Kiri

18.06.2021 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord § 2 lõikest 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eesmärgiga kirjeldada energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seonduvad probleemid, eesmärgid ja poliitikainstrumendid. Arengukava koostatakse lähtudes strateegiast „Eesti 2035“ ja teistest arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest. Arengukava koostamine toimub teiste ministeeriumide ning energiamajandusega seotud huvirühmade (sh teadlased, kohalikud omavalitsused) koosloomes. Arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks, arengukavaga lahendatavate probleemide kirjeldamiseks ja valideerimiseks korraldati kaks arutelu: 25. mail 2021 Energeetikanõukogu liikmetele ja ENMAK 2030 teadus- ja arendusprogrammi osalistele kokku 75 osalejaga ning 14. juunil 2021 veebitöötuba1 tipphetkel 120 osalejaga. Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse koostamise ettepanekus arengukava väljatöötamise protsessi ja ajakava. Arengukava koostamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas MKM strateegilise planeerimise juht Irje Möldre, [email protected], tel 625 6497. 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja tegevusi. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:  Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;  Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; 1 ENMAK 2035 kohtumised, sh 14.06.2021 veebitöötoa tulemused https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685 1   Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus üldiselt kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärgist, mh seonduvalt käimasolevatest kliima- ja süsinikneutraalsuse ning dekarboniseerimise uuringutest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel, gaasivõrgu üleviimisel taastuvgaasidele, taastuvenergia ja energiasäästu rakendamisel; kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga seotud investeerimis- ja toetusvajaduse ebaselgusest; põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega kasvavast impordist ja muudest mõjudest elektrisüsteemile; energiaressursside ebaühtlasest jaotusest; kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest (kohalike vastuseis eelkõige tuuleparkidele); elektrifitseerimise kasvust; bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest; uute lisanduvate teemade ja eesmärkide rakendamiseks vajalike pädevuste (sh spetsialistide) ja motiveerituse loomisest ja tagamisest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt esitab majandus- ja taristuminister energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele novembris 20212. Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013-2015 ja heaks kiitmisest oktoobris 2017 on Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapoliitika eesmärgid muutunud järjest ambitsioonikamaks (sh uus majanduskasvu strateegiaga Euroopa roheline kokkulepe3) ning seetõttu seati Eestile kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk aastaks 2050 Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist: Punktiga 1 otsustatakse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2025. aasta .... Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja toimimist iseloomustab kõige ülevaatlikumalt Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal kohal4. Vahepealsetel aastatel on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti oli 2020. aastal energia jätkusuutlikkuses 108 riigi järjestuses 26. kohal5. Sellele on kaasa aidanud ja seda kinnitab fakt, et taastuvenergia 2020. aasta eesmärk oli täidetud 2019. aastal varuga 6,7%. Soojuses ja jahutuses moodustasid aastal 2019 taastuvenergiaallikad Eestis 52,3% (Euroopa Liidus keskmiselt 22,1%) ja transpordis vastavalt 5,1% (Euroopa Liidus keskmiselt 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 3 Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f- 01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF 4 Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/ 5 https://trilemma.worldenergy.org/ 2 8,9%). Kui 2019. aastal moodustas taastuvenergia elektrienergia tootmisel 22% (Euroopa Liidu keskmine 34,1%)6, siis aastal 2020 oli taastuvelektri osakaal tootmises 46,4% mittetaastuvenergiast toodetud elektrienergia järsu vähenemise tõttu7. Energeetika programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitavad energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruande8 kohaselt täidetud mõõdikud: Meetme „Energiavarustuse tagamine ja Meetme „Primaarenergia tõhusam energiaturu korraldus“ täidetud kasutus ja taastuvenergia osakaalu mõõdikud suurendamine lõpptarbimises“ täidetud mõõdikud -Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid -Primaarenergia sisemaine tarbimine arvestav kütuste ja energia kättesaadavus -Taastuvate energiaallikate osatähtsus tarbijale energia summaarsest lõpptarbimisest -Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja -Renoveeritud või uus soojuse energiaturu tõhus toimimine tootmisvõimsus kaugküttes -Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine -Meetme tulemusel toodetud ja transpordis Eestis kasutusse võetud biometaani aastane kogus -Gaasi infrastruktuuri normi (N-1) täitmine -Taastuvenergia vähempakkumise -Gaasituru kontsentreeritus (HHI) tulemusena toodetud taastuvelektri maht -Regulatsioonile vastava kütusevaru -Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste olemasolu ehitamine kaugküttelahenduste asemel -Taastuvate energiaallikate osatähtsus -Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest -Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise „Eesti riiklik energia- ja kliimakavas aastani 2030“ (REKK 2030) koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/19999 ja Euroopa Komisjoni hinnangust REKK 2030 dokumendile10 lähtudes on ENMAK 2035 koostamisel vaja kliimaneutraalsuse tagamiseks käsitleda mitmeid uusi teemasid, mida täna Eesti regulatsioonis ei ole. 3. Eelnõu mõjud Valdkonna arengukava koostamise käigus tuleb koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele11 ja poliitikavalikute mõjude hindamine12. Nende mõjuhindamiste baasil on võimalik 6 Renewable energy statistics https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Renewable_energy_statistics#Wind_and_water_provide_most_renewable_electricity. 3B_solar_is_the_fastest-growing_energy_source 7 Võrku antud kütuseliigiti https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 8 Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruanne https://mkm.ee/sites/default/files/energeetika_tulemusvaldkonna_2020.pdf 9 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=EN 10 Euroopa Komisjoni hinnang Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/staff_working_document_assessment_necp_estonia.pdf 11 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 12 Mõjude hindamise metoodika 3 teadlikumaid poliitikavalikuid teha eesmärkide püstitamiseks ja poliitikainstrumentide kavandamiseks. Arengukava mõju iseloom on mõjuvaldkonniti toodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa 2 tabel 2), lisaks on kirjeldatud energiamajanduse probleemid valdkonniti ja põhiprobleemidega seotud sihtrühmad, esialgsed eesmärgid ja oodatavad mõjud (vt lisa 2 lisad 2 ja 3). Kuna kliimaneutraalsusele üleminek peab toimuma kogu rohepööret ja seonduvaid nõudeid arvestades, ei kaasne eeldatavalt arengukavaga suuri/olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, pigem on enim mõjutatud läbivalt majandus (süsinikneutraalsete tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine, kohaliku energeetilise potentsiaali kasutamine), rahvusvahelised suhted (nt suurte meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja käitumisharjumuste muutuse olulisus). 4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kavandatakse katta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. 5. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 4  2021 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK TALLINN 2021 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Sisukord 1. NIMETUS JA KESTUS .................................................................................................................. 2 2. EESMÄRK ...................................................................................................................................... 2 3. VAJADUSE PÕHJENDUS............................................................................................................. 3 3.1 Probleemid..................................................................................................................................... 4 3.2 Eesmärkide täiendamine................................................................................................................ 5 4. AJAKAVA JA TÄHTAEG ............................................................................................................. 6 5. KAASAMISKAVA......................................................................................................................... 6 6. EELDATAVAD MÕJUD ............................................................................................................... 7 7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS .......................................................................................................... 9 LISA 1 UUENENUD ALUSDOKUMENDID ..................................................................................... 10 Seonduvad arengudokumendid ......................................................................................................... 10 Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid .......................................................................................... 11 LISA 2 PROBLEEMID VALDKONNITI ............................................................................................ 13 LISA 3 ESIALGSED PROBLEEMID, ESIALGSED EESMÄRGID JA OODATAVAD MÕJUD ... 16 LISA 4 KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID ......... 17 1  1. NIMETUS JA KESTUS Arengukava koostatakse lähtudes Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja tegevuskavast 1. Arengukava kestus ühtib seetõttu strateegia „Eesti 2035“ kestusega ning arengukava nimetus saab olema „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035). Arengukava koostatakse visiooniga aastani 2050. 2. EESMÄRK Arengukava koostamise eesmärk on toetada valdkonna tugevusi ning saavutada vajalikud arengukohad lähtudes Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitikaga ning pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärkidest, algatustest, võimalustest ning nii regionaalsetest kui globaalsetest suundumustest. Arengukava võtab aluseks strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas toodud vajaliku muutuse „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“. „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi ENMAK 2035) koostatakse vastavalt Riigieelarve seaduse §20 lõikele 2 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord2. Energiamajanduse tähenduses lähtutakse energiaharta lepingust3. Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030. ENMAK 2035 koostamise aluseks on uuenenud arengudokumendid ning uuringud ja analüüsid lisas 1. Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentides. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest ja uutest teemadest4:  Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades kliima- ja süsinikneutraalsus; elektrisüsteemi paindlikkus; võimsusmehhanismid elektrituru varustuskindluse tagamiseks; tarbimisnõudlus; vesiniku tootmine ja kasutus; süsiniku püüdmine, salvestus ja kasutus; energiasalvestus; tuumaenergia; jahutusmajandus; ilmastikukindlus; Ida-Virumaal õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele; digilahendused ja küberturvalisus; kliimaambitsiooni tõstmine Fit for 555, CO2 piirimehhanism ja energiamaksustamise direktiivimuudatused6 ja fossiilkütuste subsiidiumide kaotamine; 1 Riigikogu poolt vastu võetud 12.05.2021 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 2 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 3 Energiaharta leping https://www.riigiteataja.ee/akt/78831 4 Uued teemad ENMAK 2035 lähtuvad mh 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise (REKK 2030) koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/1999 4 ja Euroopa Komisjoni hinnangust REKK 2030 dokumendile https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf. 5 https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/package-fit-for-55 6 https://www.employers.ee/uudised/avalda-arvamust-co2-piirimehhanism-ja-energiamaksustamise-direktiivi- muutmine/ 2  madala süsinikuheitega ja tuleviku energialahendused (lisaks tulenevalt TAIE arengukavast 2035 nutikad ja kestlikud energialahendused7);  Taastuvenergia üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades ringmajandus, energiakogukonnad (elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduses) ja energiaühistud (sh kohaliku omavalitsuse osalemise võimalused);  Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades energiaostuvõimetus, heitsoojuse kasutus ja energiatõhususe eesmärgid. Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruande8 kohaselt on riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) eesmärkide saavutamiseks koostatud energeetika programmi ellu viimine olnud prognooside kohane, mida näitavad 2020. aastal täidetud mõõdikud. Taastuvenergia 2020. aasta eesmärk oli täidetud 2019. aastal varuga 6,7%. Taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi täitmiseks peame järgnevatel aastatel tegema vähempakkumisi kogumahus 1105 GWh taastuvelektri toodangut. Energia lõpptarbimine on olnud stabiilsel tasemel, kuid põlevkivi kasutuse vähenemisega vähenes 2019. aastal oluliselt primaarenergia tarbimine ning seonduvalt kasvuhoonegaaside (KHG) heide. 2030 aasta sihttasemete saavutamiseks tuleb suuremad pingutused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukipargi elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid9. 2030. aastal tuleb saavutada üldine energiasäästukohustus ja täita riiklik energiatõhususe eesmärk10. 3. VAJADUSE PÕHJENDUS Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt peab energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitama novembris 202111. Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013-2015 ja heaks kiitmisest oktoobris 2017 on Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapoliitika eesmärgid muutunud järjest ambitsioonikamaks. Euroopa roheline kokkulepe12 on uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus:  2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud;  looduskapital on kaitstud, säilitatud ja suurendatud;  kodanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest; 7 TAIE fookusvaldkondade teemalehed https://www.hm.ee/sites/default/files/5_taie_arengukava_eelnou_lisamaterjal_fookusvaldkondade_teemalehed.p df 8 Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruanne https://mkm.ee/sites/default/files/energeetika_tulemusvaldkonna_2020.pdf 9 Eesti energiamajandus aastal 2020 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf 10 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?dbNotReadOnly=true ja eesmärgid REKK 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja- kliimakava-aastani-2030 11 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 12 Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f- 01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF 3   üleminek uuele majandusele peab olema õiglane ja kaasav. Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti 2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega (koostamisel oleva Fit for 55 paketiga13) ja panustama rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse14. 3.1 Probleemid Kehtiva ENMAK 2030 aluseks olnud arengukava koostamise ettepanekus toodud probleemid on osaliselt tänaseks lahenenud:  vananenud kaugküttetorustikke suures ulatuses enam pole;  gaasituru regulatsioon on ajakohastatud;  biometaani tootmise ja kasutuse toetus aktiivselt kasutuses ja turule toodud >8 ktoe biometaani;  eluasemekeskkonna planeerimise ebaefektiivsust aitavad lahendada vahepeal valminud strateegilised dokumendid, nagu Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia15 ja Ehituse pikk vaade 2035 7 suurt sammu16;  transpordi energiakulu eesmärk (8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal vähemalt 24% aastal 2035) on sätestatud transpordi- ja liikuvuse arengukavas 2021-203517. Problemaatika, mis vajab ENMAK 2035 fookust, on valdkonniti toodud lisas 2. Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 eesmärkide täitmise oodatavatest tulemustest18 aastal 2030 tuleb ENMAK 2035 koostamisel näidata lahendusi järgmistele põhiküsimustele (täpsemalt lisas 3):  Kui realiseeritav on toetusteta energia tootmine ja tarnimine arvestades kliimaambitsiooni tõstmist?  Milliseid investeeringuid tuleb teha taastuvenergia eesmärkide täitmiseks ja tõstmiseks?  Kuidas vähendada põlevkivist loobumisel importelektri suurt osakaalu?  Kuidas rakendada kohalikku energeetilist potentsiaali?  Milliseid energiamajanduse dekarboniseerimise tehnoloogiaid rakendada? Kehtivas ENMAK 2030 pole täpsemalt käsitletud regionaalset vaadet ja kohalike omavalitsuste potentsiaalset panust energeetikasse. Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 tähendab, et energiamajandus on suuresti elektril baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud. Põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega muutub kriitiliselt tähtsaks kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamine hajatootmises. Siseriiklikult on aga energiaallikad ebapiisavalt ja -ühtlaselt ruumiliselt jaotunud, mistõttu tuleb ENMAK 2035 koostamisel otsustada, kas on võimalik regionaalsed erisused arengukava täpsusastmes analüüsida ja kirjeldada, adresseerida need pigem üleriigilise planeeringu uuendamisele või täpsustada arengukava rakendavates edasistes dokumentides. Kohalike omavalitsuste kaasa rääkimine energia- ja kliimapoliitikas järjest kasvab ning seetõttu on uute lisanduvate teemade ja eesmärkide rakendamiseks oluline vajalike pädevuste (sh spetsialistide) ja motiveerituse tagamine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-202319 punkt 4.9 näeb ette kohalikele omavalitsustele süsinikneutraalsuse saavutamise motivatsioonipaketi rakendamist aastaks 2030. ENMAK 2035 koostamisel tuleb analüüsida, millised tänased toetusmeetmed ja muud tegevused (sh Keskkonnainvesteeringute Keskuse EMP toetusega koostatava kohaliku omavalitsuse 13 https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/package-fit-for-55 14 Säästva arengu 17 eesmärki https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 15 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 16 https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf 17 Lk 22 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf 18 Lk 7-12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 19 Vabariiigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 4 energia- ja kliimakava20) energeetikas panustavad antud eesmärgi saavutamisse ning kuidas ja millega vajadusel kohalikke omavalitsusi (sh kohalike elanikke, kogukondi, ettevõtlusorganisatsioone jm ühendusi) võimestada energia hajatootmise, energiasäästu ja transpordi alternatiivkütuste kasutuselevõtu jms rakendamiseks energiajulgeoleku tagamisel. 3.2 Eesmärkide täiendamine Uute eesmärkide seadmine energiamajanduses tuleneb kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisest aastaks 2050 strateegias Eesti 2035. Tulenevalt Kliimapoliitika põhialustest aastani 205021 on kehtiva ENMAK 2030 ja „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) üks eesmärk 80%- line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine aastaks 2050 võrreldes aastaga 1990. Kliimaneutraalsuse saavutamise kontekstis on kehtiva energiamajanduse arengukavaga võetud eesmärgid ja suunad õiged, kuid ENMAK 2035 koostamisel peame veenduma, et need on kliimaneutraalsuse saavutamiseks piisavad. Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid tuleb ENMAK 2035 koostamisel aluseks võtta, analüüsida ja vajadusel täiendada lähtudes strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas22 seatud vajalikust muutusest „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“. Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid ja seonduvad täiendamist vajavad aspektid on toodud lisas 4. Lähtudes ENMAK 2030 visioonidest, eesmärkidest ja meetmetest tuleb ENMAK 2035 koostamisel arvestada eesmärkide seadmisel järgmiste peamiste aspektidega:  energeetiline sõltumatus ja selle kindlustamise olulisus ja võimalused (sh vedelkütuste- ja gaasivaru hoidmine);  energiasüsteemi, -valdkondade ja -turgude integreeritus;  süsinikneutraalsuse saavutamise võimalused nii elektri-, soojus- kui jahutusenergia tootmisel, gaasivõrgus, transpordikütuste asendamisel, hoonefondi rekonstrueerimisel ja uuendamisel;  energianõudluse pidurdamine majanduskasvul;  ressursi- ja energiatõhususe saavutamine, sh ettevõtluses ja tööstuses jm sektorites;  kohalike kütuste ja energia konkurentsivõimelisus ja ekspordi võimalused (sh bioenergiaga seotud biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimalik karmistumine);  ruumiliste erisuste ja maakasutuse planeerimisvõimaluste arvestamine;  avaliku sektori eeskuju, sh kohalike omavalitsuste võimalik panus puhtale energiale üleminekul ja kliimaneutraalsuse saavutamisel;  negatiivsete keskkonnamõjude ja seonduvate võimalike kulude ennetamine (mh tasuvuse ja majanduse konkurentsivõime säilitamiseks);  digiühiskonnale üleminek ja sellest tulenevad võimalused energiajuhtimiseks, sh turu nõudluse ja pakkumuse ning seonduva andmehõive aspektid. 20 Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavad https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/kohalike-omavalitsuste- kliima-ja-energiakavad 21 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika- pohialused-aastani-2050-0 22 Eesti 2035 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 5  4. AJAKAVA JA TÄHTAEG Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 ning teiste arengukavade koostamise (sh koostamise ettepanek) ja kehtestamise ajakulust peame arvestama ENMAK 2035 koostamisel kuni viie aastaga (kehtiv ENMAK 2030 algatati 8.08.201323 ja kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.201724). Joonis 6. ENMAK 2035 ajakava. Koostamise Arengu- dokumentide ja Eelnõu koostamine, ettepanek ja KSH aruanne ja Riigikogus Heaks kiitmine algatamine, sh uuringute mõjude hindamine Vabariigi analüüs, KSH 2024 KSH 2023-2024 Valitsuse poolt algatamine programm juuni 2025 2021 2022 5. KAASAMISKAVA Valdkonna arengukava ja selle lisana esitatavad dokumendid esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu avalikuks konsultatsiooniks. Energiamajanduse käekäigust sõltub absoluutselt iga Eesti elanik ja seetõttu on arengukava koostamise protsessis oodatud iga kodaniku ettepanekud, sh ühenduste kaudu. ENMAK 2035 koostamisel lähtutakse kaasamise hea tava soovitustest25. Kaasamine on kavandatud avalike arutelude, kirjalike ettepanekute, seisukohtade ja töörühmades osalemise kaudu ning üldsuse informeerimisena kommunikatsiooniga ENMAK 2035 sisust ja protsessist portaalis energiatalgud.ee. Rohe- ja energiapööre on tekitanud laiapõhialise energeetikaalase koosloome26 tegevuse (nt Suure Siirde 92 sekkumist energiasüsteemi muutmiseks27, keskkonnaühenduste 23 Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2013. a korraldus nr 371 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku heakskiitmine” 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285 25 Kaasamine seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. Informeerimine tähendab huvirühmadele ja avalikkusele tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni edastamist, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel. Kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava 26 „Koosloome” mõiste viitab teenuste loomisele koostöös kodanike või teenuse kasutajatega. Mõiste pärineb erasektorist ja kasutatakse sagedamini seal, kuid on levinud ka avalikku sektorisse. Koosloome puhul viiakse näiteks uue avaliku teenuse disainimisel läbi töötubasid teenuse kasutajatega, et ühiselt mugav lahendus välja töötada. Samuti kaasatakse koosloome puhul kasutajaid teenuse rakendamise faasi, nt kogutakse kasutajatelt teatud andmeid, mis aitavad teenust paremaks muuta või kogutakse neilt selle protsessi käigus regulaarselt tagasisidet. Koosloome üks võimalusi on ka see, et avalik võim palub kodanikel (või ettevõtted tarbijatelt) välja käia ideid puuduvate teenuste osas, mille järgi nad vajadust tunnevad. http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/kategooriad/sotsioloogia/co%E2%80%93creation 27 Suur Siire https://suursiire.ut.ee/teadus/ 6 energeetikavisioon aastani 203528, Rohetiigri pilootprogramm29), mistõttu saab eeldada teadmistepõhist ja operatiivset arengukava koostamise protsessi. Kaasamine toimub ENMAK kaasamise listi, liitude ja ühenduste, ENMAK 2035 koostamise portaali energiatalgud.ee kaudu. 14. juunil 2021 toimunud veebitöötoas „Energiamajandus 2035“30 jõuti järeldustele, et oluline on ühisosa tekitamine, kuid mitte alati konsensuse saavutamine või kompromissidele jõudmine. Peamine on tegevuskava loomine, mille alusel edasi liikuda eesmärkide täitmiseks, et iga kava osaline, nii riigi kui kohalikul tasandil, teaks oma ülesannet kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ülesannete täitmiseks vajalikud pädevused oleksid tagatud Tabel 1 ENMAK 2035 kaasamise ja koosloome plaan. AASTA TEGEVUSED EESMÄRK OSAPOOLED KAASAMISE VIIS 2021: Konsultatsioon ja - Erialaliidud Avalik arutelu, Arengukava täienduste saamine - Tootjad ja tarnijad kirjalike koostamisettepaneku -Teadus- ja arendusasutused ettepanekute koostamine arengukava - Ametkonnad ja nende esitamine ja neile ja KSH algatamiseks allasutused vastamine 2022: Konsultatsioon ja - Kohalikud omavalitsused Töörühmad, KSH koostaja leidmine, täienduste saamine, (sh nende maakondlikud avalikustamine eesmärkide ja sh KSH ühisorganisatsioonid) vastavalt KeHJS poliitikainstrumentide programmile üleriigiline omavalitsusliidu ettepaneku ja KSH kaudu programmi koostamine - Keskkonna- ja 2023-2024: Konsultatsioon ja kodanikuühendused Töörühmad, Eesmärkide ja tagasiside avalikustamine poliitikainstrumentide aruandele, sh KSH vastavalt KeHJS ettepanekul ja KSH aruandele programmil põhineva KSH aruande koostamine,ENMAK 2035 eelnõu koostamine 2024-2025: Riigikogus ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks 6. EELDATAVAD MÕJUD Valdkonna arengukava koostamise käigus koostatakse järgmised mõjuhindamised: 1. keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele31, KSH aruanne lisatakse arengukava eelnõule; 2. mõjude hindamine, mille kokkuvõte esitatakse valdkonna arengukava lisana 32. Arengukava koostamise ettepanekus tuleb esitada ülevaade esialgsest probleemist või probleemidest, põhjendused sellega tegelemiseks riigi tasandil ning esialgsetest eesmärkidest33. Tuvastatakse mõjutatud 28 Keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035 https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/Energeetikavisioon_veeb_2021.pdf 29 Rohetiiger https://rohetiiger.ee/rohetiigri-pilootprogramm/ 30 Veebitöötuba Energiamajandus 2035 https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685 31 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 32 Mõjude hindamise metoodika https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 33 Mõjude hindamise metoodika https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 7 osalised ja planeeritava valdkonna arengukava panustamine „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse. Ülevaade valdkondlikest probleemidest ning esialgsetest probleemidest ja eesmärkidest arengukava koostamisel on toodud lisades 2 ja 3. Kui valdkonna arengukava on jätk varem samas valdkonnas kehtinud arengukavale, esitatakse valitsusele ka kehtiva või kehtinud arengukava ülevaade varasematest tulemus ja mõjuhinnangutest34. ENMAK 2030 KSH protsessis teostati 30 eksperdi juhtimisel kokku 27 analüüsi, uuringut ja mõju prognoosi, mille koostamisse kaasati tagasiside saamiseks laiem ekspertkond, ENMAK 2030 koostamise juhtgrupp ja Nõuandev Koda (hilisem Energeetikanõukogu) ja tulemused tehti avalikult kättesaadavaks ENMAK 2030 veebilehel www.energiatalgud.ee. Teostatud analüüside, uuringute ja mõju prognooside alusel leiti, et KSH käigus koostatud energiamajanduse teekaartides toodud meetmepakettide elluviimisel kaasneks enamuse indikaatorite osas (20 23-st) aastaks 2030 võrreldes aastaga 2012 positiivne mõju ehk kavandatud eesmärkide ja meetmete rakendamisel tulemuste paranemine. Kolme indikaatori alusel avaldub kavandatud meetemete ja tegevuste rakendamisel oluline negatiivne mõju: 1) imporditud kütuste ja elektritoodangu impordi osakaal kasvab oluliselt aastaks 2030, 2) hävimisohus liikide arv vaadeldaval perioodil kasvab võrreldes aastaga 2012. Meetmete rakendamiseks, millega kaasneks olulise negatiivse mõju vähendamine ei piisa vaid riigi pingutustest, vajalik on kõigi osapoolte (avaliku sektori, energia lõpptarbijate ja ettevõtjate) koostöö35. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal kohal36. Vahepeal on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti oli 2020. aastal energia jätkusuutlikkuses 108 riigi järjestuses 26. kohal37. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud energiamajanduse arendamise kavandamisel arvestamiseks välja arenguvajadusi nagu nt terviklik ruumiloome ja -pädevus (andmed ja nutikad teenused), rahvastikumuutustega kohanemine, (energia)kogukondade ja kodanikuühenduste võimestamine, sidusa ühiskonna kujundamine. Lähtudes strateegia Eesti 2035 tegevuskavas38 seatud eesmärgist „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“ tuleb energiamajanduse arengukava koostamisel lahendada lisades 2 ja 3 kirjeldatud probleeme. Arvestades lisades 2 ja 3 toodud lahendamist vajavaid valdkondlikke probleeme, esialgseid eesmärke (energiajulgeoleku tagamine, taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine) ja ootatavaid mõjusid on ENMAK 2035 kogumõju mõjuvaldkonniti hinnatud tabelis 2. Eeldatavalt arengukavaga ei kaasne suuri/olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, pigem on enim mõjutatud läbivalt majandus (süsinikneutraalsete tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine, kohaliku energeetilise potentsiaali kasutamine), rahvusvahelised suhted (nt suurte meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja käitumisharjumuste muutuse olulisus). Tabel 2. ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti. Mõjuvaldkond mõju ulatus mõju mõjutatud ebasoovitavate avaldumise sihtrühma mõjude sagedus suurus kaasnemise risk Keskkonnamõjud väike väike keskmine väike Mõju majandusele suur suur suur keskmine 34 Mõjude hindamise metoodika https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 35 “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf 36 Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/ 37 https://trilemma.worldenergy.org/ 38 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 8  Mõju regionaalarengule suur väike suur keskmine Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine keskmine keskmine kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele Mõju riigi julgeolekule ja suur suur suur väike rahvusvahelistele suhetele Sotsiaalsed, sealhulgas suur suur suur keskmine demograafilised mõjud 7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS Valdkonna arengukava juhtkomisjoni moodustab minister ja juhtkomisjon tegutseb vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord39. Ettepanek ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseisu kohta40: • Riigikantselei; • Elering AS; • Ministeeriumid Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium; • Erialaliidud Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon), Eesti Gaasiliit, Eesti Õliühing; • Eesi Linnade ja Valdade Liit; • Eesti Keskkonnaühenduste Koda; • Tallinna Tehnikaülikool41. 39 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 40 Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast ENMAK 2035 algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega. 41 Tagab energiamajandusega seonduvate tehnikateaduste professuurid vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vahelisele halduslepingule https://www.riigiteataja.ee/akt/108022019006 9 LISA 1 UUENENUD ALUSDOKUMENDID Seonduvad arengudokumendid  Kliimapoliitika põhialused aastani 205042  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 203043  Strateegia Eesti 203544  Üleriigiline planeering „Eesti2030+“45  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering46  Mereaala planeering47  Metsanduse arengukava aastateks 2021-203048  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+49  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia50  Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu51  Kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK)52  Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava53  Tööstuspoliitika roheline raamat54  Digiühiskonna arengukava aastani 203055 ja Küberturvalisuse programm aastateks 2021–202456  Keskkonnavaldkonna arengukava 203057  Siseturvalisuse arengukava 2020–203058  Ida-Virumaa õiglase üleminekuga seotud arengudokumendid59  Maakonnaplaneeringud60, üld- ja KOV tuuleenergeetika eriplaneeringud 42 KPP 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 43 Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti- riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 44 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 45 Üleriigiline planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 46 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering https://maakonnaplaneering.ee/143 47 Mereala planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 48 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 49 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi- ja-liikuvuse-arengukava-2021 50 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 51 Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf 52 Kliimamuutustega-kohanemise-arengukava https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 53 Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse-arengudokument-ja-tegevuskava 54 Tööstuspoliitika roheline raamat https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf 55 Digiühiskonna arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 56 Küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 57 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://www.envir.ee/et/kevad 58 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 59 Ida-Virumaa õiglane üleminek ja tegevuskava https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti 60 Maakonnaplaneeringud https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud 10 Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid 2019-2020 koostatud uuringud (leitavad MKM portaalis61):  Eesti riigile kuuluvate energiavõrkude analüüs;  Kohaliku kasu instrumentide analüüsi (taluvushuvi mõjuanalüüs);  Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;  Meretuuleparkide rajamise menetlusprotsesside tõhustamise analüüs;  Kaugkütte regulatiivkeskkonna analüüs;  Energeetikasektori KHG ja õhusaasteainete prognoosid;  Taastuvenergia toetuse muutmise analüüs;  Elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/94 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;  Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine;  Hoonete pikaajalise renoveerimise strateegia koostamist toetavad analüüsid;  Energiatõhususe meetmete analüüs;  Energiatõhususe maksumeetmete analüüs;  Eesti gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamise analüüs;  Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüs;  Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine;  Õiguslik analüüs - grupierandi määruse tagantjärele rakendamine;  Taastuvenergiatasu diferentseerimise analüüs;  Tuule- ja päikeseenergia käsiraamat;  Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks (RITA programmi tegevuse 2 teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine kaasrahastus). Lisaks tuleb arvestada järgmiste valminud uuringute ja algatustega:  Põlevkivitööstuse CO2 sidumisega seotud tööd (Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil 62 ja Ida-Viru CO2 sidumise strateegia63);  Tuumaenergia memorandum64;  Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs;  Elurikka linna planeerimise juhend ja rohefaktori metoodika https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks/;  ELME https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme;  FinestTwins http://www.finesttwins.eu/;  Suure Siirde projekti https://suursiire.ut.ee/;  Rohenügimine ja rohetiiger https://rohetiiger.ee/;  KIK toetusega kohalikud energia- ja kliimakavad (ligi 2x rohkem taotleti, sh 10 maakonda, kui võimalik rahastust anda https://kik.ee/et/artikkel/kliima-ja-energiakavade-koostamise-voorus- laekus-19-taotlust);  KOHAK tegevused;  KOV-de lihtsustatud seire minuomavalitsus.ee; 61 Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 62 RITA1/02-20 "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", Alar Konist, Tallinna Tehnikaülikool https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/04/L%C3%B5pparuanne.pdf 63 Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ https://www.ivia.ee/wp- content/uploads/2021/01/Ida-Viru_CO2_kasutamise_strateegia.pdf 64 Tuumaenergia memorandum ja töörühm https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/tuumaenergia- tooruhm 11   soojussaarte kaardistus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared;  sademevee manageerimine http://www.integratedstormwater.eu/material/green-factor-tool;  reaalaja elektriandmed https://www.stat.ee/et/uudised/reaalaja-elektriandmed-annavad-hoo- piirkonna-arengule;  minuomavalitsuse portaal https://minuomavalitsus.fin.ee/;  Tartu ja Tallinn kliimaneutraalsed aastaks 2050. Käimasolevad ja kavandatud uuringud (saavad olema MKM portaalis65):  Vesiniku tootmise ja kasutamise võimaluste analüüs;  Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“;  Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele;  Euroopa Komisjoni rahastatud uuring “Gas decarbonisation pathways for Estonia”;  Euroopa Komisjoni rahastatud66 uuring “Possibilities for transitioning to a climate neutral electricity production in Estonia” jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal;  Analüüs “Preliminary evaluation of Estonian geoenergy potential and overview of available technologies. Expert opinion for using those technologies in Estonian geological conditions. Suggestions for possible further actions. Examples of case studies.”;  Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine (sh meelsusuuring);  Biomassi säästlikkuse kriteeriumide karmistamise mõju hinnang. 65 Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 66 REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013, as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018 12 LISA 2 PROBLEEMID VALDKONNITI Probleemid valdkonniti lähtudes ENMAK 2030 ELEKTRIMAJANDUS  Turupõhise tootmise tulek on jätkuvalt probleem ja vajab eraldi pingutust. Lähtudes ambitsioonikast kliimaeesmärgist, kas võib-olla vaja toetusteta varustuskindluse saavutamise arusaama muuta lähtudes globaalsetest püüdlustest ja vajadusest vajalike muutuste ellukutsumiseks?  Kuidas rakendada aastal 2023 sätestatavat võimsusmehhanismiregulatsiooni?  Kuidas arvestada Euroopa siseturu reeglistiku ja võimsuste piisavuse nõuet?  Kuidas arvestada jätkuvalt regiooni tervikvaatega?  Millised on põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud võrgule?  Millised on salvestuslahendused ja suurtootmine asendamaks põlevkivi?  Kuidas luua detailplaneeringute ja seonduvate keskkonnamõju hindamiste lihtsus ja läbipaistvus, võrguplaneeringutes piisav koormuse läbilaksevõimsus; võrgutasude kaotamine taastuvenergia müügil võrku; motiveeriv ning läbipaistev kompensatsioonisüsteem talumistasudena; KMH-ga aladel pikaajalise väljarendiga planeerijatele taastuvenergia jaamade/parkide rajamiseks toetus, sest nii jääks arendajal KMH risk, aeg ja kulu ära ja oleks nt 30 a garantii tootmisjaamale?  Kas ka imporditud elektri korral tuleb arvestada riikliku taastuvenergia ja energiasäästu eesmärkide täitmise kohustusega?  Kuidas arvestada tipukoormuse ajal rakenduvate hindadega: kui vastav energia toodetaks Eestis, siis maksud kõige kõrgema hinnaga müüdavast elektrienergiast jäävad riigile ja Eesti ettevõtetesse?  Kuidas maandada oht, et tipukoormuse ajal elektrit ei jätku Eestile?  Kuidas hajutada elektritootmine pärast põlevkivist elektritootmise lõppemist?  Kuidas ennetada põlevkivist elektritootmise lõppemisel energiatootmise ümberkolimisega konfliktolukordi?  Kuidas suurendada kohaliku elektrienergia tootmise mahtu kohalike vastuseisul (tuulikud pole elanike seas populaarsed ja ei arvestata, milline on tänane elektritarbimise mõju nt Ida- Viru energiatootmise piirkonna elanikele ja keskkonnale)?  Kas soovime olla elektrit eksportiv või importiv riik? Kas impordi välistamine peab olema eraldi eesmärk?  Kas ja millal osutuvad vajalikuks varustuskindluse normi 67 täitmiseks vajalikud täiendavad investeeringud?  Kas ja millised on võimalikud tegevused ja seonduvad investeeringuvajadused elektrisüsteemi arenduseks, sh pärast Eesti elektrisüsteem sünkroniseerimist Kesk-Euroopa sagedusalaga aastal 2025?  Milline on kütusevabade energiaallikate potentsiaal ja rakendusvõimalused, sh hajatootmisel ja kogukonnaenergeetikas?  Millised on võimalused kohaliku tootmise ja salvestamise soodustamiseks, k.a. energiaklastrid ( nt tööstuse jääksoojuse kasutus)? SOOJUSMAJANDUS  Milline on jätkusuutmatute kaugkütte piirkondade olukord ja tulevik 2021. aastal?  Mis motiveerib ettevõtteid kaugkütet tõhusalt tootma ja jaotama (nt mitmekomponendiline hinnasüsteem)? Miks teha innovaatiline, tõhus ja kallis investeering, kui tasuvusaeg on ebamõistlik?  Mis tehnoloogiatega tagada süsinikneutraalne soojus- ja jahutusmajandus? 67 https://elering.ee/elering-tagab-varustuskindluse 13   Kuidas hinnata ja arvestada taksonoomia, riiklike keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kooskõla hinnaregulaatori arvutusmudelites ja konkurentsiõiguse võtmes soojusettevõtete ergutamisel kestlikele tootmisviisidele üleminekul?  Kuidas rakendada jääksoojuse, jahutuse ja tööstussümbioosi potentsiaali?  Kuidas saavutada tänaste kliimaambitsioonide juures toetusvaba lahendus?  Millised on keskkonnasõbralikud lokaalsed lahendused hajaasustuspiirkonadele? Kuidas luua energiaühistute loomise toetamine piirkondades, kus kaugküte ei ole tasuv, kuid elektri tootmine ja salvestamine koos soojussalvestuega (nt maasoojus või vesiniksalvestus) oleks tasuv?  Millised on võimalused kodanik:KOV:riik (1:1:1) kasumlike energia- ja soojuse tootmislahenduste loomiseks?  Millised riiklikud regulatsioonid soodustaksid taastuvenergialahendusi, nt konkurentsiseadusesse keskkonnamõju ja jätkusuutlikkuse mõõtmete lisamine?  Kuidas tagada bioenergial põhinev energiatootmine tingimustes, kus biomassi soovitakse energiallikana kasutusest kõrvaldada ja enam ei piisa biomassi säästliku kasutuse tõendamisest?  Milline on tasakaalustatud portfell soojus- ja jahutusvarustuse tagamiseks?  Milliseid tegevusi on vaja teha tõhusa kütte ja jahutuse tulekuga seoses?  Millised on lahendused väikese tarbimisega soojusvõrkudes?  Kas reguleeritud turg annab investeeringukindlust ja kas ainuke kriteerium on enam hind või on muud väärtused/valikud seoses kliima/keskkonna/tervisega?  Kuidas arvestada hoonefondi rekonstrueerimise ja uuendamisega, aga ka kahaneva asustusega68 kaasneva energiavajaduse vähenemisega kaugkütte arengu kavandamisel? KÜTUSEMAJANDUS  Kas ja kuidas reguleerida taastuvgaaside turule tulekut?  Kuidas tagada elektrivõrgu toimimiseks vajalikus mahus juhitava puiduenergia võimsus ja kütusevaru?  Millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimaliku karmistumise tagajärjed?  Millised on vesinikkütuse potentsiaal ja kasutusvaldkonnad? Vesinik kui taasuvgaasilahendus: selle tootmist, salvestamist, tankimist, torutransporti, tarnet ja tarbimist puudutavate regulatsioonide loomine ja ülevaatus.  Kuidas tagada transpordikütuste õiglane hinnastamine alternatiivkütuste konkurentsivõimalikuse tagamiseks?  Kuidas dekarboniseerida gaasivõrku ja suurendada taastuvgaaside mahtu energiamajanduses?  Biometaani tootmise tootmisvõimsuste piisavus ja võimalikud turutõrked kütuse kasutajate varustamisel, sellega seotud ergutusmehhanismid? Biometaani kasutamine elektriautodele kütuseelemendi abil elektri tootmise salvestuslahendusena?  Kuidas ja millistele alternatiivkütustel lahendustele viia üle eriotstarbelised sõidukid (nt päästetööde põhiautod, paakautod, redel-/tõstukautod, konteinersõidukid), kui hetkel need lahendused puuduvad või on tehniliselt puudulikud ja oluliselt kallimad kui diiselkütustel lahendused? Millised on vajalikud eeldused, et juba kasutusele võetud eriotstarbeline tehnikat on võimalik kasutada vähemalt selle elukaare lõpuni (siseturvalisuse tagamise vaates on nt vajadusel kehtestatud vajalikud õiguslikud erisused, tagatud vajalike kütuste saadavus)? Seejuures tuleb arvestada ELi direktiivi 2009/33/EÜ nõuete täitmisest vabastatud (mh sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid) sõidukite erisuste, võimaluste ja piirangutega.  Kuidas vähendada fossiilkütuste osakaalu vee- ja õhusõidukite vaates, kui nimetatud sõidukite vaates turul reaalselt toimivad alternatiivid veel puuduvad? 68 Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/kahaneva-asustusega-piirkond/ 14 ENERGIASÄÄST  Kuidas eemaldada kitsaskohad - vähene rahastus, tööjõu puudus, elanike vähene huvi jms?  Kuidas efektiivsemalt vähendada elu- ja mitteeluhoonete energiavajadust arvestades seejuures vajadust parandada sisekliimat?  Kuidas jõuda plussenergialahendusteni?  Kuidas arvestada vananeva elanikonna, elanike arvu vähenemise ja linnastumise mõjudega?  Kuidas pidurdada transpordi energiakasutuse kasvu ja minna üle säästlikele lahendustele ning lahendada transportvara keskkonnasõbralike lahenduste jätkuvalt oluliselt kõrgem maksumuse (sealjuures arvestades ka elukaare kogukulusid) probleem?  Taastuvelektrilahenduste soodustamise võimalused transpordikütusena – k.a. lokaalsete elektritootmise- ja salvestuslahenduste loomine vastaval eesmärgil, tanklates taastuvelektri müügi kohutuslikuks muutmine ning tavaelektri kasutamisele kütuseaktsiisi rakendamine elektriautode laadimise korral?  Energiasäästlikumate lahenduste kasutuse soodustamine transpordis – väikemobiilsuslahendused (rattad, elektrirattad, tõuksid, elektrikaubikud jne) ja vastav taristu, ühistranspordi ning jalakäimise soodustamine; säästlikumate sõidukite kasutuse ja rendi soodustamine (nt maks vastavalt kütusekulule ja keskkonnahoidlikkusele, mis jätaks maksuvabaks 100% taastuvenergeetilised ja energiatõhusad lahendused).  Kuidas vähendada täiselektriliste kergsõidukite kõrgemat soetusmaksumust ja kasutuspiirangud (laadimistaristu, laadimiseks kuluv aeg, ühe laadimisega sõiduulatus)?  Kuidas kavandada taastuvenergial põhinev säästlik digimajandus?  Millised on ettevõtluse ja tööstuse olulisimad energiasäästu meetmed ning investeeringuvajadused rohekasvul (sh nt veemajanduses)?  Mida on teistel sektoritel õppida avaliku sektori eeskujust (mh sisend nt riigi kinnisvara strateegia)?  Kuidas arvestada energiatõhususe saavutamisel käitumisharjumusi (energiatõhususe direktiivis suund inimeste teadlikkuse suurendamisele)?  Kuidas arvestada maakasutuse kavandamisel energiasäästu meetmeid (nt hoonete paigutus, disainielemendid jahutusvajaduse vähendamiseks, looduspõhised lahendused)?  Kuidas suurendada energiatõhususe alast kvalifikatsiooni omavate isikute arvu ja nende teadmisi?  Kuidas suurendada avaliku sektori teadlikkust energiatõhusate hangete läbiviimisel ja energiatõhususe lepingute rakendamisel?  Üldsuse teadlikkuse kasvatamine energiatõhususe ja -säästmise laiematest mõjudest sh töökohtade loomisel ja rahvuslikku rikkusesse panustamisel. 15 LISA 3 ESIALGSED PROBLEEMID, ESIALGSED EESMÄRGID JA OODATAVAD MÕJUD PÕHIPROBLEEMID SIHTRÜHMAD OODATAVAD MÕJUD EESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE -Kliimaambitsiooni kasvades -Energia ja kütuste tootjad -Taskukohase energiateenuse toetusvabade lahenduste ja tarnijad kättesaadavus ja puudumine -Tehnoloogiate arendajad energiaostuvõimekus -Põlevkivist loobumisel -Digiettevõtted -Töökindel energiasüsteem importelektri suur osakaal -Konkurentsiamet -Loodus-, keskkonna- ja tervisemõju -Energiamajanduse ennetamine dekarboniseerimise -Valdkondade sünergiaga saavutatav tehnoloogiate kasutuselevõtu sääst tempo -Kasvuhoonegaaside jm heidete -Hinnastamisel keskkonna ja vähenemine tervise arvestamise keerukus -Hajatootmise levikuga regionaal- ja -Energiasüsteemi maaelu arengu võimaldamine, sh integreerimise keerukus taskukohase energiavarustuse tagamisega -Sotsiaalmajanduslike probleemide ennetamine EESMÄRK: TAASTUVENERGIALE ÜLEMINEK -Vastuseis tuuleparkidele -Kohalikud kogukonnad ja -Fossiilkütuste asendamisega seotud -Biomassi kasutuspiirangute omavalitsused keskkonna-, kliima- ja tervisemõju kasv -Ettevõtlus vähenemine -Vesinik- jm -Loodus- ja -Elektrifitseerimisega kasvab salvestustehnoloogiate tegelik keskkonnakaitse taastuvenergialahenduste olulisust areng organisatsioonid -Taastuvenergia hajatootmise -Elektrifitseerimise -Kõik tarbijad levikuga ettevõtlus-, regionaal- ja määramatus maaelu arengu võimaldamine, sh uute -Fossiilsete transpordikütuste töökohtade loomisega asendamise ebapiisavus -Sotsiaalmajanduslike probleemide ennetamine EESMÄRK: ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE -Ebapiisav toetusmaht hoonete -Avalik sektor -Transpordisektori energiatarve peab rekonstrueerimisele -Tööstuse-, transpordi- ja saama lahti seotud majanduse -Transpordi energiakasutuse logistikaettevõtted seisundist kasvu pidurdamise keerukus -Suurettevõtted ja -Transpordisektoris väheneb -Käitumisharjumuste energiaintensiivsed fossiilkütuste kasutus ja seonduv muutmise ja arvestamise ettevõtted mõju keerukus -VKEd - E-lahendused võimaldavad tootjate -Digimajanduse, sh -prügi -Avaandmete, portaalide ja tarbijate andmehaldusega töötada kasvu ennustamatus haldajad välja uusi energiateenuseid ja -Energiatõhusus VKEdes pole vähendada seonduvat piisavalt mõtestatud energiamahukust, -Tööstuste kõrge -Digiühiskonnaga seotud energiaintensiivsus elektrivajaduse juhtimine -Eesti madal energiatootlikkus -Energiakulude vähenemisega võrreldes ELi keskmisega69 ostujõu suurenemine -Eesti ettevõtete efektiivsuse ja konkurentsivõime suurenemine 69 Energy productivity https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/bookmark/1494b52e-7853-45f4-aeea- 00d3c4c0341c?lang=en 16 LISA 4 KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID Kehtivad eesmärgid aastani 2030 Täiendamist vajavad aspektid Üldeesmärk aastani 2030: Tagada tarbijatele -Tarbijatele kliimaneutraalse, jätkusuutliku, turupõhise hinna ning kättesaadavusega inimeste heaolu arvestava, tervisliku energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa elukeskkonnaga, keskkonnasõbraliku70 ja muud Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika moodi rohepööret arvestava, taskukohase eesmärkidega, samas panustades Eesti energiavarustuse tagamine majanduskliima ja keskkonnaseisundi -Kõik majandussektorid peavad panustama parendamisse ning pikaajalise energiasäästu ja taastuvenergia tulekusse konkurentsivõime kasvu. -Töökindla, taskukohase ja kliimaneutraalse energiasüsteemi loomine aastaks 2050, arvestades, et töökindlus on mõjutatud mh muutlikkust tuule- ja päikeseenergiast -Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema varustuskindel, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem -Salvestustehnoloogiate integreerimine energiasüsteemi - Keskkonnasõbralikkust (elurikkuse säilitamine, rändlindude säästmine, PV parkide visuaalne mõju, tuulikute plinkimine jne) on eesmärgina 100% ulatuses keeruline saavutada Alaeesmärk: Varustuskindlus: Eestis on -Lisaks tootmise dimensioonile tulevikus on ka tagatud pidev energiavarustus jaotuse ja tarbimise dimensioonid suurema Meetmed: tähtsusega, sh seoses järjest kasvava taastuvenergia 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; osakaalu ning juhitavate ja juhitamatute 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele tootmisvõimsuste muutustega. vastav ja tõhus ülekanne; 1.3 Gaasivarustuse -Eraldi eesmärgina peaks olema toodud tagamine; varustuskindlust tagava suurtoomise loomine 1.4 Kütusevarude säilitamine; taastuvenergialahenduste abil aastks 2035 (sh 1.5 Soojusenergia tõhus tootmine; hinnata kasutatava kütuse jätkusuutlikkus, 1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja järelhoolduskulud, kaasnevad menetlus- ja väliskoostöö kontrollkulud, kaasnevad järeltegevused tootmise likvideerimisel ja vastavad kulud riigile jne) Alaeesmärk: Primaarenergia tõhusam -Primaarenergia tõhusam kasutus on kütuse- ja kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine energiatootjate käes; on säästlikum -Energia lõpptarbijate käitumisharjumuste ja - Meetmed: mustrite säästlikkusele orienteerimine; 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu -Energiamahukuse vähenemine kõigis suurendamine transpordis; majandussektorites, sh info- ja 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ja nõudluse vähendamine; VKEde seas; 2.3 Tõhus sõidukipark; -planeerimise, nutikate ja innovaatiliste 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe digilahenduste kasutusega kulude kokkuhoid; suurendamine; -Transpordivajaduse vähendamine linnades 70 Eva-Ingrid Rõõm: Jätkusuutlik= saab sama asja teha 200 aastat ilma et tegevusest tekiks märkimisväärsed keskkonnakahjud (ka saaste ja ringmajanduse apekt). Kliimaneutraalne = CO2e netoheitevaba. Keskkonnasõbralik = elurikkus ja looduskkekkond säilivad samaväärsena. 17 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava - 2.3 k.a. väiketranspordi (rattad, elektrirattad- ja energiatõhususe suurendamine; tõuksid, elektrikaubikud) kasutamise 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne; soodustamine 2.7 Avaliku sektori eeskuju -Energiaturgude integreerimine energia 2.8 Energiasääst muudes sektorites tõhusamaks kasutamiseks ja tarbimise juhtimiseks Eesti eesmärkideks rahvusvahelises koostöös -Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, osalemisel on nii Eesti kui ka regionaalse ja Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise koostöö globaalse energiajulgeoleku parem tagamine, suurendamine lähtudes eelnevatest eesmärkidest, Eesti konkurentsivõime säilitamine ja ühendused. suurendamine, varustuskindluse riskide -Käsitleda iga teema puhul rahvusvahelist maandamine, teadus- ja arenduskoostöö koostööd läbiva teemana. edendamine ning Eesti kodumaiste ressursside kasutamise kaudu tekkinud tehnoloogilise ja intellektuaalse omandi vahendamine. 18  Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium 30.06.2021 nr 17-1/21-0395/4074-1 Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) otsuse eelnõu; 2) otsuse eelnõu seletuskiri; 3) ENMAK 2035 koostamise ettepanek. Lisaadressaat: Eesti Linnade ja Valdade Liit Irje Möldre 625 6497 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU …11.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2021 nr Päevakorrapunkt nr Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine Riigieelarve seaduse § 19 lõike 3 kohaselt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2025. aasta …. Peaminister Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/21-0866 - Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7af8c16-a07d-416d-9fc4-1bbf109644a4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7af8c16-a07d-416d-9fc4-1bbf109644a4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main