„Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020.“
Aruanne
Arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ kinnitati kultuuriministri
10.03.2015 käskkirjaga nr 1-2/57 viieks aastaks, st perioodiks 2015–2020.
Arengukava koostati Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Lisaks
olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid. See oli
jätkuks aastatel 2008–2012 rakendatud pühapaikade arengukava esimesele perioodile.
Arengukava rakendusasutuseks määrati Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti juurde
moodustati ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, mis teeb
Muinsuskaitseametile ettepanekuid ja annab soovitusi arengukava rakendamiseks ning muudes
pühapaikadega seotud küsimustes. Eksperdinõukogu koosseisu kaudu olid arengukava
rakendamisse kaasatud nii Keskkonnaministeerium kui ka Keskkonnaamet. Kolmas sektor
osales arengukava elluviimisel partnerina, osaledes nii eksperdinõukogu töös kui ka tegeledes
avalikkuse teavitamisega pühapaikadest.
Arengukava eesmärgid
Arengukava üldeesmärk oli säilitada praegustele ja järeltulevatele põlvedele Eesti looduslikud
pühapaigad nende väljaselgitamise (inventeerimise), andmete kättesaadavaks tegemise ja
väärtustamise kaudu.
Alaeesmärke oli kaks:
1) Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud
Selle eesmärgi alla kuulus üks tegevus – ühtse metoodika alusel süsteemne kogu Eesti
territooriumit hõlmav alusuuring ehk looduslike pühapaikade inventeerimine, eesmärgiga
saada ülevaade pühapaikade arvust, paiknemisest ning piiridest. Eesmärk oli inventeerida
looduslikud pühapaigad üle Eesti ühtse metoodika alusel. Kokku lepitud metoodika oli
arengukava lisa.
2) Teave Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade kohta on avalikkusele kättesaadav
Selle eesmärgi alla kuulus kaks tegevust:
a) pühapaikade inventeerimisel kogutud andmete sisestamine kultuurimälestiste registri
vastavasse alajaotusesse ning varem muudesse andmebaasidesse talletatud asjakohaste
materjalide ülekandmine andmebaasi;
b) süstematiseeritud andmed tehakse avalikult kättesaadavaks. Inventeerimise tulemuste ja
andmebaasi võimaluste tutvustamine erinevatele sihtrühmadele.
Kokkuvõttes oli arengukava eesmärk lihtne ja selge – kaardistada ajaloolised looduslikud
pühapaigad kogu Eestis ja teha need andmed avalikult kättesaadavaks, et maaomanikud ja
ametkonnad saaksid erinevaid otsuseid langetades pühapaikadega arvestada ning tagada nii
pühapaikade säilimine. Info puudulikkus on sage põhjus, mis takistab pühapaikade kaitse
korraldamist ja on seeläbi ohuks nende säilimisele.
Arengukava rahastamine
Arengukava rahastamine nähti ette Kultuuriministeeriumi eelarvest Muinsuskaitseameti
kaudu. Iga-aastane eelarve ei olnud fikseeritud, vaid pidi kujunema vastavalt riigieelarve
võimalustele. Täiendavate vahendite taotlemine oli ette nähtud keskkonna valdkonna
programmidest, täpsemalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmist. Selle
eelduseks oli pühapaikade inventeerimise metoodika kooskõlastamine
Keskkonnaministeeriumiga ja selle järgimine inventeerimisel.
Riiklikud toetused arengukavale olid viie aasta jooksul kokku üle 610 000 euro. Sellest kõige
suurema osa (416 126 eurot) moodustasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse
programmist pühapaikade inventeerimiseks eraldatud summad. Muinsuskaitseamet panustas
arengukava elluviimisse viie aasta jooksul kokku 194 336 eurot. Looduslikke pühapaiku
tutvustavad teabepäevad, mida korraldati kokku 32 korral, toimusid inventeerimise eelarve
raames.
Tabel 1. Arengukava rahastus tegevuste kaupa.
Tegevused Rahastus 2015–2020
Inventeerimine 490 642,03
Personalikulu 117 208,80
Eksperdinõukogu 2611,57
KOKKU 610 462,40
Tabel 2. Looduslike pühapaikade inventeerimiseks taotletud ja eraldatud vahendid 2015–
2020.
KIK-i KIK-i
looduskaitse looduskaitse
programmist programmist
taotletud eraldatud Muinsuskaitseameti
Aasta summa summa eelarve Kokku Inventeerimisala
ajalooline Harjumaa
(v.a Keila ja Nissi
2015 100 580 71 577 9945,78 81 522,78 khk)
ajaloolise Läänemaa
kihelkondade LPP
arhiiviandmete
2016 9500 9500 digiteerimine*
Keila ja Nissi
2017 10 600 10 600 kihelkonnad
2017 61 183,64 ajalooline Läänemaa
2017 44 177,52 44 177,52 13 182,48 57 360 Ida-Virumaa
2017 36 171,43 Lääne-Virumaa
Kadrina ja Väike-
Maarja LPP
arhiiviandmete
2017 4267 4267 digiteerimine*
2018 72 176 72 080 4000 76 080 ajalooline Läänemaa
2018 59 044 57 468 5384 62 852 Lääne-Virumaa
Taotleti Saaremaa ja
Hiiumaa, rahastuse
tõttu inventeeriti
ainult Hiiumaa ja
2018 224 000 61 340 2740 64 080 Vormsi
Pärnumaa Rail
Balticu alal olevad
2019 59 810 59 760 7800,25 67 560,25 kihelkonnad
ülejäänud ajalooline
2020 49 840 49 723,60 1 996,40 51 720 Pärnumaa
2020 210 040 Saaremaa
Kose kihelkonna
2020 5100 5100 järelinventuur
KOKKU 917 022,59 416 126,12 74 515,91 490 642,03
* Arhiiviandmete sisestamine Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi Koobas.
Arengukava eesmärkide täitmine
1. Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud
2020. a lõpu seisuga on inventeeritud Eesti 105st kihelkonnast 54, lisaks on veel olemas
rahastus 5 kihelkonna inventeerimiseks. Kuigi arengukavaga seatud eesmärki – inventeerida
kõik Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad – ei saavutatud, on arengukava raames tehtud
inventeerimistööd väga oluline ja pikk samm looduslike pühapaikade kaitsel. Inventeerimine
ei puudutanud juba muinsuskaitse all olevaid looduslikke pühapaiku, st inventeerimine on
suunatud veel teadvustamata ajalooliste looduslike pühapaikade tuvastamisele.
Inventeerimistööde tellimiseks korraldas Muinsuskaitseamet 8 hanget, kus pakkumusi esitasid
neli erinevat juriidilist isikut.
Joonis. Eesti kaart kihelkondadega, kus pühapaigad on 2020. a seisuga inventeeritud.
2. Teave Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade kohta on avalikkusele kättesaadav
Arengukava nägi ette, et pühapaiku puudutav andmestik on otstarbekas koondada riigiasutuse
mõne olemasoleva andmebaasi juurde. Selleks peeti sobivaks Muinsuskaitseameti hallatavat
kultuurimälestiste registrit, mille kaardiandmed on seotud Maa-ameti avaliku kaardikihiga.
Kultuurimälestiste registri arenduse raames on tellitud ja arendamisel ajalooliste looduslike
pühapaikade moodul, kuhu on võimalik kõik inventeerimisandmed sisestada ja neid avalikult
kuvada. Kuna aga registri arenduse protsess on olnud pikk ja see ei valminud 2020. aasta
lõpuks, otsustati töö käigus inventeeritud pühapaigad kuvada Maa-ameti pärandkultuuri kaardil
(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Parandkultuur/Parandkultuuri-
kaardirakenduse-kirjeldus-p160.html). Praegu on seal avalikult nähtavad ja kättesaadavad
andmed ajaloolise Harjumaa ja Ida-Virumaa ajalooliste looduslike pühapaikade kohta.
Inventeerimisaruanded arhiveeritakse ja tehakse kättesaadavaks Muinsuskaitseameti kodulehel
(https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/looduslike-puhapaikade-arengukava-uuringu-
aruanded). Inventeerimiste tulemusi kasutatakse Muinsuskaitseameti igapäevaselt töid
kooskõlastades ja lubasid välja andes. Inventeerimistulemuste põhjal koostatakse sisendid
valdade üldplaneeringutele, kus soovitatakse pühapaikadele kohaliku kaitse staatust (näiteks
Kiili, Räpina, Setomaa vald).
Inventeerimistega koos on tutvustatud avalikkusele kaardistamise andmeid ja kogutud kohalike
käest täiendavat informatsiooni piirkonna pühapaikade kohta. Looduslike pühapaikade
avalikke teabepäevi on korraldatud 32 korral (ajaloolisel Harjumaal 8, Ida-Virumaal 4, Lääne-
Virumaal 4, ajaloolisel Läänemaal 9, Hiiumaal 3, Pärnumaal 4).
Huvirühmad ja partnerorganisatsioonid on jätkanud peamiselt avalikkusele suunatud n-ö
pehmete meetmete ellu viimist: korraldati ürituste sarju nagu Hiie sõber, hiite kuvavõistlust,
loenguid, ekskursioone jpm. Need on aidanud pühapaiku ühiskonnas väärtustada.
3. Muud tegevused
a) Uus muinsuskaitseseadus
1. mail 2019 jõustus uus muinsuskaitseseadus, kus sätestati eraldi mälestise liigina ajalooline
looduslik pühapaik. Seni käsitleti neid arheoloogiamälestistena. Seaduse § 11 lõige 6 defineerib
ajaloolise loodusliku pühapaiga kui olulise inimmõjuta rahvapärimusliku ohverdamise,
pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asja või maa-ala. Ajaloolised
looduslikud pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.
Täpsemad kriteeriumid riikliku kaitse kehtestamiseks on sätestatud kultuuriministri 15.05.2019
määruses nr 23.1 Kaitse alla võetud pühapaikades on reguleeritud (loakohustusega)
kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud
tööd, haljastustööd, maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses ning maa
sihtotstarbe muutmine.
Uue seaduse alusel on selle liigi all mälestiseks tunnistatud kaks pühapaika: “Rosma ristimets”
(kultuurimälestiste registri nr 31014) ja Ohverdamiskoht “Hiieotsa” (kultuurimälestiste registri
nr 31013) (mõlemad 2020). Lisaks on Muinsuskaitseametil pooleli 14 ristimetsa mälestiseks
tunnistamise menetlus.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 92) tuleb enne seaduse jõustumist mälestiseks tunnistatud
mälestiste liigid viia kooskõlla seaduses sätestatud mälestiste liigitusega 2022. aasta 1.
jaanuariks. See tähendab, et looduslikud pühapaigad, mis seni olid kaitse all ainult
arheoloogiamälestisena, vormistatakse ümber ja nende mälestise liigiks lisatakse ajalooline
looduslik pühapaik. Hetkel on välja selgitatud 490 muinsuskaitse all olevat objekti, mis
vastavad ajaloolise loodusliku pühapaiga mälestise kriteeriumitele.
Täiendavalt toimub muinsuskaitsealuste looduslike pühapaikade inventuur, et täpsustada
nende kaardiandmeid. 2020. aasta lõpuks on kaardiparandus tehtud 104 objekti puhul ja välja
selgitatud veel 90 objekti, mille puhul on kaardiandmete täpsustus vajalik. Lisaks väiksematele
asukoha parandustele, tuleb 18 objekti piiride osas läbi viia menetlus. Inventuuri käigus on
toimunud 68 objekti paikvaatlus ja selgitatud välja välitööde vajadus lisaks 52 objekti puhul.
b) Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu
Muinsuskaitseameti juures käib regulaarselt koos ametit nõustav eksperdinõukogu, mis annab
Muinsuskaitseametile hinnanguid ja soovitusi ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse
küsimustes. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on moodustatud
arheoloogia-, ajaloo-, etnoloogia-, folkloristika- või keskkonnaalase kõrghariduse või
töökogemuse ja muinsuskaitsealase töökogemusega spetsialistidest ning huvirühmade
esindajatest. Eksperdinõukogu on vaadanud läbi inventeerimise tulemused ja teinud selle
põhjal Muinsuskaitseametile ettepanekud pühapaikade riikliku kaitse alla võtmiseks.
Tabel 3. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekud pühapaikade
mälestiseks tunnistamise kohta.
Maakond Ettepanekute* arv
1 Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal
asuvate ehitiste väärtusklassid. https://www.riigiteataja.ee/akt/110112020007?leiaKehtiv
ajalooline Harjumaa 26
Ida-Virumaa 28
Lääne-Virumaa 38
ajalooline Läänemaa (osaliselt, eksperdinõukogus on veel läbi 37
vaatamata Lihula, Kirbla, Kullamaa, Märjamaa, Lääne-Nigula
kihelkonnad)
Kokku 129
* Suurem osa ettepanekutest on tehtud maa-alaliselt pigem väikeste objektide kohta (allikad,
kivid).
c) Loodi looduslike pühapaikade nõuniku ametikoht
Muinsuskaitseametis loodi 2015. aastal looduslike pühapaikade arengukava koordinaatori
täiskohaga ametikoht, mille nimetus muudeti looduslike pühapaikade nõunikuks 2019. aastal.
Nõunik on korraldanud arengukava elluviimist, sh kirjutanud KIK-i projekte, koostanud
hankeid inventeerimistööde tellimiseks, sõlminud hankelepinguid ja jälginud nende täitmist,
korraldanud teabevahetust, korraldanud eksperdinõukogu tööd, koondanud ja
süstematiseerinud andmeid, tegelenud juba kaitse all olevate pühapaikade kaitse ja andmete
korrastamisega, tegelenud kaitse all olevate looduslike pühapaikade kooskõlastuste ja
taotlustega, menetlenud kaitse alla võtmise ettepanekuid.
c) Eesti liitus Euroopa maastikukonventsiooniga
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on Eesti ühinenud Euroopa Nõukogu
maastikukonventsiooniga.2 Eesti allkirjastas konventsiooni 20. detsembril 2017. aastal ning
konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. juuni 2018. Konventsiooniga ühinemine aitas tuua
maastikupoliitika keskkonnapoliitika täisväärtuslikuks osaks ja rõhutada maastike kvaliteeti ja
mitmekesisuse säilitamise vajadust. Korrastatud ja väärtustatud pühapaigad on üheks eelduseks
mitmekesisele maastikupildile.
Kokkuvõte
„Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020.“ on täitnud
oma eesmärgid osaliselt. Arengukavas ettenähtud kogu Eesti inventeerimisest on saavutatud
ligikaudu pool – Eesti 105 kihelkonnast on inventeeritud 54 kihelkonda. Kuna inventeerimine
pole lõppenud, on teist alaeesmärki – teave Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade kohta on
avalikkusele kättesaadav – saadud täita ainult inventeeritud piirkondade osas. Ressurssi on
kulunud täiendavatele tegevustele, mis polnud arengukavas otseselt ette nähtud, kuid täidavad
samuti looduslike pühapaikade kaitse ja hoidmise eesmärki: näiteks uue mälestise liigi
kehtestamine, uute ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse alla võtmine ja muinsuskaitse all
olevate looduslike pühapaikade kaardiandmete korrastamine ning sellega seotud välitööd.
Arengukavas ettenähtud tegevustega tuleb jätkata kuni eesmärkide täitmiseni, mis tähendab, et
kõik Eesti piirkonnad on inventeeritud ja teave pühapaikade kohta on avalik. Täiendavalt tuleb
võtta eesmärgiks, et väärtuslikum osa ajaloolistest looduslikest pühapaikadest oleks riikliku
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001
kaitse all ehk inventeerimistulemuste põhjal tuleb algatada uued kaitse alla võtmise
menetlused.
Marku Lamp Teie 07.06.2021 nr 15-4/21/2955
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 06.07.2021 nr 6-1/1357-2
Metsanduse arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
muude oluliste mõjude strateegilise hindamise
programm
Käesolevaga edastame Kultuuriministeeriumi ettepanekud metsanduse arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise
programmi kohta.
1) Märgime, et metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude
oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi peatükk „4.3 Mets kui elukeskkond ja
pärandkultuuri kandja“ toob looduslikud pühapaigad sisse ainult riivamisi mainides, samas on
nende teadvustamine inventeerimise näol üks metsanduse arengukava eelnõu mõõdikuid. Teeme
ettepaneku lisada lk 16 teise lõiku kahe viimase lause ette järgnev kursiivkirjas tekst:
„/…/või pühaks pidamise, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja
nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist kultuuriruumi.
Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006.
aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on
riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti
matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi
nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu.“
2) Sama peatüki kohta: pärandkultuur ja kultuuripärand on Eestis käibel erinevate mõistetena ega
kattu. Seetõttu oleks vajalik lk 17 peatüki viimase lõigu esimest lauset täiendada kultuuripärandi
sõnaga – Mets kui elukeskkonna, kultuuripärandi ja pärandkultuuri kandja on seotud
kontrollküsimustiku küsimustega/…/.
3) Palume peatüki 5.15 nimetus asendada õige arengukava eelnõu nimetusega „Sidusa Eesti
arengukava 2021–2030“.
4) Peatükis „5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020“
on toodud kokkuvõte arengukava eesmärkidest. Seoses arengukava lõppemisega 2020. aastal,
koostas Kultuuriministeerium kokkuvõtte, mis on lisatud käesolevale kirjale. Lühidalt: 2020. a
lõpu seisuga on ajaloolised looduslikud pühapaigad inventeeritud Eesti 105 kihelkonnast 54-s,
lisaks on olemas rahastus viiel kihelkonna inventeerimiseks. Kuigi arengukavaga seatud eesmärki
– inventeerida kõik Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad – ei saavutatud, on arengukava
raames tehtud inventeerimistööd väga oluline ja pikk samm looduslike pühapaikade kaitsel.
Inventeerimistega koos on tutvustatud avalikkusele kaardistamise andmeid ja kogutud kohalike
käest täiendavat informatsiooni pühapaikade kohta. Looduslike pühapaikade avalikke teabepäevi
on korraldatud 32 korral. Täpsemad andmed ja kaardivaate leiab aruandest.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
5) Programmi lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ Exceli tabelis read 54 – 57 puudutavad eelnõu
mõjusid kultuurile, seepärast palume ka ridadel 54 ja 55, nii nagu ridadel 56 ja 57, seonduvate
arengukavade veerus viidata Kultuur 2030 eelnõule. Kultuur 2030-s on lisaks pärandi
arenguvajadustele eraldi välja toodud ka ajaloolised looduslikud pühapaigad ja nende
inventeerimise jätkamise vajadus.
6) Programmi lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ Exceli tabeli real 56 palume lisada peale
haridusteenuste viite ka kultuuriteenustele, täpsemalt vaimse pärandi edasikandmisele.
Kultuuriteenus on elanike võimalus osaleda kultuuriprotsessides. Metsanduse arengukava eelnõul
on selge mõju ajalooliste looduslike pühapaikade teadvustamisele ja seeläbi säilimisele. Eesti on
2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga (vastu võetud
2003) ja sellest tulenevalt on tal kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Ristide lõikamine
puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse
kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade
olemasolu.
Palume arvestada ka „Metsanduse arengukava aastani 2030 kavandile seisuga 31.05.2021“ tehtud
kommentaaridega, mille edastasime metsaosakonna nõunik Andra Ainsaarele 5. juulil e-kirja teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Lisa: Aruanne „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020.“
Maiu Merihein
[email protected], 628 2255