Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 09.07.2021 nr 1-4/21/28
[email protected]
Kultuuriministeerium,
[email protected]
Eesti Kultuurkapital,
[email protected]
Eesti Kirjandusmuuseumi pöördumine
Lp haridus- ja teadusminister
Lp kultuuriminister
Lp Kultuurikapital juhataja
Kirjutan murega kahe süsteemi kokkupuutepunktist, mis seni on pakkunud lahenduse ka
Kirjandusmuuseumi arhiivide korrastamiseks, kuid Kultuurkapitalis toimuvate muutuste tõttu
seda enam ei tee. Näiteks taotles muuseumi vanemteadur Marin Laak Ilmar Laabani arhiivi
korrastamiseks raha, kuid sai kirjanduse sihtkapitalilt vastuse, et taotlust ei rahuldatud mitte
sisulistel põhjustel, vähese tähtsuse pärast, vaid seetõttu, et audiitorite ettekirjutuste ajel on
loobutud institutsioonide toetamisest, sest Kultuurkapitali algse mõttena nähakse ikkagi
ennekõike loovisikute toetamist. Veelgi enam, Kirjandusmuuseumile, sisuliselt riigieelarvelisele
asutusele palgaraha andmine (mis projektis muidugi sisaldus arhiiviga töötava inimese
lepingulisele tööle võtmisena) toetuseks oleks audiitorite märkustest veel suurema kaarega
möödaminek ja samal ajal ka halb pretsedent - olevat selge, et kulka ei saa minna seda teed, et
hakkab ka tulevikus rahastama kirjandusinstitutsioone sellisel moel. Institutsioonide rahastamise
peaks Kultuurkapitali poolse hinnangu järgi olema juba niigi riigi poolt tagatud.
Siinkohal tuleb vastu teine sein, sest Eesti Kirjandusmuuseumi riiklik rahastamismudel ei
taga kõigi arenduste ja arhiivitööde piisavat rahastamist ning muuseumi ülesandeks on aastaid
loetud just riigieelarvelisele rahastamisele lisa hankimist erinevaid projektitaotlusi esitades.
Muuseumi eelarve koosnebki aasta jooksul lisaks tegevustoetusele ja baasfinantseerimisele
sajakonnast väiksemast ja suuremast projektist, mille hulka kuulub raha erinevatest allikatest ja
on seni kuulunud ka Kultuurkapitalilt saadavaid toetusi.
Kuna muuseumi igapäevatöös tuleb ka tulevikus ette reageerimist erinevatele, sh isikute
tähtpäevadega seotud vajadustele ning kultuuriloolisesse arhiivi kiiremat läbitöötamist vajavate
ja väärivate arhiiviosade lisandumist, peaks lahendus olema kas senise kombineeritud
rahastamisvõimaluse jätkumine ja meie taotluste tähenduse võrdsustamine muude taotlejatega
Kultuurkapitali süsteemis või piisava projektireservi ette nägemine riiklikus tegevustoetuses.
Palume arutada Eesti kultuuri talletamise, uurimise, ja esitamise vajaduste rahastamise
tasakaalu ka ministeeriumide ja Eesti Kultuurkapitali juhtkonna tasemel ning vaheliselt!
Lugupidamisega
Tõnis Lukas
Eesti Kirjandusmuuseumi
direktor
/allkirjastatud digitaalselt/