Kiri

AKT 20.05.2021 nr 6-4.2/19 Uuringu “Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus” vahearuande vastuvõtmise akt Kultuuriministeerium (edaspidi tellija) võtab vastu ning Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi töövõtja) annab tellijale üle töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punkti 3.1.1. alusel koostatud projekti vahearuande. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood: 70000941 Registrikood/Isikukood: 90005952 Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn Aadress: Ahtri tn 6a, Tallinn 10151 E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maria-Kristiina Soomre Märt Masso kunstinõunik Juhatuse liige  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) TEHNILINE KIRJELDUS 1. RAKENDUSUURINGU EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu (edaspidi uuring) põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Uuringul on kaks kultuuripoliitilist lähtekohta:  Tagada vabakutselistele loovisikutele, kelle sissetulekutelt on tasutud tööjõumaksud võrdsetel alustel teiste töötajate ja registreeritud ettevõtjatena tegutsejatega, ravikindlustus sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest. (Kultuuripoliitika põhialused „Kultuur 2020“ p 12)  Laiendada loovisikute sotsiaalseid garantiisid, eeskätt ravikindlustust. (Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 p 7.18) Vabakutselised loovisikud (edaspidi ka sihtrühm) panustavad Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi arengusse. Sihtrühm töötab loomevabaduse põhimõttel ega pea selgelt piiritletud ameteid. Nende loometegevust käsitletakse uuringus sõltumata valdkonnast ja tegevusvormist läbivalt tööna. Eestis on 17 loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliitu, kuhu kuulub orienteeruvalt 4500 loovisikut.1 Kultuuriministeeriumi hinnangul on Eestis üle 5000 vabakutselise loovisiku, kes esindavad erinevaid loomevaldkondi: kunst, etenduskunstid, stsenograafia, helikunst, audiovisuaalne kunst, kirjandus, disain, arhitektuur. Kõik loovisikud loomeliitudesse ei kuulu. Kõik loovisikud ei ole vabakutselised. Lisaks loovisikutele (autoriõiguse mõistes teoste autoritele) tegutsevad loomevaldkondades väärtusahela erinevates lülides ka teised vabakutselised töötajad. Vabakutseliste seas on ka tudengeid, pensionäre ja neid, kelle sissetulek laekub osaliselt hoopis teistelt elualadelt, kuid oma loometöös on nad tunnustatud ja aktiivsed professionaalid. Vabakutseliste loovisikute töösuhted erinevad traditsioonilistest oluliselt, kuid muutuva tööelu kontekstis on ühiskonnas ka teisi vabakutseliste loovisikutega sarnaste riskide ja väljakutsetega sihtrühmi. Vabakutselised loovisikud eeldatavasti:  teenivad valdavalt keskmisest väiksemaid sissetulekuid;  konkureerivad omavahel tugevalt; 1 Vt https://www.kul.ee/et/tunnustatud-loomeliidud   on haritud ja motiveeritud professionaalid;  on iseendale tööandjad või töötavad projektipõhiselt, sh paralleelselt teistel elualadel. Sihtrühma majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus on ebaühtlased. See tõstatab mitmeid küsimusi kultuuri loomise jätkusuutlikkuse ning isikute sotsiaalse kindlustatuse seisukohalt. COVID-19 puhangust tingitud eriolukord näitas, et sihtrühm on sotsiaalselt ja majanduslikult väga haavatav. Vabariigi Valitsus suurendas 2020. a aprillis ajutiselt loovisikute ja loomeliitude seaduse raames jagatavate loometoetuste maksmise vahendeid ning sellele järgnes taotluste arvu plahvatuslik kasv nii loomeliitude liikmetelt kui liitudesse mittekuuluvatelt loovisikutelt.2 Senise kogemuse ja muutunud olude kontekstis tuleks arendada välja sihtrühmale sobivad toimivad lahendused. Kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel ei ole aga täna piisavalt informatsiooni, et langetada tõenduspõhiseid otsuseid. Uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mille alusel luuakse arengustsenaariumid. Andmed kogutakse peamiselt andmebaaside, fookusgruppide ja -intervjuude vahendusel. Andmete abil kaardistatakse eelkõige: 1. sihtrühma majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid mõjutavaid praktikaid, sh neid reguleerivaid õigusakte (valdkondlikud regulatsioonid, loovisikute ja loomeliitude seadus, Kultuurikapitali seadus, sotsiaalkindlustust reguleeriv seadusandlus, tööõigusest tulenevad eripärad jms); 2. sihtrühma sotsiaalmajanduslikku olukorda, toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust ning hinnatakse vastavaid riske. Uuringu järeldused esitatakse arengustsenaariumite ja poliitikasoovituste kujul, mis aitavad tellijal mõista ja otsustada, kuidas tuleks lähiaastatel vabakutseliste loovisikute heaolu mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, sh maandamaks nende toimetulekuriske. 2. UURINGU TEOORIA JA METOODIKA 2.1. Teoreetiline raamistik Uuringu teoreetiline raamistik koosneb kolmest alusest: „arengustsenaarium“, „õigusaktide majanduslik analüüs“ ja „sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs“. Pakkuja võib vastavalt oma parimatele teadmistele täiendada ja/või pakkuda alternatiivseid lähtekohti koos põhjendusega, mis aitavad saavutada uurimise põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Arengustsenaarium (edaspidi ka stsenaarium) on tellija nägemuses vaade vabakutseliste loovisikute tulevikku, arvestades vabakutselise olukorda peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja vahendite teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks vähemalt neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad sihtrühma toimetuleku ja sotsiaalsete tagatistega 2 Kultuuriministri 25.04.2020 käskkirjaga nr 58 suurendati eelarverida „Kultuurivaldkonna meetmed, Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine“ 4 200 000 euro võrra. 2020. aastal kasvas toetuse saajate koguarv üle seitsme korra (täpne loometoetuse saajate arv selgub novembris või hiljemalt aasta lõpuks). seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas sihtrühma toimetulekut mõjutavad senine praktika ja otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuri- ja sotsiaalpoliitilised ohud.3 Vastutuse telg – riik versus (vabakutseline) loovisik tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus ühiskonna ja indiviidi vahel. Kes sotsiaalse kaitse tagamisel ja riskide maandamisel võtab aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Vahendite teljel on valikuteks universaalne ja diferentseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida sotsiaalse kaitse süsteemi muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi kõigile ühtse ja universaalse sotsiaalse kaitse süsteemiga (seda ehk lausalise tasuta ravikindlustuse ja kodanikupalga mudeliteni välja arendades) või on toimetuleku ja tagatiste süsteemis hulgaliselt sihtrühmapõhiseid erisusi. Antud telje baasil on võimalik vaadelda ka erinevaid sotsiaalsete garantiide pakkumise võimalusi, mis saaksid toimida nii universaalse kui ka diferentseeritud mudeli puhul. Joonis 1. Tellija on teadlik, et on erinevaid stsenaariumite tüüpe. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule.4 Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui kitsamal skaalal vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide ja 3 Stsenaariumi määratlemise aluseks on võetud Arenguseire Keskuse analüüs „Tuleviku eakate rahaline heaolu“ https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/ ja https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2019/02/ASN-m%C3%B5ttepaber.pdf 4 Kristi Grišakov ja Mihkel Kaevats “Eesti 2050 stsenaariumid” - Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 - https://inimareng.ee/eesti- inimarengu-aruanne-20192020.html (vaadatud 22.09.2020) sotsiaalmajandusliku toimetuleku seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Õigusaktide majanduslik analüüs võib keskenduda sellele, kuidas kehtivad õigusaktid mõjutavad vabakutseliste loovisikute majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid. Teine võimalik lähenemine analüüsib vabakutselisi loovisikuid mõjutavaid seadusi, määruseid ja poliitikaid majandusteaduslike vahenditega (majandusteaduse mudelid, teooriad jms), et mõista, ennustada, selgitada ja hinnata õigusakti sisu ja tegelikke tagajärgi. Õigusaktide majanduslikku analüüsi on võimalik läbi viia kolmel viisil: ennustamine (ex ante analüüs), tagantjärele selgitamine (ex post analüüs) ning õigusakti tegelike ja väidetavate eesmärkide võrdlus. Õigusaktide majandusliku analüüsi puhul esitab pakkuja põhjendatud lahenduse, kuidas ja milliseid andmeid kogutakse, et saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs on kombinatsioon subjektiivsetest ja objektiivsetest olukorra tõlgendustest, mis arvestavad sihtrühma profiili (nt jaotus soo, vanuse, rahvuse, töötamise valdkonna jms lõikes), toimetulekut (nt toimetuleku viisid, sissetuleku suurus, töötamise vormid, enesehinnanguline heaolu, vaesuse määr jne) ja sotsiaalseid garantiisid ning vastavaid riske (nt kindlustatus pensionipõlves, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, töövõime säilimisega jms seotud riskid). Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs oleks hiljem mõõdikute loomise aluseks. 2.2. Uuringu metoodika Vabakutseliste loovisikute (sihtrühma) määratlemisel tuleks küll lähtuda loovisikute ja loomeliitude seaduse §2 ja §3 toodud definitsioonist, kuid arvestades uuringu eesmärki anda sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, tuleks lisaks kaasata ka laiemalt loovisikuid, kes hetkel kehtiva seaduse definitsiooni alla ei mahu, sh nt isikud, kelle loominguline töö sünnib väljaspool töölepingut, kuid kes on sissetuleku teenimise eesmärgil mõnel muul alal siiski lepinguliselt hõivatud, sh näiteks ka ajutise iseloomuga lepingulistes või töösuhetes tegutsevaid isikuid (nt näitlejad, kes töötavad rollilepingu alusel). Juhul kui loovisik teeb loometööd läbi iseendale kuuluva või enda osalusega äriühingu või muu tema isikule taandatava juriidilise isiku, tuleks teda käsitleda samuti vabakutselisena ja haarata uuringu skoopi. Arvestada tuleks ka tõsiasjaga, et mõnes loomevaldkonnas tegutseb lisaks loovisikutele ka vabakutselisi teenusepakkujaid, kelle töö panustab otseselt kultuurivaldkonna toimimisse, selle tulemusel valmivad teosed või teoste kogumid, aga tegemist ei ole AutÕs mõistes loovisikutega (nt filmikunst, aga ka tehnilised teostajad kujutava kunsti kontekstis). Valdkonniti on autoriõiguse tekkimise tavad ka erinevad. Eeltoodust tulenevalt peaks pakkuja välja töötama lähenemise, kuidas uuringu peaeesmärgist lähtuvalt kaasata võimalikult lai ja representatiivne valim loomevaldkondade vabakutselisi. Uuringu metoodika sisaldab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja nende kombineerimist. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, kuidas uurimismetoodikat täiendada, et saavutada uurimise põhieesmärk parimal võimalikul viisil. Mõlema meetodiga peab koguma ja analüüsima nn „subjektiivseid“ ja „objektiivseid“ andmeid. Objektiivsed andmed on vabakutseliste loovisikute tööhõive määr, sissetulekute suurus ja jaotus valdkonniti, sotsiaalkaitse hüvede kasutamine, töötuks registreerimine jne. Objektiivseid andmeid peab koguma riiklikest registritest ja avalikest andmetest:  Loomeliitude register;  Maksu- ja Tolliameti andmebaas/Äriregister;  Eesti Kultuurkapitali toetuste andmebaas;  Kultuuriministeeriumi toetuste info. Subjektiivsed andmed on sihtrühma tõlgendus oma hõivestaatusele, toimetulekule, sotsiaalsele kaitsusele, sellega rahulolu jms, mida ei ole võimalik registritest kätte saada, kuid on oluline teada uuringu põhieesmärgist tulenevalt. Selleks viiakse läbi sihtrühma ankeetküsitlus esindusliku valimi alusel. Valimi moodustamist kirjeldab pakkuja oma pakkumuses. Sihtrühma praktikate analüüsimiseks ja kirjeldamiseks on vajalikud ka fookusgrupid ning -intervjuud, mille käigus kogutud andmete põhjal esile kerkivaid küsimusi selgitada. Intervjuude ja fookusrühmade arvu koos põhjendusega esitab pakkuja pakkumuses. Intervjuude ja fookusrühmade puhul peab arvestama loomevaldkondade mitmekesisuse ja loovisikute töö variatiivsusega (vt ka loovisikute määratlemine uuringu sihtrühmana). Tellija aitab uuringu läbiviijat vajadusel sihtrühma kontaktidega. Uuringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid ja uuring ei näe ette sihtrühmalt eelneva nõusoleku küsimist, seega peab uuringu läbiviijal olema vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või tuleb uuring eelnevalt registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. 2.2.1. Uurimisküsimused Allpool on toodud indikatiivsed uurimisküsimused, millele uuringus vastuseid otsitakse ning mille sõnastust ja rõhuasetust võib pakkuja oma pakkumuses kohandada vastavalt uuringu põhieesmärgile, teooriale jne. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse otsustavad tellija ja uuringu teostaja hankelepingu täitmise käigus. 2.2.1.1. Sihtrühma sotsiaalmajandusliku toimetulek, analüüs ja riskide hindamine 1. Vabakutseliste hinnanguline arv (sh OÜ, MTÜ, FIE vm ühe-kahe isiku loovettevõtted kultuurivaldkonnas), hõive ja osakaal loomevaldkondade lõikes.5 2. Milline on kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutseliste sissetulek – kui suur ja mis tüüpi tuludest koosneb – ja kas see erineb erialati? Milline on sihtrühma varaline profiil (kinnisvara, hoiused, investeeringud, muud varad) ja kas võib täheldada seost erialase tegevuse aktiivsusega (kas paremini kindlustatud isikud on loominguliselt aktiivsemad)? 5 Nt: Milline on loomealade lõikes vabakutseliste sissetulekute profiil, millised tegevusvormid või tegevusvormide kombinatsioonid on levinuimad (sh osalus äriühingutes)?  Kas ja kui, siis millises ulatuses võib loovisikute puhul täheldada n-ö vaesusringi jäänuid, kes on samas aktiivsed oma loomeala professionaalid? 3. Kui suur on nende vabakutseliste osakaal (sh valdkonniti), kes elatuvad ainult oma loomingust? Kui suur hulk vabakutselisi töötab või teeb lisatööd mõnes muus valdkonnas, et rahastada oma loometööd? 4. Kui suur osa vabakutselistest teenib tulu välismaalt (toodete või teenuste eksport)? 5. Milline on sotsiaalsete garantiide kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele täna sotsiaalkindlustuse liikide kaupa?6 6. Kui suur on mõne kindla tagatiseta loovisikute osakaal sihtrühmas tervikuna? 7. Milline on sotsiaaltagatiste puudumise mõju isikute majanduslikule toimetulekule, elukvaliteedile, tervisele? Kuidas kujuneb sotsiaalmaksu põhjal arvestatav pensionistaaž? 8. Millised toimetulekuriskid kõige enam vabakutselisi loovisikuid ohustavad, kas riskide või trendide osas on sihtrühmas seaduspärasusi? 2.2.1.2. Seadusandluse mõjuanalüüs, tulevikustsenaariumide loomine 1. Millised on vabakutseliste loovisikute vajadusi ja võimalusi arvestades suurimad ohukohad või puudujäägid hetkel kehtivas kultuuri rahastamise ja sotsiaalsete tagatiste tekkimise süsteemis? 2. Milline on loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) raames jagatud toetuste majanduslik ja kultuuripoliitiline mõju loovisikute toimetulekule ja aktiivsusele? 3. Milline on vähem institutsionaliseerunud valdkondade puhul vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) kui riigipoolse ajutise töötasu ning sotsiaalsete garantiide meetme mõju valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule? 4. Milliste meetmete rakendamine tagaks vabakutselistele loovisikutele teiste töötajatega võrreldes võrdsed võimalused toimetuleku, tervise- ja pensionikindlustuse jt sotsiaalsete tagatiste ning võimalikult pika kvaliteetse, tervena elatud eluea tagamiseks? 5. Millised sotsiaalsete tagatiste (eeldame, et piiratud) kättesaadavusest tulenevad riskid ohustavad vabakutselisi loovisikuid, loomevaldkondi, sotsiaalsüsteemi täna, lähitulevikus ja pikemas perspektiivis? 6. Milline on olnud miinimumpalga ja ka keskmise palga suure kasvu mõju vabakutselistele nii sellest tuletatavate miinimumtasude ja -lävendite arvestamisel (nt avansilised maksed, vabatahtliku ravikindlustuse maksumus) kui loometöö tasustamisel? 7. Kuidas mõjutab staažikomponendi arvestamine vabakutseliste loovisikute pensione tulevikus? 8. Millised muudatused tänases sotsiaalkindlustussüsteemis (sh ka väiksemad muudatused, mis ei mõjuta teiste gruppide heaolu, kuid tagavad tänasest paremad sotsiaalsed garantiid loovisikutele) võiksid sihtrühma kindlustatust parandada? 6 Sh nt: Millised on ravikindlustuse tekkimise alused, kas on teiste elanikkonna gruppidega võrreldes eripärasid? Kui regulaarselt on vabakutselised loovisikud ravikindlustusega kaetud, kui tihti on kindlustusstaatuses „auke“? 3. NÕUDED ARUANDLUSELE, METOODIKARAPORTILE, TULEMUSTE ESITLUSELE, INFOGRAAFIKALE JA POLIITIKASOOVITUSTELE 3.1. Nõuded aruandlusele Uuringu aruandlus koosneb vahearuandest ja lõpparuandest. Vahearuanne on uuringu töövariant, kuhu tellija saab 15 tööpäeva jooksul pärast vahearuande saamist lisada oma kommentaare ja küsimusi. Vahearuande esitamise järel toimub kohtumine, kus tellija ja lõpphindamise teostaja vaatavad koos tulemused üle ning otsustavad, milliseid aruande osi on vaja täiendada, milline peab olema lõpparuande ülesehitus, kuidas esitada tabeleid, jooniseid jne. Lõpparuanne on uuringu lõppvariant, millele tellija saab pärast selle esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul oma kommentaare ja küsimusi. Lõpparuande puhul tuleb arvestada järgmisega: a. lõpparuanne peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku, metoodikaraportit eraldi peatükina (vt punkt 3.2), tulemuste analüüsi, kokkuvõtet, lühikokkuvõtet ja lisasid; b. lõpparuanne tuleb koostada ja tellijale üle anda digitaalsel kujul (.docx- ja .pdf- vormingus); c. lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ja keeleliselt toimetatud; d. lõpparuande lühikokkuvõte ja kokkuvõte peavad olema tõlgitud korrektsesse inglise ja vene keelde ning olema keeleliselt toimetatud; e. lõpparuandes esitatud informatsioon, sh joonised, tabelid jms peavad vastama teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning olema vastavalt vormistatud; f. andmebaasid ja standardtabelid esitatakse tellijale nii üldtulemustena kui ka kõigi taustaandmete tunnuste lõikes .xls- ja .sav- failina; g. lõpparuandele tuleb lisada taustamaterjalid (küsitluse ankeedid ja juhendid, intervjuude ja fookusrühmade kokkuvõtted ning küsimused jms) ning tulemuste esitlusslaidid. Lisaks lõpparuandele ja kokkuvõtetele eesti, inglise ja vene keeles peab pakkuja looma faktilehed ehk põhitulemuste infograafilised kokkuvõtted, mis on kõige tähtsamate tulemuste kokkuvõte. Faktilehtede sisu ja arvu lepivad omavahel tellija ja lõpphindamise läbiviija kokku hankelepingu täitmise käigus. 3.2. Nõuded metoodikaraportile a. Metoodikaraport kirjeldab eraldi peatükina andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi meetodeid, sh metoodika tugevusi ning nõrkusi, mis võivad takistada lõpphindamisel saadud info kasutamist; valimi, andmetöötluse tehnikaid, intervjuude ja fookusrühmade korraldamise kirjeldust jms;  b. metoodikaraport sisaldab andmete kogumiseks loodud ja kasutatud küsitlusankeete, intervjuukavasid, intervjuude ja fookusrühmade stenogramme, andmetöötluse süntaksfaile jms; c. metoodikaraport sisaldab tähelepanekuid lõpphindamise läbiviimisega seotud probleemidest (nt metoodika kasutamine, andmete kogumine, uurimiseesmärkide saavutamine), et tellija saaks edaspidi täiustada andmete kogumist sarnaste uuringute puhul. 3.3. Nõuded tulemuste esitlusele Tulemuste esitlus toimub kolme erineva seminari raames: valideerimiseseminar, tulemuste esitluse seminar ja poliitika soovituste seminar. a. Uuringu tulemuste valideerimise seminar viiakse läbi tellija määratud auditooriumile. Seminar toimub 1 kuu jooksul vahearuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates. Esitluse läbiviimise täpse aja, koha jm detailid lepivad tellija ja lõpphindamise teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus; b. tulemuste esitluse seminar avalikkusele (ajakirjanikud, poliitika kujundajad, valdkonna esindajad jne). Seminar toimub 1 kuu jooksul lõpparuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates; c. poliitikasoovituste (vt punkt 3.4) loomise seminari peab läbi viima peale tulemuste esitluse seminari. Seminaride korralduslikud küsimused, sh läbiviimise täpsema kontseptsiooni lepivad tellija ja uuringu teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus. Seminaride puhul peab arvestama järgmist: a. uuringu teostaja ülesandeks on tellijaga koostöös kaasata osalejaid seminaridele, seminare sisuliselt ette valmistada ning läbi viia; b. seminarideks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid tagab tellija. 3.4. Nõuded infograafikale ja poliitikasoovitustele Uuringu lõpparuandel peab olema oma visuaalne identiteet, mille lõpplahendus valmib koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga. Identiteet peab põhinema originaalsel infograafikal, mis vastab vähemalt järgmistele nõuetele: a. infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi; b. kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed; c. andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil; d. graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga; e. vältida tuleb graafikute andmetega ülekoormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Lõpparuanne ei tohi sisaldada üksnes graafikuid ja tabeleid, vaid ka teksti toetavaid graafilisi kokkuvõtteid, mis süstematiseerivad ja võtavad kaasahaaraval viisil kokku uuritud nähtusi, probleeme jms. Erilist tähelepanu peab sellele pöörama stsenaariumite visualiseerimisel.7 8 Pakkuja esitab pakkumuses infograafika kavandi (kuni kaks A4) või näited varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites, mis sisaldavad graafikuid, tabeleid ja jooniseid. Kavand või näidised on informatiivse funktsiooniga, neid ei võeta arvesse pakkumuse hindamisel. Infograafika lõplik lahendus valmib tellija ja uuringu läbiviija koostöös uuringu tulemustega kooskõlas. Uuringu tulemusena peavad valmima ka praktilised poliitikasoovitused, mida sõnastatakse koosloomena eespool nimetatud seminaril (punkt 3.3) ja esitatakse tellijale kirjalikult lõpparuande lisana. Poliitikasoovitused peavad olema: a. koostatud koosloome protsessina ja lõplikult sõnastatud koostöös sihtrühma esindajate ja tellijaga; b. rakenduslikud, st ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid otsustamist toetava tehnilise iseloomuga; c. pädevad, põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; d. struktureeritud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks otsustada, kuidas parandada vabakutseliste loovisikute olukorda. 3.5. Uuringu läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt detsember 2020 kuni juuli 2021): 1) lepingu sõlmimine ja täitmise algus – novembri lõpp - detsember 2020; 2) vahearuande üleandmine – veebruar-märts 2021; 3) valideerimisseminar pärast vahearuande vastuvõtmist – aprill 2021; 4) lõpparuande üleandmine – mai-juuni 2021; 5) tulemuste esitluse seminar pärast lõpparuande vastuvõtmist – juuni 2021; 6) poliitikasoovituste väljatöötamise seminar – juuni-juuli 2021; 7) poliitikasoovituste (lõpparuande lisa) üleandmine-vastuvõtmine ja projekti lõpp – juuli 2021. Pakkuja esitab pakkumuses täpsema tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüsi. Seejuures võib pakkuja vastavalt oma parimatele teadmisetele teha ettepanekuid eelpool kirjeldatud eeldatava ajakava muutmiseks tingimusel, et uuringu etapid ja tegevuste elluviimine mahub planeeritud 8-kuulisesse ajaraami. 7 Infograafika näiteid https://visual.ly/tag/policy või https://visual.ly/tag/social-security 8 Näide ideedest, kuidas on võimalik kasutada infograafikat poliitikas: Jennifer J. Otten, Karen Cheng and Adam Drewnowski (2015) „Infographics And Public Policy: Using Data Visualization To Convey Complex Information“ Health Affairs. Vol. 34, No. 11: Food & Health Juhul, kui hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine eelpool nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu ära langemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral etappide vahetähtaegu ja lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.  2020 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek Riigihanke pakkumus Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Sisukord 1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ......................................................................................... 3 1.1. Sotsiaal-majandusliku ja poliitikanalüüsi eesmärk .......................................................... 3 1.2. Poliitikameetmete sihtrühma analüüs ning poliitikameetmete kujundav analüüs ......... 4 1.3. Arengustsenaariumite loome poliitikasoovituste tegemiseks......................................... 8 1.3.1. Stsenaariumite loome ........................................................................................ 9 1.3.2. Piirangud ja meelespead .................................................................................. 10 2. Uuringu metoodika............................................................................................................... 12 2.1. Metoodika tervikvaade .................................................................................................. 12 2.2. Ülevaade olemasolevatest teadmistest......................................................................... 14 2.3. Vabakutseliste loovisikute sihtrühma määratlemine .................................................... 16 2.4. Registriandmeteanalüüs ................................................................................................ 19 2.4.1. Registriandmete pärimine ja ühendamine ....................................................... 19 2.4.2. Andmeanalüüs .................................................................................................. 20 2.5. Vabakutseliste loometöötajate küsitlusuuring .............................................................. 21 2.5.1. Ankeet .............................................................................................................. 21 2.5.2. Küsitluse läbiviimine ......................................................................................... 23 2.5.3. Valim ................................................................................................................. 24 2.5.4. Andmetöötlus ja analüüsi koostamine ............................................................. 25 2.6. Ekspertküsitlus ja arutelud ............................................................................................ 25 2.6.1. Küsitluste avatud vastuste analüüs .................................................................. 27 2.7. Kogutud andmete integreerimine ja analüüs ................................................................ 27 2.7.1. Majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide profiilid ......................... 28 2.7.2. Ekspert seminarid ............................................................................................. 28 2.7.3. Stsenaariumite loomine järelduste ja soovituste väljatöötamiseks................. 30 2.8. Aruanne ja tutvustamise plaan ..................................................................................... 31 2.8.1. Aruanne ............................................................................................................ 31 2.8.2. Infograafika ja disain ........................................................................................ 32 2.8.3. Tutvustamine ................................................................................................... 37 3. Uuringu töörühma erialane taust ja kogemus ........................................................................ 38 4. Tegevus ja ajakava ................................................................................................................ 44 4.1. Tegevuste ja tööde ajakava ........................................................................................... 44 4.2. Riskianalüüs ................................................................................................................... 52 4.2.1. Metoodikaga seotud riskid ............................................................................... 52 4.2.2. Projektiga seotud riskid .................................................................................... 55 2 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon 1.1. Sotsiaal-majandusliku ja poliitikanalüüsi eesmärk Eesti vabakutselised loomeisikud loovad koos kogu elanikonnaga Eesti ühiskonda ja kultuuri. Kuigi vabakutselistel loomeisikutel on kriitiline roll ühiskonna tähendusrikkuse ja heaolu loomisel, siis nende loometegevus on sageli avatud majanduses ja tööturul väärtustatud selliselt, mis ei taga kõigile püsivat toimetulekut ja kaasatust tagavat töist tulud. Eeltoodust tulenevalt on vabakutselised loomeisikud on enam ohustatud ka majandustsüklite või sektori majandusarengu trendidest, sealhulgas COVID-19 põhjustatud majanduslangusest. Enamgi veel, Eesti sotsiaalkaitse võrgustik tagab erinevate sotsiaalsete riskide (nt. töötus, tervis) puhul turvavõrku, mis ennetab materiaalset puudust ja sotsiaalset tõrjutust. Küll aga Eesti sotsiaalkaitseskeemid, mille katvus ripub panusest ka siis tööstaaži või töise sissetuleku näol võib vabakutselised loomatöötajad jätta sotsiaalsete garantiideta sedavõrd kui nende hõive on ebakindel, ohustatud või petturlik (nt sunnitud deklareerimata töö). Selle tõttu võib vabakutseliste toimetulekul olla täiendav risk, et loomemajanduse ja -tööturu toimimine iseenesest suurendab toimetuleku riski ning neid riske leevendav sotsiaalkaitse ei pruugi tagada piisavat kaitset. Ajendatuna eeltoodud probleemist on uuringu eesmärk analüüsida, kuidas tuleks vabakutseliste loovisikut mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, et maandada nende sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja kaasatuse riske. JOONIS 1. UURINGU TEOREETILINE RAAMISTIK Loomeisikute sotsiaal- majandusliku toimetuleku analüüs Loomeisikute otsiaalsete garantiide katvuse ja piisavuse analüüs Loomeisikute sotsiaalsete garantiide stsenaariumite loome poliitikasoovituste tegemiseks. Analüüs lähtub klassikalisest poliitikaanalüüsist, mille eesmärk on läbi sotsiaalmajanduslike probleemide kaardistamise hinnata praeguste poliitika meetmete ja reeglite (sealhulgas regulatsioonide) ning nende rakendamise mõju ning kujundada poliitikasoovitused, mis ennetaks või 3  Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 lahendaks tuvastatud sotsiaalmajanduslikke probleeme. Teisisõnu esitatakse uuringu lõpptulemusena poliitikasoovitused, mis aitavad Eesti kultuuri- ja sotsiaalpoliitika kujundajatel mõista ja otsustada, kuidas peaks muutma poliitikat, mis lõpptulemusena toetaks Eesti kultuuriruumi arengut. Poliitikakujundamise laiemas kontekstis toetab siinne poliitikanalüüs järgmistes poliitikastrateegiates sõnastatus eesmärkide poole pürgimist:  Euroopa Liidu Sotsiaalõiguste samba 12. põhimõtte järgi on liikmesriikidel kohustus kujundada sotsiaalkaitse, mis töösuhte liigist ja kestusest olenemata tagab töötajatele ja võrreldavatel tingimustel füüsilises isikust ettevõtjatele, sealhulgas loovisikutest töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele piisava sotsiaalkaitse.  Eesti Heaolu Arengukava sätestab olulise põhimõttena universaalsuse järgimise, et kindlustada erinevatele majandusliku toimetuleku riskirühmadele minimaalne piisav kaitse.  Kultuuripoliitika põhialused „Kultuur 2020“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019- 2023 sätestavad spetsiifiliselt, et eesmärgiks on laiendada loovisikute sotsiaalseid garantiisid, eeskätt ravikindlustust. 1.2. Poliitikameetmete sihtrühma analüüs ning poliitikameetmete kujundav analüüs Vabakutseliste loovisikute ebakindel majanduslik toimetulek ja probleemid sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse tagamisel on teadvastatud probleem üle regiooni ja maailma. Sealhulgas viimatises Euroopa Parlamendi ülevaateuuringus tõdetakse, et loomemajandus ja loometöötajate arv suureneb samas kui nende hõivetingimused muutuvad ebastabiilsemaks ja samas üha globaalsemaks, mis ajendab otsime vastust küsimusele, milline peaks olema nii liikmesriikide (sh Eesti) ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika, et tagada piisavad sotsiaalsed garantiid kultuuriloomeks1. Eesti keskses analüüsis on Airi Triisberg2 (NB! Airi Triisberg on siinse uurimisrühma liige) osutanud, et ohustatud (prekaarne) hõive ja sotsiaalkaitse on võimendatud läbi mittetasustatud hõive, kultuuriloome rahastamise ning sellega kaasneva täiendava sissetulekute modaalsuse. Samuti Praxise varasem analüüs, mis käsitleb laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust 3 osutavad, et loomemajanduse, vabakutseliste loovisikute sotsiaalmajanduslikud tingimused ja kultuuripoliitika, hõivepoliitika ja sotsiaalkaitsepoliitika tingimused põimuvad tihedalt. Mittetavapäraselt hõivatute, sealhulgas kultuurisektoris hõivatute sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse problemaatikat on viimasel ajal käsitletud nii muuhulgas Praxise osalusel valminud Euroopa Sotsiaalpoliitikavõrgustiku 4 kui ka OECD 5 varasemaid uuringuid ja statistikat kokku võtvates 1 Magdalena Pasikowska-Schnass. 2019. Employment in the cultural and creative sectors. Briefing. European Parliament 2 Krikortz, E. (Ed.). (2015). Art workers: Material conditions and labour struggles in contemporary art pratice. 3 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 4 Spasova, S., Bouget, D., Ghailani, D., & Vanhercke, B. (2017). Access to social protection for people working on non-standard contracts and as self-employed in Europe : a study of national policies 2017. (Website). Bruessels: Europen Social Policy Network, European Commission. 5 OECD (2018), The Future of Social Protection: What Works for Non-standard Workers?, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264306943-en. 4 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 ülevaateraportites. Raportitele tuginedes on Eesti loovisikute sotsiaalsete garantiide katvus või piisavus erinev n-ö tavapäraselt hõivatute sotsiaalkaitsest tulenevalt järgmistest liimuvatest teguritest.  Kultuurisektoris loodavad väärtused ja hõivatute tasu on sageli majanduses väheldaselt väärtustatud, mistõttu loometöötajate töötasu/sissetulek on väike, mis võib-olla ebapiisav sotsiaalkindlustuse sissemakseteks ja hüvitise õiguse saamiseks. Sellele riskile osutavad ka eelviidatud analüüsid 67  Seonduvalt on loometöötajate hõivemustrid või töötasu/sissetulekumustrid ebakindlad, teisisõnu on nende seas rohkem neid, kes ei ole püsivalt pika aega hõivatud või kes ei saa piisavalt regulaarset sissetulekut, mis võib samuti viia selleni, et sotsiaalkindlustuse sissemaksed või hõive staaž pole piisav hüvitise saamiseks.  Vabakutseliste sissetulekute vorm on sagedamini eripärane, hõlmates erinevaid loometoetusi/siirdeid või loomingu tasustamise vorme, näiteks autori litsentsitasu. Kuna sageli nende sissetulekute pealt automaatselt sotsiaalkaitse sissemakseid ei tasuta või nende arvestamine viis on eripärane, siis võib see viia selleni, et sotsiaalsed garantiid neile ei laiene. Samamoodi ei tööstaaži arvestamisel ei pruugita arvestada tegevusi, mis oli tasustatud läbi stipendiumide.  Sotsiaalkaitse erineb üle hõivevormide. Loometöötajad võivad sagedamini olla hõivatud hõivevormides, sealhulgas töötada erinevate võlaõiguslike kokkulepete alusel või erinevas vormis ettevõtjana/läbi juriidilise isiku, mille tõttu neil ei pruugi kvalifitseeruda garantiidele.  Seonduvalt loovisikute läbirääkimisjõud sotsiaalseid garantiisid tagavate hõivevormide kokkuleppimisel on väheldane, mistõttu võivad loometöötajad sattuda n-ö petturlikese töövormidese8 mis nii riivavad nende õigust sotsiaalsetele garantiidele, kui tekitavad sektori väärtust kahandavat ebatervet konkurentsi.  Lisaks võib loovisikute sotsiaalsete garantiide katvus ja piisavus olla madal tulenevalt (otseselt ja kaudselt sunnitud) varimajandusest, täpsemalt siis deklareerimata töö ja töötasu viivad selleni, et sotsiaalseid garantiisid tagavad sissemaksed või hõivestaaž on deklareerimata. 6 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 7 Krikortz, E. (Ed.). (2015). Art workers: Material conditions and labour struggles in contemporary art pratice. 8 Eurofound/Notus 5 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 KIIL 1. SOTISAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS SOTSIAALPOLIITIKA HINDAVAKS JA KUJUNDAVAKS ANALÜÜSIKS Siinse uuringu sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs hõlmab subjektiivseid ja objektiivseid olukorra tõlgendusi (ehk kogutakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid), mis arvestavad sihtrühma ehk vabakutseliste loovisikute järgnevaid sotsiaalmajanduslikke kategooriaid ja tunnuseid, mille sees on nii majandlikud kui ka sotsiaalsed dimensioonid:  Sihtrühma profiil (nt jaotus soo, vanuse, rahvuse, töötamise valdkonna jms lõikes).  Sihtrühma toimetulek (nt toimetuleku viisid, sissetuleku suurus, töötamise vormid, enesehinnanguline heaolu, vaesuse määr jne).  Sotsiaalseid garantiisid ning vastavaid riske (nt kindlustatus pensionipõlves, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, töövõime säilimisega jms seotud riskid). Näitajad tulenevad nii registriandmetest, küsitlusest kui ka eksperthinnangutest. Lähtudes sellest, et inimeste tegutsemine toimub sotsiaalses keskkonnas, mida reguleerivad õigusaktid, analüüsitakse õigusruumi mõju uuritava sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – sotsiaal-majanduslikule poolele ja sotsiaalkaitse süsteemi kättesaadavusele. Õiguslik majandusanalüüs püüab selgitada ja ennustada õigusaktides reguleeritud isikute käitumist ning samuti püütakse seadusakte parandada, tuues välja analüüsitava sihtrühma jaoks soovimatuid tagajärgi majandusliku efektiivsuse, tulude ja rikkuse jaotuse või muudele väärtuste kontekstis 9 . Õigusliku majandusanalüüsiga püütakse vastata kahele põhiküsimusele õigusnormide kohta10:  Milline on õigusnormide mõju asjaomaste osalejate olukorrale ja käitumisele?  Kas need õigusnormide mõjud on sotsiaalselt soovitavad? Nendele küsimustele vastates kasutatakse õiguse majandusanalüüsis lähenemisviisi, mida kasutatakse majandusanalüüsis üldiselt: indiviidide käitumist kirjeldatakse eeldusel, et nad on tulevikku suunatud ja ratsionaalsed11. Kuid sõltuvalt uuringute fookusest arvestatakse siiski ka sellega, et inimesed ei ole ratsionaalsed ning tegutsejate käitumist seletatakse käitumuslike aspektidega 12 , s.t arvestavad inimeste muutuva ja kohaneva käitumisega sõltuvalt ümbritsevast kontekstist. Sotsiaalse soovitavuse hindamiseks võib kasutada eri osapoolte subjektiivseid hinnanguid, mida kasutatakse ka siinses uuringus stsenaariumite konstrueerimisel. Eesti kontekstis on sotsiaalkaitsesüsteemi õigusaktide mõju eri osapooltele kirjeldatud ja analüüsitud mitmetes asjakohastes aruannetes:  Riiklikud aruanded Euroopa Sotsiaalpoliitika ekspertide võrgustikule, mida koostab Eesti kohta pakkuja ehk Mõttekoda Praxis13.  Pakkuja osalemine ELi tasandi ainsa sotsiaalkaitse mikrosimulatsiooni mudeli (EUROMOD) arendamises.  2018. aastal valminud ravikindlustuse temaatilise uuringu aruanne14, mille viis läbi pakkuja.  2019. aastal valminud töötuskindlustuse temaatilise uuringu aruanne15, mille viis läbi pakkuja.  2019. aastal valminud Eesti rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs16, mille viis läbi pakkuja. Antud uuringu raames kasutatakse juba tehtud aruannete ja uuringute tulemusi ja teadmisi ning neid kantakse üle vabakutseliste loovisikute analüüsi konteksti, kus seda sihtrühma võetakse juba ainult ühe tervikuna vaid sotsiaal- majanduslike tunnuste lõikes. Õigusaktide majandusliku analüüsi teostamiseks kasutatakse järgmises peatükis välja pakutud metoodikat, kus andmete kogumiseks kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Meetodid võimaldavad rakendada õigusaktide majandusliku nn hindavat analüüsi, millega saab hinnata õigusakti tagajärjed kogutud andmete alusel (sh registri- ja küsitlusandmed ja nende omavaheline triangulatsioon), mis omakorda saavad näidata analüüsis, kuidas uuritava sihtrühma esindajad käituvad ja muudavad oma käitumist vastavalt kehtivale ja muutuvale õigusruumile. Kõik need loetletuna esitatud praktikad iseloomustavad ka Eesti olukorda vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide tagamisel. Näiteks on leitud, et Eesti töötushüvitise süsteemi järgi saab hüvitist või toetust väike osa töötutest, hüvitise suurus ja maksmise kestus ei taga piisavat kõrget sissetulekut 6  Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 töö otsimise ajaks ning kaitse sõltub varasemast tööpanusest, mistõttu sõltuvalt tööturuolukorrast võivad mittetavapäraselt hõivatud (ehk sealhulgas vabakutselised loovisikud) jääda kaitseta 17 . Eesti elanikkonna kaetus ravikindlustusega on madal, mida mõjutavad töötamisega seotud tegurid (mis iseloomustavad vabatahtlike loovisikute töötamise praktikat): vaeghõive (hõive ja tulu ebastabiilsus ja ebapiisavus), petturlikud töövormid (hõive ja töötasu vormistamine viisil, mis ei anna kindlustuskaitset) ja deklareerimata töö (nt ümbrikupalk, iseendale tööandjate töötasu vormistamine ainult ettevõtlustuluna)18. Vabakutseliste loovisikuste sotsiaalmajandusliku ja sotsiaalsete garantiide analüüsil lähtutakse ühest küljest eeltoodud sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse riskidest ja teisest küljest sotsiaalkaitse sammastest ehk sotsiaalsetest riskidest, mida erinevad sotsiaalkaitse harud ennetavad ja maandavad. Suures pildis jaguneb sotsiaalkaitse universaalseteks sotsiaaltoetusteks ning panusest sõltuvaks 19 . Loovisikute sotsiaalsete garantiide katvuse ja piisavuse väljakutse on sotsiaalkindlustushüvitisteks eelkõige seotud teisega. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis on mitmete sotsiaalsete riskide kaitse universaalne ning sõltumata eeltoodud loovisikute sissetuleku ja hõive eripärade riskidest. Näiteks, ei ole seeläbi ka loovisikute sotsiaalkaitse katvuse või piisavuse eripäraseks riskiks lapsetoetused, puudega inimeste sotsiaalkaitse. Panusest sõltuvad sotsiaalkaitseskeemid Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis on eelkõige järgmised:  Ravikindlustus – kindlustuskaitse tagab ja ajutise töövõimetuse suuruse (sh hooldushüvitis) sõltub hõivest ja sotsiaalmaksu tasumisest. 9 Richard A. Posner, "Values and Consequences: An Introduction to Economic Analysis of Law" (Coase-Sandor Institute for Law & Economics Working Paper No. 53, 1998). 10 Kaplow, L., & Shavell, S. (2002). Economic Analysis of Law. In Handbook of Public Economics (pp. 1661–1784). Elsevier. https://doi.org/10.1016/s1573-4420(02)80029-5 11 Kaplow, L., & Shavell, S. (2002). Economic Analysis of Law. In Handbook of Public Economics (pp. 1661–1784). Elsevier. https://doi.org/10.1016/s1573-4420(02)80029-5 12 Dau-Schmidt, K. (2001). Law and Economics: Empirical Dimensions. In International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (pp. 8452–8457). Elsevier. https://doi.org/10.1016/b0-08-043076-7/02925-9 13 http://www.praxis.ee/tood/espn/espn-aruanded/ 14 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 15 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 16 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 17 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 18 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 19 Vaata ka Praxis 2012 so töömot projekt 7 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020  Töötutoetus ja töötuskindlustus – kaitse tagab ning töötuskindlustushüvitise suurus sõltub vabakutseliste loovisikute hõivest ja töötuskindlustusmakse tasumisest (sealhulgas millist tegevust ja toetuse/stipendiumi saamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks).  Vanaduspension – pensionikindlustuse sambad, välja arvatud rahvapension sõltub vabakutseliste loovisikute hõivest, tööstaažist ja sotsiaalmaksu tasumisest (lisaks muud tingimused).  Vanemahüvitis – vanemahüvitise määrast suurema hüvitise saamine sõltub vabakutseliste loovisikute sotsiaalmaksu tasumisest.  Vähesemal määral on vabakutseliste sotsiaalkaitse mõjutatud ka teiste skeemide puhul, näiteks toimetulekutoetuse või töövõimetoetuse määramisel kuu töötasu võib-olla oluliselt mõjutada toetuse/hüvitise saamist ja suurust ning võib-olla mitte arvestada sissetuleku keskmist üle pikema perioodi. Siinjuures eeltoodud sotsiaalkaitseskeemid on tihedalt seotud teiste poliitikavaldkondade meetmete ja poliitikareeglitega:  Koosmõjus loomemajanduse eripäradega mõjutab vabakutseliste loomeisikute hõivet ettevõtluspoliitika, sealhulgas poliitika stiimulid mõjutavad vabakutseliste deklareeritud hõivet läbi töövõtu, füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu, mis mõjutab nende sotsiaalsete garantiide katvust, näiteks suureneb tõenäosus, et hõivatud ei ole kaetud töötuskindlustusega, kuna füüsilisest isikust ettevõtjad või läbi osaühingu tegutsevad ettevõtjaid ei tasu töötuskindlustust.  Seonduvalt ettevõtluspoliitikale ka laiemalt võlaõiguslike suhte reguleerimine mõjutab vabakutseliste loomeisikute tegutsemist ja sissetulekuid. Eelkõige näiteks olemasoleva loomingu kasutada andmise või kasutamise õiguse võõrandamise eest saadava tasu liik ja muster mõjutab toimetulekut, sealhulgas kuna tulu ei ole maksustatav sotsiaalkindlustusmaksudega siis ei laienda see sotsiaalsete garantiide katvust.  Tööpoliitika mõjutab samuti vabakutseliste loomeisikute tegutsemist ja sissetulekuid. Eelkõige on tööpoliitika jõustamisel oluline ennetada petturlikke töövorme, eelkõige siis olemuselt töösuhte tuvastamist töövõtu asemel, mille korral laieneksid loovisikule töösuhtest tulenev kaitse, sealhulgas töötasu alamäär.  Loomamajandust, sealhulgas vabakutseliste loomeisikute tegevust suunab kultuuripoliitika. Eelkõige lähi rahastamise mahu ning rahastamise skeemide tekivad stiimulid hõiveks ja hõivetingimusteks. Siinjuures tinglikult kõige olulisem on erinevate toetuste, stipendiumite ja muude sarnaste siirete maksmise tingimused – sealhulgas regulaarsus, suurus, maksustamine – mis mõjutavad sotsiaalsete garantiide katvust. Eeltoodud sotsiaalmajanduslik ja poliitikareeglite (sealhulgas õigusaktide analüüs) tuvastab vabakutseliste toimetuleku probleemid, mis tulenevad loomesekotri ja sotsiaalsete garantiide poliitika vastas mõjust. Probleemide tuvastamine järel järgmine samm on kujundav poliitikanalüüs võimalike poliitikamuudatuste kirjeldamiseks ja põhjendamiseks. 1.3. Arengustsenaariumite loome poliitikasoovituste tegemiseks Peale eelnevalt kirjeldatud tagasivaatavat analüüsi on sihiks ettevaatav analüüs, mille käigus kujundatakse võimalikud vabakutseliste loomeisikute sotsiaalsete garantiide arengustsenaariumid, mis 8 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 avavad ja põhistavad sotsiaalsete garantiide muutmise poliitikasoovitused, mis ennetaks ja lahendaks loomeisikute toimetulekuriske ja seeläbi tugevdaks Eesti loomemajandust ning kultuuriruumi. Vabakutseliste loovisikute stsenaariumitena käsitletakse süsteemseid ja võtmeteguritest lähtuvaid kirjeldusi erinevatest arenguradadest. Viimased osutavad võimalike ohtudele ning võimalustele, milleks ühiskond ja poliitikakujundajad peavad valmis olema ning valmistuma. Teisisõnu on stsenaariumite kaudu eesmärgiks on luua vahendid ja täiendada aretulu, millised vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse poliitikareeglid on meie ühiskonnale soovitavad ja millised ebasoovitavad. Selliseid valikuid põhjendatakse stsenaariumite korral rakenduvate võimalike kaasnevate mõjudega nii inimese kui riigi vaates. Näiteks võivad vaadeldavad ja analüüsitavad tegurid olla tervisekindlustuse katvuse muutus ja seonduvad kulud riigi kuludele või vaesusriskis elavate vabakutseliste loovisikute määra muutus. Seega on stsenaariumite keskmes just poliitikareeglitest ja mitte näiteks hõivest või sissetulekutest tulenevate muutuste ning eristuste analüüs. 1.3.1. Stsenaariumite loome Stsenaariumite väljatöötamine on mitme-etapiline protsess, mida iseloomustab ülevaatlikult Joonis 2. 1. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse stsenaariumite väljatöötamine põhineb ka varasemate tööturgu ja sotsiaalkaitset käsitlevatel võrdlevatel analüüsidel ning süsteemi arenguid ja stsenaariume käsitlevatel analüüsidel (eelkõige on olulised Arenguseire Keskuse stsenaariumid „Tööturg 2035“, sealhulgas Praxise panusel analüüs selle mõjudest sotsiaalkaitsele 20 ; ning hiljutised Praxise ravikindlustuse katvuse 21 ning töötuskindlustuse katvuse ja piisavuse stsenaariumite analüüsid 22 ). Stsenaariumite visandamisse kaasatakse Tellija eksperdid, kellele pakutakse töö esimestel nädalatel esmase analüüsi tulemusel välja ning kellega lepitakse kokku põhimõttelisemates otsustuskohtades. Seega teeb stsenaariumites sisalduvate analüüsitavate võtmetegurite ja telgede ettepaneku Pakkuja, ent arvestab seejärel Tellijale ning Pakkuja loodud ekspertrühma võimalike ettepanekutega. 2. Stsenaariumite teljed peegeldavad otseselt olulisi tegureid, mis seonduvad nii süsteemi võtmeteguritega kui ka süsteemi parameetritega. Eesti tööga seotud sotsiaalkaitsemudelite23 puhul olid sellisteks telgedeks näiteks EL suhtumine migratsiooni (liberaalne vs. piirav) ning tehnoloogia areng (seonduv töökohtade teke vs. kadu). Tekkinud stsenaariumites analüüsis Praxis seejärel nii hõivevormide mitmekesistumist, sissetulekute mustreid ja ebavõrdsust, võimalikke rahastamisriske kui ka oskuste polariseerimist. 20 Masso, Märt., Järve, Janno., Laurimäe, Merilen., Piirits, Magnus., Koppel, Kaupo., Anspal Sten., Kivi, Laura Helena. „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus Centar 21 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 22 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis 23 Masso, Märt., Järve, Janno., Laurimäe, Merilen., Piirits, Magnus., Koppel, Kaupo., Anspal Sten., Kivi, Laura Helena. „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus Centar 9 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 3. Stsenaariumianalüüsis võetakse aluseks eelnevalt valitud võtmetegurid sünteesis poliitikavalikute kuubikuga, kus viimane väljendab valikuid sotsiaalsete garantiide katvuses, riskikaitse pakettide valikus ja helduses/piisavuses ning inimeste omavastutuses. 4. Stsenaariumite analüüs toimub paralleelselt ja sünteesitult küsitlus- ja registriandmete analüüsiga, mis rikastab nii sotsiaalmajanduslike probleemide kirjeldust kui ka informeerib võimalikke valikuvõimalusi ja nende mõjusid (näiteks täiendavad kulud sotsiaalkaitse sissemakseteks). JOONIS 2. VABAKUTSELISTE LOOVISIKUTE SOTSIAALSETE GARANTIIDE STSENAARIUMITE KUJUNDAMINE Sotsiaalsete garantiide Sotsiaalkaitse mõõtmete Sotsiaalkaitse võtmetegurite seostamine stsenaariumite telgede kaardistamine võtmeteguritega valimine Sotsiaalkaitse stsenaariumite Sotsiaalkaitse poliitikareeglite stsenaariumite valitud kirjeldamine ning mõjude hindamine võimaluste ja ohtude iseloomustamine Allikas: Autorite koostatud Sisuliselt luuakse perspektiivis pikaajaliste rahvastiku- , ühiskondlike, hõive, majanduslike trendide põhjal maailmad, kus trendide ja tegurite muutuse ulatus varieerub stsenaariumist sõltuvalt. Näiteks võib ühes stsenaariumis olla loometöötajate töövormide kiireneva mitmekesisuse tõttu võimendunud katkendlik hõive ja seega suurenenud loomeisikute majanduslik ebavõrdsus. Samal ajal võib loomemajanduse sektori kiire areng soodustada loometöötajate iseseisva toimetuleku, näiteks sissetulekute püsivuse suurenemist. Pakkuja ülesanne on seejärel koostöös oma ekspertide ja Kultuuriministeeriumiga leida, mida tähendaks selline stsenaarium valitud mõõtmetes nii Eesti sotsiaalkaitse ja kultuuripoliitika jaoks laiemalt kui ka anda perspektiiv üksikinimese ehk loomeisiku vaatest. Stsenaariumid illustreeritakse vastavalt peatükis 2.8. väljatoodud põhimõtetele. 1.3.2. Piirangud ja meelespead Stsenaariumite väljatöötamisel vaadatakse ka nende rakendatavust. Teiste riikide poliitikate ülevõtmise või nendest õppimise juures on tarvilik mõista, milliseid ühiskondlikke-majanduslikke kontekstuaalseid tahke on oluline arvesse võtta. Näiteks on nii Taanis kui Iirimaal küll universaalne tervisekaitse, mistõttu nende riikide loometöötajatel ei ole sarnaseid majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide probleeme nagu Eestis. Siiski on esimeses Euroopa kõige kõrgeim maksukoormus ja sotsiaalmaksu osakaal nullilähedane, samal ajal on Iirimaa üldine maksukoormus üks Euroopa madalaimad ning tervisekindlustuse süsteem mitmeastmeline ja paljuski erakindlustusele tuginev. Seega ei ole piisav 10 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 lihtsalt universaalne sotsiaalkaitse rakendamine, vaid sellega käib kaasas ka maksu- ja toetuste struktuuri analüüs. Stsenaariumite loomise oluline osa nende järkjärguline ja iteratiivne kirjeldamine, mis aitab leida asjakohaseid mõtteid ja visualiseeringuid, et parimal viisil edasi anda stsenaariume ning seeläbi lisada debatti poliitikakujundajate ja rakendajate seas. Järgmisel joonisel on Praxise meeskonna kujutatud stsenaariumite näitlik visand, mis on toodud siiski vaid ühe hüpoteetilise näitena ning ei tähenda selliste telgede ega stsenaariumite realiseerumist tegelikus töös. Joonise vertikaalteljel on kujutatud sotsiaalkaitse ulatus (universaalne vs. sihistatud), horisontaalteljel sotsiaalgarantiide pakkumise võimalused. JOONIS 3. EESTI VABAKTUSELISTE LOOMETÖÖTAJATE SOTSIAALSETE GARANTIIDE NÄIDISSTSENAARIUM Universaalne kuid Universaalne kuid vähe vähehelde helde sotsiaalkaitse sotsiaalkaitse kõigile kõigile ebakindlalt vabakutselistele hõivatutele loovisikutele Status quo ehk sotsiaalgarantiid Vähestele valitud motiveerivad loovisikutest klassikalisi töösuhteid vabakutselistele ja ettevõtlusvorme, suhteliselt helde aga ei arvesta sotsiaalkaitse juurdnud eripäradega Allikas: Praxise koostatud näitlik visand. Telgede selline sõnastamine lähtub vajadusest ühildada sotsiaalkaitse arengustsenaariumite trilemmat: i. ootused heldele ja universaalsele/suure katvusega sotsiaalkaitsele päädivad suuremate avaliku sektori kuludega ja maksukoormusega, ii. universaalsete toetuste asemel sihitatud sotsiaalkaitse aitab küll vältida liigseid kulutusi, väldib heldetest hüvitistest tulenevaid töötamist vähendavaid stiimuleid ja vaesuslõkse, kuid keerulisem süsteem suurendab ka bürokraatiat ning eripäraste hõivemustritega inimeste riski langeda kaitsest välja, iii. mõistliku tasakaalu ja poliitilise konsensuse mitte leidmine kahe esimese vahel võib viia nö kehva koka kompotini, mis tähendab eesmärkide ebaselgust, meetmete ebaefektiisust ning ebavõrdsust (igaühele natuke, aga “väljavalitutele” rohkem). 11 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 2. Uuringu metoodika 2.1. Metoodika tervikvaade Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse ja piisavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Selleks kasutatakse nii kvalitatiivseid hinnanguid (dokumendianalüüs, ekspertide arvamused), küsitlusuuringut, kui ka kvantitatiivseid registriandmeid (loovisikute registri, rahvastikuregistri, EMTA, haigekassa, EHISe ja sotsiaalteenuste ja toetuste registrite ühendandmed). Kui kvantitatiivsete andmete analüüsiga on võimalik hinnata loovisikute sissetulekumustreid ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu, siis küsitluse kaudu on võimalik saada ülevaade sihtrühma enda tõlgendusest oma toimetulekule. Kvalitatiivsed hinnangud ehk ekspertide arvamused ja dokumendianalüüs annavad lisaks täiendavat infot näiteks seadusandluse mõjust ja riigipoolsete meetmete mõjust valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule. JOONIS 4. METOODIKA TERVIKVAADE Allikas: autorite koostatud Allolevas tabelis on esitatud ülevaade uurimisküsimuste blokkide lõikes kasutatavast metoodikast. Järgnevates alapeatükkides on põhjalikumalt kirjeldatud nii kvantitatiivse analüüsi metoodikat ning selleks vajalikke alusandmeid kui ka küsitlusuuringu läbiviimist ja kvalitatiivset analüüsi. TABEL 1. uurimisküsimuste blokid ja kasutatavad andmeallikad ning metoodika. Uurimisküsimuste Uurimisküsimused Andmed ja metoodika blokk Sihtrühma 1. Milline on sihtrühma profiil (nt jaotus soo, Registriandmed (sh rahvastikuregistri kirjeldus vanuse, rahvuse, töötamise valdkonna, elukoha andmed jaotuste kohta), jms lõikes)? küsitlusandmed. Kirjeldav statistika ja risttabelid. 12 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Sissetulekud 1.Vabakutseliste hinnanguline arv (sh OÜ, MTÜ, Sissetulekute analüüsimisel tuginetakse FIE vm ühe-kahe isiku loovettevõtted suures osas Maksu- ja Tolliameti kultuurivaldkonnas), hõive ja osakaal registriandmete analüüsile. Välismaise loomevaldkondade lõikes. tulu ja deklareerimata tulu kohta 2.Milline on kultuurivaldkonnas tegutsevate saadakse info küsitluse läbi. vabakutseliste sissetulek–kui suur ja mis tüüpi tuludest koosneb–ja kas see erineb erialati? Milline on sihtrühmavaraline profiil (kinnisvara, hoiused, investeeringud, muud varad) ja kas võib täheldada seost erialase tegevuse aktiivsusega (kas paremini kindlustatudisikud on loominguliselt aktiivsemad)? Kas ja kui, siis millises ulatuses võib loovisikute puhul täheldada n-ö vaesusringi jäänuid, kes on samas aktiivsed oma loomeala professionaalid? 3. Kui suur on nende vabakutseliste osakaal (sh valdkonniti), kes elatuvad ainult oma loomingust? Kui suur hulk vabakutselisi töötab või teeb lisatööd mõnes muus valdkonnas, et rahastada oma loometööd? 4. Kui suur osa vabakutselistest teenib tulu välismaalt (toodete või teenuste eksport)? Sotsiaalsed 1.Milline on sotsiaalsete garantiide kättesaadavus Registriandmete (nt maksu- ja tolliameti, tagatised/garantiid vabakutselistele loovisikutele täna haigekassa andmed) põhjal on võimalik sotsiaalkindlustuse liikide kaupa? hinnata, milline on loovisikute 2. Kui suur on mõne kindla tagatiseta loovisikute sotsiaalsete tagatiste 24 kättesaadavus osakaal sihtrühmas tervikuna? praegu. Kvalitatiivse analüüsiga (nt 3. Milline on sotsiaaltagatiste puudumise mõju ekspertarvamused, dokumendianalüüs) isikute majanduslikule toimetulekule, saab anda hinnangu sotsiaalsete elukvaliteedile, tervisele? Kuidas kujuneb garantiide kättesaadavuse, probleemide sotsiaalmaksu põhjal arvestatav pensionistaaž? ja puudumise mõju kohta laiemalt. 4. Millised toimetulekuriskid kõige enam Samuti loovisikutele suunatud küsitluste vabakutselisi loovisikuid ohustavad, kas riskide kaudu. või trendide osas on sihtrühmas seaduspärasusi? Seadusandluse 1.Millised on vabakutseliste loovisikute vajadusi Tuginetakse peamiselt kvalitatiivsele mõjuanalüüs ja võimalusi arvestades suurimad ohukohad või analüüsile, sh dokumendianalüüsile ja puudujäägid hetkel kehtivas kultuuri rahastamise ekspertarvamustele. ja sotsiaalsete tagatiste tekkimise süsteemis? 2.Milline on loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) raames jagatud toetuste majanduslik ja kultuuripoliitiline mõjuloovisikute toimetulekule ja aktiivsusele? 3.Milline on vähem institutsionaliseerunud valdkondade puhul vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) kui riigipoolse ajutise töötasu ning sotsiaalsete garantiide meetme mõju valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule? 24 Haigekassa andmete kindlustusliikide põhjal saab hinnata ravikindlustuse olemasolu, aga ka registreeritud töötust; Maksu-ja Tolliameti sissetulekuliikide põhjal eristada toetuste saamist. 13 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 4.Milline on olnud miinimumpalga ja ka keskmise palga suure kasvu mõju vabakutselistele nii sellest tuletatavate miinimumtasude ja -lävendite arvestamisel (nt avansilised maksed, vabatahtliku ravikindlustuse maksumus) kui loometöö tasustamisel? 5.Kuidas mõjutab staažikomponendi arvestamine vabakutseliste loovisikute pensione tulevikus? Soovitused 1.Milliste meetmete rakendamine tagaks Soovituste osas tuginetakse eelneva vabakutselistele loovisikutele teiste töötajatega analüüsi ja meetodite sünteesile. võrreldes võrdsed võimalused toimetuleku, tervise-ja pensionikindlustuse jt sotsiaalsete tagatiste ning võimalikult pika kvaliteetse, tervena elatud eluea tagamiseks? 2.Millised sotsiaalsete tagatiste kättesaadavusest tulenevad riskid ohustavad vabakutselisi loovisikuid, loomevaldkondi, sotsiaalsüsteemi täna, lähitulevikus ja pikemas perspektiivis? 3. Millised muudatused tänases sotsiaalkindlustussüsteemis (sh ka väiksemad muudatused, mis ei mõjuta teiste gruppide heaolu, kuid tagavad tänasest paremad sotsiaalsed garantiid loovisikutele) võiksid sihtrühma kindlustatust parandada? Allikas: Autorite koostatud. 2.2. Ülevaade olemasolevatest teadmistest Ülevaade Eesti poliitikareeglitest ja nende analüüsist. Me alustame analüüsi põgusa ülevaatega olemasolevatest asjakohastest poliitikaanalüüsidest. Selle eesmärk on kaardistada ning vastavalt siinse uuringu ülesandele süstematiseerida ja sünteesida olemasolev info Eesti sotsiaalkaitse valdkonna uuringute kohta ning tuvastada nende tulemuste relevantsust siinse uuringuga. Nende tulemustega arvestatakse nii kvantitatiivse analüüsi teostamisel ja kvalitatiivsete andmete kogumisel kui ka poliitikasoovituste sõnastamiseks stsenaariumite loomisel. Uuringu teostajal on ammendav ülevaade teostatud uuringutest. Uuringus taaskasutatakse seni akumuleeritud teadmisi ja uuringu tulemusi, muuhulgas kasutatakse dokumente, kus on sotsiaalkaitsesüsteem koos seda mõjutavate õigusaktidega Eesti kontekstis kirjeldatud:  Riiklikud aruanded Euroopa Sotsiaalpoliitika ekspertide võrgustikule, mida koostab Eesti kohta pakkuja ehk mõttekoda Praxis25.  ELi tasandi ainsa sotsiaalkaitse mikrosimulatsiooni mudeli (EUROMOD) arendamisega seotud dokumentides, kuhu Pakkuja panustab.  2018. aastal valminud ravikindlustuse katvuse temaatilise uuringu aruanne 26 , mille viis läbi pakkuja. 25 http://www.praxis.ee/tood/espn/espn-aruanded/ 26 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 14 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020  2019. aastal valminud töötuskindlustusekatvuse ja piisavuse temaatilise uuringu aruanne27, mille viis läbi pakkuja.  2019. aastal valminud Eesti rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs28, mille viis läbi pakkuja.  2015 aastal valminud 29 loovisikute ebakindlat hõivet ja sotsiaalkaitset käsitlev ülevaade, mille on koostanud siinse pakkumuse uuringurühma liige Airi Triisberg Lisaks uuringutele ja avaldatud analüüsidele valmib dokumendianalüüsi tulemusena detailsem kirjeldus sotsiaalkaitsereeglitest ja teistest poliitikareeglitest (kultuuripoliitika, tööpoliitika, etc), mis võivad mõjutada loovisikute de jure ja de facto kaetust ning kaitse piisavust. Selle analüüsi aluseks on Praxise koostatud Eesti sotsiaalkaitsereeglite ülevaated ESPNi ja EUROMODi raportitesse; kuid mida täiendatakse vastavalt loovisikute eripäradele (näiteks loovisikute ja loomeliitude seadus, vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) reguleerivad aktid). Neid õigusakte kaardistatakse pakkuja kui Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi analüüsi peamise eksperdi teadmiste, samuti eespool toodud teadaolevate ja leitavate uuringute alusel. +++ Teiste riikide süsteemide ülevaade. Lisaks Eesti sotsiaalkaitse viimatistele analüüsidele tehakse lühiülevaade teiste Euroopa Liidu riikide vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitseskeemidest. Mitmetes riikides on loovisikute sotsiaalsed garantiid tagatud läbi universaalse katvusega sotsiaalkaitseskeemide. Näiteks juurutatud hõivest või töisest tulust mitte sõltuv tervishoiuteenuste süsteem Rootsis, mis oma universaalsuse tõttu hõlmab ka prekaarselt hõivatud loovisikuid. Samas kui riikides püütakse kaitset tagada läbi hõivest ja töisest tulust sõltuvate sotsiaalkindlustusskeemide, siis loometöötajate majandustegevuse ja hõive eripärad on ajendanud juurutama sihtrühma spetsiifilisi skeeme või kohaldatud poliitikareegleid. Näiteks Saksamaal, kus suurem oma sotsiaalkaitsest on üles ehitatud sotsiaalkindlustusele, on eraldi juurutatud sotsiaalkindlustusskeem kirjanikele ja kunstnikele, mis arvestab nende hõive eripäradega paremini kui üldine kindlustus 30 . Lühiülevaade viimaste, spetsiifilistest meetmetest annab vajaliku sisendi stsenaariumite analüüsiks ning poliitikasoovituste loomiseks. Ülevaate koostamiseks:  Vaadatakse läbi ülevaateraportid, mis käsitlevad loomeisikute sotsiaalseid garantiisid,  Täiendavalt vaadatakse läbi riikide sotsiaalkaitseskeemide poliitikareegleid kirjeldavad ESPNi ja EUROMODi riigiraportid. 27 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 28 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 29 Krikortz, E. (Ed.). (2015). Art workers: Material conditions and labour struggles in contemporary art pratice. 30 https://www.fim-musicians.org/wp-content/uploads/atypical-work-handbook-en.pdf#page=9 15 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020  Tehakse otsing andmebaasi SCOPUS leidmaks loovisikute sotsiaalseid garantiisid analüüsivad teadusartiklid. 2.3. Vabakutseliste loovisikute sihtrühma määratlemine Vabakutseliste loovisikute andmete kogumise ja analüüsi esmaseks väljakutseks on sihtrühma defineerimine. Väljakutse tuleneb sellest, et  loomevaldkonnad on küllalt eripärased ning kattuvad teiste tegevusvaldkondadega, mis pole (otseselt) loomemajandus,  loomemajanduses on loometöötajate kõrval hõivatud ka teised inimesed, kes ei ole loometöötajad,  loovisikute vabakutselisuse mustrid on erinevad, hõlmates muuhulgas ajutisi klassikalistes kahepoolsetes töösuhetes töötamisi.  loovisikutest on sageli organiseerunud loomeliitudeks, kuid sealhulgas mitte kõik vabakutselised loovisikud ei ole ametlikult liitunud (või ei saa liidu kaudu toetust), samuti ei ole kõik sealsed loovisikud vabakutselised. Järgnevas tabelis on visandatud meie tööversioon sihtrühma määratlemiseks, mis arutatakse tellijaga läbi uuringu alguses ning vastavalt täiendavatele riigi registrite andmete kaardistamisele vajadusel kohandatakse ja täiendatakse. 16 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 TABEL 1. VABAKTUSELISTE LOOVISIKUTE SIHTRÜHMA TUVATAMINE VABAKUTSELIST LOOVISIKUT ERISTAME JÄRGMISTE TUNNUSTE PÕHJAL vanus alates 16. eluaastast, lähtuvalt vabakutselise loovisiku toetuse saamise tingimustest ja loogikast31 ja on Eesti Vabariigi elanik ja tegutseb Eestis registrisse kantud aktiivse juriidilise isikuna (1-2 osanikku ja 0-2 töötajat, sh osanikke ja töötajaid kokku maksimaalselt 2) või, tulenevalt küsitlusandmetest, on platvormitöötaja või tegutseb mitteametlikult või tegutseb ettevõtluskonto kaudu või on eelnevate võimalik kombinatsioon (sh ka nt juriidiline isik) ja juhul, kui on juriidiline isik, siis tegutsemise valdkond (EMTAK 2008 järgi) on loomemajandus, tuginedes European Statistical System Network on Culture (ESSnet-Culture; vt selgitus allpool) lähenemisele ning Loovisikute ja loomeliitude seadusele32; sh ka need, kes on ennast FIEna tegutsedes ise märkinud vabakutseliseks loovisikuks juhul, kui ei ole juriidiline isik, siis Registriandmete põhjal Küsitlusandmete põhjal on kantud loovisikuna Loomeliitude registrisse33 nende märgitud tegutsemisvaldkond (EMTAK 2008 ja järgi) on loomemajandus, tuginedes European kes lähtuvalt Loovisikute ja loomeliitude Statistical System Network on Culture (ESSnet-Culture; seadusest34 ei ole samas valdkonnas ja/või vt selgitus allpool) lähenemisele ning Loovisikute ja ametis (tööandja EMTAK ja/või ISCO-08) loomeliitude seadusele35 a) aktiivne avalikus teenistuses ja või ISCO-08 ametite klassifikaatori järgi teevad b) ei tööta töölepingu või muu loomingulist tegevust (ESSnet-Culture järgi) sellesarnase iseloomuga VÕS lepingu ja alusel tegevuses on olemas vabakutselisuse komponent (vt eespool) Allikas: Autorite koostatud 31 http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/ 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/LLS 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/106012015013?leiaKehtiv 17 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Lisaks võtame arvesse ka järgnevaid vabakutseliste loovisikute täpsemaid määratlusi:  kõikvõimalike tööturu staatusega loovisikud, sh need töötajad, kes ISCO-08 ametite klassifikaatori järgi teevad loomingulist tegevust (ESSnet-Culture järgi), sealjuures pidades silmas, et eelnevad kriteeriumid oleksid täidetud; siinkohal eristame ka autoreid/kaasautoreid ning teisi rolle väärtusahelas;  defineeritus - eristame neid, kes kuuluvad loomeliitudesse, saavad ja/või on viimase 5 aasta jooksul saanud loometoetusi jms;  erialase ja/või loomevaldkonna-alase formaalse haridusega või vastava hariduseta vabakutselised loovisikud lähtuvalt ISCED-F 2013 36 haridustasemete ja -valdkondade klassifikatsioonist;  hinnanguid isiku loometegevuse koormusele (nt osakaal igakuisest tegevusest) ja loomingulisele produktiivsusele;  hinnanguid loometegevuse osakaalule aastasest sissetulekust, aga ka kuludest. Kombinatsioonina saadaolevast (küsitlus)infost vaatleme vabakutseliste loovisikute üldist ambitsioonikust erinevatel skaaladel (tegutseb ainult iseendale <–> laiemale avalikkusele, amatöör <-> professionaal) ning juhul, kui see on asjakohane, eristame amatööridest hobikorras tegutsejad ning kooskõlastame Tellijaga nende kaasatuse valimisse. Eelneva põhjal toome näiteid valimisse kuuluvatest inimestest. Näiteks kuuluks valimisse täiskohaga töötav finantsjuht, kes müüb FIEna enda poolt disainitud ja valmistatud väärismetallist ehteid (EMTAK 32121); kunstitudengist illustraator (EMTAK 90031), kes saab mitteametliku sissetuleku 99design.com kaudu; video- ja DVD-laenutusega (EMTAK 77221) tegeleva osaühingu 50% osanik ja ainus töötaja. Valimisse ei kuulu näiteks korra nädalas kohtuva segakoori liige (hobi); 10-töötajaga start-up’is tegutsev UI/UX disainer, kes töö kõrvalt muud loometegevust ei tee; vabakutseline insener-tehniline projekteerija (EMTAK 71121 ei vasta kriteeriumitele) jne. Osa eespool mainitud määratlustest ei ole võimalik tuletada registriandmete põhjal, näiteks platvormitöötajad ja mitteametlikult tegutsejad. Sellisel juhul lähtume sellest, mis on võimalik, kombineerides omavahel erinevaid andmestikke. Kui vabakutseline loovisik saab seaduse alusel loometoetust või -stipendiumi, siis hetkel kehtiva korra kohaselt on tal Äriregistris registreerimise kohustus. Seega isikute hulk, kes ei kajastu riiklikus statistikas ja kelle kohta puudub majandusinfo, on ekspertide hinnangul väike.37 Lisaks, et siinne uuring keskendub suuresti just küsitlusandmetele, saab rakendada erinevaid määratlusi. Küsitluse algusesse lisame kitsendused, mis välistavad olukorra, kus valimisse sisuliselt mittekuuluvad isikud täidavad kogu küsimustiku. 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/LLS 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/LLS 36 http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-fields-of- education-and-training-2013-detailed-field-descriptions-2015-en.pdf 37 https://www.looveesti.ee/attachments/115_1._eesti_loomemajanduse_olukorra_2011_uuring_ja_kaardistus.pdf 18 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Vaadeldes loomevaldkondi, tugineme eespool mainitud European Statistical System Network on Culture (ESSnet-Culture)38 lähenemisele ning 2020 avaldatud DISCE projekti raportile39 „Creative and Cultural Workforce in Europe Statistics Report“, kus on mahukate tabelitena välja toodud erinevad EMTAK valdkonnad ning tähistatud, mis kuulub loomevaldkonna alla ja mis mitte. Sama on tehtud ka ISCO-08 ametite klassifikaatori põhjal, millega on määratletud loomingulised rollid/tegevused. Uuringu raames lisandub eelnevale veel vabakutselisuse komponent, mis võib välistada mõned valdkonnad, kus vabakutselisena tegutsemine ei ole levinud, või siis jätab valimisse nende puhul väga väikese osakaalu. Siis on muuhulgas võimalik koondada kogu analüüsi ka üldisematele jaotustele. 2.4. Registriandmeteanalüüs 2.4.1. Registriandmete pärimine ja ühendamine Meie nägemuses võimaldab parimat empiirilist teavet mitmetele uurimisküsimustele vastamiseks laiapõhjaline registriandmete kasutamine. Esialgses nägemuses on Loomeliitude registri, Eesti Haigekassa, Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri, EHISe ning Sotsiaalteenuste- ja toetuste registri andmed, mis omakorda seotakse isikupõhiselt. Seega on registriandmete analüüsi esimene tegevus registriandmete pärimine andmete vastutavatelt töötlejatelt ja ühendamine analüüsitavaks andmebaasiks. Analüüsi käigus tuginetakse 2015 – 2020. aasta (või viimased saadaolevad andmed) kuistele registriandmetele. Üldjoontes näeme järgmist lahendust andmete koondamiseks ja ühendamiseks. Töö tellija esitab koostöös Pakkuja ja teiste registrite vastutavate töötlejatega Andmekaitse Inspektsioonile taotluse, et teadusuuringu läbiviimiseks oleks vaja ühendada eespool nimetatud andmed, mida hakkab analüüsima töö läbiviija. Seejärel esitab uuringu tellija koostöös uuringu läbiviijaga andmepäringu Kulutuuriministeeriumile, kes pärib tarviliku andmekoosseisu registritest ning koostab kaks andmebaasi:  isikukoodidega ja anonümiseeritud andmebaasi ehk andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi;  anonümiseeritud andmebaasi sisulise teabega registrist. Edasi saadab Kultuuriministeerium andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi, mis on krüpteeritud, iga registri vastutavale andmetöötlejale. Teise andmefaili (anonümiseeritud andmebaas) saadab Kultuuriministeerium otse töö läbiviijale. Teised registrid lisavad saadetud andmebaasile vastavad andmed juurde ja jätavad alles ainult anonümiseeritud andmed ehk isikukood kustutatakse töö läbiviijale saadetud andmefailis. Seejärel saadavad kõik registripidajad anonümiseeritud andmefailid töö läbiviijale. Töö läbiviija seob seejärel kõik andmefailid kokku ning selle andmebaasi alusel hakatakse andmeid analüüsima. Pakkuja meeskonnaliikmetel on hiljutistest analüüsidest mitmeid kogemusi ning väljatöötatud metoodika registritelt terve rahvastiku mikroandmete pärimise, AKIga suhtlemise ja hilisema andmete töötlemisega. 38 Bina V, Chantepie P, Deroin V, Frank G, Kommel K, Kotynek J and Robin P (2012) ESSnet-CULTURE - European Statistical System Network on Culture. Report, Luxembourg: European Union. Available at: https://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/reports/ess-net-report_en.pdf 39 Dent, T., Comunian, R., Conor, B., Pica V., Wilson N. and Burlina, C. (2020) Creative and Cultural Workforce in Europe Statistics Report. DISCE Publications. Published Online: https://disce.eu/wp-content/uploads/2020/05/DISCE-Report- D3.2.b.pdf 19 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 2.4.2. Andmeanalüüs Andmeanalüüsi esimene osa ehk sihtrühma kirjeldus hõlmab kirjeldavat statistikat, mida väljendatakse suht- ja absoluutarvudega risttabelites. Saadud kahemõõtmelised lõiked võivad olla näiteks sugu, vanus või elukoht, mis võimaldavad saada ülevaate loovisikute profiilist, nende sissetulekutest, jne. Lisaks annavad registriandmed ülevaate, milline on loovisikute ligipääs sotsiaalsetele tagatistele, sh kas neil on ravikindlustus ja kui on, siis millise ravikindlustuse liigi järgi. Samuti saab vaadelda loovisikute tüpoloogiat ka tegutsemisvaldkondade, rolli (autor/kaasautor või muu otsene panus väärtusahelas) jms järgi. Ravikindlustuse liigi järgi on veel võimalik eristada ka seda, kas isik on töötuks registreeritud või mitte. Maksu- ja Tolliameti andmetel saab hinnata toetuste taotlemist (ligipääsu) läbi sealsete sissetulekuliikide40, eristades nt sissetulekuna töötutoetus, töötuskindlustushüvitis või vanemahüvitis. Hindamaks probleeme toimetulekuga või vaesusringi jäämist, analüüsitakse loovisikute sissetulekumustreid (sissetulekute suurust) ja vaadatakse ka toimetulekutoetuse saamist. Sotsiaalteenuste- ja toetuste registri andmed annavad ülevaate ka perekonna arvestusliku toimetulekupiiri ja sissetulekute kohta. Varade olemasolu kohta annab osaliselt aimu sissetulek rendi- ja üüritulust. Erinevate näitajate omavaheliste seoste hindamiseks kasutatakse meetodeid, mis konkreetses olukorras on kõige sobilikumad (ökonomeetrilised mudelid) (vt ka peatükk 2.7.1). Andmetest ülevaate andmisel ja andmete omavaheliste seoste välja toomiseks eelistatakse näitajate esitamist graafiliselt, mis annaks kiire ja arusaadava ülevaate analüüsi tulemustest. Tähelepanu pööratakse (seal kus asjakohane) hinnangute ebakindluse korrektsele kajastamisele (usalduspiirid). Registriandmete analüüsi käigus on plaanis ühendada ja kasutada järgnevas tabelis välja toodud registrite andmeid (tegemist on esmase tunnuste loeteluga ning see võib veel analüüsi alguses täieneda). TABEL 2. REGISTRIANDMETE ANALÜÜSIS KASUTATAVAD ANDMEALLIKAD JA VAJALIK TEAVE Andmeallikas Teave Rahvastikuregister Sünniaasta, sugu, rahvus, elukoha maakond, kõrgeim omandatud haridustase, eriala, leibkonna suurus ja alaealiste arv leibkonnas EMTA ja Töötamise Töötamise staatus, sissetulekud sissetulekuliikide lõikes, iga kuu arvestatud register sotsiaalmaksu kogusumma, tööandja põhitegevuskood (EMTAK tegevusala); amet klassifikaatori (ISCO) põhjal; töösuhte liik (sh tööleping, ATS, võlaõiguslik leping, jne); tegutsevad juriidilised isikud ja nende spetsifikatsioon, sh ettevõtlusvorm ja osanike arv, töötajate arv, ettevõtte asukoht, aastane käive, makstud tööjõumaksud, põhitegevusala EMTAK) viiekohalise täpsusega ettevõtluskonto olemasolu Loomeliitude register; Kuulumine loomeliitudesse; loometoetuse saamine; loometoetuse Eesti Kultuurkapitali kogusumma ja periood; viit kutsealale; liikme tüüp (nt auliige, tavaliige, toetuste andmebaas ja toetaja); 40 EMTAs on eristatud ligi 50 sissetulekuliiki, mille pärimine võimaldab vähendada kasutatavate registrite arvu. 20 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Kultuuriministeeriumi toetuste info Eesti hariduse Infosüsteem Kõrgeim omandatud haridustase, eriala (EHIS) Eesti Haigekassa Ravikindlustuse olemasolu, kindlustuse liik, aastased tervishoiukulud kokku Sotsiaalteenuste- ja Toimetulekutoetuse saamine; perekonna arvestuslik toimetulekupiir toetuste register (STAR) (toimetulekutoetuse taotlemise korral); sissetulekute andmed toimetulekutoetuse taotlemise korral. Allikas: Autorite koostatud. 2.5. Vabakutseliste loometöötajate küsitlusuuring Vabakutseliste hõive, majandusliku toimetuleku ning sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse hindamiseks viiakse läbi täiendav läbilõikelise valimiga valikvastustega isetäidetav küsitlus. Küsitlusandmed väärtus on eelkõige andmete täiendamine seal, kus registriandmete katvus ei ole täielik – näiteks deklareerimata tulude osakaal või varad. 2.5.1. Ankeet Küsitlusuuringu (ankeedi) uurimisküsimused valitakse koostöös tellijaga pärast administratiivandmete kaardistamist ja hindamist. Küsimuste esialgse valiku ja sõnastuse pakub välja töö tegija, mida tellija saab tagasisidestada. Lähtekohaks on tõdemus, et küsitlusuuring peab eelkõige andma täiendavat informatsiooni vabakutseliste majandusliku toimetuleku, sotsiaalsete garantiide katvuse ja piisavuse kohta, mida administratiivandmete analüüs ei kata. Seega hõlmavad uurimisküsimused esiteks n-ö objektiivseid 41 küsimusi, mida registritest on keeruline tuvastada. Näiteks ei ole tulenevalt Eesti maksusüsteemist registrites täielikku informatsiooni elanikkonna varade kohta või tulenevalt vabakutseliste hõivevormist ei ole registritest lihtne või võimalik tuvastada tulu teenuste või toodete ekspordist. Teiseks hõlmavad küsitlusuuringu uurimisküsimused vabakutseliste toimetulekuga seotud subjektiivseid aspekte, mida administratiivandmekogud ei kirjelda. Näiteks võib see hõlmata materiaalse puuduse näitajaid, mis iseloomustavad võimetust lubada ühiskonnas osalemiseks ja heaoluks olulisi tooteid ja teenuseid. Samuti hõlmab ankeet subjektiivseid hinnanguid sotsiaalkaitse süsteemile. Näiteks kaardistatakse sotsiaalkaitse taotlemise hindamiseks olulisemad tegurid, mis on mõjutanud juurdepääsu toetustele hüvitistele või hinnanguid varjatumatele sotsiaalmajanduslikele nähtustele, näiteks deklareerimata hõive/töötamine/majandustegevus või tulu saamine. Küsitlusuuringu ankeedi koostamisel võetakse muuhulgas aluseks ka olemasolevad Euroopa elutingimuste, materiaalset toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust kirjeldavad küsitlusuuringute ankeedid. Need on näiteks:  EU-SILC, so Eesti Sotsiaaluuring (näiteks küsimused hõive, sissetulekute, sh. hüvitiste ja toetuste kohta, ning toimetuleku kohta)  Leibkonnaeelarve uuring (näiteks küsimused toimetuleku ja kulude kohta) 41 HD sõnastuses lk 5: „objektiivsed andmed“ 21 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020  Euroopa Elutingimuste Uuring (näiteks küsimused sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta)  Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring (näiteks küsimused varade ja toimetulekustrateegiate kohta)  Euroopa Sotsiaaluuring (näiteks küsimused valmisoleku kohta teha sissemakseid sotsiaalkaitsesse)  Globaalne Ettevõtlusmonitooring (näiteks küsimused erinevate majandustegevuse, hõivevormide kohta või piiriülese majandustegevuse kohta) Olemasolevate küsitlusuuringute instrumentaariumite kasutamine tagab, et siinses uuringus kasutatakse küsimusi, mille kehtivus ja usaldusväärsus on valideeritud. Teiseks tagab see võimaluse valitud indikaatorite puhul kaudselt võrrelda vabakutseliste toimetuleku näitajaid teiste elanikkonnarühmade näitajatega (so. varimajandus, hallmajandus). Samas pööratakse küsimustiku koondamisel tähelepanu olemasolevate küsimuste kohandamisele vabakutseliste sihtrühma eripärast lähtudes. Näiteks kasutatakse tavapärastes sotsiaalse toimetuleku ja kaasatuse uuringutes küllalt üldised hõivevormi kategooriad – töötajateta isendale tööandja, töötajatega iseendale tööandja jne. Ka siinses uuringus on tarvilik täpsemalt tuvastada hõive/sissetuleku õiguslik vorm, mis vabakutseliste puhul võib-olla ka küllaltki unikaalne, näiteks olla hõivatud käsundilepinguga või saada tulu litsentsilepingu alusel. Küsitlusuuringule kohaselt on valdav osa küsimustest valikvastustega. Samas lisatakse ankeeti ka avatud küsimused, kus avatud tekstiväljadel saavad vabakutselised avada oma toimetuleku eripärasid, toimetulekustrateegiaid ning ootusi sotsiaalkaitsele. Avatud küsimuste osakaal sõltub all kirjeldatavast valimistrateegiast – juhul kui küsitlus viiakse läbi statistilises mõttes mittetõenäosuslikult, siis suurendatakse avatud küsimuste osakaalu. Ankeedi kohandamiseks vabakutseliste eripäraste majandustegevuse ja toimetuleku strateegiatega viiakse esmase ankeedi tööversiooni valmimise järel läbi sihtrühma kvalitatiivsed kognitiivsed intervjuud instrumentaariumi testimiseks.  Esmaseks eesmärgiks oleks tuvastada, kuivõrd ankeedi sõnastus arvestab nende eripäradega ja kõnetab sihtrühma ning on neile mõistetav.  Teisene eesmärk on koguda lugude jutustusi ja tõlgendusi, mida vastavas osas analüüsil teksti kirjutamisel ära kasutada. Ankeedi metoodiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks, eriti küsimuste puhul mis ei pärine varasematest uuringutest, kasutatakse ka rangemaid küsimuste hindamise süsteeme (vt nt Question Appraisal System), tagamaks, et küsimused oleksid vastajatele ühetähenduslikud, ühte moodi tõlgendatavad ja vastatavad. Tulenevalt valitud metoodikast on vabakutseliste küsitlus isetäidetav. See seab piirid ka ankeedi pikkusele. Ankeedi koostamisel lähtutakse levinud tavast, et isetäidetava ankeedi pikkus ei tohiks alla üle 15 minuti. Pikem ankeet päädib sellega, et oluline osa vastajatest jätab ankeedi tervikuna või osaliselt pooleli või vastab küsimustele kiirustades, andes objektiivsetele küsimustele mitte täpseid vastuseid. Lõpuks viivad probleemid sellini, et uuringu valim ei ole üldkogumile laiendatav või vastused usaldusväärsed ja kehtivad. Kuna küsitlus viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles, tõlgitakse eesti keelse ankeedi valmimise järel ankeet ka vene keelde. Tulenevalt valikuuringute tõenäosusest satuvad valimisse vaid üksikud inglise 22 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 keeles vastajat. Nende järgi kohendatud ankeet ei ole uuringu kulusid arvestades optimaalne. Alternatiivina pakutakse inglise keelsetele vabakutselistele võimalust jagada oma kogemust intervjuu või muu sarnase vestlustehnika abil 2.5.2. Küsitluse läbiviimine Sihtrühma küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena. Põhjused selle meetodi eelistamiseks on järgnevad:  Loovisikute sihtrühm on kogu elanikkonnaga võrreldes väike ning geograafiliselt hajutatud, mistõttu tavapärasel juhuslikkuse alusel valitud nö ukselt-uksele küsitlemisel on valimi hulka kuuluva õige isiku saamine äärmiselt aja- ning ressursikulukas ja väikese tõenäosusega;  veebipõhine küsitlemine võimaldab vastajatel jääda anonüümseks, mistõttu on tõenäolisem saada ausamad vastused tundlikele küsimustele, mis on näiteks seotud sissetuleku ja toimetulekuskeemidega;  veebipõhine küsitlus eelarvelises mõttes kordades säästlikum, seda eriti piiratud ressursside tingimustes; Kasutatav küsitluskeskkond (Alchemer) on antud küsitluse läbiviimiseks optimaalne ja sobiv platvorm. Selle kaudu saab pidada lihtsat ning täpset arvestust vastuste laekumise osas. Küsitluse läbiviimiseks ei kasutata unikaalseid veebilinke, vaid üldist, et jõuda suurema hulga vastajateni ning sealhulgas ka mitteametliku sihtgrupini, keda registrid ei näita ning kelle kontakte me otseselt ei tea, näiteks platvormitöötajad. See jätab võimaluse küsitlusega manipuleerida, aga tegemist on suhteliselt mahuka ja spetsiifilise küsimustikuga ning manipuleerimise tõenäosuse vähendamiseks me ei arvesta poolelijäänud küsimustikke, mille täitmise määr on alla 75%. Samuti lisame küsimustikku nn kontrollküsimusi ja vaatleme ning analüüsime erindeid. Kui vastamisel tekib katkestusi, on kasutajal/vastajal võimalus pooleli olev ankeet salvestada ja hiljem jätkata vastamist samast kohast. Nimetatud platvorm võimaldab saada ka kiire ülevaate laekunud vastuste tulemustest. Samuti kasutatakse platvormis vastuste salvestamiseks EL riigis asuvat serverit, mis omakorda tagab andmete hoidmise ja töötlemise ka vastavuses uue EL andmekaitse üldmäärusega (nn GDPR reeglitega). Isetäidetava veebipõhise küsitluse läbiviimisega seostub vastamise madala määra (response rate) risk. Et vastamise aktiivsust tõsta, võetakse kasutusele alljärgnevad peamised riskide maandamise meetmed:  enne küsitluse algust kontakteerume loomeliitude esindajatega ning lepime kokku sobiva viisi, kuidas eelteadetega vastamise valmisolekut suurendada.  pöördumine koostatakse võimalikult kaasahaaravalt, selgelt ja lühidalt, tuues välja seose, kuidas vastajad saavad kaasa rääkida vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide hindamisse.  küsitluse läbiviimisel arvestatakse rea järeltegevustega vastamise aktiivsuse suurendamiseks: meeldetuletused e-posti vahendusel, et tagada vastamise aktiivsus ja representatiivsus erinevate tunnuste lõikes.  maksimaalse atraktiivsuse tagamiseks loositakse vastajate hulgas välja auhinnad (nt 10 raamatupoe kinkekaarti).  Enne küsitlust valmistutakse juhtumiteks, kus küsitluskutsele reageeritakse negatiivselt (näiteks küsimusega, millistel alustel ja millise õigusega küsitluse läbiviija omandas inimese e- posti aadressi). 23 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 2.5.3. Valim Vabakutseliste küsitlusuuringu läbiviimise suurim väljakutse on valimimetoodika. Tehnilises kirjelduses sedastatakse ootus, et küsitlus viidaks läbi esindusliku valimi alusel (tehniline kirjeldus lk 5). Statistika teooria järgi esindusliku valimi koostamine eeldab, et meil on võimalik kasutada valimialust, mis kirjeldab kadudeta ja kallutusteta (non-biased) sihtrühma. Siinses uuringus seondub väljakutsega see, et kuivõrd on registritega võimalik täpselt tuvastada vabakutselised loovisikud (vt pt 2.3). Juhul kui registriandmete analüüsil suudame piisavalt täpselt ning eesmärki mitte riivavate reservatsioonideta sihtrühma tuvastada, siis moodustakse valim juhusliku väljavõtte alusel registriandmete põhiselt. Lihtsa läbilõikelise juhuvalimi valimialusena kasutatakse registrite väljavõtet, mis võetakse aluseks respondentide värbamisel küsitluses osalemiseks. Valimi koostamiseks hõlmab väljavõte inimeste sotsiaaldemograafilisi tunnuseid nagu vabakutselise tüüp (näiteks tegutsemine läbi FIE), vanus, sugu, mis võimaldavad hinnata mittevastamisel kadude ühtlast/ebaühtlast jaotust, ning kontaktandmed nagu e-posti aadress, mida kasutatakse ankeedi edastamiseks ning vastamise motiveerimiseks. Administratiivandmeid/registreid valimi alusena kasutades eeldatakse, et see on esinduslik vabakutseliste sihtrühma suhtes. Kuigi administratiivandmete koosseis lähtub administratiivsetest definitsioonidest (näiteks vabakutseline tegutseb hõivet või tulu deklareerimata nt. hallis majanduses) mistõttu selle katvus võib olla erinev de facto katvusest, siis uuringu kontekstis eeldatakse, et just administratiivselt defineeritud sihtrühm on ka vabakutseliste toimetuleku ja sotsiaalkaitse katvuse ning piisavuse teemalise uuringu sihtrühmaks, et toetada valdkonna poliitikate kujundamist ja jõustamist. Küsitluse brutovalim koostataks kõikselt, st küsitluse osalemise kutse saadetakse ligikaudu 5000 vabakutselisele loovisikule (lõplik arv sõltub sihtrühma tuvastamisest registriandmete analüüsil) Arvestades sihtrühma suurust, peame statistilise analüüsi ja järelduste tegemisel piisavaks lõpliku valimi suuruseks ca 400 inimest; kuid loodame, et suudame metoodiliste nõksudega motiveerida vastama suuremat osa sihtrühmast. Valimi koostamisel isikuandmete töötlemisel lähtutakse kahest õiguslikust alusest:  Registriandmete töötlemiseks valimi koostamiseks lähtutakse Isikuandmete Kaitse seaduse regulatsioonist § 6 („Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmis“)  Küsitlemisel lähtutakse informeeritud nõusoleku põhimõtetest 24 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 KIIL 2. KÜSITLUSE RISKIPLAAN Küsitluse planeerimisel tuleb arvestada võimalusega, et registriandmed ei võimalda piisavalt usaldusväärselt ja kehtivalt tuvastada laiapõhjaliselt loomevaldkondade vabakutselisi. Seega ei ole võimalik läbi viia statistilise tõenäosusteooria järgi representatiivse valimiga küsitlusuuringut. Sellisel juhul viiakse koostöös tellijaga läbi mittetõenäosusliku valimiga uuring. Sellisel juhul on lähtekohaks eesmärk jõuda läbi erinevate proxyde ja kanalite võimalikult suure hulga eripäraste sihtrühmade isikuteni. Täpsemalt levitatakse isikuteni jõudmiseks küsitluse aadressita erinevates loomeliitudes, loometöötajate katusorganisatsioonides või esindusorganisatsioonides, kultuurivaldkonna kõneisikute/esindusisikute kaudu, sotsiaalmeedias ning püütakse seeläbi viia sõnum ja uurin suuremale osa loometöötajate tähelepanu alla. Samuti, nagu kirjeldatakse ülal küsitluse läbiviimise juures korduvalt motiveeritakse nimetatud kanalites uuringus osalema kaaskirjaga, mis kasutajasõbralikult ja nügivalt käsitleb uuringu eesmärki ning ootusi ja võimalusi. Sellisel viisil läbi viidava uuringu netovalim ei ole ette ennustatav. Seega hinnatakse küsitluse käigus jooksvalt, kuivõrd valimi maht võimaldab tulemusi kvantitatiivselt analüüsida. Üldpõhimõttena lähtutakse sellest, et kui vastab alla 100 loometöötaja, siis keskendutakse eelkõige küsitluse avatud vastuste kvalitatiivsele analüüsile, et tuvastada toimetuleku mustreid ja strateegiaid ning selgitada ja põhjendada sotsiaalkaitse ümberkorralduse vajadust ja võimalusi. 2.5.4. Andmetöötlus ja analüüsi koostamine Küsitlusuuringu tulemuste kohta luuakse eraldi andmefail. Sõltuvalt administratiivandmete kasutamise võimalustest lisatakse andmebaasile ka registriandmetest päritud tunnused. Andmefaili loomisel hinnatakse, et isikud ei oleks otseselt või kaudselt tuvastatavad. Vajadusel agregeeritakse tunnuseid või vastuseid selliselt, et tagada isikute anonüümsus. Veebipõhise küsitluse andmete töötlemisel järgitakse sarnaseid põhimõtteid, mida registriandmete töötlemisel, s.o. andmete puhastamine, vabade vastuste kodeerimine vastavalt vajadusele jm. Uuringutulemuste töötluseks kasutatakse eelkõige tarkvara Stata. Andmeanalüüsi heast tavast lähtudes kujundatud korrektsed andmefailid võimaldavad Tellijal ja teistel huvilistel tulemusi iseseisvalt analüüsida (kaustades selleks meelepärast rakendust näiteks STATA, SPSS, Python) ning see edastatakse uuringu lõppedes ka Tellijale Exceli-formaadis. Andmetöötluse põhjal valmib vabakutseliste toimetulekut ja sotsiaalkaitse katvust ja piisavust käsitleb analüüs, mis esitatakse ka eraldi peatükina või allosadega, lõikudena põhiliste temaatiliste peatükkide juures. 2.6. Ekspertküsitlus ja arutelud Eelpoolt kirjeldatud kvalitatiivset dokumendianalüüsi ja kvantitatiivset registriandmete ja küsitluse analüüsi täiendame ekspertidelt kogutavate kvalitatiivsete andmete analüüsiga. Ekspertidelt kogume kvalitatiivseid andmeid – jutustusi ja selgitusi probleemidest ning argumenteeritud arvamusi probleemide ennetamisest ja lahendamisest – läbi ekspertküsitluste ja arutelude. Lähenemise vajadus tuleneb sellest, et analüüsi tulemusteni, sealhulgas poliitikastsenaariumiteni ja nendel põhinevatele poliitikasoovitustele jõutakse samm-sammult ning nõnda ka kvalitatiivsed informatsiooni on vaja koguda erinevates etappides. 25 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Vabakutseliste loovisikuste toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide ekspertide küsitlus. Pakume välja viia uuringu kvalitatiivne osa läbi ekspertküsitluse formaadis, kaasates 20 valdkonnaga seotud eksperti ning rakendades neid muuhulgas ka juhtkomisjoni rollis. Seega viib Praxis läbi ekspertküsitlus uurimisküsimuste kohta, mis eeldavad poliitikaanalüüsi ning poliitikasoovituste sõnastamist42:  Millised sotsiaalsete tagatiste kättesaadavusest tulenevad riskid ohustavad vabakutselisi loovisikuid, loomevaldkondi, sotsiaalsüsteemi täna, lähitulevikus ja pikemas perspektiivis?  Milline on olnud miinimumpalga ja ka keskmise palga suure kasvu mõju vabakutselistele nii sellest tuletatavate miinimumtasude ja -lävendite arvestamisel kui loometöö tasustamisel?  Milline on vähem institutsionaliseerunud valdkondade puhul vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) kui riigipoolse ajutise töötasu ning sotsiaalsete garantiide meetme mõju valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule?  Millised muudatused tänases sotsiaalkaitsesüsteemis võiksid sihtrühma kindlustatust parandada?  Milliste meetmete rakendamine tagaks vabakutselistele loovisikutele teiste töötajatega võrreldes võrdsed võimalused toimetuleku, tervise- ja pensionikindlustuse jt sotsiaalsete tagatiste tagamiseks? Eksperthinnanguid kogutakse kirjalikult meili teel. Kõigepealt koostatakse ekspertide nimekirja koos kontaktandmetega, mida arutatakse tellijaga. Ekspertküsitluse eesmärk on muuhulgas saada parema sisulise ülevaate uuritavale probleemile ja panuse rohkematelt ning valdkonnaga erinevat moodi seotud ekspertidelt, mistõttu uuringusse kaasatakse eksperte, kellel on otseseid ja kaudseid valdkonna- alaseid kokkupuutepunkte (nt eksperdid Eesti Töötukassast, Sotsiaalministeeriumist, loomeliitude esindajad jms). Vastuste saamiseks koostatakse ankeet, mis koosneb peamiselt avatud küsimustest, mis eeldavad jutustavaid ja selgitavaid vastuseid. Küsimuste arvu planeeritakse sellisel viisil, et ankeedi täitmine võimaldaks ekspertidel anda sisukaid vastuseid neile ilmselgelt olulisel teemal, aga kokkuvõttes ei võtaks palju aega ning sisaldaks umbes kuni kümmet küsimust. Ankeedi koostamiseks kasutatakse küsitluskeskkond Alchemer. Kutse uuringus osalemiseks saadetakse kõigepealt meili teel palvega vastata, kuivõrd nemad on nõus uuringus osalemiseks. Neile tutvustatakse uuringut ja selle eesmärke ning kutsutakse nad muuhulgas ka täitma uuringu sisulist juhtkomisjoni rolli. Seega palutakse ekspertidel varakult planeerida oma aega ning samuti maandatakse nö tavaküsitlusega seotud riski, et vastused laekuksid vaid vähestelt ekspertidelt. Koostöönõusolekud saadakse 20 erinevalt eksperdilt ning ankeeti täidavad ja vastuseid edastavad samuti vähemalt 20 eksperti. Kuigi vastused on nimelised, uuringu läbiviija garanteerib ekspertide anonüümse ning ekspertide nimesid ei edastata tellijale ega mainita uuringuaruandes, välja arvatu juhul, kui vastajad seda ise (kirjalikult) soovivad. Kui vastused ei ole selgelt arusaadavad, siis vastavate ekspertidega võetakse ühendust telefoni teel vastuste täpsustamiseks. 42 Ühelt poolt kogutakse eespool toodud uurimisküsimuste vastamiseks andmeid ka vabakutseliste loovisikute käest ankeedi abil, kuid teiselt poolt tuleb koguda hinnanguid ka uuritava probleemi poolt otseselt mitte mõjutatavate isikute käest, kuid kes saavad eksperthinnangut anda. 26 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Ekspertide intervjuud ja arutelud. Registriandmete analüüsi ja vabakutseliste loovtöötajate küsitluse analüüsi põhjal tekkinud andmeaukude täitmiseks ja esile kerkivate küsimuste lahendamiseks tehakse vajadusel täiendavad ekspertintervjuusid, mille arv sõltub tekkinud andmeaukude ja esile kerkinud küsimuste ulatusest ja mis toimuvad kas näost-näkku või videosilla kaudu. Näeme ette, et eelkõige ajendab täiendavaid intervjuusid tegema ekspertide või analüütikute ootus tõstatunud teemasid sügavamalt lahti arutada või tulla algsete probleemisõnastuste juurde tagasi analüüsi järgnevates etappides, kui on koosloomes visandatud võimalikud lahendused ning vaja hinnata, kuivõrd lahendused ennetavad või lahendavad tõstatunud probleeme. Seega ekspertide poole on kavas pöörduda sooviga arutada üksikküsimusi intervjuu või muu arutelu vormis ka hiljem, kui tekivad erinevad teemakohased küsimused. Seega on meie lähenemine erinev tavapärastest intervjuudest, kus lühikese aja jooksul küsitakse väheste inimeste käest võimalikult palju küsimusi, samas kui ekspertküsitlus ja toetavate intervjuude ning juhtkomisjonipõhine lähenemine soodustaks nii valdkonnaülest lähenemist kui ka laialdasemat ja pikaajalisemat kaasatust. Samuti annab see võimaluse lisada küsimustikku ka kvantitatiivseid elemente (näiteks punkthinnangud) ning seeläbi võrrelda erinevate ekspertide vastuseid. See võimaldab ka avada probleemistikku laiemalt (suurem hulk eksperte aitab saada paremat üldpilti), aga vajadusel – siinkohal on oluline just tõsiasi, et juhtkomisjoni poole saab edaspidigi pöörduda – minna ka sügavuti. Selline lähenemine on õigustanud ka varasemates sotsiaalkaitse poliitikastsenaariumite analüüsides. Seonduvalt käsitleme olulise sisulise/kvalitatiivse informatsiooni kogumise, sealhulgas sünteesi ja koosloome allikana ka ekspertseminare, mis on kirjeldatud osas 2.7. Ekspert seminarid. 2.6.1. Küsitluste avatud vastuste analüüs Nii vabakutseliste loovisikute küsitlus kui ka ekspertküsitlus võimaldab meil koguda tekstilisi lugusid toimetuleku ja sotsiaalgarantiide probleemideringi kohta. Küsitluse avatud vastuste kvalitatiivsele analüüsile aitab tuvastada toimetuleku mustreid ja strateegiaid ning selgitada ja põhjendada sotsiaalkaitse ümberkorralduse vajadust ja võimalusi. Selleks sõnastatakse analüüsikategooriad, mis on aluseks andmete kodeerimisele. Kodeerimistabel analüüsikoodidega on aluseks küsitluse avatud vastuste analüüsimiseks. Ühtne ja selgelt piiritletud kodeerimissüsteem tagab kodeerimise ühetaolisuse ning täpsuse kõigi vastuste lõikes. Kodeerimiseks kasutatakse kvalitatiivse andmeanalüüsi programmi NVivo. Küsitluse avatud küsimuste analüüsi tulemused integreeritakse ühtsesse analüüsi koos ülejäänud uuringu käigus kogutud informatsiooniga. 2.7. Kogutud andmete integreerimine ja analüüs Erinevates uuringuetappides kogutud info süstematiseeritakse uuringuaruandeks ja selle põhjal töötatakse välja järeldused ning esialgsed soovitused. Hindamisküsimustele vastamisel kasutatakse triangulatsioonipõhimõtet ehk ühele ja samale küsimusele vastatakse nii palju kui võimalik kas kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid või kasutades eri infoallikaid. Analüüsis pöörame tähelepanu sellele, kuidas erineval viisil kogutud andmed teineteist toetavad ja täiendavad. Soovituste väljatöötamisel tuginetakse loogilise voo põhimõttele, mille kohaselt tulenevad soovitused järeldustest ja need omakorda tuginevad konkreetsetele leidudele analüüsiprotsessis. Järelduste ja soovituste loomiseks ja põhistamiseks (valideerimiseks, tagasisidestamiseks, mõtestamiseks) korraldatakse kokku kolm seminari, millede eesmärk on ühelt poolt testida järelduste 27 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 paikapidavust ja teisalt otsida koostöös osalejatega lahendusi, kuidas võiks olukorda parandada. Seminarid (vt järgmist alapeatükki) aitavad täiendava meetodina võimendada triangulatsiooni ja tõsta seeläbi analüüsi lõppjärelduste kvaliteeti. 2.7.1. Majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide profiilid Triangulatsiooni kasutatakse ka selleks, et koondada kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest andmetest saadud informatsiooni n-ö tüüpiliste vabakutseliste loovisikute profiilide loomiseks, mis iseloomustavad nende seas rohkem levinud majandusliku toimetuleku mudeleid sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse perspektiivist. Selline profileerimine arvestab ka eesmärki analüüsi tulemusi kujutada graafiliselt. Profiilide loomisel lähtutakse kõikide kasutatud meetodite tulemustest. Profiilide loomise meetodid on andmete visualiseerimine ja klasteranalüüsi meetod 43 . Tehakse kindlaks homogeensed klastrid andmete analüüsist lähtuvalt oluliste tegurite 44 , ehk sotsiaal-majanduslike tunnuste põhjal, aga ka loometegevusest lähtuvalt. Profiilide loomisel arvestatakse sellega, et loodud profiilid eristuksid üksteisest arvestatavalt45. Profiile esitatakse selge ja atraktiivse visuaalse lahendusega. Loodud profiilid diferentseerivad ja näitlikustavad erinevate vabakutseliste toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide problemaatikat ning teevad probleemi lahendamise vajadust poliitikakujundajale ja avalikkusele arusaadavamaks. Lisaks klasteranalüüsile luuakse ka ökonomeetrilised mudelid46 (nt probit mudel), et hinnata erinevate tunnuste vahelisi seoseid. Näiteks on selliselt võimalik hinnata, milliste tunnustega loomeisikul on suurem tõenäosus sattuda toimetulekuraskustesse. Võimalusel rakendatakse ökonomeetrilisi mudeleid nii registriandmete kui küsitlusuuringu andmete analüüsimisel, mis võimaldab muuhulgas ka tulemusi omavahel võrrelda. 2.7.2. Ekspert seminarid Olulise osa analüüsist moodustavad arutelud kultuurivaldkonna ekspertidega. Arutelude eesmärk on küsida tagasisidet etappides valminud analüüsi tulemustele. Arutelu aitavad tagada välise sisendi analüüsi eeldustesse ning koosloomes välja töötavatele stsenaariumitele ja poliitikasoovitustele. 43 Vrd: van Dam, J.-W., & van de Velden, M. (2015). Online profiling and clustering of Facebook users. Decision Support Systems, 70, 60–72. https://doi.org/10.1016/j.dss.2014.12.001; Moran, C. M., Diefendorff, J. M., Kim, T.-Y., & Liu, Z.-Q. (2012). A profile approach to self-determination theory motivations at work. Journal of Vocational Behavior, 81(3), 354– 363. https://doi.org/10.1016/j.jvb.2012.09.002 44 Higuchi, A., & Maehara, R. (2021). A factor-cluster analysis profile of consumers. Journal of Business Research, 123, 70–78. https://doi.org/10.1016/j.jbusres.2020.09.030 45 Trumm, E.; Kiisel, M.; Lees, K.; Keerberg, C.-M. (2019) Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid. TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Tartu. 46 Ökonomeetriliste mudelite kaasamisel ja loomisel võetakse arvesse varasemat kogemust, pannes uuringu käigus rõhku senise metoodilise baasi mõistlikule kasutamisele. Metoodika arendamisel ja mudeli koostamisel leitakse tasakaal järgnevate eesmärkide vahel: täpsus, arusaadavus/järgitavus, üldistatavus, kasulikkus juhtimisotsuste tegemisel, paindlikkus, täiendatavus4. Seejuures tuleb arvestada, et ühe kriteeriumi paranemine võib tähendada teise halvenemist – tuleb leida optimaalne lähenemisvariant. Näiteks võib lisaparameetrite ja eelduste sissetoomine suurendada mudeli täpsust, samas võivad väheneda mudeli järgitavus, üldistatavus ja paindlikkus. Eelnimetatud mudeli kriteeriumite vaheline tasakaal leitakse uuringu käigus ja tihedas koostöös tellijaga. 28 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Pakkuja eelduste järgi on viiakse läbi vähemalt kolm seminari. Samas plaanime analüüsil kerkivate üksi küsimuste korral küsida ekspertidelt täiendavaid arvamusi ja selgitusi, mis aitavad ette valmistada arutatavaid analüüse/järeldusi. Seega käsitleme seminaridel osalejaid ekspertrühmana, et vajadusel pöörduda nende poole mitu korda erinevate etappide valmimisel või kui peaks olema vajalik väline sisend Kolm seminari on järgmised:  Valideerimiseseminar- seminari eesmärk on läbi arutada analüüsi käigus andmetele ja koosloomele tuginedes loodus vabakutseliste loovisikute sotsiaalmajanduslikku toimetulekut peegeldavad võimalikus sotsiaalsete garantiide stsenaariumid. Seminaridel valideeritakse, kuivõrd piisavad välja töötatud seminarid adresseerivad analüüsis tõstatunud toimetuleku ja garantiide katvuse ja piisavuse riske. Valideerimisseminari tulemusena on võimalik stsenaariume kirjeldusi täpsustati, et need usaldusväärselt ja kehtivalt adresseeriksid probleeme. Valideerimisseminar viiakse läbi tellija määratud auditooriumile; kuid pakkuja nägemuses peaks selle osaliselt kattuvalt siduma eelkirjeldatud ekspertrühmaga. Seminari sellised sisulised küsimused arutatakse läbi enne seminari.  Poliitikasoovituste seminar, mille eesmärk on valideerida uuringu läbiviija poolt välja pakutud poliitikasoovitused ning neid täiendada vastavalt seminaril saadud tagasisidele (vt järgmist alapeatükk). Sihiks on ühisloome käigus kaaluda erinevate poliitikastsenaariumite põhjal kujundatud poliitikasoovituste soovitavust, nende võimalusi ja ohte ning praktiliselt prioritiseerida eelistatavamaid ja rakendatavamaid poliitikamuudatusi  Tulemuste esitluse seminar – seminari eesmärk on tutvustada analüüsi tulemusi laiemale valdkonna ja poliitika sidusrühmadele, sealhulgas kultuuri- ja sotsiaalpoliitika kujundajad, loovisikute esindajad jt). Seminaril kujundatakse informeeritud arusaamine loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide katvuse-piisavuse väljakutsetest ning võimalike lahenduste võimalustest ja ohtudest. Seminaride korralduslikud küsimused, sh läbiviimise täpsema kontseptsiooni, täpse aja, koha jm detailid lepivad tellija ja uuringu teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus. Seminaride korraldamise ülesanded on jagatud järgnevalt:  uuringu teostaja ülesandeks on tellijaga koostöös kaasata osalejaid seminaridele, seminare sisuliselt ette valmistada ning läbi viia;  tellija tagab vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid. Lähtuvalt oma pikaajalisest kogemusest seminaride läbiviimisel peab pakkuja mõistlikuks seminari tulemuslikkuse tagamiseks hoolikalt kaaluda seminaride osalejate arvu. Pakkuja hinnangul on valideerimisseminari ja poliitikasoovituste seminari osalejate arv peaks piirduma lisaks uuringu teostaja esindajatele kuni 15 inimesega, et kõigil osalejatel oleks võimalik oma arvamust argumenteeritult avaldada. Pakkuja jälgib jooksvalt COVID-19 viiruse levikuga seotud kehtestatud piiranguid ning lähtuvalt sellest otsustab, kas korraldada valideerimisseminar silmast-silma kohtumisena, virtuaalsena või kombineerides erinevaid lahendusi. Selles lepitakse tellijaga kokku jooksvalt uuringu käigus. 29 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 2.7.3. Stsenaariumite loomine järelduste ja soovituste väljatöötamiseks Uuringu tulemusena valmivad praktilised poliitikasoovitused, mis aitavad tellijal mõista ja otsustada, kuidas tuleks lähiaastatel vabakutseliste loovisikute heaolu mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, sh maandamaks nende toimetulekuriske. Poliitikasoovituste väljatöötamise aluseks on stsenaariumite analüüs, mis ühendab praeguse loovisikute sotsiaalmajandusliku olukorra ja sotsiaalsete garantiide kirjelduse ettevaatava poliitikanalüüsiga, mis loob valikud toimetulekuprobleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Stsenaariumi analüüsi lähtekohad on täpsemalt visandatud pakkumuse esimeses peatükis, so. 1.3. Arengustsenaariumite loomine poliitikasoovituste tegemiseks. . Siin keskendume järelduste ja soovituste koostamise põhimõtetele. Tellija seisukohalt sõnastatakse poliitikasoovitused koosloomena poliitikasoovituste seminaril (vt eelmist alapeatükki seminaridest). Pakkuja arvates on mõistlik sõnastada esialgseid poliitikasoovitusi nii tehtud analüüsi ja saadud tulemuste kui ka valideerimisseminari ja tulemuste esitluse seminari osalejatelt saadud tagasiside alusel. See aitab muuta poliitikasoovituste seminari läbiviimist efektiivsemaks, sest osalejatel on materjali, millele tugineda arutelus, et uuringu läbiviija poolt välja pakutud poliitikasoovitusi täiendada. Sellise lähenemisega saab kindlustada, et tellijale antakse asjakohaseid ja praktiliselt teostatavaid soovitusi. Poliitikasoovituste väljatöötamisel tuginetakse loogilise voo põhimõttele (vt Joonis 5). JOONIS 5. LOOGILISE VOO PÕHIMÕTE Allikas: autorite koostatud. Loogilise voo põhimõtte kohaselt ei tohiks uuringuaruanded sisaldada leide, mis ei põhine faktidel. Triangulatsiooni printsiibi alusel peaks ühte leidu toetavaid fakte olema mitu. Oluline on siinkohal eristada objektiivseid fakte ja subjektiivseid (nii süsteemi osapoolte kui ka uurijate) arvamusi. Erinevate osapoolte subjektiivsete hinnangute kinnituseks otsitakse tõendeid dokumendianalüüsist ning statistikast. Sama kehtib ka teiste loogilise voolu aspektide puhul: kõik järeldused peavad tulenema erinevatest konkreetsetest analüüsileidudest ning kõik soovitused peavad olema seotud vähemalt ühe järeldusega. Sellest tulenevalt on plaan esitada soovitusi järgnevas piltlikus lihtsustatud näidistabelis (täpsemalt lepitakse see kokku jooksvalt tellijaga). Järelduste ja soovituste tabelis sõnastatakse kõigepealt järeldus (ehk esiletõstmist vääriv analüüsitulemus) ja seletatakse, miks see on oluline ehk mida tooks järeldusega tegelemine kaasa. 30 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 TABEL 2 JÄRELDUSTE JA SOOVITUSTE TABEL Järeldus Soovitus Põhjendus, Kellele on soovitus Oodatav mõju Riskid, kui miks suunatud järeldusega ei soovitus on tegeleta asjakohane Vabakutseliste Laiendada Praxise Loovisikud Laienenud Pärsib loovisikute kaitselt läbi varasema sõltumata hõive- ja kaitse tagab loomemajandus ravikindlustus universaalse analüüsi sissetulekutevormis varajase e arengut ning e katvus on tervishoiuteenust järgi t, -mustritest sekkumise ja kultuuriarengut madal e süsteemi katvuse parema erireeglite terviseennetus laiendamin e ja ravi e ei [suurenevad suurenda sotsiaalkaitse oluliselt väärstiimulid, katvust sh. motivatsioon panustada] Allikas: autorite koostatud. Poliitikasoovituste sõnastamisel lähtub uuringu teostaja hankedokumentides esitatud nõuetest, et poliitikasoovitused peaevad olema:  koostatud koosloome protsessina ja lõplikult sõnastatud koostöös sihtrühma esindajate ja tellijaga;  rakenduslikud, st ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid otsustamist toetava sisulise iseloomuga;  pädevad, põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad seminaridel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente;  struktureeritud sotsiaalkaitse riskide, skeemide ja probleemide järgi ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks otsustada, kuidas parandada vabakutseliste loovisikute olukorda. 2.8. Aruanne ja tutvustamise plaan 2.8.1. Aruanne Analüüsi peamisteks tulemusteks on aruanne ning seda toetavad lühikokkuvõtted. Lõplik aruanne koondab analüüsi poliitikaprobleemide ja lahenduste järgi. Lisaks temaatilisele jaotusele sisaldab lõpuaruanne ka metoodika ülevaadet ja kokkuvõtet. Lõpparuande esmane struktuur on järgmine; kuid tegelikud aruandes esitletavad analüüsi tulemused selguvad uuringu käigus ning koostöös Tellijaga lepitakse kokku funktsionaalne struktuur tulemuste esitamiseks: 1. Sissejuhatus uuringu eesmärki, teoreetilisse raamistikku ja meetoditesse 2. Uuringutulemuste lühikokkuvõte (3 lk), mis vajadusel tõlgitakse vene ja inglise keelde; 3. Analüüsi peatükid, mis käsitlevad erinevaid poliitikaprobleeme ja lahendusi 4. Peamised järeldused ja poliitikasoovitused 31 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 5. Uuringu metoodika ülevaade. Nende koostamisel ja kirjutamisel lähtume järgmistest põhimõtetest:  Aruanne peab olema põhistatult, argumenteerivalt, selgelt, lihtsalt ja lühidalt sõnastatud (sealhulgas teiste uuringute ja analüüside tulemuste kasutamisel on oluline tõlkida teadulik keel igapäevakeelde, et taustalugemuseta oleks võimalik teksti mõista).  Peatükid kirjutame ümber sõnumite ja järelduste (näiteks, kuna raporti maht on piiratud, siis väheolulisemad allteemad jätame välja). Peatükid jutustavad loo valitud teemal ning sealhulgas jutustusest kasvavad välja põhisõnumid ja järeldused lühikokkuvõteteks, infograafikuteks jmt.  Põhisõnumid ja järeldused sõnastame poliitikarelevantselt – need peegeldavad poliitikakujundajatele ja rakendajatele, mis on sotsiaalsete garantiide valdkonnas poliitikaprobleem või võimalik poliitika, millele edasises poliitikakujundamises või rakendamises tähelepanu pöörata.  Vormistamisel lähtume tõdemusest, et graafik või joonis võib olla kõnekam informatsiooni omastamiseks. Siinjuures joonistame graafikud ja joonised eraldi faili selliselt, et saame need edasi anda edasises kasutamiseks.  Kasutame nutikalt mitmemõõtmelist analüüsi, sealhulgas regressioonanalüüsi, klasteranalüüsi. Need meetodid on küll tehniliselt keerukad, kuid meil on häid võtteid ja kogemusi, kuidas keeruline metoodika tõlkida intuitiivselt selgeteks järeldusteks, mida mõistavad ka metoodikat mitte tunduvad inimesed.  Teiseste allikate kasutamisel viitame hea tava järgi ja kasutame viitamiseks stiili APA. Ootuspärane oleks ka Zotero kasutamine viitamisel, mis võimaldab lihtsalt üle peatükkide viiteid toimetada.  Andmete töötlemisel lähtume isikuandmete kaitse seadusest ja ESOMAR reeglitest, et tagada andmesubjektide kaitse ja vältida nende andmete kaudsete tuvastamist.  Raportis kirjeldame läbipaistval analüüsi metoodika, et oleks võimalik hinnata analüüsi kehtivust ja usaldusväärsust ning taas korrata analüüse. (eraldi raportist jagame muid tehnilisi materjale, sealhulgas küsitluse andmebaasi, analüüsi skripte, andmekogumise instrumentaariumi ja muud sarnast).  Lõpparuande koostame selges ja korrektses eesti keeles ning lisaks toimetab raporti keeletoimetaja. Samuti aruande kokkuvõtted tõlgime korrektsesse inglise ja vene keelde ning need toimetab keeletoimetaja. 2.8.2. Infograafika ja disain Vormistamisel lähtume tõdemusest, et graafik või joonis võib olla kõnekam informatsiooni esitamiseks omastamiseks. Aruande, faktilehe, tutvustusslaide infograafika koostatakse lähtudes järgmistest põhimõtetest:  Graafika luuaks selliselt, et see toetaks põhisõnumite esitlemist ja kommunikatsiooni. Graafika hõlmab nii kontseptsioonide, teoreetiliste mudelite visuaalse esitamist näiteks voodiagrammidel kui ka arvanalüüsi tulemuste graafilist esitamist lihtsustamaks nende jälgimist ja omastamist. 32 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020  Sõnumite seade ja kujutamine infograafikas on lihtne ja haarav, sealhulgas koostöös tellijaga valitakse välja sõnumid ja järeldused, mida esitada eraldi faktilehel, sest kogu analüüsi infot ei saa kasutajasõbralikult esitada.  Tehnilises kujunduses, mis hõlmab näiteks stiile, värve, piktogramme, pilte jne. tehakse valik lähtudes sellest, et need nii toetaks sisu edastamist, oleksid esteetiliselt meeldivad aga samas lähtuksid ka juurdepääsetavuse parimatest tavadest.  Kujundusalastes otsustes lähtume nii originaalsusest, üldistest esteetilistest aspektidest kui ka funktsionaalsusest ja lugejasõbralikkusest Kujunduse loome ja tagasisidestamise sammud ja lähenemised arutavad pakkuja ja tellija läbi avakohtumisel (või avakohtumisel kokku lepitavas eraldi arutelus). V ARASEMAD GRAAFILISED LAHENDUSED Järgnevalt näitlikustame varasemaid graafilisi lahendusi sotsiaalsete garantiide analüüside tulemuste kokkuvõtvaks esitamiseks. Lahenduste all on toodud ka viited PDF formaadis graafikale. JOONIS 6. ESIMENE NÄIDE VARASEMATEST GRAAFILISTEST LAHENDUSTEST STSENAARIUMITE ANALÜÜSI KOKKUVÕTMISEKS Allikas: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/Ravikindlustus_infograafika.pdf 33 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 JOONIS 7. TEINE NÄIDE VARASEMATEST GRAAFILISTEST LAHENDUSTEST 34 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 35 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Allikas: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/05/TVRH_infoleht.pdf 36 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 2.8.3. Tutvustamine Aruande tutvustamiseks loome meediaplaani uuringu põhitulemuste levitamiseks. Meediaplaani koostame ühes tellija kommunikatsioonispetsialisti ja valdkonna poliitika ekspertidega. Meediaplaanis lepime kokku, milliseid sõnumeid, kellele, läbi milliste kanalite kuidas levitame. Meediaplaani koostamisel lähtekohaks on ilmselt tõdemus, et uuringu tulemusi peame eelkõige tutvustama loomemajanduse ja loovisikute esindus- ja eestkosteorganisatsioone ning loovisikuid. Eeldame, et eelkirjeldatud seminarid on piisavad, et ühes tutvustada ja arutada analüüsi tulemusi, sealhulgas koosloomes valideerida poliitikastsenaariumitest välja kasvavaid poliitikamuudatuste ettepanekuid. Sihtrühma kanaleid valides lähtume tõdemusest, et kõige tulemuslikum on ära kasutada kanaleid, milles loomeisikud ennast ära tunnevad ja kasutavad. Seega eelkõige proovime tulemusi tutvustada kultuurilehtedes (Sirp, Müürileht, Vikerkaar) või kultuurisaadetes (“Plekktrumm”). Juba loodavate väljundite- analüüsiraport, infolehed – levitamiseks kasutame sotsiaalmeediakanaleid, mis aitavad need viia sihtrühmani. Siinjuures eraldi pöörame tähelepanu loomeliitude informeerimisele ja nende enda kanalitele, et tulemused jõuaksid vabakutseliste loometöötajatele, kelle asendamatu ja tänuväärse panusena siinne analüüs valmib (so osalus küsitluses jne. ) 37 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 3. Uuringu töörühma erialane taust ja kogemus Uuringu kvaliteedi määravad suuresti uuringu töörühma liikmete teadmised, oskused ja kogemused sotsiaalsete garantiide analüüsimisel ning selgel määratletud ülesannete jaotus, mis parimal võimalikul viisil sobitavad ülesanded nendeks tarvilike kompetentsidega. Pakkuja töörühma tugevusteks on:  eelnev sotsiaalpoliitika ja sotsiaalkaitse uuringuprojektide juhtimise, läbiviimise ja analüüsimise kogemus, sealhulgas rahvusvaheliste sotsiaalkaitse projektide läbiviimise kohtemus;  kultuurivaldkonna ja loomemajanduse töösuhte, töötingimuste ja sotsiaalsete garantiide poliitikaanalüüsi kogemus.  ulatuslikud kogemused ja teadmised kvantitatiivses ja kvalitatiivses analüüsis, sealhulgas sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse ja kulu-tulu mudelite arendamisel;  valdkondliku poliitikakujundamise nõustamise ja praktiliste poliitikasoovituste väljatöötamise kogemused;  kogemus ja asjatundlikkus projektijuhtimise, mis aitab ennetada ja ületada projekti käigus paratamatult tekkivaid väljakutseid.  kogemustega kommunikatsioonijuht, kes on vilunud sihtrühmade ja sidusrühmade kaasamisel ning uuringu tulemuste levitamisel. Töörühma peale kokku on liikmetel kogemusi nii erinevate sotsiaalsete gruppide majandusliku toimetuleku, ebavõrdsuse, vaesusnäitajate, tulu-kulukomponentide kui riikide praktikate ja nende Eestisse sobivuse analüüsimisel, samuti erinevate poliitikareeglite modelleerimisel ja simuleerimisel ning mõjude hindamisel. Sealhulgas on töörühmal aastatepikkune kogemus sotsiaalkaitse/maksude- toetuste sissetuleku jaotuse mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD arendamisel ja kasutamisel. Oma varasemates tegevustes on hinnatud näiteks sotsiaaltoetuste ja maksustamise mõju vaesuse leevendamisele ja sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust. Meie töörühm on Euroopa Sotsiaalpoliitika ekspertide võrgustiku (European Social Policy Network – ESPN) liige - võrgustik pakub Euroopa Komisjonile sõltumatut informatsiooni, analüüse ja ekspertiisi pensionide, sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkondades, sisaldades endas ka täpsemalt näiteks sotsiaalsete garantiide katvuse ja piisavuse analüüse. Sealhulgas seob võrgustik meie meeskonna teiste riikide sotsiaalkaitseekspertidega, kellelt tarvidusel nõu küsida. Samuti on töörühmal hiljuti läbi viinud uuringu, mis kirjeldas laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite juhendajate toimetulekut ja sotsiaalset kaitstust. Kuigi töörühma juba kuuluvad rahvusvaheliste analüüsiprojektide kogemustega liikmed, siis võib juhtuda, et meeskonnal tekib vaatamata laiaulatuslikele valdkondlikele teadmistele ja sokumendi ning kirjandusanalüüsile küsimusi, mida on vaja arutada kaasates täiendavaid väliseksperte. Seetõttu leiab Pakkuja, et kui kirjanduse/dokumendianalüüsist ilmnevad ekspertiisi, teadmise augud, mida on võimalik ekspertintervjuuga või konsultatsioonidega katta, viiakse läbi piiratud arv ekspertintervjuusid/arutelusid. Võimalikud eksperdid leitakse eelkõige uuringu teema kesksetest võrgustikest, millesse Praxis kuulub või millega Praxis on koostööd teinud, eelkõige Euroopa 38 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Sotsiaalpoliitika Võrgustik, sissetuleku jaotuse hindamise mudeli EUROMOD võrgustik, Euroopa Minimaalse Sissetuleku Kaitse võrgustik. Pakkuja on tuntud varasemate Eesti ja Euroopa sotsiaalkaitse uuringute elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega riigisektorile olulist lisandväärtust. Viimase kolme aasta tööde hulka kuuluvad näiteks:  Laulu- ja tantsupeo kollektiivide Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide finantsmajandusliku olukorra analüüs 2019  Kunstitöötajate hõive ja sotsiaalsete garantiide analüüs 2015  Mittetavapäraselt hõivatute, sealhulgas iseendale töötandjate sotsiaalkaitse katvus Eestis  Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturu arengute korral eestis 2018  Ravikindlustuskaitseta inimestel kindlustuskaitse puudumise põhjused ja võimalused ravikindlustuskaitse tagamiseks võimalikult paljudele inimestele, 2018  Elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele, 2018  Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks, 2019  Elutingimuste ja sotsiaalkaitse sarnastumine Euroopa Liidu liikmesriikides, 2020 Järgnevas tabelis on kirjeldatud projektimeeskonna tööjaotus. TABEL 3 PROJEKTIMEESKONNA KIRJELDUS: TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS Meeskonnaliige Roll, ülesanded Valdkondlik kogemus Märt Masso  Projektijuht: protsesside ja ressursside  Töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonna juhtimine, inimeste töö koordineerime, projektide juhtimine suhtlemine hankijaga; Kvaliteedikontroll  Kombineeritud metoodikate ja juhtimine. kasutamine ja võrdlusanalüüs  EL riikide loovisikute sotsiaalkaitse poliitikastsenaariumite ülevaade ja Eesti poliitikadokumentide koostamiseks ja poliitikaanalüüside ülevaade  Sotsiaalkaitse teooria,  Stsenaariumite ja poliitikasoovituste sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse koostamine hindamine  Kes asendab: Kadri Arrak  Töövormid ja töösuhted, sealhulgas mittetavapäraste töövormidega hõivatute toimetuleku ja sotsiaalkaitse analüüs Merilen  Analüütik: registriandmete analüüs,  Sotsiaalkaitse, maksude ja toetuste Laurimäe hõive ja sissetulekumustrite analüüs, mõju modelleerimine  Sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse sissetulekujaotusele, sotsiaalkaitse analüüs piisavusele.  Stsenaariumite ja poliitikasoovituste  Sissetulekuid ja hõivet mõõtvate koostamine andmestike detailanalüüs; erinevate registriandmete  Kes asendab: Kadri Arrak detailanalüüs. 39 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Kaupo Koppel  Analüütik: registriandmete analüüs,  Sissetulekuid ja hõivet mõõtvate hõive ja sissetulekumustrite analüüs, andmestike detailanalüüs;  Sissetulekujaotuse ja sotsiaalkaitse erinevate registriandmete katvuse ja piisavuse analüüs detailanalüüs.  Stsenaariumite ja poliitikasoovituste  Modelleerimine, statistiline koostamine analüüs sotsiaalkaitse jätkusuutlikkuse ja katvuse  Kes asendab: Merilen Laurimäe modelleerimine Kadri Arrak  Analüütik & kaasprojektijuht:  Sissetulekuid ja hõivet mõõtvate registriandmete analüüs, hõive ja andmestike detailanalüüs; sissetulekumustrite analüüs, erinevate registriandmete  Küsitlusuuringu disainimine ja analüüs detailanalüüs.  Sissetulekujaotuse ja sotsiaalkaitse  Modelleerimine, statistiline katvuse ja piisavuse analüüs analüüs sotsiaalkaitse jätkusuutlikkuse ja katvuse  Stsenaariumite ja poliitikasoovituste modelleerimine koostamine  Kes asendab: Kaupo Koppel Aleksandr  Analüütik  Minimaalsed sotsiaalsed garantiid Michelson  EL riikide loovisikute sotsiaalkaitse  Loomemajanduse ettevõtlus- ja ülevaade ja Eesti poliitikadokumentide hõivevormid ja poliitikaanalüüside ülevaade  Süsteemne teaduskirjanduse  Ekspertintervjuud, koosloome ja analüüs, dokumendianalüüs, valideerimisseminarid võrdlev poliitikaanalüüs,  Kes asendab: Märt Masso rahvusvaheliste praktikate analüüs  Individuaal-, fookusgrupi- ja ekspertintervjuud Airi Triisberg  Ekspert  Loomemajandus, loometegevus,  Ekspertteadmised kultuurivaldkonna kultuurikorraldus, kultuuriteooria töösuhetest, töötingimustest,  Kunstivaldkonna töösuhtest, sotsiaalkaitsed töötingimused ja sotsiaalkaitse  Koosloome ja valideerimisseminarid stsenaariumite ja poliitikasoovituste koostamiseks Tarmo Jüristo  Ekspert  Loomemajanduse ettevõtlus- ja  Teavitustegevuste planeerimine ja hõivevormid kujundamine  Sotsiaalkaitse katvus ja piisavus  Koosloome ja valideerimisseminarid katvus; maksude- stsenaariumite ja poliitikasoovituste toetustesüstemide analüüs koostamiseks  Kombineeritud metoodikate kasutamine ja võrdlusanalüüs poliitikastsenaariumite ja poliitikasoovituste koostamiseks 40 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Andi Kiissel  Analüütik: Küsitlusuuringu disainimine ja  Küsitlusuuringute disainimine ja analüüs läbiviimine  Registriandmete andmetöötlus, -haldus  Andmetöötlus ja andmeanalüüs  Sissetulekujaotuse ja sotsiaalkaitse  Kogemus kultuurivaldkonna katvuse ja piisavuse analüüs küsitlusuuringutega ja analüüsiga  Kes asendab: Merilen Laurimäe Laura Mallene  Kommunikatsiooniekspert:  Koostöömeetodid  Teavitustegevuste planeerimine ja  Kommunikatsioon, levitamine kujundamine  Infograafika  Tulemuste levitamises osalemine +++ S OTSIAALKAITSE ANALÜÜTIK : M ÄRT M ASSO Märt Masso töötab Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütikuna 2012. aasta algusest. Märti huvitavad tööpoliitik, sotsiaalkaitse ja tervisepoliitika seosed. Märt on kirjutanud Euroopa Sotsiaalpoliitika Võrgustiku Eesti raporti sotsiaalkaitse, sealhulgas tervisekaitse ja ravikindlustuse katvusest üle töövormide ning Eesti sotsiaalkaitse, sealhulgas ravikindlustuse rahastamise kohta. Märt panustas sekundaarsete andmete analüüsiga ka hiljutisse Sotsiaalministeeriumi analüüsi „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ valmimisse. Samuti osales Märt Arenguseire Keskuse analüüsi „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis“ läbiviimisel projektijuhi ja analüütikuna. Märt analüüsis ka projektis „Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide finantsmajandusliku olukorra analüüs“ kultuuritöötajate sotsiaalkaitse katvust ja piisavust. S OTSIAALKAITSE ANALÜÜTIK : M ERILEN L AURIMÄE Merilen Laurimäe töötab analüütikuna töö- ja sotsiaalelu valdkonnas alates 2018. aastast. Merileni tugevuseks on kvantitatiivsed andmeanalüüsi oskused. Praxises on Merilen modelleerinud sotsiaalkaitse (sh tervise) kulusid, osalenud elatusmiinimumi hindamise metoodika uuendamisel ja mobiilsustoetuse tulemuslikkuse kvantitatiivsel hindamisel. Merilen oli keskses rollis töötushüvitiste süsteemi katvuse ning kulude analüüsimisel, kui ta lahkas eri stsenaariumites ja mitmekümne aasta perspektiivis töötushüvitiste süsteemi muutmise mõjusid riigi eelarvele. Lisaks panustab Merilen Eesti eksperdina Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustiku (European Social Policy Network – ESPN) töösse, mille raames kirjutatakse ülevaateid tervishoiu, tööelu, pensionide, jm teemadel. S OTSIAALKAITSE ANALÜÜTIK : K AUPO K OPPEL Kaupo Koppel on viimastel aastatel panustanud või vedanud Eesti tähtsaimate sotsiaalkaitse analüüside tegemist. Näiteks oli tal keskne roll, kui ta analüüsis terve rahvastiku registriandmete põhjal ravikindlustuse katvust, tervisekaitseta inimeste profiile ja sissetulekute mustreid. Samuti ajakohastas Kaupo elatusmiinimumi ning absoluutse vaesuse piiri arvutamise metoodikat ja hindas selle seoseid sissetuleku- ja vaesusnäitajatega. Töötushüvitise süsteemi kulu-tulu analüüsis lahkas Kaupo kehtiva süsteemi kitsaskohti ning mõju inimeste toimetulekule ja riigieelarvele ning tegi ettepanekuid süsteemi parendamiseks. Hiljuti osales Kaupo ka Arenguseire Keskuse tuleviku tööturu ja sotsiaalkaitsemudelite projekti kvantitatiivanalüüsis ning projektis „Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide 41 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 finantsmajandusliku olukorra analüüs“. Sotsiaalkaitse ja hariduspoliitika projektide tegemisel on Kaupo omandanud pädevuse projekti- ja tööpakettide juhtimisel, eriti just modelleerimise ja statistilise analüüsi juhtimisel. S OTSIAALKAITSE JA KULTUURIVALDKONNA ANALÜÜTIK : A LEKSANDR M ICHELSON Analüütikute hulka kuulub Aleksandr Michelson, kellel on kvalitatiivanalüütikuna pakkuda rikkalik kogemus erinevate projektide ning oma doktoritöö raames läbiviidud intervjuude pinna. Aleksandr töötab Praxise ettevõtlusvaldkonna analüütikuna 2017. aasta algusest. Ta on osalenud mitmete rakendusuuringute läbiviimisel nii eksperdi kui projektijuhina, kus tema rolliks on olnud kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamine (kirjanduse ülevaade, dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, fookusrühma intervjuud) ja poliitikasoovituste väljatöötamine. Aleksandril on magistrikraad rahvamajanduse ja doktorikraad ärikorralduse erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. Aleksandri 2014. aastal kaitstud doktoritöö ja mitmed teaduspublikatsioonid on seotud muinsuskaitse temaatikaga ning ta on täiendanud ennast erinevatel kursustel ja kollokviumitel välisülikoolides, samuti külalisuurijana Amsterdami Ülikoolis. Ta on külalisõppejõud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas, juhendab üliõpilaste lõputöid ja retsenseerib teadusartikleid kahele rahvusvahelisele eelretsenseeritud teadusajakirjale – Journal of Destination Marketing & Management ja Journal of Heritage Tourism. Tema kogemus teadustegevuses toetab nii kirjanduse ülevaate koostamist kui ekspertküsitluse läbiviimist. Alates 2018. aastast omandab Aleksandr kõrgharidust Eesti Kunstiakadeemias kunstide erialal, tänu millele on tal põhjalik ülevaade ka kujutava kunsti valdkonnas toimuvast. Juba enne Eesti Kunstiakadeemiasse astumist omandas Aleksandr kogemusi kunstinäituste korraldamisel ja läbiviimisel nii korraldaja kui ka kunstnikuna. S OTSIAALKAITSE JA ETTEVÕTLUSVORMIDE ANALÜÜTIK : K ADRI A RRAK Kadri Arrak liitus Praxisega 2020 aastal ning keskendub oma töös peamiselt sotsiaalkaitsepoliitikale. Tal on kogemus nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete andmetega. Praxises on Kadri analüüsinud ravikindlustuse jätkusuutlikkus, hinnanud laste garantii (ingl k Child Guarantee) rakendamist Eestis ning analüüsinud Euroopa sotsiaalkaitsemudelite sarnastumist. Varasemalt töötas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ettevõtluse õppetoolis peaspetsialistina ning majanduse modelleerimise õppetoolis nooremteadurina. Ta on nii juhi, koordineerija kui ka analüüti rollis panustanud mitmetesse rahvusvahelistesse ettevõtlus- ja innovatsioonivaldkonna projektidesse, muuhulgas ka näiteks analüüsinud Euroopa noori vabakutselisi projektis STYLE (Strategic Transitions for Youth Labour in Europe). Muuhulgas valdab Kadri hästi Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) andmestikku ning on osalenud kõikide Eesti GEM uuringute läbiviimises. Kadril on magistrikraad Tartu Ülikooli majandusteaduse erialal ning hetkel õpib edasi doktorantuuris. Doktoritöö teema on: „Ettevõtluse seostamine regioonide majanduslike, demograafiliste ja kultuuridevahelise psühholoogia aspektidega.“ Alates 2012. aastast tegeleb ta lisaks veel ka alustavate ettevõtjate nõustamise ja koolitamisega, sealhulgas on tema klientideks olnud mitmeid vabakutselisi loovisikuid. K ULTUURIVALDKONNA EKSPERT : A IRI T RIISBERG Airi Triisberg on kultuuriteoreetik, kuraator, pedagoog ja kultuurikorraldaja. Ta on tegelenud pikka aega kultuuritöötajate huvikaitsega ning osalenud mitmetes kunstitöötajate omaalgatuslikes organiseerumistsüklites: 2010-2012 oli ta aktiivne Eesti kunstitöötajate liikumises Kaasaegse Kunsti Liit, 2012-2014 osales ta haridustöötajate rühmituses Klasse Bewusstsein Leipzigis ning toetas 2015-2017 42 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 nõuandjana kunstitöötajate rühmitust Nightschoolers Helsingis. Kõik kolm algatust tegelesid tegelesid õiglaste töötasude ja -tingimuste kõnetamisega kunstiavalikkuses. 2015. aastal andis Airi Triisberg koostöös Minna Henrikssoni ja Erik Krikortziga välja raamatu "Art Workers. Material Conditions and Labour Struggles in Contemporary Art Practice". Ta on prekaarse töö teemal järjepidevalt kirjutanud ja avalikke arutelusid korraldanud, suuremate ettevõtmiste seas oli näiteks ürituste sari "I Can't I Have to Work" Leipzigi Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2012). 2019. aastast on ta koos Maarin Ektermanniga korraldanud kunstivaldkonna arutelude sarja “Räägime kunstipoliitikast” ning hetkel kirjutab ta koos Maarin Ektermanniga praktilist käsiraamatut kunstivaldkonna ajutise loomuga töösuhetes orienteerumiseks. K ULTUURIVALDKONNA JA KAASAMISE EKSPERT : T ARMO J ÜRISTO Tarmo Jüristo on Praxise juhatuse esimees. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal ning töötanud seejärel kommerts- ning investeerimispanganduses. Ta on õppinud Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorantuuris ning õpetanud kultuuriteooriat, antropoloogiat ja filosoofiat Tallinna Ülikoolis, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias. Ta on publitseerinud aastate jooksul suuremates päevalehtedes, Vikerkaares, Müürilehes jne, olnud regulaarne saatekülaline erinevate tele- ja raadiokanalite poliitika- ning vestlussaadetes. Ta on töötanud dramaturgina nii Von Krahli Teatris (lavastustega “Gilgameš”, “Nibud”, “Barbarella”) kui Teater NO99-s (“Savisaar”, “Heasoovijad”) ning olnud korduvalt nomineeritud Eesti Teatri aastaauhindadele. Ta oli koos Eero Epneriga kaas-stsenaristiks ning kaas-produtsendiks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva konkursi raames toodetud seriaalile “Pank”. Tarmo on publitseerinud kunsti-, kirjandus- ja teatrikriitikat ning kuulunud Eesti Disainiauhindade žüriisse. 2014. aasta lõpus määrati talle Kultuuriministeeriumi poolt vabakutselise loovisiku toetus. Praxises on Tarmo vastutav organisatsiooni igapäevase juhtimise ning strateegilise planeerimise eest. Ta osaleb Praxise projektides nii eksperdi kui kõneisikuna. K OMMUNIKATSIOONIEKSPERT : L AURA M ALLENE Laura Mallene on Praxise kommunikatsioonijuht. Varem on ta töötanud peamiselt ajakirjanduses. Ta oli reporter ajalehtedes Postimees, Äripäev, Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht ning keskendus sotsiaalteemadele. 2019. aastal oli ta praktikant Bosnias ja Hertsegoviinas ülemaailmses uuriva ajakirjanduse võrgustikus Organized Crime and Corruption Reporting Project. Oma töö eest ajakirjanduses on ta saanud mitmeid auhindu. Laural on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Hetkel tudeerib ta sama ülikooli magistrantuuris muutuste juhtimist ühiskonnas. Ta on olnud kommunikatsioonijuht rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise konverentsil ning aidanud vabatahtlikuna naiste turvakeskusi ning puudustkannatavate inimeste abistamisega tegelevaid ühendusi. A NDMETÖÖTLEJA : A NDI K IISSEL Andi Kiissel õppis ülikoolis matemaatilist statistikat ja programmeerimist ning töötas seejärel pikalt infotehnoloogias. Praxises töötab Andi andmetöötlejana, pakkudes meeskonnale tuge andmete kogumises, puhastamises ja ettevalmistamises. Tänu tema panusele on valminud muuhulgas viimased kaks Eesti EUROSTUDENT küsitlusuuringut, Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs ning tantsu- ja laulupeo kollektiivide juhendajate ja kollektiivide sotsiaalkaitse uuring. Andi on kogenud ning kokku puutunud programmeerimisega nii Excelis, Statas kui ka R-is. 43 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 4. Tegevus ja ajakava 4.1. Tegevuste ja tööde ajakava Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele on projekti kavandatav kestus 8 kuud. Ajakava on koostatud eeldusega, et leping sõlmitakse 1. detsembril, seega võib toimuda tähtaegade nihkumine vastavalt tegelikule lepingu sõlmimise kuupäevale. Periood hõlmab ka 2020 aastalõpu pühasid ja 2021 suvealgust, sealhulgas jaanipäeva. Sõltuvalt projekti algusest vajadusel kohendatakse ajakava, et arvestada võimalike puhkustega (näiteks, projekti alguses on kriitiline arutada ja kokku leppida registrite vastutavate töötlejatega andmepäringud ja andmetöötluse kord, mis võib mõjutada kogu projekti ajakavaga). Ajakava arutatakse läbi projekti alguses tellijaga. See aitab arvestada ja kohendada ajakava tegevuste osas, kus on tarvilik koostöö tellijaga. Uuringu tegevusplaan koos ajaperioodi (N0 on lepingu sõlmise nädal), vastutava isiku ja maksumusega on toodud järgnevalt ülevaatlikult joonisel ja seejärel detailsemat lahti kirjutatuna tabelis. 44 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 TABEL 4. PROJEKTI TEGEVUSKAVA GANTTI TABEL Ligikaudne eeldatav kuu Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli Kuu (jr nr) 1 2 3 4 5 6 7 8 Uuringu tegevused / nädalad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 Projektijuhtimine ja administratiivsed tegevused Avakohtumine uuringu erinevate osade arutamiseks Lõpliku analüüsiskoobi ja metoodika kinnitamine Vahearuande esitamine Valideerimisseminar Lõpparuande üleandmine Tulemuste tutvustamine ja levitamine - sh tulemuste esitluse seminar pärast lõpparuande vastuvõtmist Poliitikasoovituste (lõpparuande lisa) koostamine Poliitikasoovituste (lõpparuande lisa) üleandmine Projekti lõpp Uuringu teoreetiliste lähtekohad, dokumendianalüüs ja õigusaktide analüüs Uuringu teoreetiliste lähtekohad, dokumendianalüüs ja õigusaktide analüüs Registriandmete analüüs Andmepäringute formuleerimine ja vajadusel isikuandmete töötlemise registreerimine AKIS Andemete saabumine (võimalik ajavahemik) Registriandmete analüüs Vabakutseliste loometöötajate küsitlusuuring Ankeedi ja pöördumiste koostamine ning jaotuskanalite kaardistamine Küsitluse läbiviimine Küsitlusandmete analüüs Ekspertküsitlus ja uuringu juhtkomisjoni kaasamine Ekspertide valik, kooskõlastamine ja kaasamine uuringusse 45 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Küsitluse koostamine Ekspertküsitluse läbiviimine Küsitlustulemuste analüüs (peamiselt kvalitatiivne) Muu juhtkomisjoni kaasamine (väljaspool ekspertküsitlust, sh nt intervjuud) Eksperdi kaasamine (A. Triisberg) Stsenaariumianalüüs Analüüsi eesmärkide formuleerimine Telgede valik Stsenaariumide loomine Uuringu kokkuvõtmine ja süntees Uuringu kokkuvõtmine ja süntees Tegevused seoses visuaalse identiteedi ja infograafikaga Visuaalse identiteedi (kavandi) esmane kooskõlastamine Infograafika vormide ja dokumendivormide valmimine Illustratsioonide valmimine ja lisamine Visuaalne lõppviimistlus, sh. aruanne, infograafika Nädalad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 TABEL 5. PROJEKTI TEGEVUSKAVA SELGITUSED Uuringu tegevused Nädalad Vastutaja(d) Kirjeldus, ootused Kultuuriministeeriumile Projektijuhtimine ja administratiivsed tegevused Projekti algus 1 Märt Masso Peamised tegevused on lepingu sõlmimine ning projekti elluviimisega alustamine  * Ootus Kultuuriministeeriumile: lepingu ettevalmistamine, kooskõlastamine ja allkirjastamine. Avakohtumine uuringu 2 Märt Masso Märt Masso (projektijuht) ja Kadri Arrak (projektijuht) koos tuumikmeeskonnaga valmistavad ette sisulised ja ülesande, metoodika, Kadri Arrak metoodilised küsimused ning arutelupunktid. Kadri Arrak koostab peale koosolekut arutelu põhijärelduste projektiplaani, riskianalüüsi kokkuvõtte ning jagab seda kohtumisel osalenutega. arutamiseks  * Ootus Kultuuriministeeriumile: avakohtumise korraldamine, valmistada ette tagasiside pakkumusele ja tutvustada vabakutseliste sotsiaalsete garantiide poliitikaplaane, nägemusi ja ootusi analüüsile. 46 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Lõpliku analüüsiskoobi ja 2-3 Kadri Arrak, Märt Masso ja Kadri Arrak koostavad täiendatud metoodika kirjelduse, tuginedes Kultuuriministeeriumi metoodika kinnitamine Märt Masso tagasisidele avakohtumisel ja kirjalikule tagasisidele pakkumusele.  Ootus Kultuuriministeeriumile: kinnitada lõplik metoodiline lähenemine. Siinkohal on võimalik ka kokkulepe, et kindla tegevuse eel arutatakse veel metoodikaküsimusi (näiteks küsitluste ankeedi tagasiside andmine). Vahearuande esitamine 18 Märt Masso Tulenevalt andmekogumisega seotud protsesside pikaajalisest olemusest on realistlik aeg vahearuande Kadri Arrak esitamiseks 18. nädal ehk aprilli teise nädala algus. Vahearuanne sisaldab suuremat osa analüüsist ning esialgseid järeldusi. Muuhulgas on valminud illustratsioonid ning põhimõtteliselt ka stsenaariumid.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: vahearuande läbitöötamine ja tagasisidestamine valideerimisseminaril, ettepanekute ja soovituste tegemine. Valideerimisseminar 21 Märt Masso Peale esmase analüüsi valmimist korraldab Praxis (projektijuht Märt Masso, osaliselt ka projektijuht Kadri Arrak) ja Kultuuriministeerium valideerimisseminarid, et hinnata analüüsi tulemuste kehtivust ja usaldusväärsust. Valideerimisseminari fookuses on eelkõige poliitikaprobleemidele osutavad tõendid ja kirjeldused analüüsist ning nendest johtuvad poliitikareeglite muutmise vajadus. Kultuuriministeeriumi tagasiside ja mõttearenduste järgi otsustatakse, milliste poliitikaprobleemidega on eelkõige tarvilik tegutseda stsenaariumite valguses ning kaardistatakse esmase analüüsi järgi võimalikud sekkumised, sekkumisloogikad.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: valideerimisseminaride korraldamine, osalemine ja tagasiside andmine. Lõpparuande üleandmine 25 Kadri Arrak, Märt Masso ja Kadri Arrak koos ülejäänud meeskonnaga koostavad lõppraporti mahus kuni 50 lehekülge, mis Märt Masso hõlmab eelneva analüüsi tulemusi, sealhulgas stsenaariumianalüüsi ja järeldusi sotsiaalkaitsesüsteemi kujundamiseks. Kirsti Melesk (kvaliteedikontroll) sissemiselt retsenseerib lõppraportit ja teeb ettepanekud sisuliseks ja metoodiliseks täiendamiseks. Tuumikmeeskond arutab retsensiooni ning täiendab vaheraportit. Märt Masso (projektijuht) edastab raporti Kultuuriministeeriumile.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: anda raportile nädala jooksul kirjaliu tagasiside. Tulemuste tutvustamine ja 25-27 Märt Masso, Kommunikatsioonijuht Laura Mallene, projektijuht Märt Masso ja Kultuuriministeerium arutavad läbi levitamine Laura Mallene tutvustusplaani, sealhulgas kellele, mida, millises kanalis levitada ja tutvustada. Koostöös projekti analüütikud koos kommunikatsioonijuhiga viiakse ellu tutvustusplaan,  * Ootus Kultuuriministeeriumile: panustada tutvustusplaani koostamisse. - sh tulemuste esitluse seminar 26 Laura Mallene Kommunikatsioonijuht Laura Mallene, projektijuht Märt Masso ja Kultuuriministeerium koosloovad seminari pärast lõpparuande vastuvõtmist plaani ning tutvustavad analüüsi  Seminari korralduslikud küsimused, sh läbiviimise täpsema kontseptsiooni, täpse aja, koha jm detailid lepivad tellija ja uuringu teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus 47 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Poliitikasoovituste (lõpparuande 22-29 Kadri Arrak, Sealhulgas on ka poliitikasoovituste väljatöötamise seminar. lisa) koostamine ja üleandmine Märt Masso, Vabakutseliste loomeisikute majandusliku toimetuleku mustrite ja sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse Kaupo Koppel stsenaariumite põhjal koostavad analüütikud Märt Masso, Kadri Arrak ja Kaupo Koppel poliitikasoovituste tööversiooni ning valmistavad ette arutelumaterialist poliitikasoovituste väljatöötamise seminariks. Kultuuriministeerium ja Praxis (projektijuhid Märt Masso, Kadri Arrak) organiseerivad poliitikasoovituste väljatöötamise seminari, kus disainitakse sekkumiste loogiga ning visandatakse muutuste teooria põhimõtete järgi tarvilikud sammud vabakutseliste loometöötajate sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse tagamiseks. Väljatöötamise seminari järel koostavad analüütikud Märt Masso, Kadri Arrak, Kaupo Koppel poliitikasoovitusi kirjeldava policy briefi. Sealhulgas luuakse infograafika, mis seostab kokkuvõtvalt analüüsi tulemusi ja poliitikasoovitusi.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: panustada poliitikasoovituste väljatöötamise seminari korraldamisse. Projekti lõpp 29 Kadri Arrak, Lepingu lõpetamine, projekti tulemuse hindamine, kokkuvõtete tegemine. Märt Masso  * Ootus Kultuuriministeeriumile: kooskõlastamine, omapoolne panus. Uuringu teoreetiliste 1-12 Märt Masso, Olemasolevate sotsiaalkaitse ja majandusliku toimetuleku analüüside luuakse ülevaade tuvastamaks lähtekohad, dokumendianalüüs Aleksandr vabakutseliste loomeisikute toimetuleku ja sotsiaalse kaitse ning piisavuse väljakutsed. Vabakutseliste ja õigusaktide analüüs Michelson toimetuleku ja sotsiaalse kaitse ning piisavuse hinnangute taustal koostatakse teiste riikide vabakutseliste sotsiaalkaitse kirjeldavate ja seletavate analüüside lühiülevaade võimalike täiendavate sekkumiste leidmiseks Vabakutseliste toimetuleku ja sotsiaalse kaitse esmaste stsenaariumite visandamine; ning visandite alusel edasiseks analüüsi küsimuste läbi töötamine, süstematiseerimine, seose metoodikaga üle hindamine  * Ootus Kultuuriministeeriumile: - valmidus jagada poliitika töödokumente, sh. näiteks väljatöötamiskavatsuste tööversioonid Registriandmete analüüs Andmepäringute 2-12 Kaupo Koppel Analüüsi osa algab ettevalmistavas etapis, kui kirjeldatakse ja lepitakse kokku andmepäringud ja formuleerimine ja vajadusel Kadri Arrak andmetöötluskord. Kadri Arrak ja Kaupo Koppel (analüütik) koos tuumikmeeskonnaga valmistavad ette esmase isikuandmete töötlemise andmepäringu kirjelduse ja esitavad päringu registrite vastutavatele töötlejatele, st. EMTA-le, HK-le, SKA-le. registreerimine AKIS Vajadusel tehakse vastutavate töötlejate ühine seminar, et läbi arutada andmete töötlemise kord, sealhulgas isikuandmete töötlemise kaitse küsimused. Kultuuriministeerium panustab andmetöötluse korra kokkuleppimises, nt. edastab kaaskirja andmepäringuks, aitab suhelda vastutavate töötlejatega ja AKIga (täpsustuseks, eeldame, et vastavate dokumentide tööversioonid koostab Praxis kuid Kultuuriministeerium aitab üle vaadata ja täiendada)  * Ootus Kultuuriministeeriumile: - vastutava töötlejana peaks Kutluuriministeerium aitama sügelda registrie vastutavate töötlejatega, et vajadusel selgitada andmete töötlemise õiguslikku alust ja andmetöötluskorda 48 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Andemete saabumine (võimalik 7-13 Kaupo Koppel, Praxis saab vajalikud registriandmed, et alustada analüüsi. Projekti ajakava järgi eeldatakse, et Praxise ajavahemik) Kadri Arrak analüütikutele tagatakse juurdepääs andmete hiljemalt 13. nädalaks või lükkub edasi projekti ajakava.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: valmisolek tulla vastu olukorras, kus andmete hilise saabumise tõttu on vaja ajakava edasi nihutada. Registriandmete analüüs 13-17, Merilen Analüüsi alguses koostavad analüütikud Merilen Laurimäe, Kaupo Koppel, Kadri Arrak skriptid tuvastamaks täiendavalt Laurimäe, Kaupo sihtrühma ja selle allrühmad; nende hõivemustrid, sissetulekud ja sissetulekumustrid ning sotsiaalkaitse katvuse ka 19-24 Koppel, Kadri ja hüvitiste/toetuste saamise tingimustele vastamise (so nt de jure katvus) ning tagasivaateliselt hüvitiste Arrak saamine (so nt de facto katvus). Mitmemõõtmelise analüüsiga vastavad Kaupo Koppel, Merilen Laurimäe, Kadri Arrak (eelkõige klasteranalüüs, regressioonanalüüs, otsustuspuumudelid) uurimisküsimustele ning vajadusel visandavad ümber ka toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide stsenaariumid ja/või täiendavad selgitusi, mis põhistavad stsenaariumite kehtivust ja usaldusväärsust.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: - Vabakutseliste loometöötajate küsitlusuuring Ankeedi ja pöördumiste 5-7 Andi Kiissel, Küsitlusuuringuks valitud uurimisküsimused sobitatakse olemasolevate valdkonna küsitlusuuringute koostamine ning jaotuskanalite Kaupo Koppel, instrumentaariumi küsimustega ning koostatakse isetäidetav ankeet veebiküsitluseks (analüütikud Märt Masso, kaardistamine Kadri Arrak, Kadri Arrak, Merilen Laurimäe, Kaupo Koppel). Märt Masso, Küsitlusuuringu ankeet arutatakse läbi Kultuuriministeeriumiga, et vajadusel kohendada sisulisi fookuseid ning Merilen vabakutseliste loovisikutest ekspertidega või loovisikutega, et tagada ankeedi sisuline kohandatud sihtrühma Laurimäe toimetulekustrateegiatele ning sotsiaalkaitse katvuse ja piisavuse väljakutsetele. Muuhulgas edastavad registrid küsitlusuuringu läbi viimiseks vabakutseliste loovisikute kontaktandmed hiljemalt 10. nädalaks.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: küsimustiku tagasisidestamine; samuti ehk võimalik panustada küsitluse avalikustamisse, levitamisse või teha sellekohaseid ettepanekuid. Küsitluse läbiviimine 6-13 Kadri Arrak Andmetöötleja Andi Kiissel saadab uuringus osalemiseks meeldetuletusi.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: kui on tehtud sellekohane eelnev kokkulepe, siis vajadusel aidata küsitluse levitamisel. Küsitlusandmete analüüs 13-17, Merilen Aleksandr Michelson ja Kadri Arrak teevad küsitlusuuringu avatud küsimuste vastuste sisuanalüüsi ning täiendavalt Laurimäe, Kaupo integreerivad selle vabakutseliste sotsiaalsete garantiide analüüsiga. ka 19-24 Koppel, Kadri Analüütikud Märt Masso, Kadri Arrak, Merilen Laurimäe ja Kaupo Koppel visandavad vastavalt analüüsi Arrak tulemustele ümber toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide stsenaariumid ja/või täiendavad selgitusi, mis põhistavad stsenaariumite kehtivust ja usaldusväärsust. 49 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Ekspertküsitlus ja uuringu juhtkomisjoni kaasamine Ekspertide valik, 2-7 Aleksandr Vastutajad kaardistavad valdkonnaga seotud eksperdid ning valivad nende seast välja 20 eelistatumat eksperti, kooskõlastamine ja kaasamine Michelson, Märt keda uuringusse kaasata. Seejärel võtavad nendega ühendust, selgitavad uuringu tausta ja ekspertide rolli. uuringusse Masso, Tarmo Eitava vastuse korral leitakse teine ekspert. Jüristo  * Ootus Kultuuriministeeriumile: -ootame kaasa mõtlemist ja soovitusi, kes on kõige olulisemad eksperdid Küsitluse koostamine 6-7 Aleksandr Ekspertidele koostatakse küsitlus lähtuvalt uurimisülesannetest ning vajaolevast täiendavast infost. Küsitlus Michelson kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumiga.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: küsimustikule tagasiside andmine. Ekspertküsitluse läbiviimine 7-9 Aleksandr Küsitlus edastatakse valitud ekspertidele ning palutakse nende vastuseid kindlaks tähtajaks. Vajadusel Michelson saadetakse meeldetuletused.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: -kaaskirja ja muude sarnaste suhtlusvahenditega innustada uuringus osalema Küsitlustulemuste analüüs 9-12 Aleksandr Küsitlustulemusi põhjal koostatakse sisulised teemablokid, milles analüüsitakse saadud vastuseid võimalikult (peamiselt kvalitatiivne) Michelson, mitmekülgselt. Tulemused seotakse ka õigusaktide ja dokumendianalüüsiga. Muuhulgas tuuakse anonüümselt Kaupo Koppel, välja võrdlused erinevate valdkondade või positsioonidega ekspertide seisukohtade vahel. Kadri Arrak Muu juhtkomisjoni, ekspertide 15-17 ja 22 Aleksandr Valitud eksperte kaasatakse ka muul moel, eelkõige intervjuude vormis aruande valmimisse, sealjuures kaasamine vestlusteks, Michelson, Märt küsitakse nende arvamusi poliitikasoovituste kohta ning küsitakse nende nägemust mõningate vahearuannete intervjuudeks Masso tulemuste osas.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: -kaaskirja ja muude sarnaste suhtlusvahenditega innustada uuringus osalema Stsenaariumianalüüs Stsenaariumite eesmärkide 8-10 Märt Masso Tuginedes varasematele sotsiaalsete garantiide analüüsidele ja loomeisikute sotsiaalsete garantiide formuleerimine Kaupo Koppel eriskeemide ülevaatele koostatakse esmased valikud stsenaariumitele, et defineerida erinevate stsenaariumide raamistik.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: koosloome - tagasiside ja ettepanekud Telgede valik 10-12 Märt Masso Stsenaariumite visandamiseks stsenaariumites sisalduvate analüüsitavate võtmetegurite ja telgede ettepaneku Kaupo Koppel formuleerimine ja põhjendamine.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: koosloome - tagasiside ja ettepanekud 50 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Stsenaariumide loomine ja 12-17, Märt Masso Kujundatakse võimalikud vabakutseliste loomeisikute sotsiaalsete garantiide arengustsenaariumid, mis avavad analüüs täiendavalt Kaupo Koppel ja põhistavad sotsiaalsete garantiide muutmise poliitikasoovitused, mis ennetaks ja lahendaks loomeisikute ka 19-24 toimetulekuriske ja seeläbi tugevdaks Eesti loomemajandust ning kultuuriruumi.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: koosloome - tagasiside ja ettepanekud. Uuringu kokkuvõtmine ja 15-17, Märt Masso, Erinevates uuringuetappides kogutud info süstematiseeritakse ja selle põhjal töötatakse välja järeldused ning süntees täiendavalt Aleksandr poliitikasoovitused. ka 19-24 Michelson, Kadri  * Ootus Kultuuriministeeriumile: koosloome tagasiside ja ettepanekud. Arrak, Kaupo Koppel, Merilen Laurimäe, Tarmo Jüristo Tegevused seoses visuaalse identiteedi ja infograafikaga Visuaalse kujunduse, disaini 6-9 Laura Mallene Analüütikud koos disaineriga koostab kavandid, misjärel toimub nende kooskõlastamine Praxise ja väljatöötamine ja Märt Masso Kultuuriministeeriumiga. Vajadusel tehakse muudatusi ja täiendusi. kooskõlastamine  * Ootus Kultuuriministeeriumile: ettepanekud ja kooskõlastamine. Infograafika vormide ja 8-10 Laura Mallene Analüütikud koos disaineriga koostab infograafika vormid, misjärel toimub nende kooskõlastamine Praxise ja dokumendivormide valmimine Märt Masso Kultuuriministeeriumiga. Vajadusel tehakse muudatusi ja täiendusi.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: ettepanekud ja kooskõlastamine. Illustratsioonide valmimine ja 14-16 Laura Mallene Analüütikud koos disaineriga teevad illustratsioonid, misjärel toimub nende kooskõlastamine Praxise ja lisamine Märt Masso Kultuuriministeeriumiga. Vajadusel tehakse muudatusi ja täiendusi. Illustratsioonid lisatakse aruandele.  * Ootus Kultuuriministeeriumile: ettepanekud ja kooskõlastamine. Kogu uuringu visuaalne 23-24 Laura Mallene Kujundaja ja projektijuhid vaatab üle kogu raporti lõppviimistluse ning teeb oma täiendused ja ettepanekud. lõppviimistlus Märt Masso Laura Mallene ja Kadri Arrak võtavad neid arvesse. Kadri Arrak  * Ootus Kultuuriministeeriumile: ettepanekud ja lõplik kooskõlastamine. 51 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 4.2. Riskianalüüs Uuringu õigeaegse ja kvaliteetse valmimise tagamiseks teeb uuringumeeskond kogu uurimisperioodi vältel hankijaga tihedalt koostööd. Uuringu teostamisega seotud olulised ja akuutsed riskid ja nende juhtimine arutatakse ühiselt läbi projekti alguses. Selline lähenemine tagab, et ka hankija eelteadmised projekti keerukusest ja võimalikest riskidest jõuaksid kohe alguses pakkujani, kes saaks plaanida lahendused riskide ennetamiseks ja/või maandamiseks. Järgnevalt on toodud võimalike uuringutega seotud riskide ning nende maandamisemeetmete analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva uuringu läbiviimisega kaasneda. Lähtuvalt riskiteguritest on koostatud uuringu sisust ja teostamisest tulenevate riskide põhjal riskijuhtimise maatriks. Riski juhtimise eesmärgiks on potentsiaalseid riske ennetada maandavate tegevuste kaudu. Käesoleva hanke puhul ilmneda võivad riskid, nende ilmnemise tõenäosus ning võimalikud maandamismeetmed on toodud järgnevas riskijuhtimise maatriksis. Riskid ei ole järjestatud riski avaldumise tõenäosuse, võimaliku negatiivse mõju ega muul viisil tähtsuse järgi. 4.2.1. Metoodikaga seotud riskid Risk Riski juhtimine Vastutajad Erinev arusaam stsenaariumide Maandamine. Projektijuht Märt analüüsist ning erinevad ootused Masso & Analüütik poliitikasoovituste loomele  Kindlalt määratletud stsenaariumite analüüsi ja Kaupo Koppel poliitikasoovituste loome põhimõtete Nii nagu uuringu skoobi puhul on koostamisega luuakse alus selleks, et oluline projekti alguses kokku olemasoleva süsteemi analüüs oleks läbipaistev leppida ühine arusaam ja süstemaatiline, analüüsi tulemusteni jõudmise stsenaariumide analüüsist ja tee ning analüüsi tulemused põhistatud. poliitikasoovituste loomest , tagades  Stsenaariumite analüüsiks ja poliitikasoovituste nii hankija rahulolu tellitava töö ja loomeks kujundatakse välja raamistik, mis võib hõlmata näiteks parameetreid (nt. selle kvaliteediga. jätkusuutlikkus), meetmete sekkumisloogikat (kuidas võiks parameetri muutmine teoreetiliselt midagi mõjutada) ning mõju (see on võimalik tegelik efekt, näiteks süsteemi kuludele).  Stsenaariumite ja poliitikasoovituste analüüsimisel vaadatakse ka nende rakendatavust. Riski hindamine  Risk on väga oluline- stsenaariumide analüüs on üks tellitava töö olulisemaid osasid, mis aitavad kaardistada kõige suuremad sotsiaalkaitsesüsteemi riskikohad.  Riski esinemistõenäosus on madal- Pakkuja koostöös Tellijaga arutavad enda nägemust stsenaariumite ja poliitikasoovituste analüüsist ning koostöös loovad raamistiku, mis aitab kõige paremal viisil projekti eesmärke täita Uuringuks vajalike registriandmete Riski maandamine Projektijuht Märt taotlemine ja kätte saamine võtab Masso & Analüütik kavandatust kauem aega  Oleme pakkumuse esitamisele eelnevalt Kaupo Koppel, registreerinud Andmekaitse Inspektsioonis uuringuprojekti perioodiks isikuandmete kaitse Kadri Arrak eest vastutava isiku vastavalt IKS §40  Uuringumeeskonna liikmed on tutvunud Praxise projektijuhtimise juhendiga, mis kirjeldab 52 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid ning Praxise andmekaitse ja andmeturbe korda. Igapäevatöös kasutatavate turvameetmete kaudu on tagatud kõigi uuringus kasutatavate andmete konfidentsiaalsus ning andmete töötlemine vastavalt IKSile  Praxisel on kogemus delikaatsete isikuandmete töötlemisega, sealhulgas Eurostati ja Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete töötlemisega ning riigi registrites olevate konfidentsiaalsete andmete töötlemisega.  Uuringu alguses alustatakse koheselt läbirääkimisi registrite vastutavate töötlejatega ning kirjeldatakse detailselt andmevajadus ning andmetöötluse läbiviimise kord. Läbirääkimised algavad uuringu avakohtumisel, samuti korraldatakse koosolek, kus on kõikide registrite vastutavate töötlejate esindajad.  Asjakohases kommunikatsioonis registrite vastutavate töötlejatega osaleb aktiivselt ka tellija esindaja, tagamaks, et Kultuuriministeeriumi kui tellija eesmärk ja ootused uuringutele oleksid läbipaistvalt ning selgelt vastutavale töötlejatele uuringu alguses edastatud.  Juhul, kui registrite vastutavad töötlejad ei saa andmeid edastada ajaraamis, mis võimaldaks uurimisülesande lahendamist tellija poolt ette nähtud ajakavas, lepitakse tellijaga kokku ajakava muudatus uurimisülesande lahendamiseks.  Alternatiivse meetmena kaalutakse andmepäringu edastamist Statistikaametile, kes päriks andmed registrite vastutavatelt töötajatel, ühendaks andmed ja koostaks analüüsitava andmebaasi Riski hindamine  Risk on väga oluline – analüüsiülesande lahendamiseks on vaja erinevate registrite andmete töötlemist. Andmete kättesaadavuse risk mõjutab otseselt riski, et uuring ei viida läbi ettenähtud aja jooksul. Samas, andmete töötlemisel on pakkuja volitatud töötleja.  Riski esinemistõenäosus on kõrge – järgnevad meetmed tagavad, et pakkuja ja tellija leiavad raamistiku, kuidas andmetöötluseks vajalikud lahendused koostöös leida, vastutavate töötlejatega kokku leppida ning ellu viia. Individuaalintervjuude ja Maandamine Analüütik fookusgruppidega kogutud Aleksandr informatsioon on ebapiisav –  Kasutatakse kogenud intervjueerijate ja Michelson, Kadri sisulist kompetentsi omavate ekspertide intervjuude läbiviimise riskiks on, et rakendamist. Uurimismeeskonna liikmed on Arrak valitud inimesed ei ole nõus kogenud intervjueerijad ning oskavad luua intervjuul osalema või inimesed ei toetavat ja avatud õhustikku, et võimaldada tunne ennast turvaliselt ning jätavad intervjueeritavale mugavat vastamist. Selleks, et intervjuu õnnestuks, on oluline ka mainimata olulisi aspekte asjakohane intervjuukava ning intervjueerija põhjalik informeeritus käsitletavast 53 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 temaatikast, et küsida vajadusel täiendavaid küsimusi. Riski maandatakse põhjaliku eeltööga nii intervjuukava kui ka intervjueerija teadlikkuse tõstmise läbi: o Et täiendavalt vähendada võimalust, et inimene keeldub intervjuus osalemisest selgitatakse inimesele põhjalikult uuringu konteksti, et tagada tema igakülgne arusaam intervjuu eesmärkidest ja protseduurist; o Valmisolekut uuringus osaleda toetab intervjueeritavatele anonüümsuse tagamine. Riski hindamine  Risk on oluline – peamine sisend analüüsiks on registriandmete analüüs ja küsitlus ning intervjuud ainult täiendavad andmeauke ja muid esile kerkivaid küsimusi; intervjuud ei ole peamine uurimismeetod uuringus.  Riski esinemistõenäosus on madal – uuringumeeskonna liikmed on kogenud intervjueerijad, kes oskavad saada vajaliku info intervjuude abil Uuringus on raskendatud näost Maandamine Analüütik näkku intervjuude ja seminaride Aleksandr läbiviimine tulenevalt COVID-19  Pakkuja planeerib individuaalintervjuude, Michelson, Kadri fookusgruppide ning seminaride läbiviimise viiruse levikust ja selle järelmõjudest lähtudes konkreetsel hetkel COVID-19 viiruse Arrak levikuga seotud kehtestatud piirangutest ning pakub osalejatele võimaluse osaleda nii näost- näkku kui ka elektrooniliselt. Pakkuja vajadusel viib läbi intervjuusid, fookusgruppe ja seminare ainult elektrooniliselt – Praxise uuringutes 2020. aastal viidi selliseid üritusi väga edukalt ning meeskonda kaasatud Praxise töötajate juhtimisel ja osalemisel. Tulenevalt kogenud intervjueerijatest ning varasemast kogemusest erinevate suhtlusplatvormide vahendusel intervjuude läbiviimisel, ei mõjuta see pakkuja hinnangul oluliselt intervjuude kvaliteeti. Intervjuude ettevalmistamisel ja läbiviimisel võtame arvesse ka seda, mida silmas pidada suhtlusplatvormide vahendusel intervjueerimisel ja kuidas luua distantsilt usalduslik vestlus. Riski hindamine  Risk on väheoluline – Nagu Praxise selle aasta praktika näitab on inimesed juba harjunud elektrooniliste suhtlusplatvormidega intervjuude andmiseks ning Praxise töötajad teevad suurema osa intervjuudest elektrooniliselt.  Riski esinemistõenäosus on madal – 2020. aastal on uuringu meeskonda kaasatud Praxise töötajad kasutanud ja jätkuvalt kasutavad edukalt elektroonilisi suhtlusplatvorme intervjueerimiseks 54 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Ekspertide nägemused vajalikest Maandamine Projektijuht Märt poliitikamuudatustestt erinevad Masso & Ekspert üksteisest olulisel määral ning need  Riskide maandamiseks fikseeritakse andmete Tarmo Jüristo, kogumisel osapoolte seisukohti koos võivad olla oma olemuselt kohati põhjendustega ning neid kajastatakse aruandes. Laura Mallene vastandlikud Vajadusel kirjeldatakse sobivaimate lahenduste eelised ja kitsaskohad. Riski hindamine  Risk on oluline – Arvamuste lahknemine mingil küsimusel võib intervjuudel ja seminaridel esineda. See võib raskendada välja pakkuda sobivaimaid lahendusi.  Riski esinemistõenäosus on suur – Inimestel lähtuvad tihti oma isiklikest kogemustest ning sellest lähtuvalt annavad omapoolseid hinnanguid 4.2.2. Projektiga seotud riskid Risk Riski juhtimine Vastutajad Ekspert-analüütik või analüütik Maandamine: Projektijuht Märt lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt Masso ja Kaas- töölt ja/või uuringust  Töö pakkumuse koostamise käigus arutati projektijuht Kadri meeskonnaga läbi töö ja meeskonnaliikmete ülesanded ning meeskonnaliikmed pühenduvad Arrak töö tulemuslikule valmimisele ning ei plaani töökatkestusi, mis võiksid kahjustada kokku lepitud tööülesannete täitmist.  Ettenägematu ja kontrollimatu töökatkestuse puhuks on projektiplaanis projektimeeskonnas ette nähtud meeskonna asendusliikmed, kes on ülesande täitmiseks vajalike kompetentsidega ning teadlikud ja informeeritud projektist ja oma tööülesandest.  Projekti kavandamise faasis on arvestatud, et ettenägematute asjaolude tõttu võib osutuda vajalikuks esialgu planeeritud rollide vahetamine. Pakkuja on piisava arvu töötajatega asutus, kel on olemas inimressursid, et asendada ettenägematute asjaolude ilmnemisel pakkumuses toodud isikud samaväärsete spetsialistidega. Sellise vajaduse realiseerumisel kooskõlastatakse muudatus eelnevalt tellijaga.  Projektijuhi ülesandeks on dokumenteerida uuringu juhtimine, sealhulgas koostada registreerimisakt kulujuhtimiseks. Uuringu tegevuste ja ressursside dokumenteerimine võimaldab projektijuhi töökatkestuse korral tööd meeskonnaliikmete vahel ümber jagada.  Meeskonnas toimub iganädalane infovahetus ülesannete täitmisest ülevaate saamiseks. See võimaldab projektijuhil olla kursis tööde järjega ning vajadusel teisele meeskonnaliikmele katkenud töö edasi delegeerida.  Juhul kui meeskonna liiget on vaja vahetada lepingu kestel, on meil selleks sisemised protseduurid tagamaks ajakohase ja täieliku töötajate asendamise viisil, mis hoiab ressursside, 55 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 kogemuse, teadmiste ja ekspertsuse stabiilsena kogu lepingu kestel Riski hindamine  Risk on oluline – tõrked meeskonnatöös võivad mõjutada uuringu tulemusliku tähtaegset valmimist  Riski esinemistõenäosus on madal – eeltoodud meetmed tagavad, meeskonnaliige on asendatav vajalike kompetentsidega inimesega ning projektijuhil on tarvilik informatsioon tööülesannete täitmisest ja võimalus tööd katkestuse korral edasi delegeerida Koostöö ja organiseerimise risk. Töö Maandamine: Projektijuht Märt hõlmab tihedat koostööd tellijaga ja Masso teiste riigiasutustega, sealhulgas  Lõpliku tööplaani paika panemiseks arutatakse tellijaga läbi uuringuplaan ning vajadusel seda registrite vastutavate töötlejatega. kohandatakse. Seetõttu peab koostöö hästi sobituma ja lõimuma  Pakkuja arvestab hanke lõpliku uuringuplaani ja riskijuhtimise plaani paika panemisel pakkumuses toodud riskidest ja riskide juhtimisest.  Koostöö korraldamisel, lisaks formaalsetele kokkulepetele ja uuringuplaanidele viiakse läbi töörühmakohtumisi, et ühes tuvastada tarvilikke tegevusi, mida ei ole uuringuplaanis osatud ette näha, ning pannakse paika võimalikud täiendavad ootused ettenähtud ja uutele tööülesannetele. Riski hindamine  Risk on väga oluline – tõrked koostöös võivad mõjutada nii uuringu tulemuslikku tähtaegset valmimist.  Riski esinemistõenäosus on madal – eeltoodud meetmed tagavad koostöö toimimise Pakkumuse ajakava ei pea enam Maandamine: Projektijuht Märt paika, kuna mõni tegevus on võtnud Masso kavandatust kauem aega.  Projektijuht koostab tööde alamülesannete lõikes tööajakulu eelhinnangud. Tööajakulu hinnangule annab teisese hinnangu sarnaste projektide juhtimise kogemusega projektijuht. Kui hinnangutes on olulised erinevused, siis kohandatakse tööajakulu eelhinnanguid.  Konkreetsele meeskonnaliikmele tööülesande delegeerimisel annab meeskonnaliige hinnangu, kas eelhinnang on piisav ülesande täitmiseks. Vajadusel kohendatakse eelhinnangud realistlikult  Tööajakulu eelhinnangud antakse väikse riskivaruga, mis võimaldab meeskonnaliikmel oma töö tulemuslikult ja kvaliteetselt lõpetada ka siis, kui eelhinnangud on osutunud ebatäpseks.  Tööülesande täitmisel on meeskonnaliikmel kohustus teavitada projektijuhti, kui tööülesande täitmine võtab plaanitust rohkem aega.  Uuringumeeskond on koostatud teatud varuga – olukorras, kust ühel meeskonnaliikmel kulub ülesande täitmiseks rohkem aega, on võimalik 56 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 piisavalt kompetentsel meeskonnaliikmel pakkuda tuge ja aega ülesande tulemuslikuks lõpetamiseks.  Uuringu käigus tehtava töö ajajuhtimist vaadatakse teiste pakkuja tööde ajajuhtimise kontekstis. Selleks koostatakse igakuiselt ettevaatavad tööajatabelid, kus märgitakse erinevate tööde oodatav ajakulu, ning iganädalaselt hinnatakse ja korrigeeritakse hinnanguid. See tagab, et uuringu kõrval tehtavad tööd ei mõjutaks uuringu ajakulu ning tööde kõrval oleks nö riskivaru olukorraks, kui tööd võtavad rohkem aega.  On olemas tööriist aastase ja kuise tööaja kalkuleerimiseks iga meeskonna liikme kohta oma teemaprogrammides, mida ajakohastatakse regulaarselt uute tööde tekkides või projektide ajakavade muutudes. See annab ülevaate igale meeskonna liikme töömahust ja võimaldab tuvastada potentsiaalseid probleeme (ülekoormus) uuringu varajases faasis ja planeerida alternatiive, kui see on vajalik. Riski hindamine  Risk on väga oluline – täiendav ajakulu võib mõjutada tiheda meeskonnatöö ja tihedate tähtaegadega uuringu tööprotsessi ja tulemust  Riski esinemistõenäosus on madal – eeltoodud meetmed tagavad, et ajakulu eelhinnatakse võimalikult täpselt ning hinnangute ebatäpsuse korral on võimalik tegevusi ümber korraldada Teadmiste ja oskuste risk. Töö Maandamine. Projektijuht Märt tegemine eeldab suure hulga juba Masso olemasoleva materjali läbitöötamist,  Projektimeeskonna liikmed kuuluvad olulisematesse valdkonna võrgustikesse kuid püsib risk, et kõik oluline info Euroopas. Meeskonnaliikmete tihe koostöö pole kättesaadav. nendes võrgustikes võimaldab vajadusel koguda täiendavat ekspertteadmist Euroopa Liidu ja liikmesriikide töö- ja sotsiaalkaitsepoliitika kohta (Eurwork, EK ECE, ESPN) (sh panustavad mitmed projektimeeskonna liikmed EU tasandi ainsasse sotsiaalkaitse mikrosimulatsiooni mudeli (EUROMOD) arendamisesse. Riski hindamine  Risk on väga oluline – puudulik kompetents takistab uuringu eesmärkide täitmist  Riski esinemistõenäosus on madal – eeltoodud meetmed tagavad võimalike teadmiste augu katta. 57 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse ja toimetulek PRAXIS 2020 Liitu uudiskirjaga 58  Allkirjastatud digitaalselt TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/492-1 Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarvi Sits ja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi töövõtja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tarmo Jüristo, edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 225655 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,  juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. hiljemalt 23.04.2021 esitab töövõtja tellijatele vahearuande (lisa 1 punkt 3.1); 3.1.2. hiljemalt 11.06.2021 esitab töövõtja tellijatele lõpparuande (lisa 1 punkt 3.1); 3.1.3. hiljemalt 09.07.2021 esitab töövõtja tellijale poliitikasoovitused (lisa 1 punkt 3.4). 3.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõpparuande mustandid lepingu punktides 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud tähtpäevadeks lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. Töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmine-vastuvõtmine. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Lisa 1 punktis 3.3 nimetatud seminaride toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku 62 617,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 12 523,50 eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas: 4.2.1. 50% tasust ehk 31 308,75 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6261,75 eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande üleandmist-vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk 25 047 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5009,40 eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmist-vastuvõtmist ning 4.2.3. 10% tasust ehk 6261,75 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1252,35 eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmist-vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud  töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on: 9.3.1. kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, tel 628 2242, e-postiaadress maria- [email protected]. 9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on 9.4.1. projektijuht Märt Masso, tel 5648 6689, e-postiaadress [email protected]; 9.4.2. kaasprojektijuht Kadri Arrak, tel 640 8015, e-postiaadress [email protected]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood: 70000941 Registrikood: 90005952 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Tarmo Jüristo kantsler juhatuse liige  Allkirjastatud digitaalselt TÖÖVÕTULEPINGU nr 6-9.1/492-1 LISA nr 3 Kultuuriministeerium ja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi koos pooled) leppisid poolte vahel 18.12.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 (edaspidi leping) muutmises kokku alljärgnevalt. 1. Lepingu muutmisel lähtuvad pooled lepingu punktidest 3.6 ja 8.4 ning riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktist 2. 2. Lepingu punkti 3.1 ja selle alapunktides nimetatud tähtaegu muudetakse järgmiselt: „3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. hiljemalt 30.04.2021 esitab töövõtja tellijatele vahearuande (lisa 1 punkt 3.1); 3.1.2. hiljemalt 19.08.2021 esitab töövõtja tellijatele lõpparuande (lisa 1 punkt 3.1); 3.1.3. hiljemalt 01.09.2021 esitab töövõtja tellijale poliitikasoovitused (lisa 1 punkt 3.4).“. 3. Käesolevas lisas reguleerimata küsimustes lähtutakse poolte vahel 18.12.2020 sõlmitud lepingust nr 6-9.1/492-1. 4. Lisa jõustub, kui pooled on selle allakirjastanud. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood: 70000941 Registrikood: 90005952 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Märt Masso kantsler juhatuse liige  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) HANKEMENETLUSE JUHEND 1. Üldandmed 1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on: 1.1.1. hanketeade; 1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend; 1.1.3. tehniline kirjeldus; 1.1.4. hankelepingu projekt; 1.1.5. hankepass jm vormid; 1.1.6. kvalifitseerimistingimused; 1.1.7. vastavustingimused; 1.1.8. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.1.9. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad. 1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi e-RHRi. 1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee. 2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus 2.1. Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest uuringu läbiviimise jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole projekti juhtimist arvestades mõistlik ning uuring moodustab terviku, mille jaotamine erinevateks osadeks ei ole otstarbekas. 2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed. 1 3. Hankelepingu tingimused 3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt detsember 2020 kuni juuli 2021). 3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis. 3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“. 3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. 4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused 4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud dokumendi juurde. 4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning MS Office vormingud. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. 4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral: 4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele; 4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti; 4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom. 4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel: 2  4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb; 4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele tuginetakse ja kellel esinevad RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale esitamisega soetud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt 2 kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS § 112 sätestatule. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte. 5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja 20 kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika 5 (kvaliteedikriteerium) KOKKU 100 5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid: 3 5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 10 vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud 7 uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest 4 aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.2. Uuringu metoodika Kirjeldus Punktid Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu 30 osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu 20 metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu 4  osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu 10 eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.3. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus Kirjeldus Punktid Uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja on tuntud varasemate sarnaste uuringute elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega 20 riigisektorile olulist lisandväärtust. Pakkuja on vastavalt hankija soovitusele kaasanud meeskonda täiendavalt kompetentse valdkonna spetsialisti. Uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja on varem valdkonnast sarnaseid uuringuid läbi viinud. Pakkuja ei ole vastavalt hankija 14 soovitusele kaasanud meeskonda täiendavalt valdkonna spetsialisti või tekitab valitud spetsialisti kompetentsus ja lisandväärtus uuringu elluviimisel mõningaid üksikuid küsimusi. Uuringu meeskonnal ei ole varasemat teadustöö kogemust uuringu valdkonnas või kasutatavates meetodites. Pakkujal on nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku vastava uuringu eesmärkidega. Pakkuja ei ole 7 vastavalt hankija soovitusele meeskonda kaasanud täiendavalt valdkonna spetsialisti või tekitab valitud spetsialisti kompetentsus ja lisandväärtus uuringu elluviimisel mitmeid küsimusi. 5.4.4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs1 Kirjeldus Punktid Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed (ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 15 pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul viisil. 1 Teisisõnu, uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused. 5  Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi, mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* 10 seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate, määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 5 terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetset täitmist. * Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad. 5.4.5. Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika Kirjeldus Punktid Visuaalne identiteet ja infograafika on põhjalikult läbi mõeldud, need on kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja 5 moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on olulises osas läbi mõeldud, need on kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja 3 moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on tervikuna või mitmes olulises osas ebapiisavalt läbi mõeldud, need ei ole kaasaegsed ega originaalsed või ei 1 lihtsusta teksti ja andmete mõistmist ja ei moodusta tervikut. 5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus. 5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel. 5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid pakkumust sisuliselt hindamata. 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis 6  välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Teabevahetus 7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde, avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks. 7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles. 7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis. 7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise juurdepääsu e-RHRis. 7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste, vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku selgitavat või täiendavat informatsiooni. 7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega. Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis. 7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 7  1 / 20 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 225655 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Kultuuriministeerium (70000941) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Karja tn 23 Hankija veebiaadress: http://www.kul.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  2 / 20 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" Lühikirjeldus: Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 225655 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 73300000-5 Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  3 / 20 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  4 / 20 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  5 / 20 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  6 / 20 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  7 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“ Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  8 / 20 Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  9 / 20 ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  10 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  11 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  12 / 20 SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  13 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  14 / 20 SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  15 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastuja see muudab tema aususe küsitavaks“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  16 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  17 / 20 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  18 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  19 / 20 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  20 / 20 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt kaks kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), sh uuringu nimetus, valmimiseaeg, tellija(d), partneri(d) projekti läbiviimisel ja tööde lühikirjeldus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 225655 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" PAKKUJA MEESKOND Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama projekti töörühma (meeskonna), mille koosseisu kuulub projektijuht, analüütik, metoodik ja ekspert. Soovitav on lisaks nimetatud kohustuslikele meeskonna liikmetele meeskonda kaasata valdkonna spetsialist, kes tunneb loomevaldkondi ja vabakutseliste sotsiaalsete garantiide temaatikat ning aitaks uuringut sihtgrupi põhiselt ellu viia. 1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Projektijuhil peab olema: - kõrgharidus; - vähemalt kolme uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 2) Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul. 3) Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Metoodikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolmes uuringuprojektis metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 4) Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Eksperdil peab olema: - magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolme kultuuri, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja esitab töörühma liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti töörühma liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud töörühma liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonna/töörühma liikmete CV-d (Vabas vormis dokument) Koostatud 06.10.2020 12:19:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  2/2 2. Kas pakkumuses nimetatud töörühma liikmed on andnud nõusoleku, et nad esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine. Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teoreetilise kontseptsiooni (raamistiku) kirjeldus ja põhjendus; 2) uuringu metoodika kirjeldus ja põhjendus, sh kasutatavad uurimismeetodid ja nende omavaheline kombineerimine, kasutatavad andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimi moodustamine; 3) pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus; 4) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs; 5) uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika kavand (täpsemad nõuded infograafika kavandile on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4.4). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument) PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:19:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 225655 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Pakkumuse kogumaksumus eurodes. Maksumus - 20 EUR jah vähim on parim 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kvaliteet - hankija 10 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 30 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 20 meeskonna) erialane taust ja kogemus hinnatav (kvaliteedikriteerium) 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 15 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 6 Uuringu visuaalne identiteet ja Kvaliteet - hankija 5 infograafika (kvaliteedikriteerium) hinnatav Kokku: 100 Koostatud 06.10.2020 12:29:51 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2176452/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. 6. Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika (kvaliteedikriteerium) Uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.5. Koostatud 06.10.2020 12:29:51 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2176452/general-info  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) HANKELEPINGU PROJEKT Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht ja nimi] ja [ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja ametikoht ja nimi], edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 225655 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 1 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; 2  e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijatele vahearuande (lisa 1 punkt 4.1); 3.1.2. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijatele lõpparuande (lisa 1 punkt 4.1); 3.1.3. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijale poliitikasoovitused (lisa 1 punkt 4.4). 3.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõpparuande mustandid lepingu punktides 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud tähtpäevadeks lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu 3  mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. Töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmine-vastuvõtmine. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Lisa 1 punktis 4.3 nimetatud seminaride toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas: 4.2.1. 50% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande üleandmist- vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmist- vastuvõtmist ning 4.2.3. 10% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmist- vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud 5  ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 6 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e- postiaadress]. 9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. või Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu leheküljed. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi] Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood] E-post: [email protected] E-post: [e-post] _________________________ _________________________ [nimi] [nimi] [ametikoht] [ametikoht] 7  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) TEHNILINE KIRJELDUS 1. RAKENDUSUURINGU EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu (edaspidi uuring) põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Uuringul on kaks kultuuripoliitilist lähtekohta:  Tagada vabakutselistele loovisikutele, kelle sissetulekutelt on tasutud tööjõumaksud võrdsetel alustel teiste töötajate ja registreeritud ettevõtjatena tegutsejatega, ravikindlustus sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest. (Kultuuripoliitika põhialused „Kultuur 2020“ p 12)  Laiendada loovisikute sotsiaalseid garantiisid, eeskätt ravikindlustust. (Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 p 7.18) Vabakutselised loovisikud (edaspidi ka sihtrühm) panustavad Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi arengusse. Sihtrühm töötab loomevabaduse põhimõttel ega pea selgelt piiritletud ameteid. Nende loometegevust käsitletakse uuringus sõltumata valdkonnast ja tegevusvormist läbivalt tööna. Eestis on 17 loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliitu, kuhu kuulub orienteeruvalt 4500 loovisikut.1 Kultuuriministeeriumi hinnangul on Eestis üle 5000 vabakutselise loovisiku, kes esindavad erinevaid loomevaldkondi: kunst, etenduskunstid, stsenograafia, helikunst, audiovisuaalne kunst, kirjandus, disain, arhitektuur. Kõik loovisikud loomeliitudesse ei kuulu. Kõik loovisikud ei ole vabakutselised. Lisaks loovisikutele (autoriõiguse mõistes teoste autoritele) tegutsevad loomevaldkondades väärtusahela erinevates lülides ka teised vabakutselised töötajad. Vabakutseliste seas on ka tudengeid, pensionäre ja neid, kelle sissetulek laekub osaliselt hoopis teistelt elualadelt, kuid oma loometöös on nad tunnustatud ja aktiivsed professionaalid. Vabakutseliste loovisikute töösuhted erinevad traditsioonilistest oluliselt, kuid muutuva tööelu kontekstis on ühiskonnas ka teisi vabakutseliste loovisikutega sarnaste riskide ja väljakutsetega sihtrühmi. Vabakutselised loovisikud eeldatavasti:  teenivad valdavalt keskmisest väiksemaid sissetulekuid;  konkureerivad omavahel tugevalt; 1 Vt https://www.kul.ee/et/tunnustatud-loomeliidud   on haritud ja motiveeritud professionaalid;  on iseendale tööandjad või töötavad projektipõhiselt, sh paralleelselt teistel elualadel. Sihtrühma majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus on ebaühtlased. See tõstatab mitmeid küsimusi kultuuri loomise jätkusuutlikkuse ning isikute sotsiaalse kindlustatuse seisukohalt. COVID-19 puhangust tingitud eriolukord näitas, et sihtrühm on sotsiaalselt ja majanduslikult väga haavatav. Vabariigi Valitsus suurendas 2020. a aprillis ajutiselt loovisikute ja loomeliitude seaduse raames jagatavate loometoetuste maksmise vahendeid ning sellele järgnes taotluste arvu plahvatuslik kasv nii loomeliitude liikmetelt kui liitudesse mittekuuluvatelt loovisikutelt.2 Senise kogemuse ja muutunud olude kontekstis tuleks arendada välja sihtrühmale sobivad toimivad lahendused. Kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel ei ole aga täna piisavalt informatsiooni, et langetada tõenduspõhiseid otsuseid. Uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mille alusel luuakse arengustsenaariumid. Andmed kogutakse peamiselt andmebaaside, fookusgruppide ja -intervjuude vahendusel. Andmete abil kaardistatakse eelkõige: 1. sihtrühma majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid mõjutavaid praktikaid, sh neid reguleerivaid õigusakte (valdkondlikud regulatsioonid, loovisikute ja loomeliitude seadus, Kultuurikapitali seadus, sotsiaalkindlustust reguleeriv seadusandlus, tööõigusest tulenevad eripärad jms); 2. sihtrühma sotsiaalmajanduslikku olukorda, toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust ning hinnatakse vastavaid riske. Uuringu järeldused esitatakse arengustsenaariumite ja poliitikasoovituste kujul, mis aitavad tellijal mõista ja otsustada, kuidas tuleks lähiaastatel vabakutseliste loovisikute heaolu mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, sh maandamaks nende toimetulekuriske. 2. UURINGU TEOORIA JA METOODIKA 2.1. Teoreetiline raamistik Uuringu teoreetiline raamistik koosneb kolmest alusest: „arengustsenaarium“, „õigusaktide majanduslik analüüs“ ja „sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs“. Pakkuja võib vastavalt oma parimatele teadmistele täiendada ja/või pakkuda alternatiivseid lähtekohti koos põhjendusega, mis aitavad saavutada uurimise põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Arengustsenaarium (edaspidi ka stsenaarium) on tellija nägemuses vaade vabakutseliste loovisikute tulevikku, arvestades vabakutselise olukorda peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja vahendite teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks vähemalt neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad sihtrühma toimetuleku ja sotsiaalsete tagatistega 2 Kultuuriministri 25.04.2020 käskkirjaga nr 58 suurendati eelarverida „Kultuurivaldkonna meetmed, Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine“ 4 200 000 euro võrra. 2020. aastal kasvas toetuse saajate koguarv üle seitsme korra (täpne loometoetuse saajate arv selgub novembris või hiljemalt aasta lõpuks). seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas sihtrühma toimetulekut mõjutavad senine praktika ja otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuri- ja sotsiaalpoliitilised ohud.3 Vastutuse telg – riik versus (vabakutseline) loovisik tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus ühiskonna ja indiviidi vahel. Kes sotsiaalse kaitse tagamisel ja riskide maandamisel võtab aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Vahendite teljel on valikuteks universaalne ja diferentseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida sotsiaalse kaitse süsteemi muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi kõigile ühtse ja universaalse sotsiaalse kaitse süsteemiga (seda ehk lausalise tasuta ravikindlustuse ja kodanikupalga mudeliteni välja arendades) või on toimetuleku ja tagatiste süsteemis hulgaliselt sihtrühmapõhiseid erisusi. Antud telje baasil on võimalik vaadelda ka erinevaid sotsiaalsete garantiide pakkumise võimalusi, mis saaksid toimida nii universaalse kui ka diferentseeritud mudeli puhul. Joonis 1. Tellija on teadlik, et on erinevaid stsenaariumite tüüpe. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule.4 Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui kitsamal skaalal vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide ja 3 Stsenaariumi määratlemise aluseks on võetud Arenguseire Keskuse analüüs „Tuleviku eakate rahaline heaolu“ https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/ ja https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2019/02/ASN-m%C3%B5ttepaber.pdf 4 Kristi Grišakov ja Mihkel Kaevats “Eesti 2050 stsenaariumid” - Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 - https://inimareng.ee/eesti- inimarengu-aruanne-20192020.html (vaadatud 22.09.2020) sotsiaalmajandusliku toimetuleku seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Õigusaktide majanduslik analüüs võib keskenduda sellele, kuidas kehtivad õigusaktid mõjutavad vabakutseliste loovisikute majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid. Teine võimalik lähenemine analüüsib vabakutselisi loovisikuid mõjutavaid seadusi, määruseid ja poliitikaid majandusteaduslike vahenditega (majandusteaduse mudelid, teooriad jms), et mõista, ennustada, selgitada ja hinnata õigusakti sisu ja tegelikke tagajärgi. Õigusaktide majanduslikku analüüsi on võimalik läbi viia kolmel viisil: ennustamine (ex ante analüüs), tagantjärele selgitamine (ex post analüüs) ning õigusakti tegelike ja väidetavate eesmärkide võrdlus. Õigusaktide majandusliku analüüsi puhul esitab pakkuja põhjendatud lahenduse, kuidas ja milliseid andmeid kogutakse, et saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs on kombinatsioon subjektiivsetest ja objektiivsetest olukorra tõlgendustest, mis arvestavad sihtrühma profiili (nt jaotus soo, vanuse, rahvuse, töötamise valdkonna jms lõikes), toimetulekut (nt toimetuleku viisid, sissetuleku suurus, töötamise vormid, enesehinnanguline heaolu, vaesuse määr jne) ja sotsiaalseid garantiisid ning vastavaid riske (nt kindlustatus pensionipõlves, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, töövõime säilimisega jms seotud riskid). Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs oleks hiljem mõõdikute loomise aluseks. 2.2. Uuringu metoodika Vabakutseliste loovisikute (sihtrühma) määratlemisel tuleks küll lähtuda loovisikute ja loomeliitude seaduse §2 ja §3 toodud definitsioonist, kuid arvestades uuringu eesmärki anda sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, tuleks lisaks kaasata ka laiemalt loovisikuid, kes hetkel kehtiva seaduse definitsiooni alla ei mahu, sh nt isikud, kelle loominguline töö sünnib väljaspool töölepingut, kuid kes on sissetuleku teenimise eesmärgil mõnel muul alal siiski lepinguliselt hõivatud, sh näiteks ka ajutise iseloomuga lepingulistes või töösuhetes tegutsevaid isikuid (nt näitlejad, kes töötavad rollilepingu alusel). Juhul kui loovisik teeb loometööd läbi iseendale kuuluva või enda osalusega äriühingu või muu tema isikule taandatava juriidilise isiku, tuleks teda käsitleda samuti vabakutselisena ja haarata uuringu skoopi. Arvestada tuleks ka tõsiasjaga, et mõnes loomevaldkonnas tegutseb lisaks loovisikutele ka vabakutselisi teenusepakkujaid, kelle töö panustab otseselt kultuurivaldkonna toimimisse, selle tulemusel valmivad teosed või teoste kogumid, aga tegemist ei ole AutÕs mõistes loovisikutega (nt filmikunst, aga ka tehnilised teostajad kujutava kunsti kontekstis). Valdkonniti on autoriõiguse tekkimise tavad ka erinevad. Eeltoodust tulenevalt peaks pakkuja välja töötama lähenemise, kuidas uuringu peaeesmärgist lähtuvalt kaasata võimalikult lai ja representatiivne valim loomevaldkondade vabakutselisi. Uuringu metoodika sisaldab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja nende kombineerimist. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, kuidas uurimismetoodikat täiendada, et saavutada uurimise põhieesmärk parimal võimalikul viisil. Mõlema meetodiga peab koguma ja analüüsima nn „subjektiivseid“ ja „objektiivseid“ andmeid. Objektiivsed andmed on vabakutseliste loovisikute tööhõive määr, sissetulekute suurus ja jaotus valdkonniti, sotsiaalkaitse hüvede kasutamine, töötuks registreerimine jne. Objektiivseid andmeid peab koguma riiklikest registritest ja avalikest andmetest:  Loomeliitude register;  Maksu- ja Tolliameti andmebaas/Äriregister;  Eesti Kultuurkapitali toetuste andmebaas;  Kultuuriministeeriumi toetuste info. Subjektiivsed andmed on sihtrühma tõlgendus oma hõivestaatusele, toimetulekule, sotsiaalsele kaitsusele, sellega rahulolu jms, mida ei ole võimalik registritest kätte saada, kuid on oluline teada uuringu põhieesmärgist tulenevalt. Selleks viiakse läbi sihtrühma ankeetküsitlus esindusliku valimi alusel. Valimi moodustamist kirjeldab pakkuja oma pakkumuses. Sihtrühma praktikate analüüsimiseks ja kirjeldamiseks on vajalikud ka fookusgrupid ning -intervjuud, mille käigus kogutud andmete põhjal esile kerkivaid küsimusi selgitada. Intervjuude ja fookusrühmade arvu koos põhjendusega esitab pakkuja pakkumuses. Intervjuude ja fookusrühmade puhul peab arvestama loomevaldkondade mitmekesisuse ja loovisikute töö variatiivsusega (vt ka loovisikute määratlemine uuringu sihtrühmana). Tellija aitab uuringu läbiviijat vajadusel sihtrühma kontaktidega. Uuringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid ja uuring ei näe ette sihtrühmalt eelneva nõusoleku küsimist, seega peab uuringu läbiviijal olema vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või tuleb uuring eelnevalt registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. 2.2.1. Uurimisküsimused Allpool on toodud indikatiivsed uurimisküsimused, millele uuringus vastuseid otsitakse ning mille sõnastust ja rõhuasetust võib pakkuja oma pakkumuses kohandada vastavalt uuringu põhieesmärgile, teooriale jne. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse otsustavad tellija ja uuringu teostaja hankelepingu täitmise käigus. 2.2.1.1. Sihtrühma sotsiaalmajandusliku toimetulek, analüüs ja riskide hindamine 1. Vabakutseliste hinnanguline arv (sh OÜ, MTÜ, FIE vm ühe-kahe isiku loovettevõtted kultuurivaldkonnas), hõive ja osakaal loomevaldkondade lõikes.5 2. Milline on kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutseliste sissetulek – kui suur ja mis tüüpi tuludest koosneb – ja kas see erineb erialati? Milline on sihtrühma varaline profiil (kinnisvara, hoiused, investeeringud, muud varad) ja kas võib täheldada seost erialase 5 Nt: Milline on loomealade lõikes vabakutseliste sissetulekute profiil, millised tegevusvormid või tegevusvormide kombinatsioonid on levinuimad (sh osalus äriühingutes)?  tegevuse aktiivsusega (kas paremini kindlustatud isikud on loominguliselt aktiivsemad)? Kas ja kui, siis millises ulatuses võib loovisikute puhul täheldada n-ö vaesusringi jäänuid, kes on samas aktiivsed oma loomeala professionaalid? 3. Kui suur on nende vabakutseliste osakaal (sh valdkonniti), kes elatuvad ainult oma loomingust? Kui suur hulk vabakutselisi töötab või teeb lisatööd mõnes muus valdkonnas, et rahastada oma loometööd? 4. Kui suur osa vabakutselistest teenib tulu välismaalt (toodete või teenuste eksport)? 5. Milline on sotsiaalsete garantiide kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele täna sotsiaalkindlustuse liikide kaupa?6 6. Kui suur on mõne kindla tagatiseta loovisikute osakaal sihtrühmas tervikuna? 7. Milline on sotsiaaltagatiste puudumise mõju isikute majanduslikule toimetulekule, elukvaliteedile, tervisele? Kuidas kujuneb sotsiaalmaksu põhjal arvestatav pensionistaaž? 8. Millised toimetulekuriskid kõige enam vabakutselisi loovisikuid ohustavad, kas riskide või trendide osas on sihtrühmas seaduspärasusi? 2.2.1.2. Seadusandluse mõjuanalüüs, tulevikustsenaariumide loomine 1. Millised on vabakutseliste loovisikute vajadusi ja võimalusi arvestades suurimad ohukohad või puudujäägid hetkel kehtivas kultuuri rahastamise ja sotsiaalsete tagatiste tekkimise süsteemis? 2. Milline on loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) raames jagatud toetuste majanduslik ja kultuuripoliitiline mõju loovisikute toimetulekule ja aktiivsusele? 3. Milline on vähem institutsionaliseerunud valdkondade puhul vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) kui riigipoolse ajutise töötasu ning sotsiaalsete garantiide meetme mõju valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule? 4. Milliste meetmete rakendamine tagaks vabakutselistele loovisikutele teiste töötajatega võrreldes võrdsed võimalused toimetuleku, tervise- ja pensionikindlustuse jt sotsiaalsete tagatiste ning võimalikult pika kvaliteetse, tervena elatud eluea tagamiseks? 5. Millised sotsiaalsete tagatiste (eeldame, et piiratud) kättesaadavusest tulenevad riskid ohustavad vabakutselisi loovisikuid, loomevaldkondi, sotsiaalsüsteemi täna, lähitulevikus ja pikemas perspektiivis? 6. Milline on olnud miinimumpalga ja ka keskmise palga suure kasvu mõju vabakutselistele nii sellest tuletatavate miinimumtasude ja -lävendite arvestamisel (nt avansilised maksed, vabatahtliku ravikindlustuse maksumus) kui loometöö tasustamisel? 7. Kuidas mõjutab staažikomponendi arvestamine vabakutseliste loovisikute pensione tulevikus? 8. Millised muudatused tänases sotsiaalkindlustussüsteemis (sh ka väiksemad muudatused, mis ei mõjuta teiste gruppide heaolu, kuid tagavad tänasest paremad sotsiaalsed garantiid loovisikutele) võiksid sihtrühma kindlustatust parandada? 6 Sh nt: Millised on ravikindlustuse tekkimise alused, kas on teiste elanikkonna gruppidega võrreldes eripärasid? Kui regulaarselt on vabakutselised loovisikud ravikindlustusega kaetud, kui tihti on kindlustusstaatuses „auke“? 3. NÕUDED ARUANDLUSELE, METOODIKARAPORTILE, TULEMUSTE ESITLUSELE, INFOGRAAFIKALE JA POLIITIKASOOVITUSTELE 3.1. Nõuded aruandlusele Uuringu aruandlus koosneb vahearuandest ja lõpparuandest. Vahearuanne on uuringu töövariant, kuhu tellija saab 15 tööpäeva jooksul pärast vahearuande saamist lisada oma kommentaare ja küsimusi. Vahearuande esitamise järel toimub kohtumine, kus tellija ja lõpphindamise teostaja vaatavad koos tulemused üle ning otsustavad, milliseid aruande osi on vaja täiendada, milline peab olema lõpparuande ülesehitus, kuidas esitada tabeleid, jooniseid jne. Lõpparuanne on uuringu lõppvariant, millele tellija saab pärast selle esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul oma kommentaare ja küsimusi. Lõpparuande puhul tuleb arvestada järgmisega: a. lõpparuanne peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku, metoodikaraportit eraldi peatükina (vt punkt 4.2), tulemuste analüüsi, kokkuvõtet, lühikokkuvõtet ja lisasid; b. lõpparuanne tuleb koostada ja tellijale üle anda digitaalsel kujul (.docx- ja .pdf- vormingus); c. lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ja keeleliselt toimetatud; d. lõpparuande lühikokkuvõte ja kokkuvõte peavad olema tõlgitud korrektsesse inglise ja vene keelde ning olema keeleliselt toimetatud; e. lõpparuandes esitatud informatsioon, sh joonised, tabelid jms peavad vastama teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning olema vastavalt vormistatud; f. andmebaasid ja standardtabelid esitatakse tellijale nii üldtulemustena kui ka kõigi taustaandmete tunnuste lõikes .xls- ja .sav- failina; g. lõpparuandele tuleb lisada taustamaterjalid (küsitluse ankeedid ja juhendid, intervjuude ja fookusrühmade kokkuvõtted ning küsimused jms) ning tulemuste esitlusslaidid. Lisaks lõpparuandele ja kokkuvõtetele eesti, inglise ja vene keeles peab pakkuja looma faktilehed ehk põhitulemuste infograafilised kokkuvõtted, mis on kõige tähtsamate tulemuste kokkuvõte. Faktilehtede sisu ja arvu lepivad omavahel tellija ja lõpphindamise läbiviija kokku hankelepingu täitmise käigus. 3.2. Nõuded metoodikaraportile a. Metoodikaraport kirjeldab eraldi peatükina andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi meetodeid, sh metoodika tugevusi ning nõrkusi, mis võivad takistada lõpphindamisel saadud info kasutamist; valimi, andmetöötluse tehnikaid, intervjuude ja fookusrühmade korraldamise kirjeldust jms;  b. metoodikaraport sisaldab andmete kogumiseks loodud ja kasutatud küsitlusankeete, intervjuukavasid, intervjuude ja fookusrühmade stenogramme, andmetöötluse süntaksfaile jms; c. metoodikaraport sisaldab tähelepanekuid lõpphindamise läbiviimisega seotud probleemidest (nt metoodika kasutamine, andmete kogumine, uurimiseesmärkide saavutamine), et tellija saaks edaspidi täiustada andmete kogumist sarnaste uuringute puhul. 3.3. Nõuded tulemuste esitlusele Tulemuste esitlus toimub kolme erineva seminari raames: valideerimiseseminar, tulemuste esitluse seminar ja poliitika soovituste seminar. a. Uuringu tulemuste valideerimise seminar viiakse läbi tellija määratud auditooriumile. Seminar toimub 1 kuu jooksul vahearuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates. Esitluse läbiviimise täpse aja, koha jm detailid lepivad tellija ja lõpphindamise teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus; b. tulemuste esitluse seminar avalikkusele (ajakirjanikud, poliitika kujundajad, valdkonna esindajad jne). Seminar toimub 1 kuu jooksul lõpparuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates; c. poliitikasoovituste (vt punkt 4.4) loomise seminari peab läbi viima peale tulemuste esitluse seminari. Seminaride korralduslikud küsimused, sh läbiviimise täpsema kontseptsiooni lepivad tellija ja uuringu teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus. Seminaride puhul peab arvestama järgmist: a. uuringu teostaja ülesandeks on tellijaga koostöös kaasata osalejaid seminaridele, seminare sisuliselt ette valmistada ning läbi viia; b. seminarideks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid tagab tellija. 3.4. Nõuded infograafikale ja poliitikasoovitustele Uuringu lõpparuandel peab olema oma visuaalne identiteet, mille lõpplahendus valmib koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga. Identiteet peab põhinema originaalsel infograafikal, mis vastab vähemalt järgmistele nõuetele: a. infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi; b. kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed; c. andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil; d. graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga; e. vältida tuleb graafikute andmetega ülekoormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Lõpparuanne ei tohi sisaldada üksnes graafikuid ja tabeleid, vaid ka teksti toetavaid graafilisi kokkuvõtteid, mis süstematiseerivad ja võtavad kaasahaaraval viisil kokku uuritud nähtusi, probleeme jms. Erilist tähelepanu peab sellele pöörama stsenaariumite visualiseerimisel.7 8 Pakkuja peab esitama oma pakkumuses infograafika kavandi (kuni kaks A4). Kavand peab sisaldama vähemalt ühte graafikut, ühte tabelit ja ühte joonist koos selgitava lühitekstiga, mis visualiseerib mõnda kultuurieluga seotud nähtust vastavalt pakkuja valikule. Kavand on illustreeriva iseloomiga ning sellelt ei oodata ilmtingimata faktide tõepõhisust. Infograafika lõplik lahendus valmib tellija ja uuringu läbiviija koostöös uuringu tulemustega kooskõlas. Uuringu tulemusena peavad valmima ka praktilised poliitikasoovitused, mida sõnastatakse koosloomena eespool nimetatud seminaril (punkt 4.3) ja esitatakse tellijale kirjalikult lõpparuande lisana. Poliitikasoovitused peavad olema: a. koostatud koosloome protsessina ja lõplikult sõnastatud koostöös sihtrühma esindajate ja tellijaga; b. rakenduslikud, st ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid otsustamist toetava tehnilise iseloomuga; c. pädevad, põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; d. struktureeritud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks otsustada, kuidas parandada vabakutseliste loovisikute olukorda. 3.5. Uuringu läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt detsember 2020 kuni juuli 2021): 1) lepingu sõlmimine ja täitmise algus – novembri lõpp - detsember 2020; 2) vahearuande üleandmine – veebruar-märts 2021; 3) valideerimisseminar pärast vahearuande vastuvõtmist – aprill 2021; 4) lõpparuande üleandmine – mai-juuni 2021; 5) tulemuste esitluse seminar pärast lõpparuande vastuvõtmist – juuni 2021; 6) poliitikasoovituste väljatöötamise seminar – juuni-juuli 2021; 7) poliitikasoovituste (lõpparuande lisa) üleandmine-vastuvõtmine ja projekti lõpp – juuli 2021. Pakkuja esitab pakkumuses täpsema tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüsi. Seejuures võib pakkuja vastavalt oma parimatele teadmisetele teha ettepanekuid eelpool kirjeldatud eeldatava ajakava muutmiseks tingimusel, et uuringu etapid ja tegevuste elluviimine mahub planeeritud 8-kuulisesse ajaraami. 7 Infograafika näiteid https://visual.ly/tag/policy või https://visual.ly/tag/social-security 8 Näide ideedest, kuidas on võimalik kasutada infograafikat poliitikas: Jennifer J. Otten, Karen Cheng and Adam Drewnowski (2015) „Infographics And Public Policy: Using Data Visualization To Convey Complex Information“ Health Affairs. Vol. 34, No. 11: Food & Health Juhul, kui hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine eelpool nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu ära langemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral etappide vahetähtaegu ja lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 08.10.2020 nr 214 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel: 1. Kinnitan uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ riigihanke alusdokumendid (lisad 1-6). 2. Moodustan riigihanke läbiviimiseks hankekomisjon järgmises koosseisus: Maria-Kristiina Soomre, kunstide osakonna kunstinõunik (komisjoni esimees); Andrea Kivi, õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Erle Toiger, õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist. 3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond. Hankemenetluse läbiviimise eest vastutab varahalduse peaspetsialist. 4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorrast“. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 26.10.2020 nr 234 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke alusdokumentide muutmine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punkti 6.2.4 alusel: 1. Muudan kantsleri 08.10.2020 käskkirjaga nr 214 kinnitatud uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ riigihanke (viitenumber 225655) alusdokumente järgnevalt: 1.1. hankemenetluse juhendi punkti 5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 15 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja 20 kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 KOKKU 100 „; 1.2. hankemenetluse juhendi punkti 5.4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 15 vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.  Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas 10 läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja 5 hankija vajadustest aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. „; 1.3. hankemenetluse juhendi punkt 5.4.5 tunnistatakse kehtetuks; 1.4. tehnilise kirjelduse peatüki 3.4 kolmandat lõiku muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „Pakkuja esitab pakkumuses infograafika kavandi (kuni kaks A4) või näited varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites, mis sisaldavad graafikuid, tabeleid ja jooniseid. Kavand või näidised on informatiivse funktsiooniga, neid ei võeta arvesse pakkumuse hindamisel. Infograafika lõplik lahendus valmib tellija ja uuringu läbiviija koostöös uuringu tulemustega kooskõlas.“; 1.5. riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ tingimuse „Pakkumuse sisuline kirjeldus“ alapunkti 5) muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „5) uuringu visuaalse identiteedi infograafika kavand või näited varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites (täpsemad nõuded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 3.4).“; 1.6. riigihanke alusdokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ muudetakse vastavalt käskkirja punktides 1.1-1.3 nimetatud muudatustele. 2. Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialistil korraldada muudetud riigihanke alusdokumentide avaldamine riigihangete registris ning vajadusel pikendada pakkumiste esitamise tähtaega vastavalt riigihangete seaduses kehtestatud korrale. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kantsler  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 23.11.2020 nr 321 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke (225655) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse tagasi lükkamine ja pakkumuste hindamiseks ekspertkomisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.5 alusel, kooskõlas riigihangete seaduse § 114 lõigetega 1 ja 2 ning lähtudes kantsleri 08.10.2020. a käskkirjaga nr 214 moodustatud hankekomisjoni 19.11.2020. a protokollist: 1. Tunnistada riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks järgmiste pakkujate pakkumused: 1.1. Civitta Eesti AS ja Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (ühispakkumus); 1.2. Levellab OÜ ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (ühispakkumus); 1.3. Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2. Lükata tagasi Tartu Ülikooli pakkumus järgmisel põhjusel: Vastavustingimuse „Pakkumuse sisuline kirjeldus“ kohaselt pidi pakkuja esitama pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud). Pakkumuse sisuline kirjeldus pidi muuhulgas sisaldama uuringu visuaalse identiteedi infograafika kavandit või näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites (täpsemad nõuded on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 3.4). Tartu Ülikooli esitatud pakkumuse sisuline kirjeldus ega muud pakkumuse vastavuse kontrollimiseks esitatud dokumendid ei sisalda vastavustingimuses nõutud infograafika kavandit ega näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites (pakkumusele lisatud kirjelduse, dokumendi, viite vms kujul). Hankija küsis riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõike 4 alusel 10.11.2020. a ja 16.11.2020. a pakkujalt selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta. Oma 13.11.2020. a ja 19.11.2020. a vastustes selgitas Tartu Ülikool, et pakkumusele on lisatud viited varasemalt tehtud töödele, mis on valitud muuhulgas selliselt, et need sisaldaksid näiteid erinevatest graafilistest lahendustest (sh infograafikast), mida viimastel aastatel on kasutatud. Antud varasemalt tehtud tööde nimekiri on esitatud pakkumuse osaks olevas hankepassis (pakkuja  kvalifitseerimiseks esitatud andmed hankepassi IV osas alapunktis C). Lisaks kajastuvad viidatud uuringud CV-des, kus on ülevaade ka muudest varem tehtud töödest. Täiendavalt saatis Tartu Ülikool vastusega veebilingid, mille kaudu on võimalik hankijal hankepassis nimetatud uuringute aruannetega tutvuda. RHS § 46 lõike 4 sõnastusest lähtuvalt on lubatav vaid pakkumuses esitatud andmete selgitamine. RHS § 114 lõike 2 sõnastusest tulenevalt on selgituste kaudu võimalik kõrvaldada üksnes mittesisulisi puudusi, kuivõrd sisuliste puuduste esinemisel tuleb pakkumus tagasi lükata. Andmete sisulisusele hinnangu andmine on hankija kaalutlusotsus. Mittesisulise ehk vormilise puudusega on tegemist eelkõikõige juhul, kui puudused on seotud kas dokumentide vähem oluliste aspektidega või oluliste tingimustega üksnes vormiliselt. Muul juhul on tegemist sisulise puudusega. Pakkumuse olulisteks aspektideks andmed, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Eelkõige on sellisteks andmeteks hindamisel tähendust omavad võistlevad elemendid, nagu pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused, aga samuti andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuste vastavust. Pakkumuse olulise tingimuse vormilise puudusega on tegemist näiteks juhul, kui pakkumuse sisu on selles esitatud andmete või muude asjaolude alusel objektiivselt tuvastav, st on ilmne, mis on pakkumuse tegelik sisu. Kuivõrd Tartu Ülikooli pakkumusest on puudu andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust, on tegemist sisulise puudusega. Pakkumuse sisulises kirjelduses ei ole uuringu visuaalse identiteedi lahendust kirjeldatud. Pakkuja ei ole esitanud infograafika kavandit ega näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites. Pakkuja ei ole pakkumuses esitanud ka viiteid (näiteks veebilinke), mille kaudu hankijal oleks võimalik kavandi ja/või näidetega tutvuda. Hankijal ei ole võimalik arvestada Tartu Ülikooli poolt selgituse vastusena täiendavalt esitatud veebilinkidega, sest RHS ei anna pakkujale võimalust tõendada oma pakkumuse nõuetele vastavust tagantjärele. Riigihangete vaidlustuskomisjoni varasematele lahenditele tuginedes ei ole hankijal RHS-st tulenevat kohustust asuda pakkuja poolt esitamata jäänud pakkumust puudutavaid andmeid omaalgatuslikult internetist otsima. 3. Moodustan punktis 1 nimetatud vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks ekspertkomisjoni järgmises koosseisus: Aleksandr Aidarov, teadus- ja arendusnõunik (komisjoni esimees); Maria-Kristiina Soomre, kunstinõunik; Veronika Valk-Siska, arhitektuuri- ja disaininõunik; Katre Väli, teatrinõunik. 4. Ekspertkomisjon esitab oma ettepanekud pakkumuste hindamistulemuste kohta kinnitamiseks hankekomisjonile. 5. Käesoleva käskkirja aluseks oleva hankekomisjoni 19.11.2020. a protokolliga on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumis. 6. Vaidlustuse käesoleva käskkirja peale võib esitada Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras. Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 04.12.2020 nr 365 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke (225655) pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kvalifitseerimine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ja kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punkti 6.2.5 alusel, kooskõlas riigihangete seaduse § 98 lõikega 5 ja § 117 lõikega 1 ning lähtudes kantsleri 08.10.2020. a käskkirjaga nr 214 moodustatud hankekomisjoni 03.12.2020. a protokollist: 1. Kinnitada pakkumuste hindamistulemused järgnevalt: Hindamiskriteerium Sihtasutus Levellab OÜ ja Civitta Eesti AS ja Poliitikauuringute Eesti Muusika- ja Sihtasutus Tartu Keskus Praxis Teatriakadeemia Loomemajanduskeskus Pakkumuse maksumus 17,98 20 14,28 (hinnakriteerium) Uuringu teoreetiline 15 10 10 kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika 30 20 20 (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate 20 14 14 (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh 15 15 15 riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Pakkumuse omistatud 97,98 79 73,28 punktid kokku 2. Tunnistada hankemenetluses edukaks Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis pakkumus maksumusega 62 617,50 eurot (ilma käibemaksuta) kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. Jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida hankemenetluses edukas pakkuja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis. 4. Käesoleva käskkirja aluseks oleva hankekomisjoni 03.12.2020. a protokolliga on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumis. 5. Vaidlustuse käesoleva käskkirja peale võib esitada Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras. Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  Koostatud 19.11.2020 09:13:27 1/4 VASTAVUSOTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (225655) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 296692 Pakkuja: Civitta Eesti AS (11092241) Ühispakkuja(d): Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (90011415) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 297537 Pakkuja: Tartu Ülikool (74001073) Otsus: Põhjendus: Tagasi lükata Kuivõrd Tartu Ülikooli pakkumusest on puudu andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust, on tegemist pakkumuse sisulise puudusega. Pakkumuse sisulises kirjelduses ei ole uuringu visuaalse identiteedi lahendust kirjeldatud. Pakkuja ei ole pakkumusega esitanud infograafika kavandit ega näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites. Pakkuja ei ole pakkumuses esitanud ka viiteid (näiteks veebilinke), mille kaudu hankijal oleks võimalik kavandi ja/või näidetega tutvuda. Hankijal ei ole võimalik arvestada Tartu Ülikooli poolt selgituse vastusena täiendavalt esitatud veebilinkidega, sest RHS ei anna pakkujale võimalust tõendada oma pakkumuse nõuetele vastavust tagantjärele. Riigihangete vaidlustuskomisjoni varasematele lahenditele tuginedes ei ole hankijal RHS-st tulenevat kohustust asuda pakkuja poolt esitamata jäänud pakkumust puudutavaid andmeid omaalgatuslikult internetist otsima. VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 299650 Pakkuja: Levellab OÜ (14557947) Ühispakkuja(d): Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 299908 Pakkuja: Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info Koostatud 19.11.2020 09:13:27 2/4 Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada . Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info Koostatud 19.11.2020 09:13:27 3/4 LISA 1. PAKKUMUS NR 296692 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel LISA 2. PAKKUMUS NR 297537 Otsus: Tagasi lükata Põhjendus: Kuivõrd Tartu Ülikooli pakkumusest on puudu andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust, on tegemist pakkumuse sisulise puudusega. Pakkumuse sisulises kirjelduses ei ole uuringu visuaalse identiteedi lahendust kirjeldatud. Pakkuja ei ole pakkumusega esitanud infograafika kavandit ega näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites. Pakkuja ei ole pakkumuses esitanud ka viiteid (näiteks veebilinke), mille kaudu hankijal oleks võimalik kavandi ja/või näidetega tutvuda. Hankijal ei ole võimalik arvestada Tartu Ülikooli poolt selgituse vastusena täiendavalt esitatud veebilinkidega, sest RHS ei anna pakkujale võimalust tõendada oma pakkumuse nõuetele vastavust tagantjärele. Riigihangete vaidlustuskomisjoni varasematele lahenditele tuginedes ei ole hankijal RHS-st tulenevat kohustust asuda pakkuja poolt esitamata jäänud pakkumust puudutavaid andmeid omaalgatuslikult internetist otsima. Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Pakkumuse sisuline kirjeldus Ei vasta tõendite alusel Pakkumuse sisuline kirjeldus ega muud pakkumuse vastavuse kontrollimiseks esitatud dokumendid ei sisalda vastavustingimuses nõutud infograafika kavandit ega näiteid varasematest graafilistest lahendustest uuringuraportites (pakkumusele lisatud kirjelduse, dokumendi, viite vms kujul). Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info Koostatud 19.11.2020 09:13:27 4/4 LISA 3. PAKKUMUS NR 299650 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel LISA 4. PAKKUMUS NR 299908 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  Koostatud 03.12.2020 15:36:01 1 / 12 KÕRVALDAMISE ALUSTE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (225655) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). KÕRVALDAMISE ALUSTE OTSUS PAKKUMUS NR 299908 Pakkuja: Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) Pakkuja Otsus: Põhjendus: Sihtasutus Mitte kõrvaldada Poliitikauuringute tõendite alusel Keskus Praxis (90005952) . Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info Koostatud 03.12.2020 15:36:01 2 / 12 KVALIFITSEERIMISE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (225655) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). KVALIFITSEERIMISE OTSUS PAKKUMUS NR 299908 Pakkuja: Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) Otsus: Põhjendus: Kvalifitseerida tõendite alusel . Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  3 / 12 EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (225655) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Maksumus, vähim on parim 20 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 15 3 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 30 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 20 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 15 Kokku 100 Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  4 / 12 Hindamismetoodika kirjeldused 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas 1 Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) 299908 97,98 Jah 2Levellab OÜ (14557947) 299650 79 Ei Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547) 3 Civitta Eesti AS (11092241) 296692 73,28 Ei Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (90011415) Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-3. Pakkumuse hindamisel ja eduka pakkuja valikul lähtus hankekomisjon Kultuuriministeeriumi kantsleri 23.11.2020. a käskkirjaga nr 321 pakkumuste hindamiseks moodustatud ekspertkomisjoni 26.11.2020. a koosoleku protokollis toodud ettepanekutest. . Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  5 / 12 LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 299908 Pakkuja: Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 30 Põhjendus: Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. 2 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 17,98 75141,00€ Põhjendus: Väärtuspunktid vastavalt valemile: madalaim maksumus / hinnatava maksumus * kriteeriumile omistatud maksimaalne väärtuspunktide arv (20). 3 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 20 Põhjendus: Meeskonna põhiliikmed on varasemalt seotud mitmete valdkonna uuringutega. Nii meeskonna CV-dest kui pakkumuse sisulise kirjelduse kõikidest osadest paistab välja varasem kogemus ning motivatsioon käesoleva uuringu läbi viimiseks. Seega uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja on tuntud varasemate sarnaste uuringute elluviijana. 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus- ja ajakava on realistlikud, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud. Riskianalüüs on realistlik, terviklikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Punktisumma 100 97,98 Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  6 / 12 LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 299650 Pakkuja: Levellab OÜ (14557947), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 20 Põhjendus: Pakkumuse sisulises kirjelduses ei ole selgitatud, kuidas kogutud andmeid analüüsitakse ning analüüsi tulemusena arengustsenaariumid luuakse, arvestades uurimiseesmärki, sihtrühma iseärasusi, neid mõjutavaid tegureid jms. Metoodika kirjeldus näeb ette arengustsenaariumite koostamise ja nende arutamise arengustsenaariumite loomise seminaril, mis toimub alles pärast vahearuande koostamist ja valideerimisseminari. Seega jääb ebaselgeks arengustsenaariumite sügavam sidumine analüüsi teiste osade ja etappidega. Küsitluse puhul ei ole metoodika kirjelduses välja toodud valimi suurust ja selle moodustamise tunnuseid. Eeltoodut arvestades on uurigu metoodika siiski olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. 2 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 20 67560,00€ Põhjendus: Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). 3 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 15 10 Põhjendus: Riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt võis pakkuja vastavalt oma parimatele teadmistele teoreetilist raamistikku täiendada ja/või pakkuda alternatiivseid lähtekohti koos põhjendusega, mis aitavad saavutada uurimise põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Pakkuja on pakkumuses piirdunud tehnilises kirjelduses hankija väljapakutud teoreetilise raamistikuga ja ei ole seda põhjalikumalt selgitanud ega lahti kirjutanud (näiteks, miks pakkuja ei pea vajalikuks selle täiendamist või alternatiivsete lähtekohtade pakkumist). Samuti on pakkuja kirjeldatud teoreetiline lähtekoht ühekülgne, keskendudes peamiselt kultuurimaastiku kaardistamisele, selles puudub sotsiaalpoliitiline vaade. Eeltoodut arvestades on uuringu teoreetiline kontseptsioon siiski olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 14 Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  7 / 12 Põhjendus: Meeskonna tutvustusest ja CV-dest lähtudes jääb meeskonnal puudu sotsiaalsete garantiide valdkonna ja õigusalasest kompetentsist. Meeskonnal on piisav üldisem uurimistöö kompetents, aga puudu jääb käesoleva uuringu spetsiifilisest kompetentsist. Seega uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus- ja ajakava on realistlikud, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud. Riskianalüüs on realistlik, terviklikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Punktisumma 100 79,00 Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  8 / 12 LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 296692 Pakkuja: Civitta Eesti AS (11092241), Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (90011415) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 20 Põhjendus: Pakkumuse sisulises kirjelduses ei ole selgitatud, kuidas arengustsenaariumite taustal toimub tulemuste analüüs, mis annab uuringu lõpptulemuse – poliitikasoovitused. Pakkumusest selgub, et andmete kogumise tulemusel saadakse ülevaade, mis võimaldab võrrelda loovisikute gruppe ja muutusi ajas. Neid andmeid kasutatakse, et luua arengustsenaariumid. Ebaselgeks jääb, kuidas jõutakse poliitikasoovitusteni ja kuidas poliitikasoovituste väljatöötamine haakub uuringu teiste osadega. Seega on uuringu ühe peamise tulemuseni – poliitikasoovitusteni – jõudmise protsessi kirjeldus pakkumuses puudulik. Eeltoodut arvestades on uurigu metoodika siiski olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. 2 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 14,28 94644,00€ Põhjendus: Väärtuspunktid vastavalt valemile: madalaim maksumus / hinnatava maksumus * kriteeriumile omistatud maksimaalne väärtuspunktide arv (20). 3 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 15 10 Põhjendus: Riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt võis pakkuja vastavalt oma parimatele teadmistele teoreetilist raamistikku täiendada ja/või pakkuda alternatiivseid lähtekohti koos põhjendusega, mis aitavad saavutada uurimise põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Pakkuja ei ole esitanud teoreetilist kontseptsiooni ühe tervikuna ning on killustanud selle pakkumuse sisulise kirjelduse eri osadesse. Seetõttu on keeruline aru saada, millisele teoreetilisele lähenemisele pakkuja toetub ja miks. Teoreetilise raamistiku alustele ei ole lähenetud sisuliselt. Pakkuja on pakkumuses läbivalt piirdunud tehnilises kirjelduses hankija väljapakutud teoreetilise raamistikuga ja ei ole seda põhjalikumalt selgitanud ega lahti kirjutanud (näiteks, miks pakkuja ei pea vajalikuks selle täiendamist või alternatiivsete lähtekohtade pakkumist). Uuringu teoreetilise kontseptsiooni puhul jääb näiteks ebaselgeks, kuidas pakkuja käsitleb sotsiaalseid garantiisid, sotsiaalkaitset, sotsiaalseid riske ja majanduslikku toimetulekut sihtrühma kontekstis ning kuidas neid kontseptualiseerib uuringu eesmärgist ning uurimisvajadustest tulenevalt. Samuti jääb teoreetilises osas ebaselgeks, kuidas kavatseb pakkuja rakendada õigusaktide majanduslikku analüüsi, arvestades uuringu eesmärki ning sihtrühma ja selle käitumist mõjutavaid tegureid. Eeltoodut arvestades on uuringu teoreetiline kontseptsioon siiski olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  9 / 12 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 14 Põhjendus: Meeskonna tutvustusest ja CV-dest lähtudes jääb meeskonnal puudu kultuuri valdkonna kompetentsist ja sihtrühma sotsiaalsete tagatiste osas. Meeskonnal on piisav üldisem uurimistöö kompetents, aga puudu jääb käesoleva uuringu spetsiifilisest kompetentsist. Seega uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus- ja ajakava on realistlikud, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud. Riskianalüüs on realistlik, terviklikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Punktisumma 100 73,28 Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  10 / 12 LISA 4. PAKKUMUS NR 299908 Pakkuja: Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (90005952) Otsus: Mitte kõrvaldada tõendite alusel Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Kokkulepe võlausaldajatega Vastab tõendite alusel Rahapesu või terrorismi rahastamine Vastab tingimusele Süüdi valeandmete esitamises, on jätnud teavet Vastab tõendite alusel esitamata, ei suuda nõutud dokumente esitada, hankinud käesoleva menetluse kohta konfidentsiaalset teavet Vara haldab likvideerija Vastab tingimusele Laste tööjõu kasutamine ja muud inimkaubanduse Vastab tingimusele vormid Maksejõuetus Vastab tõendite alusel Süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises Vastab tõendite alusel Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse Vastab tõendite alusel ettevalmistamisel Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tõendite alusel kõrvalejätmise alused: rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest Terroriakti toimepanek või terroristliku tegevusega Vastab tingimusele seotud õigusrikkumised Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine Vastab tingimusele Keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  11 / 12 Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: karistatud maksualaste süütegude eest Maksude tasumine Vastab tingimusele Sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg Pankrot Vastab tingimusele Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad Vastab tõendite alusel sanktsioonid Siseriikliku õiguse kohane samalaadne olukord, näiteks Vastab tingimusele pankrot Äritegevus on peatatud Vastab tõendite alusel Tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt Vastab tõendite alusel Konkurentsi moonutamise eesmärgil teiste ettevõtjatega Vastab tingimusele sõlmitud kokkulepped Pettus Vastab tingimusele Korruptsioon Vastab tingimusele Osalemine kuritegelikus organisatsioonis Vastab tingimusele Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  12 / 12 LISA 5. PAKKUMUS NR 299908 Otsus: Kvalifitseerida tõendite alusel Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Teenuslepingute puhul: täpsustatud liiki teenuste Vastab tõendite alusel osutamine Koostatud 03.12.2020 15:36:01 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  Koostatud:20.07.2021 16:34:09 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Reet Tallo Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM Töökood: 20210609479949 Maksja registrikood: 70000941 Sisestatud: 09.06.2021 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20015936 E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR Saaja nimi: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA Saaja registrikood: 90005952 Saaja konto number: EE942200221014881942 Valuuta: EUR Summa: 37 570.50 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 14.06.2021 Selgitus: 21035 24.05.2021 Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  Saaja: Kultuuriministeerium Arve nr 21035 Suur-Karja 23 Kuupäev: 24.05.2021 15076 Tallinn Tasumistingimus: 21 päeva Kontaktisik: Tasumistähtaeg: 14.06.2021 Kliendi nr: 624 Nimetus Kogus Ühik Ühikuhind Summa Töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punkti 3.1.1 alusel koostatud projekti 1 31 308.75 31 308.75 vahearuanne E-arve operaator Unifiedpost Lehekülg: 1/1 Raamatupidaja: Irina Putškova Summa kokku: 31 308.75 EUR Allkiri: Käibemaks 20%: 6 261.75 EUR TASUDA: 37 570.50 EUR SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Ahtri 6 a Reg nr. 90005952 [email protected] SWEDBANK: EE942200221014881942 10151 Tallinn Telefon:6 408 000 www.praxis.ee KMKR nr: EE100951538 Fax: DFC_SuppRegCode:"90005952" DFC_SuppVATNumber:"EE100951538" DFC_SuppAccount:"EE942200221014881942" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70000941" DFC_EBill:"Unifiedpost" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70000941" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2021_155574294" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70000941" DFC_DueDate:"2021-06-14" DFC_InvoiceDate:"2021-05-24" DFC_Amount:"37570.50" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"21035" DFC_InvoiceNumber:"21035" DFC_SYSTEMID:"RIK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS  Sihtasutus Eesti Teadusagentuur 27.07.2021 nr 1-18/1606-1 [email protected] Maksetaotlus projektile "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" Esitame maksetaotluse programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 partnerluslepingu nr 7.2-2/20/6 alusel tehtud uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn spordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: maksetaotlus, uuringu hankega seotud dokumendid ja kulusid tõendavad dokumendid Reet Tallo 628 2240 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Struktuuritoetuse agentuur Vorm kinnitatud: 29.09.2016 Ettemakse kasutamise aruanne/maksetaotlus MAKSETAOTLUS/ETTEMAKSE KASUTAMISE ARUANNE (Kui ühe ja sama projektiga seotud maksetaotlusi esitatakse ühel päeval mitu, võib need panna ühte faili eraldi töölehtedele ning siis nummerdatakse igal töölehel olev taotlus vastava järjekorranumbriga (igal töölehel oma numbriga). Erineva omafinantseeringu määraga tegevuste kohta koostatakse eraldi maksetaotlused/ettemakse kasutamise aruanded) Kulude koondtabel Maksetaotlus number: 1 Ettemakse kasutamise aruande number: Maksetaotluse periood: 01.04.2021 kuni 30.06.2021 Ettemakse kasutamise aruande periood: kuni Projekti nimi: "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (RITA) Projekti kood: 2014-2020.4.02.16-0025/ 1M10-RF14-04231LOOV Toetuse saaja nimi: Kultuuriministeerium Toetuse saaja pangakonto number: Rahandusministeerium, EE891010220034796011 Viitenumber (vajadusel): 2800047436 Tegevuse/projekti kaudsete kulude ühtne määr: 0% Kuludokumendi summad Abikõlblikud summad Riigihangetega seotud andmed Kuludokumendi liik Kulu tüüp (Tavaline = T, Kuludokumendi (Tavaline=T, Töövõtja Ettemakse Kuludokumendi Kuludokumendi Tasumise Tasumise Kuludokumendi Lepingu Jrk nr Tegevuse tunnus Kuludokumendi väljastaja Kuludokumendi selgitus (kuni 100 Kuludokumendi summa kokku Tasumata (või = E, Abikõlblik summa Sh abikõlblik Teist tüüpi Tasumata Kulu tasuja Riigihanke Kuludokumendi väljastaja number/tõendava kuupäev alguskuupäev lõppkuupäev summa ilma Kirjeldus Lepingu number osapoole Märkused (number) registrikood tähemärki) käibemaks (koos osaliselt tasutud) Standardiseeritud kokku käibemaks kulu summa registrikood viitenumber dokumendi nimi (pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa) käibemaksuta registrikood käibemaksuga) kuludokumendi ühikuhind = SÜ, alusel=E) Kindasummalised = KS) Töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punkti 1 41 Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis 90005952 arve nr 21035 24.05.2021 14.06.2021 14.06.2021 31 308,75 6 261,75 37 570,50 T T 37 570,50 6 261,75 0,00 0,00 70000941 Kultuuriministeerium 225655 6-9.1/492-1 90005952 3.1.1 alusel, vahearuanne Kokku 31 308,75 6 261,75 37 570,50 37 570,50 6 261,75 0,00 0,00 OTSESED PERSONALIKULUD (koondada maksetaotluses olevad otsesed personalikulud kaudsete kulude arvutamiseks) ÜHTSE MÄÄRA ALUSEL HÜVITATAVAD KAUDSED KULUD 0,00 ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU 37 570,50 Summa Protsent Ettemaksu aruanne Abikõlblikud kulud kokku 37 570,50 100,00% Ettemaksu jääk enne käesolevat maksetaotlust sh ettemakse kasutamise aruanne 0,00 Käesoleva maksetaotlusega kasutatud ettemaksusumma sh maksetaotlus 37 570,50 Ettemaksu jääk 0,00 Omafinantseering (omafinantseeringu osakaal (%) on toetuse andmise tingimustes toodud kõikide tegevuste 15 028,20 40,00% omafinantseeringu osakaal kokku) Väljamakstav toetus 22 542,30 60,00% Kinnitan, et esitatud abikõlblikke kulusid ei ole varem hüvitatud Kinnitan, et kuludokumentide loetelus esitatud kulud on tasutud /digiallkirjastatud/ Reet Tallo, 6282240, [email protected] Koostaja: (nimi, telefon, e-mail) /digiallkirjastatud/ Merju Künnapuu, 6282269, [email protected] Finantsosakonna juhataja (nimi, telefon, e-mail) /digiallkirjastatud/ Tarvi Pürn Allkirjaõiguslik esindaja: (nimi, allkiri)