Põltsamaa Raamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte

Põltsamaa Raamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte 07.06.2021 nr 1-17.1/24 1. Järelevalve teostamise alus, aeg ja koht Kultuuriministeerium alustas rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) § 11 lõike 2 alusel haldusjärelevalvet Põltsamaa Raamatukogus (edaspidi ka maakonnaraamatukogu) 2020. aasta ülesannete täitmise üle 13. aprillil 2021. Järelevalvet viis läbi Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos. Põltsamaa Raamatukogus tehti järelevalvet 4. mail 2021. Lisaks vesteldi 4.-5. mail 2021 maakonna raamatukoguhoidjatega Torma Raamatukogust, Jõgeva Raamatukogust ja Voore Raamatukogust. Järelevalve eesmärk oli hinnata maakonnaraamatukogu tegevuse vastavust rahvaraamatukogu seaduses ja kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ (edaspidi töökorraldusjuhend) toodud nõuetega, lähtudes käesoleva järelevalve prioriteetidest. Kontrolliti maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimisel: 1) kogude komplekteerimist ja töötlemist; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomist ja pidamist; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamist ja tegevuse analüüsimist; 4) erialast nõustamist ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamist; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamist. 2. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteetideks olid: 1) saada ülevaade maakonnaraamatukogu raamatukoguteeninduse prioriteetidest (maakonnaraamatukogu põhimäärus ja töökorralduse dokumendid, arengukava jms põhjal) ning maakonna rahvaraamatukogudele teavikute hankimise korraldusest; 2) hinnata maakonnaraamatukogu rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust; 3) hinnata riigi eelarvest eraldatud toetuste (teavikute soetuse ja töötaja kulude toetus) kasutamise vastavust nõuetele ning toetuse kasutamise efektiivsust; 4) hinnata rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomise ja pidamise efektiivsust ning vajalikkust;  5) saada ülevaade rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamisest ja tegevuse analüüsimisest, et hinnata statistika valdkonna tegevuse efektiivsust valdkonnas tervikuna; 6) hinnata maakonnaraamatukogu pakutava erialase nõustamise ja raamatukogutöötajatele täienduskoolituse korraldamist ja selle toimimist; 7) saada ülevaade maakonnaraamatukogu teatmebibliograafilise töö korraldamisest, et hinnata selle efektiivsust ja vajalikkust valdkonnas tervikuna. 3. Järelevalve metoodika Järelevalve teostamisel kasutati järgmisi meetodeid: 1) maakonnaraamatukogu põhimääruse, töökorralduse dokumentidega ja valla- või linnavalitsuse vaheliste lepingutega, arengukavaga, aastaaruandega ja kogutud statistikaga tutvumine ning sisu analüüs; 2) komplekteerimise halduse süsteemi kasutamisega tutvumineja juhuvalimi alusel teavikute ostuarvete alusel tellimise, saabumise ja rahvaraamatukogule laekumise kontroll; 3) intervjuu maakonnaraamatukogu direktoriga; 4) intervjuu maakonnaraamatukogu komplekteerijatega; 5) intervjuu maakonnaraamatukogus infoteeninduse eest vastutava raamatukoguhoidjaga; 6) intervjuu maakonnaraamatukogus personalikoolituste eest vastutava töötajaga; 7) intervjuu maakonnaraamatukogus statistilise aruandluse eest vastutava töötajaga; 8) intervjuu kolme maakonnas asuva rahvaraamatukogu raamatukoguhoidjaga. 4. Olukorra kirjeldus ja analüüs Põltsamaa Raamatukogu on Põltsamaa Vallavalitsuse hallatav asutus. Põltsamaa Raamatukogul on kolm haruraamatukogu ja kolm välisteeninduspunkti. Kokku on Jõgeva maakonnas 21 rahvaraamatukogu ja viis välisteeninduspunkti. Põltsamaa Raamatukogu ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, raamatukogu struktuur ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused on sätestatud Põltsamaa Raamatukogu põhimääruses (vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu 18.01.2018 määrusega nr 1). Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise ettepanekute tegemiseks, rahvaraamatukogu töö hindamiseks ja muude rahvaraamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on moodustatud seitsmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, mille moodustamise kord, pädevus ja töökord on sätestatud maakonnaraamatukogu põhimääruses. Põltsamaa Raamatukogu nõukogusse kuuluvad Põltsamaa Vallavalitsuse, üldhariduslike koolide, koolieelsete lasteasutuste, ettevõtjate, pensionäride, raamatukogu ning valla maapiirkondade esindaja. Nõukogu koosseis on kinnitatud Põltsamaa Vallavalitsuse 16.11.2020 korraldusega nr 2-3/2020/377. 2020. aastal kogunes nõukogu kaks korda. Raamatukogu teeninduse korraldus ning lugejate õigused ja kohustused on kehtestatud Põltsamaa Raamatukogu kasutamise eeskirjas, mis on vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 66. Raamatukogu kasutamise eeskiri on lugejatele teatavaks tehtud raamatukogu kodulehel. Kasutamise eeskirjas on sätestatud, et lugejad registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel raamatukogu lugejate andmebaasi järgmiste andmetega: nimi, elukoht (postiaadress), telefon, elektronposti aadress, isikukood. Raamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma eeskirja tingimusi ja kinnitab seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Raamatukogu kasutamise eeskirjas on samuti sätestatud, et puudega isikule raamatukogu teenuse 2 (9)  osutamiseks võib raamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada puudega isikule pakutavaid rahvaraamatukogu teenuseid. Lugejal on õigus nõuda kirjaliku avalduse alusel oma isikuandmete kustutamist, kui ta ei soovi enam olla raamatukogu kasutaja ning tal ei ole raamatukogu ees kohustusi. Põltsamaa Raamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2020-2024, mis on kinnitatud Põltsamaa Vallavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 1-3/2020/55. Arengukavas on seatud järgmised eesmärgid: 1. Raamatukogu kui organisatsiooni arendamine; 2. Raamatukogutöötajatele regulaarse ja asjakohase täiendõppe tagamine ja töötajate töö väärtustamine; 3. Raamatukogu kogude kujundamine kõikide huvigruppide info- ja lugemisvajadustest lähtudes kaasaegseks teabekeskuseks; 4. Raamatukogu kasutajate info- ja lugemisvajaduste rahuldamine; 5. Raamatukogu arendamine mitmekülgseid teenuseid pakkuvaks keskkonnaks; 6. Raamatukogu arendamine kohalikku pärandit eksponeerivaks, elukestvat õpet; toetavaks ja vabaaja võimalusi pakkuvaks kultuurikeskkonnaks; 7. Raamatukogu turundus ja mainekujundus. Arengukava eesmärkides 2, 3 ja 4 on kirjeldatud Põltsamaa Raamatukogu tegevusi maakonnaraamatukoguna. Edaspidi võiks Põltsamaa Raamatukogu arengukava täiendada maakonnaraamatukogu ülesannetest tulenevate eesmärkidega (ettepanek p-s 7.1). Riigieelarvest on ette nähtud toetus maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Põltsamaa Raamatukogus makstakse toetust direktorile (1,0), peaspetsialistile (1,0), kogude spetsialistile (1,0) ja komplekteerijale (1,0). Kogude spetsialist ja komplekteerija tegelevad teavikute tsentraliseeritud komplekteerimisega. Peaspetsialisti ülesandeks on statistilise aruandluse kogumine ja aruannete kontrollimine, koondaruande raamatukogudega kooskõlastamine ja kinnitamine, statistika esitamine Eesti Rahvusraamatukogule, maakonna raamatukoguhoidjate tähtpäevade kalendri pidamine, raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine, maakonna rahvaraamatukogude külastamine ja raamatukoguhoidjate nõustamine. Lisaks osaleb peaspetsialist ka Põltsamaa valla huvitegevuse ja teenuse disainimise töörühmas. Põltsamaa Raamatukogu direktori ülesandeks on Jõgeva maakonna teiste kohalike omavalituste raamatukogude juhtide nõustamine, dokumentide ettevalmistamine, igapäevaste juhtimisalaste küsimuste lahendamine, riiklike koordineerimisülesannete ja riigi toetuse kasutamise järelevalve, arengute ja uute teenuste planeerimine ning eestvedamine. Direktoril on pidev koostöö ka peaspetsialistiga. Järelevalve raames vesteldi ka maakonna raamatukoguhoidjatega. Kaks raamatukoguhoidjat tõid välja, et nendes arvates on viimastel aastatel maakonnaraamatukogu roll vähenenud, eriti haldusreformi järgselt, kui valdadesse on loodud keskraamatukogud koos haruraamatukogudega. Samas nenditi, et maakonnaraamatukogus võiks olla lastetöö spetsialist, kes koordineeriks laste lugemise edendamist toetavaid üritusi kohalike omavalitsuste üleselt. 4.1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Maakonnaraamatukogu direktor kinnitab käskkirjaga maakonna rahvaraamatukogudele riigieelarvest eraldatud teavikute toetuse suuruse vastavalt teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva aasta 1. detsembri seisuga. Mustvee Raamatukoguga kooskõlastati toetuse jaotamine mõned aastad tagasi. Jõgeva Raamatukoguga 3 (9) arutati toetuse jaotamine läbi 2020. aastal, kuid 1. jaanuarist 2021 ühendati senised valla raamatukogud Jõgeva valla hallatavaks asutuseks Jõgeva Raamatukogu ning vahetus raamatukogu direktor. Ettepanek kooskõlastada Jõgeva Raamatukogu direktoriga Jõgeva valla raamatukogude teeninduspiirkonnad ja riigieelarvest eraldatud teavikute toetuse suurus. Samuti tutvustada riigieelarvest eraldatud toetuse jaotamist Jõgeva maakonna kohalike omavalitsuste kultuurispetsialistidele (ettepanek p-s 7.2). Kogude komplekteerimist ja raamatukoguhoidjate täiendkoolituse korraldamist Jõgevamaa raamatukogutöötajatele reguleerib Põltsamaa Raamatukogu ja Jõgevamaa teiste raamatukogude vaheline teenuste leping, mis sõlmitakse iga aasta alguses ning kehtib aasta lõpuni. Lepinguga reguleeritakse kogude komplekteerimise, raamatukogusüsteemi RIKS kirjete koostamise ja korrastamise, andmebaasi majutamise, nõustamise ja täiendkoolituste korraldamise kord, samuti arveldamise kord. Maakonnaraamatukogul on koostatud ka dokument „Põltsamaa Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted ja säilitamise tähtajad“, milles on kirjeldatud raamatute, perioodika ja väärtkirjanduse komplekteerimise põhimõtted ning eelistused, kogude korrastamise põhimõtted, teavikute komplekteerimise eksemplaride arv ja säilitamise tähtajad (eraldi täiskasvanud ja lapsed); perioodika eksemplarid ja säilitamise tähtajad. Nimetatud soovitusi on jagatud ka maakonna teiste rahvaraamatukogudega. Põltsamaa Raamatukogu saadab kolm korda kuus maakonna rahvaraamatukogudele tellimisplaani, kuhu lisatakse maakonnaraamatukokku saabunud näidiseksemplari alusel komplekteerimissoovitus (kasutatakse tärnisüsteemi) ning raamatu hind erinevatelt tarnijatelt. Raamatukogud tellivad uusi teavikuid ise otse tarnijatelt. Tarnijad koostavad arve riigi toetuse eest soetatud teavikute kohta ja edastavad selle Omniva keskkonda. Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidaja tasub kõigi rahvaraamatukogude teavikute tellimise arved riigi toetuse ulatuses. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse toetuse jääki saavad kõik raamatukogud vaadata raamatukogusüsteemist RIKS. Põltsamaa vallas asuvate raamatukogude tellitud teavikud toovad tarnijad Põltsamaa Raamatukokku ning igal nädalal toimetab Põltsamaa Raamatukogu uued teavikud raamatukogudesse kohale. Maakonna teiste kohalike omavalitsuste raamatukogude tellitud teavikud toimetavad tarnijad raamatukogudesse kulleriga. Jõgevamaa rahvaraamatukogud kasutavad raamatukogusüsteemi RIKS. Maakonnaraamatukogu koostab ja korrastab raamatukogusüsteemis teavikute kirjeid ja kontrollib riigieelarvest eraldatud toetuse eest soetatud teavikute rahalist arvestust. Raamatukogusüsteemis on Põltsamaa Raamatukogu tellitud teavikute andmed vastavalt töökorraldusjuhendile. Raamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi ehk arve alusel. Ilma saatedokumendita saabunud teavikute kohta koostatakse vastuvõtuakt. Maakonnaraamatukogult teisele raamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse elektrooniline saateleht. Vastuvõtuaktid ja saatelehed vormistatakse töökorraldusjuhendi järgi. Raamatukogusüsteemis RIKS peetakse kõikide teavikute arvestust. Samuti on kõik raamatukogu teavikud elektronkataloogist lugejatele kättesaadavad ja leitavad töökorraldusjuhendis sätestatu alusel. Järelevalve raames kontrolliti juhuvaliku alusel, kas arvetel märgitud tellitud teavikud on elektroonilisest andmebaasist leitavad. Kõik kontrollitud nimetused ja eksemplarid olid elektroonilisest andmebaasist korrektselt leitavad. Maakonnaraamatukogus toimub igal aastal kirjandusalaseid koolitusi, kus osalevad ka 4 (9)  maakonnaraamatukogu komplekteerijad. Koolitustel tutvustatakse ka raamatukogusüsteemi RIKS uuendusi. Maakonnaraamatukogu komplekteerijate hinnangul on neil maakonna rahvaraamatukogudega tihe suhtlus ja nende poole pöördutakse küsimuste ning probleemide korral tihti. Maakonnaraamatukogu komplekteerijad külastavad maakonna rahvaraamatukogusid nõustamise eesmärgil, näiteks abistatakse raamatukogusid inventuuride läbiviimisel ja teavikute mahakandmisel. Samuti edastavad maakonnaraamatukogu komplekteerijad rahvaraamatukogudele uut komplekteerimisalast informatsiooni e-kirja vahendusel. Järelevalve raames vesteldi ka maakonna raamatukoguhoidjatega. Raamatukoguhoidjate arvates on maakonnaraamatukogu komplekteerijad abivalmid, vastutulelikud ja suhtlus nendega on hea. Raamatukogud tellivad uusi teavikuid ise enamasti maakonnaraamatukogu koostatud tellimisplaani alusel. Vastavalt vajadusele ja soovile tellitakse teavikuid ka tellimisplaani väliselt teistelt tarnijatelt. Üks raamatukoguhoidja tõi välja, et tellimisplaan on väga vajalik haruraamatukogudele. Raamatukoguhoidjad hindavad, et maakonnaraamatukogu komplekteerijad koostavad uute teavikute kirjeid. Uued teavikud jõuavad raamatukogudesse otse tarnijatelt vastavalt sellele, kui tihti uusi teavikuid tellitakse. Keskmiselt jõuavad uued teavikud Jõgeva ja Mustvee valdade raamatukogudesse üks kuni kaks korda kuus. Kaks raamatukoguhoidjat tõid murekohana välja, et varem korraldas maakonnaraamatukogu raamatukogudevahelise laenutuse raames teavikute transporti kogu maakonna piires, kuid enam seda ei tehta. Raamatukoguhoidjate arvates võiks maakonnaraamatukogu kaaluda teenuse taastamist. Ettepanek pidada maakonna kohalike omavalitsustega läbirääkimisi, et taastada maakonnaülene raamatukogudevahelise laenutuse teavikute transport, kui kohalikud omavalitsused on transpordikulud nõus ühiselt katma (ettepanek p-s 7.3). 4.2. Bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Põltsamaa Raamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa. Andmebaasi täiendavad raamatukoguhoidjad jooksvalt. Kodulooandmebaasi ei bibliografeerita ajalehti. Vajadusel kasutatakse Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR. Lisaks peetakse Põltsamaa Raamatukogus maakonna tähtpäevade kalendrit, kus on kirjas kirjanduse ja kultuuri valdkondadega seotud isikute tähtpäevad. Põltsamaa Raamatukogu peaspetsialist on alustanud ka Põltsamaa meediaviki koostamist ja peab läbirääkimisi kohaliku muuseumi ja rahvamaja esindajatega ning kohaliku omavalituse kultuurispetsialistiga, kuna kõigil asutustel on erinevaid koduloolisi materjale, mis võiksid olla kättesaadavad ühest kohast. Maakonnaraamatukogu hinnangul ei ole kodulooandmebaas väga aktiivses kasutuses. Maakonnaraamatukogu hinnangul on oluline teadlikkuse tõstmine, seega viiakse läbi kodulooteemalisi koolitusi, näiteks tehakse igal aastal 10. klassi õpilastele tutvustav raamatukogutund. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogude töötajad on arvamusel, et kodulooandmebaas leiab pigem vähe kasutust. 4.3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Põltsamaa Raamatukogus kogub ja analüüsib statistikat peaspetsialist. Statistilisi näitajaid kogutakse kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude koondaruande jaoks ning vajaduse korral ka jooksvalt. Põltsamaa valla rahvaraamatukogud täidavad aruannet internetis oleval põhjal, mis erineb Kultuuriministeeriumile esitatava 5 (9)  koondaruande põhjast, kuna Põltsamaa Raamatukogu peab Põltsamaa vallale esitama ka arengukava täitmise aruannet. Koondaruannet tehes tõstab peaspetsialist raamatukogude aruanded Kultuuriministeeriumi aruande põhjale. Põltsamaa Raamatukogu võiks kaaluda statistilise ja tekstilise aruande põhjade laadimist internetti, et kogu maakonna rahvaraamatukogud saaksid jooksvalt oma raamatukogu statistikatabeleid täita ja tegevusi kirja panna. Nii on aasta lõpuks kõigi raamatukogude aruanded valmis (ettepanek p-s 7.4). Sarnaselt on statistilise aruandluse kogumine korraldatud Viljandi Linnaraamatukogus. Põltsamaa Raamatukogu koostab igal aastal kohalike omavalitsuste juhtidele koondaruande põhjal lühema memo iga valla raamatukogude kohta ning võrdluse teiste raamatukogudega. Lisaks toimuvad raamatukogudele aastat kokku võtvad seminarid. Edaspidi on plaanis ka piirkondlikud seminarid enne aruannete esitamist. 4.4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Põltsamaa Raamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täiendkoolituste korraldamisega peaspetsialist. Põltsamaa Raamatukogu poolt korraldatavad täienduskoolitused on tasulised. Koolituste rahastamine toimub Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna kohalike omavalitsuste vahel sõlmitud lepingute ning projektitoetuste alusel. Lepingus on muuhulgas kirjas, et maakonnaraamatukogu korraldab rahvaraamatukogu töötajatele täiendkoolitusi: nõupidamisi, teabe-, teema- või koolituspäevi, aastalõpuseminari ning vajadusel väljasõite õppe eesmärgil nii vabariigi piires kui väljapoole. Lisaks teavitab töötajaid teistest erialastest täiendkoolituse võimalustest. Põltsamaa Raamatukogu koostab igaks aastaks koolitusplaani. Koolitusvajaduste väljaselgitamiseks korraldas maakonnaraamatukogu ajurünnaku, mille raames panid maakonna raamatukoguhoidjad kirja oma koolitussoovid. Samuti kogutakse koolitusvajadusi jooksvalt. 2020. aastal toimus Põltsamaa Raamatukogus viis koolitust, lisaks aastat kokkuvõttev seminar. Aeg-ajalt külastatakse maakonna rahvaraamatukogusid nõustamise eesmärgil. 2020. aastal olid koolitusteemadeks: uuenduslikud raamatukogu Eestis ja välismaal; raamatukogude töökorraldus, sh komplekteerimine ja koolituste korraldamine; näituste koostamine ja korraldamine; kogemusõpe Viimsi raamatukogus; tüvitekstid eesti kirjanduses; vanemaealiste õpetamise tehnikad ja meetodid. Põltsamaa Raamatukogul on koostatud täienduskoolituste plaan ka 2021. aastaks. Kavas on koolitused teemadel: raamatukogumõõdikute põhjal maakonna raamatukogude töö ja nende ühiskondlikku mõju ja kasulikkuse hindamine ning võrdlemine; kaasaegne eesti luule; keskendumine ja mälu treening; stressi ja pingega toimetulek ning vastupanuvõime suurendamine, isiksuse tugevdamine; Soome kultuur ja kirjandus. Lisaks on plaanis aastat kokku võttev seminar. Üle 10 aasta on Põltsamaa Raamatukogu organiseerinud maakonna rahvaraamatukogudele ka ühist väljasõitu-koolituspäeva. Koos on külastatud näiteks Soome, Läti ja Leedu raamatukogusid. Seni on maakonnaraamatukogu saanud tagasisidet koolituste kohta raamatukoguhoidjatelt suuliselt või e-kirja teel. Edaspidi on plaanis iga koolituse järel raamatukoguhoidjatelt tagasisidet koguda küsitluslehega. 2020. aastal edastas maakonnaraamatukogu raamatukoguhoidjatele virtuaalkoolituste pakkumisi e-kirja teel, kuid ise virtuaalkoolitusi ega -koosolekuid ei organiseerinud. Kõigil maakonna 6 (9)  rahvaraamatukogudel ei ole tehnoloogilisi vahendeid, et virtuaalkoolitustel ja -koosolekutel osaleda. Siiski võiks maakonnaraamatukogu kaaluda virtuaalkoolituste läbiviimist koroonaviiruse leviku perioodil ning virtuaalkoosolekute korraldamist näiteks infokoosolekute läbiviimiseks ja parimate praktikate kiireks vahetamiseks (ettepanek p-s 7.5). Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogude töötajad on arvamusel, et maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused on olnud huvitavad ja sisukad. Üks raamatukoguhoidja tegi ettepaneku, et koolitused võiksid edaspidi toimuda rotatsiooni korras erinevates maakonna rahvaraamatukogudes. Kaks raamatukoguhoidjat nentisid, et neil on kahju, et koroonaviiruse leviku tõttu jäid mitmed koolitused ära ja nende asemel ei korraldatud virtuaalkoolitusi. Mõlemad raamatukoguhoidjad tõdesid, et nende kohaliku omavalitsuse raamatukogud vahetasid informatsiooni ja parimaid praktikaid ning korraldasid koosolekuid interneti vahendusel. Edaspidi loodetakse, et ka maakonnaraamatukogu hakkab koosolekute ning koolituste läbiviimiseks kasutama erinevaid digilahendusi. Üks raamatukoguhoidja lisas, et paljudel raamatukoguhoidjatel on väga keeruline Mustvee vallast Põltsamaa Raamatukokku koolitustele sõita. Veebikoosolekute ja -koolituste korraldamine aitaks vähendada transpordi puudumisest tulenevaid probleeme. 4.5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Põltsamaa Raamatukogus tegelevad teatmebibliograafilise tööga raamatukoguhoidjad. Pigem on tegu kahaneva teenusega, sest inimesed oskavad ise informatsiooni internetist otsida. Enamasti pöörduvad raamatukoguhoidja poole vanemad inimesed. Rohkem esitatakse päringuid koduloo, teiste maade ja reisimise teemadel ning abi soovitakse ristsõnade lahendamisel. Maakonnaraamatukogu hinnangul on tegu vajaliku teenusega, kuna raamatukogu on koht, kust inimene informatsiooni saab. Teatmebibliograafiline töö on tavapärase raamatukogutöö osa. Järelevalve raames vesteldi ka maakonna raamatukoguhoidjatega. Raamatukoguhoidjate hinnangul on tegu kahaneva teenusega. Üks raamatukoguhoidja tõi välja, et ta on keerulisema päringu puhul küsinud abi maakonnaraamatukogust. Kaks raamatukoguhoidjat pole pidanud maakonnaraamatukogu poole päringuga abi saamiseks pöörduma, kuid mõlemad raamatukoguhoidjad usuvad, et maakonnaraamatukogu töötajad oleksid valmis neid meeleldi aitama. Üks raamatukoguhoidja lisas, et ta sooviks, et maakonnaraamatukogu pakuks proaktiivselt oma abi ja nõustamist. 5. 2018. aasta haldusjärelevalve ettepanekute täitmine 2018. aastal läbi viidud haldusjärelevalve raames tehti Põltsamaa Raamatukogule üks ettepanek: 5.1. Säilitada maakonnaraamatukogus teavikute arvestuse dokumentatsiooni seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Ettepanek on täidetud. Arveid säilitatakse elektrooniliselt Omniva keskkonnas seitse aastat. 6. Kokkuvõte Põltsamaa Raamatukogu täidab RaRS-is sätestatud maakonnaraamatukogu ülesandeid raamatukoguteeninduse koordineerimisel Jõgeva maakonnas. Jõgeva maakonna rahvaraamatukogude kogud komplekteeritakse ja teavikud töödeldakse maakonnaraamatukogu ning kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel. Lisaks toimub komplekteerimine dokumendi „Põltsamaa Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted 7 (9)  ja säilitamise tähtajad“ alusel. Põltsamaa Raamatukogu saadab kolm korda kuus maakonna rahvaraamatukogudele tellimisplaani. Raamatukogud tellivad uusi teavikuid ise otse tarnijatelt. Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidaja tasub kõigi rahvaraamatukogude teavikute tellimise arved riigi toetuse ulatuses. Põltsamaa vallas asuvate raamatukogude tellitud teavikud toovad tarnijad Põltsamaa Raamatukokku ning igal nädalal toimetab Põltsamaa Raamatukogu uued teavikud raamatukogudesse kohale. Maakonna teiste kohalike omavalitsuste raamatukogude tellitud teavikud toimetavad tarnijad raamatukogudesse kulleriga. Järelevalve raames hinnatakse rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust eesmärgipäraseks. Põltsamaa Raamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa. Andmebaasi täiendavad raamatukoguhoidjad jooksvalt. Kodulooandmebaasi ei bibliografeerita ajalehti. Vajadusel kasutatakse Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR. Järelevalve raames hinnatakse kodulooandmebaasi loomist ja pidamist eesmärgipäraseks. Põltsamaa Raamatukogus kogub ja analüüsib statistikat peaspetsialist. Statistilisi näitajaid kogutakse kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude koondaruande jaoks ning vajaduse korral ka jooksvalt. Põltsamaa Raamatukogu koostab igal aastal kohalike omavalitsuste juhtidele koondaruande põhjal lühema memo iga valla rahvaraamatukogude kohta ning võrdluse teiste raamatukogudega. Lisaks toimuvad raamatukogudele aastat kokku võtvad seminarid. Järelevalve raames hinnatakse statistilise aruandluse korraldust eesmärgipäraseks. Põltsamaa Raamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täiendkoolituste korraldamisega peaspetsialist. Põltsamaa Raamatukogu poolt korraldatavad täienduskoolitused on tasulised. Koolituste rahastamine toimub Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna kohalike omavalitsuste vahel sõlmitud lepingute ning projektitoetuste alusel. Põltsamaa Raamatukogu koostab igaks aastaks koolitusplaani. 2020. aastal toimus Põltsamaa Raamatukogus viis koolitust, lisaks aastat kokku võttev seminar. Aeg-ajalt külastatakse maakonna rahvaraamatukogusid nõustamise eesmärgil. 2020. aastal olid koolitusteemadeks: uuenduslikud raamatukogu Eestis ja välismaal; raamatukogude töökorraldus, sh komplekteerimine ja koolituste korraldamine; näituste koostamine ja korraldamine; kogemusõpe Viimsi raamatukogus; tüvitekstid eesti kirjanduses; vanemaealiste õpetamise tehnikad ja meetodid. Järelevalve raames hinnatakse raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamist eesmärgipäraseks. Põltsamaa Raamatukogus tegelevad teatmebibliograafilise tööga raamatukoguhoidjad. Pigem on tegu kahaneva teenusega, sest inimesed oskavad ise informatsiooni internetist otsida. Enamasti pöörduvad raamatukoguhoidja poole vanemad inimesed. Rohkem esitatakse päringuid koduloo, teiste maade ja reisimise teemadel ning abi soovitakse ristsõnade lahendamisel. Maakonnaraamatukogu hinnangul on tegu vajaliku teenusega, kuna raamatukogu on koht, kust inimene informatsiooni saab. Teatmebibliograafiline töö on tavapärase raamatukogutöö osa. Järelevalve raames hinnatakse teatmebibliograafilise töö korraldamist eesmärgipäraseks. Järelevalve raames hinnatakse riigieelarvest finantseeritud maakonnaraamatukogu nelja töötaja toetuse kasutamist kuue töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks eesmärgipäraseks. 7. Ettepanekud ja ettekirjutused 7.1. Täiendada edaspidi Põltsamaa Raamatukogu arengukava maakonnaraamatukogu ülesannetest tulenevate eesmärkidega (punkt 4). 7.2. Kooskõlastada Jõgeva Raamatukogu direktoriga Jõgeva valla raamatukogude teeninduspiirkonnad ja riigieelarvest eraldatud teavikute toetuse suurus. Samuti tutvustada riigieelarvest eraldatud toetuse jaotamist Jõgeva maakonna kohalike omavalitsuste kultuurispetsialistidele (punkt 4.1). 8 (9) 7.3. Pidada maakonna kohalike omavalitsustega läbirääkimisi, et taastada maakonnaülene raamatukogudevahelise laenutuse teavikute transport, kui kohalikud omavalitsused on transpordikulud nõus ühiselt katma (punkt 4.1). 7.4. Kaaluda statistilise ja tekstilise aruande põhjade laadimist internetti, et kogu maakonna rahvaraamatukogud saaksid jooksvalt oma raamatukogu statistikatabeleid täita ja tegevusi kirja panna. Nii on aasta lõpuks kõigi raamatukogude aruanded valmis (punkt 4.3). 7.5. Kaaluda virtuaalkoolituste läbiviimist koroonaviiruse leviku perioodil ning virtuaalkoosolekute korraldamist näiteks infokoosolekute läbiviimiseks ja parimate praktikate kiireks vahetamiseks (punkt 4.4). Kokkuvõtet on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiin Meos digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist 9 (9)