dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2021
Viit
10-5/1337-1
Registreeritud
4. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eraisik
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2021 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Meelis Kompus
Lahendamise tähtaeg
5. juuli 2021

Failid

  • 📎20210604_kaaskiri.pdf429 KB
  • 📎Meedia kui valvekoer.docx15 KB

Sisu (failidest)

Peavoolum eedia – ühiskonna dresseeritud ja suukorvistatud valvekoer Jaak Uibu , D.Sc . Ajakirjandus lubab end uhkusega kutsuda ühiskonna valvekoeraks. Kas ta õigustab seda tiitlit? Olen palju näinud ega saa vait olla. Poola filosoofi ja marksismi lammutaja Leszek Koła kowski (1927- 2009 ; essee 1979.a. ) sõnul on tänapäevane ühiskond ehitatud kolmele sambale – raha, võim ja sõna. Nende kolme nähtamatu substantsiga tegelevad finantseksperdid, võimukandjad ja sõnaarhitektid ehk siis intellektuaalid, kes on protsessi agendid. Tänu nendele toodab raha rohkem raha, võim toodab rohkem võimu ja sõna rohkem sõnu. Koła kowski ise jäi oma põhimõtete juurde kui ta keerulisi asju üldista s ja lihtsusta s . Meedia toodab sõnu ja veel oi kui palju sõnu. Jesuiit on öelnud, et sõna on antud oma mõtete varjamiseks. Sokrates ütles: „ Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas “ . Muhamedi ajal olid kahe vaenava sõjaväe vahel kõigepealt võidelnud oma sõnaga parimad poeedid , mis on tõend araablaste luulearmastusest. Ometi tuleb sõnadele ühel hetkel klapp ette. Seepärast ma ei telligi enam ajalehti , pealegi netis avaldatud pealkirjad ütlevad ära artikli te sisu. Kuid mida teeb peavoolumeedia? Näiteks peale artiklit armastusest „ Hoog maha, homoapologeedid“ (2014) ei võta Delfi enam ühtki minu artiklit vastu. Eesti Päevalehe toimetaja Kristel Paris lühendas minu kümnelehekülje pikkuse artikli rahvastikupoliitikast hoobilt kümnerealiseks. Postimehe toimetaja, ka vist intellektuaal, Marti n Ehala keeldub minu lugudest seal, kus algab ajakirjanikutöö. Postimees ise oma portaalis pa k ub kontaktiks [email protected] ! Siiski tuleb tunnustada, et toimetus on teinud kommenteerimise korda. Sõim ja ropendamine on koondunud Delfi haldusesse. Sirbi peatoimetajad teevad oma ülesande lihtsaks, nad lihtsalt vaikivad avaldamiseks saadetud artikli peale ja avaldavad vaid tuttavate intellektuaalide omi. Sirp ei avanud rahvastikurubriiki ajalehes ka peale Riigikogu liikmete palvet või pealekäimist. Nüüd, kus olen kirjutanud loo Kaarel Tarandi äpardunud rahvastikukäsitlusest, on sillad Sirbiga põletatud käesoleva sajandi lõpuni. Aga Rahvusringhääling? Viimased intervjuud pärinevad ajast, kui seal töötas veel sümpaatne Marika Tuus. Minu vana sõber Rein Veidemann ehitusmalevast võtab küll palga vastu , aga kurdab, et tema ei saa midagi parata ja Erik Roose ka ei saa – kõik on niigi hästi. Mul ei oleks õigus nuriseda, kui ma ei kirjutaks rahvastikust ja rahvastikupoliitikast ja rahvastikukriisist, mis peaks ju olema ühiskonna mure rahvuse ellujäämisest , et üheskoos kriisi ületada. Kuid just sellest peavoolumeedia vaikib või kirjutab sõkaldest. Miks on see teema tabu? Aga mina ise, kas ma olen ka kirjutav intellektuaal? A rstina on minu kohus tegutseda üksikisikute ja kogu rahva tervise nimel. J ään oma liistude juurde. Mind tiivustab kogemus ajalehe Edasi unustamatu toimetusega kuus aastakümmet tagasi. Olen mõnda aega oodanud reageeringut üleskutsele digiajastu digiraamatus Digaris „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“ , 2016, l k 184. See avalik pöördumine edastati meediaväljaannetele järgmistel aadressidel: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] [email protected] ; [email protected] ; [email protected] [email protected] . Kuigi meiliaadressid on muutunud, on asjaosalised siiani äratuntavad ja ühesuguse käitumismalliga – nagu poliitikudki eesotsas istuva Presidendiga – nad lükkavad r ahvastiku teema otsustuste ääremaale kui mitte üle ääre. Kas kellegi käsul või oma st peast ? Saadan Teile selle pöördumise lootuses, et keegi peavoolus haakub ja keskendub probleemi arenguloole. Kui ei keskendu, on mul õigus ja kohustus sellest jälle kirjutada. Või petate oma kallist õpetajat Marju Lauristini, kes Teil e valvekoera tööd õpetas . Kui valvekoer ei ole äkki üledresseeritud? Või hoopis valvekoera omanike poolt kohitsetud ja alatoidetud? Saatja: jaak <[email protected]> Saadetud: 04.06.2021 08:27 Adressaat: <[email protected]>; KUL min <[email protected]> Teema: Fw: valvekoerast Tähtsus: Tavaline Manused: Meedia kui valvekoer.docx Austatud Kultuurikomisjon ja Kultuuriminister! Saadan Teile teavitamiseks ja analüüsiks Sirbi toimetusele läkitatud kirja. Ootan Teie hinnangut. Heade soovidega, Jaak Uibu, D.Sc. Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ----- Original Message ----- From: jaak To: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] Sent: Friday, June 04, 2021 8:14 AM Subject: valvekoerast Lp Sirbi toimetus! Saadan Teile manuses oleva meediakriitilise loo, mis on läkitatud mitmetele väljaannetele. Ega ma ei looda, et see avaldatakse, aga kui keegi meediat ei analüüsi ega suuna või teevad seda vaid proponendid, siis arvataksegi, et kõik on õieti ja hästi tehtud. Ei ole. Seda kinnitab kahanev tellimuste arv – teid ei usaldata enam. Aeg on vaadata peeglisse. Kuid enam ammu ei ole Juhan Peeglit, kes teid välja aitaks. Lugege manuse lugu, andke see avaldamiseks või analüüsiks koos kommentaaridega või seda nulliva artikliga. Jääks rahule. Ometi oodatav vastus teilt on vaid - vaikimine. Sel teel soovitakse jääda professoriteks. Minu üheksa aasta tagune meediakriitiline lugu on leitav pealkirja järgi netis: „Jaan Tõnisson Postimehest vallandatud“. Kas sellist meediat me ootasime? Heade soovidega, Jaak Uibu, D.Sc. [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel