Vastus pöördumisele

Lp Maarja Kilter Teie 07.06.2021 Keskkonnaministeerium Meie 02.07.2021 nr 12-3/1348-2 Vastused muuseumiseaduse tõlgendamise küsimustele Lugupeetud Maarja Kilter Täname, et olete tähelepanu alla võtnud Eesti Loodusmuuseumi kogudega seonduva. Saadame vastused teie küsimustele (küsimuste kirjapilt muutmata): 1. MuISi ja looduse ainevaldkonna kogude info avalikustamine / info säilitamine on killustatud, sest osade Eesti muuseumide looduslikud kogud on muuseumi poolt lisatud MuISi (nt SA Järvamaa ja SA Saaremaa muuseumid), samas kui nt riigimuuseumina Eesti Loodusmuuseumi kogud sisalduvad ainult infosüsteemides PlutoF ja SARV (samuti Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogud). Kuna PlutoF ja SARV ei ole riigi hallatavad infosüsteemid, siis kuidas tagatakse Eestis nendesse infosüsteemidesse sisestatud info avalikustamine, edasine säilimine ja infosüsteemide jätkusuutlikkus (sh isikuandmete kaitse jms)? Vastus: PlutoF ja SARV infosüsteemide eest vastutab nende omanik (vt https://natarc.ut.ee/systems.php). Kuna see on Eesti teaduse taristu teekaardi projekt, võime eeldada, et neile aspektidele on mõeldud. Teaduskollektsioonid kuuluvad teemana Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. Kas KuMis on analüüsitud võimalusi ja kulusid andmebaaside (PlutoF, SARV ja MuIS) omavaheliseks linkimiseks, et kõikide muuseumide kogude info oleks tulevikus kättesaadav ühest kohast, samuti oleks sel juhul loodusvaldkonna kogudes võimalik kasutada planeeritavaid MuIS arendusi, mis lihtsustavad tööd nt inventuuri teostamisel? Kas on kaalutud linkimise kohustust? Vastus: MuIS ei ole mõeldud erinevate andmebaaside omavahel linkimiseks. Seda otstarvet täidab praegu E-Varamu. Sinna on lingitud ka eElurikkuse veebiportaal, mis esitab PlutoF pilves majutatavate andmebaaside ja infosüsteemi SARV infot. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu eestvedamisel valmistatakse praegu ette digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüsi. Hange on toimunud (vt https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3094212/general-info) ning Riigi Tugiteenuste Keskusele esitati 08.06.2021 täistaotlus analüüsi rahastamiseks EL-i tõukefondidest. Analüüsi käigus peab selguma, kas ja millisel kujul on vaja arendada mäluasustuste ühiseid digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisega seotud teenuseid; milline on liidestatavate andmebaaside / infosüsteemide koostalitlusvõime; mis on oluline võimalike ühiste avalike teenuste arendamisel ning kas selleks on võimalik kasutada olemasolevaid keskkondi. Analüüs valmib 2022. aasta II kvartalis. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 2. Kultuuriministri määruse „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ § 5 lg 1 järgi on infosüsteemiga liitumine kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. Eesti Loodusmuuseumil on lisaks looduse ainevaldkonna kogudele https://www.loodusmuuseum.ee/kogud (nt zooloogiline, botaaniline kogu) ka kaasnev teadusajalooline kogu ca 1050 museaaliga (koondab endas arhiivmaterjali ning teadusajaloolisi esemeid looduse uurimise ja vahendamisega seonduvalt) ja fotokogu (kogus leidub fotosid, negatiive ning värvidiapositiive kokku 28 000 eksemplari, kajastades läbi aja muuseumi elu-olu, näituseid, välitöid ning üritusi). Teadusajalooline kogu ei ole hetkel digiteeritud ja ei ole üheski andmebaasis avalikustatud, fotokogu on osaliselt digiteeritud elurikkuse infosüsteemis PlutoF, kandes akronüümi TAMF. Palume tõlgendada õigusaktide alusel ja anda KuM seisukoht, kas Eesti Loodusmuuseumil tuleb liituda MuISiga ja sellised kogud, mis ei ole otseselt looduskogud (nt teadusajalooline kogu ja fotokogu), kanda MuISi või on lubatud nende kogude kandmine ka teistesse infosüsteemidesse? Ühtlasi palun seisukohta, et kas juhul, kui mõne kogu osas ei ole võimalik neid teise infosüsteemi kanda, tuleks need kanda MuISi? Vastus: MuIS-iga liitumise kohustus sõltub Eesti Loodusmuuseumi puhul sellest, kas need muud kogud on muuseumikogu või abikogu. Kui abikogu, siis liitumise kohustust ei ole. Kui muuseumikogu, mille kohta ei ole andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil, siis on MuIS-iga liitumise kohustus. Muuseumikogu on museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes. Abikogu on muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud kogu, millesse arvatud asjad ei ole museaalid. Seda, kumma mõiste alla Eesti Loodusmuuseumi kogud lähevad, peab muuseum ise analüüsima. 3. Palume tõlgendada muuseumiseaduse rakendamist – juhul kui Eesti Loodusmuuseum peaks eelnevast küsimusest tulenevalt liituma või liitub MuISiga osaliselt (mõne kogu puhul, nt teadusajalooline kogu), siis kas Muinsuskaitseameti järelevalve kohalduks ainult MuISi sisestatud koguda seonduvalt või kogu Eesti Loodusmuuseumi muuseumitegevusele? Vastus: Muuseumiseaduse § 22 lõike 1 alusel teeb Muinsuskaitseamet riiklikku ja haldusjärelevalvet ainult muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu (mitte muuseumi) korralduse üle. 4. Palume selgitada, millised muuseumiseaduses toodud nõuded ELMile kohanduvad võttes arvesse, et tegemist on riigimuuseumiga, kes ei ole MuISiga liitunud vastavalt MuISi põhimääruse § 5 lg 1 järgi looduse ainevaldkonna muuseumile tehtud erandile. 4.1. Muuseumiseaduse § 5 lg 1 järgi täiendatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi kogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest. Kas Eesti Loodusmuuseumil riigimuuseumina peavad olema koostatud kogumispõhimõtted kui ta ei ole MuISiga liitunud (vt eespool erandi teema)? 4.2. Kui jah, siis kes peab kogumispõhimõtted kinnitama ja kellega tuleks need eelnevalt kooskõlastada? Vastus: Kui Eesti Loodusmuuseum leiab, et tema muud kogud on abikogud, ei ole neil MuIS-iga liitumise kohustust ning sel juhul ei ole ka kogumispõhimõtete koostamise kohustust.  4.3. Kas Eesti Loodusmuuseumile kohaldub kultuuriministri 08.07.2013 määruse nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ kehtiv versioon (§ 5 lg 2 järgi määrust kohaldatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekoguga (edaspidi infosüsteem) liitunud muuseumile)? Vastus: Kui Eesti Loodusmuuseum leiab, et tema muud kogud on abikogud, ei ole neil MuIS-iga liitumise kohustust ning sel juhul ei kohaldu ka kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“. 4.4. Kas Eesti Loodusmuuseum peab muuseumiseaduse § 6 lg 2 alusel inventuure teostama viie aastase intervalliga? (Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viivad riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel). Vastus: Jah, see kohustus kehtib kõigile riigimuuseumidele. Juhime tähelepanu, et üldine inventuuri kohustus ja muuseumidele kehtestatud viie aasta erand tuleneb rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 50 lõikest 7. 5. Milliseid suuniseid on KuM andnud looduse ainevaldkonna kogudes riiklike / rahvuslike kogumispoliitikate kujundamiseks ja / või kogumisel koostööks teiste muuseumidega vm asutustega. Vastus: Kogumispõhimõtete koostamise juhendi leiate Muinsuskaitseameti veebilehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/6._kum_muuseumikogu_korralduse_pohi motete_koostamise_juhend.pdf. Juhend ei ole valdkonnaspetsiifiline ning sobib ka looduse ainevaldkonna muuseumidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Marju Reismaa 628 2335 [email protected]