Kiri

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 16. august 2021 nr 16 2022. -2025. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2022. aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 2022-2025 (lisatud otsusele) 1. Teha sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2022.-2025. aasta töötuskindlustusmakse määrad: 1.1 kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2022 2023 2024 2025 1,6 % 1,6 % 1,6 % 1,6 % 1.2 tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §- s 40 nimetatud summadelt: 2022 2023 2024 2025 0,8 % 0,8 % 0,8 % 0,8 % 2. Teha sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2022. aasta määrad: 2.1. 19,8% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 2.2. 19,8% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. 3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega sotsiaalministrile hiljemalt 20. augustiks 2021. (allkirjastatud digitaalselt) Arto Aas nõukogu esimees  Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 16. august 2021 otsusega nr 16 TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRADE ARVESTUS AASTATEKS 2022-2025 August 2021 Kokkuvõte Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022–2025 annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele kehtiva töötuskindlustusmakse määra korral järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Kui eelnevatel aastatel on töötukassa töötuskindlustusmakse määrade arvestuse koostamisel lähtunud rahandus- ministeeriumi kevadisest majandusprognoosist ning koostanud töötuskindlustuse tulude ja kulude prognooside kohta põhjaliku analüüsiraporti, siis tulenevalt koroonaviiruse levikust tingitud muutlikust majandusolukorrast on käesoleval aastal (sarnaselt eelmise aastaga) võetud maksemäärade arvestuse koostamisel aluseks rahandusministeeriumi värskeim, augusti alguses valminud 2021. aasta esialgne suvine majandusprognoos ning piiratud ajaraami tõttu on koostatud peamiseid tulemusi kirjeldav lühiraport.1 Rahandusministeeriumi 2021. aasta esialgse suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP käesoleval aastal 6,8% ning töötus veidi väheneb, jäädes aasta keskmisena 6,7% tasemele. Järgnevatel aastatel majanduskasv veidi aeglustub (2022. aastal kasvab SKP 4%) ning töötuse määr väheneb veelgi, stabiliseerudes 5,5-5,6% tasemel. Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on toodud välja, milliseks kujunevad töötuskindlustuse tulud ja kulud töötuskindlustuse sihtfondide lõikes ning kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturumeetmetega seotud kulud. Ülevaade sihtfondidest ja sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud Joonis 1. Arvestuse koostamisel kasutatud metoodika kirjeldus on toodud lisas 1. Joonis 1. Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötukassa Seoses COVID-19 levikust mõjutatud majandusolukorraga püsivad töötuskindlustuse kogukulud 2021. aastal kõrged. Hüvitiste kulu püsib kõrge suure hüvitise saajate arvu tõttu, aktiivsete meetmete kulu tõstab ajutise kriisimeetmena rahastatava töötasu toetuse ja töötasu hüvitise maksmine. Töötukassa varad vähenevad 2021. aastal 64,2 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 450,6 miljonit eurot. Koos majanduse taastumisega langevad järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka aktiivsete meetmete kulud. Samas hakkavad aktiivsete 1 Töötukassa analüüsis töötuskindlustusvahendite jätkusuutlikkust ka käesoleva aasta aprillis, tuginedes rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadisele majandusprognoosile.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 meetmete kulusid mõjutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemine ning vastavate kulude osaline üleminek töötuskindlustusvahenditele. Töötukassa tulem on järgnevatel aastatel positiivne ja oodatav netovara väärtus 2022. aasta lõpuks on 470,7 miljonit eurot ning 2025. aasta lõpuks 488,3 miljonit eurot.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 1. Eesti majanduse makroprognoos Käesoleva aasta majandusolukord on jätkuvalt mõjutatud 2020. aasta märtsis alanud COVID-19 levikust ja selle tõkestamiseks kehtestatud piirangutest. Viirusest põhjustatud kriis mõjutas eelmisel aastal enamikke tegevusalasid, enim said kannatada majutus, toitlustus ja muud turismiga seotud valdkonnad. Eesti majandus kahanes 2020. aastal 2,9%, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oli majanduslangus pigem tagasihoidlik. Tööturg reageeris kriisile oma paindlikkuse tõttu aga tugevamalt kui enamikus teistes Euroopa riikides. Tööhõive vähenes läbi aegade kõrgeimalt tasemelt (2019. aastal 68,4%) 66,7 protsendile ning töötus kasvas 6,8 protsendile (2019. aastal 4,4%). Kriisi mõju palkadele oli hoolimata töötuse suurenemisest tagasihoidlik – keskmise palga kasv aeglustus vaid ajutiselt ja keskmine brutopalk kasvas 2020. aastal kokkuvõttes 2,9 protsenti ehk 1448 euroni. Käesoleva aasta algus on olnud Eesti majanduse jaoks edukas. SKP kasvas 2021. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4% ning ületas kriisieelse taseme. Olukord tööturul püsis esimeses kvartalis vaatamata rangematele majandustegevuse piirangutele stabiilne (töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%, jäädes sarnasele tasemele 2020. aasta neljanda kvartali 7,2%-ga). Registreeritud töötus käesoleva aasta esimestel kuudel veidi suurenes, kuid alates aprillist on hooajaliste tööde mõjul vähenenud (2021. aasta juuli lõpus oli registreeritud töötuse määr 7,4%). Keskmine brutokuupalk kasvas esimeses kvartalis 4,9% ehk 1473 euroni. Erinevate institutsioonide majandusprognooside kohaselt taastub Eesti majandus käesoleval aastal kiiresti ning positiivsed trendid jätkuvad ka järgmistel aastatel (vt tabel 1). Rahandusministeeriumi värskeima, 2021. aasta suvise esialgse majandusprognoosi järgi on käesoleval aastal Eestis oodata majanduskasvu 6,8% ning töötuse määra langemist 6,7%-le. Järgnevatel aastatel majanduskasv järk-järgult aeglustub, kuid püsib endiselt tugev. 2022. aastal kasvab SKP rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 4%, aeglustudes 2025. aastaks 2,9%-le. Samuti prognoositakse järgnevateks aastateks töötuse määra vähenemist ja stabiliseerumist 5,5-5,6% tasemel. Tabel 1. Erinevate institutsioonide makroprognooside põhinäitajad Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2020 2021pr 2022pr 2023pr 2024pr 2025pr avaldamise aeg SKP reaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2021.a. suvine prognoos (esialgne) -2,9 6,8 4,0 3,4 3,0 2,9 august 2021 Rahandusministeeriumi 2021.a. kevadine prognoos -2,9 2,5 4,8 3,2 3,1 2,9 aprill 2021 Eesti Panga 2021.a. juuni prognoos -2,7 5,3 4,9 2,5 - - juuni 2021 Eesti Panga 2021.a. märtsi prognoos -2,7 2,7 5,0 2,9 - - märts 2021 Swedbank -2,9 3,0 5,0 - - - aprill 2021 SEB -2,9 3,3 4,5 - - - mai 2021 Töötuse määr (%) Rahandusministeeriumi 2021.a. suvine prognoos (esialgne) 6,8 6,7 5,6 5,6 5,5 5,5 august 2021 Rahandusministeeriumi 2021.a. kevadine prognoos 6,8 8,0 7,3 6,6 6,2 6,0 aprill 2021 Eesti Panga 2021.a. juuni prognoos 6,8 6,1 4,9 4,7 juuni 2021 Eesti Panga 2021.a. märtsi prognoos 6,8 7,9 6,5 5,7 - - märts 2021 Swedbank 6,8 8,0 6,9 - - - aprill 2021 SEB 6,8 7,8 6,3 - - - mai 2021 Hõive kasv (%) Rahandusministeeriumi 2021.a. suvine prognoos (esialgne) -2,2 0,0 1,3 0,1 0,0 -0,1 august 2021 Rahandusministeeriumi 2021.a. kevadine prognoos -2,2 -0,9 0,8 0,6 0,4 0,2 aprill 2021 Eesti Panga 2021.a. juuni prognoos -2,7 1,2 2,0 0,1 juuni 2021 Eesti Panga 2021.a. märtsi prognoos -2,7 -0,2 1,6 0,6 - - märts 2021 Swedbank -2,2 -1,2 1,6 - - - aprill 2021 SEB - - - - - - mai 2021  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2020 2021pr 2022pr 2023pr 2024pr 2025pr avaldamise aeg Keskmise brutopalga nominaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2021.a. suvine prognoos (esialgne) 2,9 6,7 6,7 5,8 5,3 5,1 august 2021 Rahandusministeeriumi 2021.a. kevadine prognoos 2,9 3,9 5,6 5,1 4,9 4,7 aprill 2021 Eesti Panga 2021.a. juuni prognoos 2,9 5,4 5,5 5,3 juuni 2021 Eesti Panga 2021.a. märtsi prognoos 2,9 3,2 5,1 4,9 - - märts 2021 Swedbank 2,9 4,0 4,8 - - - aprill 2021 SEB 2,9 3,5 5,0 - - - mai 2021 Allikad: 1) Rahandusministeerium: 2021. aasta (esialgne) suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 09.08.21); 2021. aasta kevadine majandusprognoos. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 2) Eesti Pank: Rahapoliitika ja Majandus 2/2021. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2021-06/rpm_2_2021_est__.pdf Rahapoliitika ja Majandus 1/2021. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2021-05/rpm_1_2021_est.pdf 3) Swedbanki majandusülevaade, aprill 2021. https://www.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2021/q2/index.csp 4) SEB Nordic Outlook, mai 2021. https://www.seb.lv/sites/default/files/web/document/pubapskati/no_may2021.pdf Registreeritud töötute arvu prognoosimiseks kasutab töötukassa aegridadel põhinevat prognoosimudelit, kus argumenttunnustena on kasutatud tööturunäitajaid, mida prognoosib rahandusministeerium oma makroprognoosides. Lisaks võtab töötukassa prognoos arvesse muutusi inimeste käitumises töötuna registreerimisel ning seadusandluses. Näiteks ei ole töötuna registreerimisel enam eelnevate aastatega võrreldes nii suur mõju töövõimereformil ning registreeritud töötute arv sõltub valdavalt üldisest tööturuolukorrast. Alates 2017. aasta maist on registreeritud töötute arvu suurendanud ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete lisandumine töötuskindlustushüvitise saajate hulka. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2021-2025 registreeritud töötute arv sarnaselt töötute üldarvule (vt joonis 2). 2020. aastal oli keskmiselt päevas töötuna arvel ca 47 200 inimest, mida oli ca 15 000 võrra rohkem kui 2019. aastal. Registreeritute töötute arv saavutas kõrgeima taseme käesoleva aasta märtsis (ca 57 500 registreeritud töötut) ning on seejärel vähenenud. Prognoosi kohaselt langustrend jätkub ning käesoleva aasta lõpuks on registreeritud töötuid ca 44 000. 2021. aasta keskmiseks töötute arvuks prognoosime ca 49 800, mida on ca 2 600 võrra rohkem kui aastal 2020.2 2022. aastal on prognoosi kohaselt registreeritud töötuid keskmiselt ca 39 400 (ca 10 000 võrra vähem kui aastal 2021). Aastateks 2023-2025 prognoosime sarnast taset aastale 2022. Registreeritud töötute arvu muutused toimuvad suurel määral nende registreeritud töötute arvelt, kelle töövõime ei ole vähenenud. Mainitud grupis on registreerituid töötuid 2021. aastal keskmiselt ca 37 800, 2022. aastaks langeb nende keskmine arv 28 600-le. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv langeb aastatel 2021-2025 küllaltki ühtlaselt - kui 2021. aastal on vähenenud töövõimega registreerituid töötuid ca 12 000, siis 2025. aastal on neid prognoosi kohaselt ca 10 600. 2 Kuna registreeritud töötute arv saavutas kriisiaegse tipptaseme 2021. aasta märtsis ning 2021. aastal langeb registreeritud töötute arv ühtlasema kiirusega kui see 2020. aastal tõusis, on 2021. aasta keskmine registreeritud töötute arv suurem kui 2020. aastal.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 Joonis 2. Töötute ja registreeritud töötute arv 2006-2020 ja prognoosid 2021-2025 (keskmiselt päevas) Allikas: töötukassa; statistikaamet; rahandusministeerium  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 2. Töötuskindlustuse tulud ja kulud Töötuskindlustusmakse määr ja laekumised Töötuskindlustusmakse määr on alates 2015. aastast olnud 2,4% (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%) ning töötuskindlustusmakse laekumised on koos üldise hõive- ja palgakasvuga aasta-aastalt suurenenud (vt Joonis 3).3 Joonis 3. Töötuskindlustusmakse määr ning töötuskindlustusmakse laekumised ja selle prognoos kehtiva maksemäära korral Märkus: 2009. aasta kohta on joonisel kajastatud kõrgeim aasta jooksul kehtinud maksemäär. Allikas: töötukassa; rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi 2021. aasta (esialgse) suvise majandusprognoosi kohaselt laekub kehtiva maksemäära juures töötuskindlustusmakseid 2021. aastal 228,2 miljonit eurot ja 2022. aastal 246,5 miljonit eurot (tekkepõhine arvestus). Järgnevatel aastatel töötuskindlustusmakse laekumine järk- järgult kasvab, jõudes 2025. aastaks 289,9 miljoni euroni aastas. Hüvitised  Töötuskindlustushüvitis. Registreeritud töötute arvu märkimisväärse suurenemise tõttu 2020. aastal suurenes ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 1,7 kordselt ehk pea 43 tuhande määramiseni aastas. Alates 2021. aasta teisest kvartalist on uute töötute arv hakanud taas vähenema, millega seoses prognoosime ka töötuskindlustushüvitise määramiste arvu langust 2021. aastal 29 tuhandeni ning 2022. aastal ligikaudu 25 tuhandeni. Järgnevatel aastatel püsib töötuskindlustushüvitise määramiste arv sarnaselt töötute arvu prognoosile suhteliselt stabiilne. Seoses makromajandusliku olukorraga on 2020. aastal määratud hüvitiste keskmine maksmise kestus võrreldes kriisieelsete aastatega oluliselt pikenenud. Töötute arvu vähenemisel hakkab ka hüvitise maksmise keskmine kestus taas lühenema. Hüvitise päevamäär on seotud hüvitise saajate eelneva keskmise töötasuga ning keskmise palga kasvu tõttu on järgnevatel aastatel 3 Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on kindlustatute töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,5 kuni 2,8 protsenti ning tööandjate töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,25 kuni 1,4 protsenti.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 oodata hüvitise päevamäära jätkuvat suurenemist. Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa 2021. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 89,7 miljonit eurot ning 2022. aasta kuluks 81,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 85–87 miljonit eurot aastas.  Koondamishüvitis. Võrreldes 2020. aastaga väheneb koondamishüvitise määramiste arv käesoleval aastal kriisieelsele tasemele ning püsib järgnevatel aastatel stabiilne. Töötukassa prognoosib, et koondamishüvitis määratakse 2021. aastal 6 861 inimesele ning 2022. aastal 6 840 inimesele. Koondamishüvitise keskmine suurus on seotud hüvitise saajate eelneva keskmise töötasuga ning koos keskmise palga kasvuga on oodata ka koondamishüvitise kulu kasvu. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise kulu 2021. aastal ligikaudu 14,7 miljonit ja 2022. aastal 16 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 16,8–17,7 miljonit eurot aastas.  Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise saajate arv langeb käesoleval aastal võrreldes 2020. aastaga, kuid ei saavuta veel kriisieelset taset. Järgnevatel aastatel on seoses majanduse taastumisega oodata hüvitise saajate arvu langemist. Töötukassa prognoosib, et 2021. aastal määratakse maksejõuetushüvitis 1 648 inimesele ning 2022. aastal 1 557 inimesele. Sarnaselt koondamishüvitisega on oodata kulude kasvu, mis on tingitud keskmise palga kasvust. Maksejõuetushüvitise kulu on 2021. aastal 5,3 miljonit ning 2022. aastal 5,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb kulu vahemikku 6-6,2 miljonit eurot aastas.  Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2021. aastal 128,0 mln eurot ja 2022. aastal 121,4 miljonit eurot ning ülejäänud prognoosiperioodil vahemikus 126,1–130,5 miljonit eurot aastas. Aktiivsed tööturumeetmed  Tööhõiveprogrammi (THP) teenused. Tööhõiveprogrammist finantseeritakse töötute ja tööotsijate teenuseid ning töötust ennetavaid meetmeid: koolitustoetus tööandjale ning tasemeõpe (nende tasemeõppes osalemise kulu, kes suunati teenusele enne 2020. aasta augustit). 2021. aastal lisandusid THP teenuste hulka ajutiste meetmetena töötasu toetus ja töötasu hüvitis seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Kogu tööhõiveprogrammi eelarve maht on 2021. aastal kuni 180,1 miljonit eurot, millest töötuskindlustusvahenditest finantseeritakse 116,9 miljonit, ülejäänud riigieelarvest. Tööhõiveprogrammi 2021. aasta eelarvest moodustab töötute ja tööotsijate teenuste ja töötust ennetavate meetmete kulu 56 miljonit, töötasu toetuse kulu 24,2 miljonit (sh 23 miljonit töötuskindlustusvahenditest) ning töötasu hüvitise kulu 99,9 miljonit eurot (sh 37,9 miljonit töötuskindlustusvahenditest). Lisaks kaetakse tööhõiveprogrammi eelarvest 2021. aastal programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kaasfinantseering (560 tuhat eurot). Käesolevas arvestuses ei ole lähtutud tööhõiveprogrammi kinnitatud eelarvest, vaid on koostatud kulude prognoos, mis lähtub senisest teenustel osalemise statistikast ja teenuste struktuurist ning arvestab uut töötute arvu ning hinna- ja palgakasvu prognoosi. Prognoosi koostamisel on arvesse võetud, et 2020. ja 2021. aasta teenustel osalemine on mõjutatud koroonapiirangutest, ning eeldatud, et alates 2022. aastast koroonapiirangud teenustel osalemist ei mõjuta. Arvestuses on eeldatud, et riigieelarvest rahastatakse tööhõiveprogrammi teenuseid töötutele ja tööotsijatele ning töötust ennetavaid meetmeid igal aastal samas mahus nagu 2021. aastal (18 000 eurot) ning ülejäänud kulu kaetakse töötuskindlustusvahenditest. 2021. aastaks prognoosime töötute ja tööotsijate teenuste ning tööhõiveprogrammist finantseeritavate töötust ennetavate meetmete kuluks 47,5 miljonit eurot ning 2022. aastaks 42,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jäävad kulud vahemikku 43,4-45,2 miljonit eurot.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025  Programmi „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ (TAT-1) puhul on arvestatud, et alates 2022. aastast lähevad töötavate ja mitteaktiivsete inimeste ning noorte karjäärinõustamisega seotud tööjõukulud üle töötukassa tegevuskuludesse (2021. aastal vastavad kulud TAT-1 programmis 1,58 miljonit eurot).  Programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (TAT-2) puhul on lähtutud kinnitatud eelarvest, mille järgi finantseeritakse 2021. aastal programmi kulusid 85% ulatuses ESF vahenditest ning kaasfinantseeritakse 10,7% ulatuses riigieelarvest ja 4,3% ulatuses töötuskindlustusvahenditest. 2022. aastal finantseeritakse samadest vahenditest töötust ennetavaid meetmeid (tasemeõpe ja tööturukoolitus) ning osaliselt ka teenuse minu esimene töökoht ja alaealise töötamise toetuse kulu (85% ulatuses ESF vahendid, riigieelarve osa 2,2% ning töötuskindlustusvahenditest 12,8%). 2022. aastal lisanduvad uued välisvahendid (100% ESF rahastus): programmid „Tööturuteenuste osutamine noortele“ (RRF) ja „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ (REACT). REACTi kogumaht on 9 miljonit eurot ja sellest kaetakse 2022. ja 2023. aastal vanaduspensioniealiste programmi kulu, teenuse minu esimene töökoht Eestis kulu ja piirkondliku töökoha loomise toetuse kulu ning 2023. aasta ennetavate meetmete tööturukoolituse kulu. RRFi kogumaht on 10 miljonit eurot ja sellest finantseeritakse teenuse minu esimene töökoht kulu (2022. aasta kulud osaliselt, uued alustamised). Senistest vahenditest ja lisanduvatest välisvahenditest jääb katmata tasemeõppe toetuse kulu alates 2023. aastast, alaealiste töötamise toetus alates 2022. aastast (osaliselt), teenuse minu esimene töökoht kulu alates 2025. aasta teisest kolmandikust ning muud programmi kulud alates 2024. aastast. Prognoosis on arvestatud, et välisvahendite lõppemisel finantseeritakse programmi kulusid töötuskindlustusvahenditest.  Programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ (TAT-3) puhul on arvestatud, et kulusid finantseeritakse 85% ulatuses ESF vahenditest ja 15% ulatuses töötuskindlustusvahenditest kuni 2022. aasta lõpuni ning 2023. aastal kaetakse nendest vahenditest veel töölesõidu toetuse ja kaitstud töö kulu (kokku summas ca 3 miljonit eurot). Prognoosis on arvestatud uute välisvahendite lisandumisega (30% kaasfinantseering, arvestatud töötuskindlustusvahenditest), millest finantseeritakse 2023.-2025. aastal (2025. aastal osaliselt) tööalase rehabilitatsiooni kulu (programm ei ole veel kinnitatud). Prognoosis on arvestatud, et pärast ESF vahendite lõppemist finantseeritakse programmi kulusid töötuskindlustusvahenditest.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetust (EGF) kaasfinantseeritakse tööhõiveprogrammi töötute ja tööotsijate teenuste eelarvest ning täiendavat kulu programmist töötuskindlustusvahenditele ei lisandu. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr Sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks on 2021. aastal 30%.4 Lisandunud ajutiste kriisimeetmete (töötasu toetus ja töötasu hüvitis) tõttu ei piisa käesoleval aastal aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest sihtkapitali kantavatest vahenditest (68,5 miljonit eurot) ning kulude katmiseks kasutatakse ka varasematel aastatel sihtkapitali kogunenud vahendeid (sh aktiivsete meetmete kulude katmiseks kanti kindlustatute ja tööandjate sihtfondidest sihtkapitali 2020. aastal täiendavalt 193 mln eurot ehk 30% sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest). 4 Vabariigi Valitsuse 10.09.2020 määrus nr 71 “Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2021. aastal.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 2022. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest kanda sihtkapitali 19,8%.5 2023. ja 2024. aastal, mil lõpevad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid (programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ teenused, sh ennetavate meetmete tasemeõpe ja tööturukoolitus, ning suurem osa programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ teenustest), surve töötuskindlustusvahenditele kasvab ning sihtkapitali on vaja üle kanda vastavalt 26,6% ja 29,8% töötuskindlustusmakse laekumistest. 2025. aastal, mil töötuskindlustusvahenditesse lisanduvad osaliselt ka teenuse minu esimene töökoht kulud ja tööalase rehabilitatsiooni kulud, on töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalse võimaliku ülekantavate vahendite määra (30%) korral. Tegevuskulud 2021. aasta tegevuskulude puhul on lähtutud kinnitatud eelarvest. 2022. aasta tegevuskulude puhul on arvestatud prognoosi koostamise hetkel teada olevate muudatustega tegevuskuludes (nt seoses ESF programmi „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine” lõppemisega liigub karjäärinõustajate palgafond 2022. aastal täies mahus töötukassa vahenditesse; töövõime hindamise kulu vastavalt uuele hankelepingule). Aastate 2023-2025 tegevuskulude puhul on lähtutud 2022. aasta tegevuskuludest ja korrigeeritud neid palga- ja hinnakasvu prognoosiga. 2021. aastal on töötukassa tegevuskulud 52,5 miljonit eurot, 2022. aastal 56,4 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jäävad tegevuskulud vahemikku 58,9-64 miljonit eurot. Varade maht Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2021. aastal 64,2 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 450,6 miljonit eurot. 2022. aastal suurenevad töötukassa varad 20,1 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2022. aasta lõpuks on 470,7 miljonit eurot. Alates 2023. aastast jääb töötukassa aastane tulem vahemikku 4,3-7 miljonit eurot ning 2025. aasta lõpuks on töötukassa netovara 488,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on toodud tabelis 2. 5 Ülekantavate vahendite määr on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Seega laekub 2022. aastal tööturuteenuste sihtkapitali 174 004 eurot rohkem kui kulub teenustele töötuskindlustusvahenditest.  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2022-2025 Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2021–2025 maksemääraga 2,4% 2021 2022 2023 2024 2025 1 SKP reaalkasv 6,8% 4,0% 3,4% 3,0% 2,9% 2 Keskmine palk 1 545 1 649 1 744 1 836 1 929 3 Keskmise palga kasv 6,7% 6,7% 5,8% 5,3% 5,1% 4 Töötuse määr (15-74a) 6,7% 5,6% 5,6% 5,5% 5,5% 5 Töötute arv (ILO töötute arv) 46 789 39 484 39 220 39 020 38 685 6 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 49 823 39 397 39 117 38 917 38 584 7 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 8 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 9 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30,0% 19,8% 26,6% 29,8% 30,0% Tulud 10 Töötuskindlustusmaksed kokku (tekkepõhine) 228 236 544 246 486 909 261 639 325 275 745 572 289 881 179 11 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 148 353 754 160 216 491 170 065 562 179 234 622 188 422 766 12 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 79 882 790 86 270 418 91 573 764 96 510 950 101 458 413 13 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 68 470 963 48 804 408 69 646 423 82 218 577 86 964 354 14 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 44 506 126 31 722 865 45 270 175 53 442 075 56 526 830 15 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 23 964 837 17 081 543 24 376 248 28 776 502 30 437 524 16 Investeerimistulu 0 0 0 0 0 17 Varade tootlus 0% 0% 0% 0% 0% 18 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 228 236 544 246 486 909 261 639 325 275 745 572 289 881 179 19 I SF KOGUTULU 103 847 628 128 493 626 124 795 387 125 792 546 131 895 936 20 II SF KOGUTULU 55 917 953 69 188 875 67 197 516 67 734 448 71 020 889 21 SK KOGUTULU 68 470 963 48 804 408 69 646 423 82 218 577 86 964 354 Kulud 22 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 128 042 099 121 411 308 126 146 163 127 920 820 130 472 244 23 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 89 733 383 81 931 208 84 657 799 85 809 933 87 282 851 24 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 14 719 874 15 982 412 16 835 492 17 124 883 17 697 367 25 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 5 312 740 5 693 560 6 083 944 6 150 001 6 244 454 26 Sotsiaalmaks hüvitistelt 18 276 102 17 804 128 18 568 928 18 836 003 19 247 572 27 Teenused töötuskindlustusvahenditest 111 880 170 48 630 404 69 646 423 82 218 577 89 098 509 28 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 47 467 097 42 631 690 43 407 789 44 199 860 45 201 031 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed (töötasu hüvitis, 29 60 912 847 töötasu toetus) 30 Tööhõiveprogramm: TAT-2 kaasfinantseering 560 205 1 742 586 TAT-3 teenused TVR sihtrühmale: 15% 31 2 940 021 3 640 203 439 287 kaasfinantseeringut 32 Uus ESF (TVR) programm (30% kaasfinantseering) 2 273 609 2 316 125 1 470 266 TAT-3 teenuste täiendav kulu SK vahenditest (ESF 33 15 101 323 18 595 115 22 217 791 rahastuse lõppemisel) TAT-2 teenuste täiendav kulu SK vahenditest (ESF 34 615 925 8 424 415 17 107 477 20 209 421 rahastuse lõppemisel) 35 Tegevuskulud 52 516 909 56 364 449 58 874 860 61 302 748 63 959 822 36 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 292 439 179 226 406 160 254 667 446 271 442 145 283 530 575 37 I SF KOGUKULU 123 869 374 118 568 100 122 926 458 125 656 719 128 856 736 38 II SF KOGUKULU 56 689 635 59 207 657 62 094 565 63 566 849 65 575 330 39 SK KOGUKULU 111 880 170 48 630 404 69 646 423 82 218 577 89 098 509 Jooksvate tulude ja kulude vahe 40 TULEM -64 202 635 20 080 749 6 971 880 4 303 427 6 350 604 41 I SF TULEM -20 021 746 9 925 526 1 868 929 135 827 3 039 201 42 II SF TULEM -771 681 9 981 219 5 102 951 4 167 599 5 445 558 43 SK TULEM -43 409 207 174 004 0 0 -2 134 156 44 RESERVI TULEM 0 0 0 0 0 Varad 45 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja RESERV) 450 606 096 470 686 845 477 658 725 481 962 151 488 312 755 46 Vabad vahendid I SF-s 218 387 183 228 312 710 230 181 638 230 317 466 233 356 666 47 Vabad vahendid II SF-s 125 617 494 135 598 712 140 701 663 144 869 263 150 314 821 48 Sihtkapital 14 613 514 14 787 518 14 787 518 14 787 518 12 653 362 49 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Märkused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi, II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. Real „Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2021. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega.  Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika Alusandmed Metoodika Registreeritud töötute arv  Töötuna arvel olevate isikute andmed. Aluseks aegridadel põhinev prognoosimudel, kus prognoosimisel on  Statistikaameti andmed töötute arvu, hõivatute arvu, keskmise palga, sisemajanduse argumenttunnustena kasutatud rahandusministeeriumi koguprodukti ja tarbijahinnaindeksi kohta. makroprognoosides esitatud majandusnäitajaid. Lisaks arvestatakse  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, hõivatute arvu, muutusi inimeste käitumises töötuna registreerimisel ning keskmise palga, sisemajanduse koguprodukti ja tarbijahinnaindeksi kohta. seadusandluses. Töötuskindlustusmakse laekumine Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötuskindlustusmakse laekumise (tekkepõhine) kohta. Töötuskindlustushüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustatute ja töötuskindlustushüvitise Hindamaks töötuskindlustushüvitise määramisega ülesvõetavaid saajate kohta. kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed:  Statistikaameti andmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta.  töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv;  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu ja keskmise palga  määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära kohta. suurus esimesel 100 päeval ja alates 101. päevast;  määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades. Koondamishüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustushüvitise saajate kohta koondamise Hindamaks koondamishüvitisega ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja korral ja hüvitise suuruse kohta. omavahel siduda järgmised andmed:  Töötuskindlustuse andmekogu andmed registreeritud töötute kohta.  koondamishüvitise määramiste arv, kelle eelnev tööstaaž on 5-  Statistikaameti andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta. 10 aastat ning enam kui 10 aastat;  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga, töötute arvu ja  hüvitise keskmine suurus 5-10 aasta tööstaaži korral ning enam majanduskasvu kohta. kui kümne aasta tööstaaži korral. Maksejõuetushüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise Hindamaks maksejõuetushüvitise kulu on vaja leida ja omavahel siduda suuruse kohta. järgmised andmed:  Statistikaameti andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta.  isikute arv, kellele määratakse maksejõuetushüvitis;  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed Eesti keskmise palga ja  hüvitise keskmine suurus. majanduskasvu kohta. Aktiivsed tööturumeetmed ja  19.11.2020 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus „Tööhõiveprogramm 2021– Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestamisel on aluseks võetud sihtkapitali ülekantavate vahendite 2023“. töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kuluprognoosid ja määr  Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud toetuse andmise arvestatud, kui suure osa töötuskindlustusmakse laekumisest peab üle tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ . kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et katta teenuste  Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise osutamiseks vajalik vahendite maht; seejuures silmas pidades, et tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives ülekantavate vahendite määr saab olla kuni 30%. osalemiseks“ .  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“.  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta.  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja inflatsiooni kohta. Tegevuskulud  Töötukassa jooksva aasta eelarve ja teadaolevad täiendavad kulud järgmistel aastatel.  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed palgakasvu ja inflatsiooni kohta.  Ministeeriumid Meie 24.08.2021 nr 1.2-2/109-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022–2025” eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 27. augustiks 2021. Vabariigi Valitsus peab töötuskindlustusmakse määrad kehtestama hiljemalt 1. oktoobriks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. Eesti Töötukassa nõukogu otsus Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Ingrid Erm-Eks 6269 218 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022–2025” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (tervise- ja tööminister) kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Töötukassa nõukogu otsustas 16. augustil 2021 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada aastateks 2022–2025 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Ingrid Erm-Eks (tel 626 9218; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Merilin Oldekop (tel 626 9165; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (tel: 626 9195; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine aastateks 2022-2025. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala – kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrade kehtestamine aastateks 2022–2025. Paragrahvid 2 ja 3 sätestavad kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025. Töötukassa nõukogu tegi 16.augustil 2021 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks aastaks praegusele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%. Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel rahandusministeeriumi 2021. aasta esialgsest suvisest majandusprognoosist. Rahandusministeeriumi 2021. aasta esialgse 1 suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP käesoleval aastal 6,8% ning töötus veidi väheneb, jäädes aasta keskmisena 6,7% tasemele. Järgnevatel aastatel majanduskasv veidi aeglustub (2022. aastal kasvab SKP 4%) ning töötuse määr väheneb veelgi, stabiliseerudes 5,5-5,6% tasemel. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb majanduskasv vahemikku 2,9 - 3,2% ning töötuse määr järk- järgult väheneb, jõudes 2025. aastaks 5,5%-ni. Registreeritute töötute arv saavutas kõrgeima taseme käesoleva aasta märtsis (ca 57 500 registreeritud töötut) ning on seejärel vähenenud. Prognoosi kohaselt langustrend jätkub ning käesoleva aasta lõpuks on registreeritud töötuid ca 44 000. 2021. aasta keskmiseks töötute arvuks prognoosib töötukassa ca 49 800, mida on ca 2600 võrra rohkem kui aastal 2020. 2022. aastal on prognoosi kohaselt registreeritud töötuid keskmiselt ca 39 400 (ca 10 000 võrra vähem kui aastal 2021). Aastateks 2023-2025 prognoositakse sarnast taset aastale 2022. Kui maksemäär on 2,4%, laekub rahandusministeeriumi esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2022. aastal 121,4 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus maksemääraga 2,4% aastateks 2021–2025 on esitatud tabelis 2. Töötuskindlustushüvitis Alates 2021. aasta teisest kvartalist on uute töötute arv hakanud taas vähenema, millega seoses töötukassa prognoosib ka töötuskindlustushüvitise määramiste arvu langust 2021. aastal 29 tuhandeni ning 2022. aastal ligikaudu 25 tuhandeni. 2021. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 89,7 miljonit eurot ning 2022. aasta kuluks 81,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 85–87 miljonit eurot aastas. Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis) Võrreldes 2020. aastaga väheneb koondamishüvitise määramiste arv käesoleval aastal kriisieelsele tasemele ning püsib järgnevatel aastatel stabiilne. Töötukassa prognoosib, et koondamishüvitis määratakse 2021. aastal 6861 inimesele ning 2022. aastal 6840 inimesele. Koondamishüvitise keskmine suurus on seotud hüvitise saajate eelneva keskmise töötasuga ning koos keskmise palga kasvuga on oodata ka koondamishüvitise kulu kasvu. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise kulu 2021. aastal ligikaudu 14,7 miljonit ja 2022. aastal 16 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 16,8– 17,7 miljonit eurot aastas. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis) Maksejõuetushüvitise saajate arv langeb käesoleval aastal võrreldes 2020. aastaga, kuid ei saavuta veel kriisieelset taset. Järgnevatel aastatel on seoses majanduse taastumisega oodata hüvitise saajate arvu langemist. Töötukassa prognoosib, et 2021. aastal määratakse maksejõuetushüvitis 1648 inimesele ning 2022. aastal 1557 inimesele. Sarnaselt koondamishüvitisega on oodata kulude kasvu, mis on tingitud keskmise palga kasvust. Maksejõuetushüvitise kulu on 2021. aastal 5,3 miljonit ning 2022. aastal 5,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb kulu vahemikku 6-6,2 miljonit eurot aastas. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2021. aastal 128 mln eurot ja 2022. aastal 121,4 miljonit eurot ning ülejäänud prognoosiperioodil vahemikus 126,1–130,5 miljonit eurot aastas. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmiseks töötukassa vahenditest kulub prognoosi järgi 2022. aastal ca 48,6 miljonit eurot (vt tabel 2). 2022. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse 2 laekumistest kanda sihtkapitali 19,8%.1 2023. ja 2024. aastal, mil lõpevad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid (programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ teenused, sh ennetavate meetmete tasemeõpe ja tööturukoolitus ning suurem osa programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ teenustest), surve töötuskindlustusvahenditele kasvab ning sihtkapitali on vaja üle kanda vastavalt 26,6% ja 29,8% töötuskindlustusmakse laekumistest. 2021. aastal on töötukassa tegevuskulud 52,5 miljonit eurot, 2022. aastal 56,4 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jäävad tegevuskulud vahemikku 58,9-64 miljonit eurot. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2021. aastal 64,2 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 450,6 miljonit eurot. 2022. aastal suurenevad töötukassa varad 20,1 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2022. aasta lõpuks on 470,7 miljonit eurot. Alates 2023. aastast jääb töötukassa aastane tulem vahemikku 4,3-7 miljonit eurot ning 2025. aasta lõpuks on töötukassa netovara 488,3 miljonit eurot. Paragrahviga 4 tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a määrus nr 84 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2019–2022“; 2) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a määrus nr 79 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2020–2023“; 3) Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2020. a määrus nr 70 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024 ”. Eelnõuga kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025, siis õigusselguse huvides on vajalik eelnevad kattuva perioodiga määrused kehtetuks tunnistada. Paragrahv 5 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2022. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele; sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad Mõju ulatus 1 Ülekantavate vahendite määr on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Seega laekub 2022. aastal tööturuteenuste sihtkapitali 174 004 eurot rohkem kui kulub teenustele töötuskindlustusvahenditest. 3 Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja tööandjatele, mida kinnitas 2020. aasta märtsis alanud COVID-19 levik ja selle tõkestamiseks kehtestatud piirangud, mis mõjutasid oluliselt ka 2021. aasta majandusolukorda. Viirusest põhjustatud kriis mõjutas enamikke tegevusalasid, kuid enim said kannatada majutus, toitlustus ja muud turismiga seotud valdkonnad. Tööhõive vähenes läbi aegade kõrgeimalt tasemelt (2019. aastal 68,4%) 66,7 protsendile ning töötus kasvas 6,8 protsendini (2019. aastal 4,4%). Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal registreeritud töötuid päevas keskmiselt ca 39 400, mis on ca 10 000 võrra vähem kui aastal 2021. Aastateks 2023-2025 prognoositakse sarnast taset aastale 2022. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis või maksejõuetushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Lisaks kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad inimeste teadmised ja oskused, misläbi väheneb tööjõupuudus; suureneb tööhõive; kasvavad isikute sissetulekud ning suureneb tarbimine. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid positiivselt, kuid kuna töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja on alates 2015. aastast olnud kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2020. aastal oli Eesti Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA) andmetel töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi unikaalsete kindlustatud isikute arv 639 267, mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning sagedus on väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: töötuskindlustus,-koondamis,-ja maksejõuetushüvitist saavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töö kaotanud ja tööd otsivatele inimestele, sest töötuks jäämise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis või maksejõuetushüvitis inimesele tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Laekunud töötuskindlustusmaksetest rahastatakse ka hüvitise saajate eest sotsiaalmaksu maksmist. Nimetatud hüvitiste olulisust ilmestas hästi 2020. aasta, mil koroonakriisi tõttu kasvas registreeritud töötute ja sellega seoses ka hüvitiste määramiste arv hüppeliselt. Kui 2019. aasta juuni kuu lõpu seisuga oli arvel 30 219 registreeritud töötut, siis 2020. aasta juuni kuu lõpuga oli arvel 50 732 registreeritud töötut ehk aastaga kasvas registreeritud töötute arv 68%. Võrreldes 2019. aastaga kasvas 2020. aastal töötuskindlustushüvitise määramiste arv ligikaudu 1,7 korda ehk pea 43 tuhande määramiseni aastas. Kuna töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja on alates 2015. aastast olnud kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal töötuskindlustushüvitise saajaid ca 25 000, koondamishüvitise saajaid 6840 ning maksejõuetushüvitise saajaid 1557 ehk vastavalt 62%, 17% ja 4 4% rahandusministeeriumi 2022. aasta prognoositud töötutest (40 500), millest tulenevalt on sihtrühma suurus keskmine. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid kasutavatele inimestele, sest töötuskindlustusmaksest laekunud vahendeid kantakse (2022. aastal 19,8%) üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad tööturuteenustel osalevate isikute teadmised-ja oskused, mis võimaldab neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist; tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna sihtrühma tasandil olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu, siis võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2022. aastal aktiivsetes meetmetes osalemiste arv 38,8% kuu jooksul registreeritud töötute arvust, kelle töövõime ei ole vähenenud (u 12,7 tuhat osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud 2025. aastal, mil töötuskindlustusvahenditesse lisanduvad osaliselt ka teenuse „Minu esimene töökoht“ kulud ja tööalase rehabilitatsiooni kulud, on töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalse võimaliku ülekantavate vahendite määra (30%) korral. Seega võivad ebasoovitavad mõjud ilmneda kui töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid ei leita ning töötukassa peab vähendama pakutavaid tööturuteenuseid ja toetusi (v.a töötuteotus), mis võib edaspidi mõjutada negatiivselt sihtrühma võimalusi enda teadmisi ja oskusi arendada. See võib omakorda negatiivselt mõjutada nende võimalusi tööturule liikumisel, mis omakorda ei loo soodsat pinnast tööhõive suurenemiseks, isikute sissetulekute kasvuks ning tarbimise suurenemiseks. Kuna tegemist on oluliste teenuste ja toetustega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise risk on madal. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus 5 Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötukassale, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid-, toetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda tegevuskulusid. Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Määrusega tagatakse töötukassale 2022. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). 2022. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest kanda sihtkapitali 19,8%. 2023. ja 2024. aastal, mil lõpevad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid2, kasvab surve töötuskindlustusvahenditele ning sihtkapitali on vaja üle kanda vastavalt 26,6% ja 29,8% töötuskindlustusmakse laekumistest. 2025. aastal, mil töötuskindlustusvahenditesse lisanduvad osaliselt ka teenuse „Minu esimene töökoht“ kulud ja tööalase rehabilitatsiooni kulud, on töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalse võimaliku ülekantavate vahendite määra (30%) korral. Kuna tööturuteenuste-, toetuste- ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. Mõju sihtrühm ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja - toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on väike, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda 2025. aastal, mil töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud on suuremad kui maksimaalse võimaliku ülekantavate vahendite määra (30%) korral. Ebasoovitavad mõjud võivad ilmneda kui töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid ei leita ning töötukassa peab kulude vähendamise eesmärgil üle vaatama pakutavad tööturuteenused ja toetused (v.a töötutoetus), mis võib edaspidi mõjutada negatiivselt sihtrühma võimalusi enda teadmisi ja oskusi arendada. Kuna tegemist on oluliste tööturuteenuste ja toetustega (v.a töötutoetus), võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata väikseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise risk on madal. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2 Programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ teenused, sh ennetavate meetmete tasemeõpe ja tööturukoolitus, ning suurem osa programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ teenustest 6 Kui maksemäär on 2,4%, laekub 2022. aastal töötuskindlustusmakseid 246,5 miljonit ja töötuskindlustuse kulu on 226,4 miljonit eurot (vt tabel 1). 2021–2025. aasta töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis 2. Tabel 1. Töötuskindlustuse 2022. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, eurodes 2022 KOKKU I sihtfond II sihtfond Sihtkapital Reservkapital Tulud 246 486 909 128 493 626 69 188 875 48 804 408 0 Töötuskindlustusmaksete 246 486 909 128 493 626 69 188 875 48 804 408 laekumine Investeerimistulu 0 0 0 0 0 Kulud 226 406 160 118 568 100 59 207 657 48 630 404 0 Töötuskindlustushüvitis 81 931 208 81 931 208 Koondamishüvitis 15 982 412 15 982 412 Maksejõuetuse hüvitis 5 693 560 5 693 560 Hüvitistelt tasutav sotsiaalmaks 17 804 128 17 804 128 Tööturuteenused ja -toetused 48 630 404 48 630 404 Töötukassa tegevuskulu 56 364 449 36 636 892 19 727 557 Varade netomuutus 20 080 749 9 925 526 9 981 219 174 004 0 Netovara väärtus 31.12.2021 450 606 096 218 387 183 125 617 494 14 613 514 91 987 905 Reservi suurendamine 0 0 0 0 0 Netovara väärtus 31.12.2022 470 686 845 228 312 710 135 598 712 14 787 518 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: Tabel kajastab ainult töötuskindlustusvahendeid (ei sisalda riigieelarvelist osa aktiivsete meetmete rahastamises, kulu töötutoetusele, kulu erijuhtudel makstavale sotsiaalmaksule, kulu töövõimetustoetusele, ESF vahenditest rahastatavate täiendavate meetmete kulusid). Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos aastateks 2021–2025 maksemääraga 2,4%. 2021 2022 2023 2024 2025 1 SKP reaalkasv 6,8% 4,0% 3,4% 3,0% 2,9% 2 Keskmine palk 1 545 1 649 1 744 1 836 1 929 3 Keskmise palga kasv 6,7% 6,7% 5,8% 5,3% 5,1% 4 Töötuse määr (15-74a) 6,7% 5,6% 5,6% 5,5% 5,5% 5 Töötute arv (ILO töötute arv) 46 789 39 484 39 220 39 020 38 685 6 Registreeritud töötute arv (keskmiselt 49 823 39 397 39 117 38 917 38 584 päevas) 7 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 8 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 9 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30,0% 19,8% 26,6% 29,8% 30,0% Tulud 10 Töötuskindlustusmaksed kokku 228 236 544 246 486 909 261 639 325 275 745 572 289 881 179 (tekkepõhine) 11 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 148 353 754 160 216 491 170 065 562 179 234 622 188 422 766 12 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 79 882 790 86 270 418 91 573 764 96 510 950 101 458 413 13 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 68 470 963 48 804 408 69 646 423 82 218 577 86 964 354 14 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 44 506 126 31 722 865 45 270 175 53 442 075 56 526 830 15 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 23 964 837 17 081 543 24 376 248 28 776 502 30 437 524 16 Investeerimistulu 0 0 0 0 0 17 Varade tootlus 0% 0% 0% 0% 0% 18 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 228 236 544 246 486 909 261 639 325 275 745 572 289 881 179 7  19 I SF KOGUTULU 103 847 628 128 493 626 124 795 387 125 792 546 131 895 936 20 II SF KOGUTULU 55 917 953 69 188 875 67 197 516 67 734 448 71 020 889 21 SK KOGUTULU 68 470 963 48 804 408 69 646 423 82 218 577 86 964 354 Kulud 22 Hüvitised ja hüvitistelt makstav 128 042 099 121 411 308 126 146 163 127 920 820 130 472 244 sotsiaalmaks 23 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta 89 733 383 81 931 208 84 657 799 85 809 933 87 282 851 kulu 24 Koondamishüvitise kulu ilma 14 719 874 15 982 412 16 835 492 17 124 883 17 697 367 sotsiaalmaksuta 25 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 5 312 740 5 693 560 6 083 944 6 150 001 6 244 454 sotsiaalmaksuta 26 Sotsiaalmaks hüvitistelt 18 276 102 17 804 128 18 568 928 18 836 003 19 247 572 27 Teenused töötuskindlustusvahenditest 111 880 170 48 630 404 69 646 423 82 218 577 89 098 509 28 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 47 467 097 42 631 690 43 407 789 44 199 860 45 201 031 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed (töötasu 29 60 912 847 hüvitis, töötasu toetus) 30 Tööhõiveprogramm: TAT-2 560 205 1 742 586 kaasfinantseering TAT-3 teenused TVR sihtrühmale: 15% 31 2 940 021 3 640 203 439 287 kaasfinantseeringut 32 Uus ESF (TVR) programm (30% 2 273 609 2 316 125 1 470 266 kaasfinantseering) TAT-3 teenuste täiendav kulu SK 33 15 101 323 18 595 115 22 217 791 vahenditest (ESF rahastuse lõppemisel) TAT-2 teenuste täiendav kulu SK 34 615 925 8 424 415 17 107 477 20 209 421 vahenditest (ESF rahastuse lõppemisel) 35 Tegevuskulud 52 516 909 56 364 449 58 874 860 61 302 748 63 959 822 36 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 292 439 179 226 406 160 254 667 446 271 442 145 283 530 575 37 I SF KOGUKULU 123 869 374 118 568 100 122 926 458 125 656 719 128 856 736 38 II SF KOGUKULU 56 689 635 59 207 657 62 094 565 63 566 849 65 575 330 39 SK KOGUKULU 111 880 170 48 630 404 69 646 423 82 218 577 89 098 509 Jooksvate tulude ja kulude vahe 40 TULEM -64 202 635 20 080 749 6 971 880 4 303 427 6 350 604 41 I SF TULEM -20 021 746 9 925 526 1 868 929 135 827 3 039 201 42 II SF TULEM -771 681 9 981 219 5 102 951 4 167 599 5 445 558 43 SK TULEM -43 409 207 174 004 0 0 -2 134 156 44 RESERVI TULEM 0 0 0 0 0 Varad 45 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja RESERV) 450 606 096 470 686 845 477 658 725 481 962 151 488 312 755 46 Vabad vahendid I SF-s 218 387 183 228 312 710 230 181 638 230 317 466 233 356 666 47 Vabad vahendid II SF-s 125 617 494 135 598 712 140 701 663 144 869 263 150 314 821 48 Sihtkapital 14 613 514 14 787 518 14 787 518 14 787 518 12 653 362 49 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi, II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja – toetuste sihtkapital. Real „Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2021. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. Töötukassa netovara koosneb I ja II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahenditest. Kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada töötuskindlustusvahendite piisavuse ja jätkusuutlikkuse. Arvestada tuleb sellega, et II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi, vastupidi aga mitte. Sihtkapitali vabade vahenditega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad töötukassa varad 2021. aastal 64,2 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks on 450,6 miljonit eurot. 2022. aastal suurenevad töötukassa varad 20 miljoni euro võrra ning 8 oodatav netovara väärtus 2022. aasta lõpuks on 470,7 miljonit eurot. 2025. aasta lõpuks on töötukassa netovara 488 miljonit eurot. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 16.08.2021 otsusele (lisatud eelnõule). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks tervise- ja tööministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 9  EELNÕU 17.08.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022–2025 Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025. § 2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2022–2025 on 1,6% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 3. Tööandja töötuskindlustusmakse määr Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2022–2025 on 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 4. Määruste kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a määrus nr 84 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2019–2022“; 2) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a määrus nr 79 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2020–2023“; 3) Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2020. a määrus nr 70 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024“. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1028 - Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022–2025 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4d99cd7-43b3-4af8-a63c-799e43a5dc4e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4d99cd7-43b3-4af8-a63c-799e43a5dc4e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main