Kiri

01.03.2021 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Karistusseadustik (KarS) võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo eest sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarS § 47 lg-s 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500 kuni 50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu, on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti karistusmäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lg 2 muutmisega seoses ei ole eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust süstemaatiliselt analüüsitud ning kobarseadusena muudatusi menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.1 Arvukatest eriseadustest, mille välja töötamine ja vastu võtmine jäid 2000. aastate esimesse poolde, samasse aega KarSi koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määra valikul on valdavalt otsustatud maksimaalse määra kasuks. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni, määra ei ole tõstetud. Nii sätestati näiteks 2002. a vedelkütuse erimärgistamise seaduses (edaspidi VKEMS) ja 2003. a vedelkütuse seaduses (edaspidi VKS) ühtemoodi kõigi väärteokoosseisude puhul 1 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9 Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987 Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061 1 juriidilise isiku trahvimääraks maksimaalne lubatud määr 50 000 krooni. 2002. a alkoholiseaduses (edaspidi AS) nähti erinevate väärtegude eest ette rahatrahvid määraga 20 000, 30 000 ja 50 000 krooni. 2004. a tolliseadusest (edaspidi TS) leiab valdavalt maksimaalse lubatud trahvimääraga väärteokoosseisud, kuid on ka koosseise määradega 10 000-40 000 krooni. 2005. a tubakaseaduses (edaspidi TubS) on kõikide väärtegude puhul otsustatud maksimaalse määra kasuks, erandiks on kaks väärteokoosseisu määradega 20 000 ja 30 000 krooni. 2002. a kehtinud maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) on trahvimäärad 50 000, 40 000, 20 000 ja 7000 krooni. Nimetatud kuuest eriseadusest kahes, ASis ja MKSis, on karistussätetes sanktsioonimäärasid tõstetud. MKS on hea näide sellest, kuidas eriseaduses on karistusmäära tõstetud kooskõlas KarSi § 47 muutmisega. Muudatus MKS §-des 153¹ ja 153² tehti 2007. a KarSi muutmise käigus, rahatrahv tõsteti 500 000 kroonini (32 000 eurot). Teisi MKSi väärteokoosseise siiski ei muudetud ning sanktsioonimäärad jäeti 2002. a tasemele. 2015. a KarSi revisjoniga seoses MKSis sanktsioonimäärasid ei tõstetud. 2015. a KarSi revisjoni käigus tõsteti ASis trahvimäära ainult ühes karistussättes. Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest (§ 67) võib senise 3200 euro asemel määrata juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 10 000 eurot. AS on erandlik veel selle poolest, et 2018. a tõsteti ASi kõikides väärteokoosseisudes (v.a. § 59), mis näevad ette juriidilise isiku vastutuse, trahvimäärasid. Varem kehtinud maksimaalne määr 3200 eurot asendati 5000 euroga ning madalam määr 2000 eurot asendati 3000 euroga. Sanktsioonimäär 1300 eurot jäi AS §-s 59 muutmata. VKSi on aastatel 2018 ja 2020 lisatud kaks uut väärteokoosseisu, mille karistusmäärad on vastavalt 5000 ja 10 miljonit eurot. Teistes koosseisudes ei ole aastast 2002 muudatusi tehtud, st et nendes on maksimaalne karistusmäär endiselt 3200 eurot. Samamoodi on TSis, TubSis ja VKEMSis maksimaalne sanktsioonimäär püsinud 3200 euro piiril. On kaheldav, kas tänases Eestis täidab juriidilise isiku puhul paarituhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Näiteks rahvusvahelise kaubanduse või kütuse käitlemisega seotud tegevusaladel võivad ettevõtjate kaubakäibed ja kasumid olla väga suured, st et ka kauba Eestis turule laskmise või importimisega kaasnev tasumisele kuuluv maksusumma on märkimisväärne. Maksude tahtlik tasumata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Kuna karistus peab samaaegselt olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav, siis peab seadus võimaldama määrata rahatrahvi, mis arvestab rikkumise tulemusel saadud varalist kasu. Karistus peab selle kasu kõrvaldama. Eeltoodut arvestades tuleb kõrgendatud maksuriskiga aktsiisikaupade ning tollivaldkonda kuuluvates eriseadustes juriidilise isiku karistusmäärade tõstmist pidada põhjendatuks. Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud 2 väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine). Sellise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette Euroopa Liidu õigus2 ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi rahvusvahelised kokkulepped3. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajaduse4. Täna on juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses ei käsitleta füüsilise isiku rahatrahvi määrasid, kuna muudetavates eriseadustes on kasutusel KarS § 47 lg-ga 1 lubatud maksimaalne määr, milleks on 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Selleks, et iseloomult sarnase reguleerimisalaga ning sarnase valdkonna mitmetes eriseadustes ei oleks põhjendamatuid erinevusi sanktsioonimäärades, ei muudeta viidatud seadusi (AS, MKS, TS, TubS, VKEMS või VKS) eraldi eelnõudega, vaid muutmisettepanekud on koondatud ühte väljatöötamiskavatsusse, mille kooskõlastamisele järgneb ühe eelnõu väljatöötamine. 2. Sihtrühm Sanktsioonimäära tõstmine mõjutab järgmisi isikute rühmi: 1. Juriidilised isikud, kes panevad toime ASis, MKSis, TSis, TubSis, VKEMSi või VKSis sätestatud väärtegusid. Esineb üksikuid rikkumisi. Sihtrühm on väike. Maksualase teabevahetuse seaduses (MTVS) teabeandjana määratletud isikud. Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi (MKS § 1553) seni algatatud ei ole. Väärteostatistika kohta vt väljatöötamiskavatsuse osa „II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid“. 2. Kohtuvälised menetlejad Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet, valla- ja linnavalitsused. 3. Kohtud Kohtuid puudutab sanktsioonimäärade tõstmine juhul, kui väärteootsused kaevatakse edasi kohtusse. Väärteomenetlejatelt saadud andmetele tuginedes saab väita, et ASi, MKSi, TSi, TubSi, VKEMSi ja VKSi alusel tehtud väärteootsustest jõuab kohtusse mõni üksik kaasus aastas. 2 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL ja selle muudatused on üle võetud maksualase teabevahetuse seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020007) 3 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/maksualane-teabevahetus 4 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil: https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680 3 Kolmes kohtuastmes (v.a. halduskohtud) on kokku 215 kohtunikku5. Kõik kohtunikud väärteoasju ei menetle, teemade jaotus on kohtute sisemise töökorralduse küsimus. Seepärast ei ole teada täpset kohtunike arvu, keda seadusemuudatus võiks puudutada. 4. Kaitsjad Kaitsjaid puudutab sanktsioonimäära tõstmine siis, kui menetlusosaline soovib kasutada õigusabi. Väärteomenetluse seadustiku § 20 lg 1 järgi võib menetlusaluse isiku või süüdlase kaitsja olla advokaat või magistrikraadiga jurist. Eesti Advokatuuril on liikmeid ligi 1000. Riiklikult tunnustatud õigusõppe magistrikraadiga juriste kordades rohkem. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui eripreventiivset eesmärki. Muudatuste eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute poolt aktsiisikauba ebaseaduslik käitlemine ja tollialased rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest määratavate trahvide suurus oleks selges seoses õigusrikkumise objektiks oleva kauba väärtuse või maksmata jäänud maksude summaga. Sanktsiooni ülemmäära tõstmisel seaduses saavad väärteomenetlejad karistuse suuruse määramisel suurema kaalutlusruumi. Maksuhaldurite piiriülese halduskoostöö kontekstis on oluline tagada Eesti õigussüsteemi kooskõla rahvusvahelise õiguse nõuetega ning parem tasakaal erinevate riikide karistuspoliitikas. Maksualane teabevahetus hõlmab piiriüleselt tegutsevaid isikuid, mistõttu on oluline, et Eestist ei saaks riik, kuhu suunata oma tegevus põhjusel, et siin on kohustuste täitmata jätmisele minimaalsed karistuslikud tagajärjed. Sellele vaatamata tuleb iga õigusrikkumise kaalu ja sellele vastavat rahatrahvi määra hinnata konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt. Eesmärgiks ei ole senise dialoogi asendamine väärteomenetlustega. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Väljatöötamiskavatsus puudutab kuue seaduse vastutuse peatükke, mis sisaldavad paragrahve väärteokoosseisu kirjelduste ning karistusmääradega. Kavandatavad muudatused puudutavad ainult juriidilise isiku vastutust. Allpool on toodud loetelu seaduste paragrahvidest, mida väljatöötamiskavatsus hõlmab ning iga seaduse juures on ära toodud ka pädevad kohtuvälised menetlejad. Alkoholiseaduse §-d 53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 65, 66, 67, 68. 5 Riigikohtu kohtunike arv on 19 (KS § 25 lg 3). Maakohtu kohtunikke on 150, Ringkonnakohtu kohtunikke 46 (justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47). 4 Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning valla- või linnavalitsus (AS § 73). Maksukorralduse seaduse §-d 153¹, 154, 154¹, 155¹, 155², 155³, 156, 156¹. Riiklike maksude puhul on kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude puhul valla- või linnavalitsus (MKS § 162 lg 2, § 5 ). Tolliseaduse §-d 69–77. Maksu- ja Tolliamet on ainuke kohtuväline menetleja (TS § 79). Tubakaseaduse §-d 39, 39¹, 40, 41, 42, 43, 45, 50. Kohtuvälised menetlejad on valla- või linnavalitsus, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TubS § 51 lg-d 1–4). Vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-d 6², 6³ ja 65. Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (VKEMS § 64 lg 2). Vedelkütuse seaduse §-d 30, 31, 31¹, 31², 31³, 32, 32¹, 32². Kohtuvälised menetlejad on Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet (VKS § 35 lg 1). Kehtiva regulatsiooni kohta vt ka väljatöötamiskavatsuse osa „1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus“. 5. Tehtud uuringud Väljatöötamiskavatsusele ei ole eelnenud uuringuid ega analüüse, kuid väljatöötamiskavatsuse algatamise vajaduse otsustamiseks ning väljatöötamiskavatsuse koostamise raames on viidud läbi väikesemahulisi analüüse väärteostatistika kohta. 2019. aastal analüüsiti väärteomenetluse portaalis kajastatud andmeid kõnesoleva kuue seaduse (AS, MKS, TS, TubS, VKEMS, VKS) alusel menetletud juriidiliste isikute väärtegude kohta. Vaadeldi aastate 2015–2018 andmeid. Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet ning valla- ja linnavalitsused. Valla- ja linnavalitsuste menetluste kohta on statistika puudulik, kuna vaid üksikud valla- ja linnavalitsused on liitunud väärteomenetluse portaaliga, ülejäänud töötlevad andmeid oma registrites. E-toimikus on aastatel 2015–2018 valla- ja linnavalitsuse kohta kajastatud 5 andmetest näha, et menetletud ei ole juriidilise isiku väärteoasju TubSi alusel, kuid on menetletud kaks ASi väärtegu. Maksimaalne määratud rahatrahv oli 520 eurot. Vaadeldaval perioodil ei ole Politsei- ja Piirivalveamet menetlenud ühtegi juriidilise isiku väärteoasja VKSi ja VKEMSi alusel. ASi alusel menetleti kuus väärteoasja, millest kolm anti menetlemiseks üle Maksu- ja Tolliametile. Politsei- ja Piirivalveameti menetletud ASi rikkumise asjades karistati juriidilist isikut kahel juhul rahatrahviga 100 eurot ning kolmanda kaasuse puhul 500 eurot. Politsei alustas menetlust kahel korral juriidilise isiku suhtes ka TubSi alusel, kuid menetlus anti üle Maksu- ja Tolliametile. Vaadeldaval perioodil ei ole Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet ühtegi juriidilise isiku väärteoasja menetlenud. Maksuõigusrikkumiste, aktsiisikauba käitlemise nõuete eiramise ja tollieeskirjade rikkumise asjades on menetlemise põhiraskus Maksu- ja Tolliametil. Allpool on toodud tabel, milles on kajastatud 2015–2018. a Maksu- ja Tolliameti menetletud juriidiliste isikute toime pandud väärtegude arv seaduste lõikes ning minimaalne ja maksimaalne määratud trahvisumma. ASi, TSi, TubSi, VKEMSi ja VKSi nõuete rikkumisi juriidilise isiku poolt, millele peab järgnema väärteomenetlus, tuleb aastas ette üksikutel kordadel. Vaadeldaval perioodil jäi see aasta kohta 2–7 kaasuse vahele. Seadusega lubatud maksimaalset rahatrahvi ei ole määratud kordagi. Suuremad trahvid määrati VKSi alusel, kuna kütusega seotud väärtegudega kaasneb suur majanduslik ning keskkonnarisk. Ligi 90% juhtudel oli tegemist VKS § 32 väärteoga, mis seisneb nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslikus käitlemises. Seadus Väärtegude arv Minimaalne Maksimaalne 2015-2018 trahvisumma trahvisumma AS 17 100 1500 MKS 504 40 30 000 TS 10 200 1600 TubS 15 100 1500 VKEMS 15 200 1600 VKS 29 200 3000 Ülaltoodud tabelis eristub teistest seadustest MKS nii rikkumiste mahu kui maksimaalse määratud trahvisumma poolest. Nelja aasta jooksul on toime pandud 504 maksualast väärtegu. Valdavalt on tegemist maksukohustuse varjamise või tagastusnõude alusetu suurendamisega (MKS § 153¹) või maksuhalduri tegevuse takistamisega (MKS § 154). Rahatrahv 30 000 eurot § 153¹ toime panemise eest on erandlik, valdavalt jäävad trahvisummad 500–3000 euro vahele. 6  6. Kaasatud osapooled Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisse on kaasatud Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maksu- ja Tolliamet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI Kuna karistatavad teod ning sanktsioonimäärad saab Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kindlaks määrata vaid seadusega, siis ei ole mitte ühegi ülaltoodud mitteregulatiivse meetmega võimalik probleemi lahendada ja soovitud eesmärgini jõuda. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Välisriikide regulatsioone ei ole analüüsitud, kuna väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemkohtade lahendamine on siseriikliku tähendusega küsimus. Maksuhaldurite piiriülest koostööd tagavad trahvimäärad Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad ning Eesti rahatrahvi maksimumsuurus on sageli teiste riikide miinimummääraga samas suurusjärgus. Näitlikustamaks olukorda võib välja tuua, et piiriüleste skeemide esitamata jätmise eest saab Hollandis määrata kuni 870 000 euro suuruse rahatrahvi, Itaalias 31 500 euro suuruse rahatrahvi ja Saksamaal 25 000 euro suuruse rahatrahvi6. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Juriidilise isiku sanktsioonimäärade tõstmisel ei ole riigis ühtset kokkulepitud metoodikat ega juhendi vormis koostatud soovitusi, millest lähtuda. Seepärast võrreldi käesoleva väljatöötamiskavatsuse koostamisel neid eriseadusi, mille vastutuse peatükis on viimastel 6 Piiriüleste skeemide alast teabevahetust puudutavat statistikat on koondanud rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Deloitte: https://www.inrev.org/system/files/2020-04/DAC6%20country- specific%20penalties%20and%20penalty%20mitigation%20survey%20%28Deloitte%29.pdf 7 aastatel sanktsioonimäärades muudatusi tehtud. Allpool on toodud näiteid eriseadustest, kus juriidilise isiku trahvimäärad on oluliselt kõrgemad, kui tavapärane 3200 eurot. Karistusseadustik § 108. Varavastane süütegu sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil – 10 000 eurot; § 157. Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine – 32 000 eurot; § 2241. Autoriõiguse rikkumine – 6400 eurot; § 279. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamine – 16 000 eurot; § 3342. Euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide käitlemine – 20 000 eurot; § 336. Võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine – 5000 eurot; § 372. Tegevusloata ja keelatud majandustegevus – 32 000 eurot; § 398. Siseteabe väärkasutamine – 400 000 eurot; § 3981. Turumanipulatsioon – 400 000 eurot. Relvaseadus § 8916. Sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kohta andmete esitamata jätmine – 20 000 eurot. Autoveoseadus § 53. Tasulise veoseveo korraldamine tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga – 13 000 eurot; § 61. Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele ja veoloale kantud nõuete rikkumine – 6400 eurot; § 66. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine – 32 000 eurot. Keskkonnaseire seadus § 20. Keskkonnaohust ja olulisest keskkonnahäiringust teavitamata jätmine – 32 000 eurot. Pakendiseadus § 29. Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmine – 32 000 eurot. Reklaamiseadus § 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine – 50 000 eurot; § 35. Kaupade ja teenuste reklaami piirangute ning nõuete rikkumine – 50 000 eurot. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus Kõik sanktsioonid on 400 000 eurot, va üks, mis on 32 000 eurot. Arvestades olulise või suure tervise-, majandusliku- või keskkonnakahju tekkimise riski, mis võib kaasneda maksude (n aktsiisid) maksmata jätmisega või kvaliteedile mittevastava kauba (n kütus, alkohol, võltsitud ravimid) kasutamise või tarbimisega, peab sanktsiooni ülemmäär olema piisavalt kõrge mõjusa karistuse määramiseks ning karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda arvestades ning lähtudes ka viimastel aastatel eriseadustes tehtud 8 sanktsioonimäärade muutmise praktikast, saab kõnesoleva kuue seaduse sanktsioonimäärade tõstmiseks välja pakkuda lahenduse, kus teod jagatakse teo ebaõigussisu arvestades kolme gruppi. Kõige suuremat kahju põhjustavate tegude maksimaalne sanktsioonimäär on 100 000 eurot. Väärteod, millega kaasnev kahju on oluline, seotakse sanktsioonimääraga kuni 50 000 eurot ning teod, mille ebaõigussisu ei ole suur, seotakse kuni 5000 euro suuruse sanktsioonimääraga. 100 000 eurot 50 000 eurot 5000 eurot ALKOHOLISEADUS § 53. Alkoholi käitlemise § 61. Sularahata § 55. Puskariaparaadi korra rikkumine arveldamise nõude valmistamine, hoidmine, järgimata jätmine edasitoimetamine, omandamine ja edasiandmine § 54. Käitlemiseks § 62. Alkohoolse joogi § 58. Saatedokumendi mittelubatud alkoholi jaemüügil tehingu puudumine hoidmine ja fikseerimata jätmine edasitoimetamine § 64. Alkoholi hoidmine § 59. Saatedokumendi või ladustamine kioskis või kontrollimomendil tänava- või turukaubanduse esitamata jätmine müügikohas § 65. Alkohoolse joogi § 60. Saatedokumendi jaemüügil kehtivate koostamata jätmine piirangute ja keeldude rikkumine § 66. Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumine § 67. Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumine § 68. Alkohoolse joogi müümine joobeseisundile viitavate tunnustega isikule MAKSUKORRALDUSE SEADUS § 1531. Maksukohustuse § 154. Maksuhalduri § 156. Mõõturi või tõkendi varjamine ja tagastusnõude tegevuse takistamine rikkumine alusetu suurendamine § 1553. Teabevahetuse takistamine 9  § 1541. Aktsiisiga maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumine § 1551. Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja kohustuste täitmata jätmine § 1552. Ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega TOLLISEADUS § 69. Kauba ebaseaduslik § 72. Ebaseaduslikud § 75. Transpordivahendiga Eestisse või Eestist välja toimingud Eestis oleva seotud tollialaste toimetamine kaubaga õigusaktide rikkumine § 70. Ebaseaduslikud § 73. Vabatsoonis kehtivate § 76. Tollitõkendi toimingud Eesti ja nõuete rikkumine rikkumine liiduvälise riigi vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud § 71. Ebaseaduslikud § 74. Kauba ladustamise toimingud liidu nõuete rikkumine liikmesriikide vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud § 77. Ebaseaduslikud toimingud tollijärelevalve all oleva veosega TUBAKASEADUS § 39. Tubakatoote ja § 40. Sigarettide, sigarite ja § 50. Suitsetamiskoha tubakatootega seonduva sigarillodega kauplemine piiramise nõude rikkumine toote käitlemise korra ettenähtust kõrgema hinnaga rikkumine § 391. Tubakatoote § 41. Tubakatoote ja registreerimisele tubakatootega seonduva esitatavate nõuete toote käitlemisel kehtivate rikkumine erinõuete rikkumine § 42. Spondeerimispiirangu rikkumine § 43. Tubakatoote ja tubakatootega seonduva 10  toote müügiedenduse keelu rikkumine § 45. Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SEADUS § 63. Lisaainete § 62. Erimärgistatud ebaseaduslik eemaldamine vedelkütuse ebaseaduslik erimärgistatud kasutamine vedelkütusest ja selle tulemusena saadud vedelkütuse käitlemine § 65. Erimärgistatud diislikütuse ebaseaduslik müük VEDELKÜTUSE SEADUS § 30. Tegevuskoha § 31. Saatedokumendi, varjamine vastavussertifikaadi ja vastavusdeklaratsiooni puudumine § 32. Nõuetele § 311. Kütuse laoarvestuse mittevastava vedelkütuse pidamise kohustuse ebaseaduslik käitlemine ja rikkumine sellega toimingute tegemine heakskiitmata viisil § 312. Teavitamiskohustuse rikkumine kütuse võõrandamise korral § 313. Kütuse väljastamine laoarvestuses kajastamata isikule § 321. Kütuse soetamine registreeringuta isikult § 322. Kütuse vedu kütuse käitlemise andmekogu kandeta 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 11 Rahvusvaheline õigus ega ka Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt väärteo eest juriidilisele isikule mõistetava rahatrahvi suurust. Küll aga pannakse mitmetes ELi õigusaktides liikmesriikidele kohustus näha ELi määruse või direktiivi nõuete rikkumise korral ette sanktsioonid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sarnastest kriteeriumitest tuleb lähtuda ka OECD teabevahetuse mudelite rakendamisel halduskoostöös kolmandate riikide maksuhalduritega. Allpool on toodud tabel ELi õigusaktidega, milles selline kohustus on liikmesriikidele pandud ning vastav Eesti õigusakt, kus väärteokoosseis ja sanktsioonid on ette nähtud. Tabelis on toodud ainult viited eriseadustes sätestatud väärteokoosseisudele, KarSi kuriteokoosseise tabelis ei kajastata. ELi õigusakti pealkiri Artikkel Eesti õigusakt, karistussätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) Art 42 TS §§ 69-77 nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr Art 9 TS § 69 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) Alates 3. juuni 2021 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb Art 14 TS § 69 liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6–21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Art 23 TubS §§ 39-50 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga 2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 22–27). Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase Art 25a MKS § 1553 halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13) 12  ja (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46– 48). V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud  Muudatusest mõjutatud sihtrühm: laiemalt kõik äriühingud, kitsamalt rahvusvahelise kaubanduse ning aktsiisikauba käitlemisega tegelevad äriühingud ning MTVSis sätestatud teabeandjad  Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus  Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmana on vaadeldavad kõik äriühingud, kellel tekib oma tegevuse tagajärjel maksuarvestuse pidamise ning maksude tasumise kohustus. Eestis on ligi 200 tuhat registreeritud äriühingut, kuid äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise aktiivsuse järgi saab otsustada, et aktiivselt tegutsevad nendest umbes pooled. Kitsam sihtrühm puudutab alkoholi-, kütuse- ja tubakatoodete käitlejaid ning kauba impordi ja ekspordiga tegelevaid ettevõtteid. MKS § 155³ väärteokoosseis puudutab isikuid, kellel on MTVSi kohaselt kohustus koguda ja esitada Maksu- ja Tolliametile järgmiseid andmeid: finantskontode ja nende omanike kohta (kõik Eestis tegutsevad finantsasutused7), kontsernide maksuandmete kohta (paar Eesti asukohaga suurkontserni8) ning piiriüleste skeemide kohta (maksunõustajad, advokaadid, maksumaksjad9). Maksuhaldurite piirülese teabevahetuse eesmärk on agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise vähendamine. Trahvimäärade suurendamine üldpreventiivse meetmena omab positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale ning on üks vahend ausa konkurentsikeskkonna tagamisel. Viimane on riigi ülesanne. Arvestades kõikide äriühingute koguarvu, siis on mõjutatav sihtrühm, st juriidilised isikud, kes panevad toime AS, MKS, TS, TubS, VKEMS ja VKS rikkumisi, väike. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. 7 Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad Eesti finantsasutused: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0, sh kindlustusseltsid: https://www.fi.ee/et/kindlustus-0 ning Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevad finantsteenuseid osutavad isikud: https://www.politsei.ee/et/juhend/rahapesu-andmebueroo-jaerelevalvetegevus 8 Aastase müügikäibe lävendi 750 miljonit eurot ületavad vaid 1-2 Eestis asuva peakorteriga suurkontserni. 9 Puudutab isikuid, kes töötavad välja piiriüleseid skeeme, mis kannavad maksudest kõrvalehoidumise riski või finantskontode alasest teabevahetusest kõrvalehoidumise riski või mille abil on võimalik peita vara tegeliku kasusaaja isikut. Üldjuhul ei puuduta ainult kohalikul turul tegutsevaid maksumaksjaid. 2021. aastast rakendunud aruandlusega on märtsi alguse seisuga laekunud teavet mõnekümne skeemi kohta. 13  12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused ei too kaasa halduskoormuse suurenemist ettevõtetele ega kodanikele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamisega ei ole kohtuväliste menetlejate kulude kasvu väärteomenetluse läbiviimisel ette näha võrreldes hetkeolukorraga. Ideaalne ja soovitav on olukord, kus juriidilised isikud väärtegusid toime ei pane. Kui seda siiski tehakse ning järgneb väärteovastutus ja kohtuväline menetleja määrab rahatrahvi, ei saa seda pidada planeeritud ja eeldatavaks riigi tuluks. Seaduses trahvimäärade ülemmäära tõstmisega seoses saab vaid teoreetiliselt rääkida riigi tuludest, kuna reaalselt määratavad trahvid ei pruugi seaduse jõustumisel kasvada. Seaduse trahvimääradel on üldpreventiivne eesmärk. Trahvi suuruse otsustab väärteomenetleja asjaolusid ning halduspraktikat arvestades. 14. Edasine mõjude analüüs Edasise mõjude analüüsi vajalikkus selgub pärast kooskõlastusringilt tagasiside ja arvamuste saamist. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Ainuke võimalik lahendus on õigusliku regulatsiooni muutmine. ASis, MKSis, TSis, TubSis, VKEMSis ja VKSis tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi ülemmäärasid. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Väljatöötamiskavatsusega ei kavandata kontseptuaalseid muudatusi ning kuna muudatuste maht ei ole suur, siis puudub vajadus seaduse terviktekstide koostamiseks. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Alkoholiseadus, maksukorralduse seadus, tolliseadus, tubakaseadus, vedelkütuse erimärgistamise seadus ja vedelkütuse seadus. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamisele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks ametitele, kes on kõnesoleva kuue seaduse alusel väärtegude kohtuvälised menetlejad. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg 14 Eraldi põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni koostamine ei ole valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui vajalik, kuna tegemist ei ole järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) põhimõtteliste muudatustega karistusõiguses. Järgmise sammuna töötatakse välja eelnõu. 20. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise aeg 04.–07.2021 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2022 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Eve-Ly Kübard, nõunik, tolli- ja aktsiisipoliitika osakond, Rahandusministeerium tel: 611 3065 e-post: [email protected] Triinu Täht, nõunik, rahvatervise osakond, Sotsiaalministeerium tel: 626 9142 e-post: [email protected] Rein Vaks, energiaturgude valdkonnajuht, energeetikaosakond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tel: 625 6347 e-post: [email protected] 15  Ministeeriumid Meie 02.07.2021 nr 1.1-10.1/5036-1 Juriidilise isiku trahvimäärade muutmise väljatöötamise kavatsus Esitame arvamuse avaldamiseks alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: juriidilise isiku trahvimäärade VTK Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigikogu Eve-Ly Kübard 611 3065 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0879 - Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu Kooskõlastamise tähtaeg: 26.07.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main