Kiri

Anneli Ott Kultuuriministeerium Teie 14.05.2021 nr KUM/21-0645/- [email protected] 1K, 1-11/1183-1/ Meie 01.06.2021 nr 1.2-3/1654-2 Eelnõu "Kultuuri arengukava 2021–2030" kooskõlastamine Lugupeetud kultuuriminister Anneli Ott Täname kooskõlastamiseks esitatud eelnõu „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ning suure töö eest, mis on juba selle valmimiseks tehtud. Oma panusena edastame mõned mõtted ja ettepanekud, mis meie hinnangul täiendaksid arengukava. Toetame arengukava tegevussuuna 1 „Tugev ja toimiv kultuurielu“ alapunktis 1.4 toodud mõtet tagada kõikidele kultuurisektoris töötavatele inimestele pension, sest see on ka üks Sotsiaalministeeriumi eesmärkidest. Pensioni saab koguda olenemata lepingu vormist või tööst saadava sissetuleku regulaarsusest, oluline on sotsiaalmaksu maksmine. Õigus riikliku pensionikindlustuse seaduse järgsele vanaduspensionile tekib 15-aastase pensionistaažiga ning selle saamiseks peab inimene ise või tööandja tema asemel olema inimese tööelu jooksul maksnud sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammääralt kokku 15 aastat. Niisugune madal kvalifikatsiooninõue ei tohiks olla kultuuritöötajatele probleemiks, kuna staaži kogumiseks on inimesel aega keskmiselt 45 aastat. Ükski sotsiaalmaksueuro ei lähe kaotsi ka siis kui sotsiaalmaksu makstakse töötasu alammäärast vähem, kuna sel juhul arvestatakse see proportsionaalselt. Turvavõrguna on tagatud rahvapension neile inimestele, kes ei ole kogunud 15 aastat pensionistaaži. Küll aga palume üle vaadata ja täpsustada, mida on mõeldud lause „Kohandame seadusandlust vastavalt muutuvatele tööturu vajadustele ja töövormide paindlikumaks muutumisele, et tagada kõikidele kultuurisektoris töötavatele inimestele sotsiaalsed garantiid (sh ravikindlustus ja pension) sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest ja lepinguvormist (sh ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal).“ lõpus sulgudes tooduga või mis probleemi sellega lahendatakse. Töötuna registreeritud tööd otsival inimesel on võimalik ajutiselt töötada (piiratud on sissetuleku suurus ja ajavahemik). Reegel kehtib kõigile töötuna registreeritutele ühtemoodi. Samuti vajab meie hinnangul arengukavas toodud kultuuritöötaja mõiste korrigeerimist ja täpsustamist. Hetkel jääb ebaselgeks, keda mõistega hõlmatakse ja kes konkreetselt on need töötajad, kelle töö- ja töötasutingimuste parandamine kavas eesmärgiks võetakse. Mõistes on määravad kaks põhilist tegurit: isiku kvalifikatsioon või haridus ning asutus, kus töötatakse. Samas ei selgu mõistest, mil määral hõlmab kultuuritöötajana määratlemine kultuurivaldkonnaga tegelemist (hetkel jääb mulje, et kultuuritöötaja on igaüks, kes töötab loetletud asutuses ja omab mistahes kõrgemat haridust). Kui kultuuritöötajaks olemisega on seotud töö- ja töötasutingimuste parandamine, peab olema selgelt arusaadav, keda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kultuuritöötaja mõistega hõlmatakse. Samuti jääb ebaselgeks, mis põhjustel on kultuuritöötaja mõiste sisustamisel lähtutud haridusnõudest ja haldusalluvusest ehk mil kaalutlustel on mõistemääratluses lähenetud sedavõrd kitsalt ning kas see on põhjendatud või peaks mõiste hõlmama laiemat ringi töötajaid. Toome välja ka mõned tehnilised märkused:  Arengukavas nenditakse, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu riigisektoris jääb maha Eesti keskmisest palgast, kehvem on olukord kohalike omavalitsuste asutustes ja erasektoris. Selgitame, et miinimumtöötasu ei saagi olla keskmise palga lähedal, mistõttu jääb probleemikirjeldus mõneti selgusetuks.  Arengukava tegevussuundade kohaselt parandatakse kultuuritöötajate (tegevussuund 1.2), vabakutseliste (tegevussuund 1.3 ja 1.4) ja autorite (tegevussuund 1.5) töö- ja palgatingimusi ning tõhustatakse sotsiaalseid tagatisi. Samal ajal ilmneb tekstist, et vabakutselised ja autorid ei ole töötajad (töölepingu seaduse tähenduses). Selgitame, et töö- ja töötasu (palga) tingimused saavad olla ainult töötajatel, mistõttu tekib küsimus, mida täpselt eesmärgi all on mõeldud.  Arengukavas viidatakse vabakutselise loovisiku definitsioonile, mis tuleneb loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 lõikest 1, s.o loovisik, kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. Juhime tähelepanu, et antud sõnastus mõjub eksitavalt ja tulevikus võiks kaaluda selle korrigeerimist. Võlaõiguslikud lepingud ei ole töölepingule sarnase iseloomuga lepingud. Kahe lepinguliigi põhisarnasus seisneb selles, et isikud teostavad mingisugust tööd (osutavad teenust), kuid töölepinguliste töötajate ja võlaõiguslike lepingu alusel teenuse osutajate õigused ja kohustused erinevad olulisel määral (nt alluvusmäär, iseseisvus tööaja ja töökoha valikul, vastutus, tasustamise kord jne). Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2019–2023 tulenevalt loodi 2019. aasta sügisel Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm. Rakkerühma ülesanne on 2021. aasta suveks selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eraldi aruteluteemaks on rakkerühmas seatud meedia ligipääsetavus. Riik võiks suurendada meediateenuste ligipääsetavust ning olla ERR-i kaudu eeskujuks erakanalitele. Audiovisuaalse meediaruumi ligipääsetavus kuulub Kultuuriministeeriumi vastutusalasse, mistõttu teeme ettepaneku tegevussuuna 3 „Kultuuri ja loovust väärtustav ühiskond“ all oleva alapunkti 3.5 (lk 16) teist ja viimast lauset täiendada järgmiselt (täiendusettepanek on paksus kirjas):  Eesti elanikel on omakeelsele, sh Eesti viipekeelesele meediasisule hea juurdepääs, kõigil Eesti elanikel peab olema võimalik tarbida nii üleriiklikku kui ka kohalikku meediat erinevates vormides. ja uute väljavaadete kujundamiseks.  Inforuum peab olema hõlpsalt juurdepääsetav ka kurtidele, vaegkuuljatele ja -nägijatele ning eraldi tuleb suurendada Rahvusringhäälingu kaudu edastava programmides originaalsaadete kättesaadavaks tegemist neile sihtgruppidele, et tagada ligipääsetavus inforuumis. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada lk 6 „Hetkeolukorra ülevaade ja peamised trendid“ alapunkti „Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile“ järgmiselt:  „Erivajadustega inimeste ligipääs kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele on piiratud. Kultuuriteenuste osutamisel ei ole alati lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Klientidega otseselt kokku puutuval personalil ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi, mis puudutavad erivajadustega külastajaid. Erivajaduste ja kogu elukaare vältel muutuvate võimetega arvestamine on oluline nii kultuuritaristu arendamisel, kultuurilise sisu loomisel kui ka veebipõhiste lahenduste arendamisel ning kommunikatsioonis.“  3 Peame täiendusi vajalikuks, kuna lisaks kultuuri tarbimisele osalevad erivajadusega inimesed ka ise kultuuri tegevustes ning on oluline luua neile mitmekülgsed võimalused ja ligipääs ka kultuuritegevustes osalemiseks. Lisaks füüsilise ligipääsetavuse tagamisele on samuti oluline, et kultuuritöötajad suhtuksid erivajadusega inimestesse eelarvamusteta ja oskaksid vajadusel neile vajalikku tuge pakkuda. Tunnustame, et arengukavas on välja toodud kavatsus pöörata tähelepanu võrdsete võimaluste, sh soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning võrdsete võimaluste tagamiseks on arengukavasse lisatud eraldi tegevussuund. Tegevussuund 3.13 sätestab, et kultuurivaldkonna korraldamisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse tagamise põhimõtetest, luues meestele ja naistele võrdsed võimalused kultuuris osalemiseks, võttes eesmärgiks palgalõhe kaotamise ning tagades kultuurivaldkonna karjäärimudelites kõigile võrdse kohtlemise. Paneme südamele, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamisele pöörataks tähelepanu lisaks töösuhetele ja kultuurile ligipääsu tagamisele ka hariduse (nt tegevussuund 1.7) ning füüsilise ja digitalise ruumi loomisel. Selleks, et seatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise ülesande täitmist oleks võimalik seirata oleks vajalik kõikjal, kus võimalik, seada arengukava mõõdikud ka soo lõikes. Eriti oluliseks peame seda arengukava üldeesmärgi mõõdiku („Eesti elanike osalemine kultuurielus“), 1. alaeesmärgi "Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv“ kõigi mõõdikute („Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris“, „Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega“, „Rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega“, „Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel“) ja 3. alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse rolli ühiskonnas on väärtustatud 5. mõõdiku („Eesti elanike elukeskkonnaga“ rahulolu) juures. Arengukava üldeesmärgi mõõdiku „Eesti elanike osalemine kultuurielus“ alg- ja sihttasemete kohta soovitame koguda ja esitada andmeid ka teiste kasutajagruppide lõikes (nt erivajadustega inimesed, erinevad vanuserühmad, erinevast rahvusest inimesed jt), et hinnata kavandatavate meetmete mõjusust erinevatele kasutajagruppidele Viimase ettepanekuna, palume täiendada tegevussuund 1.10 sõnastust lisades sinna sooaspekti järgnevalt: „Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut“. Oleme väga tänulikud, kui võtate meie ettepanekud arvesse ning loodame jätkuvale meeldivale ja konstruktiivsele koostööle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  4 Jaanika Mastik 626 9113 [email protected]