Lp Andry Krass Teie: 14.06.2021
Eesti Omanike Keskliit
[email protected] Meie: 16.07.2021 nr 1.1-7/2036-1
Kultuuriministeerium edastas Teie pöördumise Muinsuskaitseametile täpsemate selgituste
andmiseks.
Pöördumisele topelt bürokraatiast muinsuskaitsealadel andis planeeringutega seoses selgitusi
riigihalduse minister 22.06.2021 kirjas nr 14-1/4189-2 ning juhtis ka tähelepanu võimalusele
teha ettepanekuid seaduste (ehitusseadustik, muinsuskaitseseadus) muutmiseks.
Valdkonnas ainsa tõhusa instrumendina peab muinsuskaitsetseadus sisaldama võimalikult
kompaktselt nõudeid, mis hõlmavad erilaadseid kultuuriväärtuslikke objekte ja keskkondi ning
võimalikke kavatsusi nendega seoses, aga ühtlasi tagama kaitstavate hüvede säilimise kui
delikaatsuse omanike õigustesse puutumisel.
Uue, 01.05.2019 a jõustunud, muinsuskaitseseadusega seati eesmärgiks säilitada piirangud
selgelt välja toodud hüvedele ja konkreetsete tegevustega seoses. Üldakt ei saa siiski
reguleerida üksikjuhtumit ning uues seaduses on täpsusastmeks mälestiste liigid ja põhilised
tegevused, millede puhul võib tõsikindlalt pidada tõenäoliseks riiveid väärtuslikele hüvedele.
Kultuuripärandi säilimine selle kõikides väärtuslikes hüvedes (autentsus, unikaalsus,
terviklikkus, sobiv keskkond, vaadeldavus jms) on oluline avalik huvi ja selle nimel
omandiõiguse kitsendamine kohustusega tegevusi kooskõlastada (kas kavatsus on sobiv) ning
sobivuse korral taotleda töödeks luba (tööde tegemisele seatavad tingimused) on eesmärki
silmas pidades pigem prioportsionaalne piirang. Sõltuvalt kavandatavatest töödest võidakse
kohustada tegema ka eelnevaid uuringuid ja tagama töödel muinsuskaitseline järelevalve
(varasemaga võrreldes on need alates 01.05.2019 hüvitatavad).
Alates 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13; edaspidi MuKS) on
ehitusseadustiku suhtes eriseadus ehk kohaldamisele kuulub ehitusseadustik niivõrd kui seda ei
muuda MuKS.
MuKS § 49 lg 1 kohaselt võib kinnismälestist restaureerida, konserveerida ja ehitada
ehitusprojekti järgi. Juhul kui töö iseloom võimaldab ning ehitusseadustiku kohaselt ei ole
ehitusprojekt nõutav, siis võib kinnismälestist konserveerida, restaureerida, ehitada, /.../
tegevuskavajärgi (MuKS § 49 lg 3).
Seegi on varasemaga võrreldes kergendus senistes kohustustes, sest tegevuskava maht on
väiksem ning selle võib koostada tööde teostaja ise.
Nii ehitusprojekt kui tegevuskava on tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 1) eelduseks.
Ehitusseadustik (EhS) ja muinsuskaitseseadus on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2) hõlmama
Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Ka planeerimismenetluses (vt plneerimisseaduse §
74 lg 6, § 124 lg 8) nõutud eritingimuste ning planeeringu lõppdokumendile kooskõlastuse
andjana, samuti kooskõlastuse andjana projekteerimistingimuste eelnõule (EhS § 31 lg 3) või
ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 7). Muinsuskaitseameti kooskõlastus on menetlustoiming
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
ning see koormus ei saa huvitatud isiku jaoks olla suurem Päästeameti, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti ja/või Keskkonnaameti menetlustoimingust – reeglina saadetakse
eelnõu kooskõlastamiseks neile üheaegselt. Muinsuskaitseametiga suhtleb pigem menetlust läbi
viiv kohalik omavalitsus ning mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise (edaspidi mälestis)
omaniku suhtlus piirdub pigem kohaliku omavalitsusega.
Kehtiv õigus ei kohusta huvitatud isikut pöörduma eraldi Muinsuskaitseameti poole
planeerimismenetluses ega ehitusloamenetluses.
Huvitatud isikul on küll omal algatusel alati võimalus iseseisvalt pöörduda n.ö.
menetluseväliselt otse ameti poole, kuid see leiab siis aset eranditult taotleja enda initsiatiivil.
Enne planeeringu või ehitusloa menetlust võib eelneva hinnangu küsimist kavatsuste kohta
pidada mõistlikuks, kuid sedalaadi pöördumine ei ole millegi poolest dubleeriv menetlus, sest
on suunatud kavatsuste sobivuse väljaselgitamisele, millele võib, kuid ei pruugi järgneda
ehitusõiguse taotluse esitamine kohalikuke omavalitsusele.
MuKS regulatsioon erineb EhSist küll selle poolest, et võimaldab mälestisel töödeks luba anda
projektinõude korral üksnes kooskõlastatud põhiprojekti olemasolul. Seda nõuet ei saa pidada
topelt bürokraatiaks, sest ehitamine kooskõlastatud põhiprojekti alusel on norm ning
kultuuriväärtusliku objekti väärtus seisneb reeglina ka detailides, siis ei ole vähese
täpsusastmega projekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga võrreldaval
määral ning seega on see nõue põhjendatud ja vajalik.
Tuleb nõustuda, et muinsuskaitselise järelevalve määramine on ka täiendav kohustus
omanikule, kuid alates 01.05.2019 on see hüvitatav ja ei saa olla enam ülemäära koormav.
Pealegi on mk järelevalve eesmärk tagada tööde kvaliteet ning omaiku huvi objekti väärtuse
säilimises ja avalik huvi kultuuriväärtuse säilimises on selles olukorras kattuvad.
Kehtiv MuKS ei ole varasemaga võrreldes muutnud mälestise omaniku kohustust mälestist
hooldada ja vajaduse korral remontida. Need on tööd, mis ei nõua eelnevat kooskõlastamist
Muinsuskaitseametiga, projektdokumente, tööde tegemise luba, pädevaid isikuid töödel ega
muinsuskaitselist järelevalvet.
MuKS eesmärk – tagada mälestise säilimine – realiseerub selliselt, et mälestise omanik
kooskõlastab oma kavatsused ning koostöös asjatundjatega leitakse optimaalne tee realiseerida
omaniku huvid nii, et säiliks kultuuriväärtused.
MuKS § 54 ja § 53 tulenevalt ei ole ka tööde tegemise luba formaalsus faktiliselt olemasoleva
ehitusprojekti (või tegevuskava) kõrval, sest tööde tegemise loa andmisel lahendatakse küsimus
töö kestvuse kohta, küsimus, kes on tööde teostajad ja kas nende pädevus on piisav, samuti
lahendatakse selles etapis küsimus, kas töödel on vajadus muinsuskaitselise järelevalveks
(muinsuskaitselise järelevalve ülesanne on kontrollida ehitusprojekti järgimist ning nõustada
tööde teostajat sobiva metoodika vms osas).
Eelpool kirjeldatust ei tulene kattuva sisuga asjaajamist, sest projektdokumente (tegevuskava
või ehitusprojekt) ei koostata dubleerivalt – neist vaid emb-kumb tuleb sõltuvalt tööde mahust
ja keerukusest koostada ning on eelduseks tööde loa väljastamisel. Eelpool kirjeldatud etappidel
on erinev sisu. Kuigi eespool nimetatud tegevused on suunatud eesmärgile tagada mälestise
säilimine, on igal etapil oma alaeesmärk.
Muinsuskaitseametil on pädevus hinnata tegevusi ja seada tingimusi kultuuriväärtuste säilimise
eesmärgil. Planeeringuid ja ehitusloa menetlust läbiviival kohalikul omavalitsusel puudub
pädevus muinsuskaitselistes küsimustes.
Menetlusökonoomiat ei saa kitsalt eesmärgiks seada ja iseäranis juhul, kui see leiaks aset riigi
põhiülesande – tagada kultuuripärandi kaitse – arvel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Peterson
Õigusnõunik
640 3038
5308 7635
[email protected]