Kiri

EELNÕU 25.06.21 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud korras selle aja eest, kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni.“; 2) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt.“; 3) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vanaduspensioni“ tekstiosaga „, millele on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad,“; 4) paragrahvi 111 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-s 11“ tekstiosaga „§-des 11 ja 24“; 5) paragrahvi 20 lõiked 41 ja 42 loetakse lõigeteks 42 ja 43 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Toitjal, kellel oli vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, millal tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime.“; 6) paragrahvi 20 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti hariduse infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest. Kui Eesti hariduse infosüsteemis õppeaasta alguseks õppimise andmed puuduvad, makstakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud 18–24-aastasele isikule toitjakaotuspensioni õppeaasta viimase kuu lõpust kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.“; 1 7) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikud pensionilisa saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi, jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt.“; 8) paragrahvi 24 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul.“; 10) paragrahvi 251 lõike 1 teine lause jäetakse välja; 11) paragrahvi § 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses „141) tegutsemise aeg juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, kui maksti sotsiaalmaksu;“; 12) paragrahvi 28 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud isikud lepivad kokku selles, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kaks aastat iga lapse kohta, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aja isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvamisest loobumise kohta. Kui kokkulepet ei saavutata, jaotatakse see aeg õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.“; 13) paragrahvi 32 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed enne vanaduspensionikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne pensioniõiguse tekkimist, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja peatab toiminguga avalduse menetlemise vanaduspensioniikka jõudmise päevani. Sotsiaalkindlustusamet teavitab inimest menetluse peatamisest. Sotsiaalkindlustusamet jätkab menetlust ja teeb pensioni määramise otsuse 15 päeva jooksul vanaduspensionikka jõudmise päevast arvates.“; 14) paragrahvi 423 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pensioni maksmine peatatakse, kui isik asub elama välisriiki. Isikule jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist ja andmete kontrollimist alates vanaduspensioniikka jõudmise päevast või päevast, millal isik vastab ühele käesoleva seaduse 2 § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustest. Välisriigis elatud aja eest pensioni tagasiulatuvalt ei maksta.“; 15) paragrahvi 424 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ta tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti poolt selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või Sotsiaalkindlustusametisse kohapeale tulles.“; 16) paragrahvi 424 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Elusoleku tõendamise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 17) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses olemise eest, teenuse osutamisega või kauba müümisega ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või tegutsemist ettevõtjana.“; 18) paragrahvi 581 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isikul, kes taotleb edasilükatud vanaduspensioni pärast 2021. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 6123 alusel, ei suurendata edasilükatud vanaduspensioni kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras selle aja eest: 1) kui isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused; 2) kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni; 3) mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka enne 2002. aasta 1. jaanuari.“; 19) paragrahvi 618 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punktis 11 sätestatud pensionilisa ei arvutata juurde vanaduspensionile, mis arvutatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 51 punkti 2 ja lõike 52 punkti 2 ning § 6117 alusel või kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 ja § 6117 alusel.“. § 2. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 272 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui tal ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt ja ta esitab kontohaldurile või registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse. Kui väljamakseid on tehtud käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud fondipensionina või pensionilepingu alusel, peab fondipension või pensionileping olema makse tasumise avalduse esitamiseks lõppenud või peab pensionilepingu puhul pensionimaksete tegemine käesoleva seaduse § 522 lõikes 13 sätestatu kohaselt olema peatatud.“; 3 2) paragrahvi 272 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud isik“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikud“; 3) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) pensionimaksete peatumise ja jätkumise kuupäevad, kui tegemist on pensionimaksete peatamisega;“; 4) paragrahvi 522 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 522. Pensionilepingu ülesütlemine ja uue sõlmimine ning pensionimaksete peatamine“; 5) paragrahvi 522 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses: „(13) Kindlustusvõtjal, kes on pensionilepingu sõlminud käesoleva seaduse § 40 lõike 11 alusel, tekib pärast tema töövõime osaliseks või täielikuks hindamist õigus pensionimaksed peatada, kui tal ei ole § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, esitades selleks kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. (14) Pensionimaksete peatamisega muudetakse pensionilepingut ning kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse, mis kohaldub pensionimaksete jätkumisel kokkulepitud kuupäevast arvates, ja väljastab kindlustusvõtjale uue käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi. (15) Pensionimaksete peatamisest teavitab kindlustusandja registripidajat kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamisest viivitamata, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 101 ja 11 nimetatud andmed.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus . 2021. a 4  Ministeeriumid Meie 07.07.2021 nr 1.2-2/95-1 Eelnõu kooskõlastamine Saadame kooskõlastamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel 2. Seletuskiri 15 lehel Lisaadressaat: Sotsiaalkindlustusamet Liidia Soontak 626 9236 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust (RPKS) eesmärgiga lihtsustada õiguslikku arusaama seaduste erinevatest sätetest ning tagada rakendusselgus riiklike pensionide määramisel ja maksmisel. Tegemist on eelkõige rakendusliku tähendusega eelnõuga, mis seaduse jõustumisel loob nii pensionitaotlejatele kui seaduse rakendajatele ühese ja lihtsamini mõistetava arusaama seaduse sätetest. Lisaks tehakse eelnõuga mõned tehnilised muudatused, näiteks toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus. Samuti tehakse ettepanek kehtestada soodusstaaži kohaldamine toitjakaotuspensioni määramisel. Kui toitjale oli määratud enne surma kas osaline või puuduv töövõime ja tal puudus võimalus vähenenud töövõime tõttu piisavalt töötada, määratakse toitja perele rahvapension toitja kaotuse korral. Seetõttu on põhjendatud kehtestada toitjakaotuspensioni määramiseks samuti soodusstaaž, mida arvutatakse samadel põhimõtetel nagu soodusstaaži vanaduspensionäridele. Muudetakse ka paindliku vanaduspensioni rakendamisel pensionilisade arvestamise korda – paindliku vanaduspensioni rakendamisel arvestatakse edaspidi pensioni hulka ka pensionilisad, kuivõrd need on üks osa pensionist. Samuti lihtsustatakse riikliku pensioni määramise ja pensioniotsuse tegemise protseduure. Lisaks eelnevale muudetakse kogumispensionide seadust (KopS), et võimaldada II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isikutel hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamine peatada, kui nad ei ole veel vanaduspensionieas, kuid nende töövõime on vahepeal taastunud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected], 626 9328) ja Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ([email protected], 611 3048) Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti ametnikud Katrin Välling ja Silvia Azojan. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõuga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2020,7 ja kogumispensionide seaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2020, 1. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning eelnõu sätted ei puuduta isikuandmete töötlemist. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on rakenduslikku iseloomu omava eelnõuga, mis tagab pensionitaotlejatele ja pensionäridele selgema arusaama seaduse erinevatest sätetest ning hõlbustab Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) tööd. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga tehtavad RPKS muudatused puudutavad toitjakaotuspensioni maksmist, soodusstaaži toitjakaotuspensioni määramiseks, pensionilisa ja pensioniõigusliku staaži määramise ja maksmise täpsustavaid sätteid, pensionide määramise otsuse tegemise tähtaja selgemaks muutmist, elusoleku tõendit ning pensionilisa käsitlemist säilitatud töövõimetuspensioni alusel määratavale vanaduspensionile. Selgitused on esitatud seletuskirjas vastavate sätete käsitlemisel. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõuga antakse kogumispensionide seaduse alusel puuduva töövõime tõttu II sambast pensionile jäänud isikutele, kelle töövõime on osaliselt või täies ulatuses taastunud, võimalus soovi korral pensioni kogumisega uuesti alustada ja pensioni saamine peatada. Töövõime taastumise järel uuesti II sambas raha kogumisega alustamist ja pensioni saamise peatamist puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023, mis on varaseim võimalik jõustumise aeg, arvestades Pensionikeskuse poolt tehtavaid arendusi seoses raha kogumise vabatahtlikuks muutmisega II sambas. Eelnõu §-ga 1 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RPKS § 91 lõikega 41 ning sätestatakse, et paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast vanaduspensionikka jõudmist RPKS §-s 111 sätestatud korras selle aja eest, kui isik sai riiklikku pensioni. Nimetatud sätte lisamisel on eelkõige praktiline tähendus, et tagada ühtne arusaam. Näiteks, inimene on väljateenitud aastate pensioni saaja, kuid soovib mõned aastad pärast pensioniiga sellest pensionist loobuda ja pärast seda üle minna paindlikule vanaduspensionile. Sel juhul ei võeta paindliku pensioni määramisel arvesse seda aega, millal ta sai väljateenitud aastate pensioni. Arvestatakse vaid seda aega, millal isik ei olnud enam väljateenitud aastate pensioni saaja. Analoogset lahendust kasutatakse juba praegu ka edasilükatud vanaduspensionide puhul. Seetõttu ei ole tegemist uute põhimõtetega, vaid ühtse rakendusarusaama kehtestamise eesmärgil seaduse täpsustamisega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse RPKS § 10 lõikeid 2 ja 3. Lõikega 2 asendatakse viide kahele vanemale viitega mitmele isikule, kuivõrd lapsel võib olla ka teisi isikuid, kes on last kaheksa aastat hooldanud. Kui mõni õigustatud isikutest loobub enda õigusest, jaotatakse selle isiku õigus (aastad) teiste õigustatud isikute vahel võrdselt. Sätte eesmärk on parandada olemasoleva sätte sõnastust, tuues selgemalt välja, et õigus 2 soodustingimustel vanaduspensionile võib lisaks vanematele olla ka teistel sooduspensionidele õigust omavatel isikutel, näiteks vanema abikaasal. Toome näiteks olukorra, kus kolm isikut – laste ema, laste isa ja isa abikaasa – on igaüks nelja last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Nelja lapse kasvatamise eest on õigustatud isikutel õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniiga. Laste isa abikaasa loobub oma pensioniõigusest. Isa abikaasale määratakse pension vanaduspensionieas. Laste ema ja laste isa võivad minna sooduspensionile 1,5 aastat enne oma vanaduspensioniiga. Lõikega 3 reguleeritakse olukorda, kus õigustatud isikute vahel puudub kokkulepe sooduspensionile mineku õiguse kasutamise kohta. Sätet täpsustatakse, kasutades kahe vanema asemel sätte sõnastuses viidet kõigile õigustatud isikutele. Toome näiteks olukorra, kus kolme lapse kasvatamise eest vähemalt kaheksa aastat on ühel õigustatud isikul õigus minna vähemalt üks aasta enne vanaduspensioniiga soodustingimustel vanaduspensionile. Eeldame, et laste ema ja laste isa ei lepi omavahel kokku sooduspensioni õiguse kasutamises kolme lapse kasvatamise eest. Sel juhul jaotakse üks aasta nende vahel ning ema ja isa saavad kumbki minna soodustingimustel vanaduspensionile pool aastat enne vanaduspensioniiga. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 (§-s 111) ning punktiga 10 (§-s 251) tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada kehtivat süsteemi, arvestades pensionide peatamisel nende suurendamiseks ka pensionilisasid. Käesoleval ajal pensionilisasid arvesse ei võeta, kuivõrd pensionilisad ei ole seotud töise tegevusega. Nimetatu ei ole kooskõlas seaduse loogikaga, kuivõrd pensionilisa on üks komponent pensioni üldsummast. Pensionilisa ei maksta individuaalselt, vaid makstakse üksnes pensioni saajale – kui isikul on õigus pensionile, siis tal on ka nõutavate tingimuste täitumisel õigus pensionilisale. Kui pensioni suurendamisel või vähendamisel maksta pensionilisa eraldi, või tekkida ebaselgus ning pensionärid arvavad, et nimetatu on toetus, millelt ei tule maksta tulumaksu. Ebaselguse vältimiseks muudame kehtivat korda ning arvestame pensionilisa pensioni suurendamisel ja vähendamisel. Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse toitjakaotuspensioni maksmise sätteid. Kehtiva seaduse alusel on nendel isikutel, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime ning kellel ei ole täidetud vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž, õigus pensionistaažiks nõutud aastate vähendamisele selliselt, et iga kolme aasta kohta, millal isikul oli tuvastatud puuduv või osaline töövõime, vähendatakse pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra. Nimetatu loob võimaluse vanaduspensionäridele, kelle töövõime on vähenenud, saada soodsama staažinõude alusel vanaduspensioni. Eelnimetatud pensionistaaži soodustus ei kehti toitjakaotuspensioni taotlejatele. SKA-lt saadud info kohaselt on praktikas olnud üksikuid juhtumeid, kus perekonnal ei ole olnud õigust toitjakaotuspensionile, kuivõrd vähenenud töövõimega toitjal ei olnud surmapäevaks täidetud staažinõue – kas 15 aastat Eesti staaži või vanusele vastav vähendatud staažinõue (§ 20 lg 4). Seetõttu ei ole perekonnal, eelkõige lastel, õigust toitjakaotuspensionile, vaid neil on õigus rahvapensionile toitja kaotuse korral. Kuivõrd toitja kaotuse korral on pensionisaajateks eelkõige alaealised, oleks otstarbekas ja põhjendatud kehtestada toitjakaotuspensionile 3 analoogne staažinõude vähendamise võimalus, nagu see on vanaduspensioni puhul. Seega, kui toitjal oli täitmata staažinõue ja tal oli osaline või puuduv töövõime, vähendatakse toitjakaotuspensioni puhul staažinõuet samade põhimõtete alusel nagu vanaduspensioni puhul. Nimetatu tagab perekonnale toitjakaotuspensioni, mis on suurem kui rahvapension toitja kaotuse korral, samuti tagab ülalpeetavatele suurema sissetuleku ja vähendab vaesust. Paragrahvi 20 lõiked 41 ja 42 loetakse vastavalt lõigeteks 42 ja 43, kuivõrd eelmises punktis käsitletud pensionistaaži vähendamine peaks paiknema pärast staažinõude kehtestamise lõiget. See tingib ka teiste lõigete järjekorra muutmise vajaduse. Eelnõu § 1 punktiga 6 tehtavate muudatuste eesmärk on lahendada aastaid kestnud probleem, mis puudutab õppeaasta alguses 18–24-aastastele õppuritele septembrikuu eest toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmist. Kuna 5. septembriks, millal SKA maksab toitjakaotuspensioni, ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) kanda, puuduvad SKA-l pensionide maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saa kõik isikud septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigel ajal. Muudatuse kohaselt jätkatakse pensionide maksmist septembrikuu lõpuni õppimise andmeid kontrollimata, tagades seeläbi õigustatud isikutele pensionide sujuva väljamaksmise ja SKA-le aluse väljamaksete tegemiseks. Õpingute jätkamise tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist. Kui õppimine on lõpetatud, lõpetatakse alates oktoobrikuust vastavalt ka pensionide maksmine. Muudatuse tegemisel on lähtutud analoogsest regulatsioonist perehüvitiste seadusega peretoetuste maksmisel. Eelnõu § 1 punktidega 7–8 tehakse sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 2 muudatused laste eest pensionilisa arvestamise korras. Pensionilisale on õigus vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere liikmel, kes on last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. SKA praktikast nähtub, et pensioni taotlemisel on järjest rohkem selliseid peresid, kus üht ja sama last on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud nii lapse ema ja lapse isa kui ka näiteks vanema abikaasa. Kui õigustatud isikud lepivad omavahel kokku, kes pensionilisa kasutab, määratakse pensionilisa sellele isikule. Kui õigustatud isikud omavahel kokkulepet ei sõlmi, jaotatakse pensionilisa nende vahel võrdselt. Toome näiteks olukorra, kus ema ja isa on last üheskoos kasvatanud kaheksa aastat. Ema abiellub lapse 9-aastaseks saamisel uuesti ja hakkab koos oma abikaasaga sama last kasvatama. Isa pensioniea saabumisel selgub, et ka nii ema kui tema abikaasa soovivad saada pensionilisa, kuid vastastikku nõusolekut ei anna, mistõttu jaotatakse saadav summa võrdselt kolme osapoole vahel. RPKS § 24 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on dubleerivate sätetega. Eelnõu § 1 punktiga 9 lihtsustatakse pensionide ümberarvutamise korda. Praegusel ajal on pensionide ümberarvutamine tehniliselt keerukas – pensioni ümberarvestus tehakse avalduse esitamise päevast, kui avaldus on esitatud ühe kuu jooksul pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest arvates. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Praktikas on olukordi, kus on keeruline kindlaks teha, kas arvutada pension ümber avalduse esitamisest või järgneva kuu esimesest kuupäevast. 4 Toome näiteks olukorra, kus pensionär leiab oma majapidamisest pensionistaaži tõendava töölepingu varasema töötamise kohta ja viib selle dokumendi juba järgmisel päeval pärast vanaduspensioni määramist SKA-sse. Nimetatud juhtumi korral tekib küsimus, millist kuupäeva tuleks lugeda pensioni ümberarvutamise tähtajaks. Selliste arusaamatuste vältimiseks on põhjendatud ühtlustada ümberarvutamise korda ja teha pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel pensioni ümberarvestus avalduse ja sellega nõutavate andmete esitamise päevast. Eespool esitatud näite korral tehakse pensioni ümberarvestus avalduse esitamise päevast. Nimetatud muudatus on pensionärile soodne ja lihtsustab ka haldusmenetlust/koormust– ei ole vaja lähtuda mitmest tähtajast ümberarvutamise sündmuse puhul Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse õigusselguse huvides RPKS § 28 lõiget 2 punktiga 141, sätestades, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui maksti sotsiaalmaksu. Sätte täienduse vajadus on ilmnenud halduspraktikast. Üha enam on pensioni taotlemisel juhtumeid, kus isikud on olnud enne 1999. aastat ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, aga sotsiaalmaksu maksmise kohta andmed puuduvad. Seetõttu ei ole sotsiaalmaksu maksmise puudumise korral juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aega pensioniõigusliku staaži hulka arvatud.. Selguse huvides täiendatakse sätet uue punktiga, tagades üheselt mõistetavuse ja rakendatavuse kõigi juhtimis- ja kontrollorgani liikmete puhul. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse RPKS § 28 lõiget 21, täpsustades iga kasvatatud lapse kohta staaži arvestamisel mitme õigustatud isiku puhul kokkuleppe ja aastate jagamise korda. Üldpõhimõttena lepivad õigustatud isikud kokku selles, kes õigust täiendavale staažile kasutab. Kui õigustatud isikud kokkulepet ei saavuta, jaotatakse see võrdselt kõikide õigustatud isikute vahel. Näiteks, kui ema ja isa kokkulepet ei saavuta, on mõlemal isikul võrdne õigus saada pool kaheaastasest staažist, s.o mõlemale üks aasta. Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse pensioni määramise menetlust juhul, kui isik esitab pensioniavalduse kuni kuus kuud enne pensioniõiguse tekkimist. Isikule on antud õigus esitada pensioniavaldus ja vastavad andmed enne pensionikka jõudmise päeva. Sellel soodustusel on mitmeid eesmärke, näiteks on isikul võimalik vajaduse korral juurde koguda täiendavaid dokumente, samuti on see vajalik inimestele, kes lahkuvad pikemaks ajaks Eestist (näiteks Venemaal elavad Eesti pensionärid, kes viibivad Eestis vaid suvisel ajal). Kuivõrd isik ei ole enne dokumentide esitamist veel pensionieas ja võib ka edasi töötada või lisada täiendavaid pensionistaaže tõendavaid dokumente, mida saab pensioni määramisel arvestada, tehakse vanaduspensioni määramise otsus 15 tööpäeva jooksul pensionikka jõudmise päevast arvates. Avalduse esitajale saadetakse pärast avalduse esitamist infokiri, milles SKA selgitab, millal tehakse otsus, millal saab avalduse esitaja esimese pensionimakse ja millal pensionitunnistuse. Inimesed toovad tihti avalduse varem ka seetõttu, et õiguse tekkimise päeval saada juba nii otsus kui ka pensionitunnistus. SKA kontrollib enne menetluse toiminguga peatamist avalduse asjaolusid ja menetleb asja, kogudes avalduse lahendamiseks vajalikke andmeid, näiteks pensioniõigusliku staaži andmeid. SKA jätkab menetlust ja teeb pensioni määramise otsuse 15 tööpäeva jooksul vanaduspensionikka jõudmise päevast arvates ning pension määratakse pensioniõiguse tekkimise päevast. Pensioni määramisest keeldumise otsus tehakse esimesel võimalusel, kuid kõige hiljem vanaduspensionikka jõudmise päeval. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse RPKS § 423 lõikeid 1 ja 2. 5 Lõikes 1 sätestatakse, et pensioni maksmine peatatakse, kui isik asub elama välisriiki. Isikule jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist. Isiku välisriiki elama asumise korral võib seaduse tekst tekitada erinevaid tõlgendusi, mistõttu on tarvilik üheselt arusaadavuse huvides seadust täpsustada. Lõike 2 muudatusega täiendatakse sätet, viidates täiendavalt andmete kontrollimisele. Kui pensioni saaja on kolinud elama välisriiki, peab SKA kontrollima enne pensioni väljamakse tegemist ka muid andmeid, näiteks seda, kas isiku pension tuleb maksustada tulumaksuga. Pärast andmete kontrollimist alustatakse pensioni taasmaksmist pensioni peatamisest alates. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse RPKS § 424 lõiget 2 punktiga 3, nähes ette, et pensionär võib oma elusolekut tõendada SKA selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või SKA-sse kohapeale tulles. Seoses COVID-19-ga tekkis vajadus luua välisriigis elavale pensionärile võimalus elusolekut tõendada ka muul viisil, näiteks elektroonilisi vahendeid kasutades. SKA on vastavaks otstarbeks loonud turvalise kanali. Soovi korral saab inimene oma elusolekut tõendada ka kohapeale tulles. Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse volitusnormi, et hõlmata võimalus tõendada elusolekut ka elektroonilise kanali kaudu. Samuti korrastatakse säte normitehniliselt. Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse töötamise käsitluse alla ka nende isikute tegevus, kes saavad tulu teenuse osutamisega või kauba müümisega ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt arusaadav ja mõistetav, et pensioni määramisel arvestatakse ka ettevõtluskonto kaudu toimuvat tegevust. Eelnõu § 1 punktiga 18 täpsustatakse RPKS § 581 teksti. Kehtiva teksti üheselt mõistetavuse huvides tuleb sätet täiendada viitega, mille alusel on võimalik maksta inimesele edasilükatud vanaduspensioni. Samuti on erinevate redaktsioonidega tekkinud seaduses viiteviga. Sätet korrigeeritakse, lisades, et RPKS § 8 lõige 3 kehtis kuni 2020. aasta 31. detsembrini, kuid seda sätet rakendatakse jätkuvalt edasilükatud vanaduspensioni määramisel. Elamisõiguse puhul täiendatakse punkti viitega RPKS § 4 lõikele 11. RPKS § 4 muudeti 2018. aastal, kuid ekslikult jäi vastav täpsustus §-s 581 tegemata. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RPKS § 618 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punktis 11 sätestatud pensionilisa ei arvutata juurde vanaduspensionile, mis arvutatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 51 punkti 2 ja lõike 52 punkti 2 ning § 6117 alusel või kuni 2016.sta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 ja § 6117 alusel.“ Pensionilisa loomisest alates arvutatakse pensionilisa juurde ka töövõimetuspensionile, mis on arvutatud isiku personalase staaži alusel. 30-aastase pensioniõigusliku staaži alusel arvutatud töövõimetuspensionile pensionilisa juurde ei arvutata, sest isiku enda pensionistaaž on väiksem, kui riigi poolt makstava pensioni aluseks olev 30-aastane pensioniõiguslik staaž. Kui isik jõudis vanaduspensionikka, viidi ta üle vanaduspensionile ning nendele, kelle pensioni suurus arvutati isiklike, personaalsete andmete alusel, jätkati vanaduspensioni maksmisel pensionilisa maksmist. 30-aastase pensioniõigusliku staaži alusel arvutatud isikute vanaduspensionidele pensionilisa juurde ei arvutatud. Seoses töövõimetoetuse seaduse eelnõu väljatöötamisega, tunnistati töövõimetuspensioni sätted kehtetuks, nende hulga ka säte, mis käsitleb töövõimetuspensionäride vanaduspensionile üle viimist. Seetõttu puudub RPKS-s vastav erand. 6 Muudatuse eesmärk on taastada varem kehtinud kord. Isikute vanaduspensioni, mis arvutatakse 30-aastase pensioniõigusliku staaži alusel, ei suurendata pensionilisaga. Pensionilisa arvutatakse juurde vanaduspensionile, mis on arvutatud isiku personaalse staaži ja sotsiaalmaksu andmete alusel. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kogumispensionide seadust Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KoPS § 272 lõiget 3. Paragrahv 272 reguleerib kohustusliku kogumispensioni makse uuesti tasumist pärast makse tasumisest vabastamist või raha väljavõtmist. Kui üldiselt kehtib nõue, et makset saab uuesti tasuma hakata, kui sambast lahkumisest on möödunud vähemalt kümme aastat, siis lõikes 3 on sätestatud sellest erand. Nimelt ei rakendata viidatud kümne aasta nõuet selle isiku puhul, kellele on tehtud kohustusliku kogumispensioni väljamakseid seoses puuduva töövõime määramisega ja kelle töövõime hinnatakse hiljem osaliseks või täielikuks. Selleks, et alustada II sambas uuesti raha kogumist, saab kõnealune isik esitada KoPS §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse. Eelnõuga täpsustatakse lõike 3 sõnastust, et see hõlmaks ka selliseid väljamakseid, mida tehakse puuduva töövõimega isikule, kui ta läheb II sambast pensionile. Puuduva töövõimega isikul ei ole küll keelatud esitada raha väljavõtmise avaldust, mis on mõeldud II sambast lahkumiseks, aga tal on KoPS § 40 lõike 11 kohaselt õigus ka II sambast pensionile jääda sõltumata oma vanusest, st valida pensionileping või fondipension või teha ühekordse väljamakse avaldus. Kui isik, kelle töövõime on taastunud, ei ole veel II samba pensioni eas (vanaduspensioniiga miinus 5 aastat), võiks ka temal olla võimalik soovi korral II sambas uuesti raha koguma hakata. Kui üldiselt ilmselt võetaksegi puuduva töövõime määramise järel raha korraga välja, siis juhul, kui valitud on pensionileping või fondipension, peaks selline pensioniskeem olema enne lõpetatud, või pensionilepingu puhul, mida lõpetada ei saa, pensioni maksmine vähemalt peatatud, et uuesti raha koguma hakata. Üldine põhimõte on see, et pensioni saamine lõpetab pensioni kogumise. Eelnõuga tehaksegi vastavad täpsustused KoPS § 272 lõikes 3: „Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui tal ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt ja ta esitab kontohaldurile või registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse. Kui väljamakseid on tehtud käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud fondipensionina või pensionilepingu alusel, peab fondipension või pensionileping olema makse tasumise avalduse esitamiseks lõppenud või peab pensionilepingu puhul pensionimaksete tegemine käesoleva seaduse § 522 lõikes 13 sätestatu kohaselt peab olema peatatud.“ Fondipensioni või pensionilepingu lõpetamine või pensioni maksmise peatamine pensionilepingu puhul ei ole siiski kohustuslikud. See on vaid eeldus, kui soovitakse uuesti II sambas raha koguma hakata. Vaikimisi kehtib valitud pensioniskeem edasi ka siis, kui isiku töövõime on taastunud. Arvestada tuleb aga siinkohal ka sellega, et kui isik ei ole selleks hetkeks veel II samba pensioni eas, ei kohaldu tema suhtes enam II samba pensioni maksusoodustused ja väljamaksetelt peetakse kinni tulumaksu 20%. See võib olla ka põhjus pensioni saamine lõpetada, et siis pensioniikka jõudes uuesti pensionile jääda, kui kohalduvad juba ka maksusoodustused. Eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on siis maksuvabad ning lühem tähtajaline pension ja ühekordne väljamakse maksustatud tulumaksuga 10%. 7 Kuivõrd puuduva töövõimega isikul on õigus II sambasse kogutud raha ka korraga välja võtta ning arvestades, et kui raha on jõutud koguda suhteliselt lühikest aega, ei annaks see ilmselt ka kuigi suurt eluaegset või tähtajalist pensionit, võib eeldada, et praktikas just raha korraga väljavõtmist siin kõige enam kasutatakse. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse KoPS § 272 lõiget 6. Lõikes 6 täpsustatakse selguse huvides viidet. Lõikes 6 on silmas peetud nii neid isikuid, kes otsustavad pärast kümne aasta möödumist uuesti kohustusliku kogumispensioni makset tasuma hakata, kui ka neid isikuid, kellel varem oli puuduv töövõime ja kelle puhul see kümne aasta reegel ei kohaldu. Seda, kas isikul on kohustus tasuda kogumispensioni makset, tuleb sotsiaalmaksu maksjal kontrollida, nagu see ka muidu on. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse KoPS § 52 lõiget 4 punktiga 101, milles täpsustatakse, et kindlustusandja poolt Pensionikeskusele esitataval avaldusel peavad muu hulgas olema märgitud ka pensionimaksete peatumise ja jätkumise kuupäevad, kui tegemist on pensionimaksete peatamisega. Muudatus on seotud KoPS § 272 lõike 3 muutmisega ja eelnõuga § 522 lisatavate lõigetega 13–15. Pensionikeskusele on see info vajalik, et oleks selge, kas isik, kelle töövõime on taastunud, võiks teha avalduse makse tasumiseks, et II sambas uuesti raha koguma hakata. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse KoPS § 522 pealkirja ja lõikeid 13–15. Paragrahv reguleerib pensionilepingu ülesütlemist ja uue sõlmimist. Eelnõuga täiendatakse seda paragrahvi sätetega, mis puudutavad pensionimaksete peatamist, ja täpsustatakse vastavalt paragrahvi pealkirja. Lõikega 13 antakse kindlustusvõtjale, kes on pensionilepingu sõlminud, sest talle oli määratud puuduv töövõime, kuid kelle töövõime on osaliselt või täies ulatuses taastunud, aga ta ei ole veel II samba pensioni ikka jõudnud, õigus oma pensionimaksed peatada. Selleks tuleb esitada kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastav avaldus. Pensionimaksete peatamine võib tulla kõne alla juhul, kui soovitakse uuesti II sambas raha koguma hakata või kui soovitakse oodata II samba pensioni ikka jõudmist, et neile väljamaksetele saaks ka maksusoodustusi kohaldada. Kui pensionileping võimaldab oma tingimuste kohaselt ka pensionilepingu ülesütlemist ja tagastusväärtuse väljamaksmist, võib isik, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või täielikuks, ka seda võimalust kasutada. KoPS § 522 lõigete 3 ja 12 koosmõjus võiks selline võimalus olla tähtajalise pensionilepingu puhul. Vt ka KoPS § 272 lõike 3 muutmist. Lõikes 14 täpsustatakse omakorda, et pensionimaksete peatamisega muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse, mis kohaldub pensionimaksete jätkumisel kokkulepitud kuupäevast arvates. Et pensioni maksmine peatatakse, suureneb vastavalt pensioni suurus, mida pensioni maksmise taastumise järel kindlustusvõtjale nüüd maksta saab. Ühtlasi tuleb kindlustusandjal väljastada kindlustusvõtjale uus pensionilepingu poliis. Selleks et Pensionikeskus teaks, kas isikul on õigus II sambas uuesti raha koguma hakata, st teha makse tegemise avaldust, on talle vajalik info selle kohta, kas pensionilepingu pensionimaksed on peatatud, kui selline isik oli talle puuduva töövõime määramisel sõlminud just pensionilepingu. Lõikega 15 kohustataksegi kindlustusandjat pensionimaksete peatamisest Pensionikeskust teavitama. Selline teavitus tuleb teha kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamisest arvates viivitamata. Kindlustusandja esitab selleks Pensionikeskusele omakorda 8 vastava avalduse, milles märgitakse KoPS § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 101 ja 11 nimetatud andmed. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kohustusliku kogumispensioni regulatsioon on puutumuses Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 32 ja 28, mille kohaselt on igal Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. PS-ist tulenevalt on Eesti seadusandjal kohustus luua toimiv pensionikindlustussüsteem, mis kaitseks võimalikult paljusid Eestis elavaid inimesi vanadusriski realiseerumisel. Oluline on, et pensionisüsteemi ülesehitamisel on riigil aga küllaltki lai valikuvabadus. Eelnõus esitatud kohustuslikku kogumispensioni puudutavad muudatused ei sea kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi ega piiranguid, aga annavad võimaluse soovi korral uuesti pensioni koguma hakata, kui isik ei ole veel pensioniealine ja tema töövõime on osaliselt või täies ulatuses taastunud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada PS-iga kooskõlas olevaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on aidata kaasa riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamise lihtsusele ning muuta rakendusliku iseloomuga sätted senisest selgemaks. Õigusselgusele suunatud täpsustused puudutavad näiteks pensionilisa ja pensioniõigusliku staaži määramist ja maksmist, sh pensionide määramise algtähtaja selgemaks muutmist. Nende täpsustustega ei muudeta kehtivaid põhimõtteid, mistõttu nende mõju ei hinnata. Mõju analüüsis hinnatakse järgmisi eelnõuga kehtestatavaid muudatusi: sooduspensionistaaži kohaldamine toitjakaotuspensioni saamisel, toitjakaotuspensioni maksmine ilma EHISe andmeteta septembrikuus, pensionilisa maksmata jätmine isikutele, kes on üle viidud töövõimetuspensionilt vanaduspensionile (aluseks 30-aastane pensionistaaž). Paindliku vanaduspensioni rakendamisel arvestatakse edaspidi pensionilisad sisse pensioni vähendamisel ja suurendamisel ning väljateenitud aastate pensionilt (või mõne teise riigi pensionilt) paindlikule vanaduspensionile üleminekul ei suurendata eelnõu muudatuse järgi pensionistaaži selle aja eest, millal isik sai eespool nimetatud pensioni. Kuivõrd tegemist on rakenduslikku iseloomu omava eelnõuga, ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud. HÕNTE § 46 alusel on vaja välja selgitada olulised mõjud ning selleks on Sotsiaalministeerium koostanud põhjalikuma mõjuanalüüsi, mis sisaldub seletuskirja mõjude 9 osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud SKA, sh sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades – sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja kriteeriumi alusel – mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ja välissuhteid ning sellest lähtuvalt ei ole mõju nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sihtrühm 1: toitjakaotuspensioni saajad Muudatused mõjutavad eelkõige alla 24-aastaseid toitjakaotuspensioni saajaid. Nimelt mõjutab nende majanduslikku toimetulekut see, et eelnõu muudatusega makstakse septembrikuus 18– 24-aastastele õppuritele toitjakaotuspensioni olenemata sellest, kas vastavad õppimise andmed on EHISesse juba kantud või mitte. Kehtiva olukorra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, mistõttu ei jää muudatuse tulemusena ühekuulist perioodi, mille jooksul sissetulekut ei saada. Toitjakaotuspensioni makstakse 18–24-aastasele isikule, kui ta õpib täiskoormusega gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. SKA andmetel oli 2019. aastal 18–24-aastaseid toitjakaotuspensioni saajaid 1806. Muudetakse ka pensionistaaži nõuet toitjakaotuspensioni määramisel, st vähendatakse pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, millal toitjal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Toitjakaotuspensionile, mille puhul toitja pensionistaaž põhineb 30-aastase staažiga vanaduspensioni arvestuslikul suurusel, ei arvestata pensionile juurde lapselisa. Lastelisa tuleb ainult saaja õiguste kaudu (nt siis, kui lesel on õigus lastelisale). Eelnõu muudatusega võib väheneda nende toitjakaotuspensioni saajate arv, kellele määratakse toitjakaotuspension rahvapensionimääras, sest toitjal ei olnud piisavalt pensionistaaži. Pensionistaažiga seotud muudatus puudutab küll potentsiaalselt eri vanuserühmadesse kuuluvaid toitjakaotuspensioni saajaid, kuid eelkõige alla 24-aastaseid. Nimelt on SKA andmetel toitjakaotuspensioni saajad peamiselt noored: 2019. aastal sai SKA andmetel toitjakaotuspensioni 4795 last vanuses 0–17 ning neist 591 sai seda rahvapensionimääras (12,3%). SKA seniste andmete alusel võib aga eeldada, et muudatus mõjutab väga väikest osa toitjakaotuspensioni saajatest. Samuti võib eeldada, et toitjakaotuspensioni suurus mõjutab toetuste saamist: näiteks võib septembrikuus makstav toitjakaotuspension või staažinõuete muutmisel suurem toitjakaotuspension vähendada toimetulekutoetuste suurust. Samas on mõju väike, sest STARi andmetel maksti 2019. aastal toimetulekutoetust 110 lapsele (vanuses 0–17), kes said ühtlasi ka toitjakaotuspensioni. Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt väike ning muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi. 10 Sihtrühm 2: paindliku vanaduspensioni saajad Muudatus mõjutab neid paindliku vanaduspensioni saajaid, kes enne nimetatud pensioni määramist said väljateenitud aastate pensioni (või mõne teise riigi pensioni). Paindliku vanaduspensioni rakendamisel ei suurendata eelnõu muudatuse järgi paindlikku vanaduspensioni selle aja eest, kui isik sai väljateenitud aastate pensioni ehk teisisõnu seda aega pensioni määramisel arvesse ei võeta. Analoogset lahendust kasutatakse ka edasilükatud vanaduspensionide puhul, mistõttu ei ole tegemist uue põhimõttega ning muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi. SKA andmetel oli seisuga 01.01.2021 väljateenitud aastate pensioni saajaid 5993, neist 906 vanuses 60–64 (15,1%), ja keskmine makstav pension oli 791,89 eurot. Paindlik vanaduspension kehtib alates 2021. aastast. Pensionile võib jääda viis aastat enne pensioniiga ning ükskõik millal pärast pensioniea saabumist. 2021. aastal on õigus jääda paindlikule vanaduspensionile isikutel, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1957–1961. Ajavahemikul 01.01.–10.05.2021 on 482 inimest valinud paindliku pensioni. Kuna muudatus mõjutab ainult eespool nimetatud isikute pensionistaaži ja valides paindliku pensioni, võib eeldada, et pension pigem suureneb (muidu isik seda valikut ei teeks). Seega on sotsiaalne mõju väga väike ja pigem positiivne. Eelnõu täiendusega muudetakse pensionilisade korda paindliku vanaduspensioni rakendamisel, kus edaspidi arvestatakse pensionilisad sisse pensioni vähendamisel ja suurendamisel. Keskmise vanaduspensioni korral (548 eurot1), ühe lapse olemasolul2, viis aastat varem pensionile jäädes on paindliku vanaduspensioni vähendus 22,6%, mis teeb isiku pensioniks 449,37 eurot kuus3. Lastelisa juurde liites ja seejärel vähendades on vanaduspension 443,67 eurot4. Pensioni suurendusel (lükates pensioni viis aastat edasi) oleks enne muudatust pension 768,31 eurot ja pärast muudatust 777,29 eurot. Seega on muudatuse mõju võrdlemisi väike, samuti on sihtrühma suurus ja sagedus väike (paindliku vanaduspensioni on 2021. aastal valinud 482 isikut ehk keskmiselt 112 isikut kuus). Pigem soosib eelnõuga tehtav muudatus vanaduspensioni edasilükkamist, kuna saadud sissetulek on mõnevõrra isegi suurem (kasv lastelisaga 1,17%5). Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt siiski väike ning muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. Seetõttu ei ole mõju olulisuse kriteeriumitest lähtuvalt tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 1 SKA andmetel on keskmine määratud vanaduspension 548 eurot seisuga 21.03.2021. 2 Kui laps on sündinud näiteks 1991–2012, arvutatakse 3,5 aastahinde suurune pensionilisa. Alates 1. aprillist 2021 on pensioni aastahinne 7,206 eurot (3,5 * 7,206 = 25,221 eurot lastelisa ühe lapse korral) 3 548 – (548 * 22,6%) + 25,221 = 449,37 4 548 + 25,221 – ((548 + 25,221) * 22,6%) = 443,67 5 777,29 / 768,31 – 1 = 1,17% 11 Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest peamiselt SKA-d. SKA puutub erinevate toetuste ja hüvitiste määramisega kokku iga päev, kuid eelnõuga tehtavate muudatuste mõju ulatust (ei kaasne kohanemisraskusi) ja ka mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest nendega kaasnevad ühekordselt tehtavad muudatused SKA protseduurides ja infosüsteemis (näiteks toitjakaotuspensionide väljamakse septembrikuus). Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta kohalike omavalitsuste töökorraldust. RPKS § 20 lõike 41 täiendus võib vähendada sihtrühmale KOVi makstavaid toimetulekutoetusi, kuid arvestades, et ühelt poolt on samal ajal toitjakaotuspensioni ja toimetulekutoetuse saajaid väga vähe ning teisalt mõjutavad muudatused toitjakaotuspensioni vaid ühe kuu või teatud summa ulatuses, on mõju nii toimetulekutoetuse taotlemisele kui kuludele väike. Kogumispensionide seaduse mõjud Töövõime taastumine ja pensioni kogumise jätkamine Puuduva töövõimega inimesi oli 2020. aasta lõpu seisuga Eestis kokku pisut üle 35 600 ja täieliku (100%) töövõime kaotusega inimesi 1975, kellest hinnanguliselt umbes pool on ka II sambaga liitunud. Kui selline inimene on kasutanud oma õigust minna II sambast pensionile, annab eelnõu talle võimaluse II sambas uuesti raha koguma hakata, kui tema töövõime peaks osaliselt või täies ulatuses taastuma ja ta ei ole veel II samba pensionieas. See tähendaks sotsiaalmaksu 4% liikumist II sambasse, mille võrra omakorda teeniks see isik vähem õigusi I sambas. Mõju pensionikogujale sõltub väga mitmest asjaolust, eelkõige aga sissetuleku suurusest ja vanusest, kui II sambas saab uuesti pensioni koguma hakata. II sambaga liitunul läheb I sambasse ainult 16% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast. Seepärast on ka I samba osakud 20% võrra väiksemad. II sambaga liitumine mõjutab lisaks kindlustusosakule ka solidaarosaku väärtust. Solidaarosakut vähendatakse kõigil II sambaga liitunutel seadusega 1-lt 0,8-le. Alates 2021. aastast arvutatakse I samba osakutest kõigile ühendosakut, mis koosneb kindlustusosakust ja solidaarosakust. Ühendosaku suurus on seda suurem, mida kõrgem on inimese palk (makstud sotsiaalmaks). II sambaga liitunul on osak alati 20% võrra väiksem mitteliitunuga võrreldes. Näiteks poole keskmise palga ja kahekordse keskmise palgaga inimeste puhul erinevad nende ühendosakud kaks korda, kui samal ajal on palga erinevus neljakordne. Ühendosaku kasutuselevõtmisega on I sammas muutunud solidaarsemaks ja selle palgast sõltuvus on oluliselt vähenenud võrreldes varasemate aastatega. Kui lisaks kogutakse raha ka II sambas, on I samba ühendosaku väärtus 20% väiksem, kuid täiendavat sissetulekut pakubki II sammas, mis on otseses sõltuvuses isiku palgast. Kui isikule on määratud puuduv töövõime ja ta võtab kasutusele oma II samba pensionisäästud, siis hiljem, kui tema töövõime peaks taastuma, on tulevase pensionisissetuleku mõttes olukord sarnane II sambast raha väljavõtmisega, mida alates 1. jaanuarist 2021 võivad kasutada kõik II sambaga liitunud. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on mõju pensionile. Samuti, mida vanem on inimene, seda keerulisem on hiljem II sambast välja võetud rahaga kaasnevat pensioni kaotust tagasi teenida6. Kokkuvõttes jääbki igaühe enda valida, kas hakata pärast töövõime taastumist II sambas uuesti raha koguma või mitte. 6 Vt II sambaga liitumisest ja I samba pensionist ka Rahandusministeeriumi blogist: https://blogi.fin.ee/2021/03/ii-sambaga-liitumine-ja-i-samba-pension/ 12 Muudatus eeldab Pensionikeskuselt arendust, et võimaldada neil isikutel II sambas uuesti makseid tegema hakata. Muudatuste koosmõju halduskoormusele Muudatustega ei kaasne halduskoormuse suurenemist pensionäridele (seejuures vähendab õigusselguse parandamine määramistega seotud küsimusi). Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Samas puudutavad muudatused SKA töökorraldust: näiteks toitjakaotuspensioni maksmine septembrikuus ilma EHISe andmeid kasutamata lihtsustab SKA tegevust. Sätte jõustumisel ei ole enam vaja selgitada, et septembrikuu väljamakse hilineb, vaid väljamakse saadakse ikkagi kätte jooksval kuul. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 1. RPKS muudatusettepanekute IT-rakenduskulud on 20 000 eurot. Need kulud kaetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest. 2. Toitjakaotuspensioni (edaspidi TKP) maksmise rakenduskulud: kevadises prognoosis (28.04.2021) on prognoositud aastate 2021-2022 kõikide toitjakaotuspensioni saajate arvu 4% langus (12 kuu arvestuslike maksete arv) ning viimase viie aasta keskmine 18-24-aastaste osakaal on 32%. Nende isikute osakaal, kellele maksti augustis ja septembris viivitusega – viimasel kolmel aastal on olnud keskmiselt 34% (18-24-aastaste TKP saajate arvust). Nende osakaal, kellele augustis maksti, aga septembris ei makstud – viimasel kolmel aastal olnud keskmiselt 5% (18-24-aastaste TKP saajate arvust). Nende osakaal, kellel EHIS-s õige õppeaasta tuli hiljem – viimasel kolmel aastal on olnud keskmiselt 29% (18-24-aastaste TKP saajate arvust). Summade osas on võetud keskmise TKP summa 2021 ja 2022 prognoosi failist (205,79€ ja 218,78€) ning korrutatud läbi saajate arvuga (vt alljärgnev tabel). 2018 2019 2020 2021 2022 isikute arv, kellele maksti augustis ja 482 568 696 652 626 septembris maksti viivitusega need, kellel EHIS-s õige õppeaasta tuli 399 481 616 556 534 hiljem 13 nendele, kellele augustis maksti aga 100 84 96 96 92 septembris ei makstud nende summa 17 305 14 692 18 264 19 738 20 144 Täiendavad kulud kaetakse riikliku pensionikindlustuse eelarvest. 3. Puuduva töövõimega isikuid on suhteliselt vähe ja veel vähem on neid, kelle töövõime osaliselt või täielikult taastub. Eelnõu kohaselt saavad selliseid isikud soovi korral II sambas uuesti raha koguma hakata, kui nad ei ole veel pensioniikka jõudnud. Selliste inimeste hulk on eelduslikult väike ja potentsiaalne kulu I samba eelarvele marginaalne. Kui isik, kellele on määratud puuduv töövõime, esitab raha väljavõtmise avalduse, saab ta juba kehtiva regulatsiooni kohaselt hiljem II sambas uuesti raha koguma hakata, kui tema töövõime osaliselt või täielikult taastub. Selline täpsustus oli aga jäänud tegemata nende avalduste suhtes, mis esitatakse II sambast pensionile minnes. Puuduva töövõimega isikul on õigus II sambast pensionile jääda. Ja üldine põhimõte on see, et pensionile jäämine lõpetab pensioni kogumise. Eelnõu täpsustab, et isik, kellele oli varem määratud puuduv töövõime, saab siiski ka pärast II sambast pensionile jäämist uuesti II sambas raha koguma hakata, kui tema töövõime on taastunud (osaliselt või täielikult) ja ta ei ole sel hetkel veel II samba pensioni eas. 8. Seaduse rakendusaktid Seadusemuudatusega seonduvalt on vaja muuta RPKS- i rakendusakte. Rakendusaktide loetelu: Elusoleku tõendamise andmekoosseisu määrus (lisada elektrooniline kanal ja preambuli täiendamine § 424 lg 2). KopS ei anna uusi volitusnorme rakendusaktide kehtestamiseks. Samuti ei too muudatus kaasa vajadust muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Seaduse rakendamiseks on vaja muuta rakendusakte, mille kooskõlastamine ja jõustamisprotseduur võtab kindlaksmääratud aja, mistõttu on põhjendatud seadus jõustada 2022. a 1. jaanuarist. Seaduse § 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Töövõime taastumise järel uuesti II sambas raha kogumisega alustamist ja pensioni saamise peatamist puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023, mis on nende muudatuste varaseim võimalik jõustumise aeg. Muudatuste jõustumise kavandamisel on arvestatud, et 2021. ja 2022. aastal juba rakenduvad mitmed II sambas raha kogumise vabatahtlikuks muutumisest tulenevad uuendused, mistõttu tuleb nende muudatuste puhul, mida ei olnud varem ette nähtud, võimaldada ka vajalik aeg 14 nende rakendamiseks (pensioni maksmise lõpetamine ja kogumisega uuesti alustamine töövõime taastumise järel). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning seisukoha avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0892 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad0faf8a-64b7-481d-bdf7-c295995eb24e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad0faf8a-64b7-481d-bdf7-c295995eb24e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main