Population density by NUTS 3 region [demo_r_d3dens]
Last update 15.03.21
Extracted on 18.08.21
Source of data Eurostat
Persons per square
UNIT kilometre
GEO/TIME 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eesti 30,7 30,7 30,6 30,5 30,3 30,3 30,3 30,3 30,3 30,4
Põhja-Eesti 127,9 129,1 130,3 130,9 131,6 132,4 132,5 134,0 135,6 137,2
Lääne-Eesti 13,8 13,7 13,5 13,4 13,3 13,2 13,6 13,5 13,4 13,3
Kesk-Eesti (NUTS 2016) 14,6 14,4 14,2 14,0 13,9 13,7 13,8 13,7 13,6 13,6
Kirde-Eesti (NUTS 2016) 47,5 46,8 46,1 45,4 44,8 44,2 43,9 43,2 41,9 41,1
Lõuna-Eesti 21,5 21,3 21,2 21,0 20,8 20,7 20,5 20,3 20,4 20,4
Meie 23.08.2021 nr 12.1-1/5930-1
Eesti regionaalabi kaart 2022-2027
Austatud kolleegid
Alates 1.07.2014 kuni 31.12.2021 kehtib Eestis regionaalabi kaart, mille Euroopa Komisjon
(edaspidi komisjon) kinnitas oma otsusega SA.38621(2014/N) ning mida komisjon pikendas
otsusega SA.58439(2020/N).
Regionaalabi kaardiga määratakse liikmesriigi piirkonnad, kus vastavalt komisjoni regionaalabi
suunistele on lubatud anda regionaalabi ning sellise abi maksimaalsed osakaalud nendes
piirkondades suurettevõtja kohta. Abi andmisel keskmise suurusega ettevõtjale võib nimetatud
baasosakaalule lisada 10 protsendipunkti ja väikese suurusega ettevõtjale 20 protsendipunkti (nn
VKEde boonused). Regionaalabi peamine eesmärk on Euroopa Liidu ebasoodsas olukorras olevate
piirkondade majandusarengu toetamine. Regionaalabi võib anda investeeringuteks või
investeeringutega seotud töökohtade loomiseks (palgakulude katmiseks) ning tegevusabina.
Kehtiva regionaalabi kaardi kohaselt on kogu Eesti territoorium regionaalabi kõlblik ehk käsitatav
EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 3 punkti a piirkonnana. ELTL artikkel 107 lõige
3 punkti a piirkond on selline piirkond, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine
tööpuudus võrreldes Euroopa Liiduga tervikuna. Vastavalt kehtivale regionaalabi kaardile on kogu
Eestis maksimaalseks regionaalabi osakaaluks suurettevõtja kohta 25% abikõlblikest kuludest,
millele lisanduvad VKEde boonused.
Alates 1.01.2022 hakkavad kehtima uued regionaalabi suunised. Vastavalt uute suuniste punktile
189 peab iga liikmesriik teavitama komisjoni (s.o esitama komisjonile vastava riigiabi teatise)
regionaalabi kaardist, mida kohaldatakse 1.01.2022 kuni 31.12.2027. Eesti regionaalabi kaardi
kohta esitab vastava riigiabi teatise Rahandusministeerium.
Seoses sellega, et Eesti SKP elaniku kohta ületas aastatel 2016-2018 75% EL-27 keskmisest
SKPst, ei käsitata Eestit alates 1.01.2022 enam ELTL artikkel 107 lõige 3 punkti a piirkonnana.
Vastavalt uute regionaalabi suuniste I lisale muutub kogu Eesti territoorium ELTL artikkel 107
lõige 3 punkti c piirkonnaks (nn eelnevalt kindlaksmääratud punkti c ala ehk endine punkti a ala).
Uute regionaalabi suuniste punkti 182 alapunkti 2 alusel võib sellise piirkonna regionaalabi
maksimaalseks osakaaluks perioodil 1.01.2022 kuni 31.12.2027 olla suurettevõtja kohta 15%
abikõlblikest kuludest. Nimetatud abi osakaalu võib suuniste kohaselt suurendada viie
protsendipunkti võrra 1.01.2022 kuni 31.12.2024 (vt suuniste p 183).
Kui liikmesriigi mõnel piirkonnal (NUTS1 3 tasemel) on maismaapiir Euroopa Majanduspiirkonna
või EFTA-välise riigiga, võib maksimaalseks regionaalabi osakaaluks olla selles piirkonnas 20%
abikõlblikest kuludest 1.01.2022 kuni 31.12.2027 (vt suuniste p 182 alapunkt 1). Eestis on
sellisteks piirkondadeks Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti, millel on maismaapiir Vene Föderatsiooniga.
1 Statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr
1059/20023, muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1755.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kui liikmesriigi mõnes piirkonnas (NUTS 3 tasemel) on rahvastikukadu perioodil 2009-2018
suurem kui 10%, siis võib abi osakaalu suurendada veel viie protsendipunkti võrra (vt suuniste p
188). Eestis on selliseks piirkonnaks Kirde-Eesti, kus rahvastikukadu oli nimetatud perioodil
13,47%, (arvutatud vastavalt suuniste IV lisas kirjeldatud meetodile, vt väljavõte Eurostati
andmetest lisas).
Maksimaalsele abi osakaalule lisanduvad VKEde boonused olenemata piirkonnast.
Lähtudes ülaltoodust võiksid regionaalabi maksimaalsed osakaalud Eesti erinevates piirkondades
olla järgmised:
1) kogu Eestis (va Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti): 20% abikõlblikest kuludest perioodil
1.01.2022 kuni 31.12.2027 ja 15% perioodil 1.01.2025 kuni 31.12.2027
2) Lõuna-Eestis: 20% abikõlblikest kuludest perioodil 1.01.2022 kuni 31.12.2027;
3) Kirde-Eestis: 25% abikõlblikest kuludest perioodil 1.01.2022 kuni 31.12.2027;
4) punktides 1-3 nimetatud abi osakaaludele lisanduvad VKEde boonused, s.o keskmise
suurusega ettevõtjale 10 protsendipunkti ja väikeettevõtjale 20 protsendipunkti.
Statistikaameti andmetel olid Eestis aastal 2019 piirkondade vahel endiselt suured erinevused
SKP-s: SKP inimese kohta moodustas Põhja-Eestis (Harju maakond) 143,3%, Lääne-Eestis (Hiiu,
Lääne, Pärnu, Saare maakond) 62,1%, Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru, Rapla maakond) 57,2%,
Kirde-Eestis (Ida-Viru maakond) 57,0% ja Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi,
Võru maakond) 70,6% Eesti SKP-st.
Regionaalabi kaardi kohta riigiabi teatise koostamiseks ja komisjonile esitamiseks on vajalik
otsustada, kas aastatel 2022-2027 peaksid kehtima erinevad maksimaalsed abi osakaalud Eesti
erinevatele piirkondadele. Silmas tuleb pidada, et ka uue perioodi investeeringuteks ettenähtud
struktuuritoetuste puhul, kui need kvalifitseeruvad riigiabiks, tuleb arvestada regionaalabi
maksimaalsete osakaaludega.
Rahandusministeeriumi ettepanek on diferentseerida perioodil 2022-2027 regionaalabi osakaal
piirkonniti vastavalt regionaalabi suunistega lubatud maksimaalsetele abi osakaaludele (vt ülal
punktid 1-4).
Palume teie arvamust, kas nõustute regionaalabi osakaalude piirkonniti diferentseerimisega.
Vastuseid palume hiljemalt 10. septembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa:Väljavõte Eurostati andmetest
Maris Kalda 6113525
[email protected]
2