt: "Taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta Ettepanekud hindamiskriteeriumide täpsustamiseks on teretulnud. keskmine eelarve maht peab olema taotletavast toetusest Varasemate aastate eelarve mahtu puudutav säte on määrusesse lisatud vähemalt kaks korda suurem". EVPL ei saa nõustuda, et põhjusel, et lootuses saada suuremat toetust, ei paisutataks kavandatavat erateatritele luuakse rangemad tingimused toetuste taotlemiseks eelarvet kunstlikult suuremaks, kui taotleja tegevuse mahtu arvestades kui riigi osalusega sihtasutustele. Komisjon peaks olema tuttav tegelikult mõistlik oleks. ka hindamise all olevate teatrite repertuaariga. Mis puudutab ettepanekut, et komisjon peaks olema tuttav ka hinnatavate etendusasutuste repertuaariga, siis EAS § 17 lõike 3 eelnõukohane sõnastus näeb ette, et komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed. Asjatundjaks olemine eeldab ka hinnatavate etendusasutuste repertuaariga tuttav olemist, mis ei pea küll ilmtingimata väljenduma kõikide repertuaaris olevate lavastuste külastamises. Rahvusarhiiv 1. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Rahvusarhiiv on Arvestatud. Viide Eesti Rahvusringhäälingule eelnõust välja jäetud. 28.12.2017 läbi viinud teatrite dokumentide hindamise (http://www.ra.ee/wp-content/uploads/2016/11/TEATRID-HO- nr-69-28.12.2017.pdf), olles vastava otsuse kooskõlastanud ka 25 Kultuuriministeeriumiga. Selle käigus on arhiiviväärtuse saanud etendusasutuste videokogud, sh lavastuste salvestised. See tähendab, et neile on omistatud kultuuri-ja ajalooväärtus arhiiviseaduse mõttes. Kõneluse hiljutise hindamisotsusega lahendati meie hinnangul salvestiste kui kultuuripärandi pikaajalise säilitamise mure. Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kavandab uut lähenemist. Selle kohaselt hakkab tulevikus rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulisi teoseid jäädvustama ja salvestisi säilitama Eesti Rahvusringhääling. Kuna etendusasutus ise neid enam ei salvesta (seletuskirja kohaselt dubleerimist välditakse), võib järeldada, et Rahvusarhiivi salvestisi püsivale säilitamisele üle ei anta. Ebaselge on, milliste hindamiskriteeriumide alusel Eesti Rahvusringhääling paljude etendusasutuste rohkest loomingust valiku teeb, keda sellesse otsustusprotsessi kaasatakse ning kui suurt osa teostest see hõlmama hakkab. Meie hinnangul ei too kirjeldatud lähenemine kaasa uut ja paremat kvaliteeti. Eesti Rahvusringhääling on eelnevaltki salvestanud üht ja väiksemat osa uusetendustest ning neid säilitanud. Etendusasutuste endi poolt salvestatud materjal on viidatud Rahvusarhiivi hindamisotsusega arhiiviväärtuslik ja selle säilitamise tagab Rahvusarhiiv. Niisugune töökorraldus peaks meie hinnangul säilima. Seega teeme ettepaneku eelnõus plaanitavast seaduse § 13 muudatusest loobuda või siis seletuskirjas viitama ka Rahvusarhiivi hindamisotsusele, millega üheselt on kõik etendusasutuste salvestised ajaloo-ja kultuuriväärtusega. Eesti Rahvusringhäälingu poolt salvestatavad ja säilitatavad teosed evivad tõenäoliselt küll paremat tehnilist kvaliteeti, kuid pole kuidagimoodi nö teistsuguse (st suurema) kultuuriväärtusega kui etendusasutuste endi poolt salvestatavad teosed. 26 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet (märkuste esitamise ajal Tallinna Kultuuriamet) 1. Hetkel kehtiva Etendusasutuse seaduse § 16 sätestab Selgitatud. Märkuse esitaja väidab, et kehtiva EAS-i alusel on tagatud etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted. etendusasutuste võrdne kohtlemine, ent eelnõukohaste muudatuste Viidatud regulatsioon ei tee vahet, kas toetuse saaja tegutseb jõustumisel enam mitte. Etendusasutuste rahastamispõhimõtted on omandi riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutusena. Eelnõuga vormiti erinevad ka kehtiva EAS-i kohaselt, mille § 16 lõige 3 näeb eristatakse selgelt erinevatele etendusasutustele toetuse munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramiseks võrreldes riigi määramise põhimõtted. Eelnõu § 16 lõige 5 annab asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustega ette lisatingimused – kultuuriministrile volituse kehtestada Kultuuriministeeriumi arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset kaudu riigieelarvest toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning tähendust. toetuse määramise tingimused. Eelnõule lisatud rakendusaktis Eelnõu on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, mille sisuks ei ole „Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutusele mitte kõigi isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine võrdselt ja toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb tingimused ja kord“ (edaspidi kord) sätestatakse erinevad isikuid õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest. Antud juhul tuleb aga silmas riigieelarvest toetuse andmise põhimõtted riigi asutatud pidada, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele ja muu konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle tegevusvormiga etendusasutustele. Eelnõu kohaselt määratakse eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele samas kui munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks täitmise tagamiseks (§ 16 lg 1), ent ka vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt on etendusasutuste toetamisel munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale riigieelarvest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna põhjendatud. mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Tallinna Kultuuriameti hinnangul ei ole taoline seaduse muudatus demokraatlikule õigusriigile kohane. Etendusasutused - sõltumata nende asutajast – tegutsevad Eesti Vabariigis samadel õiguslikel alustel ning on oma tegevuses samalaadilised. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mille kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi, kaasaarvatud etenduskunste. Seadusandja tasandil valdkonna 27  siseselt eelisolukorra loomine ühele grupile – riigi enda loodud sihtasutustele - asetab teiste asutajate poolt loodud etendusasutused nende suhtes ebasoodsamasse olukorda – võrdses olukorras olevaid isikuid ei kohelda võrdselt. 2. Kavandatava rakendusakti järgi on riigi asutatud sihtasutusena Selgitatud. EAS § 16 lõike 2 eelnõukohase sõnastuse järgi võib tegutsevatele etendusasutusele toetuse määramise aluseks munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale selged ja üheselt arusaadavad arvulised tulemusnäitajad - munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest töötajate arv, omatulu teenimise võimekus, ruumide seisukord toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku jne (korra § 9 lg 3). Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on EAS § 16 lõike 3 kehtivale tegutsevate ja eraetendusasutuste toetuse määramise puhul neid sõnastusele sisult lähedase lahendusega. Selliste etendusasutuste objektiivselt hinnatavaid kriteeriume ei arvestata, vaid toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega tuua külastajateni hinnatakse etendusasutuste kunstilist taset, rahvuskultuurilist etendusi, millega näiteks žanriliselt või sihtrühmi silmas pidades tähtsust, valdkondlikku mõju ning esitajate professionaalset võrreldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused piisavas taset (korra § 10). mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid etendusasutusi, täiendamaks üle-eestilist riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Nimetatud eesmärke silmas pidades on märkuse esitaja viidatud kriteeriumide hindamine vajalik. 3. Toetuse määramine riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale Selgitatud. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste toetuse etendusasutusele toimub Kultuuriministeeriumi otsusel ning üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna valdkondlikke eksperte ei kaasata. Munitsipaaletendusasutuste, nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja sihtasutusena tegutsevate ja eraetendusasutuste toetuse taotluste piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused on hindamiseks moodustab kultuuriminister nõuandva komisjoni riik asutanudki nimetatud kriteeriume silmas pidades (näiteks kinnitab nende (korra § 8 lg 1), kes hindab taotlejaid kindlaksmääratud piirkondlikku olulisust asjaolu, et mitmed neist on asutatud koos kohalike punktides, skaaladel ja koefitsientides ning määrab toetuse omavalitsustega), ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud tekkinud paremusjärjestuse alusel. eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim asutajaõiguste teostaja. Juhime märkuse esitaja tähelepanu asjaolule, et ka kehtiva EAS-i kohaselt ei hinda komisjon riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ning munitsipaal- ja eraetendusasutusi samadel alustel. Seega on ka seni olnud komisjoni roll riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste 28  toetustaotluste hindamisel täiesti erinev munitsipaal- ja eraetendusasutuste taotluste hindamisest. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. 4. Tallinna Kultuuriameti hinnangul annab etendusasutuste Selgitatud. Vt selgitusi Tallinna Kultuuriameti märkuse nr 1 juures. rahastamise põhimõtete nii mastaapne ja etendusasutuse asutajate ning omandivormi osas vahet tegev muutmine taas eelised riigi loodud etendusasutustele ning toob kaasa ebavõrdse kohtlemise. Riigi loodud etendusasutustele toetuste jagamine toimub kavandatava rakendusakti kohaselt suletud süsteemis ning avalikkust kaasamata. Ülejäänud etendusasutustele riigieelarvest antavate toetuste andmiseks rakendatavad hindamiskriteeriumid on käsitletavad subjektiivsetena ning hindamine võib kujuneda pigem kallutatuks kui objektiivseks. Selline kavandatav erisus toetuste andmise põhimõtetes annab riigi loodud sihtasutustele põhjendamatu konkurentsieelise. See ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning muudab riiklike toetuste jagamise läbipaistmatumaks. 5. Eelnõu seletuskirja punktis 6.6.2.2 „Avalduva mõju kirjeldus Selgitatud. Kehtiv EAS § 16 lõige 3 näeb ette, et munitsipaal- ja sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta on leitud: „Kuivõrd eraetendusasutusele toetuse määramisel arvestatakse ka etendusasutuse eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust. Seega on seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate subjektiivne mõõde munitsipaal- ja eraetendusasutuste hindamisel ka seni negatiivsete mõjude riski, on tulenevalt kirjeldatust, nagu juba olemas olnud. Kavandatava ministri määrusega muudetakse kõnealuste eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline.“ subjektiivsete kriteeriumide hindamist senisest küll oluliselt selgemaks ja Tallinna Kultuuriameti arvates võib etendusasutuste riigipoolse läbipaistvamaks, kuid ei tehta hindamissüsteemis fundamentaalseid toetuse kavandatavate muudatustega kaasneda siiski oluline muudatusi, millega võiks kaasneda oluline mõju kohaliku omavalitsuse mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele. Kui senise seaduse eelarvele. 29  kohaselt oli võimalik objektiivsete näitajate alusel prognoosida etendusasutuse riigipoolse toetuste suurust, siis nagu eespool kirjeldasime, võivad uued subjektiivsed hindamiskriteeriumid toetuste määramisel põhjustada oluliselt suuremat koormust kohaliku omavalitsuse eelarvele. 6. Tallinna Kultuuriamet leiab, et võrdse kohtlemise tagamiseksMittearvestatud. Nagu juba eespool selgitatud peab riik hea seisma selle tuleb Kultuuriministeeriumil etendusasutuste rahastamisel eest, et tema enda asutatud sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud lähtuda kõigi asutuste puhul, sõltumata nende asutajast, eesmärke täita. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad ühtsetest selgetest põhimõtetest ja kriteeriumitest ning teeb nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide ettepaneku üle vaadata kavandatavas rakendusaktis § 9 ja § 10 täitmiseks ka vajalikud vahendid. Riik on munitsipaal- ja eraetendusasutusi toetuste taotluste hindamise ja määramise kontseptsioon. alati toetanud ja teeb seda ka edaspidi, kuid see ei saa toimuda samadel alustel riigi asutatud sihtasutuste rahastamisega. Munitsipaaletendusasutus on kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev etendusasutus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 2 näeb ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Ka viidatud säte kinnitab, et asutuse ülalpidamise peab tagama ennekõike omanik. Mis puudutab rakendusakti, siis seaduseelnõule on lisatud määruse esialgne kavand. Määruse eelnõu väljatöötamine jätkub paralleelselt seaduseelnõu menetlusega ja see esitatakse huvirühmadele ka eraldi arvamuse avaldamiseks. Ettepanekud hindamiskriteeriumide täpsustamiseks on teretulnud. Teatri- ja Muusikamuuseum (märkuste esitamise ajal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) 1. Hetkel on seaduses eraldi välja toodud ERR, kuna Eesti Selgitatud. Viide Eesti Rahvusringhäälingule eelnõust välja jäetud. Rahvusringhäälingu seadus paneb neile antud kohustuse. ETMM-ile paneb valdkonnaga seotud pärandi kogumise 30  kohustuse ja kehtestab ka säilitamise tingimused Muuseumiseadus ja sellega seotud määrused. Hetkel on ometi dokumendist jäänud välja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, mis on otseselt kutsutud ellu (erinevalt ERR-ist, RR-ist ja arhiivist) etendusvaldkonna pärandi terviklikuks kogumiseks ja säilitamiseks. Muidugi kehtestame me (sarnaselt ERR-iga) kogumispõhimõtetes selle, mida me täpselt kogume, kuid me lähtume terviklikkusest ning järjepidevusest. Meie kogumispõhimõtetes on kirjas: Muuseumi ülesanne on läbi kogude täiendamise, süstematiseerimise ja kasutamise tagada oma ainevaldkonna igakülge käsitlus läbi ajaloo. ETMMi kogub, säilitab ja tutvustab eesti professionaalse teatri ja muusikaga seotud kultuuripärandit terviklikult. Kui ERR tuuakse EAS-is eraldi välja, kuigi Rahvusringhäälingu seadus paneb neile selle kohustuse, kas siis ei peaks tooma ka ETMMi välja, kellele paneb kogumise ja säilitamise kohustuse Muuseumiseadus? 2. Kui teatrid ise otsustavad, mida nad teose toimikus säilitavad, Selgitatud. Teose toimiku pidamise kohustus säilib ja eelnõu kas siis on piisavalt tagatud terviklikkus ja järjepidevus tuleviku ettevalmistajate hinnangul on ka ilma kohustuslike sisunõueteta selge, et mõttes? (hetkel on korduvalt juhuseid, kui teatrid pöörduvad selles hoitakse repertuaaris olnud teose kohta asjakohaseid materjale. meie poole materjalide leidmiseks, mida neil endil enam alles Toimiku pidamine muudetakse paindlikumaks, kuna näiteks Eesti kultuurile pole) olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu ning teised asutused ei peaks seda tegevust dubleerima. Praktikas paistab olevat pigem suundumus, et etendusasutused soovivad siiski ka ise võimalikult palju oma tegevusega seotud materjale koguda ja säilitada, mistõttu oht, et märkimisväärne osa kultuuri- ja ajalooväärtusega materjalidest läheks kaotsi, on sisuliselt olematu. Seda, et etendusasutused pöörduvad muuseumi poole vanade materjalide leidmiseks, ei saa pidada halvaks praktikaks. Avalikud arhiivid ja muuseumid suudavadki tagada paremad säilitustingimused kui igas üksikus etendusasutuses koha peal. Seega on igati mõistlik, et kultuuri- ja 31  ajalooväärusega materjalid, mida etendusasutuses enam igapäevaselt ei vajata, antakse üle avalikku arhiivi või muuseumi ning nendel harvadel juhtudel, kui kõnealuseid materjale siiski vajatakse, pöördutakse selleks arhiivi või muuseumi poole. 3. Kes tegeleb teosega seotud materiaalse osa säilitamisega? Selgitatud. Muuseum täiendab muuseumikogu enda koostatud Lisaks kavadele, fotodele ja kavanditele, kaardistame meie ka kogumispõhimõtetest lähtuvalt ning sõlmib selleks koostöölepinguid kostüümidega seotud infot ning säilitame ka mingil määral valdkonna asutuste ja isikutega. Eelnõu ettevalmistajad ei pea vajalikuks makette - ehk säilitame teosega seotud materjale terviklikult. EAS-is ehk seaduse tasandil täiendavalt reguleerida, mida ja millises mahus etendusasutused muuseumile üle annavad. 4. Kuna meie puhul oli ka välja toodud digimaterjali säilitamise Selgitatud. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on probleem, siis 2017 avati digihoidla, kuhu kõik muuseumid Rahvusarhiivi hindamisotsuste kohaselt arhiivimoodustajad. Nende puhul sisestavad oma materjalid, mis tähendab, et kõik digimaterjalid, tagab ka digitaalse materjali säilimise Rahvusarhiiv. mis on muuseumis, jõuavad kesksesse hoidlasse, kus on tagatud Munitsipaaletendusasutuste puhul teeb digitaalse materjali säilimist nende säilimine ja Muuseumide Infosüsteemi, kust on need puudutavad otsused kohalik omavalitsus, arvestades ArhS-is sätestatut. kiiresti leitavad. Tulevikus võib see tähendada ka salvestiste Vastavalt ArhS § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel omanikuga säilitamisvõimalust. Kuidas on etendusasutustel tagatud ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke digimaterjalide säilitamine? dokumente (sh digitaalset materjali), kui selleks on avalik huvi. Muuseum täiendab muuseumikogu enda koostatud kogumispõhimõtetest lähtuvalt ning sõlmib selleks koostöölepinguid valdkonna asutuste ja isikutega. Seega on ka Eesti Ajaloomuuseumi struktuuriüksuseks oleval Teatri- ja Muusikamuuseumil võimalik etendusasutuste digitaalset materjali koguda ja säilitada, kui see on kooskõlas muusemi kogumispõhimõtetega, kõnealune materjal ei kuulu avalikku arhiivi üleandmisele ja materjali omanikuga on selles kokku lepitud. 5. Kuna EAS-is on sees säilitamisega seotud punktid, kas siis ei Mittearvestatud. Ettepaneku esitaja ei ole selgitanud, milles seisneks oleks mõistlik, et ainus organisatsioon, kelle põhiülesanne on muuseumi EAS-is nimeliselt mainimise sisuline väärtus. etendusvaldkonna pärandit koguda ja säilitada (uurida ning Ettepaneku vastu räägib ka asjaolu, et asutuste nimesid aeg-ajalt muudetakse vahendada) oleks nendes ja sellega kaasneks vajadus muuta ka seadust. Nii näiteks ei ole täna enam punktides mainitud? Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, vaid on Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Ajaloomuuseumi struktuuriüksusena. Seega peaks konkreetse asutuse nimeliselt seaduses mainimine olema vältimatult vajalik ja hästi 32  põhjendatud. Kooskõlastustabel II Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Balletiliit 1. Eesti Balletiliidu juhatus on tutvunud seaduse muutmise eelnõu ja Teadmiseks võetud. sellega seotud dokumentidega ning on eelnõus esitatud seadusmuudatustega nõus ja täiendavaid muudatusettepanekuid ei tee. Balletiliidu esindaja on Eesti Teatriliidu juhatuse liikmena osalenud teatriliidu kui erialaliitude katuseorganisatsiooni ettepanekute tegemisel ning balletiliidu juhatus on teatriliidu kaudu hästi tuttav ja nõus ka Eesti Etendusasutuste Liidu ettepanekutega. Ka balletiliit toetas AITA-süsteemi ja palgamaatriksi rakendamist etendusasutuste rahastamissüsteemis, kuid Kultuuriministeeriumipoolne selgitus AITA rakendamise raskustest on samuti arusaadav. Loodame, et rahastusreegleid määravas ministri määruses leitakse kõigile osapooltele sobiv lahendus etendusasutuste rahastamise korraldamiseks. Eesti Etendusasutuste Liit 1. Tutvusime eelnõuga ja toetame sellega edasi liikumist. Selgitatud. Võimalus teha teatud tingimustel toetusotsus kuni Palume siiski kaaluda võimalust sätestada seaduses võimalus kolmeks aastaks on seaduseelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti määrata tegevustoetus ka kuni kolmeks aastaks. Mõistame, et kavandis sees (vt määruse § 14 lõiget 3). selline regulatsioon oleks üldise eelarveaasta põhise riigieelarve vaates keerukas kehtestada, ent kolmeaastane rahastus annaks etendusasutustele märkimisväärselt suurema kindluse oma tegevuste planeerimisel. 33 Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1. Palun viia etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõusse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. EAS § 6 lõige 3 on järgnev muudatus, mis puudutab paragrahvi 6 lõiget 3. sõnastatud järgmiselt: „(3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga Rahvusvahelise praktika kohaselt võib dirigendi/loomingulise juhi sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei esindajaks olla agentuur/ettevõte, kellega sõlmitakse leping ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. vastava inimese asumiseks kontsertasutuse loomingulise juhi Tähtajalise töölepingu asemel võib kontsertasutuse loomingulise juhi ametikohale. või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku Palun kasutada sõnastust “Kontsertasustuse juhiga sõlmitakse lepingu tähtajaga kuni viis aastat.“ tähtajaline leping”, mitte tööleping. „§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontsertasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed.“ Eesti Kontsert 1. Asjakohane oleks viia etendusasutuse seaduse muutmise seaduse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. EAS § 6 lõige 3 on eelnõusse järgnev muudatus, mis puudutab paragrahvi 6 lõiget 3. sõnastatud järgmiselt: „(3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga Palun kasutada sõnastust “Kontsertasustuse loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei sõlmitakse tähtajaline leping”, mitte tööleping. ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. „§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha Tähtajalise töölepingu asemel võib kontsertasutuse loomingulise juhi täitmine või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku 34 (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva lepingu tähtajaga kuni viis aastat.“ etendusasutuse, välja arvatud kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontsertasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed.“ Ettepanek: „(3) Etendusasutuse juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline leping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed.“ Rahvusvahelise ja ka tänase Eesti Kontserdi praktika kohaselt võib dirigendi/loomingulise juhi esindajaks olla agentuur/ettevõte, kellega sõlmitakse leping vastava inimese asumiseks Kontsertasutuse loomingulise juhi ametikohale. Eesti Kontserdi praktikas on näiteks Hortus Musicuse loomingulise juhiga sõlmitud VÕS leping, loomingulise juhi esindajaks on äriühing. Ei näe põhjust ja võimalust seda loogikat muuta. Oluline on märkida, et valdav osa loomingulise juhi tööst on selline, mille tegemise aja, koha ning viisi saab loominguline juht ise valida. Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb loominguline juht iseseisvalt. 35 Eesti Näitlejate Liit 1. Eesti Näitlejate Liit MTÜ kooskõlastab Kultuuriministeeriumi Selgitatud. Tänu riigi toetusmeetmetele ei ole hetkel ette näha poolt 22.02.2021 esitatud Etendusasutuse seaduse muutmise etendusasutuste eelarve mahtude drastilist vähenemist koroonakriisi seaduse eelnõu. mõjul. Eelnõu ettevalmistajad jälgivad siiski olukorda ja vajadusel Avaldame arvamust seoses Rakendusakti kavandi nähakse kavandatavas kultuuriministri määruses ette rakendussätted, (Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutustele mis võimaldavad vahepealsetel kriisiaastatel määruse üldisest antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise regulatsioonist erandite tegemist. ja toetuse määramise tingimused ja kord) §-ga 10. Nimelt sätestab § 10 lg 5 Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta keskmise eelarve mahu, mis peab olema taotletavast toetusest vähemalt kaks korda suurem ning punkt 7, et seda lõiget ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele. Kas pole ohtu, et kui seadus 2021. a 1. augustil jõustub ja etendusasutus, mis pole riigi asutatud sihtasutus, 2022. aastal toetuse taotluse esitab, siis vaadatakse viimase kolme aasta, sh kaks kriisiaastat (2020. ja 2021. a), eelarve mahtu ja seeläbi väheneb ka võimalik toetus? Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1. Palun viia etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõusse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. EAS § 6 lõige 3 on järgnev muudatus, mis puudutab paragrahvi 6 lõiget 3. sõnastatud järgmiselt: „(3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga Palun kasutada sõnastust “Kontsertasustuse loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei sõlmitakse tähtajaline leping”, mitte tööleping. ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. „§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha Tähtajalise töölepingu asemel võib kontsertasutuse loomingulise juhi täitmine või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva lepingu tähtajaga kuni viis aastat.“ etendusasutuse, välja arvatud kontsertasutuse, loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontsertasutuse, 36  munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed.“ Ettepanek: „(3) Etendusasutuse juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline leping kuni viieks aastaks juhul, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed.“ Rahvusvahelise praktika kohaselt võib dirigendi/loomingulise juhi esindajaks olla agentuur/ettevõte, kellega sõlmitakse leping vastava inimese asumiseks kontsertasutuse loomingulise juhi ametikohale. Oluline on märkida, et valdav osa loomingulise juhi tööst on selline, mille tegemise aja, koha ning viisi saab loominguline juht ise valida. Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb loominguline juht iseseisvalt. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 1. Etendusasutuste rahastamise põhimõtted peavad olema selged ja Selgitatud. Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisel on võetud läbipaistvad ning sätestatud maksimaalses ulatuses seaduses. eeskujuks nii teiste Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondade Määruse tasandil ei peaks sätestama rahastamise põhimõtteid (sh riigieelarvest rahastamist puudutavad õigusaktid kui ka erinevaid riigi kes, kas, kuidas ja millal saab taotleda), vaid ainult selliseid toetusmeetmeid puudutavad õigusaktid laiemalt. Kindlasti ei ole korralduslike aspekte, mis tõesti vajad spetsiifilist regulatsiooni mõistlik näha seaduses ette näiteks selliseid üksikasju nagu see, tulenevalt mingitest konkreetsetest etendusasutuste eripäradest. kuidas ja millal saab toetust taotleda. Kuna tegemist ei ole valdkonnaga, mis kuuluks Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt seadusandja ainupädevusse, on lubatav kehtestada etendusasutuste riigieelarvest toetamise tingimused ja kord ministri määrusega. 2. Eristama ei peaks riigi poolt erinevas vormis asutatud Selgitatud. Eelnõu on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, 37  etendusasutusi, KOV-i asutatud etendusasutusi ja eraõiguslikel mille sisuks ei ole mitte kõigi isikute võrdne kohtlemine, vaid alustel loodud etendusasutusi. Kui juriidiline isik vastab võrdsete kohtlemine võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. etendusasutuse definitsioonile, siis peaks tal olema kõikide teiste Võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb isikuid õigustamatu ebavõrdse etendusasutustega ühetaoline ja võrdne õigus riigi toetusele kohtlemise eest. Antud juhul tuleb aga silmas pidada, et riik on olenemata omandivormist. sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita, samas kui munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks ka vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt on etendusasutuste toetamisel riigieelarvest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. 3. Toetame ettepanekut lisada seadusesse põhimõte, et Selgitatud. Võimalus teha teatud tingimustel toetusotsus kuni etendusasutustele määrataks tegevustoetused riigieelarvest kolmeks aastaks on seaduseelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kolmeks aastaks. See muudaks etendusasutuste tegevuste kavandis sees (vt määruse § 14 lõiget 3). planeerimise, majanduslike ja kunstiliste otsuste tegemise oluliselt jätkusuutlikumaks ja läbimõeldumaks. Eesti Teatri Agentuur 1. Vaatasime Eesti Teatri Agentuuri poolt dokumendi läbi ja anname Teadmiseks võetud. oma kinnituse. Lisakommentaare ja muudatusettepanekuid ei ole. Eesti Teatriliit 1. Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus on olulisemaks Teadmiseks võetud. toodud riigipoolse rahastamise süsteemi korrastamine. Kultuuriministeeriumi poolt esitatud seaduse muutmise seaduse eelnõus ei ole peetud otstarbekaks kehtestada etendusasutuste rahastamise printsiipe. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi 38  täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse. (Etendusasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu). Eesti Teatriliidu ettepanekud rahastamisprintsiipide jõustamiseks: Kehtestada üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. See võimaldab arvestada otsuste langetamisel asutuse kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust. Rahastamise põhimõte peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. 2. Tegevustoetuse eraldamisel arvestada Teenistujate Ametiliitude Selgitatud. Esmalt täpsustame, et kõnealune kokkulepe ei sätesta, et Keskorganisatsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahelisi töötasu etendusasutuse seaduse alusel tegutseva etendusasutuse ja avalik- kokkuleppeid, mille kohaselt etendusasutuse seaduse alusel õigusliku etendusasutusega töösuhtes olevate kõrgharidusega tegutseva etendusasutuse ja avalik-õigusliku etendusasutusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja miinimumtöötasu täistööaja korral peab olema võrdne riigi ning kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide nende poolt hallatavate asutuste kõrgharidusega töötajate keskmise miinimumtöötasu täistööaja korral peab olema võrdne riigi ning brutotöötasuga. Viimane, 8. detsembril 2020 sõlmitud kokkulepe nende poolt hallatavate asutuste kõrgharidusega töötajate keskmise näeb ette, et kultuuritöötaja, kes töötab täiskoormusel töökohal, mis brutotöötasuga. on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilise erialaste teadmiste nõudega ametikohal, kus erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust võib võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga, riigiasutuses, riigi osalusega eraõiguslikus sihtasutuses või avalik-õiguslikus asutuses, on brutotöötasu alammäär vähemalt 1 300 eurot kuus. Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida 39  toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse. 3. Tegevustoetuse eraldamisel peab olema kindlasti arvestatud Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad on ka eelnõu eelmise teatritöötajate ametite palgamiinimume ja palgamaatriksit. versiooni kohta esitatud ettepanekutele vastates selgitanud, et Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid palgamaatriksi kehtestamine eeldab sarnaselt AITA-süsteemiga seda, mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel ninget kõik etendusasutused toimivad analoogse mudeli järgi, analoogse annab kiiresti seostada uute kokkulepetega nii alampalga trupimoodustamise ja töötajate struktuuri loogikaga. Etendusasutuste muutumisel või siis riigi ning nende poolt hallatavate asutustevormiline mitmekesisus on tunduvalt suurem ning Eesti Teatriliidu keskmise töötasu kasutusele võtmisel kõrgharidusega töötaja pakutud palgamaatriks ei oleks sobiv kõikidele etendusasutustele, sh miinimumpalga määramisel. suurele hulgale vabakutselistele etenduskunstnikele ja tehnilistele Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku töötajatele. vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid kultuurile ja haridusele. Pärnu Linnavalitsus 1. Anname teada, et oleme etendusasutuse seaduse muutmise seaduse Teadmiseks võetud. eelnõuga tutvunud. Planeeritavad muudatused on arusaadavad. Rahvusarhiiv 1. Tutvusime Rahvusarhiivis eelnõuga ning meie hinnangul on Teadmiseks võetud. piisavalt ja hästi arvestatud arhiiviseadusega ning arhiivinduslike põhimõtetega. Meil on enamuse etendusasutustega toimiv arhiivialane koostöö ning eelnõus toodud sõnastused kindlasti tugevdavad seda. Mistahes arhiivinduslike probleemide tekkides või nõu vajadusel pakume me etendusasutustele oma tuge kindlasti ka edaspidi. 40