dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 8. juuni 2021
Viit
6-1/1357-1
Registreeritud
8. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-1 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Toimik
6-1/2021 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Vastutaja
Maiu Merihein
Lahendamise tähtaeg
15. juuli 2021

Failid

  • 📎Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice2680 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium 07.06.2021 nr 15-4/21/2955 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Keskkonnaminister algatas 04.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/607 metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Lisaks KSH-le viiakse läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Seetõttu lähtub mõjude hindamise programm lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena KSH menetluse raames. KeHJS § 361 lõike 1 kohaselt peab enne KSH programmi avalikustamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt MAK2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Palume ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. KeHJS § 361 lõike 4 alusel tuleb asjaomastel asutustel esitada oma seisukoht 30 päeva jooksul, kuid tulenevalt võimalikust allasutuste kaasamise vajadusest pikendame tähtaega ning palume ministeeriumitel esitada oma seisukoht KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta hiljemalt 15. juuliks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marku Lamp Asekantsler Lisad: 1. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm 2. Programmi lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ 3. Metsanduse arengukava aastani 2030 kavand seisuga 31.05.2021 Sama: Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Andra Ainsaar, 626 0716 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Kavand seisuga 31.05.2021 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 1 Kavand seisuga 31.05.2021 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused ........................................................... 5 Eesti metsaressursside olem .......................................................................................... 5 Eesti metsade majandamine........................................................................................... 8 Metsade kaitse ja elurikkus ............................................................................................. 9 Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime ..........11 Metsanduse roll majanduses ja tööhõives ....................................................................13 Metsanduse konkurentsivõime ......................................................................................13 Muud ökosüsteemiteenused ..........................................................................................15 Kaasav ja sotsiaalne metsandus ...................................................................................16 Hinnang metsanduse arengukava 2011-2020 elluviimisele .........................................18 Metsandus ühiskonnas ..................................................................................................18 Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused ........................................................................18 Üldeesmärk, alaeesmärgid ja tegevussuunad..................................................................20 Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk ............................................................21 Kliimamuutuste mõjude tegevussuund .....................................................................21 Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund .............................................................22 Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk.......................................................................24 Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund ..........................................................24 Puidu parema väärindamise tegevussuund ..............................................................25 Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk ................27 Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund ...............................................27 Kaasamise tegevussuund ...........................................................................................28 Arengukava mõõdikud .......................................................................................................30 Strateegiline raamistik ning juhtimis- ja rakenduskorraldus ..........................................32 Arengukava juhtimine ja rakendamine ..........................................................................32 Arengukava maksumuse prognoos ..................................................................................34 2 Kavand seisuga 31.05.2021 Sissejuhatus Metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi arengukava) koostamisele annab aluse metsaseadus ning üldised raamid Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra. Metsaseaduse paragrahvi 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava täidab ÜRO säästva arengu eesmärke, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärkidega. Samuti lähtub arengukava Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud säästliku metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning põhiseisukohad. Forest Europe juured ulatuvad ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi 1 otsustes sätestatud põhimõteteni, mis on olnud Eesti metsapoliitika 2 , varasemate arengukavade ja seadusandluse aluseks. Käesolev arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks Eesti metsanduse arengukavale 2011-2020. Arengukava üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus3. Üldeesmärgi saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi kaudu. Arengukava alaeesmärgid on: 1. Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga; 2. Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline; 3. Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava arvestab pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ esile toodud arenguvajadustega ja toetab otseselt kahte seatud strateegilist sihti: Majandus – tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmiste põhine, kasutab uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning edendab paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside 3 Kavand seisuga 31.05.2021 väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Elukeskkond – kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne  Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.  Elukeskkond on kvaliteetne ning seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Arengukava on üks osa 4 eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast „Keskkond“, mille eesmärk on tagada Eesti inimestele puhas ja mitmekesine elukeskkond, samuti soodustada vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Samuti lähtub arengukava tulemusvaldkonnast "Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, mille üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks ning suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tootmiseks ja turustamiseks. Toetatakse tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundlikku majanduse kujunemist, arendades ja suurendades võimekust puitu väärindada. Selleks soodustatakse tingimusi ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning innovatsiooniks. Uute ärimudelite ja toimimismehhanismide abil arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi ning arendatakse teiste metsaökosüsteemide hüvede tõhusat kasutamist. Sealjuures tagatakse metsade parem tervislik seisund, tootlikkus ja vastupidavus kliimamuutustele. Samuti on eesmärk parandada metsaelupaikade seisundit. Kuna metsad on osa meid ümbritsevast elukeskkonnast, pööratakse arengukavas tähelepanu kaasamise edendamisele ja osapoolte võimestamisele. Vastavalt metsaseadusele koordineerib riigi ülesannete täitmist metsanduses, sealhulgas arengukava koostamist ja elluviimist, Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamisel on keskne roll olnud mitmel juhtkogul, Keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, rahva esindajatest koosneval metsakogul, huvirühmadel ja muul tagasisidel5. 4 Kavand seisuga 31.05.2021 Olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit6, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Viimase sajandi jooksul on metsamaa pindala Eestis hinnanguliselt kahekordistunud. Samal ajal on üha enam ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Metsandus on ringbiomajandusele ülemineku seisukohast üks kõige olulisemaid valdkondi Eestis. Metsanduse väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, sh metsaomanikke ja metsa- ning puidusektoris hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, ettevõtlus, keskkonnakaitse, taastuvenergeetika jm. Seetõttu koostatakse metsanduse suunamiseks mõeldud arengukava laiapõhjalise dokumendina, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Peamiste lahendamist vajavate valdkondade kirjeldamisel on kasutatud metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruandeid, sh lõpparuannet, keskkonnaministri moodustatud metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise töörühma sõnastatud probleeme ja nende kirjeldusi, juhtkogu arutelude tagasisidet ja materjale ning arengukava koostamise toetamiseks ülikoolide teadlaste ühistööna valminud alusuuringut 7 . Kõik need materjalid on ühtlasi olnud lähtealuseks arengukava tegevussuundadele. Eesti metsaressursside olem Metsanduse pikaajaliste suundumuste määramisel on üheks olulisemaks aluseks metsade olem. Viimasel kümnel aastal on metsamaa pindala püsinud 2,2-2,3 miljoni ha vahemikus. Kui 2010. a oli metsade kogutagavara statistilise metsainventuuri (edaspidi SMI) arvutuste kohaselt 458 mln m3, 2019. a oli see suurenenud 481 mln m3- ni sh majandatavates metsades 403 mln m3. See tähendab, et metsade kogutagavara on eelmise arengukava perioodil suurenenud keskmiselt 2-3 mln m3 aastas. Suurenemise põhjuseks on nii metsamaa pindala kasv (võrreldes 2008. a. umbes 120 000 ha) kui juurdekasvust väiksem raie. Majandatavate metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Kogutagavara lühiajaline muutumine sõltub tulevikus ennekõike uuendusraiete mahust. Metsade kasutusse võtmine sõltub looduskaitse jt ühiskondlikest piirangutest, majandatavate metsade kokkuleppelistest küpsuskriteeriumitest, ilmastikust, turunõudlusest, metsaomanike otsustest, metsakahjustajate levikust jt näitajatest. Vahemikus 2011-2018 on uuendusraiete keskmine aastane pindala olnud SMI järgi 33 000 ha (erinevaid raied 5 Kavand seisuga 31.05.2021 kokku 81 600 ha/a), keskmine aastane uuendusraie maht 8,5 miljonit m3 aastas (kogu raiemaht keskmiselt 10,7 miljonit m3/a). Veelgi pikemas tagasivaates, vahemikus 1999-2018 on uuendusraiete keskmine aastane pindala olnud SMI järgi 27 500 ha (erinevaid raied kokku 76 000 ha/a), keskmine aastane uuendusraie maht ca 6,7 miljonit m3 aastas (kogu raiemaht keskmiselt 9,2 miljonit m3/a). Pikema tagasivaate puhul tuleb arvestada maareformi elluviimise mõjudega. Raiete maksimaalset teoreetilist potentsiaali mitte realiseerides tuleb arvestada, et lähikümnendil võib majandatavatest metsadest varutavates sortimentides küttepuidu osakaal suureneda. Optimaalse tarbimisväärtuse kiirem realiseerimine võib teisalt aga tähendada seda, et järgnevatel kümnenditel on raiemahud selle tõttu oluliselt madalamad. Küpsusraie rakendamine on aga siiski teoreetiline, sest raiete teostamisel saavad takistuseks kehtivad piirangud (raietele seatud pindala piirangud, uuendamise kohustus ja muud ajalised piirangud nagu näiteks raierahu lindude pesitsemise ajal). Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohiks raiemaht ületada aastast majandatavate metsade juurdekasvu (tabel 1). Tabel 1. Puistute juurdekasvu näitajaid SMI alusel Kogu juurdekasv (mln m3/a) Puistute Juurdekasv Tagavara Rangelt pindala hektaril Majandatavad kaitstavad Kaitsemetsad Tulundusmetsad metsad kokku8 metsad 2,1 mln 481 mln 7,6 2,2 mln 1,9 mln m3/a 12,2 mln m3/a 14,1 mln m3/a ha m3 m3/ha/a m3/a Ebaühtlase vanuselise jaotuse puhul tuleb lühemas (10-20 aastat) perspektiivis otsustada seda, kas soovitakse küpsete ja valmivate puistute tarbimisväärtust realiseerida (püüdes raiemahtu suunata küpsusraiele lähemale) võimalikult optimaalselt või mitte. Samuti seda, et kas ja kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole. 6 Kavand seisuga 31.05.2021 Tabel 2. Eelmise arengukava perioodi alguse ja lõpu näitajaid SMI ja Riigimetsa majandamise Keskuse (edaspidi RMK) aastaraamatute järgi Valmivate Range Metsamaa ja küpsete kaitsega Surnud Riigimetsa Tagavara Raiemaht pindala metsade metsamaa puidu maht külastajaid osakaal osakaal 2,22 mln 2010 458 mln m3 8,2 mln m3 40,0% 9,6% 15,0 m3/ha 1,6 mln ha 2,33 mln 2019 481 mln m3 11,3 mln m3* 39,4% 14,1% 15,7 m3/ha 2,9 mln ha * Raiemahu eksperthinnang Valitseva puuliigi alusel jaguneb metsade tagavara peamiselt kolme liigi vahel – mänd (36%), kuusk (20%), kask (26%). Samade puuliikidega metsamaa pindalad on vastavalt 725 000 ha, 440 000 ha ja 683 000 ha. Samal ajal on Eestis 117 000 ha valmivaid ja küpseid hall-lepikuid. Pikaajalises (1958-2019) puuliikide osakaalu muutumises metsamaa kogupindala suhtes on näha, et kõige enam on vähenenud männikute pindala osakaal (~40%-lt langus ~30% peale). Alates sajandivahetusest samuti kuusikute pindala osakaal (~23%-lt langus ~18% peale), aga suhteliselt stabiilsena on püsinud kase osakaal (~30%). Vaatamata sellele, et männikute pindala osakaal on vähenenud, siis männikute kogupindala on vahemikus 1958-2019 suurenenud ca 150 000 ha, kuusikute 92 000 ha ning kaasikute 290 000 ha võrra. Keskkonnaameti metsauuenduse iga-aastased hindamised on näidanud, et paljud okaspuu raielangid uuenevad lehtpuudega. 2018. aastal tehtud metsauuenduse hindamine umbes 10 000 hektaril näitas, et kuusikutest 64% ja männikutest 69% oli uuenenud kasega. Keskkonnaameti 2020. aasta metsauuenduse inventuuride kohaselt oli valdav osa 2014. aasta raiesmikke uuenenud kase (38%), haava (19%) ja kuusega (13%). Umbes 5-15% lankidest on nõuetekohase uuendamisega probleeme. SMI andmetel moodustavad kuni 20 aastastest majandatavatest puistutest Eestis hall- lepikud 23% (85 000 ha). Majandatavaid hall-lepikuid on Eestis kokku ca 190 000 ha, moodustades kõikidest majandatavatest puistutest ligikaudu 10%, neist omakorda umbes 70% kuuluvad Ia või I boniteediklassi. Tulundusmetsade osakaal metsamaast on püsinud stabiilsena (74-75%), suurenenud on range kaitsega metsamaa osakaal, s.o 14,1% kogu metsamaast. Tulundusmetsade puistute pindala on viimase aastaraamatu „Mets 2019“ andmetel 1,6 miljonit ha, kogutagavara 340 miljonit m3, juurdekasv 12,2 miljonit m3/a ning keskmine hektaritagavara 217 m3. Varasemate arengukavade perioode iseloomustavad kiired muutused metsaomandi struktuuris. Seda ühelt poolt maareformi elluviimise ja teisalt maaomandi hilisema ümberjagunemise tõttu (näiteks tagastatud maade müümine, pärimine). Nii oli veel 2005. aastal reformimata metsamaa hulk ca 390 000 ha, 2010. aastal 330 000 ha. 2019. aasta seisuga oli määratlemata omandiga metsamaa pindala umbes 13 000 ha. Sarnaselt on toimunud muutuseid erametsaomandi struktuuris – kui 2010. aastal kuulus juriidilisest isikust erametsaomanikele (4000 omanikku) 263 000 ha metsamaad, siis 2019. aastal (5900 omanikku) juba 465 000 ha metsamaad. Füüsiliste isikute omanduses oleva metsamaa pindala on samal perioodil vähenenud ligikaudu 7 Kavand seisuga 31.05.2021 100 000 ha võrra. Kuivõrd maareform on tänaseks peaaegu lõppenud, võiks eeldada metsamaa omandisuhetes stabiliseerumist. Eesti metsade majandamine Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Lageraie korral võidakse raielangilt raiuda ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemne- ja säilikpuud. Turberaiete puhul uuendatakse ala vana metsa turbe all ehk alal teostatakse raietöid mitmes järgus. Raieviisi valikul peab ennekõike lähtuma seal kasvavast puistust ning kasvukoha tingimustest. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid (näiteks raievanus, maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm), et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada Vabariigi Valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu (metsaseaduse § 6 lõige 21). Uuendusraiete rakendamise järgselt on metsaomanikul kohustus rakendada metsa uuendamise võtteid, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet (või metsa hukkumist) tagab uuenenud metsa. On oluline, et mets uueneks kasvukohale sobivaimate liikidega. Kasvukohale vastavate liikide nimekiri ning muud nõuded (puude kõrgus ning arv) on regulatsioonidega määratud. Lisaks regulatiivsetele meetmetele on metsa uuendamisega seotud tegevusi ka riiklikult toetatud. Vahemikus 2011-2020 on erametsade uuendamist toetatud aastas keskmiselt 1 miljoni € ulatuses, sh toetusmeetme iga-aastane eelarve on perioodi algusega võrreldes täna peaaegu kahekordne. Siiski on viimastel aastatel esitatud toetuste taotluste hulk olnud oluliselt suurem kui toetuse eelarve, mis viitab meetme kasvavale populaarsusele. Lisaks uuendusraietele tehakse metsades hooldusraieid, et tagada kasvukohale sobilik puistu liigiline koosseis ning hea tervislik seisund. Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil, mis tähendab välja raiutud või välja langenud puude pidevat asendumist või asendamist uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmiseid ning kogemusi. Kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamiseks on võimalik rakendada trassiraiet. Kujundusraieid kasutatakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Et kasutada metsamaad muul eesmärgil kui metsa majandamine (näiteks põllumaana või teealuse maana), tuleb kasutada raadamist. Raadamisel on pikaajaline oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside 8 Kavand seisuga 31.05.2021 arvestusele. Kõikide raiete puhul on oluline tagada tööde kvaliteetne tegemine, mis arvestab kasvukoha tingimusi ning looduslikke olusid. Ohustada ei tohi metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi. Raiete kavandamisel tuleks arvestada puuliikide iseärasusi, kuivõrd teatud puuliikide puhul (näiteks haab, kuusk, hall-lepp) võib tähendada raie ajatamine seda, et tarbimisväärtust ei suudetagi parimal moel realiseerida. See tähendab omakorda seda, et madalama kvaliteediga sortimentide (ennekõike küttepuidu) väljatulek raielt pigem suureneb. Kui pikaajaliseks (näiteks aastani 2120) eesmärgiks seada kvaliteetsema tarbepuidu suurem väljatulek uuendusraiel, tuleb tähelepanu suunata metsade uuendamisele kasvukohale sobivate puuliikidega. Näiteks on oluline viljakatel kasvukohtadel kasvavad hall-lepikud asendada kuusikute ja arukaasikutega. Samuti aitab tulevikumetsade kvaliteeti ja tootlikkust tõsta kvaliteetne ja testitud seemlaseemnest kasvatatud istutusmaterjali kasutamine metsauuendustöödel ning õigeaegsed hooldusraied. See aitab ühtlasi parandada tulevikumetsa kliimamuutustega kohanemist ja haiguskindlust. Metsade kaitse ja elurikkus Eestis on erineva kaitserežiimiga metsade osakaal 25% (ca 600 000 ha). Rangelt kaitstavate metsade osakaal on pidevalt suurenenud, sest sellised kokkulepped on tehtud metsanduse arengukavasid koostades. Arvestatud on ka kohustusega planeerida üleeuroopalist looduskaitsealade võrgustikku. Kui eelmise arengukava eesmärk oli, et rangelt kaitstakse minimaalselt 10% metsamaast, siis see eesmärk on nüüdseks ületatud ja rangelt kaitstakse 14% metsamaast (SMI). Kuna aga rangelt kaitstavatel aladel on majandustegevus keelatud ja pindala ülempiiri ei ole kokku lepitud, on metsandussektor arengukava aruteludes välja toonud, et ettevõtetel puudub kindlus edasise tegevuse planeerimiseks ja investeerimiseks. Samades aruteludes on looduskaitseorganisatsioonid välja toonud, et vanade metsade elustikku ei ole võimalik tõhusalt kaitsta, kui vanad loodusmetsad ei ole piisavalt kaitstud. Vajadus selliseid loodus- ja põlismetsi senisest tõhusamalt kaitsta on välja toodud ka EL elurikkuse strateegias aastani 2030 9 . Täiendavalt on arengukava ette valmistavates töörühmades välja toodud looduskaitsemehhanismide puuduseid. Näiteks erametsamaale jäävaid looduskaitselisi piiranguid väljaspool Natura alasid kompenseeritakse sageli vaid osaliselt maamaksusoodustuse kaudu, mis mõjutab jällegi kohalike omavalitsuste tulubaasi. Metsa- ja metsaelustiku kaitsega Eestis on seotud ka üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik Natura 2000. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis alustati Loodusdirektiivi metsade inventeerimisega 1999. aastal. Tänaseks on kümnest metsaelupaigast kahe (pangametsad ning lammi-lodumetsad) üldseisundit hinnatud soodsaks. Vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade üldseisund on 9 Kavand seisuga 31.05.2021 halb ning ülejäänud kuuel ebapiisav. Kui valdavalt on metsa elupaigatüüpide levila ja pindala piisav, siis struktuuri ja funktsioonide seisund on tihti ebapiisav või halb 10. Eesti haudelinnupaaridest pesitseb metsades umbes 70%. RMK on rakendanud vabatahtlikku pesitsusaegset raierahu riigimetsades perioodil 15.04–15.06, s.o kaks kalendrikuud viimased kakskümmend aastat. Samuti on uuringute kohaselt 95% erametsaomanikest nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal 11 ja aktiivselt on tegeletud metsaomanike teadlikkuse tõstmisega. Sellised vabatahtlikud ja informatiivsed meetmed on tervitatavad, et linnustikku ja loomastikku tundlikul kevad-suvisel ajal hoida. Siiski tuleb vähemalt kaitstavatel aladel, mis on linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad, seniseid kaitsemeetmeid tõhustada. Samuti tuleb selgitada, milliseid võimalusi ja riske raierahu laiem rakendamine mittekaitstavates erametsades kaasa võib tuua. Kaitsemeetmete tõhustamine peab arvestama ka teiste ökoloogiliste probleemide olemust. Metsaelustiku mitmekesisuse tagamiseks on raiete käigus vaja säilitada surnud ja lamapuitu ning säilikpuid. Metsade majandamisel tuleks senisest enam säilitada laialehiseid lehtpuid, samuti suuri ja vanu puid. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikade kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Eramaal on võimalik sõlmida leping vääriselupaiga kaitseks. 2021. aasta märtsi seisuga oli keskkonnaregistrisse kantud ca 12 400 vääriselupaika kogupindalaga 32 000 ha (s.o ~1,3% metsamaast), 84% nendest asus riigimetsas. Samas ei ole vääriselupaikade inventuurid veel päris lõpule viidud. Parandada halvas või ebasoodsas seisundis olevate liikide elutingimusi elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu on üks riigi esmaseid prioriteete. Metsaelupaikade kaitse korraldamiseks, sh seisundi parandamiseks tuleb koostada elupaigaspetsiifikat arvestavad tegevuskavad kaitstavatele märgadele ja kuivadele metsadele ja need ellu viia. Lõpule tuleb viia protsess range kaitse tüpoloogilise esinduslikkuse saavutamiseks – juba välja valitud laane-, salu- ja soovikumetsade alade kaitseks tuleb kehtestada sobiv kaitsekord. Jätkata tuleb eelkõige olemasolevate kaitsealade vajaduspõhise ümbertsoneerimisega. Kõige paremini on loodus kaitstud ja hoitud siis, kui inimesed oskavad ja tahavad ise loodust kaitsta ning mõistavad selle tähtsust. Metsaomanikke tuleb maksimaalselt kaasata looduskaitselistesse aruteludesse. Oluline on jätkata eraomanike toetamist, kes oma maal loodust kaitsevad ja aitavad kaasa loodus- ja pärandkoosluste säilimisele. 10 Kavand seisuga 31.05.2021 Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime Metsandusel on keskne roll kliimamuutuste leevendamisel, kuid teisalt on oluline ka meie metsade kohanemine muutuvate kliimatingimustega. Väga oluliseks küsimuseks on metsade hea tervislik seisund, mis tagab nende võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele häiringutele (tormidele, põlengutele, erinevatele haiguste ja kahjurite puhangutele jne). SMI andmete põhjal oli 2018. a. kahjustatud metsamaa pindala Eestis 653 000 ha, millest enamuspuuliigi järgi on 26% männikud, 25% kuusikud, 24% kaasikud, 11% haavikud ning 13% muud liigid. Metsamaal esinevatest kahjustustest suurima osa moodustasid uluksõraliste poolt tekitatud kahjud (37%), juurepess (14%), haavataelik (11%). Tormi- ja putukakahjustustest oli mõjutatud keskmiselt umbes 120 000 ha metsamaad. Nii puistute tervislikku seisundit, puiduressursi väärtust kui ka ökoloogilist kestlikkust mõjutavad oluliselt kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Metsakasvatusliku tegevuse kaudu on võimalik oluliselt parandada metsade püsikindlust ja nende tervislikku seisundit. Õigeaegselt läbi viidud hooldusraied ja puistute kasvatamine optimaalse tiheduse juures muudavad metsa oluliselt vastupidavamaks tormi- ja lumekahjustustele. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii putukkahjustustele kui seenhaigustele. Samas võivad sobimatud metsakasvatuslikud võtted anda vastupidise tulemuse, hooldusraied kuusikutes on sageli juurepessu, tormi ja põdrakahjustuste põhjuseks, ka varasemalt põllumaadele puhtkuusikute rajamisel ei osatud toona piisavalt tähelepanu pöörata juurepessu levikule. Muutuva kliima tingimustes, kus prognoositakse soojemaid lumekatteta talvesid ja heitlikke suvesid, on metsade püsikindluse parandamine väga oluline ülesanne. Kliimamuutuste mõju ja ulatus Eesti metsale oleneb piirkonnast ja kasvutingimustest, metsa vanusest ja seisukorrast ning majandamise otsustest. Üks oluline kliimamuutusi leevendav mehhanism on metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime. Et sidumine oleks võimalikult kõrge, on oluline, et metsamaa potentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud – alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid ning puistu oleks heas tervislikus seisundis ja tootlik. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Metsade uuendamise seisukohast on olnud vajaka kvaliteetsest istutusmaterjalist. Hinnanguliselt on senisest suuremaks metsauuendamiseks vaja aastas kasvatada umbes viis miljonit metsataime rohkem. Metsade kestlik majandamine aitab säilitada ja suurendada süsinikuvarusid biomassis ja mullas. Tootliku ja kvaliteetse tulevikumetsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning seemnemajanduse arendamine. Siinkohal on probleemiks seemnekandvuseas seemlate vähesus ning järglaskatsete ja nende tulemuste puudumine. Rohkem tuleb metsade majandamisel arvestada ka kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida puuliikide kohanemisvõimet ning geneetilist mitmekesisust. Metsade ja puittoodete süsiniku osas raporteeritakse Euroopa Liidu tasandil maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori all (Kyoto protokolli LULUCF sektori aruandlus). LULUCF sektori inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, majandamise 11 Kavand seisuga 31.05.2021 praktikad metsamaal (sh raiemaht) ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes. LULUCF sektoril on Eesti suure metsasuse tõttu riigi süsinikuarvestuses tähtis roll. Samamoodi on metsandusel LULUCF sektori siseselt oluline roll, sest metsamaa ja puittooted on sektori ainsad süsinikku siduvad valdkonnad. Teisalt tuleb arvestada, et süsiniku sidumise kasv metsamullas ega puistu biomassis ei ole lõputu ning ka inimese sekkumiseta süsinikubilanss tasakaalustub. Seetõttu on väga väikese raiemahuga võimalik lühiajaliselt (näiteks 10 aastat) suurendada kogu LULUCF sektori sidumist (st kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet) ning selleläbi kompenseerida osaliselt muud tööstusheidet. Teisalt tähendab see lühiajaliselt väiksemat sidumist puittoodetesse ja pikemaajaliselt võib halveneda puistute tervislik seisund (sh puidu majanduslik kvaliteet). Sellega väheneb jällegi tulevikus metsa süsiniku sidumise võime. Seega lühiajaline võit LULUCF sektoris tuleb tegelikult tuleviku sidumise ja kliima arvelt 12 . Väga suurt efekti metsamaa sidumise suurendamisele omab aga metsastamine, mille täiendavat potentsiaali on edaspidiselt vaja analüüsida ning vajadusel metsastamist toetavad ja soodustavad meetmed kujundada. Vajalik on valdkondlik koostöö eriala ekspertide ja teadusasutustega, et leida tasakaal sotsiaalmajanduslike hüvede, elurikkuse kaitse ning metsade pikaajalise võime vahel tõhusalt süsinikku siduda ja talletada. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast ülimalt oluline roll. Esiteks, et puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris vähe, tuleb selle kasutuselevõttu arhitektuuris ja arendamist insenertehnoloogias senisest rohkem toetada ja silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajades kultuurilisi eelarvamusi puitehituse suhtes kummutada. Pika elueaga puittoodete kasutamine fossiilenergia-mahukate (atmosfääri vabaneb n-ö uut süsinikku) materjalide asemel aitab samas vähendada teiste sektorite heidet ning parandada inimeste elu- ja töökeskkonda. Teine oluline aspekt on puidupõhise biomassi kasutamine energeetikas. Biomassi põletamine fossiilsete kütuste asemel aitab reeglina vähendada heidet ja fossiilsetes kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse jõuab madalakvaliteediline ümarpuit (nt mädaniku kahjustusega) ja raidmed, millele täna alternatiivsed kasutusvõimalused puuduvad. 2017 a oli metsamaalt pärit likviidse puidu mahust 36% küttepuit ning raidmed 13 . Aastate 2011-2020 keskmine küttepuidu hind on olnud 25-26 €/tm. Sama perioodi kõikide teiste sortimentide keskmine tihumeetri hind on olnud 55 €, sh palgil keskmiselt 64 €/tm ja paberipuidul 37 €/tm. Toimiva turumajanduse tingimustes läheb energeetilisse kasutusse üksnes selline puit, mida pole võimalik teisiti ega tõhusamalt väärindada. Samuti peab Eesti biomassi kasutamisel järgima EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 ja tagama selle rakendamise, sh materjali vastavuse biomassi säästvuskriteeriumitele. 12 Kavand seisuga 31.05.2021 Metsanduse roll majanduses ja tööhõives Metsandussektoril on väga oluline roll Eesti majanduses ja tööhõives. Sektori 2011- 2019 perioodi keskmine otsene, kaudne ja indutseeritud lisandväärtus kokku moodustas 11,3% Eesti kogu lisandväärtusest ja 9,8% Eesti SKP-st. Alates 2014- 2015. aastast on need osakaalud püsinud suuresti muutumatuna. Samuti on sektori otseste ja kaudsete maksude osakaal riigi maksutuludest moodustanud stabiilselt 10- 11% (2007-2019 keskmisena), olles kõrgem viimastel aastatel (2016-2019 keskmine 11,8%). Perioodil 2015-2019 on ühe tihumeetri raiumine toonud riigile keskmiselt 82 € maksutulu14. Metsa- ja puidusektor on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid. Puidu ja puittoodete ekspordis oli 2020. aastal Eesti päritolu toodete osatähtsus 96%. Tähtsamad eksporditavad kaubagrupid (miljonites eurodes) on puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid ja saematerjal. Teisalt ekspordime me iga-aastaselt töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes 2 miljonit m3, kuna selle töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalik tööstus praktiliselt puudub. Statistikaameti andmetel oli metsa- ja puidusektoris aastatel 2000-2017 hõivatud keskmiselt 27,3 tuhat töötajat, neile lisanduvad veel mööblitööstustes puitmööbli tootmisega hõivatud inimesed. Koos mööblitööstusega oli 2020. aastal sektoris otseselt hõivatuid ligikaudu 31 000. Enamik sektori töötajatest on tööl alaliselt, ajutiste töötajate keskmine osakaal on olnud 11,0% metsamajanduses ja varumises ning 2,7% puidu ja paberitööstustes. Sektoris domineerivad meessoost töötajad, seda eriti just metsamajanduses (87%), puidu ja paberitööstustes on viimastel aastatel naiste osakaal suurenenud 35%-ni. Metsa- ja puidusektor on väga oluline tööandja maapiirkondades. Seda iseloomustab asjaolu, et valdkonna keskmine hõivatute osakaal kogu tööhõivest perioodil 2018-2020 oli Jõgevamaal, Valgamaal, Viljandimaal, Põlvamaal ja Võrumaal vahemikus 12-14%. Seevastu Harjumaal oli sama näitaja ligikaudu 2%. Paraku hinnatakse Eestis vajaliku tööjõu olemasolu tihti puudulikuks. Metsanduse konkurentsivõime Ajavahemikus 2011–2019 on kasvanud otsene lisandväärtus nii metsamajanduse kui ka puittoodete sektoris. Metsandussektori otsene lisandväärtus raiutud tihumeetri kohta oli 2011. a 67 €/tm, 2019. a 84,5 €/tm. Teisalt on aga valdkonna otsene osakaal nii SKP-s (keskmiselt ~3,6%) kui lisandväärtuses (keskmiselt ~4,1%) püsinud pigem stabiilsena. Otsene, kaudne ja indutseeritud lisandväärtus raieühiku kohta oli perioodil 13 Kavand seisuga 31.05.2021 2011–2019 keskmiselt 198 €/tm15. Eesti puidu- ja metsatööstus on väga digitaliseeritud ja automatiseeritud, sh puidu mehaanilises töötlemises on suuresti saavutatud maksimaalne efektiivsus, mis on taganud ka konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Sektori suurim realiseerimata majanduslik potentsiaal seisneb peamiselt sellise puidu täiendavas kõrgtehnoloogilises väärindamises, mida täna kasutatakse energeetiliselt või mis eksporditakse töötlemata (paberipuit). Just see on peamine põhjus, miks Eesti metsandussektoris on kogulisandväärtus madalam kui lähiriikides Soomes ja Rootsis. Metsasektori pikaajalist konkurentsivõimet mõjutab metsade majandamine – ennekõike metsakasvatuslikud tegevused, metsateede ja kuivenduskraavide olemasolu ning seisund jms. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata erametsade uuendamisele kasvukohale sobilike puuliikidega ja metsakasvatusele. Seniajani on tõhusat uuendamist pärssinud kultiveerimismaterjali puudus ja omanike väike motiveeritus. Oluliselt suuremal pindalal tuleks metsades teha hooldusraieid, et kujundada kliimamuutustele vastupidavaid puistud ning ühtlasi tagada metsamaa potentsiaali võimalikult tõhus kasutus. Lisaks pikaajalise konkurentsivõime tagamisele on see oluline kliimamuutuste ja süsiniku sidumise seisukohast. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka kõrvalkasutuseks (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsuks kui ka metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine vähendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (näiteks riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid umbes 500 000 hektaril metsamaal) ja paljudel kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud kõrvalkasutuse seisukohast. Statistikaameti andmeil on metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse perioodil 2011-2020 olnud suurusjärgus 400 miljonit eurot aastas sh puidutöötlemise ja puittoodete tootmise valdkonnas umbes 93 miljonit eurot ning paberi ja pabertoodete tootmise valdkonnas 17 miljonit eurot aastas. Samuti tehakse valdkonnas kulutusi teadus- ja arendustegevusse - puidutöötlemise, paberitootmise, trükinduse ja paljunduse valdkonnas ajavahemikus 2011-2019 keskmiselt 324 000 €/aastas. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 struktuuritoetuste teadus- ja arendustegevuse ning teaduse populariseerimise programmide kaudu on ellu kutsutud ka metsa- ja puidutööstuse valdkonna projekte. Näiteks on käivitatud ResTA programm, mis toetab ettevõtluse vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimete tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kuna väga oluline on leida ja arendada uusi tehnoloogiaid, et puitu senisest enam väärindada on programmi üheks 14 Kavand seisuga 31.05.2021 fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Erametsanduse konkurentsivõimet aitab suurendada välja arendatud erametsaomanike tugisüsteem ja hästi toimiv metsaühistute võrgustik. Eestis on täna umbes 30 aktiivselt toimivat piirkondlikku metsaühistut ja nendega liitunud metsaomanike arv ulatub 14 000-ni (s.o 13-14% omanikest, kellel on metsamaad rohkem kui 0,1 ha). Aktiivselt on käima saadud ühistuline puidumüük ja metsataimede tellimine. Teisalt on erametsaomanike koguarvu arvestades ühistute liikmeskond veel väike ja tugisüsteem vajab arendamist, arvestades ja analüüsides seniste toimimismehhanismide muutmise vajadusi, sest valdavalt on ühistutega mitteliitunud erametsaomanike seas just väiksema metsaomandiga füüsilisest isikust erametsaomanikud. Seda näitab see, et 13-14% ühistutesse liitunud omanike metsamaa pindala moodustab ca 50% kogu erametsamaa pindalast. Paranenud on metsamajandamise ja puidukaubanduse informatsiooni digitaalse haldamise võimalused (metsa inventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Muud ökosüsteemiteenused Mittepuidulistele hüvedele on pööratud seni suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidupõhiste toodete kohta. Paljud sellised ökosüsteemi hüved ei kajastu majandusstatistikas (korilus oma tarbeks) või puudub neil otsene turg (tolmeldamine, maastikuvaade). Mittepuidulistes hüvedes aga nähakse tihti täiendavat metsamajanduslikku potentsiaali, mis toetab ka teiste eesmärkide täitmist. Nii toetavad vanad suured puud ja säilikpuud elurikkust, aga pakuvad ka maastiku ilu. Raiesmikud on oluline toidubaas uluksõralistele, lühiajaline toidubaas tolmeldajatele jne. Mitmete muude ökosüsteemi hüvede (mesindus, korilus, rekreatsioon, loodusturism jne) kasutamine eeldab samuti taristu olemasolu ja korrashoidu. Näiteks RMK maadel on metsateid kokku ca 9300 kilomeetrit ja need on kõikidele looduses liikujatele tasuta kasutada. Erametsade taristu (nii teede kui ka kuivendussüsteemide) korrashoiuks oleks ligikaudne aastane investeeringuvajadus 25-30 mln €. Suurema metsaomandiga erametsaomanikud on võimekamad selliseid investeeringuid iseseisvalt tegema. Metsade ökosüsteemiteenuste kasutuses on märgata metsamaa rekreatiivse kasutamise tõusu. Riigimetsade osas on olemas püsivad iga-aastased ülevaated, näiteks on iga-aastaselt suurenenud riigimetsa külastuskordade arv. Looduses liikumise soodustamiseks ja loodusteadlikkuse arendamiseks kulus RMK-l 2019. aastal kokku 6,5 mln € (2018. aastal 6,4 mln €), 2020. aastal kulutas RMK külastustaristule ja loodusteadlikkuse edendamisele 8,4 mln €. Seda kasutati RMK puhke- ja kaitsealade külastustaristu majandamiseks, maastiku seisundi säilitamiseks, külastuse suunamiseks, vajalikeks seireteks ja külastuskeskustes loodusteadlikkust edendavate tegevuste korraldamiseks. 2019. aastal pandi erilist rõhku looduses 15 Kavand seisuga 31.05.2021 liikumise võimaluste parandamisele. Kui 2015. aastal oli riigimetsa külastajate arv 2,2 mln, siis 2018. aastal oli külastajaid 2,7 mln, 2019. aastal 2,6 mln ja 2020. aastal 2,9 mln. RMK teabepunktid üle Eesti jagasid teavet pakutavate metsapuhkuse ja looduses liikumise võimaluste ning loodusürituste kohta. Teabepunktidest said soovijad nõu 98 000 (2018. aastal 96 000) korral. Kui riigimetsade rekreatiivse kasutamise osas on olemas suhteliselt põhjalik ülevaade, siis erametsade osas on ülevaade puudulik. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Sellised pühapaigad asuvad tihti metsamaal, sest looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad. Pühapaikadega seonduv kompetents asub aga väljaspool metsasektorit. Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 490 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all 16 . Siiski on umbes pooled looduslikest pühapaikadest kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Edasine riiklik inventeerimine on seega oluline, et välja selgitada nende paikade asukohad, sest see on eeldus nende kasutamise ja kaitse tingimuste kokkuleppimisele. Ristipuude kaitsmise osas on tehtud edusamme – ristipuude kaardirakendus on kasutusel metsaregistris. Kaasav ja sotsiaalne metsandus Metsandus on muutunud avatumaks eeskätt ametkondliku teabe avaliku kättesaadavuse paranemise kaudu. Teave Eesti metsaressursi, loodusväärtuste ja kavandatavate tööde kohta on avalikult kättesaadav riiklikust registrist; samuti on avalikkusele kättesaadav kõikvõimalik muu metsanduslik informatsioon (sh iga- aastaselt ilmuv metsandusstatistika aastaraamat), sh riigimetsade majandamise kohta (iga-aastased aastaraamatud). Statistikaametis on täiendavalt arendamisel metsanduse arvepidamised. Nüüdseks on välja töötatud teavitussüsteem piirinaabritele metsateatiste registreerimisest. Metsaseadusesse on sisse viidud mitmeid sätteid kaasamise kohta. Näiteks kohustab seadus asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel RMK-d tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. Sätte täitmiseks on RMK võtnud kasutusele uue termini – kõrgendatud avaliku huviga alad – ja välja töötanud vastava kaasamise korra. Selliseid alasid on 2021. aasta alguse seisuga riigimetsas umbes 150, nende alade kogupindala on ca 20 000 ha. Kui mets jääb planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alale, kohustab metsaseadus raiet kooskõlastama kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist sõltumata omandivormist. On vaja arendada ja ühiskonnas tutvustada kaasarääkimisvõimalusi inimestele oluliste metsaalade struktuuri kujundamisel, et hoida ja luua mittepuidulisi väärtusi, nt puhke- ja koriluskohti, 16 https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja-looduslikud-puhapaigad 16 Kavand seisuga 31.05.2021 maastikuvaateid, pühapaiku, pärimuskultuuri, elustikuväärtust jpm. Lisaks kaasamiskoosolekutele tuleks analüüsida ja võimalusel rakendada mitmesuguseid muid võtteid sh metsatööde pakkumine istutamisest raieteni, jõudmaks mitmekesiste inimeste rühmadeni (eelkõige kohalike elanikeni). Oluline roll metsaalade funktsioonide seadmisel on kohalike omavalitsuste üldplaneeringutel. Üldplaneeringu ülesanne on omavalitsusüksuse territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Kuigi üldplaneeringu koostamine ja metsamajanduslike tööde kavandamine on erinevad asjad, puutuvad valdkonnad tugevalt kokku mitmete ülesannete juures, mida üldplaneeringud lahendama peavad. Nendeks võivad olla rohevõrgustiku paiknemist ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; väärtuslike maastike või rohealade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; kaitsefunktsioonidega metsade majandamisele piirangute seadmine või puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine jpm. Seega on kohalikke arengusuundumusi, huve ning sotsiaal-majanduslikku olukorda arvestades kohalikul omavalitsusel võimalus seada metsade majandamisele täiendavaid tingimusi või kitsendusi (näiteks lisaks looduskaitseseadusele ja metsaseadusele). Kehtestatavad piirangud või tingimused peavad olema põhjendatud ja kaalutletud, selged, üheselt arusaadavad, seotud üldplaneeringu ülesannetega, seatud avalike huvide kaitseks ning piirkonna ruumilise arengu tagamiseks. Et tagada seatavate tingimuste või kitsendustega arvestamine on oluline, et vastav info jõuaks nõutud kujul metsaregistrisse, kus toimub metsateatiste menetlemine. 2020. aasta lõpu seisuga olid uued kogu haldusterritooriumi üldplaneeringud kehtestatud 3 omavalitsuses ja 59 olid need koostamisel (kehtestamisel ajavahemikus 2021-2023). Kohaliku omavalitsuse volikogud vaatavad üldplaneeringuid üle iga viie aasta tagant. Viimased üldplaneeringute koostamise kogemused näitavad, et nii planeerijatel kui ka kohaliku omavalitsuse esindajatel jääb protsessis puudu metsanduslikust toest. Samas on probleemina välja toodud vajadus parema kogukondliku kaasarääkimise ja kokkuleppimise praktika järele metsaalade kujundamises. Vajalikuks peetakse metsa suuremat tähtsustamist ja tutvustamist, aga ka selle rolli uurimist alates eestlase identiteediloomest, kultuuri ja traditsioonide hoidmisest kuni tervise edendamiseni. Metsa otseste hüvede kõrval (näiteks puit, metsasaaduste korilus, kaitse tuule eest, puhkevõimaluste kasutamine jm), tuleb arvestada ka kaudsete hüvede (näiteks mulla ja vee kvaliteedi tagamine, kliimamuutuste leevendamine jm) pakkumise ja metsa elupaikade vajadustega. Selleks, et muuta nähtavaks ja toetada metsa hüvesid, tuleb haridussüsteemi kaudu jagada mitmekesisemaid teadmisi ja arendada õppekavasid. Metsanduse läbimõeldud käsitlemine, teadmiste pidev arendamine ja rakendamine panustavad kaasaegsesse ja teadmistepõhisesse metsade kasutamisse, avades paremaid võimalusi hüvede kasutamiseks ning innovatsiooniks metsa- ja puidusektoris. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav. Ilmselt suureneb tulevikus vajadus kõrgharidusega spetsialistide järele ennekõike (kõrgtehnoloogilistes) puidutöötlemist ja tehnoloogiaid arendavates ettevõtetes, oskustöötajate vajadus jääb stabiilseks või võib väheneda (näiteks raiemahtude vähenemise või tööstuse automatiseerituse suurenemise tõttu). 17 Kavand seisuga 31.05.2021 Arvestatav tugi kaasava metsanduse arendamisel saab olla praegune erametsaomanike tugisüsteem. Piirkondlikud metsaühistud, sealsed spetsialistid ja liikmed saavad tugevalt panustada kohalike ruumiotsuste tegemisse. Seetõttu võib piirkondlike ühistute roll olla märksa enamat kui erametsaomanike majanduslik koostöö. Hinnang metsanduse arengukava 2011-2020 elluviimisele Peamised probleemvaldkonnad 2011-2020 arengukava elluviimisel on olnud metsakasvatuse küsimused. Piisavalt ei ole saavutatud erametsade uuendamise, valgustus- ja harvendusraiete pindala eesmärke. Metsandus ühiskonnas 2016. aastast on metsa ja metsandusega seotud küsimused olnud senisest suurema avaliku tähelepanu all. See, et kaasa räägivad arvukad ja mitmekesised inimeste rühmad, sunnib otsima tõusetunud arutelu põhjuseid ka kaugemalt kui metsandussektor – suurematest ühiskondlikest protsessidest, mis loovad soodsa pinnase teravateks vastasseisudeks. Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka nende eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Terendav globaalne ökoloogiline kriis või kliimakriis on leidnud soodsa kõlapinna. Poolehoid praktilisele loodushoiule ja ressursside kokkuhoiule on kasvanud paljudes sotsiaalsetes rühmades paralleelselt globaalse keskkonnapoliitika arenguga. Suured vastasseisud nii metsanduses kui globaalküsimustes laiemalt ei ole must-valged ja inimesed saavad aru, et metsadel on oluline roll nii ökosüsteemis, inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagajana, puiduliste ja mittepuiduliste hüvede võimaldajana, et metsi tuleb uuendada, kasvatada, kasutada ja puitu töödelda jne. Keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende jaoks lihtsamini mõistetavaid asju: rääkida kaasa kohaliku elukeskkonna küsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, väärindada puitu võimalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning järjepidevus, säilitada koriluse ja rekreatsioonivõimalused ning pühapaigad looduses. Et nendele erinevate huvirühmade soovidele võimalikult palju vastu tulla, arvestades sealjuures riigi huve ning kooskõla teiste arengusuundadega, on sõnastatud kolm peamist probleemvaldkonda, mis tuleb arengukava uue perioodiga lahendada. Hetkeolukorra analüüsi põhijäreldused17 On oluline, et probleemide lahendamisel keskendutakse tasakaalustatud ning erinevate valdkondade vahelist sünergiat otsivatele ja soodustavatele 18 Kavand seisuga 31.05.2021 meetmetele. Metsandusega seotud erinevate hüvede arendamisel ja loomisel on oluline teha seda parimal võimalikul moel, st lisaks tasakaalustatusele on olulisel kohal efektiivsus. Lähtuvalt ülaltoodust ning laiapõhjalistest aruteludest (põhjalik ülevaade kaasamisprotsessist on esitatud lisas 4) on välja selgitatud kolm üldistatud probleemvaldkonda, mille lahendamisele arengukava peamiselt keskendub: Vajadus tervikliku plaani järele, et metsamaad saaks ühiskonnale vajalike hüvede tagamiseks kasutada parimal moel. Sealhulgas selgitada välja, milline võiks olla tulundusmetsade, kaitsemetsade, sh rangelt kaitstavate metsade osakaal ning piirangute kompenseerimise vajadus. Vajadus on planeerida ruumi nii, et inimesed saaksid oma elukeskkonna kujundamisel paremini kaasa rääkida; Oluline on tagada metsade hea tervislik seisund, tootlikkus ja uuenemisvõime, elustiku mitmekesisus, ning planeerida metsatööd hästi, sh raied. Tõhustada tuleb metsade ökosüsteemiteenuste kasutust, võttes sealhulgas arvesse metsade kohanemisvõimet ja nende rolli kliimamuutuste leevendamisel. Selleks tuleb tagada kohased investeeringud metsakasvatusse ja metsamajanduse taristusse; Tähtis on teadvustada ja käsitleda metsa ja metsanduse hüvesid tervikuna. Kasutada parimat teadmist ja innovatsiooni, et tagada metsade kui elukeskkonna kvaliteet ja väärindada puitu maksimaalselt. 19 Kavand seisuga 31.05.2021 Üldeesmärk, alaeesmärgid ja tegevussuunad Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi, mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Et tervikuna toetada üldeesmärgi täitmist, jätkatakse osalemist metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides (Forest Europe, ÜRO-FAO/ECE, EFI jm). 20 Kavand seisuga 31.05.2021 Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk Metsandus arvestab kliimamuutuste ja metsade elurikkuse seisundiga Mõõdikud: Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arv ↑ Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala ↓ Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast ≈ Kliimamuutuste mõjude tegevussuund  Uuritakse kliimamuutustest, samuti metsakahjustustest ning häiringutest (sh koosluste taastamine) tingitud mõjusid süsiniku sidumisele ja heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime ja talletamise suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi.  Analüüsitakse ja kaardistatakse metsastamise mõjusid ja potentsiaali, vajadusel töötatakse välja ning rakendatakse metsastamist soodustavad meetmed.  Metsamajanduslike tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse senisest enam võimalike kliimamuutuste mõjudega metsade tootlikkusele, tervislikule seisundile, liigilisele koosseisule ja süsiniku sidumise võimele ning teiselt poolt metsamajanduslike tegevuste mõjuga metsaökosüsteemide kliimamuutuste leevendamise potentsiaalile. Süsinikuteemat käsitletakse kliimamuutuste leevendamise vaates kompleksselt, lisaks metsaökosüsteemides seotud ja talletatud süsinikule arvestatakse ka pika kestusega puittoodetesse talletatud süsinikku ja asendusefekti kaudu saavutatavat heite vähenemist. Metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikusidumise võime pikaajalisest säilitamisest.  Majandatavas metsas kasutatakse mitmekesiseid, kasvukohatüübile ja puistu kooseisule sobilikke metsa majandamise võtteid, vältides metsa ja mulla kahjustamist. Majandamisvõtete rakendamisel lähtutakse metsamulla seisundi uuringutest. Metsade majandamisel eelistatakse väikese pinnase erisurvega masinate kasutamist. Analüüsitakse metsatehnika mõju muldadele ja vajadusel rakendatakse meetmeid, mis soosivad väiksema keskkonnamõjuga tehnika kasutuselevõttu. Analüüsitakse ja arendatakse meetmeid raiete kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks.  Soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide kasutamist. Puistute koosseisu kujundamisel arvestatakse metsade häiringukindlusega. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele. 21 Kavand seisuga 31.05.2021  Arendatakse välja ja võetakse kasutusele metsakahjustuste aja- ja asjakohane seiresüsteem. Õigesti korraldatud ja kaasajastatud seire alusel saab prognoosida võimalike kahjustuste levikut, tekkivaid puhanguid ning rakendada operatiivselt meetmeid kahjustuste leviku piiramiseks. Samuti jälgitakse invasiivsete ja ohtlike võõrliikide levikut ning töötatakse välja meetmed nende leviku tõkestamiseks. Tõhustatakse jahindusorganisatsioonide ja maaomanike vahelist koostööd ulukikahjustuste vähendamiseks. Tormikahjustuste õigeaegse koristamisega vähendatakse kahjurite ohtu, arvestades samas kõdunema jäetava puidu rolli elurikkuse säilitamisel metsas.  Töötatakse välja senisest efektiivsemad meetmed erametsade majandamise edendamiseks, sh metsade raiejärgse uuendamise stimuleerimiseks kasvukohale sobilike puuliikidega, kiirendamaks süsiniku sidumisvõime taastumist. Erametsaomanikke teavitatakse erametsanduse tugisüsteemi kaudu metsade tervisliku seisundi ja elurikkuse edendamise meetmetest.  Toetatakse teadusuuringuid metsade ja metsamajanduse rolli suurendamiseks kliimamuutuste leevendamisel ning nende kohanemisvõime tõstmiseks kliimamuutuste suhtes. Vajalike metsamajanduslike otsuste tegemisel tuginetakse teaduspõhisele informatsioonile, mille saamiseks kaasatakse rohkem kõrgkoolide teaduspotentsiaali.  Metsade kliimamuutustega kohanemiseks arendatakse metsapuude parendamist, uuritakse peamiste metsapuuliikide geneetilist mitmekesisust, sh selgitatakse millised puuliigid ja genotüübid on võimelised paremini kliimamuutustega kohanema ja on resistentsemad. Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund  Koostatakse metsade, nende ökoloogilise seisundi ja puidubilansi ajakohaseid ja relevantseid ülevaateid. Majandatavate metsade ökosüsteemi seisundi hindamiseks töötatakse välja sobilikud indikaatorid ja nende põhjal luuakse kohane seiresüsteem. Kasutatavaid seiremetoodikaid analüüsitakse ja vajadusel kaasajastatakse. Analüüsitakse operatiivse ja tõhusa raiete seiresüsteemi arendamise vajadust.  Metsaühistute kaudu tagatakse erametsaomanike nõustamine metsa majandamise mitmekülgsetest võtetest, sh elustikku säästvatest võtetest ning metsaomaniku õigustest ja kohustustest.  Saavutatakse range kaitsega alade tüpoloogiline esinduslikkus. Inventeeritakse kaitstavad alad ja vääriselupaigad.  Raietel säilitatakse väärtuslikke looduselemente ja tähelepanuväärivaid puid, lageraietel jäetakse võimalusel säilikpuid gruppidena, soovitatavalt mitmest puuliigist. Uuritakse metsa jäetava surnud puidu ja lamapuidu vajalikku mahtu ja olemit tulundusmetsas ning selle jätmise praktikaid, vajadusel muudetakse regulatsioone.  Soodustatakse metsamajandamise hea tava järgimist ja metsade sertifitseerimist metsaomanike seas. Edendatakse metsaomanike vabatahtlikku loodushoidu ning looduskaitset korraldatakse koostöös maaomanikega. 22 Kavand seisuga 31.05.2021  Jätkatakse kaitsealade vajaduspõhist ümbertsoneerimist ja kaitsekordade asjakohastamist metsaelupaigatüüpide kaitse tõhusamaks korraldamiseks.  Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel. Selgitatakse kevadise raierahu pidamise vajadust ja mõjusid erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud meetmed.  Koostatakse EL Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidele asjakohased tegevuskavad ning tagatakse nende säilimine riigimaal ka piiranguvööndis ja väljaspool kaitstavaid alasid.  Maaomanikke teavitatakse keskkonnasäästlikest hooldusvõtetest maaparandustöödel. Maaparandussüsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning metsade kasvukohatüüpide erisusi. Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Vajadusel aga kuivendussüsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veerežiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs.  Luuakse alus metsa ökosüsteemiteenuste pidevaks arvestuseks ja nende väärtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid.  Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid.  Sisustatakse mõisted loodus- ja põlismetsad ning sellised metsad võetakse range kaitse alla.  Töötatakse välja metoodika metsade sidususe hindamiseks, suurendatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise võimekust, sh parandatakse rohevõrgustike planeerimise ning planeerijate ja omavalitsuste spetsialistide metsandusalast kompetentsi. Analüüsitakse rohevõrgustiku sidusust, optimaalset paiknemist ja arendatakse selle planeerimisega seotud töövahendeid.  Keskkonnajärelevalvet tõhustatakse nii kaasajastatud seiresüsteemi kui ka metsade sertifitseerimise kaudu. Edendatakse kogukondade ja metsaomanike rolli nii looduskaitses kui ka keskkonnajärelevalves.  Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle põhjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Haruldaste metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud.  Suurendatakse riigimetsa investeeringuid looduskaitsetöödesse.  Säilitatakse väärtuslike metsageneetiliste ressursse in situ 23 Kavand seisuga 31.05.2021 Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline Mõõdikud: Puitu töötleva tööstuse kulutused T&A-le ↑ Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv ↑ Tulundusmetsade osakaal metsamaast ≈ Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund  Füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmeid, sh jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi.  Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist. Seejuures toodab riigimetsa majandaja metsataimi riigimetsa tarbeks ja erasektor erametsa jaoks.  Arendatakse metsapuude parendamist (sh katsetatud kategooria kultiveerimismaterjali tootmise võimekuse saavutamiseks) ja seemnemajanduse valdkonda. Riik tagab, hoiab ja mitmekesistab vajalikku metsapuude seemnevaru.  Tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja juurdekasvu suurendamisele, mis tõstab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku.  Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist metsaomanike toetamise ja motiveerimise kaudu, et metsakasvatuslike tööde kaudu parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada tulevikumetsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et kindlustada kliimamuutuste suhtes püsikindlamad ja tervemad puistud. Selleks toetatakse erametsanduse arengut ja kestlikkust tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel. Metsaühistutel on peamine roll erametsaomanike nõustamisel metsa uuendamise ja hooldamise võtete ning metsaomaniku kohustuste vallas.  Tulundusmetsade majandamisel liigutakse riigis pikemas perspektiivis metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole, mis muudab metsade kasutamise ja metsade seotava süsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks.  Töötatakse välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti töötatakse välja mudelid metsakuivenduse mõju hindamiseks süsinikubilansile. Välja töötatakse 24 Kavand seisuga 31.05.2021 süsinikusidumise kompensatsioonimehhanismid raadamisele. Metsaressurssi iseloomustavaid näitajaid, mis on peamised sisendparameetrid regionaalsetele biomassi- ning süsinikumudelitele, hinnatakse iga-aastaselt SMI käigus.  Soodustatakse kaugseire vahendite kasutamise laiendamist metsamajanduslike tööde planeerimisel, selle järgsel metsade majandamise otsuste tegemisel ning järelevalves.  Edendatakse metsaomanike ning piirkondlike metsa- ja maaparandusühistute omavahelist koostööd. Teostatakse metsakuivendussüsteemide seisundi perioodilist seiret ja suurendatakse metsaomanike teadmisi kuivenduse mõjudest keskkonnale ja puistu majanduslikule väärtusele.  Toetatakse efektiivsema toetusmehhanismi abil vajaliku taristu rajamist ja hooldamist metsades, mis edendab mh metsade majandamist. Soodustatakse metsamaterjali transpordi muutumist kulu- ja süsinikuefektiivsemaks. Oluline on edendada metsaomanike, piirkondlike metsaühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd, et tagada teede korrasolek.  Panustatakse metsasektoris töötavate inimeste võimete ja oskuste arendamisse ning mitmekesistamisse. Soodustatakse uudsema ja keerulisema kompetentsiga kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse. Seda arengut toetavad metsasektori ja teadusasutuste vaheline koostöö, temaatiliste uuringute tegemine ning ettevõtete investeeringud arendustegevusse, mille tulemusena suureneb tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine.  Metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmiseks ja võimalusel suurendamiseks maapiirkondades, hinnatakse metsa puiduliste saaduste ja ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks. Puidu parema väärindamise tegevussuund  Eelisarendatakse ja soodustatakse valdkonna töötleva tööstuse lisandväärtuse suurendamist. Jätkatakse ettevõtete huvidele vastava kohalike ressursside väärindamise (sh puit) teadusprogrammi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprogrammi elluviimist. Edendatakse ja toetatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust, sh puiduliste ja –teiste metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist kasutamist ja uute tehnoloogiate väljatöötamist. Puitu kasutatakse eelistatult pika tarbimisahelaga toodete valmistamiseks.  Otsitakse võimalusi traditsioonilise puidukasutuse kõrval ka metsa teiste ökosüsteemi hüvede paremaks kasutamiseks ja turundamiseks. Selleks kaardistatakse ja hinnastatakse erinevad metsaökosüsteemi saadused ja hüved. Samuti uuritakse metsamajandamise viise, mis parimal võimalikul moel soodustavad erinevate ökosüsteemi hüvede kasutamist. Neid metsa majandamise viise tutvustatakse metsaomanikele, mh metsaühistute kaudu. Terviklikum ja järjepidev metsaomand võimaldab omanikul pikemalt planeerida tegevusi oma metsas, sh leida võimalusi metsa mitmekesisemaks kasutuseks.  Panustatakse ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava väljatöötamisse. Metsa- ja puidutööstuses soodustatakse ja toetatakse 25 Kavand seisuga 31.05.2021 tõhusamat ning ressursisäästlikumat puidu kasutamist, sh nö raskesti töödeldava (standardpuidust keerulisemat) ja majanduslikult väheväärtusliku puitmaterjali osas, samuti taas- ja ahelkasutamist. Toetatakse valdkonna ettevõtete koostööd teadusasutustega. Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaali suurendamiseks edendatakse sektoris ressursitõhusust.  Ollakse eeskujuks puidust ehitusmaterjali kasutamisel puidust referentshoone (keskkonnamaja) rajamise kaudu. Oluline on täiendavate kogemuste saamine suurte puitehitiste ehitamise vallas. Sellega suurendatakse Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendatakse kohaliku tooraine väärindamist. Parandatakse riigihangete süsteemi, eelistades avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi. Töötatakse välja lahendused hoone terve elukaare süsiniku jalajälje määramiseks ja selle arvestamiseks hoonete energiaklassi määramisel.  Energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile, sh uuritakse ja arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise võimalusi.  Suurendatakse töötlemisalast kompetentsi, teadmisi ja võimeid (mitmesugused puidukasutusviisid, paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad, biomaterjalid ja -kemikaalid, bioplastid, saetööstus jm).  Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaali tõstmiseks luuakse võimalused puiduressursi, sh madalakvaliteedilise ja ümarpuidu, kohalikuks väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks. Arendatakse motivatsioonimehhanism, et suurendada taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil. 26 Kavand seisuga 31.05.2021 Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Mõõdikud: Riigimetsa külastatavus ↑ Kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ↑ Osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud ↑ Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund  Teadvustatakse ja hoitakse metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi. Kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja paraneks nende kvaliteet. Soodustatakse vastavaid teavitus- ja turundustegevusi.  Soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori jt metsaga seotud sektorite vahel, parandamaks avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse rollist Eesti ajaloos.  Kavandatakse meetmeid metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduse õppeainetega (loodusõpetuse kõrval nt matemaatika, keeleõpe, ajalugu). Kultuurisidemete hoidmiseks ja arendamiseks edendatakse metsade rolli koolide õuesõppe programmides. Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsanduslikke õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks. Õpetajatele korraldatakse teemakohaseid täiendkoolitusi. Töötatakse välja meetmeid, et haridusasutused saaksid lihtsamalt taotleda toetust metsaga seotud hariduslike projektide elluviimiseks. Arendatakse koostööd koolide, KOV, ettevõtjate ja nende võrgustike vahel.  Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks.  Viiakse lõpule ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse nende andmete kättesaadavus (sh metsaregistris) ja rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. 27 Kavand seisuga 31.05.2021  Jagatakse järjepidevalt teavet metsandussektori erialaõppe võimalustest, sh suunatakse õppijaid erialast haridust omandama eraettevõtjate ja teiste institutsioonide stipendiumite pakkumisega. Arendatakse giidide ja muude metsa aktiivtegevuste läbiviijate oskuseid koostöös kutseõppeasutustega.  Seiratakse kas kutse- ja kõrghariduse ning täiendõpe, samuti töötajate oskused vastavad metsasektori tuleviku tööturu vajadustele. Selleks kaasatakse tasemekoolitusel, täiend- ja ümberõppel kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Oluline on, et valdkonna tööandjad ja asjassepuutuvad huvigrupid oleksid kaasatud kutsenõukogude töösse ning kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppekavade arendamisse. Arendatakse ja kaasajastatakse metsandusliku kutse- ja kõrghariduse õppekavasid.  Toetatakse metsade mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamist ja rekonstrueerimist.  Metsaühistute kaudu suurendatakse erametsaomanike teadmisi mitmesugustes metsanduslikes küsimustes. Analüüsitakse tugisüsteemi toimimismehhanismi, mis on aluseks metsaühistute liikmeskonna suurenemisele ja sellekohase sotsiaalse kapitali arendamisele. Arendatakse metsade mitmekülgset kasutamist, soodustatakse metsakasutuse kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja teiste ettevõtjate (loodusturism, metsamarjade turustamine jm) või isikute vahel.  Soodustatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist. Kaasamise tegevussuund  Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis tõstab selle efektiivsust ja sisukust ning annab kohalikele inimestele enam võimalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. Üldplaneeringute koostamise protsessis soodustatakse kohalike inimeste kaasamist metsa kui elukeskkonna planeerimisse ja kogukonna metsakasutuse võimaluste arendamisse. Soodustatakse kohalike kogukondade kaasamist asulate lähedaste riigimetsade raiete planeerimisel.  Tagatakse metsa majandamisele vajaduspõhiste piirangute seadmise võimalus, mis arvestab piirkondlikke erisusi vastavalt kohalikku arengusuundi määravatele üldplaneeringutele või kokkulepetele metsaomanikega.  Soodustatakse puhkealade ruumilist planeerimist, sh metsade rekreatiivset kasutust maakonnaplaneeringu, kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või vastava teemaplaneeringu kaudu. Mitme valdkonna üleselt koostööd tehes parandatakse metsade ligipääsetavust, sh digitaalseid lahendusi kasutusele võttes. Parandatakse ülevaadet erametsade rekreatiivset kasutamisest.  Teavitatakse metsanduse hüvedest, mistõttu nii maal kui linnades elavad inimesed on neist hüvedest teadlikumad ja metsasektori maine paraneb. Ühiskonda teavitatakse puidu kui keskkonnasäästliku materjali kasutamise eelistest fossiilsete materjalide ees.  Tagatakse metsa puudutava avaliku teabe ja ruumiinfo kättesaadavus veebipõhise infosüsteemi kaudu. Toimib metsaregistri teavitussüsteem 28 Kavand seisuga 31.05.2021 metsaomanikele. Kogutakse metsandusalast investeerimise ning teadus- ja arendustegevuse statistikat, publitseeritakse metsandusalast informatsiooni.  Kavandatakse ja käivitatakse metsanduslike rakendusuuringute programm teaduspõhise info saamiseks ja analüüsimiseks.  Tagatakse metsandusotsuste teadus- ja tõenduspõhisus ning nende aluseks kogutud ja sünteesitud teabe avalik kättesaadavus. Tagatakse, et ühiskond on teadlik metsanduse probleemidest ja otsustest. Kaasatakse teadusasutusi, et baasarusaamad otsustamiseks oleksid ühtsed. 29 Kavand seisuga 31.05.2021 Arengukava mõõdikud18 Mõõdik Algtase Sihttase Allikas ÜLDEESMÄRK: Eesti metsandus on kestlik 1. Metsamaa pindala (tuhat ha) 233219 ≈ ↑ KAUR (SMI) 2. Erametsade uuendamise Eksperthinnang osakaal uuendusraiete pindalast 3020 ↑ (KAUR, KeA) (%) 3. Valgustus- ja harvendusraiete pindala (ha/a) 30 00021 ↑ KAUR (SMI) Alaeesmärk: Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga 1. Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arv 222 ↑ KEM, KAUR 2. Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute 226623 ↓ KAUR (SMI) pindala (ha/a) 3. Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast 1124 ≈ KAUR (SMI) (%) Alaeesmärk: Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline 1. Puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat 48325 ↑ SA eurot/a) 2. Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) 826 ↑ KAUR/ESA 3. Tulundusmetsade osakaal 74-7527 ≈ KAUR (SMI) metsamaast (%) Alaeesmärk: Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 30 Kavand seisuga 31.05.2021 1. Riigimetsa külastatavus (mln külastust) 2,528 ↑ RMK 2. Kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud 33 40029 ↑ KeA metsamaa pindala (ha) 3. Osakaal kihelkondadest kus ajaloolised looduslikud 50 ↑ Muinsuskaitseamet pühapaigad on inventeeritud (%) 31 Kavand seisuga 31.05.2021 Strateegiline raamistik ning juhtimis- ja rakenduskorraldus Säästliku metsanduse üks keskne põhimõte on multifunktsionaalsus. Seetõttu aitab arengukava kaasa suure osa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärgid. Metsandusega on otseselt seotud vastava tegevuskava eesmärk 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi jätkusuutlikult ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Arengukava käsitleb ennekõike eesmärgi 15 punktide 1 ja 2 täitmist, s.o tagada maismaaökosüsteemide ja ökosüsteemide pakutavate teenuste, eelkõige metsade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine. Samuti saavutada kõikide metsade säästlik majandamine, peatada metsade raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. Arengukava on üleriigiline strateegiline planeerimisdokument, mis on seotud mitmete teiste valdkondlike arengukavadega. Nii peab arengukavas ning edasistes tegevustes arvestama mh EL elurikkuse strateegia, Euroopa roheleppe ning kliima- ja energiapoliitika suundumustega. Samuti paljude riiklike arengudokumentidega – näiteks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, energiamajanduse arengukava aastani 2030, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, keskkonnavaldkonna arengukava 2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050 jpm. Arengukava juhtimine ja rakendamine Metsanduse arengukava viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Metsanduse arengukava rakendamise koordineerimise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes metsaressursi kaitse ja kasutuse eest vastutava ministeeriumina omab suurimat mõju metsanduse arengule ning vastutab enamiku 32 Kavand seisuga 31.05.2021 meetmete rakendamise eest. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Kuna metsandus puudutab horisontaalselt väga paljusid muid valdkondi, on metsanduse arengukavas seatud eesmärke võimalik saavutada vaid koostöös teiste asjassepuutuvate ministeeriumitega (täiendavalt täpsustatud tegevussuundade all). Arengukava edukaks rakendamiseks on oluline, et kõigi osaliste vastutus ja ülesanded oleksid selged, ent mitte jäigad, ning et osalised, sh eri ministeeriumid ja valitsusasutused, teeksid arengukava eesmärkide saavutamiseks koostööd. Keskkonnaministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruandluse ja uuendamise korraldamine. Põhjalikum ülevaade kaasamisprotsessist, juhtkomisjonide koosseisudest on esitatud lisas 4. 33 Kavand seisuga 31.05.2021 Arengukava maksumuse prognoos 34 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm 06.2021 Sisukord Lühendid ja mõisted ................................................................................................................................................ 4 1 Sissejuhatus..................................................................................................................................................... 5 2 MAK lühikirjeldus .......................................................................................................................................... 7 3 Mõju hindamise ulatus ............................................................................................................................. 10 4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond ........................................................................................................... 11 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed ......................................................................................... 11 4.2 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism ........................................................................... 13 4.3 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja ....................................................................... 14 4.4 Metsade roll süsinikuringes .............................................................................................................. 17 4.5 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine .......................................................... 18 4.6 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ............................................................................... 19 4.7 Metsamajanduse ruumiline kavandamine .................................................................................. 21 4.8 Metsandus majanduses ja tööhõives............................................................................................ 23 4.9 Metsanduse infrastruktuur ............................................................................................................... 24 4.10 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine ................................................................................ 25 4.11 Metsaomandi struktuur ja kultuur ................................................................................................. 26 4.12 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine ........................................................................... 27 4.13 Raied ja ökoloogilised väärtused ................................................................................................... 28 4.14 Metsade sotsiaalne funktsioon ....................................................................................................... 30 5 MAK-i seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 32 5.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid...................................................................................................... 32 5.2 EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ........................................... 33 5.3 EL elurikkuse strateegia aastani 2030 ........................................................................................... 34 5.4 Euroopa rohelepe................................................................................................................................. 35 5.5 Strateegia "Eesti 2035" ....................................................................................................................... 36 5.6 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ............................................................................................ 37 5.7 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ...................................................... 38 5.8 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 ..................................................................... 38 5.9 Heaolu arengukava 2016-2023 ....................................................................................................... 39 1 5.10 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ...................................................................... 39 5.11 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 .................................................................................. 40 5.12 Eesti keele arengukava 2021–2035................................................................................................ 40 5.13 Kultuuri arengukava 2021-2030 ja selle siduskavad ............................................................... 41 5.14 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ........................................................................... 42 5.15 Lõimuv Eesti 2020 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 ................. 42 5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020 .......... 43 5.17 Riigikaitse arengukava 2013–2022 ................................................................................................ 44 5.18 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 ................................................................. 44 5.19 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ............................................................................ 45 5.20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ................................. 45 5.21 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 46 5.22 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ ................................................................................. 46 5.23 Digiühiskonna arengukava 2030 .................................................................................................... 47 5.24 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ...................................................................................... 48 5.25 Eesti metsapoliitika .............................................................................................................................. 49 5.26 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ...................................................................................... 50 5.27 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................................... 50 5.28 Looduskaitse arengukava aastani 2020 ....................................................................................... 51 5.29 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ...................................................................................... 52 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju ......................................................................................................... 53 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika ....................................................................................... 54 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu ......................................................................................... 55 8.1 Asjaomased asutused ......................................................................................................................... 55 8.2 Muud huvitatud osapooled .............................................................................................................. 55 8.2.1 Teadus- ja haridusasutused .................................................................................................... 55 8.2.2 Organisatsioonid ......................................................................................................................... 55 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ........................................................ 57 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm...................................... 58 2 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja .......................................................................... 58 10.2 Eksperdirühm ......................................................................................................................................... 58 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad......................................................................................... 60 3 Lühendid ja mõisted MAK Metsanduse arengukava https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021- 2030 vastavalt mõjude hindamise programmi koostamise aegsele seisule MAK Keskkonnaministeerium, kes vastutab MAK-i koostamise eest. Sellel koostamise osapoolel on KSH menetluses vastutav roll. korraldaja KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude (mõjud mis lisanduvad loodusmõjudele) hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. jagu) KSH KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse olulised mõjud ning programm nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS § 36. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi vastavalt KSH aruanne programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). KSH-le on nõuded toodud KeHJS §40. Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hindamise muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm programm Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hindamine muude oluliste mõjude strateegiline hindamine Oluline mõju Oluline keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks MAK-i eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. https://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf 4 1 Sissejuhatus Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku2 Vabariigi Valitsusele, mille alusel algatati metsanduse arengukava koostamise 10. jaanuaril 2019. Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019 ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH. Käskkirjas on muuhulgas toodud järgmist:  Arengukava koostamise eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust.  Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse metsanduse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk:  arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;  tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;  edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat3. Et kujundada Eesti vabariigi metsanduspoliitikat, on seadusest tulenevalt (metsaseaduse § 7 lg 1) vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna MAK-i mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. 2 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021- 2030 3 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 5 Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise programm lisaks KeHJS toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast4. Käesolevas etapis koostatakse üksnes mõjude hindamise programm, mille eesmärk on kaardistada olulised mõjud ja koostada metoodika nende mõjude hindamiseks. Järgmises, aruande etapis tuvastatakse mõju suurus, ulatus, kestus, pöörduvus ja muud parameetrid ning vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm koostatakse ühtse dokumendina. 4 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012 Mõjude hindamise metoodika. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf 6 2 MAK lühikirjeldus Eesti Metsanduspoliitika kujundamiseks ja Eesti metsanduse suunamiseks on metsaseaduse § 7 kohaselt vajalik koostada iga kümne aasta jaoks MAK, mille kinnitab Riigikogu. Hetkel on koostamisel MAK 2030, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. MAK-i koostamisel lähtutakse arengukavade koostamise korrast5. Rohkem kui pool eesti maismaast on kaetud metsaga. Eestlastele on mets alati oluline olnud ja viimasel ajal on metsade majandamise teemat ühiskonnas eriti laialdaselt arutatud. Metsad pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemide teenuseid, mis sõltuvad sellest, kuidas metsi kasutatakse. Metsade pakutavad ökosüsteemide teenused hõlmavad loodust ja sealhulgas inimesi reguleerivaid (nt. kliima, vesi), toetavaid (nt. mulla teke, toitainete ringlus), varustavaid (nt. toit, puit) ja kultuurilisi (nt. puhkus, vaimsus) teenuseid. Metsade pakutavaid teenuseid võib kirjeldada osana metsanduse väärtusahelast. See on mitmekülgne, hõlmates erinevat maakasutust, metsaomanikke ja metsandussektoris hõivatud inimesi, elukeskkonna toetamist, pikaajalisi investeeringuid, taastuvenergiat, teadust, haridust ja ka innovatsiooni. Metsandusel on läbi majandusvõtete oluline roll nende teenuste ja selle väärtusahela toimimisel. Kuna metsade ja metsanduse potentsiaalne mõju on sedavõrd suur, koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina hõlmates nii kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. Samuti on oluline hinnata arengukava mõju võimalikult laiapõhjaliselt. Arengukava selgitab: „Koostatud arengukava lähtub ÜRO metsainstrumendist, mis loob riikidele raamistiku jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas metsaga seotud ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, ning Euroopa ministrite koostööprotsessis Forest Europe kokkulepitud resolutsioonidest ja otsustest jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist.“ Arengukava defineerib detailselt metsanduse kitsamalt ja laiemalt6 ja juhindub Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist ja põhiseisukohtadest. Peamiseks vahendiks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle rakendamise soodustamiseks on kriteeriumite ja näitajate süsteemid. Need pakuvad asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks. Samuti ka teavet riikliku metsapoliitika ja erinevate arengukavade ja –programmide tarbeks. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide kasutamise abil saab ka hinnata metsaressursi olemit ja arengutrende, samuti koostada võrreldavat aruandlust Euroopa, piirkondlikul ja riigi tasandil. 5 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 6 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 eelnõu. Kavand seisuga 31.05.2021. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021- 2030 7 Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused on: (1) Valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist. (2) Valdkonna arengukava ja programmi koostamisel ja muutmisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke ja mõõdikuid. (3) Valdkonna arengukavas ja programmis kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. (4) Valdkonna arengukava ja programmiga aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Detailse kirjelduse lähtealustest leiab MAK-i kavandist. Arengukava ja programmi eesmärgid ja nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mille põhjal koostatakse eelarvestrateegia ja riigieelarve. MAK-i sisuks on:  valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega;  ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi, mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Et tervikuna toetada üldeesmärgi täitmist, jätkatakse osalemist metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides (Forest Europe, ÜRO-FAO/ECE, EFI jm). 8 üldeesmärk Eesti metsandus on kestlik 1. alaeesmärk 2. alaeesmärk 3. alaeesmärk Metsandus arvestab Metsasektor on Metsandus on kaasav kliimamuutuste ja majanduslikult ning arvestab metsade elurikkuse konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja seisundiga kultuuriliste väärtustega Joonis 1 MAK eesmärgid 1. Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk  Kliimamuutuste mõjude tegevussuund  Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund 2. Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk  Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund  Puidu parema väärindamise tegevussuund 3. Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk  Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund  Kaasamise tegevussuund Detailse alaeesmärkide kirjelduse leiab MAK-i kavandist7. 7 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 eelnõu. Kavand seisuga 31.05.2021 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021- 2030 9 3 Mõju hindamise ulatus MAK on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Mõju hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Vastasel juhul oleks mõju hindajad sunnitud täpsustama MAK-i või looma eeldusi, mida MAK oma strateegilisel tasandil loonud ei ole. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi. Eeldatavalt puudutatud valdkondasid on käsitletud peatükis „4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond“. Piiriülest mõju ei prognoosita. MAK on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks. Hindamise ajaline ulatus kattub MAK-i kestuse ulatusega, millele lisatakse arutluse teel hinnang mõju muutumisele juhul, kui MAK-i olemasolevad eesmärgid ja mõõdikud pikendatakse veel 20 aastaks. 10 4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed MAK-i eesmärkide ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale, sh ka elurikkusele selle kõige laiemas mõttes, üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestada tuleb. Metsad kannavad tervet rida ökosüsteemiteenuseid, millest olulisimate hulka kuuluvad kahtlemata ka elurikkust toetavad teenused. Loodushoidu ja metsade elurikkust puudutav väga oluline metsapoliitiline kokkulepe tehti 2002. aastal Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raames, mil otsustati, et rangelt kaitstavate metsade pindala tõstetakse olemasolevalt 7,2%-lt vähemalt 10%-ni Eesti praegusest metsamaa pindalast. Samast arengukavast leiame ka vääriselupaikade kaitse strateegia. See eesmärk on praeguseks ka täidetud – range kaitse all on üle 14% metsamaa kogupindalast. Elurikkuse toetamiseks võeti suund säilik-, lama-, põlis- ja surnud puude jätmiseks raiesmikele. Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel pindalale ja säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib senini siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Praeguseks on kaitse alla võetud 25,6% metsamaast ning sellel alal on seatud rangem või leebem kaitserežiim. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust. Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil. Ehk teisisõnu, lähtudes pakutavatest ökosüsteemiteenustest ei saa (või on see keerukas ning kallis) samal ajal maksimeerida varustusteenust puidu tootmise näol ja elurikkust toetavaid teenuseid. Siiski on majandusviiside valikuga võimalik säilitada või suurendada elurikkust toetavaid teenuseid ning leida kompromiss või tasakaal metsa erinevate funktsioonide vahel. Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. Teema seondub kontrollküsimusega 4.1.5: “Kas eelnõu mõjutab elurikkust?”, indikaator: “Metsamaade üldine elurikkus hinnatuna erinevate elustikurühmade baasil” Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist 11 moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril8. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. Elurikkusele avalduvate mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine, metsateede poolt killustamine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. MAK-i senise protsessi ning alusuuringute käigus on kaardistatud mitmeid intensiivse metsamajanduse korral elurikkusele kaasnevaid mõjusid ja probleemkohti:  metsalinnustiku arvukuse kahanemine (metsades pesitseva tavalinnustiku arvukus on seiretulemuste alusel viimase 33 aasta jooksul vähenenud keskmiselt 0,5% aastas);  säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas,  raiete käigus väheneb metsas surnud puidu kogus ja heterogeensus;  vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud;  esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi;  looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud. Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. Teema seondub kontrollküsimusega 4.1.5: “Kas eelnõu mõjutab elurikkust?”, indikaatorid: “Metsaelupaigatüüpide pindala ja seisund Eestis” ja “Metsadega seotud kaitstavate liikide seisund” maade üldine elurikkus hinnatuna erinevate elustikurühmade baasil” 8 „Mets 2019“ peatükk „Raied“. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/03_raied_0.pdf 12 Kui valdavas osas on metsamajanduse ja elurikkuse seosed lokaalsed ning mõjud avalduvad enamasti vaid metsaelustikule siis maastike veerežiimi ja vooluveekogude veekvaliteedi ning seisundi muutuste kaudu võivad mõjud avalduda ka veekeskkonnale ja soode ning muude märgalade seisundile. Selliseks mõjufaktoriks on metsakuivendus, mis nii uute kuivendussüsteemide rajamise kui ka olemasolevate rekonstrueerimise kaudu võib mõjutada muid ökosüsteeme, eelkõige vooluveekogusid ja soid. Vooluveekogude puhul avaldab mõjusid eelkõige kuivendusvõrgu aga ka raiete tõttu veekeskkonda lisanduv heljum ja toitained samuti kuivendusega kaasnev veerežiimi muutus. Veekvaliteedile avaldavaid mõjusid saab leevendada settetiikide ja puhastuslodude kasutusega. Soode puhul on peamiseks ohuks uute kuivenduskraavide rajamine või ka olemasolevate rekonstrueerimine looduslike sooalade piiril või läheduses. Samuti on kuivendus ohuks veel looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule. Seetõttu võib kuivendust lugeda oluliseks metsamajanduse kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete rakendamist. 4.2 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Erametsaomanikud (ja ka metsaühistud) saavad Eestis metsatoetusi SA Erametsakeskuse ja metsaühistute vahendusel. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu arengukava meetmed, mida rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Siseriiklike toetuste raha tuleb riigieelarvest. Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi:  Metsa uuendamise toetus  Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus  Erametsaomanike nõustamise toetus  Metsamaaparandustööde toetus  Metsa inventeerimise toetus  Metsaühistu toetus  Metsa sertifitseerimise toetus  Üraskikahjustuste ennetamise toetus  Natura metsa toetus  Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine)  Vääriselupaiga kaitse lepingud Toetuste andmist reguleerivad siseriiklike toetuste määrus, Natura metsa toetuse määrus ja metsameetme määrus. 13 Erametsaomanike looduskaitseliste tegevuste toetamise meetmete kirjeldused on toodud järgnevalt:  Vääriselupaiga kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus (§ 23).  Natura meetmega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse suurus on täna 110 €/ha (sihtkaitsevööndis) või 60 €/ha (piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal).  Pärandkulutuuri säilitamise toetusega toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Alates 2014. aastast puuduvad regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta eramaadel. Varasemate aastate kohta on teada kavandatud tööde maht, mis oli summeeritud Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste põhjal. Aastaraamat Mets 20189 andmetel maksti erametsanduse toetusi 2018. aastal 2,5 miljonit eurot (2010. a 2,35 miljonit eurot). Kõige suurem toetuse liik on metsauuendamise toetus, sellele järgnevad erametsaomanike nõustamine, metsaühistu toetus ja metsamajandamise kavade koostamine. SA Erametsakeskus koostatud uuringu10 kohaselt oli uuendamise toetuste summa 2018. a 1,25 miljonit eurot ning selle abil uuendati 7 235 ha metsamaad (2008. a 3 673 ha) – toetusega uuendatud metsamaa pindala on olnud tõusvas trendis alates aastast 2009. Võrdluseks, RMK uuendas 2020. aastal metsa 11 756 hektaril (2019. aastal 11 760 ha). Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud siis 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d). 4.3 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja Eesti metsapoliitika11 deklareerib Eestimaa elanike traditsiooniliselt tugeva seotuse metsaga, kus inimene veedab suure osa oma igapäevaelust ja puhkuseajast. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles, tõestades sellega oma suurt tähtsust kohalikus kultuuripärandis. Metsanduse arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamise käigus selgus, et metsa ja selle rolli tähtsustamine, uurimine, teadvustamine on vajalik nii eestlase identiteediloome, ruumilise keskkonna kujundamise kui ka kultuuri ja traditsioonide hoidmise seisukohast, 9 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2018 10 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/12/Toetuste-moju-hindamine-2008-2018-1.pdf 11 Eesti metsanduse arenguprogramm „Eesti metsapoliitika“. Vastu võetud Riigikogu 11. juuni 1997 otsusega. RT I 1997, 47, 768. 14 kuivõrd Eesti inimeste pärimuslik loodusetundmine väheneb ning õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid, näiteks traditsioonilisi metsakasutusviise, looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Samuti on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise haardeulatust ning Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali. Lisaks on vähenemas inimeste harjumus metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada. Seda, kuidas ja millised metsad on kõrgkultuurilise inspiratsiooni allikad, ei ole seni ulatuslikult uuritud. Alusuuringu kohaselt toetab kultuurilist funktsiooni hästi täidetud ökoloogiline funktsioon — elurikkus. Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni. Soosivad faktorid on suured ja erikujulised puud, looduslikkus (näiv puutumatus), mitmevanuselised ja -liigilised puistud, võimalus kohtuda muljetavaldavate liikidega, näha loomade (sh putukate) tegevusjälgi. Oluline on, et sellised metsad oleks elukoha ja/või väikeste radade lähedal. Puhkeväärtuslikus mõttes, kuivõrd on tõestatudlooduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele,12 näiteks esineb lapsepõlves13 rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat,14 peetakse esmatähtsaks linna(lähedasi) metsi, mille puhul võivad olla probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega15, või ootamatud raied16. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist17. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele 170 m. Puhkemetsadena eelistatakse küpseid ja 12 Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 13 Lees 2014 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Õpetajate Leht 2. mai. 14 Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Schizophrenia research. 15 Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Keskkond, tervis ja heaolu. Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 16 Levald 2017 Linnamets pole vaid loodusand. Sirp 24.03.2017. 17 Endreny, T. A. (2018). Strategically growing the urban forest will improve our world. Nature communications, 9(1), 1160. 15 vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre18. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul19. Metsaga seotud rahvakultuuri ja identiteedi20 püsimiseks peetakse oluliseks, et paljudel inimestel säiliks ja oleks mitmekülgne side metsaga, seda nii puiduliste kui ka mittepuiduliste hüvede kogumise ja kasutamise (korilus, küttimine), jalutamise, metsas matkamise ja ööbimise, elustikuvaatluste, teatud paikade oluliseks (pärandkultuuriobjektid)21, tähenduslikuks (vanad vabakujunduslikud pargialad, mida tänapäeval käsitletaksegi metsana (kantud metsaregistrisse) kuigi oma olemuses evivad varasemaid maastikukujunduse kultuuri ja üksikobjektide jäänuseid) või pühaks pidamise22, legendide, muinasjuttude jms läbi. Metsade olukord paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv23 või takistav. Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks. Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite raporti kohaselt (Criterion 5: Maintenance and Appropriate Enhancement of Protective Functions in Forest Management (notably soil and water)) on Eesti elanikkonna vastandumine looduskaitsepiirangutele vähenenud sedamööda, kuidas intensiivne metsamajandus on kitsendamas inimeste võimalusi harjumuspäraselt kasutada metsa mittepuidulisi saadusi ja metsa kui elukeskkonda, mis viitab sisulisele vajadusele töötada välja indikaatorid sisendiga kõigist säästliku metsanduse valdkondadest, sest kitsalt valdkondlikud (eriti kitsalt majanduslikud) hinnangud ei ole piisavad. Olukorda Eesti tasemel parandaks: a) sõnastada Eesti metsamajanduses säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) printsiibid ja indikaatorid viisil, mis ei pea majanduslikke kaalutlusi ökoloogilistest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest huvidest 18 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89; Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis); Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 19 Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. 20 Kultuuriministeerium (2008). Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2008–2012. 21 Tarang, , l. jt 2007 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tartu. 22 Hiite Maja, Faktum Ariko (2014). Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. https://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/aruanne2014_faktumariko.pdf. 23 Kaasik, A. (2017). Rüüstatud pühapaigad. http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wpcontent/uploads/2018/04/ryystatud_pyhapaigad_avaldamis eks.pdf. 16 olulisemaks; b) suurendada aastaraamatu „Mets“ peatüki „Keskkond“ mahukust. Lisaks on RMK ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumise tendentsi arvestades on kulutused rekreatsiooniobjektidele otstarbekad. Samuti näitab radade monitooring kasutusaktiivsuse tõusu. Avalike kulutuste andmed metsamajandusele on aga puudulikud, ehkki need on just näitajad, mis on otseselt seotud metsapoliitika kujundamise ja rakendamisega. Avaliku sektori kulutusi väljendavad näitajad tuleks edaspidi välja selgitada ja nende trendi jälgida, mida on võimalik teha sihtotstarbelise uuringu abil. Mets kui elukeskkonna ja pärandkultuuri kandja on seotud kontrollküsimustiku küsimustega 1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja arendustegevust ning milline on eelnõu mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule? 1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, ning kultuuriteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti? ja 1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, sport, meedia jne, arengut? 4.4 Metsade roll süsinikuringes Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja seeläbi kliimamuutuste tasakaalustajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. Majandamisega on võimalik metsade süsiniku sidumist suurendada, kuid samas põhjalikke teadmisi kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel pole. Regulaarselt esitatakse riigi poolt kasvuhoonegaaside (KHG-de) inventuuri aruanded vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokollile, mis võimaldab osaleda rahvusvahelises lubatud heitkoguste ühikute müügis ning samuti annavad need aruanded sisendi riikliku kliimapoliitika kujundamisele, kuid empiiriline andmestik erinevate metsade süsiniku varudest ja voogudest on senini puudulik. Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite arvestuse. Lageraiejärgselt toimuvad ökosüsteemis kardinaalsed muutused: drastiliselt muutuvad valgus ja temperatuuritingimused, aga ka toitainete- ning süsiniku ringe. Kuna süsinikku siduvaid puid enam pole või on neid väga vähe (seemnepuud, säilikpuud), kuid mullahingamine võib olla intensiivistunud (lagunevad raiejäätmed, tõusnud mullatemp.), siis muutub ala süsinikku siduvast süsteemist süsiniku allikaks. Millal taastuv ökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab, see on üks olulisemaid teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast. 17 Levinud on seisukoht, et raiejärgselt on raiesmik/noorendik süsiniku allikas ligikaudu 10 aastat või isegi kauem 24,25,26. Lõppenud RMK rakendusprojekti („Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 2015–2018) saadud tulemused näitavad aga, et isegi suhteliselt madala mullaviljakusega mustika kasvukohatüübis muutus männinoorendik süsinikku siduvaks juba 7 aasta vanuses. Viljaka kasvukoha (jänesekapsa kasvukohatüüp) raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal aga vaid nõrk C allikas (-0,51 t C ha-1 a-1) ja muutus süsinikku siduvaks samuti 7. raiejärgsel aastal. Hiljutine Eestis läbiviidud uuring on, kasutades turbulentse kovariatsiooni meetodit, näidanud et näiteks lageraie järgselt muutub metsaökosüsteem süsiniku eritajast selle sidujaks kuue aasta jooksul27. Süsiniku sidumise saavutamine võtab erinevate uuringutele põhjal peale lageraiet aega kuni 20 aastat ja peale metsatulekahju üle 50 ja peale putuka- ja tormikahjustust ca. 5 aastat 28. Süsiniku tagavara puitses biomassis metsamaal on viimastel aastakümnetel suurenenud. Perioodil 1990 kuni 2019 suurenes see okaspuumetsades 22 470 tuhat tonni ja lehtpuumetsades 13 991 tuhat tonni. Kokku suurenes sellel ajavahemikul süsinikutagavara metsades 36 461 tuhat tonni. Perioodil 2010–2019, kui metsandust on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni. Kokku 9 286 tuhat tonni 29. 4.5 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas. Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud mitmete putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjustusi, mis varem on 24 Amiro, B.D., jt, G. and Xiao, J., 2010. Ecosystem carbon dioxide fluxes after disturbance in forests of North America. J Geophys Res-Biogeo, 115. 25 Goulden, M.L., McMillan, A.M.S., Winston, G.C., Rocha, A.V., Manies, K.L., Harden, J.W. and Bond-Lamberty, B.P., 2011. Patterns of NPP, GPP, respiration, and NEP during boreal forest succession. Global Change Biol, 17(2): 855-871. 26 Noormets, A., McNulty, S.G., Domec, J.C., Gavazzi, M., Sun, G. and King, J.S., 2012. The role of harvest residue in rotation cycle carbon balance in loblolly pine plantations. Respiration partitioning approach. Global Change Biol, 18, 10, 3186-3201. 27 Rebane, S., Jõgiste, K., Kiviste, A., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2020. Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11(2), 216. doi:10.3390/f11020126 28 Rebane, S., Jõgiste, K., Põldveer, E., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2019. Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Scandinavian Journal of Forest Research, 34(7), 585−597. https://doi.org/10.1080/02827581.2019.1659849 29 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/mets. Alusandmed statistika andmebaasist: KK509 18 esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades. Metsahäiringute esinemine ja intensiivsus on kontrollküsimustiku küsimuse 4.2.5. Kas eelnõu mõjutab keskkonnariskide, sh kliimamuutus, looduskatastroofid, õnnetused tõenäosust või ulatust ja võimalust nendeks valmistuda või nendega kohaneda? hindamise indikaator. Puudub süsteemne seire ja hinnangud sisse toodud metsa- ja haljastuse istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks turustatakse Eestisse lõunapoolsete piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie tingimustesse, kuid võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks. Kokku oli aastal 2018 metsamaast kahjustatud 809,7 tuhat hektarit30. Kõige suurema osa (36,8%) kahjustustest moodustasid sõraliste poolt tekitatud kahjustused. Sõraliste poolt oli kahjustatud 298,3 tuhat hektarit. Teine oluline kahjustuste tekitaja oli seenhaiguse poolt põhjustatud juuremädanik juurepess, moodustades 13,5% kõigist kahjustustest. SMI 2018 andmetel on juurepessust kahjustatud metsamaad 109,7 tuhat ha. Võib aga eeldada et juuremädanikest on tegelikkuses kahjustatud rohkem metsamaad. Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada mulla tihenemist, roobaste teket ja mullakihtide segunemist, mis võivad pikaajaliselt mõjutada mulla struktuuri, bioloogilist aktiivsust ja seeläbi ka metsade produktiivsust. Mulla tihenemine suurendab mulla lasuvustihedust ja vähendab mulla poorsust, mis mõjuvad negatiivselt mulla niiskusrežiimile, vee läbilaskevõimele ja mulla õhustatusele. Tihenenud mullas on raskendatud ka vee ja toitainete omastamine taimede, sh puude poolt. Lisaks mulla füüsikalistele omaduste mõjutamisele võivad mullahäiringud olla ka visuaalselt ebaesteetilised ning tekitada avalikkuse pahameelt. Mulla tallamist ja roobaste teket on võimalik vähendada, kui metsamasinad liiguksid töö käigus oksavallil. Kuna soojad talved ja läbikülmumata mullaga raiete läbiviimine muutub muutuvas tulevikukliimas tõenäoliselt üha levinumaks praktikaks, on kirjeldatud probleemistik kindlasti oluline ja väärib teaduslikult põhjendatud tähelepanu. Kodumaised uuringud mullahäiringute teemal praktiliselt puuduvad. 4.6 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine Männi osatähtsus 1958. ja 1975. aastast (41,9 ja 40,6%) on langenud aastateks 2015 ja 2016 (32,6%) 8 - 9% võrra. Kuuse osakaal 1988. aastast (23,5%) on langenud 2015. ja 2016. aastaks ca 17% peale. Lehtpuude osatähtsus on 2016. a (Ks, Hb, Lm, Lv) kokku 48,5%, 1958. a 34,8%. Seejuures halli lepa osakaal on suurenenud 5,5% ehk 47 tuhandelt hektarilt (1958) 196 - 198 tuhandeni. Hall lepp ja kuusk aga jagavad samu kasvukohti. Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna head ülevaadet erinevate metsa poolt pakutavate ökohüvede kohta. Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa 30 Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. SMI 2018 andmed. 19 puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Mittepuidulise tootesektori osale metsade majandusliku arengu raames pööratakse suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidusektori osas. Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja rekreatsioonilist funktsiooni ning puistute struktuurse ühtlustamise kaudu vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel: väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. Metsakultiveerimismaterjal Metsaistutusmaterjali toodang on küll võrreldes 2010. aastaga suurenenud, kuid seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Keskkonnaameti info kohaselt on viimase 3 aasta jooksul toodud naaberriikidest sisse 11,3 miljonit metsataime. 2018 aastal uuendati ca 8 300 hektari erametsa. 2019. aasta kevadeks on Eestis erataimlates kasvatatud taimi Keskkonnaameti antud hinnangu kohaselt ca 8,4 miljonit. RMK seemnemajanduse eesmärk on tagada Eesti metsade metsapuuseemne vajaduse rahuldamine. 2018. aasta lõpu seisuga on kuuse seemne jääk 4 934 kg, millest 270 kg on kategooriaga „kvalifitseeritud“ (ehk seemla seeme). Männi seemnevaru 2018. aasta lõpu seisuga on 3 070 kg, millest seemlaseemet on 868 kg. Kase seemne varu on 239 kg ning seemlaseemet ei ole. Tootvaid kuuse seemlaid täna on 2 pindalaga 32,1 ha. Seitse kuuse seemlat (pindalaga 101 ha) on hetkel liiga noored, et sealt seemet varuda. Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine Eestis eraldati 1985. aastal 10 ala kogupindalaga 3 540 ha geenireservimetsadeks, sh 1 arukase ala (417 ha), 5 hariliku kuuse ala (1 158 ha) ja 4 hariliku männi ala (1 965 ha). Toonaste eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui arukase kohta peaks olema igast 6 geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole. Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal geenireservimetsade pindala 1 686 ha. Samal aastal RMK poolt tehtud inventuuri ja analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1 154 ha. Nii Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud uute geenireservimetsade valimine kuid reaalsuses selleni jõutud pole. Geenireservimetsadel puudub seadusandlik taust, samuti ei ole olemas ei strateegiat ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et Eestis peaks olema 20 harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel 3 geenireservimetsa rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 ha okaspuude ja 100–400 ha lehtpuude puhul. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei peetud. 2011. aastal lõppes EMÜs KIK-i finantseeritud projekt „Metsageneetiliste ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute kaardistamine“. Selles tehti ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele kuid seda väiksematel aladel kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud. 4.7 Metsamajanduse ruumiline kavandamine Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Suuremõõtmelist kogu metsamaastikku hõlmavat raiete ruumilist planeerimist kogu Eesti metsale läbi ei viida. Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamiseks. Raadamise korral muutub peale raiet maa sihtotstarve ning tegemist ei ole enam metsamaaga. Ruumilise ulatuse mõttes kontrollitakse metsateatiste menetlemisel raielankide maksimaalseid pindalasid, mis erinevad raieliigiti ning kasvukohatüübiti, kuid ei hinnata mõju maastiku ilmele ega erinevate aastate raiete kumulatiivset mõju. Maastikulises mõttes taastumata lageraiealad võivad metsaseaduse mõttes olla uuenenud, mistõttu planeeritakse järgmised raied naabrusesse. Kaitsealadel on osade kaitse-eeskirjadega seatud piirangud kas liigi kaitsekavadest või kaitseala kaitse-eesmärgist lähtuvalt (näiteks lendoravaga seotud piirangud metsa kõrgusele või teatud vanusega metsa osakaal piiranguvööndis metsise elupaigas). Maastike säästlik, üldsust kaasav ja kvaliteedieesmärkidest lähtuv planeerimine on ka Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk, mis Eesti suhtes jõustus 1. juunil 2018. aastal31. Selle järgi vajab metsade majandamise planeerimine erinevate huvitatud osapoolte, sh kohalike kogukondade kaasamist. Ruumilisest planeerimisest saab pikemalt lugeda lingilt: https://www.envir.ee/et/konventsioon- ruumiline-planeerimine. 31 https://www.envir.ee/et/euroopa-maastikukonventsioon 21 Ruumilist planeerimist majandusmetsades on rakendanud RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel, kus koostöös kohaliku kogukonnaga püütakse leida kõiki osapooli rahuldavad metsamajanduslikud tegevused32. Samuti on RMK raiete ruumilist planeerimist ning maastikuelementide sidususe hoidmist rakendanud seoses lendoravaga, mille puhul on RMK liigispetsialistidega konsulteerides loonud süsteemi teadaolevate pesitsuskohtade vaheliste ühendusteede ja astmelaudade säilimiseks ja rakendab seda ilma kaitsealasid loomata. RMK lendorava levikukoridorid ühendavad praegu ca 50 lendorava pesitsuskohta ja levikukoridoris ning peatuspaikades lähtutakse metsa majandamisel lendorava levikukoridoride planeerimise juhendist33. Üheks elurikkuse ning ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise tagamise vahendiks on kohalike omavalitsuste üldplaneeringuga rohevõrgustike loomine. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Seni on metsade majandamist rohevõrgustiku aladel kohalike omavalitsuste poolt kasutatud minimaalselt ning piiranguid metsa majandamisele on seatud vähestel juhtudel, kuna kasutust oluliselt piiravaid tingimusi seades tuleb välja töötada ka kompensatsioonimeetmed. See põhjustab pingeid kohalike omavalitsuste ja metsaomanike vahel. 2018. aastal valmis rohevõrgustike planeerimisjuhend34, mis peaks andma kohalikele omavalitsutele piisava ja selgepiirilise aluse rohevõrgustike senisest paremaks planeerimiseks. Rohevõrgustiku kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine, mis on osaliselt vastuoluline teise väga olulise rolliga, metsamajandusega. Liikidele elupaikade pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja rohevõrgustiku funktsiooni nõrgestav tegevus. Oluliste punktidena toodi senise olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid seega ka rohevõrgustike toimimise. Samuti on RMK toetanud läbi oma teadusprojektide ruumilise planeerimise tööriistu, millest üks tegeles ka nutika elurikkuse kaitsega Eesti loodus- ja majandusmetsades ning töötas välja ka ökoinformaatika lahenduse. Projekti tulemuste kohaselt35 on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel ning millel on suur potentsiaal elurikkust säästva metsanduse korral paljudele 32 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad, https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud 33 https://www.envir.ee/sites/default/files/lendorava_ktk_eelnou_kodukale.pdf 34 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 35 https://media.rmk.ee/files/Nutikas_elurikkuse_kaitse_lopparuanne_taiendatud.pdf 22 metsaliikidele elupaiku pakkuda või mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel planeerimisel. 4.8 Metsandus majanduses ja tööhõives Arengukava eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel on mõju nii majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele (ja metsa kõrvalkasutusele) kui ka väärindatava või taastuvenergeetikas kasutatava ressursi mahule ning seeläbi majandusele laiemalt, sealhulgas tööhõivele, väliskaubandusele, lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. 2019. aastal moodustas sektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) lisandväärtus Statistikaameti esialgsetel andmetel ligi 1,1 miljardit eurot (2011. a 0,66 miljardit eurot), mis moodustas Eesti kogulisandväärtusest 6,9% (2011. a 7,0%). Otsene lisandväärtus tihumeetri kohta oli SA Erametsakeskus andmetel aastal 2019 84 eurot (2011. a 67 eurot). Koos kaudse ja kaasneva lisandväärtusega oli näitaja 246 eurot (2011. a 179 eurot). Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%. 2019. aastal oli metsa- ja puidusektoris otseselt tööga hõivatuid (täistööajale arvestatud) ligikaudu 31 tuhat töötajat (2011. a 26 tuhat). Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust 24%. Puidupõhiste toodete eksport 2020. a oli 2,4 miljardit €, osakaalu Eesti ekspordist moodustas 16,8%. Töötlemata puitu eksporditi 2019. a raiemahust 22% (2011. a 33,7%). Aastal 2019 oli esialgsetel andmetel koguraiemaht Eestis 11,3 miljonit m3. Raiemahu areng eelmisel kümnendil on toodud järgneval graafikul (Joonis 2). 14 000 84,0% 82,0% 12 000 80,0% 10 000 78,0% 8 000 76,0% tuh m3 74,0% 6 000 72,0% 4 000 70,0% 68,0% 2 000 66,0% 0 64,0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019* * esialgsed andmed Koguraie, tuh m3 Lageraie, % Joonis 2 Raiemaht SMI hinnangul ning lageraie osakaal 2010-2019 (Allikas: Statistikaamet) 23 Jooniselt on näha, et lageraie osakaal koguraiemahus on mõnevõrra tõusnud – 78% 2018. a vs 71% 2011. a. Raiemaht riigimetsades oli 2019. aastal 4,4 miljonit m3 (2011. a 3,6 miljonit m3) ning erametsades 6,9 miljonit m3 (2011. a 5,4 miljonit m3). Erametsade kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste isikute ning 64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades36. Majandustegevuse registrisse lisandus 2018. aastal 18 uut metsataimekasvatajat. Suurenes kultiveerimishuvi erametsas ja seega ka taimenõudlus. 2018. aastal kasutati metsaistutamiseks 33,3 mln taime. Populaarseim istutusartikkel oli kuusetaim, mida kasutati 19,3 mln tükki.37 Suurim taimekasvataja on RMK – ettevõtte taimlatest realiseeriti 2020. aastal 23,9 miljonit (2019. aastal 22,2 miljonit) metsataime, millest 23 miljonit (2019. aastal 22,1 miljonit) kasutati RMK metsauuenduseks. Teistele metsaomanikele müüdi 0,9 miljonit (2019. aastal 0,1 miljonit) metsataime. Keskmine müügihind oli 0,22 eurot/tk (2019. aastal 0,21 eurot/tk). Kui arvestada keskmise avajuuretaime maksumuseks ilma käibemaksuta 0,2 eurot38, siis oli metsataimete kasvatuse müügitulu ca 6-7 miljonit eurot. Sellele lisandub väiksemas mahus veel metsapuude seemnete müük (aastas ca 2 tonni). Euroopa Liidu liikmesriikidest toodi 2018. aastal Eestisse sisse 5 mln metsakultiveerimiseks sobivat taime (müügiväärtusega ca 1 miljonit eurot). Populaarseim sisseveoartikkel oli hariliku kuuse paljasjuurne taim (92% kogu aastasest taimede sisseveost). 4.9 Metsanduse infrastruktuur Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris. 2014. aastal hinnati kuivenduskraavide vajaliku rekonstrueerimise maksumuseks Eesti erametsades 455 mln eurot ning teedega seotud investeerimisvajaduseks 317 mln eurot. Arvestades rekonstrueerimise tsükliks 25-30 aastat, on ligikaudne investeeringuvajadus erametsade infrastruktuuri korrashoiuks 25-30 mln eurot aastas39. Toetatavad tegevused on:  maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine; 36 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2019 37 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2018 38 Vt näiteks: https://www.systemseparation.ee/hinnakiri/ 39 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; Tartu Ülikool, Maaülikool; 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf 24  kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine;  truubi uuendamine;  metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu;  tööde vastuvõtmise akti koostamine. RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. Teede ja kuivendussüsteemide hooldus- ja uuendustöid teostati 2020. aastal 5,9 miljoni (2019. aastal 7,0 miljoni) euro suuruses summas 221 km ulatuses.40 Puhkeradade ja puhkealade (telkimisalad, lõkkekohad) arendamisega metsades tegeleb Eestis peamiselt RMK: erinevaid RMK poolt pakutavaid looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel kasutati 2020. aasta jooksul kokku 2,9 miljonil (2019. aastal 2,6 miljonil) korral. 4.10 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine Eesti metsapoliitika41 sätestab küllalt põhjalikult riigi rolli metsanduses, kusjuures riigi kui metsaomaniku ning riigi kui võimu- ja järelevalveorgani funktsioonid on lahutatud. Riigimetsade majandamise organisatsiooni ülesannete hulka aga võivad kuuluda ka muud Vabariigi Valitsuse poolt antavad ülesanded, mis ei too kasumit ning mille täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik. Riik peaks hoolitsema selle eest, et majanduses ja ühiskonnas oleks olemas töötavad ja toimivad institutsioonid, mis tagaksid muutuva metsaomandi, metsa iseloomu ja ühiskondlike ootuste tingimustes metsa eri funktsioonide täitmise ja loodavate ja/või tekkivate väärtuste olemasolu. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise ettepaneku koostamise käigus sõnastatud (Forest Europe jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriumide ja indikaatorite süsteemis) probleemide seas ei leidu ühtegi sisulist probleemipüstitust riigimetsade majandamise või RMK toimimise kohta, millele tähelepanu täna juba ei pöörataks. MAK 2030 ettepanekus on viidatud järgmistele dokumentidele: Metsanduse ülemaailmsed arengueesmärgid. Probleemis K.1.2. rõhutatakse, et kodanikel pole kohalikul tasemel piisavalt võimalust kaasa rääkida riigimetsa majandamise planeerimisel. Samas on teada, et RMK on 40 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS. Majandusaasta aruanne 2020. https://media.rmk.ee/files/Majandusaasta_aruanne_2020.pdf 41 Eesti metsapoliitika (1997) Eesti metsanduse arenguprogramm – RT 1997, 47, 768. 25 juba juurutanud kõrgendatud avaliku huviga aladele (KAH alad) erinevate kaasamistegevuste rakendamise põhimõtted. 4.11 Metsaomandi struktuur ja kultuur Kokku oli 2020. aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad42. Metsamaa kogupindalast oli SMI 2019. aasta mõõtmiste andmetel riigimetsa 1,19 miljonit ha ehk 51,2% (sellest RMK halduses 1,07 miljonit ha), erametsa 1,13 miljonit ha ehk 48,2% ning metsamaa omand oli määratlemata (tagastatav või erastatav maa, sh kinnistamata riigi reservmaa) 13 140 hektaril (0,6%). Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,7 ha, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha. Rekreatsiooniks loob aluse Eestis juurdunud igaüheõigus, võimalus käia metsades, millel ei ole eraomanike poolt seatud kitsendusi või mis ei ole külastamiseks suletud avalike ülesannete täitmise tõttu, nt reservaadid. Enam kui 90% kõigist metsadest on avatud. Põhja-Euroopa näitajast 98% on see madalam, kuid EL 28 keskmisest (68,6%) aga kõrgem. RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilise eesmärke. Üldist loodusest võõrandumist arvestades võib pidada kulutusi rekreatsiooniobjektidele ka edaspidi otstarbekaks. Radade monitooring näitab kasutusaktiivsuse tõusu. Koriluse kohta andmed puuduvad, aga pigem see linnastumise ja elustiili muutuse tõttu väheneb. Ka majanduslikel eesmärkidel korilus (seened, marjad müügiks) pigem väheneb. Potentsiaali võib olla metsatoodetel baseeruva väikeettevõtluse edendamises. Praeguse majandamispraktika üheks kitsaskohaks on lageraied, mis põhjustavad inimeste ilmajäämist oma harjumuspärastest metsapuhkuse ja koriluse kohtadest43. Jahipidamise ja jahiturismi võimalusi piiravad pigem ulukite arvukus ja küttimise määr. Metsastruktuuri olulise piiranguna välja ei tooda44. Ülevaate metsade pärandkultuurilistest väärtustest on andnud Tarang45 jt, rõhudes ka ehitistele, kividele, hiitele, jpm. 42 Aastaraamat Mets 2018 43 Remm, L., Rünkla, M., Lõhmus, A. 2018. How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. Baltic Forestry, revision submitted. 44 Alas, T. (2016). Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali? Maa Elu 4.08. 45 Tarang, , l. jt 2007 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tartu 26 4.12 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine Metsaregister Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Metsaregistris hoitakse metsa inventeerimisandmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks. Infosüsteem võimaldab oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoida ning esitada riigile taotlusi ja olla pidevalt kursis menetluse seisuga. Infosüsteemil on ligikaudu 300 ametkondlikku kasutajat. Keskkonnaagentuur vastutab eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest. Keskkonnaameti spetsialistid vastutavad metsateatiste sisestamise ja menetlemise eest. Keskkonnaamet teostab välitöid metsanduslike tegevuste kontrolliks ja keskkonnakahjude hindamiseks ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside teostamiseks ning raiekavatsuste hindamiseks. Keskkonnaagentuur teostab välitöid registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks. Avalikkusele suunatud metsaportaali (AVE) kaudu saab vaadata enda kinnistuga seotud andmeid ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Statistiline metsainventuur Algselt (aastal 1999) oli statistilise metsainventuuri (SMI) eesmärk saada ülevaadet metsaressursist puidulisest ja pindalalisest vaatenurgast: jagunemine enamuspuuliigiti, vanuseklasside, kaitsepõhjuste jms tunnuste alusel. Proovitükkide arv määrati lähtuvalt sellest, et riigi tasemel saaks metsamaa pindala hinnangu 1,5% täpsusega ja tagavara 5% täpsusega. Hinnang pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmete alusel. Need eelduslikud veahinnangu piirid kehtivad kogu Eesti kohta käivatele hinnangutele, mitte konkreetse grupi (nt kogu pindala või tagavara ühe enamuspuuliigi kohta). Hiljem on SMI-ga hakatud mõõtma ka täiendavaid tunnuseid, et koostada rahvusvahelisi aruandeid. Esialgu oli aastas mõõdetavate proovitükkide hulk ca 4 000, millest pisut üle 2 000 oli metsas. Alates 2014. aastast traktivõrku tihendati ning hakati mõõtma 5 500 proovitükki aastas, millest ca 3 000 on metsas. Kuna tulemused pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmetest, siis hetkel on kogu proovitükkide hulk 27 500, millest ca 15 000 on metsas. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeeriumi käest küsitud väga detailseid andmeid erinevate gruppide kohta (nt vanuseklasside ja enamuspuuliikide ja kaitsekategooriate ja omandite lõikes surnud puidu kogused), millega igas grupis olevate proovitükkide hulk on tunduvalt väiksem, kui kogu proovitükkide hulk. Kui soovitakse omandite (5 gruppi), enamuspuuliikide (7 grupp), 10 aastaste vanuseklasside (vähemalt 10 gruppi) ja kaitsekategooriate (3 gruppi) infot, siis kogu 27 gruppide hulk on 1050 ning sellega on keskmiselt ühes grupis ainult 15 proovitükki, mis ei ole piisav kogu Eesti kohta üldistuste tegemiseks. Kuigi see 15 on keskmine, siis mõnes grupis on oluliselt rohkem, aga harva esinevates gruppides on neid oluliselt vähem, mistõttu ka hinnangu vead on väga suured. 4.13 Raied ja ökoloogilised väärtused Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt äärmuslikum intensiivsus, ning metsamajanduse produktiivsuse tõstmiseks põhjustatud elupaigatingimuste eriilmelisuse vähenemine (näiteks märgade muldade kuivendamine metsa produktiivsuse suurendamiseks). Metsa majandusliku kasutamise kõige äratuntavamaks ruumilise struktuuri tunnuseks on lageraiega tekkinud ajutiselt lagedad alad. Urmas Petersoni tehtud kaugseire tuletised Keskkonnaagentuurile pakuvad välja, et viimase kümnendi keskmine häilu pindala metsas ületab veidi kahte hektarit, kuid on ka väga suuri, üle 10 ha raiealasid. Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Lageraied põhjustavad maastiku mastaabis mõõduka ulatuse puhul lühiajalist liigirikkuse suurenemist avakoosluste liikide arvel, intensiivse majandamise korral aga elustiku homogeniseerumist ja levikutõkete kujunemist paljudele metsaliikidele. Mõju on seda tugevam, mida ühtlaselt suuremad on raiesmikud ja lühemad raieringid. Eesti raiesmike tavaline suurus varieerub umbes ühe suurusjärgu piires (u. 0,5–5 ha), mille tulemusena on looduslikult dünaamilise maastikuga võrreldes homogeniseerunud nii puistud (üheealised, samamoodi majandatud jne) kui ka maastikud (ühtviisi killustunud). Homogeniseerumine pärsib liike, kes vajavad puistute sisemist heterogeensust või kelle asurkonnad toimivad looduslikult suurtes elupaigalaikudes. Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida saab leevendada heterogeensust tekitavate valgustusraiete ja säilikpuude abil. Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui 28 domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Põlispuude ja suurte surnud puude olulisus paljudele linnu-, sambliku-, sambla- ja puiduseeneliikidele on hästi dokumenteeritud, sh ka nende vähesuse piirav mõju ohustatud asurkondadele ja mitmete liikide võime asustada niisuguste puude olemasolul ka majandusmetsi. Metsade struktuur on lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju looduslähedase struktuuriga majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ja parkides. Metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad ökoloogiliselt väärtuslikud puud ja jäme surnud puit). Raiesse satuvad korraga ulatuslikud piirkonnad, lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Metsaseadus reguleerib maksimaalset uuendusraie pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid raiesmikke). Lageraiete tõttu satuvad vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Metsadega seotud ohustatud liigid ei suuda pikaajaliselt säilida killustunud metsamaastikus. Metsaliikide levikubarjäärid suurenevad ja arvukus langeb. SMI on jälginud ka tavalisemaid bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid. Vaatlusperioodi jooksul on järsult vähenenud bioloogiliselt vanade puude sagedus kuusikutes ja mingil määral ka männikutes. Järsu vähenemise on läbi teinud surnud puidu maht puistutes, samas kui suure- läbimõõduline lamapuit on metsades sagenenud. Väikesemõõdulistes indikaatorites on jätkuvalt harvenenud õõnsustega tüved ja erinevate putukate tekitatud aukudega (d>5mm) kuiv puit. Samas on sagenenud üldiselt torikseente viljakehade ja rähnide olemasolu okasmetsades. Sammaldunud lamapuitu on harva, aga olukord paistab paranevat. Rippsamblike sagedus on stabiilne. Kokkuvõtlikult, suur-struktuuride kadumine, õõnsuste ja putukaaukudega tüvede vähenemine võib olla eelnevaks märgiks tulevikus toimuvatele negatiivsetele muutustele ka üldises okasmetsades elurikkuses, isegi kui hetkel ei ole väike- indikaatorite seis seireperioodi jooksul halvenenud. Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks (eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe46. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus väheneb ökoloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse47. Eestis pole Korjus, H., Põllumäe, P., Rool, S. 2011. Profitability analysis of short rotations in Scots pine, 46 Norway spruce and silver birch stands. – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 54, 28–36. 47 Ranius, T. ja Roberge, JM. (2011). Effects of intensified forestry on the landscape-scale extinction risk of dead wood dependent species. Biodiversity and conservation. 20 :13 , 2867-2882 29 sellist analüüsi tehtud ja seepärast pole teada, milline peaks olema kaitsealade pindala ja intensiivistamisest tõusev lisatulu, et süsteem oleks jätkusuutlik. 4.14 Metsade sotsiaalne funktsioon Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb metsanduse ja selle majandamisega seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „Metsandus majanduses ja tööhõives“. Käesolevas peatükis tuuakse välja metsa sotsiaalne funktsioon tervise edendamise ja puhkeväärtuse valdkonnas, mida on vastavalt käsitletud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruandes. Looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele on veenvalt tõestatud48, näiteks esineb lapsepõlves rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat49. Eesti lastekirjandusest nähtub, et lapse positiivse vaimse arengu toetamiseks on vajalikud metsa lähedal elamine või seal elavad sugulased; metsas elamise asemele on lasteraamatutes tekkinud metsas ära käimine, puhkemetsa külastus50, mis rõhutab kergesti ligipääsetavate metsade olulisust. Eestis on küll metsa palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi, mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega51. Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega52 või viia need metsad linna omandusse. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist53. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele 170m. Samas, hea ligipääsetavusega metsade seas on palju noori või raieküpseks saanud metsi, vähe vanu metsi. Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu 48 Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 49 Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Schizophrenia research. 50 Lees 2014 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Õpetajate Leht 2. mai. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Keskkond, tervis ja heaolu. 51 Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 52 Levald 2017 Linnamets pole vaid loodusand. Sirp 24.03.2017. 53 Endreny, T. A. (2018). Strategically growing the urban forest will improve our world. Nature communications, 9(1), 1160. 30 ei ole, kuid mets on hõre54. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud55. Rekreatsioonilist väärtust kasvatavad paremad orienteerumisjuhendid ning teenuste ja vahendite pakkumine matkaradadel56,57; puistu struktuuri osas vanade erikujuliste puude ja männikute suurem hulk (Vassiljev jt 2010) ning paljude surnud puudega metsakahjustuse minimeerimine58,59. Kui vaadelda teemat metsamaastiku kontekstis, võib kitsaskohtadeks pidada tendentsi üheliigiliste ja lihtsa struktuuriga puistute osakaalu suurenemisele. Näiteks Saksamaal Swarzwaldis toovad looduses puhkajad häiriva faktorina välja loodusliku-ilmeliste puistute vähesuse ja taimestiku ühetaolisuse, monokultuurid60. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra kõdupuiduga61. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul62. 54 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics. 55 Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89. 56 Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis). 57 Kaevats, G. (2015). Rekreatiivsete loodusturismitoodete arendamine RMK Oandu-Ikla matkatee näitel (Magistritöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž). 58 Hansson, K., Külvik, M., Bell, S., Maikov, K. 2012. A preliminary assessment of preferences for Estonian natural forests. Baltic Forestry 18: 299-315. 59 Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis). 60 Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 61 Nielsen, A. B., Olsen, S. B., & Lundhede, T. (2007). An economic valuation of the recreational benefits associated with nature-based forest management practices. Landscape and urban planning, 80(1-2), 63-71. 62 Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. 31 5 MAK-i seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega MAK on üleriigiline strateegiline planeerimisdokument. Sellest lähtuvalt võrreldakse MAK-i seost üleriigiliste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Madalama taseme (maakondlikud, kohaliku omavalitsuse) strateegilisi planeerimisdokumente ei käsitleta. Seonduvate planeerimisdokumentide väljaselgitamisel lähtuti MAK-i koostamise ettepanekust ja tuvastati seonduvad kehtivad (märts 2021) planeerimisdokumendid. Asjakohaste planeerimisdokumentide selgitamiseks kontakteeruti Eesti iga ministeeriumiga. Kirjeldatakse seost Riigikogus menetluses olevate planeerimisdokumentidega. Strateegilistes planeerimisdokumentides toodud eesmärke võrreldakse MAK-i kavandis välja toodud eesmärkidega ja tegevussuundadega. MAK-i vastavust seonduvate planeerimisdokumentidega kajastatakse kvalitatiivse eksperthinnanguga. Selle käigus tehakse kindlaks potentsiaalsed vastuolud muude kehtivate planeerimisdokumentidega. Planeerimisdokumendid, millega seost ei tuvastata, võib hindamise etapist välja jätta. Hilisema mõjuhindamise käigus tuleb välja pakkuda vajalikud muudatused MAK-i kavandis võimalike vastuolude eemaldamiseks. 5.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid63 ÜRO on püstitanud 17 säästva arengu eesmärki millest kaheksa on MAK-i kontekstis olulised. Säästliku metsanduse üks keskne põhimõte on multifunktsionaalsus. Seetõttu aitab arengukava kaasa suure osa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärkidele. Metsandusega on otseselt seotud vastava tegevuskava eesmärk 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi jätkusuutlikult ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Arengukava käsitleb ennekõike eesmärgi 15 punktide 1 ja 2 täitmist, s.o tagada maismaaökosüsteemide ja ökosüsteemide pakutavate teenuste, eelkõige metsade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine. Samuti saavutada kõikide metsade säästlik majandamine, peatada metsade raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. 63 United Nations Sustainable development goals. https://sdgs.un.org/goals 32 Joonis 3 MAK-iga seonduvad ÜRO säästva arengu eesmärgid MAK-i tegevussuundade hulgas on innovatsiooni arendamine jätkusuutlikkuse väärtustamine ja kaitstavate elupaikade parendamine. 5.2 EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-203064 2030. aasta raamistiku keskmes on kasvuhoonegaaside 40%-line vähendamine aastaks 2030. Juhitakse tähelepanu sellele, et EL-il on vaja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, toetudes liidu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästu 2020. aasta eesmärkide poole püüdlemisel tehtud suurtele edusammudele. Pärast 2013. aasta märtsis avaldatud rohelise raamatu65 alusel sidusrühmadega konsulteerimist kinnitatakse teatises veelkord vähese CO2-heitega majanduse poole püüdlemise tähtsust, mis tagab konkurentsivõime ja taskukohase energia tarbijatele, soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist ning suurendab energiavarustuse kindlust, vähendades samal ajal sõltuvust energiaimpordist. Poliitika põhimõtted on:  EL-i kasvuhoonegaaside heite 40%-line vähendamine aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega, mille saavutamiseks kasutatakse ainult liidusiseseid meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005. aastaga ning lisaks sellele liikmesriikide meetmed 64 Kliima- ja energiaraamistik 2030. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/2030- climate-and-energy-framework/ 65 ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. 2013 Brüssel https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 33 heitkoguste 30%-liseks vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites;  taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine vähemalt 27%ni EL-is tarbitavast energiast, mis on siduv EL-i, kuid mitte liikmesriikide tasandil, et liikmesriigid saaksid oma eesmärkide võimalikult kulutõhusaks saavutamiseks paindlikult tegutseda;  heitkogustega kauplemise süsteemi reform, milleks luuakse uus turustabiilsusreserv ning karmistatakse heitkoguste aastaseid piirmäärasid pärast 2020. aastat. Koos käesoleva teatisega avaldati seadusandlik ettepanek reservi loomiseks;  veelgi parem energiatõhusus, mis on vajalik konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja säästvuse tagamiseks. 2012. aasta energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 2014. aasta teises pooles aitab kehtestada tulevast energiasäästupoliitikat;  uus Euroopa juhtimissüsteem energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel tuleks koostada konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energia siseriiklikud kavad, mis esitatakse läbivaatamiseks ja hindamiseks komisjonile;  põhinäitajad konkurentsivõime, kindluse ja säästva energia kõigi tahkude arengu jälgimiseks. 5.3 EL-i elurikkuse strateegia aastani 203066 Uues elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused EL-i üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada EL-i kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit ning tagada Euroopa metsade rangem kaitse. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma. MAK-ga seostuvad neist järgmised: Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% EL-i maismaast ja 30% EL-i merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid; Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku EL-i kaitsealadest, sealhulgas kõiki EL-is veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi; 66 Euroopa liidu elurikkuse strateegia aastani 2030https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019- 2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et 34 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt; Esitada 2021. aastal, pärast mõjuhinnangu tegemist, ettepanek EL-i õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; Taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja suure süsinikuvaruga ökosüsteemidega alad; Tagada, et elupaikade ja liikide seisund ei halvene; ning et vähemalt 30% ebasoodsas või ebapiisavas seisundis elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa looduskaitse seisundi või vähemalt näitab positiivset suundumust; Istutada EL-is kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid. Kavas on teha elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas EL-i ning riikide ja erasektori vahendeid. Looduskapitali ja elurikkusega seotud kaalutlused muudetakse äritavade osaks. Eesmärgiks on ka muuta EL ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks. Euroopa Komisjon kasutab 2021. aastal toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil kõiki välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerlussuhete vahendeid, et luua uus ambitsioonikas ÜRO üleilmne elurikkuse raamistik. Metsanduse valdkonnaga seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Samuti seondub MAK kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundi parandamise ning ökosüsteemide taastamise eesmärkidega. EL elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. 5.4 Euroopa rohelepe67 Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et  edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas;  taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. EL-i eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas:  investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse;  toetada tööstuse innovatsiooni;  võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid;  vähendada energiasektori süsinikuheidet;  tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine;  teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite parandamiseks. 67 Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjon. Brüssel, 11.12.2019 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 35 MAK-l on kokkupuude ringmajandusega läbi asjaolu, et metsanduses on kohati olukord, kus teatud sortimentide väärtusahel katkeb toorme või pooltoodete faasis. Bioloogilise mitmekesisuse taastamisega on MAK-l oluline kokkupuude tegevussuundade „metsade tervislik seisund“ ja „metsade elurikkus“ kaudu. Kuna mõlemas strateegilises dokumendis on bioloogilise mitmekesisuse eesmärk sõnastatud sarnaselt, puudub kahtlus, et kavad võiksid järgmistes, detailsemates astmetes üksteisest lahkneda. 5.5 Strateegia "Eesti 2035"68 Erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ning otsustajatele ühtset suunda andev strateegia “Eesti 2035” seab viis pikaajalist strateegilist sihti. Strateegilised sihid mõjutavad kõiki eluvaldkondi ning Eesti regionaalset arengut tervikuna. Joonis 4 Eesti 2035 strateegilised sihid Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Välja tuuakse majanduse vastutustundlikkust. Aluspõhimõttena on välja toodud kohalike ressursside väärindamise kasvu 68 Strateegia „Eesti 2035“. Riigikogu II lugemisel. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad- ja-planeering/strateegia. 36 ja suunda arvestada loodusvarade kasutamisel nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. MAK tähtsustab metsa väärindamist ja kaitstavate metsaelupaikade seisundi parandamist. Metsanduse arengukaval puudub vastuolu strateegiaga Eesti 2035. 5.6 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”69 Üleriigiline planeering on katus maakonnaplaneeringute koostamiseks, mis omakorda on aluseks üldplaneeringute koostamiseks. Viimasega täpsustatakse muuhulgas ka rohevõrgustiku paiknemist ning vajadusel on võimalik seada konkreetsed kasutustingimused või kitsendused maakasutusele. Üleriigilise planeeringu põhisõnumiks on elamisvõimaluste tagamine Eesti igas asustatud paigas. Metsadega seotud teemasid on välja toodud nii elukeskkonna kvaliteedi kui vähemal määral ka majandustegevuse vaatenurgast. Üleriigilises planeeringus on elukohana väärtustatud nii tihedamalt asustatud keskused kui ka maapiirkonnad, mille juures tuuakse olulise eelisena välja ka looduslikku elukeskkonda. Ökoloogiliselt puhtale tootmisele keskenduvat põllumajandust ja metsandust on peetud oluliseks töökohtade pakkujaks ja rohevõrgustiku ning ka kultuurmaastike säilimise kindlustajaks. Planeering toob välja metsade tähtsuse suuremate linnade ümbruses, kajastades seda rohevõrgustiku sidususe ühe olulise faktorina. Lisaks rohevõrgustiku mõistele (planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi) kasutab planeering ka rohetaristu mõistet (sisuliselt kattuvalt rohevõrgustikuga). Mõlema üheks oluliseks osaks on ka mets. Üleriigiline planeering toob välja rohevõrgustiku eesmärgid ja kohustab nendega arvestama ka muuhulgas metsamajandamiskavade koostamisel. 2012. a kehtestatud planeering annab hinnangu, et rohevõrgustiku säilitamise meetmed on maakonnaplaneeringutes üldiselt piisavad, kuid üldplaneeringutes tuleb rohkem tähelepanu pöörata nende piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Üleriigiline planeering toob ära ka rohelise võrgustiku riigi tasandi tuumalad ja koridorid. Riigi tasandi suured tuumalad paiknevad Ida-Virumaal, Harjumaa ja Raplamaa ning Järvamaa piiril, samuti Pärnumaal; väiksemas ulatuses ka Kagu-Eestis, Peipsi ääres , Läänemaal ja Hiiumaal. Nendele tuginedes on välja toodud ka rohevööndid, mis osaliselt kattuvad Eesti metsasemate aladega ning näitavad ära ka piirkonnad, kus regionaalne mõju avaldub olulisemal määral. Üleriigiline planeering määrab arengusuunad ruumilisel tasandil, MAK-i tegevussuunad ei ole suunatud konkreetsetele piirkondadele. See tähendab, et mõlemaid strateegilisi dokumente ei ole võimalik üksteisega võrrelda päris samadel alustel. Näiteks MAK ei näe ette konkreetselt, millistes Eesti piirkondades millist tüüpi raiet teha. MAK-l ja üleriigilisel planeeringul on 69 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 37 puutumus looduskaitse eesmärkide osas. Üleriigiline planeering määrab rohevõrgustiku piirkonnad, MAK-i üks tegevussuundadest on metsade elurikkus. Mõlema dokumendi vahel vastuolud puuduvad, kuid palju sõltub ka MAK-i täpsemast rakendamisest (MAK tegevusprogramm koostatakse pärast arengukava kinnitamist). 5.7 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“70 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 siht on ühildada üleilmsetest arengusuundadest lähtuvad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga ning see on valdkondlike arengukavade koostamisel alusdokumendiks. Säästev Eesti 2021 seab neli eesmärki: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. Heaolu kasv 3. Sidus ühiskond 4. Ökoloogiline tasakaal MAK-l on mingil määral kokkupuude kõikide eesmärkidega (kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine maastike kaudu, heaolu kasv läbi sissetulekute kasvu ja rekreatsioonivõimaluste, ühiskonna sidustamine läbi tööhõive tõstmise ja regionaalse tasakaalustamise, ökoloogiline tasakaal läbi säästva arengu põhimõtete järgimise). MAK-i tegevussuunad ühtivad Säästev Eesti 21 eesmärkidega. 5.8 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-203071 Arengukava eesmärk on tõsta Eesti inimeste oodatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust sugude, piirkondade ja erineva haridustasemega inimeste tervisenäitajates. Eesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alavaldkonna kaudu: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimesekeskne tervishoid. MAK-i eesmärgid ja planeeritud tegevused on tihedalt seotud teise RTA alavaldkonna ehk tervist toetava keskkonna loomisega. Tervist toetava keskkonna edendamise alaeesmärgiks seab RTA: kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest (näiteks metsatulekahju) ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tervist toetava keskkonna alaeesmärk käsitleb inimese tervist mõjutavat elukeskkonda. Elukeskkond tähendab inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogumit, mis mõjutab või võib 70 Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Riigikogu 14.09.2005 otsusega. https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 71 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Riigikogu menetluses olev versioon. https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 38 mõjutada inimese tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks mets). MAK-i strateegiline eesmärk on muuhulgas teadvustada ja hoida metsandusega seotud puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh soodustada loodusturismi, luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning toetada metsade puhkekasutust riigi eriplaneeringu või maakonna kohaliku omavalitsuse vastava teemaplaneeringu kaudu. RTA kohaselt on inimeste elukeskkonna loomisel ja parandamisel ning tervise toetamisel ja edendamisel kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused ning puutub vahetult inimestega kokku. Seega mõjutavad MAK-s seatud eesmärgid ja ette nähtud tegevused positiivselt RTA-s seatud eesmärkide täitmist. 5.9 Heaolu arengukava 2016-202372 Arengukava üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, samuti sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on väga tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest, samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. MAK-s planeeritud tegevused edendavad kõige enam heaolu arengukava alaeesmärgi „Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist“ edendamist. MAK seab eesmärgiks metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmise ja võimalusel suurendamise, mh soovitakse edendada metsandussektoris töötavate inimete kompetentse, parandades seeläbi kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. MAK soodustab potentsiaalselt uudsema ja keerulisema kompetentsidega kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse, millel on omakorda positiivne mõju inimeste majanduslikule toimetulekule, vähendades seeläbi vajadust sotsiaalkaitse meetmete järele. MAK-l on positiivne mõju arengukavale. 5.10 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–203573 Arengukava üldeesmärk on edendada Eesti inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. MAK-i ja haridusvaldkonna arengukava ühendab läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Haridusvaldkonna arengukava kohaselt on haridusvaldkonna taristu ehitamisel ja arendamisel oluline arvestada 72 Heaolu arengukava 2016-2023. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240. https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 73 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Riigikogu menetluses olev versioon. https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti- haridusvaldkonna-arengukava 39 ruumikvaliteedi põhimõtetega; õpikäsituse kaudu toetada üld- ja tulevikupädevuste arengut ja väärtushoiakute kujunemist, mis on eelduseks ühiskonna ja keskkonna säästva arengu tagamisel. MAK näeb ette meetmeid, mida võib seostada metsanduse ning sellega seotud ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuriliiste aspektide lõimimiseks erinevate üldhariduse õppeainetega, metsade rolli suurendamist õuesõppe programmides, õpetajate täiendkoolituste korraldamist, metsaga seotud hariduslike projektide toetamist ja koostöö võrgustike loomist koolide, KOV-ide ja ettevõtetega. Samuti seab MAK eesmärgiks metsandussektori erialaõppe populariseerimise ning kutse- ja kõrghariduse, sh täiendõpe programmide vastavusse seadmise metsasektori tuleviku tööturu vajadustega. MAK on kooskõlas Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035. 5.11 Noortevaldkonna arengukava 2021-203574 Arengukava üldeesmärgiks on tagada noorte avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi, mis loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. MAK-i ja noortevaldkonna arengukava ühisosa seisneb peamiselt loodus- ja elukeskkonna alaste hoiakute ja väärtuste edendamises. Noortevaldkonna arengukava fookuses on noored kui keskkonna valdkonna nügijad ja eestvedajad, kes omaalgatuste ning nutikate lahenduste väljatöötamise läbi on võimestatud ühiskonda positiivsed muutust tooma. Arengukava visioonina on sõnastatud noorte võimalus elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu, mille eeldus on puhas ja mitmekesine loodus- ja elukeskkond. Tähelepanu pööratakse noorsootööasutuste taristu parendamisele ja nutika noorsootöö põhimõtete laiemale juurutamisele, mis loob eelduse ressursitõhusamaks tegevuseks. MAK on kooskõlas Noortevaldkonna arengukavaga 2021-2035. 5.12 Eesti keele arengukava 2021–203575 Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esimese keelena kõigis eluvaldkondades, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt ning säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Eesti keele arengukava tähtsustab eesti keelt identiteedi kandjana – Eesti keel on osa Eesti riigi ja inimeste identiteedist. Arengukava kohaselt usub tugeva identiteediga inimene oma võimesse mõjutada Eesti riigi arengut ning väärtustab enam oma elu- ja looduskeskkonda ning selle eripära. Selgekeelne teavitustöö teeb elu- ja looduskeskkonda puudutavad juhised ja õigusaktid arusaadavaks, hea keeleoskus annab inimestele võimaluse keskkonnateemadel kaasa rääkida. MAK-i kavandis on ühe tegevussuunana välja toodud et “Kavandatakse meetmeid metsanduse ning sellega seotud ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuriliiste 74 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Riigikogu menetluses olev versioon. https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 75 Eesti keele arengukava 2021-2035. Riigikogu menetluses olev versioon. https://www.hm.ee/et/keelekava-2035 40 aspektide lõimimiseks erinevate üldhariduse õppeainetega (nt matemaatika, keeleõpe, ajalugu)”. MAK-l on arengukavaga puutepunkt, kuid seos ei ole oluline. 5.13 Kultuuri arengukava 2021-203076 ja selle siduskavad Kultuuripoliitika põhialused aastani 202077 lähtub veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel ning kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Kultuuripoliitika ideaal on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks, kas loojate või loomingust osasaajatena. Prioriteetselt väärtustakse elukeskkonda, milleks on nii ehitatud ja kujundatud keskkond kui looduskeskkond, kui tervikut ning adutakse, et kvaliteetselt ehitatud keskkonna aluseks on nii kaasava disaini kui asjatundlikud ruumilised otsused, sh ollakse veendunud, et kvaliteetsel ehitatud keskkonnal on oluline roll riigi säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Kultuuripärandi väärtustamisel ei ole aineline ja vaimne pärand lahutatud ning kultuurimälestiste objektipõhine kaitse on laienenud keskkonna ja konteksti väärtustamisele ning tagada tuleb nii pärandi hoidmine kui selle sobiv kasutus. Koostatav Kultuuri arengukava 2021–2030 lähtub globaalsetest ja Eesti-sisestest arengutrendidest: digipööre, rohepööre, rahvastikumuutused, sh rahvastiku vähenemine ja rahvastikuränne ning linnastumine, ning kriisidega toimetulek. Sihiks on võetud, et kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile. Kõikidel inimestel sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalsetest või majanduslikest tingimustest ning individuaalsetest erivajadustest on võimalus osaleda kultuurielus nii loojate kui osasaajatena. Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Kultuuriprogramm kirjeldab Kultuuriministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuste osutatavad olulisemad teenused. MAK-s on hinnatud, et arengukava eesmärkidel on eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri järjepidevusele. Samuti on mõjuna märgitud, et eeldatavalt on arengukava osa eesmärke ja/või meetmeid seotud otseselt elurikkuse säilitamise ja kaitsega või suunatud parandama elukeskkonda. 76 Kultuuri arengukava 2021-2030. Koostamisel https://www.kul.ee/kultuur2030 77 Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Vastu võetud Riigikogu 12.02.2014 otsusega. https://www.riigiteataja.ee/akt/314022014002 41 Arengukava rakendamine omab seega otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, sealhulgas inimeste elukeskkonnale nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. MAK prioriteetse probleemina on välja toodud, et loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides on ebapiisav. Probleemi taust: Eesti inimeste pärimuslik loodustundmine väheneb. Õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid (nt looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, traditsioonilisi metsakasutusviise). Liiga vähe tutvustatakse loodus- ja majandusmetsa ning püsi- ja intensiivmetsanduse erinevusi. 5.14 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203078 Arengukava seab eesmärgi viia eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning tagada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Rikka elukeskkonna all peetakse silmas sotsiaalselt vastutustundlikult arendatud ning kergesti kohandatavat liikumise ja spordiga seotud teenuspõhist ettevõtlus- ning kultuuriruumi. Strateegia kohaselt peavad eri valdkonnad elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks tegema sisulist koostööd ning planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana, sh peab sporditaristu olema kõigile kättesaadav. MAK-l on puutepunkt arengukavaga läbi soovi tõsta riigimetsa külastatavust. Selleks on sotsiaalse ja kultuurilise tegevussuuna all ette nähtud uute matkaradade loomine ja olemasolevate hooldamine, mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamine ja rekonstrueerimine. MAK toetab arengukava eesmärkide saavutamist. MAK tegevussuundade ja mõõdikute põhjal pole ette näha võimalikku konflikti arengukavaga. 5.15 Lõimuv Eesti 202079 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-203080 Lõimumispoliitika üldine eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ja riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimimine ühiskonnaellu on 78 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Vastu võetud Riigikogu 18.02.2015 otsusega. https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 79 Lõimuv Eesti 2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.05.2016 otsusega nr 161. https://www.kul.ee/kultuuriline-mitmekesisus-ja-loimumine/strateegilised-dokumendid/loimuv-eesti- 2020 80 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030. Koostamisel. https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030 42 muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale katsumus. Sidususe saavutamiseks on vajalik ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Lõimumisprotsess on vajalik, et inimesed ei lahkuks Eestist ja et igaüks saaks rakendada oma potentsiaali täiel määral sõltumata vanusest, soost, etnilisest või rahvuslikust päritolust, usutunnistusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud. Uue programmiperioodi tegevusi hakatakse suunama nii eesti emakeelega inimestele, pikka aega Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele, sh riigikaitse saajatele ja taotlejatele, rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. Uus lõimumiskava postuleerib mh, et sidusa ühiskonna alustalaks on tugevad kogukonnad ja nendevaheline tugev koostöö sõltumata keelest ja päritolust ning seab sihiks kultuuriliselt mitmekesise, jagatud komberuumiga, turvalise, usaldusliku ja õnneliku Eesti. Lõimumisprogramm kajastab ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi. MAK-l puudub seos arengukavaga. 5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–202081 Arengukava täitmine jätkub kuni eesmärkide täitmiseni (100% inventeeritud pühapaigad ja avalikkusele kättesaadav andmestik). Arengukava lähtekohaks on vajadus tegeleda sihipäraselt looduslike pühapaikade, milleks võivad olla loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi vm andmeid ning ristipuud, millega seostub ajalooline matusekombestik, kui pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega ning selle üldeesmärk on korraldada ja tagada Eesti looduslike pühapaikade väljaselgitamine (inventeerimine) ja andmete kättesaadavaks tegemine. Arengukava elluviimisel saadakse ülevaade pühapaikade hulgast, paiknemisest ja piiridest, mis võimaldab riiklike ja maakondlike arengukavade koostamisel ning keskkonna ruumilisel planeerimisel ning põllumajanduslike ja erametsanduslike toetuste taotluste hindamisel, metsateatiste menetlemisel ja muude pühapaiku puudutavate haldustoimingute korraldamisel arvestada looduslike pühapaikade väärtustamise ja säilitamise vajadusega. Arengukava hõlmas perioodi 2015–2020, kuid sellega ettenähtud tegevused jätkuvad 2021. aastal ja edaspidi kuni nende täitmiseni. 81 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020. Kinnitatud Kultuuriministri 10.03.2015 käskkirjaga nr 1-2/57 43 MAK-i sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse tegevussuunas on arengukava eesmärgile reageeritud otseselt: Lõpetatakse ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse andmestiku kättesaadavus (sh metsaregistris) ning rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilsete rakenduste abil. MAK otseselt toetab arengukava. 5.17 Riigikaitse arengukava 2013–202282 Arengukava põhieesmärkideks on kaitsevõime parendamine. MAK võib mingil määral mõjutada maastiku, millel ohu korral tuleb kaitset rakendada. Samas riigikaitse peab kohanema teda ümbritseva maastikuga, mitte maastik riigikaitsega. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et MAK-l puudub puutumus riigikaitsesse ja Riigikaitse arengukavasse. 5.18 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 203083 Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine rahvusvahelistes suhetes. Väikese, avatud ja ekspordist sõltuva riigina on Eesti haavatav üleilmsetest muutustest. Eesti välispoliitika tugevustena on muuhulgas välja toodud:  stabiilne äri- ja ettevõtluskeskkond ning tegusad Eesti ettevõtted;  majanduse ja heaolu kasv;  paindlikkus, vähene bürokraatia, uuendusmeelsus ja kiire otsustusvõime;  Eesti loomulik loodus- ja elukeskkond, jätkusuutlik toidutootmine, kaasaegne põllumajandus- ja kalandussektor, mis on üha tugevamalt integreerunud üleilmsete toidu- ja biomajanduse tarneahelatega; Välispoliitika üldeesmärk on:  Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;  heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil;  Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. 82 Riigikaitse arengukava 2013–2022. Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 29.06.2017 korraldusega nr 193. https://www.kaitseministeerium.ee/riigikaitse2026/arengukava/ 83 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030. Kinnitatud Vabariigi Valitsus 9. juulil 2020. a https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine 44 Eesmärgi täitmiseks nähakse ette muuhulgas järgmised mõõdikud:  Eesti osatähtsus maailmakaubanduses – sellele aitab kaasa MAK-i alaeesmärk 2 (punktid 2 ja 3) ehk metsa maksimaalne väärindamine (sh kallima toote eksport).  Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis – sellele aitab kaasa MAK-i alaeesmärk 2 (punkt 1) ehk metsanduse osaluse tõstmine teadus- ja arendustegevuses. MAK on arengukavaga seotud läbi kõigi kolme alaeesmägi. Nähakse vajadust metsa kodumaal võimalikult väärindada. Selle läbi tõuseb ekspordipotentsiaal. 5.19 Energiamajanduse arengukava aastani 203084 Eesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärgiks olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste ja turba kasutamine. MAK-i kavandis tuuakse probleemvaldkonnana – millele arengukava peab keskenduma ja millel on otsene seos energiamajandusega – välja ka metsade seos kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõjude leevendamisega ning selleks vajalike investeeringute tagamine. MAK-i strateegilises raamistikus nähakse ette, et arengukava aitab kaasa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh jätkusuutlikule energiavarustusele ja kliimamuutustega kohanemisele. MAK-l vastuolu energiamajanduse arengukavaga puudub. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, kui palju MAK puidu väärindamisega seotud eesmärk võib mõjutada metsa kasutamist biokütusena ja seeläbi raskendada energiamajanduse arengukavaga seatud eesmärkide saavutamist. 5.20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203085 Seab eesmärgid põllumajandussektorile aastani 2035, käsitleb toidutootmist ja -julgeolekut ning keskkonda ja elurikkust. Arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Ka MAK-i seisukohalt on oluline maakogukondade elujõulisus. Nii nähakse MAK-s ette, et metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmiseks ja võimalusel suurendamiseks maapiirkondades hinnatakse metsa puidulise ja mittepuidulise kasutuse mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmeid selle potentsiaali realiseerimiseks. Põllumajanduse arengukava kohaselt tähendab hea maaelu seda, et maal on võimalik teha 84 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 85 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Eelnõu. https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 45 hästi tasustatud ja mitmekesist tööd, seal on atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad. Põllumajanduse arengukava puudutab ka maakasutust, sh sätestab näiteks ka meetmete vajalikkust, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist mh metsastamisega. Tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. MAK-l ja arengukaval on puutepunkt ka maakasutuse pindalade osas. MAK näeb ette metsamaa pindala säilimist või tõusu. Tuleb jälgida, et tõusu soodustamiseks ei rakendata meetmeid, mis vähendavad väärtuslikku põllumaad. 5.21 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–203586 Eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Rõhutab kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. MAK-i kavandis toodud väärindamise tegevussuund ongi põhilises osas seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärkidega. Pole ette näha, et MAK-i rakendamine võiks ohustada arengukava eesmärkide saavutamist. 5.22 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+87 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Üks tegevussuund näeb ette, et suurendatakse transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendatakse seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendatakse selle keskkonna jalajälge ning muudetakse taristul liiklemise 86 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. Eelnõu Riigikogus lugemisel. https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 87 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+. Eelnõu. https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021 46 ohutumaks. Teise tegevussuuna kohaselt tuuakse ühistransport inimestele lähemale ning muudetakse selle kasutamine mugavamaks targema planeerimise ja nutikama piletimüügikorralduse abil. Arengukavas on suur rõhk keskkonnahoiu ja loodusressursside säästliku kasutamise teemadel, mis on olulised ka metsanduses. Tuuakse välja ka uute teenuste tekkeks eelduste loomine näiteks mehitamata õhusõidukite opereerimise võimaldamise kaudu, mis aitab muuhulgas kaasa metsandusega seotud järelevalve- ja kontrolltegevuse arendamisele. Nähakse ette ka metsloomade liikumisandmete kogumise süsteemi arendamist, et soodustada nende andmete põhjal uute teenuste loomist. MAK-i kavand näeb tegevusena ette metsamaterjali transpordi muutumist kulu- ja süsinikuefektiivsemaks. Oluliseks peetakse metsaomanike, piirkondlike metsaühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd, et tagada teede soodne seisukord. Heas seisukorras teede olemasolu on vajalik mitmest aspektist, sh nii metsa majandustegevuseks, kõrvalkasutuseks (rekreatsioon, loodusturism, korilus), kohalike elanike juurdepääsuks kui ka pinnasekahjustuste vältimiseks. MAK puidu metsast väljaveo mahu suurendamist ei plaani. MAK-i plaani kohta muuta transport kulu- ja süsinikuefektiivsemaks puuduvad täpsemad tegevussuunad või indikaatorid, mille põhjal hinnata vastuolu võimalikkust arengukavaga. Ideeliselt on mõlema kava eesmärk sarnane ja ei ole põhjust eeldada vastuolu. 5.23 Digiühiskonna arengukava 203088 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on tegemisel Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Tegemist on koostatava dokumendiga, mis on plaanis vastu võtta 2021. aasta esimeses pooles. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Visiooniks on „Eesti täis digiväge“. Digiväelises Eestis on eesmärkideks, et digilahendused on lihtsad ja kättesaadavad nii inimeste elukorralduses kui majanduses. Otseselt digiühiskonna arengukavas metsandust ei ole mainitud, kuid seos MAK-ga on olemas läbi järgmiste aspektide: 1. Metsamajandamise ja puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise teenuste ja võimaluste parandamine (metsainventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt); 2. Metsadega seotud puhkekasutuse ja turisminduse teenuste digitaliseerimine ja laiem kättesaadavus ning kasutamine (matkarajad, vaatamisväärsused, ööbimiskohad, 88 Digiühiskonna arengukava 2030. Eelnõu. https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 47 lõkkekohad jt). Parandatakse metsade ligipääsetavust erinevate valdkondade üleselt koostööd tehes ning erinevaid digitaalseid lahendusi kasutusele võttes. MAK-l on vähesel määral kokkupuude arengukavaga, kuid MAK-i rakendamisest negatiivset mõju arengukava eesmärkidele ette näha ei ole. 5.24 Keskkonnavaldkonna arengukava 203089 Valdkonna arendamiseks on välja töötamisel keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVAD, mis koondab suure osa valdkonna erinevaid arengukavasid ühtsesse strateegiasse. MAK ei saa olema KEVAD-e osa. Kuna KEVAD on alles koostamisel, lähtutakse hetkel kehtivatest arengukavadest. MAK-i mõjude hindamisel on siiski oluline käimas olevat tööd silmas pidada. KEVAD koondab ühtse katuse alla erinevad arengudokumendid. Kuna KEVAD ja MAK hakkavad kehtima samas ajaraamis, siis on KEVAD-e puhul tegemist ühe olulisima arengukavaga, millega tuleb MAK-i koostamisel ja selle mõjude hindamisel arvestada. Samuti tuleb MAK-i mõjude hindamisel arvestada KEVAD-e raames koostatava Looduskaitse tegevuskavaga aastani 2030. Mitmed hetkel kehtivatest arengudokumentidest on uuendamisel/loomisel, millest mõned lõimitakse KEVAD-e lisadeks:  Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 — valmib KEVAD-e raames.  Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 — dokument valmib 2022. a alguses.  Ringmajanduse strateegia/tegevuskava — dokument valmib 2021. a lõpuks ja kinnitatakse KEVAD-e lisana.  Riigi jäätmekava 2023-2028 — dokument valmib 2022. a lõpuks ja kinnitatakse KEVAD-e lisana (seniks pikendatakse kehtivat jäätmekava).  Veemajanduskavad — dokument valmib 2021. a lõpuks.  Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2021-2027— dokument valmib 2021. a lõpuks.  Nitraaditundliku ala tegevuskava perioodiks 2021-2024 — dokument valmib 2021. a kevadel. Merestrateegia meetmekavade90, metsanduse arengukava ja riigi jäätmekava KSH91 protsessidega on alustatud paralleelselt. Aastal 2019 valmisid õhusaasteainete heitkoguste 89 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Koostamise algusetapis. https://www.envir.ee/et/kevad 90 Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. aastal (seejärel uuesti 2027 jne). https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 91 „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131. https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2022- 2028_koostamise_ja_keskkonnamoju_strateegilise_hindamise_algatamine.pdf 48 vähendamise riiklik programm92 ning kiirgusohutuse riiklik arengukava93, mille raames viidi läbi KSH-d. 5.25 Eesti metsapoliitika94 Eesti metsapoliitika on metsanduse arengukava oluline alus. Eesti metsapoliitika kohaselt on metsanduse arengul kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki: 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Eesti metsapoliitika kohaselt on metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ning mitmekülgne kasutamine. Lähtuvalt sellest on metsade majandamise ja ökosüsteemide kaitse eesmärkideks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade tervisliku seisundi parandamine ning puidu ja metsa kõrvalsaaduste ning mittemateriaalsete hüvede mahu ja väärtuse tõstmine. MAK toetub suures osas Eesti metsapoliitika põhimõtetele, kuid arengukavana on MAK detailsem ja praktilisem, seades konkreetsed eesmärgid, mõõdikud ja tegevused nende saavutamiseks. Mõjude hindamisel tuleb jälgida MAK-i kooskõla metsapoliitika üldpõhimõtetega. Samas tuleb arvestada, et metsapoliitika on koostatud Eesti taasiseseisvumise järel ning vahepealse aja jooksul on põhimõtted ja vaated mitmetes aspektides oluliselt muutunud. Kindlasti aga kehtib üldprintsiip, et metsi tuleb majandada viisil, et täidetud oleks lisaks majanduslikele funktsioonidele ka metsade ökoloogilised ja sotsiaalsed funktsioonid. MAK mõjutab otseselt Eesti metsapoliitika arengut ja võib soovitada selles muudatusi. 92 Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete- vahendamise-programm 93 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/44 k. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava- 2018-2027 94 Eesti metsapoliitika. Vastu võetud Riigikogu 11.06.1997 otsusega. https://www.riigiteataja.ee/akt/73663 49 5.26 Kliimapoliitika põhialused aastani 205095 Kliimapoliitika põhialuste kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. MAK-i eelnõu toetab kliimapoliitikat läbi eesmärgi väärindada puitu, säilitada või tõsta metsamaa pindala ja tõsta teadustegevuse ning innovatsiooni osakaalu. Pole ette näha MAK-i tegevussuundi, mis võiksid seada ohtu kliimapoliitika eesmärke. 5.27 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203096 Arengukava kohaselt on metsanduse eesmärk tagada muutuvates kliimatingimustes jätkusuutlik metsade majandamine. Tulevikus prognoositakse kõrgema õhutemperatuuri ja sademete kasvust tingituna ökosüsteemide primaarproduktsiooni suurenemist, kuid samal ajal kiireneb ka orgaanilise aine lagunemine ning suureneb sellega seotud kasvuhoonegaaside heide. Kliimamuutuste tagajärjel muutuvad talved soojemaks ning muld ei külmu läbi, mis 95 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 5.04.2017 otsus. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 96 1.24 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Võetud vastu Vabariigi Valitsuse poolt 2.03.2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 50 suurendab pindmise juurestikuga liigniisketes metsades eelkõige talviste tormikahjustuste esinemist ning raskendab metsatööde tegemist. Kliimamuutused mõjutavad metsa elupaikade levikut ja sidusust, bioloogilist mitmekesisust, liikidevahelisi suhteid ja metsa kasvukohatüüpe. Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt võivad muutuvad kliimatingimused mõjutada Eesti olulisemate biomajandusharude, sealhulgas metsasektori toimimist, muuhulgas muutuste kaudu metsade koosseisus, produktsioonis ja metsade ökoloogilises seisundis. Kava rõhutab investeeringute suurendamise vajadust metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata metsataimekasvatusele, metsaselektsioonile, puistute hooldamisele, metsakaitsele ja metsapatoloogiale. Kliimamuutuste tõttu kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid (sh invasiivsed võõrliigid). Oluline on pöörata tähelepanu ka metsade geneetilise ressursi säilitamisele ja majandamisele, mis võimaldab puuliikidel paremini kohaneda muutuva kliimaga. 5.28 Looduskaitse arengukava aastani 202097 Arengukava on üks olulisemaid metsanduse arengukavaga haakuvaid arengudokumente. Looduskaitse arengukava kehtib kuni Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 valmimiseni (koos KEVAD-ga). Looduskaitse arengukava seisukohast on olulisim põhimõte, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja ka tulevikus. Ilma looduskaitseliste piiranguteta majandatavates metsades kaitstakse metsaseaduse alusel vääriselupaiku, kus ohustatud või haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus on suur. Majandatavates metsades on oluline täiendavate, metsaelustiku säilimist toetavate piirangute järgimine metsa majandamisel, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Looduskaitse arengukava seab eesmärgid range kaitse all olevate metsade osakaalule (mis on tänaseks saavutatud) ja tüpoloogilisele esindatusele (alakaitstud olid laane-, salu- ja soovikumetsad). Arengukava kohaselt vajab täiendavat uurimist põlismetsa liikide elupaiganõudlus ning erinevate metsakasvukohatüüpide kaitstus. Rõhutatakse erametsatoetuste jätkumist kaitstavatel aladel. MAK-i ühe mõõdikuna on välja toodud soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arvu tõus ning halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala. 97 Looduskaitse arengukava aastani 2020. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega nr 332 https://www.envir.ee/et/looduskaitse#Arengukava 51 5.29 Eesti keskkonnastrateegia aastani 203098 Metsapoliitikas rõhutatud metsade mitmekülgse kasutamise kontseptsiooni toetab ka Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia alapunkt 5.1.4 „Mets“ eesmärk on metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Keskkonnastrateegia seab seoses metsandusega järgmised meetmed (tegevussuunad):  Metsanduse arengu pikaajaline kavandamine majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes.  Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine.  Metsandusalaste info- ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks.  Järelevalvesüsteemi tõhustamine ebaseadusliku metsakasutamise piiramiseks Keskkonnastrateegia kohaselt on metsaga seotud strateegiline küsimus järgmine: kas eelistada polüfunktsionaalset (üheaegselt majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi vajadusi rahuldavat) või monofunktsionaalset metsa? Järeldatakse, et monofunktsionaalsus välistab muud kasutamisviisid ja muudab metsa liiga haavatavaks nii majanduslikus kui ökoloogilises mõttes. Polüfunktsionaalne mets on stabiilsem ning vastupidavam haigustele ja olude muutustele ning, kui majanduslik nõudlus muutub, kiiremini kohaldatav uutele nõudmistele. Seega on keskkonnastrateegia kohaselt eelistatud polüfunktsionaalne mets. MAK tähtsustab metsade mitmekülgset kasutust. Sealhulgas looduskaitse, kultuur, majandus. Tuleb jälgida, et MAK-i tegevussuunad ja mõõdikud mitmekülgse kasutuse eesmärgiga vastuollu ei lähe. 98 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu 14.02.2027 otsusega. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/strateegiline-planeerimine 52 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatavalt olulise mõju kirjeldamiseks on kasutatud mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustikku99. Küsimustik on mõeldud õigusaktide ja arengukavade kehtestamisega kaasnevate mõjude hindamiseks ja käsitleb kõiki riigi valdkondasid. Kuna käesoleva mõju hindamise eesmärk on lisaks looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele hinnata ka muude valdkondade mõjusid, sobib kõike hõlmav õigusaktide mõjude hindamise metoodika ka antud juhul. Vastavalt metoodikale on valdkonnad jaotatud järgmistesse rühmadesse: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud. 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 3. Mõju majandusele. 4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale. 5. Mõju regionaalarengule. 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Loetelu katab muuhulgas KeHJS §36 lg 2 p 4 toodud valdkonnad: mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ja võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Kontrollküsimustik on toodud mõjude hindamise programmi lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“. Mõjude hindamise programmi etapis on antud hinnang, kas MAKl võib olla oluline puutumus küsimusega ehk, kas mõju võib olla oluline. Olulisuse kriteeriumiks on hinnang, kuivõrd võib olla puutumus teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. Kui puutumus on võimalik, liigitub see eeldatavalt oluliseks mõjuks. 99 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf 53 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika MAK-i tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib MAK-i töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid MAK tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et MAK-i eesmärk on suunata Eesti metsandust ja MAK eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi MAK teiste eesmärkide saavutamist takistada. KSH eksperdirühm lähtub võimalike mõjude prognoosimisel ja MAK-i meeskonna konsulteerimisel lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ toodud metoodikast ja indikaatoritest. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt MAK eesmärkidele. See ei ole ekspertgrupi põhiülesanne ja tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. MAK-i eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne MAK-i täpsusastmega. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus MAK esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitab ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel. MAK-i mõju NATURA aladele objektipõhiselt ei hinnata. NATURA hindamise eelduseks on planeeritava tegevuse ruumiliselt täpselt määratletud kirjeldus. MAK ei planeeri ruumiliselt määratletud arenguid. NATURA aladele avalduva mõju hindamine toimub vastavalt lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ toodud metoodikale. MAK koosneb ühest arengustsenaariumist, mistõttu mõjude hindamises erinevaid stsenaariume ei võrrelda. Alternatiivide kaalumise järgi vajadus puudub. 54 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu 8.1 Asjaomased asutused Lähtuvalt MAK2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on palunud ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht.  Haridus- ja teadusministeerium  Justiitsministeerium  Kaitseministeerium  Keskkonnaministeerium  Kultuuriministeerium  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium  Maaeluministeerium  Rahandusministeerium  Siseministeerium  Sotsiaalministeerium  Välisministeerium 8.2 Muud huvitatud osapooled 8.2.1 Teadus- ja haridusasutused  Eesti Maaülikool  Tartu Ülikool  Tallinna Tehnikaülikool  Tallinna Ülikool  Eesti Teaduste Akadeemia  Luua Metsanduskool  Eesti Kunstiakadeemia 8.2.2 Organisatsioonid  Eesti Erametsaliit  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit  Eesti Metsataimetootjate Liit  Eesti Jahimeeste Selts  Eesti Linnade ja Valdade Liit 55  Eesti Looduskaitse Selts  Eesti Loodusturismi Ühing  Eesti Metsatöötajate Ametiühing  Eesti Taastuvenergia Koda  Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda  Eesti Metsa Abiks  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  Eesti Maastikuarhitektide Liit  Eesti Evangeelse Luterliku Kirik  Eesti Metsaselts  Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda  Kotkaklubi  Eesti Kaugmetsaomanike Liit  Eesti Puitmajaliit  MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing  Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing  Keskühistu Eramets  Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ  Eesti Metsloomaühing MTÜ  Eesti Planeerijate Ühing  Eesti Arhitektide Liit 56 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava september 2019 Mõjude hindamise algatamine detsember 2020 Mõjude hindamise programmi ekspertgrupi leidmine veebruar 2021 MAK struktuuri muudatused ja täiendused märts 2021 MAK juhtkogu moodustamine aprill 2021 MAK juhtkogu I kohtumine, MAK struktuur ja mõjude hindajate tutvustus juuni 2021 MAK juhtkogu II kohtumine mõjude hindamise programmi tutvustamine juuni 2021 mõjude hindamise programmi kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt september 2021 mõjude hindamise programmi avalikustamine november 2021 mõjude hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine aprill 2022 MAK juhtkogu III, mõjude hindamise aruande ülevaatamine ja MAK täiendamine juuni 2022 mõjude hindamise aruande kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt september 2022 mõjude hindamise aruande ja MAK avalikustamine oktoober 2022 Mõjude hindamise aruande ja MAK kooskõlastamine asjaomaste asutustega november 2022 mõjude hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine detsember 2022 MAK vastuvõtmine 57 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Andra Ainsaar; 6260716, [email protected] Pressiesindaja: Marju Kaasik 6262811, 5133165 [email protected] 10.2 Eksperdirühm Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viib mõjude hindamise läbi kahe hankega vastavalt programmi ja aruande koostamiseks. Sellest tulenevalt võib eksperdirühma koosseis aruande etapis muutuda. Juhul, kui eksperdirühma koosseis muutub, kaasatakse igal juhul mõjude hindamise aruande koostamisse vajaliku pädevusega valdkondade eksperdid programmis paika pandud mõjude hindamiseks. ekspert mõjuvaldkond pädevus Karl Kupits KSH juhtekspert vastab KeHJS §34 lg4 Jaak KSH kaasekspert kaasamine aruande etappi on Järvekülg vabatahtlik Hendrik KSH kaasekspert kaasamine aruande etappi on Puhkim vabatahtlik Olavi majandusvaldkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Grünvald haridus majandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Nele Rent kultuuripärandi ekspert magistrikraad või sellele vastav haridus kultuuriteaduste valdkonnas 58 vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Kalev metsandusvaldkonna ekspert sh magistrikraad või sellele vastav Jõgiste metsakasvatus, metsakasutuse haridus keskkonna-, loodus-, planeerimine, metsapatoloogia ja põllumajandus- või süsinikuringe metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Siim puidutöötlemise valdkonna ekspert sh magistrikraad või sellele vastav Salmar mehaaniline kui keemiline haridus keskkonna-, loodus-, väärindamine põllumajandus- või metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Raimo ökoloogia valdkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Pajula haridus keskkonna-, loodus-, põllumajandus- või metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Häli sotsiaalvaldkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Tarum haridus sotsiaalteaduste valdkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas 59 11 Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad Lisatakse pärast seisukohtade laekumist. 60
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel