Kiri

Sotsiaalministeerium Meie 28.07.2021 nr 1.1-10.1/5544-1 [email protected] Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmine Austatud minister Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on seotud RES 2022-2025 raames tehtud otsusega siduda hasartmängumaksu tulu lahti selle sihtotstarbelisest kasutamisest ning tagada riigieelarve paindlikkus. Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister rahandusministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Eesti Kultuurkapital Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabaühenduste Liit Maksu- ja Tolliamet Eve-Ly Kübard 611 3065, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 30.06.2021 Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 2–5 ning lõiked 2¹, 3¹, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse enne 2022. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 7 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud sihtotstarbeks ettenähtud ja laekunud vahendeid võib kasutada kuni laekunud vahendite lõppemiseni.“. § 2. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „riigi osalusel asutatud sihtasutuse,“ tekstiosaga „kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu,“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Jüri Ratas Tallinn „......“ ......................... 2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „......“ ......................... 2021. a (allkirjastatud digitaalselt)  30.06.2021 Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Riigieelarve vahendite paindlikuma kasutamise eesmärgil ning kultuuri-, spordi-, hariduse-, regionaal- ning sotsiaalvaldkonna projektide rahastamise stabiilsuse tagamiseks otsustas Vabariigi Valitsus loobuda seni rakendatud põhimõttest, mille kohaselt kasutatakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu sihtotstarbeliselt. Kehtiva hasartmängumaksu seaduse (HasMMS) kohaselt läheb kindlaksmääratud protsent laekunud hasartmängumaksust Kultuurkapitalile ja neljale ministeeriumile seadusega ette nähtud valdkondade rahastamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a istungil tehtud otsusele jäävad edaspidi neile riigieelarve alusel eraldatavad vahendid käesoleva 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemise korral. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit käesoleva seaduseelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb HasMMSi regulatsioon. 2020. aastal Eestit tabanud COVID-19 pandeemiast tingitud negatiivne mõju majandusele näitas, et selline otseselt maksulaekumisest sõltuv raha jaotus ei taga projektidele rahastamiskindlust ning ei toimi olukordades, kus hasartmängumaksu tulu oluliselt väheneb. Lisaks täiendatakse riigieelarve seadust (RES) sätetega, mis on seotud regionaalsete investeeringutoetuste hasartmängumaksust rahastamise regulatsiooni HasMMSist välja võtmisega. RESi täiendamine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) jätkuvalt rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi. Samuti võimaldab RESi täiendus anda KOVile tema soovil rakendamiseks teisi toetusprogramme. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja HasMMSi osa on ette valmistanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard ([email protected], tel 611 3065), RESi osa regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp ([email protected], tel 611 3097) ning seletuskirja eelnõu mõjude osa riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik Silja Kask ([email protected], tel. ja 611 3756). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (mä[email protected] tel 611 3611) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega mõne muu menetluses oleva seaduseelnõuga. Seaduseelnõu 1 koostamise vajadus tuleneb 29.04.2021 valitsuse istungil kinnitatud dokumendist „Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja stabiilsusprogramm 2021“1. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 24.10.2018, 2) ja riigieelarve seaduse 18.04.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.04.2021, ). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkt 11). Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest (jõustumine 01.01.2022) ei ole seaduse eelnõu väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Seaduse muutmisvajaduse otsustas Vabariigi Valitsus 29.04.2021 istungil. 2. Seaduse eesmärgid HasMMS muutmise eesmärk on siduda lahti seni hasartmängumaksu laekumisest sõltuvuses olevate HasMMS § 7 lõike 2 punktides 2, 3, 4, 5 nimetatud valdkondade toetamine. Eelnõuga järgitakse riigieelarve universaalsuse põhimõtet, mille kohaselt eelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei peaks olema üksteisest sõltuvuses2. Selline sihtotstarbeline seos on põhjendatud eelkõige sotsiaalmaksu puhul, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustuskulusid. Kuid teiste riiklike maksude puhul puudub kasutamise sihtotstarbe loomisel ja sellest kinni hoidmisel mõistlik põhjendus. Eelarvetulud tervikuna on mõeldud kulude finantseerimiseks tervikuna. See tagab eelarve paindlikkuse otsuste tegemisel ning vähendab majanduskeskkonna muutustest tingitud riske. Vajadus sellise muudatuse järele ilmnes selgelt 2020. aastal, kui tulenevalt COVID-19 pandeemiast oli Vabariigi Valitsus sunnitud kehtestama viiruse leviku takistamiseks erinevaid piiranguid, nende tõttu vähenes hasartmängumaksu laekumine ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik laekunud maksust toetatavaid valdkondi (tegevusi) senisel tasemel rahastada. RESi täiendamine tagab KOVile võimaluse rakendada erinevaid toetusprogramme ning võimaldab riigil sõlmida KOViga halduslepinguid kohaliku iseloomuga toetusmeetmete elluviimiseks. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse HasMMSis sisalduv volitusnorm kehtetuks, tuleb see viia sobivasse seadusesse. RESi § 53¹ lõige 2 on volitusele sobivaim koht, kuivõrd toetusprogrammi „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ rakendamine jätkub seadusemuudatuse jõustumisel RES § 53¹ lõike 1 alusel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 (HasMMSi muutmine) Kehtiva HasMMSi § 7 lõike 2 kohaselt nähakse riigieelarves ette hasartmängumaksu tulu jaotus järgmistele kuludele: 1) Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks; 1 Rahandusministeerium, Riigi eelarvestrateegia 2022-2025, https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia 2 EV Põhiseadus § 115 kommentaar nr 6 https://pohiseadus.ee/sisu/3593 2  2) Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutusele – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja mida kasutatakse regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks; 3) Haridus- ja Teadusministeeriumile – summas, mille suurus vastab 10,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning mida kasutatakse teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks; 4) Sotsiaalministeeriumile – summas, mille suurus vastab 15,3 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks; 5) Kultuuriministeeriumile – summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 58,2 protsenti eraldatakse olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks HasMMS § 7 lõike 2 punktid 2–5. Kehtima jääb punkt 1, mis tähendab seda, et Eesti Kultuurkapitalile nähakse riigieelarves ette jätkuvalt kulud summas, mis vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Kultuurkapitali puhul jääb samaks ka põhimõte, et hasartmängumaksust ettenähtud vahenditest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks. Nelja ministeeriumi (Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium) puhul ei oleks hasartmängumaksust saadud vahendite kasutamine enam seotud seadusega kindlaks määratud valdkondadega, vaid hasartmängumaksu tulu asendub tavalise riigieelarve tuluga. See tähendab, et ministeeriumidel on paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus vajadusepõhiselt rahastatakse. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud dokumendiga „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021“. Dokumendi lisas 3 („Ülevaade RES 2022–2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes“) toodud tabelis on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Rahandusministeeriumi kulumeetmetes rida „Hasartmängumaksu ministeeriumite eelarvesse laekumise fikseerimine 2021 tasemel“. Eeltoodust lähtuvalt ei saa HasMMSis §-s 7 hasartmängumaksu sihtotstarbelise kasutamise sätted jääda kehtima ning alates 2022. aastast tuleb vastav regulatsioon tunnistada kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse ka HasMMS § 7 lõiked 2¹, 3¹, 8 ja 9, sest kui HasMMSist võetakse välja hasartmängumaksust sihtotstarbelise rahastamise põhimõte, ei saa seaduses kehtima jääda rahastamisotsuste administreerimist reguleerivad sätted. Lõikes 3¹ sätestatud volitusnormi ja riigihalduse ministri määruste kohta vt seletuskirja osa „7. Rakendusaktid“. Punktide 8 ja 9 kehtetuks tunnistamise kohta vt allpool selgitust „Eelnõu § 2 (RES muutmine)“. 3 HasMMSi § 8 täiendatakse lõikega 6 (eelnõu § 1 punkt 2), mis annab võimaluse enne 2022. aastat laekunud ja veel kasutamata, kuid tuleviku projektideks planeeritud hasartmängumaksust saadud vahendeid kasutada kuni nende ammendumiseni. Kuna kehtiva HasMMSi kohaselt on ministeeriumidele ülekantavad vahendid seotud kindla sihtotstarbega ning ka eraldatavate vahendite osakaal maksulaekumisest on seaduse tasandil ministeeriumide vahel fikseeritud, siis on uuele süsteemile üleminekuks vaja rakendussätet. Õiguskindluse tagamiseks olukorras, kus ministeeriumid on kehtiva seaduse alusel plaane teinud ning arvestanud juba ülekantud vahenditega, on vajalik luua seadusesse norm, mis sellise kindlustunde ministeeriumidele annab. Eelnõu § 2 (RES muutmine) Muudetakse RES § 53¹ lõiget 2 selliselt, et minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma lisaks riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud sihtasutusele ka KOVi, tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu. Koostööpartnerite nimetamine toimub iga toetusprogrammi puhul koostööpartnerite nõusolekul ja kõik sõltub halduslepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutamisest. Ilma mõlema (nii riigi kui KOVi) osapoole vaba tahteta meedet rakendada ei saa. Muudatus on seotud kehtiva HasMMS § 7 muutmisega. HasMMS § 7 lõige 8 võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril volitada regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi või KOVi sihtasutuse või mittetulundusühingu. Selleks, et näiteks riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ toetusprogrammi rakendamisse saaks riik jätkuvalt kaasata KOVe, on vajalik tõsta HasMMS § 7 lõikes 8 olev regulatsioon RESi. Sätte muutmisvajadus ei piirdu üksnes HasMMS alusel rakendatava maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmega, vaid sarnane vajadus on praktikas ka teiste meetmete puhul. RES § 53¹ lõige 2 võimaldab nende toetusvahendite rakendajaks määrata riigi sihtasutuse, milleks on näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kuid ei võimalda näiteks määrata kohaliku iseloomuga toetusmeetme rakendajaks (toetuse taotluste menetlejaks ja toetuse saaja valimiseks) KOV-i. Ehkki tänaseks rakendab regionaalmeetmeid valdavalt Riigi Tugiteenuste Keskus, siis mitmel juhul oleks kohasem rakendusüksus KOV. Kuivõrd ükski kehtiv seadus peale HasMMSi ei sätesta volitusnormi KOViga halduslepingu sõlmimiseks, ei saa riik anda KOVile omas regioonis toetusvahendite jagamise õigust, isegi kui KOV seda soovib. Nii on tulnud sõltumata KOVi soovist ja valmidusest meedet rakendada, lahendada olukord hoopis selliselt, et meetme rakendajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja lisaks on loodud piirkondlikke eripärasid tundvaid kohapealseid komisjone. Enne haldusülesande volitamist kaalub ministeerium haldusülesande volitamise vajalikkust, haldusülesande võimaliku täitja võimekust sellist ülesannet täita, veendub, et haldusülesanne täidetaks kvaliteetselt jmt. Vastavad selgitused lisatakse toetusprogrammi määruse eelnõu seletuskirja. Riigile annab see paindlikkuse toetusprogrammide elluviimisel koostööpartnereid valida, kes toetusprogrammi rakendavad, st vaatavad taotlused läbi, hindavad, teevad rahastamise otsused. RES § 53¹ lõige 2 sätestab rakendaja määramise alused lõikes 1 sätestatud ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimise ja 4 vahendite kasutamise tingimusele ja korrale, mille minister saab kehtestada. Haldusülesande täitja peab oma ülesandeid täites jääma ministri kehtestatud toetusprogrammi raamidesse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu mõjud 5.1. HasMMSi muutmine Alltoodud tabelis on prognoositud kehtiva HasMMSi kohaselt ministeeriumidele hasartmängumaksu tulu laekumine ja kasutamine ning tulu jääk 2021. aasta lõpus. Laekunud ja 2021 tulu 2021 kasutamata tulu Tulu jääk kevad- kulu- HasMMSi alusel sihtotstarbeline seisuga 31.12.2021 prognoos prognoos tulu, eurodes 31.12.2020 Kultuuriministeerium 669 162 4 187 700 4 187 700 669 162 Rahandusministeerium 9 605 783 3 771 900 5 360 068 8 017 615 Haridus- ja Teadusministeerium 537 459 2 999 700 2 999 700 537 459 Sotsiaalministeerium 1 708 232 4 544 100 4 093 338 2 158 994 Tabeli viimasest tulbast, mis viitab tulu jäägile, nähtub, et kehtiva seaduse alusel jagatav tulu ei saa eelduslikult käesoleva 2021. aasta lõpuks kasutatud. HasMMSi § 8 lisatav rakendussäte võimaldab kasutada allesjäänud tulu seaduses sätestatud sihtotstarbel vahendite ammendumiseni. Alates 2022. aastast rakendub uus regulatsioon ning ministeeriumite eelarvetes on planeeritud iga-aastaselt 2021. aasta kevadprognoosis kehtiva seaduse järgi prognoositud hasartmängumaksu tulu 2021. aasta laekumise järgi. Kui võrrelda 2021. a kevadprognoosis tulu laekumist aastatel 2022–2025 läbivalt fikseeritud 2021. aasta tasemega, siis võib öelda, et muudatuse tõttu eelarve väheneb järgmiselt (eurodes): Uus aastane Ministeerium 2022 2023 2024 2025 eelarve Kultuuriministeerium 4 187 700 -380 700 -690 900 -888 300 -1 071 600 Rahandusministeerium 3 771 900 -342 900 -622 300 -800 100 -965 200 Haridus- ja Teadusministeerium 2 999 700 -272 700 -494 900 -636 300 -767 600 Sotsiaalministeerium 4 544 100 -413 100 -749 700 -963 900 -1 162 800 Mõju Kultuuriministeeriumi haldusalas Kultuuriministeerium on spordivaldkonnale ette nähtud toetusvahendeid kasutanud alates 2019. aastast olümpiaettevalmistusprojektide elluviimiseks, Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks, puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide toetamiseks ja spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Toetuse saajateks on Eesti Olümpiakomitee, Eesti Paraolümpiakomitee, Eesti Eriolümpia Ühendus, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, spordialaliidud ning 5 rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajad. Nimetatud asutuste ja sihtrühmade rahastamiseks on seni kasutatud lisaks hasartmängumaksu laekumisele ka muid riigieelarvelisi vahendeid. Seaduse muudatus võimaldab jätkata spordivaldkonna toetamist 2021. aasta kevadel prognoositud mahus, mis on juba väiksem kui 2021. aasta riigieelarve seadusega planeeritud summad. Aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt spordivaldkonna eelarvesse laekumata kokku 2,7 mln eurot, millest suurem osa (87%) oleks eraldatud Eesti Olümpiakomiteele ja spordialaliitudele olümpiaettevalmistusprojektide elluviimiseks. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib selle tulemusena väheneda Eesti sportlaste konkurentsivõime tiitlivõistlustel. Alates 2019. aastast on Eesti Rahvakultuuri Keskuses menetletava meetme „Regionaalse kultuuritegevuse toetamine“ eesmärk luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis, soodustades kultuurielu järjepidevust ja arengut eelkõige kogukondlike ning lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu. Taotlejad on Eestis registreeritud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja KOVid ning nende allasutused, äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Suurim osa toetusest on eraldatud mittetulundusühingutest taotlejatele, seejärel KOVidele ja nende allasutustele. Toetatud on ka äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate projekte. Toetusmeetme rakendamine 2019. ja 2020. aastail näitab, et saadud toetused on regionaalselt aidanud rikastada kultuurielu ning tugevdada avaliku ja erasektori koostööd. Aastatel 2022- 2025 jääb prognoosi kohaselt meetme „Regionaalse kultuuritegevuse toetamine“ eelarvesse laekumata kokku 0,3 miljonit eurot, selle tulemusena jääb väljaspool suuri keskusi rahastamata kuni 100 projekti. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib seetõttu väheneda kultuurist osasaamine ning kultuuriloome võimalused kogu Eestis, kultuurielu järjepidevus, kavandatud tegevuste kvaliteet, mitmekesisus kui ka hulk ning ühiskonna erinevate sektorite vaheline sidusus. Mõju Rahandusministeeriumi haldusalas Rahandusministeerium on kasutanud toetusvahendeid alates 2019. aastast maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme elluviimiseks. Toetusmeetme sihtrühmaks on KOVid, mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud, riigiasutused ja avalik-õiguslikud ülikoolid. Toetusmeetme rahastamiseks on ka seni kasutatud lisaks hasartmängumaksu laekumisele muid riigieelarvelisi regionaaltoetusi. Seaduse muudatus võimaldab jätkata maakonna arengustrateegiate elluviimise toetamist senises mahus. Aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt regionaaltoetuste eelarvesse laekumata 2,7 mln eurot toetusvahendeid. Mõju Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas Haridus- ja Teadusministeerium on vahendeid kasutanud valdavalt noortevaldkonna partnerite, aga samuti üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna partnerite toetamiseks. Lisaks suunatakse vahendid programmidele „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, „Noortemalevad“, „Varaait“ ja „Ideeviit“. Meetmete rahastamisel on seni kasutatud lisaks ka muid riigieelarvelisi vahendeid. Peamiselt ka põhjusel, et 2019. a HasMMSi muudatusega suunati 0,5 mln Kultuuriministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on juba praegu programmides vajadus suurem, kui seda katta suudetakse. Seadusemuudatus ei võimalda ilmselt jätkata toetuste eraldamist senises mahus, kuna antud seadusemuudatuse negatiivne mõju on aastatel 2022-2025 kokku 2,2 mln eurot. 6 Mõju Sotsiaalministeeriumi haldusalas Sotsiaalministeerium on kasutanud hasartmängumaksu tulu oma valitsemisalas valdavalt vabaühenduste võimestamiseks ning huvikaitse arendamiseks. Lisaks ühe kuni nelja-aastastele strateegilistele partnerlustele toetab Sotsiaalministeerium väikeprojekte erinevate lühiajaliste tegevuste ellu viimiseks. Käesoleva seadusemuudatusega suureneb paindlikkus vahendite kasutamisel ning laienevad võimalused strateegiliste partnerite ja toetatavate tegevuste valikul, kuna kindlalt määratletud valdkonnad ja projektid kaotatakse HasMMSist. Negatiivset mõju omab toetuse fikseerimine prognoositud hasartmängumaksu tulu 2021. aasta laekumise järgi, mistõttu ei kasva toetusvahendid enam tulevikus vastavalt senisele maksulaekumise prognoosile. Aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt sotsiaalvaldkonna eelarvesse laekumata 3,3 mln eurot toetusvahendeid. 5.2. RESi muutmine RESis tehtav muudatus omab mõju üksnes riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele. Eelnõuga sätestatakse tingimused ja võimalused regionaalvaldkonna toetusprogrammide rakendamiseks. Eelnõu võimaldab riigisiseste toetusprogrammide rakendamiseks sõlmida lihtsustatud korras halduslepinguid lisaks riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud sihtasutustele ka KOViga või tema poolt asutatud sihtasutusega või mittetulundusühinguga. Toetusprogrammide rakendamises osalemine on eespool nimetatutele siiski võimalus, mitte kohustus. Haldusülesanne antakse üle halduslepinguga, mis eeldab nii volitaja kui ka haldusülesande saaja nõus- ja valmisolekut ülesannet täita. Kui selline haldusleping sõlmitakse, toob see kaasa tulenevalt täidetavate ülesannete mahust töökoormuse kasvu, kuid selle ulatust ja valmisolekut hinnatakse halduslepingu sõlmimise protsessis. 6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu ei too kaasa täiendavaid kulusid riigiasutustele ega KOVidele. 7. Rakendusaktid HasMMS § 7 lõike 3¹ alusel on kehtestatud kaks riigihalduse ministri määrust: 1) 29. oktoobri 2018 määrus nr 43 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“; 2) 7. mai 2019. a määrus nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“. Määrus nr 43 on kehtestatud HasMMS § 7 lõike 3¹ alusel. Käesoleva seaduseelnõuga kavandatakse viidatud HasMMSi sätte kehtetuks tunnistamine ning sellega koos kaotab kehtivuse ka riigihalduse ministri määrus. Kõnesolev määrus nr 43 on oma aktuaalsuse kaotanud. Määruse alusel koordineeritavad regionaalsete investeeringutoetuste programmid on valdavas osas lõpule viidud, 2021. aastal lõpetatakse viimased. Sisuliselt asendab seda määrust riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määrus nr 25 “Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“. Määrus nr 25 on kehtestatud kahe volitusnormi alusel: HasMMS § 7 lõige 3¹ ja RES § 53¹ lõige 1. Määrus nr 25 jääb kehtima. Valmistatakse ette määruse muutmise eelnõu ning määruse preambulist ja § 1 lõikest 1 võetakse välja viited HasMMSile ja hasartmängumaksule. 7 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumise kuupäev on seotud Riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022–2025, st HasMMSi muudatus peab jõustuma järgmise eelarveaasta alguses. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile. Eelnõu saadetakse teadmiseks Eesti Kultuurkapitalile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Vabaühenduste Liidule. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………………….2021 (allkirjastatud digitaalselt) 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0951 - Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47cb8e5b-2224-468b-9656-617b51601433 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47cb8e5b-2224-468b-9656-617b51601433?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main