Kiri

Tarvi Sits Teie 18.05.2021 nr 12-6/1213-1 Kultuuriministeerium Meie 04.06.2021 nr 14-1/3905-2 [email protected] Euroopa Liidu meetmete mõju kultuuripärandile Austatud härra Sits Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole seoses Euroopa Liidu meetmete mõjuga kultuuripärandile. Ühtlasi olete palunud esitada teabe kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise ja liginullenergia hoonete ehitamise meetmetest rahastatavate lammutusobjektide kohta, mis on vajalik, et teha kindlaks kas ajalooliste hoonete lammutamiseks koostatakse kohustuslikud õiendid. Käesolevaga esitame Kultuuriministeeriumile ülevaate riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel läbi viidud taotlusvooru tulemusel laekunud taotlustes sisalduvate potentsiaalselt lammutatavate objektide kohta (lisa). Ühtlasi palume hiljemalt 2 nädala jooksul esitada oma põhjendatud vastuväited kui mõnel esitatud objektidest on olulise kultuuri- ja/või arhitektuuriväärtuse tunnused ja peate põhjendatuks algatada objekti riikliku kaitse alla võtmise menetlus ning piirata omaniku õigust omandi käsutamiseks. Nõustume Teie seisukohaga, et objektide lammutamise otsuse tegemisel tuleb omanikul kaaluda lammutamise alternatiive ning objekti arhitektuurset ning kultuurilist väärtust. Juhime tähelepanu, et arvestades Kultuuriministeeriumi poolt kõnealuse määruse kooskõlastusringil laekunud tagasisidet, milles juhtisite tähelepanu võimalikule negatiivsele mõjule, täiendasime määruse kooskõlastusringile esitatud eelnõu täiendavate hindamispõhimõtetega (hindamiskriteerium 2). Sellega võimaldatakse hindamiskriteeriumis 2 hinnata projekti lahendust hindepunktiga null, kui hoonefondi ümberkorraldamisel kavandatakse muu hulgas kultuurilise väärtusega hoonete lammutamist. Sellisel juhul ei kuulu esitatud projekt edasisele hindamisele ning toetust ei eraldata. Hindamiskomisjonil on õigus kasutada täiendavaid eksperte kultuuriväärtusega objektide kohta esitatud andmete täiendavaks hindamiseks. Igal juhul säilitamist väärivaks kultuuriliseks väärtuseks olemist, samal ajal kui objekt ei ole piisavalt väärtuslik, et arvata riikliku kaitse alla, ei ole toetuse andmise tingimustes võimalik välistusena või vastavuskriteeriumina üheselt sätestada. Seetõttu oleme viidanud taotluse kohustusliku lisana esitatava hoone jätkusuutliku kasutuse plaani koostamise juhendmaterjalis (leitav https://www.rtk.ee/meede-kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 muutmine), et kui projektiga seotud lammutatava hoone näol on tegemist võimaliku kultuuriväärtusega objektiga, tuleb see selgelt välja tuua ja põhjendada lammutamise vajalikkust ja alternatiivide nagu näiteks hoone renoveerimine või müümine kaalumist. Samuti oleme suunanud taotlejaid hoone kultuuriväärtuse tuvastamisel tuginema üldplaneeringule ja kultuuriväärtusega hoonete loenditele, ("Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta" p. 3.2.2.). Ühtlasi oleme taotlejaid suunanud võimaliku kultuuriväärtusega objektide puhul võtma täiendavaid hinnanguid valdkonna tunnustatud ekspertidelt või Muinsuskaitseametilt. Ilmselt on just seda hoolsuskohustust täites jõudnud Kultuuriministeeriumini info omavalitsuste poolsest hoonete olulise kultuuriväärtuse selgitamise protsessist. Samuti oleme eelnimetatud juhendiga suunanud toetuse saaja läbi mõtlema ja põhjendama uue hoone ehitamise vajadust ning kirjeldama alternatiivide kaalumist uue hoone ehitamisele. Selleks kirjeldatakse projektiga seotud hoonetes paiknevate või paiknema hakkavate teenuste tänast osutamist ning alternatiive nagu näiteks olemasoleva(te) hoone(te) renoveerimine, teenusvõrgustiku ümberkorraldamise võimalused teiste olemasolevate või kavandavate hoonete baasil, sh võimalus osutada teenuseid naaberomavalitsus(te)ga ühiselt. Juhime tähelepanu, et kohaliku teenusvõrgu ja hooneportfelli sobivas asukohas ning sihtgrupile vastav ümberkorraldamine, sh arvestades kulusid tänapäevase ja nõuetele vastava sisekliima, ligi- ja juurdepääsetavuse ning ruumiplaani kohandamisele on kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus, mille osas otsuste langetamine on üldjuhul kohalike omavalitsuste ainupädevuses. Toetusmeetmete planeerimisel suuname taotlejaid ka edaspidi, kus asjakohane, arvestama lahenduste kaalumisel olulist kultuurilist väärtust omavate objektidega ning kvaliteetse avaliku ruumi põhimõtetega. Siiski tehakse suur osa avalikku ruumi puudutavatest otsustest ka sõltumata toetusvahenditest. Sealhulgas ka otsused jätta mõni hoone ebasobiva asukoha, ruumilahenduse, kasutusvajaduse puudumise või muude aspektide tõttu üldse kasutuse ja hoolduseta. Seetõttu on oluline panustada üldisesse teadlikkuse tõusu ja kvaliteetse ruumiloome oskuste parandamisse. Näiteks on Rahandusministeeriumi koordineerimisel välja töötatud koolitusprogramm, mis pakub riigi- ja omavalitsustöötajatele täiendavaid teadmisi ruumiloome valdkonnas. Programm peaks käivituma sügisest ning selle eesmärgiks on tähtsustada ruumiloomega seonduvat, tõsta valdkondlike teadmiste taset ning viia üleüldiselt kvaliteetsema ruumi planeerimiseni. Koolitusel käsitletakse teiste hulgas ruumi kavandamise, arhitektuuri, kultuuriväärtuste, looduskeskkonna, liikuvuse, ligipääsu ja taristu, ehitusõiguse, projekteerimise ja ehitusjärelevalve teemasid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisad: KOV lammutatavad hooned (Excel) 2  Link objektide piltidega https://www.dropbox.com/s/yedb5cwu63glq5k/Pildid.zip?dl=0 Tarmo Kivi 6113104 [email protected] 3 Saatja: Liina Jänes </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user75acd9b6> Saaja: Tarmo Kivi Teema: Euroopa Liidu meetmete mõju kultuuripärandile - info Peri külakeskuse kohta Tere. Oleme oma vastusega veidi hilinenud, kuid saadan siiski e-kirjaga info, mis puudutab meie kirjavahetust teemal Euroopa Liidu meetmete mõju kultuuripärandile. Vaatasime koos Muinsuskaitseametiga potentsiaalselt lammutatavate objektide nimekirja läbi ja saadan lisainfot. Kultuurimälestiseks tunnistamise potentsiaaliga objekte selles nimekirjas ei ole, kuid Muinsuskaitseamet on saanud ettepaneku Põlvamaal Peri külakeskuse hoone saalis paikneva Andrus Kasemaa seinamaali kaitse alla võtmiseks. Ettepanek käib kunstiteose, mitte hoone kohta, kuid kuna tegu on seinale maalitud teosega, siis ei oska seda protsessi praegu ette ennustada. Muinsuskaitseamet on teavitanud hoone omanikku, et selline ettepanek on tehtud ning sel teemal on ka kohtutud. Kõige tõenäolisem on maalingu säilitamine hoonest eraldiseisvana, kuid see lahendus tuleb alles leida ja see võib tähendada lammutusprojekti osalist muutmist / kallinemist. Rõhutan üle, et Muinsuskaitseamet ei ole selle hoone lammutamise vastu ning seinamaali säilitamine ei tohiks saada takistuseks omavalitsuse taotluse menetlemisel. 2017. aastal tehti Muinsuskaitseametile ettepanek Haljala kooli ja spordihoone/võimla (arhitekt Toomas Rein, projekteeritud projekt 1970, ehitatud 1978-82) kaitse alla võtta ning kuigi see on Eesti 20. sajandi arhitektuuri uuringus hinnatud väärtuslikuks, otsustas amet menetlust mitte algatada. Hoone on küll huvitav postmodernistliku koolimaja näide, kuid ei oma riiklikku kultuuriväärtust. Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud Haljala koolihoone uue projekti 2021. aastal (kooli ees on nimelt kaitsealune lohukivi). Lugupidamisega, Liina Jänes Kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Kultuuriministeerium 628 2381 [email protected] <mailto:[email protected]> www.kultuuriministeerium.ee <http://www.kultuuriministeerium.ee/> | Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Rahandusministeerium [email protected] 25.06.2021 nr 1.1-7/1960 Riigi Tugiteenuste Keskus Natalja Tšikova [email protected] Muinsuskaitseameti seisukoht Peri külakeskuse hoone lammutamise osas Muinsuskaitseametile teadaolevat on Põlva vald esitanud taotluse Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetme (vt riigihalduse ministri määrus „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“, vastu võetud 08.12.2020 nr 49) raames Peri külakeskuse (end Eduard Vilde nimelise kolhoosi keskusehoone; asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla, Pargi tee 2/1, KÜ 62101:001:0131) lammutamise toetamiseks. Hoones paikneb Andrus Kasemaa 1984. aastal valminud secco tehnikas seinamaa „Mahtra sõda“. Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek A. Kasemaa seinamaali mälestiseks tunnistamise kohta ja amet on algatanud mälestise tunnuste väljaselgitamiseks menetluse. Muinsuskaitseamet on teadlik Peri külakeskuse hoone halvast tehnilisest seisukorrast ega pole vastu hoone lammutamisele tingimusel, et seinamaal säilib. Kuna lammutamisprotsess võib seinamaali säilitamist silmas pidades kujuneda tehniliselt keerulisemaks ja kulukamaks, on lammutamise toetamine meetmest täiendavalt põhjendatud. 22. juunil toimus Muinsuskaitseameti ja Põlva valla esindajate kohtumine, milles vald kinnitas, et ka nende sooviks on seinamaal säilitada ja nad kaaluvad selleks erinevaid võimalusi. Muinsuskaitseameti ja Põlva valla koostöös asutakse ühiselt otsima optimaalselt lahendust, mis võimaldaks hoone lammutamisel seinamaal säilitada ja eksponeerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Linda Lainvoo kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja 5302 1737, [email protected] Koopia: Põlva Vallavalitsus [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958