Kiri

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumi põhitegevuse rahastamisest ning selle toetamisest Eesti Kultuurkapitali vahenditest Lugupeetud kultuuriminister Pöördume Teie poole keerulisel ajal, kui tegeleda tuleb kriisi leevendamise ja eesootavate kärbetega riigieelarves. Taust Saatsime Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ning Tartu Kunstimuuseumi (TKM) poolt kultuuriministeeriumile kirja samal teemal aasta tagasi (12.06.2020) palvega tutvuda muuseumide põhitegevuse rahastamise probleemi ning sellega seotud kultuurkapitali vahenditest toetamise küsimusega. Antud küsimus on püsinud päevakorral aastaid. 2016. aastast on kultuurkapitali koosseisud regulaarselt kultuuriministeeriumi esindajatega sel teema kohtunud ning olukorda, kus muuseumid teostavad oma põhitegevust kultuurkapitali projektitoetusteks mõeldud rahastuse toel ja kultuurkapitali vahendeid selleks ei jätku, selgitanud. Siiani on protsess paraku tulemusteta. ETDMi ja TKMi senine regulaarne näitusetegevus on olnud tihedalt seotud kultuurkapitalilt eraldatava aastatepikkuse toetusega oma põhitegevusele. Oleme väga tänulikud kultuurkapitali poolsele toetusele muuseumide näituse- ja kirjastustegevuse teostamiseks senises mahus. Probleem Viimane pöördumine oli seotud muuhulgas Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali pöördumise ning otsusega lõpetada muuseumide toetamine põhitegevuse osas vastavalt 2022. (ETDM) ja 2023. (TKM) aastal. Käesolevalt on sellele otsusele lisandunud ka audiitori hinnang kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt eraldatud toetustele, milles sisaldub tähelepanek toetuste mahu ning sellega kaasneva riski osas. Selle kohaselt saavad mõned sihtkapitali eesmärgid ja nende täitmiseks rakendatavad tegevused põhjendamatult rohkem toetust ja tähelepanu; sihtkapital toetab tegevusi ja/või organisatsioone, kelle toetamine ei ole Kultuurkapitali ülesanne; institutsioonide toetamist eelistatakse üksikisikute toetamisele. Ettepanek sihtkapitalile on analüüsida selle eesmärke ja tehtud eralduste eesmärkidele vastavust. Oleme äärmiselt murelikud tekkinud nii olukorra kui ka värskelt lisandunud audiitori hinnangu pärast. Meie hinnangul ei ole muuseumi põhitegevuse jätkamine sellises olukorras jätkusuutlik ning muuseumid ei saa oma põhimääruses seatud ootustele vastata. Mõlema muuseumi põhitegevuse rahastamine on (v.a kõrgharidusega kultuuritöötaja alammäär, RKASile eraldatud vahendid) püsinud põhiosas samal tasemel. Muuseumidel puuduvad stabiilsed vahendid oma põhitegevuse elluviimiseks. Samas on kaasaegsete näituste tootmise tase, kvaliteet ning ootused pidevalt kasvanud. Muuseumide tehtavad kulutused näitustele, sh teenuste sisseostmine koostööpartneritelt on pigem väikesed, seejuures pole võimekust konkureerida turuhindadega (disaineritele, kunstnikele, fotograafidele, kaasautoritele jne). Kokkuhoiukohti praktiliselt ei ole arvestades soovi ja eesmärki pakkuda publikule kvaliteetset ja kaasaegset tulemust ning panustada arvestatavalt Eesti kultuuri. Toimime tänu kultuurkapitali, kunstnike ja teiste koostööpartnerite vastutulelikkusele, mis ei ole sellisel moel jätkusuutlik. Detailid ETDM ja TKM on kunstiväljal pika ajaloo ja traditsioonidega institutsioonid, mille põhitegevuse rahastamine on just näituste programmi ja selle tootmist puudutavas problemaatiline olnud aastaid. Selleks toimimiseks on vahendid tulnud valdavalt kultuurkapitalilt. See on märk olulisima kohaliku toetusi jagava institutsiooni katkematust usaldusest ETDMile ja TKMile sõltumata koosseisude regulaarsest vahetumisest . Kindlasti on see hinnang seni tehtud ja planeeritavale tööle. Samas mõistame seniste toetuste iseloomu ja mahu vastuolu kultuurkapitali eesmärkidega. Aastate jooksul on nii ETDM kui TKM püsinud oluliste maamärkidena laiemal kultuuriväljal. Sarnaselt teiste analoogsete muuseumidega rahvusvahelisel areenil kanaliseerub muuseumide tegevus kogumis- ja näitusetegevuse kaudu kultuuriväljale laiemalt. Sellel on nii rahvusvaheline haare kui ka oluline mõju kohalikul kunsti- ja disainiväljal. Toiminud näitused on olulised nii mikro- kui makrotasandil, kunstiajalookirjutusse, nii loojatele kui publikule, nii kunstnikke kui ka valdkonda tervikliku organismina silmas pidades. Kaasaegsetele standarditele vastavate muuseuminäituste (ja sh kogude kaasamise) tulemusel on publikunumbrite kõrval pälvinud tegijad ja autorid tunnustust kultuurkapitali aastapreemiatest riigi kultuuripreemiateni. ETDM on unikaalse fookusega muuseum Eestis, mille keskne eesmärk on tegeleda Eesti tarbekunsti ja disiani kogumise säilitamise, mõtestamise ning eksponeerimisega. Pidev uue info käibeletoomine on mõjutab oluliselt kohaliku argielu mõistmist ja väärtustamist ning kujundab selle hindamist kõige laiemalt nii kohalikul kui rahvusvahelisel väljal. Näituste kaudu tutvustatakse ka nende valdkondade rahvusvahelisi tahke. Muuseumil on kokku ligi 1000m2 (2x500 m2) pinnal eksponeeritud Eesti tarbekunsti ja disaini tutvustavad püsiekspositsioonid. Vahetuvate näitustega opereeritakse peamiselt kahel pinnal, millele koostatakse süsteemselt kaasaegselt kureeritud programm:  1. 500 m2 pinnal toimub kolm suuremat vahetuvat näitust kestvusega kuni 3 kuud. Programm on välja töötatud kolme formaadi keskseks: Eesti tarbekunstile ja/ või disainile keskenduv teemanäitus; Eesti tarbekunsti- ja/või disaini klassiku retrospektiiv; rahvusvaheline välisnäitus 2. 36 m2 pinnal toimub aastas 4-5 väikesemamahulist personaal- ja teemanäitust Hinnaguliselt on ühe 500 m2 ja 36 m2 näituse keskmised eelarved vastavalt ca 60.000 € ja 15.000 €. Näituse eelarvesse on arvestatud järgnevad seotud kulud: • ettevalmistus (sh kuraatori tasu, eksponaatide konserveerimine, transport, tekstide toimetamine ja tõlkimine) • näituse tootmine (sh kujundajate tasud, installatsioonimaterjalid, installatsiooniga seotud tööjõukulud, tehnika rent, graafilise materjali tootmine) • trükis (graafilise disaineri tasu, autorite honorarid, fototööd, keeletoimetamine, tõlkimine, trükikulud, autoriõigustega seotud tasud) • kaasnevad tegevused (kommunikatsioon ja turundus, tasulised reklaamid, avamise kulud, dokumenteerimine, publikuprogrammid, haridusprogrammid, salvestused) ETDMi eripäraks on enamasti peamiselt esemelise materjali eksponeerimine, mis eeldab materjali spetsiifilist vormistamist ja turvaliselt. Tihti on selleks kõige erinevamatest materjalidest ja suurustega teoste kaitsmine klaasiga, lisaks valgustundlikele materjalidele sobivate tingitmuste loomist. ETDM on selleks kultuurkapitalilt eraldatud toetust saanud ca 140.000 € aastas. TKMi näitusemaja kolmel korrusel on galeriipinda circa 575 ruutmeetrit. Igal korrusel on ligikaudu 180-ruutmeetrised põhinäituste alad ning kolmandal korrusel lisaks ca 30 m2 projektiruum. Põhigaleriides toimub aastas kokku umbes 6—9 suuremat näitust, mõni näitus läbib ka kahte või kolme korrust. Projektiruumis leiab aset keskmisel 4—6 väljapanekut aastas. Suuremad näitused vahetuvad umbes iga nelja kuu tagant, mõningal juhul on planeeritud pikema kestvusega projektid (6—10 kuud), et optimaalselt kuluvat ressurssi, näitusemahtu ja avalikku huvi tasakaalus hoida. TKM suudab ainsa kunstiasutusena väljaspool Tallinna pakkuda järgnevat: • Aastaringne näituseprogramm, mis on kureeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja kvaliteetselt üles ehitatud. • Mitmekülgne näituseprogramm: isikunäitused, retrospektiivnäitused, ajaloolised näitused, kaasaegse kunsti näitused, temaatilised näitused, rahvusvahelised projektid ning ka disaini- ja arhitektuuriteemaliste näituste toomine Lõuna-Eesti publikuni (sh koostöös ETDMi ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga). • Kõikide näitustega kaasnev publiku- ja haridusprogramm, sh tasuta haridusmaterjal lastele. (Eraldi programmid täiskasvanutele, kooligruppidele, lastelaagritele jms). • Suuremate uurimisprojektidega kaasnevad trükised • Näituseprogrammi vähendamine või kadumine halvaks katastroofiliselt regionaalset, ent ka väga olulisel määral Eesti kunstielu laiemalt. Põhinäituste eelarve TKMis on keskmisel 20 000 eurot, varieerudes vahemikus 10 000—40 000 vahel, sõltuvalt näituse suurusest ja eripäradest (viimaste aastate kalliem projekt oli “Pallas 100. Kunstikool ja kultus”, mille Kulka-poolne rahastus oli circa 43 000). Projektiruumi näituste eelarve jääb üldiselt vahemikku 1000—5000 eurot. Näitus eelarvesse on arvestatud järgnevad seotud kulud: • Teoste produktsioon (uute isikunäituste ja grupinäituste puhul) • ettevalmistus (kuraatori tasu, eksponaatide konserveerimine, transport, tekstide toimetamine ja tõlkimine • Näituse tootmine (kujundajate tasud, installatsioonimaterjalid, installatsiooniga seotud tööjõukulud, tehnika rent, graafilise materjali tootmine) • Trükis (graafilise disaineri tasu, autorite honorarid, fototööd, keeletoimetamine, tõlkimine, trükikulud, autoriõigustega seotud tasud) • Kaasnevad tegevused (kommunikatsioon ja turundus, tasulised reklaamid, avamise kulud, dokumenteerimine, publikuprogrammid, haridusprogrammid) TKM on sellest kultuurkapitalilt eraldatud toetusena saanud katte ca 140.000 € aastas. Hektel mõlemat intitutsiooni ähvardav näituseprogrammi peatumine mõjutaks kogu valdkonda seninägematute tagajärgedega ja ulatuses. On loomulik, et projektide teostamiseks panustatakse ka omatulu ning otsitakse reeglina lisarahastust. Antud olukorras on ETDMi ja TKMi jaoks oluline eelkõige püsiva baasrahastuse tagamine põhitegevuseks, mis tagaks elementaarseks toimimiseks ja ootustele vastamiseks vajaliku stabiilsuse, mille kaudu omakorda oleks võimalik vabastada kultuurkapitali vahendid selleks mitte ettenähtud tegevusteks, mis suunatakse sellekohasteks projektitoetusteks. See annaks võimaluse ka ETDMil ja TKMil jätkata kultuurkapitalilt toetuste taotlemist vajadusel vaid osaliselt ja eriprojektideks. Meiepoolne palve ja ettepanek on leida muuseumide põhitegevuse stabiliseerimiseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks leida võimalus lisarahastuseks 300.000 € (150.000 € + 150.000 €) ulatuses, mis tagaks muuseumide programmi toimimise senises mahus. Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseumi direktor Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor