Kiri

Ministeeriumid Meie: 23.08.2021 nr 7-2/21-01761-1 "Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine" eelnõu ja seletuskirja. Palun teie kooskõlastust hiljemalt 1. septembriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Kristi Purtsak [email protected] Indrek Sirp [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatuste eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile (edaspidi VVJK) õigus moodustada praeguse kahe erineva nõuandva koostöökogu (alakomisjoni ja nõukogud) asemel koordineeriva ja nõuandva õigusega alakomisjone ja nõukogusid ning ühendada endise Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi VVKK) tegevus VVJK tegevusega. Eelnõu on seotud 1. juulil 2021. a jõustunud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatustega, millega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning tunnistati VVKK moodustamist ja selle tegevust reguleerivad sätted kehtetuks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Kersti Maurer, Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval (tel 693 5537, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei keeletoimetaja Marlen Pruunlep (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 tehakse muudatused põhimääruse § 3 lõike 1 punktides 1–3. 1.07.2021. a jõustunud HOS-i muudatustega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning tunnistati VVKK moodustamist ja selle tegevust reguleerivad sätted kehtetuks. Sellega jäeti Vabariigi Valitsusele vabadus otsustada, milliseid koostöökogusid (nt nõukogu, komisjon vm) on kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks vaja moodustada. Samuti ei olnud seadusandja selgelt ette näinud, mida VVKK koordineerimisel täpsemalt tegema peab. Kriisireguleerimisülesannete koordineerimisega tegeles 1999. aastast VVKK, mis kuni 1.07.2021. a oli VVJK-ga seotud aruandekohustuse kaudu (kuni 1.07.2021. a kehtinud VVKK põhimääruse § 5 kohaselt teavitas VVKK esimees vähemalt kord aastas VVJK-d komisjoni tööst). Eelnõu kohaselt muudetakse põhimääruse § 3 lõike 1 punktide 1–3 sõnastust, millega ühendatakse endise VVKK tegevus VVJK tegevusega ja sätestatakse VVJK ülesanneteks: 1) kujundada Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku, riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika seisukohti; 2) juhtida julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist; 3) koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. VVKK ja VVJK ühendamine võimaldab tugevdada koostööd riigikaitse planeerimisel ja hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning teha seda viisil, et tagatud oleks kriisideülene koostöö (vältides seejuures ebavajalikku dubleerimist). Kuna varasemalt osalesid VVKK ja VVJK ning selle alakomisjonide töös sageli samad inimesed (ja osalesid 1 mitu korda samal arutelul erinevas formaadis), siis korrastatakse muudatuse raames komisjonide ja alakomisjonide liikmeskonda. VVJK jääb ministrite formaadiks, VVKK töös osaleksid aga kõikide ministeeriumide kantslerid, teiste alakomisjonide esindajad määratakse vastavalt ettevalmistatava materjali sisule ministeeriumide ja ametite sisunõunike või asekantslerite seast. Näiteks küberjulgeoleku nõukogu liikmeteks on erinevate asutuste IT- valdkonnaga seotud eksperdid ning strateegilise kommunikatsiooni nõukogu ühendab erinevate asutuste avalike suhete osakondade esindajaid. Eelnõu punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 8, mis on seotud eelnõu punktis 1 kavandatud muudatustega. Kehtiva põhimääruse § 8 lõike 1 kohaselt võib VVJK moodustada vaid nõuandva rolliga alakomisjoni ja nõukogusid. Samas, põhimääruse § 3 punktide 3 ja 4 kohaselt on VVJK ülesandeks koordineerida erinevate asutuste tegevust – täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel ning samuti julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust. Nimetatud koordineerimise ülesanne hõlmab mh VVJK töös osalevatele asutustele ülesannete panemist komisjoni ülesannete täitmiseks. VVJK alakomisjoni/nõukogude struktuur ja nende ülesanded peavad toetama: 1) kriisireguleerimise ülesannete liikumist Siseministeeriumist Riigikantseleisse ning vajadust, et tsiviilkriisideks ja riigikaitselisteks kriisideks valmistumine toimuks ühtsetel alustel, samuti tuleb tagada siseriikliku kaitsetegevuse planeerimise kooskõla NATO operatiivplaneerimisega; 2) julgeolekuolukorra regulaarset hindamist ja asutuste olukorrateadlikkust; 3) asutuste tegevuse koordinatsiooni nii mittesõjaliste kui sõjaliste kriiside ajal. Arvestades seni kaardistatud COVID-i kriisi õppetunde ja kriisireguleerimise koordinatsiooni liikumist Vabariigi Valitsusele, muudetakse eelnõu kohaselt VVJK põhimääruse § 8 selliselt, et VVJK poolt moodustavate alakomisjonide või nõukogude ülesanded ei oleks piiratud kitsalt nõuandva rolliga. Eelnõu kohaselt sätestatakse sarnaselt VVJK õigusele (põhimääruse § 3 lõige 2) ka alakomisjonile või nõukogule õigus anda oma ülesannete täitmiseks täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid VVJK poolt määratud ulatuses ja korras. Ka VVKK seisukohast ei ole tegemist uue õigusega, sest seni kehtinud HOS-i § 4 kohaselt koordineeris VVKK täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist, pani vajaduse korral neile ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgis pandud ülesannete täitmist. Põhimääruse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesannete andmise õiguse saab VVJK sisustada ja kinnitada põhimääruse § 8 lõike 1 alusel konkreetse alakomisjoni või nõukogu töökorras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole sellise kaaluga, et määruse rakendamisega kaasneks oluline mõju. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal (väike), sest mõju on positiivne, kuna tehtavad muudatused võimaldavad ühildada endise VVKK ülesandeid VVJK ülesannetega. Asutuste töökorralduses muudatusi ei kaasne, kuna varasem VVKK jätkab tööd VVJK all. VVKK kohtumiste sagedust ei ole kavas muuta (VVKK istungid toimuvad jätkuvalt 4 korda aastas). Küll aga on kavas kaasata VVKK töösse kõigi ministeeriumide 2 kantslerid ning Häirekeskuse, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Kaitseliidu, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Päästeameti, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Terviseameti juhid, mida aga istungite sagedust arvestades ei saa pidada osalejatele märkimisväärseks koormuse kasvuks. Arvestades COVID-i kriisi õppetunde, mõjutavad kriisid kõiki valitsemisalasid ning kantslerid osalevad paratamatult kriisidega seotud küsimuste lahendamises. Seega on põhjendatud nende kaasamine komisjoni töösse juba kriiside ennetamise ja nendeks valmistumise faasis. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulu. Määruse rakendamiseks uuendatakse põhimääruse § 8 lõike 1 alusel VVJK poolt kinnitatavad töökorrad. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 3  EELNÕU 18.08.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku, riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika seisukohti; 2) juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist; 3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel;“; 2) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Alakomisjon ja nõukogu „(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse. (2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid komisjoni määratud ulatuses ja korras ning saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.“. Kaja Kallas Peaminister Kalle Laanet Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse s nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus “ (edaspidi põhimäärus ) . Muudatuste eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile (edaspidi VVJK ) õigus moodustada praeguse kahe erineva nõuandva koostöökogu (alakomisjoni ja nõukogud) asemel koordineeriva ja nõuandva õigusega alakomisjone ja nõukogusid ning ühendada endise Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi VVKK ) tegevus VVJK tegevusega. Eelnõu on seotud 1. juulil 2021. a jõustunud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) muudatustega, millega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning tunnistati VVKK moodustamist ja selle tegevust reguleerivad sätted kehtetuks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo st Kersti Maurer , Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval (tel 693 5537 , e-post [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei keeletoimetaja Marlen Pruunlep (tel 693 5507, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 tehakse muudatused põhi määruse § 3 lõike 1 punktides 1 –3. 1.07. 2021. a jõustunud HOS-i muudatustega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning tunnistati VVKK moodustamist ja selle tegevust reguleerivad sätted kehtetuks. Sellega jäet i Vabariigi Valitsusele vabadus otsustada, milliseid koostöökogusid (nt nõukogu, komisjon vm) on kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks vaja moodustada. Samuti ei olnud seadusandja selgelt ette näinud, mida VVKK koordineerimisel täpsemalt tegema peab. Kriisireguleerimisülesannete koordineerimisega teg eles 1999. aastast VVKK, mis kuni 1.07.2021. a oli VVJK-ga seotud aruandekohustuse kaudu (kuni 1.07.2021. a kehtinud VVKK põhimääruse § 5 kohaselt teavitas VVKK esimees vähemalt kord aastas VVJK-d komisjoni tööst). Eelnõu kohaselt muudetakse põhimääruse § 3 lõike 1 punktide 1–3 sõnastust, millega ühendatakse endise VVKK tegevus VVJK tegevusega ja sätestatakse VVJK ülesanneteks : 1) kujundada Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku, riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika seisukohti; 2) juhtida julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist; 3) koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. VVKK ja VVJK ühendamine võimaldab tugevdada koostööd riigikaitse planeerimisel ja hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning teha seda viisil, et tagatud oleks kriisideülene koostöö (vältides seejuures ebavajalikku dubleerimist) . Kuna varasemalt osalesid VVKK ja VVJK ning selle alakomisjonide töös sageli samad inimesed (ja osalesid mitu korda samal arutelul erinevas formaadis), siis korrastatakse m uudatuse raames komisjonide ja alakomisjonide liikmeskonda. VVJK jääb ministrite formaadiks, VVKK töös osaleksid aga kõikide ministeeriumide kantslerid , teiste alakomisjonide esindajad määratakse vastavalt ettevalmistatava materjali sisule ministeeriumi d e ja ametite sisunõunike või asekantslerite seast. Näiteks küberjulgeoleku nõukogu liikmeteks on erinevate asutuste IT-valdkonnaga seotud eksperdid ning st r ateegilise kommunikatsiooni nõukogu ühendab erinevate asutuste avalike suhete osakondade esindajaid. Eelnõu punktiga 2 muudetakse põhi määruse § 8 , mis on seotud eelnõu punktis 1 kavandatud muudatustega. Kehtiva põhimääruse § 8 lõike 1 kohaselt võib VVJK moodustada vaid nõuandva rolliga alakomisjoni ja nõukogusid. Samas , põhimääruse § 3 punktide 3 ja 4 kohaselt on VVJK ülesandeks koordineerida erinevate asutuste tegevust – täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel ning samuti julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust. Nimetatud koordineerimise ülesanne hõlmab mh VVJK töös osalevatele asutustele ülesannete panemist komisjoni ülesannete täitmiseks. VVJK alakomisjoni/nõukogude struktuur ja nende ülesanded peavad toetama: 1) kriisireguleerimise ülesannete liikumist Siseministeeriumist Riigikantseleisse ning vajadust, et tsiviilkriisideks ja riigikaitselisteks kriisideks valmistumine toimuks ühtsetel alustel , s amuti tuleb tagada siseriikliku kaitsetegevuse planeerimise kooskõla NATO operatiivplaneerimisega ; 2) julgeolekuolukorra regulaarset hindamist ja asutuste olukorrateadlikkust ; 3) asutuste tegevuse koordinatsiooni nii mittesõjaliste kui sõjaliste kriiside ajal. Arvestades seni kaardistatud COVID -i kriisi õppetunde ja kriisireguleerimise koordinatsiooni liikumist Vabariigi Valitsusele, muudetakse eelnõu kohaselt VVJK põhimääruse § 8 selliselt, et VVJK poolt moodustavate alakomisjonide või nõukogude ülesanded ei oleks piiratud kitsalt nõuandva rolliga. Eelnõu kohaselt sätestatakse sarnaselt VVJK õigusele (põhimääruse § 3 l õige 2) ka alakomisjonile või nõukogule õigus anda oma ülesannete täitmiseks täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid VVJK poolt määratud ulatuses ja korras. Ka VVKK seisukohast ei ole tegemist uue õigusega , sest seni kehtinud HOS-i § 4 kohaselt koordineeris VVKK täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist, pani vajaduse korral neile ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgis pandud ülesannete täitmist. Põhimääruse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesannete andmise õiguse saab VVJK sisustada ja kinnitada põhimääruse § 8 lõike 1 alusel konkreetse alakomisjoni või nõukogu töökorras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole sellise kaaluga, et määruse rakendamisega kaasneks oluline mõju. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal (väike), sest mõju on positiivne, kuna tehtavad muudatused võimaldavad ühildada endise VVKK ülesandeid VVJK ülesannetega . Asutuste töökorralduses muudatusi ei kaasne, kuna varasem VVKK jätkab tööd VVJK all . VVKK kohtumiste sagedust ei ole kavas muuta (VVKK istungid toimuvad jätkuvalt 4 korda aastas). Küll aga on kavas kaasata VVKK töösse kõigi ministeeriumi d e kantslerid ning Häirekeskuse, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Kaitseliidu, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Päästeameti, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Terviseameti juhid , mida aga istungite sagedust arvestades ei saa pidada osalejatele märkimisväärseks koormuse kasvuks. Arvestades COVID-i kriisi õppetunde , mõjutavad kriisid kõiki valitsemisalasid ning kantslerid osalevad paratamatult kriisidega seotud küsimuste lahendamises. Seega on põhjendatud nende kaas a mine komisjoni töösse juba kriiside ennetamise ja nendeks valmistumise faasis. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, samuti ei kaa s ne määruse rakendamisega tulu. Määruse rakendamiseks uuendatakse põhimääruse § 8 lõike 1 alusel VVJK poolt kinnitatavad töökorrad. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele . EELNÕU 1 8 .08.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 4 lõi ke 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse s nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku, riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika seisukohti; 2) juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist; 3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel; “; 2 ) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Alakomisjon ja nõuko gu „(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjon e või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse. (2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid komisjoni määratud ulatuses ja korras ning saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet. “. Kaja Kallas P eaminister Kalle Laanet Kaitseminister Taimar Peterkop R iigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-1026 - "Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a837007f-6c3a-4393-aa46-8aee63a3aaef Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a837007f-6c3a-4393-aa46-8aee63a3aaef?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main