Kiri

Riigikogu juhatus Meie: 03.06.2021 nr 2-5/21-01217-2 "Sidusa Eesti arengukava 2030" eelnõu Riigikogule arutamiseks esitamine Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule arutamiseks "Sidusa Eesti arengukava 2030" eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2021. a istungil. Riigikogus esindab arengukava menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. "Sidusa Eesti arengukava 2030" eelnõu 39 lehel (PDF-fail) 2. Lisa 1 arengukava juurde kaheksal lehel (PDF-fail) 3. Lisa 2 arengukava juurde kahel lehel (PDF-fail) 4. Lisa 3 arengukava juurde seitsmel lehel (PDF-fail) 5. Lisa 4 arengukava juurde 12 lehel (PDF-fail) 6. Lisa 5 arengukava juurde üheksal lehel (PDF-fail) 7. Seletuskiri 10 lehel (PDF-fail) 8. Märkuste tabel 45 lehel (XLSX-fail) Heili Tõnisson [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2030 Sidus ja ühtehoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus – see on meie kõigi Eesti! Sisukord SISUKOKKUVÕTE 3 1. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS............................................................................ 5 2. OLUKORRA ANALÜÜS .................................................................................................................................................... 8 2.1. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad ............................. 8 2.2. Tegevuskeskkonna olulisemad suundumused ........................................................................................ 11 3. ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD TEGEVUSSUUNAD..................................................................................................... 15 3.1. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti ....................................................................................................... 17 3.2. Üleilmne eestlus ............................................................................................................................................. 24 3.3. Kogukondlik Eesti ........................................................................................................................................... 27 3.4. Nutikas rahvastikuarvestus ........................................................................................................................ 32 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA MAKSUMUSE PROGNOOS ............................................................................................ 34 KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................................................................... 39 ARENGUKAVA LISAD........................................................................................................................................................ 39 LISA 1. Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega LISA 2. Seosed läbivate teemadega LISA 3. Arengukava mõõdikute metoodika ja allikate ülevaade LISA 4. Mõjude hinnang LISA 5. Ülevaade arengukava koostamisest ja kaasamisest 2 SISUKOKKUVÕTE „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Arengukavas keskendutakse kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse edendamisele, mis on peamiselt Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Väliministeeriumi vastutada, kuid millele aitavad kaasa mitu teist ministeeriumi oma tegevustega. Ühiskonna sidusamaks ja kaasavamaks muutmisel on oluline roll ka näiteks rahvastikupoliitikal, rändepoliitikal, haridusvaldkonnal, keelepoliitikal, kaitsepoliitikal, maaelu edendamisel ja regionaalarengul. Õmblusteta ühiskond on võimalik vaid kõigi riigiasutuste, erasektori ja Eesti inimeste kaasabil. Seetõttu on ka siinses arengukavas sidusa Eesti eesmärke mõjutavaid trende ja kitsaskohti avatud terviklikult ning antud ülevaade erinevate valdkondade rollist, milleta neid eesmärke saavutada poleks võimalik. Eestis elab palju erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Kahjuks mitmes valdkonnas on keelepõhist ja ruumilist eraldatust ja sellest tingitud eba- võrdsust. Seetõttu on arengukavas plaani võetud mitmesuguseid tegevusi, mis soodustavad, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid ühtekuuluvust. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000 – see on lausa 15% kõikidest eestlastest. Viimastel aastatel on kasvanud ka Eestisse naasjate arv, kuid jätkuvalt on oluline hoida meie oma inimeste sidet Eestiga. Selleks on arengukavas kokku lepitud tegevused, mis toetavad väljaspool Eestit asuva eestlaskonna Eesti identiteeti. Samuti aidatakse arengukavaga luua erinevaid võimalusi ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks ja toetada tagasipöördumist. Oluline on ka tunnustada Eestit toetavate ja väärtustavate inimeste tegevust Eesti positiivse kuvandi kujundamisel maailmas, Eesti kultuuri tutvustamisel, majandus- ning rahvusvaheliste suhete edendamisel. Eesti inimeste kõrval on sidusa ja kaasava ühiskonna alustala kodanikuühiskond. Eestis on kokku 23 390 mittetulundusühendust ja vabatahtlikus tegevuses on osalenud 49% inimesi (2019. a. uuring). Nii vanemaealiste, noorte kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on soov vabatahtlikuna panustada suurem kui senine tegelik osalus. Selleks, et inimestel oleks piisavalt mitmekülgseid võimalusi ühiskondlikus ja kogukondlikus elus kaasa lüüa on arengukavas plaanitud toetavaid tegevusi nii inimeste aktiivsuse kui kogukondade ja vabaühenduste võimekuse suurendamiseks. Eesti E-riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus sh kvaliteetsed rahvastikuandmed ja hästi toimiv rahvastikuregister. See toetab sidusat ühiskonda, kuid ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Oluline on käia tehnoloogia arenguga kaasas, sest ainult nii on võimalik riigi teenuste kujundamisel kasutada tänapäevaseid IT-lahendusi ja arvestada inimeste muutuvate vajaduste ning harjumustega – ja loomulikult teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Sidusa Eesti arengukavas on eeltoodud teemade osas antud ülevaade olulisematest kitsaskohtadest, lepitud kokku järgmise kümnendi eesmärgid ja olulisemad tegevussuunad, mille abil nendeni jõuda. Arengukava koostamisele aitasid kaasa nii avaliku sektori asutused, vabaühenduste kui ka tööandjate esindajad, kes osalesid paljudel aruteludel. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on üksikasjalikumad programmid lühemaks perioodiks, mida uuendatakse igal aastal. Sidusa Eesti arengukavas käsitletavad teemade edendamiseks oli varasemalt mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, uussisserändajate kohanemisvaldkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suunati aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna arengut „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ kaudu ning üleilmse eestluse teemade suunamiseks oli varem „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“. Sidusa Eesti arengukavas on nende teemade vahel leitud ühisosa ning sellega aidatakse kaasa ka „Eesti 2035“ üldeesmärgi saavutamisele ja strateegilistele sihtidele: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. 3  SISUKOKKUVÕTE Olulisima mõjuga suundumused Eestis rahvastik Linnastumine jätkub, Ränne Ärimudelid ja töö Tehnoloogia ja tehnika vananeb ja piirkondlikud erisused suureneb olemus muutuvad areneb üha kiiremini, kaasneb kahaneb võivad suureneda erinevaid võimalusi ja ohte Olulisemad probleemid Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, Rahvuskaaslaste side Kodaniku- Rahvastikuregistri tarkvara mitmes valdkonnas esineb keele- Eestiga nõrgeneb, kui riik ühiskonna on vananenud ega toeta põhist eraldatust ja sellest tingitud ei jätka piisava sihi- tegutsemis- tänapäevaste IT-lahenduste ebavõrdsust. Ebavõrdsus ning pärasusega erinevates loomist. On teenuseid, kus keskkond ei ühendavate väärtuste nappus võib andmete kogumise käik ei valdkondades välismaal toeta piisavalt kaasa tuua ühiskonna polariseerumise taga kasutajate ootustele ning suurendada väärtuskonfliktide elava eestlaskonnaga selle elu- vastavat andmete kvaliteeti. tekkimise tõenäosust eri keele- ja suhtlemist ja nende jõulisust. kultuuritaustaga inimeste vahel. süsteemset kaasamist. Abinõud probleemide lahendamiseks ja suundumustega arvestamiseks Aitame kaasa, et Eesti ühiskond oleks sidusam ja stabiilsem. Soodustame, et eri keele- ja SIDUS EESTI kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus, jagaksid demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunneksid ühtekuuluvust. Loome võrdseid võimalusi edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Aitame kaasa, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti. Loome ÜLEILMNE võimalusi osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning toetame tagasipöördumist. Tunnustame EESTLUS Eestit toetavate ja väärtustavate inimeste tegevust Eesti positiivse kuvandi kujundamisel maailmas, Eesti kultuuri tutvustamisel, majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisel. KOGUKONDLIK Toetame elanike aktiivsust ja sh ühiskondlikus elus osalemist. Suurendame kogukondade ja EESTI vabaühenduste võimekust. NUTIKAS Tagame kvaliteetsed rahvastikuandmed, mis toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike RAHVASTIKU- ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. ARVESTUS Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks Tugeva või Välismaal Eesti Rahvastikuregistri keskmise riigi- elavate kodaniku- e-teenuste rahulolu identiteedi eestlaste ühiskonna soovitusindeks kandjate osakaal ühtekuuluvus- üldine (eestlased/teisest tunne Eestiga elujõulisus rahvusest inimesed) 4 või 78% / 85%  90% suureneb 2,1  1,9 70  72 enam 1. Üldeesmärk ja mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks ÜLDEESMÄRK: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka välismaal elades. Sidus ühtehoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus – see on meie kõigi Eesti! 5  EESTIT ISELOOMUSTAB EESTI INIMESI Ühtne Eesti kultuuriruum ISELOOMUSTAB Rahvusriik Eesti identiteet ja jagatud Inimesekeskne ja kaasav ühised alusväärtused Kogukonnakeskne Avatus, hoolivus Lõimunud ja sidus ühiskond Kogukondlikkus Mitmekesisus Aktiivne osalus ühiskonnaelus, kultuuriruumis ja panus ühiskonna ja riigi arengusse EESMÄRGIS OLEVATE MÕISTETE ühtekuuluvustunnet, ühiskonnas jagatud väärtusi ja võrdseid võimalusi. SELGITUS Eesti ühine kultuuriruum – põhineb eesti keelel ja Eesti inimesed – arengukava on suunatud kõigile kultuuril. Eesti kultuuriruumi iseloomustavad inimestele, kes elavad püsivalt või ajutiselt eesti traditsioonil põhinevad tavad käitumises, Eestis, aga ka välismaal elavatele Eestiga seotud suhetes, elukorralduses. Eesti kultuuriruum on inimestele. laiemalt loodus- ja elukeskkond. Eesti kultuuri- ruum on ka eespool loetletud väärtuste kuju- Eesti identiteet – arengukavaga on võetud siht, nemise taustsüsteem. Arengukava meetmetega et inimesed jagaksid põhiseaduslikke väärtusi ja aitame hoida kultuuriruumi elujõulisust ja seda arusaamu, väärtustaksid eesti keelt ja kultuuri arendada. Peamiselt aitame kaasa sellele, et kõik ning määratleksid end Eesti ühiskonna liikmena. Eesti inimesed siin ja välismaal tunneksid end Oluline on, et kõik Eesti inimesed siin ja välismaal osana Eesti kultuuriruumist. tunnetaksid end Eesti riigi ja kultuuriruumi osana ja väärtustaksid seda. Arengukava elluviimisel Rahvusriik – arengukava käsitleb Eesti riiki püüdleme selle poole, et soodustada ja toetada rahvusriigina, mille eesmärk on eesti rahvuse, Eesti identiteeti. keele ja kultuuri areng ning kestmine läbi aegade. Eesti keel on riigikeelena peamine teabe-, Demokraatlikud väärtused – Eesti identiteedi haridus- ja töökeel. Eestis on igaühele tagatud kandmise kõrval on tähtis, et inimestel oleksid suhtlus ja asjaajamine ja haridus riigikeeles. sarnased olulised alusväärtused, täpsemini Eesti riik austab õigus- ja sotsiaalriigi põhi- demokraatlikud väärtused, mis hõlmavad nii mõtteid ning kõiki Eestis seaduslikult elavaid moraalseid kui ka sotsiaalseid aspekte: ühis- inimesi sõltumata nende emakeelest ja konnas aktsepteeritud normide ja inimõiguste kultuurilisest identiteedist. Eesti elanikke seob austamine, mõtte- sõna- ja usuvabadus, usaldus, ühine Eesti identiteet. koostöömeelsus, tolerantsus, hoolivus ja avatus teiste inimeste vastu olenemata erinevustest jne. Mitmekesisus – arengukavas on eelkõige Inimeste individuaalsed väärtused ja baas- mõeldud kultuurilist mitmekesisust. Austame väärtuste tõlgendamine on loomulikult mõne- inimeste erinevusi (keele- ja kultuuritaust, sh võrra erinev, kuid oluline on, et ühiskonnas poleks religioon, uskumused, kombed, aga ka teisi ühiskonda lõhestavaid väärtuskonflikte. Ühis- igaühe eraelu puudutavaid valikuid) ja arvestame konna alusväärtuste kujunemist mõjutavad nii nendega poliitikate kujundamisel. Sealjuures riik kui ka iga inimene ise. Arengukavaga toetame peame silmas, et olenemata mitmekesisusest 6 jagaksid inimesed sarnaseid olulisi väärtusi ja ühistegevustele ja tugevate kogukondade Eesti identiteeti nagu eespool kirjeldatud. kujunemisele. Inimesekeskne ja kogukondade arengut toetav – arengukava elluviimisel on läbiv põhimõte, et MÕÕDIKUD2, MILLEGA HINNATA lahendused oleksid kooskõlas inimeste vaja- ARENGUKAVA EESMÄRGI dustega ja teisalt toetaksid kogukonnakeskset SAAVUTAMIST ehk kogukonnapõhist lähenemist, kus paljude eri poolte (üksikisikud, kogukonna esindajad, vaba- Tugeva või keskmise tugevusega ühendused, eraettevõtted, kohalikud oma- riigiidentiteedi kandjate osakaal valitsused, kohalikud võrgustikud, eksperdid jt) (eestlased/teisest rahvusest koostöös aidatakse välja selgitada valdkonda inimesed) puudutavad probleemid ja need koos ka 2030. a lahendada. ALGTASE 90% Lõimunud ja sidus ühiskond1 – tähendab, et kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuri- 78% / 85% taustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvus- Eesti kodanikuühiskonna tunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma üldine elujõulisus ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad 2030. a omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgus- tikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on ALGTASE 1,9 Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Samas 2,1 on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised Eesti kodanikuühiskonna indeksit keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende 1 on väga hea ja 7 väga halb. soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilist või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest Välismaal elavate eestlaste sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. ühtekuuluvustunne Eestiga Sidusa ühiskonna aluseks on ka sotsiaalne kaasatus, mis tähendab inimeste võimalust 2030. a osaleda. Arengukava elluviimisega aitame ALGTASE suureneb vähendada sotsiaalset segregatsiooni ja toetada selgub sidusa ühiskonna jaoks erinevaid olulisi tahke. Kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised Rahvastikuregistri e-teenuste võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata rahulolu soovitusindeks kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sh osalemist tööhõives, 2030. a ALGTASE elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, ette- 70 72 või enam võtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata. Arengukava elluviimisel kesken- dume nii vanemaealiste kui ka noorte ühis- kondlikus elus osalemise potentsiaali suurenda- misele ja eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsuse parandamisele. Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on aluseks ka 1 Sidusa ühiskonna mõiste selgitamisel on lähtutud Euroopa nõukogu definitsioonist. 2 Täiendav informatsioon mõõdikute kohta on lisas 3. 7 2. Olukorra analüüs3 2.1. Sidusa ühiskonna valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad Eesti areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest), ühiskonna ühtekuuluvustundest ja sidususest, samuti ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka kogukondlikus, ning kultuurielus. ÜHTSE EESTI IDENTITEEDI Uuringud näitavad, et ühendavad väärtused ja ühine identiteet aitab maandada kultuurilise KANDMIST JA ERI mitmekesisusega seonduvaid võimalikke ohte KODUKEELEGA INIMESTE ühiskondlikule rahule ja heaolule ja vältida OMAVAHELISI KONTAKTE sotsiaalse kapitali langust4. Mitmekultuurilise ühiskonnaga toimetuleku eeldus ja ühtlasi PARANDADES LOOME EELDUSI ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identi- SIDUSAMAKS ÜHISKONNAKS teet, mille jaoks on mh vaja vähendada eri valdkondades segregatsiooni. 2017. aasta Rahvastikuregistri 01.01.2021 andmete kohaselt uuringu järgi, valdav osa (umbes 80%) nii eestlasi elab Eestis 1 339 361 elanikku, kellest 1 133 954 kui ka teisest rahvusest püsielanikke kannab on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata tugevat või keskmise tugevusega riigiidentiteeti5. kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on Arengukava elluviimisel on võetud sihiks neid registreeritud Eestis, oli 68 992 (5,2% elanikest). näitajaid parandada. Selleks on tarvis Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on muu hulgas keskenduda ka kommunikatsioonile registreeritud Eestis, oli 136 415 (suurim osakaal ja ühise inforuumi kujundamisele ning on Venemaa Föderatsiooni kodanikel - 84 952 teadlikkuse suurendamisele. inimest), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (11 416). Ühiskonna sidusus pole olulistes võtmevald- kondades viimastel aastatel oluliselt muutunud: 2015. aastal ületas sisseränne Eestisse esma- võrreldes teistest rahvustest elanikega on kordselt väljarännet. Samuti on viimaste aastate eestlastel Eesti tööturul jätkuvalt parem posit- jooksul kasvanud lühiajaline ränne Eestisse ning sioon. Majanduses ja tööturul parematel aegadel kasvanud on ka Eestisse tagasipöördujate arv. võimalused ühtlustuvad, kuid majandussurutise 31.03.2021 seisuga on lühiajalist töötamist ja kriiside ajal erinevused suurenevad. 6 registreeritud 6 682 korral. 3 Üksikasjalikum olukorra analüüs on arengukava koostamise ettepanekus ja arengukava elluviimiseks mõeldud programmide dokumentides, vt www.siseministeerium.ee, www.kul.ee. Olukorra analüüsimisel on arvestatud ja kasutatud ka „Eesti 2035“ materjale, vt www.valitsus.ee/eesti2035 4 Ehala, M. (2019). RITA RÄNNE projekt: Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis. [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_r aport_m.ehala_.pdf (19.03.2020). 5 Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring. Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal oli 2017. aastal vastavalt 39% ja 47%. Praegu on info eesti kodanike ja pikaajaliste vähelõimunud püsielanike kohta, kuid edaspidi on uuringusse kavas lisada veel sihtgruppe. 6 Eesti Ühiskonna integratsiooni Monitooring 2020 8 Üheks põhjuseks on ebapiisav eesti keele õpe Teistest rahvustest elanike kokkupuuted eestlas- erinevatel haridustasemetel, mis ei aita tagada tega on valdavalt pigem kasvanud, 2020. aastal piisavat keeleoskust7. Eraldi koolides õppimine on aga enamikes suhtlusvaldkondades toimu- pärsib sotsiaalsete kontaktide ja võrgustike teket nud kontaktide vähenemine (v.a Internetis)12. erineva emakeelega õpilaste vahel. Kuigi aastate Samas on paranenud teisest rahvusest inimeste jooksul on eesti keele oskuse tase teisest enesehinnanguline informeeritus Eestis toimu- rahvusest elanike seas kasvanud8 ning eesti vast13, samuti pakub ETV+ venekeelsele keele tasemeeksamite sooritus paranenud, ei ole elanikonnale varasemast suuremat võimalust umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega olla Eesti inforuumis. täiskasvanutel aktiivset keeleoskust, eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise Eeltooduga on vaja arvestada eelkõige tõhusa tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt kohanemis- ja lõimumispoliitika kujundamisel. head ega ole eri sihtrühmadele piisavalt Lisaks on oluline tagada efektiivsete ja pro- kättesaadavad9. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja aktiivsete kohanemist ja pikemaajalist lõimumist Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eesti keele toetavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus, kasutamine ja suhtluskeskkond. samuti võrdne juurdepääs avalikele teenustele, mis on vajalikud igapäevaseks asjaajamiseks ja Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segrega- täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimiseks tsioon süveneb,10 mille üks põhjuseid on (nt tervishoiu-teenused, juhiload, tööturu- ja nõukogude ajast pärinev elukohtade paiknemine. karjääriteenused, haridus jne). Ühtlasi vajab Enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka tähelepanu kohaliku tasandi toetamine ja praegu samades asulates, kuhu sisserändajad sektoriüleste partnerlus-suhete arendamine. algselt saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti Arengukavaga on vaja ellu viia tegevusi, mis linnades ja maapiirkondades jääb venekeelsete aitavad suurendada positiivseid kontakte eri elanike osatähtsus alla viie protsendi 11. kodukeelega inimeste vahel. Eri kodukeelega inimeste omavaheliste kontakti- de tihendamisel on paranemisruumi. Eestlaste RAHVUSKAASLASED ON OSA kontakt vene keelt kõnelevate inimestega on EESTI ÜHISKONNAST JA EESTI kümne aasta jooksul enamikes suhtlussfäärides natuke kasvanud: tööl või koolis, Internetis, vabal ESINDAJAD MAAILMAS ajal ja perekonna kaudu suheldes. Vähenenud on Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka see vaid naabrite ja sõprade seas. 2020. aastal väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased14. on tavapärasest rohkem oldud kontaktis Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll Eesti Interneti kaudu, mis võib olla seotud Covid-19 iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel viirusega kaasnenud olukorraga, kui füüsilise ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja kokkupuute asendas suhtlemine Internetis. arendamisel ühistegevuse kaudu. Praegugi on rahvuskaaslased Eesti esindajad maailmas, kes 7 EIA 2016/2017. [www] https://www.2017.inimareng.ee/ ; Saar ja Helemäe (2017). Russian-Speaking Immigrants in Post- Soviet Estonia: Towards Generation Fragmentation or Integration in Estonian Society. [www] https://www.socresonline.org.uk/22/2/13/13.pdf 8 nt EIM 2017 9 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus (2018). Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. [www] https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega- taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus; EIM 2017 10 Kadi Mägi (2018). Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/62344. 11 Inimarengu aruanne 2017/2018. [www] https://www.2017.inimareng.ee/. 12 Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring 2020 13 EIM 2017 14 Rahvuskaaslaste all peetakse siin dokumendis silmas kõiki Eesti päritolu inimesi ja nende järeltulijaid, lisaks Eesti sõpru. 9 aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal elavaid osalenud inimeste osakaal samas suurenenud Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 ligi viiendiku võrra (kokku oli uuringule eelnenud 000, kes moodustavad ligikaudu 15% kõikidest aasta jooksul osalenud 49%), kuid vanema- eestlastest15. Viimastel aastatel on kasvanud ealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeele- Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes ga inimeste soov vabatahtlikuna tegutseda on tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa suurem kui senine osalus. Vanemaealistel ja Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu eakatel on selge valmisolek olla rohkem on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal asuva kaasatud vabatahtlikkuse tegevusse – suuremat eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste panust on ühiskonda valmis andma 45% 50–74- kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning aastastest.17 eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengu- koostöö agentuuri (USAID) indeksiga 18 järgmise KODANIKUÜHISKOND ON SIDUSA seitsme mõõdiku alusel: seadusandlik keskkond, ÜHISKONNA ALUSTALA organisatsioonide tegutsemisvõime, majandus- lik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõju- Ühiskondliku sidususe loomisesse annab oma tamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik osa kodanikuühiskond, võimaldades inimeste maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgi- seetõttu on siht kodanikuühenduste elujõulisust miseks, avalike asjade arutamises ja otsusta- märkimisväärselt parandada. mises osalemiseks ning muuks ühistegevuseks. Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, NUTIKAS RAHVASTIKU- sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitte- ametlike ühenduste, võrgustike ja seltsingute ARVESTUS TOETAB RIIGI tegevus loob võimaluse, et suur osa elanikest TOIMIMIST JA INIMESTE võtab osa demokraatlikest protsessidest ning on LIHTSAT ASJAAJAMIST kaasatud otsuste langetamisse ja elukeskkonna kujundamisse. Kodanikuühiskonna arendamisel Eelmiste teemade kõrval on sidusa ühiskonna ja ongi tähtis leida viise, kuidas ühelt poolt ka teiste valdkondade eesmärkide toetamiseks väärtustada ja võimestada üksikisikute, kogu- oluline rahvastikutoimingute valdkond, kus on kondade ja vabaühenduste tegevust ning teiselt järgmistel aastatel ülitähtis käia tehnoloogia poolt tagada läbipaistev otsuste tegemine arenguga kaasas, kasutada selle võimalusi ja kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning maandada riske. Eesti elanikud on harjunud kodanikuühiskonnale soodne tegutsemiskesk- kasutama e-teenuseid, mistõttu vajavad edasi- kond. Eestis on 23 390 mittetulundusühendust arendamist ka rahvastikuregistri andmetega ehk mittetulundusühingut (MTÜ), sihtasutust seonduvad e-teenused. Osa teenuseid ei ole (SA)16 ja usulist ühendust. Neist 816 on sihtasu- võimalik õiguslikel ja tehnoloogilistel põhjustel e- tused ja üle 500 usulised ühendused. teenustena pakkuda. Teenuste saamiseks koha- peale minna ei ole aga e-riigis otstarbekas, kuna Võrreldes varasemate uuringutega on vaba- see nõuab rohkem aega. Seetõttu on tarvis tahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, muuta võimalikult palju e-teenuseid mugavaks ja langedes 2014. ja 2018. aasta võrdluses 68%-lt lihtsalt kasutatavaks. Lisaks on vaja üle vaadata 53%-le. 2019. aastal avaldatud uuringus selgus, ja ümber teha kogu rahvastikuregistri tarkvara. 15 K. Kumer-Haukanõmm, K. Telve. Peatoimetaja T. Tammaru. Eestlased maailmas. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. 16 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. jaanuari 2021 seisuga. 17 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015. [www] https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final.pdf 18 Indeksit mõõdetakse skaalal, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Allikas: Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur 10 2.2. Tegevuskeskkonna olulisemad suundumused Rändevood Euroopasse Kliimapagulaste Nõudlus kohanemis- EL-i rahvastik vananeb ebastabiilsest lähipiirkonnast hulk suureneb ja lõimumisteenuste SELGITUS Maailma rahvastiku arv kasvab ja Aafrikast suurenevad järele kasvab Poliitilised ja 2035. aastaks 8,8 miljardini seadusandlikud Tööränne pikemas Mitmekultuurilisus, Nõudlus erinevate perspektiivis ühiskonna tervise- ja hoolekande- suureneb heterogeensus Sotsiaalsed teenuste järele suureneb jätkuvalt suureneb Ränne ja Majanduslikud Eestis jätkub linnastumine, Maailma rahvastik Eesti rahvastik vananeb ja linnastumine maapiirkondade rahvaarvu kahaneb Statistikaameti kasvab, eluiga andmetel 145 000 inimese kasvab, vähenemine ja hõreasustus- Tehnoloogilised pikeneb võrra 2080 aastaks piirkondlikud alade suurenemine Ökoloogilised erisused võivad Tallinna, Tartu rahvastiku 15–64-aastaste inimeste suureneda kasv jätkub osakaal väheneb, suureneb 65+ inimeste osakaal Olulisemad Ühiskondlik ja ruumiline, sh piirkondlik ebavõrdsus kasvab. Nt Ida-Virumaa, suundu- Tööea tähendus Sektorite vahelised mused muutub piirid hägustuvad Kagu- ja Kesk-Eesti ja keskusest kauge- Etniline ja keeleline mate maapiirkondade ebasoodsam Tööturg muutub eraldatus süveneb olukord süveneb Aktiivsuse vormid muutuvad rahvusvahelisemaks ja globaliseerub Inimeste info- Trendikaardil on ülevaade tarbimise ja suundumustest, millega Paindlikke töövorme arvestatakse sidusa suhtlusharjumused ühiskonna eesmärkide kasutatakse rohkem muutuvad, sh seadmisel ja lahenduste Tehnoloogia ja mitmekesisemaks väljatöötamisel ning Tööprotsesse automatiseeritakse ja elluviimisel. töövormid mitmekesistuvad tehnika areneb Ärimudelid ja töö üha kiiremini Osa trende on võimalik Aruteluareenid olemus muutuvad Rohkem on lühiajalist töörännet ja mitmekesistuvad, arengukava elluviimisega soodsamas suunas mõjutada, diginomaadlust (sh Eesti kui sh suureneb kuid enamikku neist valdkonna suunanäitaja rolli sotsiaalmeedia roll arengukavaga oluliselt muutumine olulisemaks) muuta ei saa. Jätkub digitaalne eraldatus, väheneb ühine Suureneb oht polariseerumiseks, infoväli ja kattuvaid infovälju on vähem väärtuskonfliktide tekkeks 11 MAAILMA RAHVASTIK KASVAB, RÄNNE JA LINNASTUMINE ELUIGA PIKENEB KASVAB, PIIRKONDLIKUD ERISUSED VÕIVAD SUURENEDA Maailma rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt 2035. aastaks 8,8 miljardini, samal ajal Euroopa Euroopa seisab lähikümnenditel tõenäoliselt Liidus rahvastik kahaneb ja vananeb19 ning Eesti silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest seisab silmitsi samade suundumustega20. Alla lähipiirkonnast ja Aafrikast, samuti süveneb töö- 65-aastaste elanike osakaalu vähenemine ränne ning kliimapagulus23. Rändetrendid24 ja rahvastikus muudab lähikümnendil üha tera- sellega kaasnev suurem mitmekultuurilisus toob vamaks küsimuse, kuidas tagada tööturule kaasa vajaduse ühiskonna paremaks lõimi- piisavalt töötajaid. Üks võimalik lahendus on miseks. Eeltoodud suundumused võivad oluliselt kaasata tööturule praegu mittetöötavaid või mõjutada Eesti rahvastiku, eesti keele ja kultuuri tööga vähem hõivatud elanikerühmi ja võõr- jätkusuutlikkust. Eesti rahvusvahelistumine toob tööjõudu21. Pikemas plaanis on abi sündimust kaasa ka uusi võimalusi näiteks majanduse toetavatest meetmetest. Võõrtööjõu kaasamisel elavdamiseks ja Eesti kultuuri laiahaardelisemaks on üha olulisem pakkuda mõjusaid kohanemis- ja tutvustamiseks, mistõttu on oluline leida tasakaal lõimumismeetmeid. majandus- ja rahvastikupoliitika eesmärkide seadmisel. 45% 50–74-aastasatest elanikest on valmis senisest rohkem ühiskonda panustama.22 Sellele Kui praegu elab linnades veidi üle poole maailma kasvavale sihtrühmale tasub pakkuda enam rahvastikust (55%), siis ÜRO prognooside järgi sobivaid osalusvõimalusi. 2050. aastal juba 68%25. Ka Eestis tekib jätkuva Rahvastiku vananemisega võib suureneda linnastumise ja maapiirkondade rahvaarvu nõudlus erinevate tervise- ja hoolekandeteenuste vähenemise tõttu hõreasustusega alasid aina järele. Sellega seonduvate probleemide leevenda- juurde ja see seab uued väljakutsed teenuste miseks on vaja järgmisel kümnendil enam tähele- pakkumisele ja riigi suutlikkusele äärealadel. panu pöörata meetmetele, mis toetaks inimese Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt toimetulekut terve elukaare jooksul. Paindlik ja väheneb kõigi maakondade, v.a Harjumaa ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, Tartumaa, rahvastik 15–35% aastaks 204526. täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiu- Praegused rahvastiku-muutused mõjutavad enim teenuseid. See aitab ka edasi lükata abivajaduse Ida-Virumaa, Kagu- ja Kesk- Eesti ning keskustest süvenemist ja võimaldab inimesel ennekõike kaugemate maapiirkondade pikemaajalisi kodus toime tulla. Sellega seonduvalt muutub arenguvõimalusi. üha olulisemaks kogukonna ja vabatahtlike roll, Eeltoodu võib veelgi süvendada piirkondlikku kellel on võimalik pakkuda tuge tegevustes, mida ebavõrdsust ja eraldatust. Ühiskondlik ja ruumi- sotsiaalteenused üldjuhul ei kata. Vabatahtlike line sh piirkondlik ebavõrdsus on viimastel abil ei saa lahendada ametlike sotsiaalteenuste kümnenditel Eestis ja enamikus Kesk- ja Ida- ebapiisava kättesaadavuse küsimust, kuid vaba- tahtlike panus täiendab sotsiaalteenuseid. 22 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015. TNS Emor, Praxis 23 Eesti 2035 taustapaber „Maailm aastal 2035“. 24 Rändestatistika ülevaade 2015–2019. [www] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/randestatistika_est_pdf.pdf; Programm „Siseturvalisus“ [www] www.siseministeerium.ee/stak2030. 25 United Nations. Department of Economic and Social Affairs. 68% of the world population projected to live in urban areas by 2050, says UN (16.05.2018). [www] https://www.un.org/development/desa/en/news/population/2018-revision-of-world- urbanization-prospects.html. 26 Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas RV087. [www] shorturl.at/loGH4 (11.03.2020). 12 Euroopa riikides süvenenud27. Piirkondliku eba- ÄRIMUDELITE JA TÖÖ OLEMUSE võrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja majandustegevuse vähe- MUUTUMINE AVAB EESTILE UUSI nemisega ääremaal – maakohtade ja väike- VÕIMALUSI linnade elanikel kaob elukoha lähedusest töö ja eluks vajalik28. Sidusa Eesti arengukava Tehnoloogia kiire areng aitab toime tulla vähe- kodanikuühiskonna ning lõimumise meetmed neva tööjõuga nii tööprotsesside automatiseeri- toetavad samuti regionaalarengut. mise kui töövormide mitmekesistamise abil. Tehnoloogia arengu mõjul muutub tööturg enam Eestis on jätkuvalt etniline elukohasegregatsioon, rahvusvahelisemaks ja globaalsemaks. Tööandja mis võib järgmisel kümnendil süveneda. Seda või kliendi füüsiline asukoht ei pea kokku langema võimendavad ka uussisserändajad, kes valivad töötegija asukohaga ja kasvab selliste tööde elupaigad, kus põhirahvusega kokkupuutepunkte osakaal, mida saab teha igal ajal ja igas kohas on vähe. Elukoha erinevused põhjustavad oma- (virtuaalne töö).31 Kaudselt soodustab see ka korda eraldatust hariduses ja tööturul, mis oma- lühiajalise töörände ja diginomaadluse levikut. korda võimestavad segregatsiooni nõiaringi.29 Nendes valdkondades on Eesti juba praegu Keelepõhine eraldatus tööjõuturul ja hariduses, maailmas suunda näitavaid samme astunud, kus enamik vene emakeelega lastest õpivad vene näiteks võib tuua diginomaadi viisa ja õppekeelega koolides ning eesti emakeelega e-residentsuse. Väljatöötamisel on lahendused, lapsed eesti õppekeelega koolides, pärsib aga mis võimaldavad ühildada diginomaadi viisaga tulevikus erinevate kogukondade vahelisi teisi Eesti e-riigi lahendusi. Esialgse prognoosi kontakte ning sh lõimumist.30 Haridusvaldkonna kohaselt võiks diginomaadi viisat taotleda arengukavas ja eesti keele arengukavas on maksimaalselt u 1800 inimest aastas.32 Eestil oli võetud siht, et järgmisel 15 aastal valdavalt 2021. aasta alguses üle 76 000 e-residenti – iga eestikeelsele kooliharidusele üle minna ja aasta lisandub üle 10000 e-residendi aastas. haridussüsteemi keelepõhist eraldatust vähenda- 2021. aasta alguseks olid e-residendid loonud da. Sellised suundumused aitavad kindlasti kaasa rohkem kui 15000 uut ettevõtet, milles töötab üle etnilise eraldatuse vähendamisele, kuid seavad 1700 inimese, kelle keskmine palk on Eesti ka ootused tõhusale kohanemis- ja lõimumis- keskmise palga suurusjärgus.33,34 Need suundu- poliitikale. mused jätkuvad ka järgmisel kümnendil ning nendega on oluline arvestada nii üleilmse eestluse idee mõtestamisel kui ka Eesti rahvus- vahelistumisega seonduvate võimaluste kasuta- misel. 27 Inimarengu Aruanne 2019/2020. [www] https://inimareng.ee/. 28 Samas 29 Kadi Mägi (2018). Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia. [www] http://dspace.ut.ee/handle/10062/62344 30 Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis. (12.2020) RITA-ränne projekti teemakokkuvõte [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid.pdf Saar ja Helemäe. (2017). Russian-Speaking Immigrants in Post-Soviet Estonia: Towards Generation Fragmentation or Integration in Estonian Society [www] https://www.socresonline.org.uk/22/2/13/13.pdf Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid.pdf 31 Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja –stsenaariumid. Arenguseire Keskus. (2018). [www] https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2017/09/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf. 32 Eesti loob ühena esimestest riikidest maailmas diginomaadi viisa. [www] https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/eesti-loob-uhena-esimestest-riikidest-maailmas-diginomaadi-viisa. 33 Ettevõtluse arendamise sihtasutus. [www] https://www.eas.ee/teenus/e-residentsus/. 34 Riigikontrolli auditiaruanne „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“ [www] https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2507&FileId=14645 13 UUTEST TEGNOLOOGILISTEST erisused infokanalite kasutamises võivad suure- neda. Seetõttu on riigil üha keerulisem oma LAHENDUSTEST TULENEVAD tegevustega aidata kaasa ühise infovälja tekkele MITMED VÄLJAKUTSED ja selle mõjule sidusa ning lõimunud ühiskonna kujunemisel. Samas on võimalik erinevaid Tehnoloogia areng ja kasutamine puudutab ka sektoreid kaasates leida toimivaid lahendusi inimeste infotarbimise ja suhtlemise harjumuste inimeste digipädevuste arendamiseks, arutelu- muutusi. Sotsiaalmeediaajastul on avalike areenide turvalisuse suurendamiseks ja kava- arutelupindade hulk märkimisväärselt mitme- kindla kommunikatsiooni tegemiseks (sh on kesistunud35. Eriti just nooremad eelistavad oluline analüüsida sõnumite jõudmist õigete avalike teemadega kursisolekuks peamise kana- adressaatideni ja kasutada erinevaid võimalusi lina sotsiaalmeediat36. Peale noorte on internet sõnumite võimalikult täpseks edastamiseks). mõjutanud traditsioonilise meedia kasutamist ka teistes vanuserühmades37. Võivad suureneda E-lahenduste levik loob paljudele võimaluse ohud seoses sotsiaalmeedia vahendajate rolliga osaleda ühiskonnas senisest aktiivsemalt (nt teemade ja ühiskondliku tähenduse kujunda- liikumispuudega inimesed saavad kergemini misel38. Näiteks võivad infovahendajate ees- teenuseid tarbida)40. Üha olulisem on riigi märgid ja tegutsemispõhimõtted jääda varjatuks teenuste kujundamisel arvestada inimeste ja olla ka pahatahtlikud ning polariseerida eri muutuvate vajaduste ja harjumustega ning gruppe, tekitada ja süvendada väärtuskonflikte 39. muuta e-teenused kasutajale senisest lihtsamaks Võib eeldada, et järgmisel kümnendil arutelu- ja tõhusamaks – seda toetab ka rahvastiku- areenide mitmekesistumine jätkub ja digitaalne registri andmete kvaliteedi ja olulisuse suurenda- eraldatus ehk digitaalse kirjaoskuse lõhe ning mine teenuste pakkumisel. 35 Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. 36 Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Vihalemm ja Kõuts-Klemm 2017, lk 256, 258; Opermann 2018. 37 Eesti inimarengu aruanne 2019/2020; „Mina. Maailm. Meedia“ (lühidalt MeeMa) uuring 2002–2014). MeeMa uuringu aluseks on viiel korral – 2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014 – tehtud sotsioloogiline küsitlus ja intervjuud. 38 Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 39 Samas 40 Tulevikuraport: Kuidas jõuda sotsiaalselt tõrjutute ja vähe kaasatuteni ning miks see vajalik on? [www] https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2014/02/Torjutud-ja-vahe-kaasatud-huviryhmade-kaasamise-raport.pdf. 14 3. Alaeesmärgid ja tegevussuunad Järgmistes alapeatükkides on täpsemini kirjeldatud sidusa ühiskonna eesmärke aastatel 2021–2030, antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja selgitatud olulisimaid tegevussuundi, mida aastatel 2021–2030 on vaja koostöös ellu viia, et eesmärkideni jõuda. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti ALAEESMÄRK 1: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuri- taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. TEGEVUSSUUND 1.1.: Tänapäevaste, nutikate ja TEGEVUSSUUND 1.4.: Uuendusmeelse ja tulemuslike kohanemis- ning vastutustundliku tööturu toetamine lõimumisteekondade arendamine TEGEVUSSUUND 1.5.: Eesti keele oskuse, riigi ja TEGEVUSSUUND 1.2.: Ühine, arusaadav ja kultuuriruumiga sideme suurendamine usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum TEGEVUSSUUND 1.6.: Kohaliku tasandi TEGEVUSSUUND 1.3.: Ühtekuuluvustunnet toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine arendamine Üleilmne eestlus ALAEESMÄRK 2: Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. TEGEVUSSUUND 2.1.: Eesti identiteedi TEGEVUSSUUND 2.3.: Välismaal asuva edendamine ja säilitamine välismaal eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö TEGEVUSSUUND 2.2.: Eestisse edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagasipöördumise ning Eesti eluga tagamine41 (taas)kohanemise toetamine 41 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused, Eesti side eestlaskonnaga välismaal. 15  Kogukondlik Eesti ALAEESMÄRK 3: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demok- raatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. TEGEVUSSUUND 3.1.: Elanike teadlikkuse ja TEGEVUSSUUND 3.4.: Soodsa aktiivsuse tõstmine tegutsemiskeskkonna loomine TEGEVUSSUUND 3.2.: Kogukondade võimekuse TEGEVUSSUUND 3.5.: Usuliste ühenduste rolli suurendamine suurendamine kogukondlikus tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja TEGEVUSSUUND 3.3.: Vabaühenduste ja lahendamisel sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine Nutikas rahvastikuarvestus ALAEESMÄRK 4: Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalikult automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. TEGEVUSSUUND 4.1: Inimeste elusündmustega TEGEVUSSUUND 4.2.: Rahvastikuregistri seotud andmete kvaliteedi tagamine andmete kättesaadavuse tagamine 16  3.1. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti EESMÄRK Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. MÕÕDIKUD42 Ühiskonnarühmade Teise kodukeelega inimeste vahelised kontaktid osalemine tööhõives, kultuurielus, Mõõdik on väljatöötamisel  spordis ja vabatahtlikus töös suurenevad Mõõdik on väljatöötamisel  suureneb Eesti elanike teadlikkus ja Informeeritus Eestis toimuvast valmisolek toetada eesti ja muu kodukeelega kohanemist ja lõimumist elanike seas Mõõdik on väljatöötamisel  paraneb 93% ja 87%  > 89% ja 89% KESKNE PROBLEEM Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, mitmes valdkonnas esineb keelepõhist eraldatust ja sellest tingitud ebavõrdsust. Ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas luua paindlikud, tänapäevased, süsteemsed ja sihtrühmapõhised kohanemis- ja lõimumisteekonnad? ❷ Kuidas juhtida kohanemise ja lõimumise kommunikatsiooni ning kujundada sihtrühmadele ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum? ❸ Kuidas suurendada sotsiaalsete kontaktide teket, sh kuidas luua ühtekuuluvustunnet ning kontakte ja võrgustikke eri rahvusest inimeste vahel? Kuidas tulla toime ruumilise, sotsiaalse ja virtuaalse segregatsiooniga? ❹ Kuidas tagada eri sihtrühmade edukus tööturul, sh kriiside ajal, ning toetada tööandjaid ja töötajaid toime tulema mitmekultuurilise keskkonnaga? ❺ Kuidas suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks? Kuidas suurendada teiskeelsete ja teisest rahvusest inimeste aktiivsust kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning tugevdada sidet Eestiga? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist? Kuidas toetada lapsevanemaid, lapsi, KOVde haridustöötajaid toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega? ❻ Kuidas kaasata lõimumis- ja kohanemispoliitikasse ja tegevustesse rohkem kõiki Eestis elavaid inimesi ning eri pooli, nagu KOVid, ettevõtjad, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabaühendused? Kuidas suunata neid tihedamalt koostööd tegema? 42 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, ja teine number tähistab eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3. 17 3.1.1 Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Eestis oli 2019. aastal ligikaudu 90 riiklikku kohanemis- ja Kohanemis- ja Tänapäevaste, lõimumisalast teenust lõimumisteenused kohati nutikate ja dubleerivad üksteist, tulemuslike Peamine mitteosalemise liikumine nende vahel ei ole kohanemis- ning põhjus oli sihtrühmade lõimumis- sujuv, sihtrühmad ei ole teadmatus kohanemis- ja nendest teadlikud teekondade lõimumisteenustest arendamine Teisest rahvusest inimesed Eesti inimeste Eesti riigiasutustel jälgivad eesti meediakanaleid oskus meediat on raske jõuda eesti vähe ega usalda neid kriitiliselt hinnata keelest erineva on väike Uussisserändajatel emakeelega puuduvad sobivad Eestlaste ja Ühine, elanikkonnani, et infokanalid, kust muust rahvusest arusaadav ja anda nt infot asjakohast infot hankida, inimeste usaldusväärne pakutavate teenuste sh on informatsioon meediaruum kommunikatsiooni killustunud kattub vähe - ja inforuum kohta jne. Eesti venekeelsed elanikud on korraga nii Meediatarbimises kohaliku venekeelse, Venemaa kui ka vähesel on üha suurem roll määral eestikeelse meedia mõjuväljas ning sotsiaalmeedial saavad meediast vastuolulist teavet Ligi kolmandiku Eri rahvusest Ruumiline, sotsiaalne eestlaste (28%) ja erineva suhtlusringis pole ja virtuaalne emakeelega ühtegi venelast ja segregatsioon kasvab Ühtekuuluvus- inimesed kümnendikul tunnet toetavate suhtlevad muust rahvusest Väljaspool töökohta või sotsiaalsete elanikul ühtegi kooli on kokkupuude ja omavahel kontaktide eestlast suhtlus eestlastega vähe mitu korda väiksem soodustamine Uussisserändajatest suhtleb eestlastega aktiivselt ehk iga päev 28% ja mõnel korral nädalas 21%, aktiivne suhtlus puudub pooltel Tööjõuturul rahvuslik ja Pikaajalistel teisest keeleline segregatsioon Tööturul esineb rahvusest püsielanikel soolist ja on Eesti tööturul Pererändega välis- keelepõhist nõrgem positsioon töötajaga kaasa tulnud segregatsiooni, Uuendusmeelse (töötuse kõrgem määr, abikaasa võib olla ja vastutus- madalad palgad jne) kohanemisel halvemas mis väljendub mh tundliku tööturu olukorras, kuna tal palgalõhes ning toetamine Töötuse määr erines puudub nt tööandja ebavõrdsuses eestlaste ja teisest poolne tugi ja võrgustik rahvusest elanike vahel Tööandjad ei ole teadlikud 2019. aastal 1,55 korda Romade olukord tööturul on keeruline pakutavatest teenustest ja mitmekesisusest 18 PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Täiskasvanute eesti keele Eesti inimesed siin ja Paljud eesti õppe riiklik korraldus on võõrsil ei tunne end keelest keeruline ja killustunud eri alati osana Eesti pakkujate vahel kultuuriruumist erineva emakeelega Teistest rahvustest elanike (püsi)elanikud Määratlemata eesti keele oskus on veidi Eesti keele ei valda eesti kodakondsusega paranenud. Üle 15-aastastest oskuse, riigi ja inimesi on palju teistest rahvustest Eesti kultuuriruumiga keelt piisavalt (2020. a u 70 000) elanikest peab end aktiivseks sideme hästi eesti keele oskajaks 41%, üldse suurendamine ei oska eesti keelt kümnendik Nõudlus eesti keele õppe järele Umbes 80% eestlasi ja ja tasuta koolituste pakkumine teisest rahvusest püsielanikke ei ole tasakaalus: täiskasvanuid, kannab tugevat või keskmise kes soovivad lähema kolme tugevusega riigiidentiteeti aasta jooksul eesti keelt õppida, on tunduvalt rohkem kui Haridusasutustel on keeruline toime tulla võimalusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega Kohalike omavalitsuste teadlikkus Kohanemis- ja uussisserändajatest on kasvanud, kuid lõimumisvaldkonna jätkuvalt pole selget arusaama, mida peaksid omavalitsused uussisserändajate sihtrühma koostööpartnerid ei Kohaliku osas ette võtma suuda alati osutada tasandi toetamine efektiivselt kohanemis- ja partnerlus- ja lõimumisteenuseid suhete Enamik Eesti omavalitsusi ei pööra arendamine piisavalt tähelepanu kohanemis- ega ning nende lõimumisküsimustele, valdkonda ei omavaheline koostöö ei analüüsita kohalikul tasandil regulaarselt ole tõhus KOHANEMIST JA LÕIMUMIST TOETAVA EESTI ALAEESMÄRGI TEGEVUSTE ELLUVIIMISE SEOS „EESTI 2035“ JA ÜRO SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRKIDEGA Kohanemist ja lõimumist toetava Eesti tegevussuundade elluviimine aitab saavutada „Eesti 2035“ strateegilist sihti/muutust: • Strateegiline siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, • Strateegiline siht: „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, • Strateegiline siht: „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, • Muutus: Oskused ja tööturg, • Muutus: Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse, • Muutus: Ruum ja liikuvus, • Muutus: Riigivalitsemine. Kohanemist ja lõimumist toetava Eesti tegevussuundade elluviimine aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkidele: 4. Kvaliteetne haridus, 8. Tööhõive ja majanduskasv, 19 3.1.2. Olulised tegevussuunad Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine Soovime saavutada olukorra, kus vajaduspõhised kohanemis- ja lõimumisteenused on korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. OLULISIMAD Loome selge kohanemis- ja lõimumisteenuste koordineerimis- ning TEGEVUSSUUNAD monitoorimissüsteemi. Selleks  loome kohanemis- ja lõimumisrajad, lähtudes sündmusteenuste metoodikast. TEGEVUSI VIIVAD Suurendame siht- ja sidusrühmade teadlikkust teenustest. Selleks ELLU KUM, HTM, MEM, RAM, SOM,  koondame info kohanemis- ja lõimumisteenuste kohta ühtsesse MKM veebiväravasse ning levitame seda infot avalikus, era- ja kolmandas sektoris. Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum Soovime saavutada olukorra, et Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja usaldusväärses eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne kohanemis- ja lõimumisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine kohanemis- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Eesti elanike hoiakud toetavad kohanemist ja lõimumist 43. OLULISIMAD Arendame arusaadavat ja usaldusväärset kommunikatsiooni- ja inforuumi. Selleks TEGEVUSSUUNAD  toetame meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning tõstame teadlikkust nendest kanalitest eesti keelest erineva emakeelega inimeste TEGEVUSI VIIVAD hulgas. ELLU Arendame kohanemis- ja lõimumisalast kommunikatsiooni ja soodustame MINISTEERIUMID JA RIIGIKANTSELEI teabevahetust. Selleks  töötame välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriista / keskkonna kohanemis- ja lõimumisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks;  loome avaliku sektori kohanemis- ja lõimumisalase kommunikatsiooni- ja teabevõrgustiku. Tagame ametliku kvaliteetse (riigi)info kättesaadavuse inglise ja vene keeles. Selleks  toetame erinevate tegevuste ja abivahenditega (riigi)asutusi ja organisatsioone muukeelse infovahetuse parandamisel. Aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Selleks  parandame Eesti inimeste meediakirjaoskust ja õpetame allikakriitilisust44. 43 Kohanemist ja lõimumist toetavate hoiakute kohta on täpsemalt kirjas üldeesmärgi selgituse juures. 44 Sama teemaga seoses on kavandatud tegevusi ka teistes arengudokumentides nagu „Noortevaldkonna arengukava 2021– 2035“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja „Riigikaitse arengukava 2021–2030“. 20 Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Soovime saavutada olukorra, kus erineva emakeelega inimeste vahel on usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. Läbimõeldud avalik ruum tugevdab kogukondi, vähendab segregatsiooni ja kasvatab üksteise mõistmist ja arvestamist. OLULISIMAD Tagame kohalikul tasandil toimuvate algatuste avatuse (st ühisloome ja TEGEVUSSUUNAD osalusvõimalused) ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Selleks  toetame kohalikke omavalitsusi kohalike kogukondade määratlemisel ning TEGEVUSI VIIVAD eesti keelest erineva emakeelega inimeste suuremal kaasamisel kohaliku ELLU KUM, MEM, tasandi algatustesse; RAM, SOM  toetame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates kodanikuühendustes;  toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse. Vähendame ruumilist, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni. Selleks  nõustame kohalikke omavalitsusi ja teisi avaliku ruumi ja elukeskkonnaga tegelevaid organisatsioone mitmekesise avaliku ruumiloome teemal45,  lisame piirkondlikesse arengudokumentidesse (nt Ida-Virumaa tegevuskava jmt.) kohanemist ja lõimumist soodustavaid meetmeid. Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Soovime saavutada olukorra, kus tööturuga seotud sotsiaalmajanduslikud näitajad eestlaste ja eri keele- ning kultuuritaustaga inimeste vahel ei erine, tööturul koheldakse inimesi võrdselt ning tööandjad oskavad toime tulla mitmekultuurilise keskkonnaga. OLULISIMAD Tõhustame ja parandame tööturuteenuste kättesaadavust ja vajaduspõhisust eri TEGEVUSSUUNAD keele- ning kultuuritaustaga inimestele. Selleks  toetame valdkondliku poliitikakujundaja teadlikkust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste olukorrast tööturul ja seeläbi teenusepakkujate TEGEVUSI VIIVAD operatiivsust; ELLU MINISTEERIUMID,  tõstame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste teadlikkust Eesti TÖÖTUKASSA, tööturuteenustest ja –toetustest. MAAKONDLIKUD Toetame eesti keelest erineva emakeelega potentsiaalsete töötajate värbamist riigi- ja ARENDUSKESKUSED kohaliku omavalitsuse asutustesse46. Selleks  toetame ministeeriume ja teisi avaliku sektori asutusi eesti keelest erineva emakeelega inimeste värbamisel;  julgustame eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima ja töötama avalikus teenistuses. 45 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 46 Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale. Analüüs ja ettepanekud. [www]https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/vvtp_avaliku_sektori_toohoive_muukeelset ele_17102019docx_003.pdf?download=1 21  Parandame tööandjate suutlikkust toime tulla mitmekultuurilise ja mitmekeelse keskkonnaga. Selleks  pakume tööandjatele infot, koolitusi ja asjakohast tuge, et osata töökohal toime tulla keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega;  edendame võimalusi, et tööandjad saaksid vahetada parimaid kogemusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse teemal. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab, kus ühiskond toetab erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge ning eesti keelest erineva emakeelega inimesed osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus. OLULISIMAD Parandame täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse taset ühismõjus Eesti keele TEGEVUSSUUNAD arengukavas sõnastatud tegevussuundadega ((e-)õppevahendite ja -keskkondade loomine, keeletehnoloogia keeleõppesse jõudmise toetamine, õppe kvaliteedi ja korralduse arendamine).47 Selleks TEGEVUSI VIIVAD ELLU SIM, KUM,  arendame edasi ja loome uusi digiplatvorme keeleõppeks ja täiskasvanute HTM keeleõppe korraldamiseks, sh aitame kaasa keeleõppe võimalusi koondava digivärava loomisele ja rakendamisele, sh kaardistame selles osas sihtrühma ootusi ja kogemusi ning levitame neile infot;  toetame ja loome mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas;  jätkame keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, tegevus eesti keele majades jm). Tugevdame eesti keelest erineva emakeelega inimeste sidet riigiga. Selleks  loome Eesti kodakondsuse taotlemiseks ettevalmistavate teenuste terviklahenduse ja tagame inimeste teavitamise sellest. 48 Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks  jätkame rahvusseltside ja kultuuriomavalitsuste toetamist;  toetame eri töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostööd;  toetame kultuuri- ja noorsootööasutusi lõimumisse panustamisel. Kujundame keskkonda, mis soodustab erineva emakeelega inimeste koos õppimist erinevates vormides. Selleks  nõustame üldhariduskoole, omavalitsus- ja haridusasutusi kohanemis- ja lõimumise küsimustes (sh huviharidus ja noorsootöö) 49;  nõustame lapsevanemaid kohanemis- ja lõimumisteemadel;  loome võimalused eesti keele omandamiseks, sh pakume õpilastele pikaajalisi õpilasvahetusi; 47 Tegevussuund on kooskõlas „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eesmärkidega. 48 Planeeritud tegevused on kooskõlas ja avatud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ raames. 49 Tegevussuund on kooskõlas „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja. „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ dokumentidega. 22   loome võimalused õpilaste emakeeleoskuse ja kultuuritundmise arendamiseks (nt rahvusseltside pühapäevakoolid). MUUS ARENGU- Lisaks eespool nimetatud tegevustele, kavandatakse erinevaid tegevusi ka KAVAS PLANEERITU „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“, milles on eesmärk välja töötada eestikeelse MILLETA JÄÄKS hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et EESMÄRK jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Üheks tegevussuunaks on SAAVUTAMATA toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist läbi erinevate tegevuste. Nii on näiteks üheks tegevuseks tagada eesti keelest erineva emakeelega põhikoolilõpetajatele nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisav eesti keele oskus ning vajaduse korral pärast põhikooli eesti keele lisaõpe või tasandusõpe, et võimalikult paljud põhikoolilõpetajatest saavutaksid B2 keeletaseme. Samuti töötatakse välja ja rakendatakse terviklähenemist rändetaustaga õppija juhtumipõhiseks toetamiseks.50 Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Soovime saavutada olukorra, kus kõik avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste51 vajadustega. Kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. OLULISIMAD Suurendame avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide suutlikkust pakkuda TEGEVUSSUUNAD tulemuslikult teenuseid eesti keelest erineva emakeelega inimestele (sh KOVid pakuvad senisest enam kohanemis- ja lõimumisteenuseid). Selleks  suurendame KOVide teadlikkust kohanemisest ja lõimumisest, võimestame TEGEVUSI VIIVAD neid tulemuslike kohanemis- ja lõimumisteenuste arendamisel ja pakkumisel; ELLU KUM, HTM,  toetame ja nõustame avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi52 , kes RAM, SOM, MKM, uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanikega kohalikul tasandil kokku ELVL puutuvad ja neile (avalikke) teenuseid pakuvad;  suurendame avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust romade kogukonnast, võimestame roma kogukonna liikmeid, nende sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, arendame välja roma mentoriteenuse. Parendame partnerlussuhteid. Selleks  toetame kohanemis- ja lõimumisvaldkonna sektoriüleste koostööpartnerite võrgustike toimimist;  kaasame ja võimestame rahvusvähemuste kultuuriseltse teenuste (sh uussisserändajatele ja ajutistele viibijatele mõeldud teenuste) väljatöötamisel ja pakkumisel 50 Ibid. 51 Mõeldud on uussisserändajaid ja teisest rahvusest püsielanikke. 52 Näiteks kultuuri- ja spordiasutused, muuseumid, raamatukogud, noorteühendused, erialaliidud / ametiühingud, MTÜde katusorganisatsioonid. 23 3.2. Üleilmne eestlus53 EESMÄRK Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. MÕÕDIKUD54 Ühtekuuluvustunne Riiklikke Välismaal elavad Eestiga tugiteenuseid eestlased, kes on Algtase selgub  kasutanud huvitatud osalemisest suureneb tagasipöördujad Eesti ühiskonnaelus 8%  24% 76%  85% KESKNE PROBLEEM Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, kui riik ei jätka piisava sihipärasusega erinevates valdkondades välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE Aitame saavutada „Eesti ❶ Kuidas määrata selgemad rollid riikliku, kohaliku ja kogukondliku tasandi 2035“ strateegilist vahel ja arendada nendel tasanditel koostööd väliskogukondadega? sihti/muutust: • Strateegiline siht: „Eestis ❷ Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja elavad arukad, tegusad ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja tervist hoidvad inimesed“, arendamiseks? • Strateegiline siht: „Eesti ühiskond on hooliv, ❸ Kuidas säilitada välismaal elava eestlaskonna kultuuripärandit koostöömeelne ja avatud“, asukohamaa või Eesti mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja • Strateegiline siht: „Eesti teaduskäibesse uut informatsiooni rahvuskaaslaste kogukondade majandus on tugev, uuendus- kohta? meelne ja vastutustundlik“, • Strateegiline siht: „Eesti on Kuidas luua ühine infoväli, mis on interaktiivne ja loob parema uuendusmeelne, usaldus- ❹ teadlikkuse Eestis toimuvast, Eesti võimalustest ning tekitab väärne ja inimesekeskne riik“, suurema huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi infovahetuse tõhusamaks? • Muutus: Oskused ja tööturg, Kuidas soodustada eestlaste tagasipöördumist kodumaale ning toetada • Muutus: Ruum ja liikuvus, ❺ • Muutus: Riigivalitsemine. tagasitulijaid Eesti eri piirkondadesse naasmisel ja (taas)kohanemisel? ❻ Kuidas kaasata rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna arengusse? Aitame kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkidele: ❼ Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru 10. Ebavõrdsuse Eesti eesmärkide saavutamiseks kultuuris, majanduses ja vähendamine rahvusvahelistes suhetes? 53 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused, Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on seal planeeritud täpsemalt välisministeeriumi eesmärgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 54 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, ja teine number tähistab eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3. 24  3.2.1. Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas. Rahvuskaaslaste kogukonnad Kolme väljarändelaine tulemusena on Eestil erinevad nii suuruse, võimaluste suur ja hajali paiknev väliskogukond – kui ka tausta poolest ning nende hinnanguliselt kuni 200 000 Eesti juurtega vajadused ja ootused riigile on inimest isesugused Suurimad rahvuskaaslaste Seotus eesti kogukonnad asuvad Soomes, kultuuriruumiga väheneb Venemaal, Suurbritannias, Saksamaal, ning see toob kaasa Rootsis ja Põhja Ameerikas Eesti identiteedi identiteedi muutumise edendamine ja ja sideme nõrgenemise 2019. aastal rändas Eestist välja säilitamine Eestiga 6500 eestlast, peamiselt Soome, välismaal Suurbritanniasse ja Saksamaale Eestluse säilimist Eestlaskond välismaal ei saa toetavaid tegevusi piisavalt kergelt kätte neile vajalikku tehakse, kuid neid praktilist teavet oleks vaja enam Väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakoolis õpib 2020. aastal 260 last 29 riigist Tagasipöördumine Teenused ja Tagasipöördujatele on on hoogustunud tugivõrgustikud ei ebapiisavalt teenuseid, toimi veel piisava mis toetaksid nende süsteemsusega Eestisse tagasipöördumist ja Nõudlus tagasipöördumist tagasipöördumise ja kohanemist toetavate ning Eesti eluga (taas)kohanemist Eestis teenuste järele on kasvanud (taas)kohanemise toetamine Tagasipöördumist pärsib Tihti pöördutakse tagasi seda toetava info hajutatus – koos perega, mistõttu keskkondi palju, kuid vajalik vajavad toetavaid teenuseid info raskesti leitav kõik pereliikmed Välismaal asuva Väljaspool Eestit elavate eestlaskonna huvi eestlaste seas kasvab Rahvuskaaslaste Eesti ühiskonna nõudlus avalike side Eestiga arengusse panustada teenuste järele nõrgeneb, kui riik ei kasvab Välismaal asuva jätka erinevates eestlaskonna ja Eesti valdkondades sõprade kaasamine Teadlikkus olemasolevatest e-teenustest ja nendega ühiskonna ellu ja nende kätte-saadavusest pole piisavalt suur suhtlemist ja arengusse, koostöö ning mõnikord pole võimalusi neid edendamine ning teenuseid kasutada süsteemset kvaliteetsete kaasamist teenuste Oluline roll välismaal asuva eestlaskonna ja eesti tagamine sõprade kokku toomisel on inimeste endi algatustel. Näiteks korraldas 2020. aastal Ülemaailmne Eesti Välisesinduste roll Noortevõrgustik esmakordselt noorte virtuaalpäevad, kohalike eestlaste et tuua kokku eesti juurtega noori kõikjalt maailmast. kaasamisel pole veel Osales üle 75 noore 28 riigist täielikult välja töötatud 25 3.2.2. Olulised tegevussuunad Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Soovime saavutada olukorra, kus välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum, eesti keele ja kultuuri elujõulisus välismaal ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. OLULISIMAD Edendame ja säilitame Eesti identiteeti välismaal. Selleks TEGEVUSSUUNAD  arendame ühist infovälja; TEGEVUSI VIIVAD  hoiame ja edendame eesti kultuuri välismaal; ELLU VÄM, SIM, HTM,  laiendame ja mitmekesistame eesti keele õppimisvõimalusi välismaal 55; KUM  säilitame vaimset ja materiaalset eesti kultuuripärandit. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Soovime saavutada olukorra, kus on toetatud ja soodustatud eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. OLULISIMAD Toetame Eestisse tagasipöördumist ning Eesti eluga (taas)kohanemist. Selleks TEGEVUSSUUNAD  tagame tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arenduse; TEGEVUSI VIIVAD  koondame teadmuse diasporaapoliitika ja tagasipöördujate kohta ning ELLU KUM, VÄM suurendame teadlikkust ühiskonnas;  kaasame enam kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust sihtrühmaga töötamisel, sh teavitustöö tegemisel ja vajalike teenuste pakkumisel tagasipöördujatele (eriti piirkondades väljaspool Tallinna ja Tartut). Välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine 56 Soovime saavutada olukorra, kus Eesti side välismaal elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega. Nende teenuste kaudu suureneb välismaal elavate eestlaste panus Eesti ühiskonna arengusse. OLULISIMAD Kaasame üleilmset eestlaskonda ühiskonna ellu ja arengusse, edendame koostööd TEGEVUSSUUNAD ning tagame kvaliteetsed teenused. Selleks  tagame kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes ja välisesinduste suureneva rolli kohaliku eestlaskonna kaasamisel; TEGEVUSI VIIVAD ELLU VÄM, SIM, HTM,  kaasame enam välismaal elavaid Eesti päritolu noori57; KUM  aitame kaasa eesti kultuuri rahvusvahelistumisele;  julgustame ja toetame kodanikualgatust ning edendame rahvadiplomaatiat. 55 „Eesti keele arengukava 2021–2035“ tegevused. 56 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused, Eesti side eestlaskonnaga välismaal. 57 Ka „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ tegevused. 26 3.3. Kogukondlik Eesti EESMÄRK Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. MÕÕDIKUD58 Kodanikuühiskonna Vabatahtlikus Eesti kodaniku- tegutsemis- tegevuses ühiskonna üldine keskkond osalemise määr elujõulisus Algtase selgub  49%  50% 2,1  1,9 paraneb KESKNE PROBLEEM Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE Aitame saavutada „Eesti 2035“ strateegilist sihti/muutust: ❶ Kuidas toetada vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva • Strateegiline siht: „Eestis elavad arukad, emakeele ning määratlemata kodakondsusega inimeste tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, ühiskondlikus elus osalemist? • Strateegiline siht: „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, ❷ Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna • Strateegiline siht: „Eesti on kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi uuendusmeelne, usaldusväärne ja ning neid võimestada? inimesekeskne riik“, • Muutus: Oskused ja tööturg, ❸ Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete • Muutus: Rahva kestlikkus, tervis ja võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? sotsiaalkaitse, • Muutus: Ruum ja liikuvus, ❹ Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna • Muutus: Riigivalitsemine. aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindades kaasa rääkida? Aitame kaasa kõikidele ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kuna ❺ Kuidas suurendada usuliste ühenduste rolli kogukondlikus sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja võimekust ning vabaühendused aitavad lahendamisel? moel või teisel kaasa kõikidele säästva arengu eesmärkide saavutamisele. 58 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, ja teine number tähistab eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3. Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond. Mõõdik väljatöötamisel. Riigi roll kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkonna loomisel, nt ministeeriumite partnerite rahulolu tegutsemiskeskkonna ja poliitika kujundamise läbipaistusega. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr. Osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Allikas: Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring. Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus. Indeks koosneb seitsmest komponendist: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Allikas: Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID). 27  3.3.1. Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Kõigile pole sobivaid Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete soov osalusvõimalusi osaleda vabatahtlikus tegevuses on suurem kui nende tegelik osalus Teiskeelsetel pole piisavalt infot 45% 55-aastaste ja Elanike uussisserändajaid vanemate elanike Eraisikud ja teadlikkuse ja pole vabatahtlikus kaasatus vabatahtlikku ettevõtted annetavad aktiivsuse tegevuses osalenud, tegevusse on Eestis kodanikuühiskonnale tõstmine kuid sooviks seda teha üks väiksemaid vähe Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses Püsiannetajate osakaal osalemisel passiivsemad võrreldes teiste elanikkonnast on 12%, Euroopa Liidu liikmesriikide noortega kuid 18–60 aastastest on (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%) valmis raha annetama üheksa inimest kümnest Kohalikes omavalitsustes 14% inimesi peab Riiklikult ei ole ei kaasata ega võimestata oluliseks lasta elanikel seni kogukondade Kogukondade kaasa rääkida võimestamisega võimekuse kogukondi süsteemselt ja riigiasjades ja süsteemselt tõstmine igapäevaselt kaitsta sõnavabadust tegeletud 1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat Otsuste tegemisse Vaba- Omatulu teenivaid kaasamine ei ole ühenduste Juriidiliste isikute tehtud ja sotsiaalsete annetuste summa ei ole MTÜ-sid oli 2017. aastal piisavalt võimaldatud, 57%. Palgalisi töötajaid ettevõtete eri aastatel kasvanud huvirühmade oskus võimekuse on 36% MTÜ-del ja see on osaleda on kasin aastatega veidi kasvanud suuren- damine Eesti vabaühenduste Vabaühenduste huvikaitsevõimekus on riigieelarveline Poliitikakujundamisse hea võrreldes rahastamine ei ole Soodsa piirkonna teiste kaasamine on tihti piisavalt läbipaistev, formaalne ja selleks ei tegutsemis- organisatsioonidega, mõjus ega kõigile keskkonna ent see on püsinud võimalik anta piisavalt aega loomine viimased viis aastat muutumatuna Usuliste Usuliste ühenduste rolli Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühenduste rolli tugevdamine ühendust. Usulistest ühendustest suurendamine kogu- kogukonnatöös vajab enamik kuulub kirikutesse või kondlikus tegevuses enam tuge ja tähelepanu koguduste liitudesse sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel 28 3.3.2. Olulised tegevussuunad Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus vanemaealised, noored ja teiskeelsed elanikud osalevad vabatahtlikus tege- vuses ja kodanikuühenduste tegevuses vähemalt sama palju kui teised vanuserühmad ja eestikeelsed elanikud. Neil on piisavalt infot osalemisvõimalustest. Eraisikud annetavad kodanikuühendustele süsteemselt ja teadlikult. OLULISIMAD Suurendame vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete elanike osalemist ühiskondlikus elus. TEGEVUSSUUNAD Selleks  parandame inimeste teadlikkust ja teadmisi osalusvõimalustest;  suurendame teiskeelsete elanike ja noorte teadlikkust võimalustest kodanikuühiskonnas osaleda; TEGEVUSI VIIVAD ELLU SIM, KUM,  suurendame vabaühenduste valmisolekut teiskeelsete elanike, vanemaealiste ja RAM, SOM noorte kaasamiseks vabatahtlikena;  aitame kujundada laste ja noorte sotsiaalse mõjuga tooteid ja teenuseid ning arendame välja süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli. Innustame eraisikuid ja ettevõtteid annetama. Selleks  loome seadustes eeldusi, millega soodustada annetamist;  edendame vabaühenduste oskust koguda annetusi, sh pakkuda tuge ja nõustamist vabaühendustele;  levitame vabatahtlikus tegevuses ja annetuskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö arendamise vormi nii avalikus kui ka erasektoris. MUUS ARENGU- „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ toetab noorte vabatahtlikena osalemist KAVAS PLANEERITU vabaühenduste tegevuses kogukonnapraktika raames ning suurendab noorte MILLETA JÄÄKS vabatahtlike osalust nooroostöö asutustes või organisatsioonides. EESMÄRK SAAVUTAMATA Kogukondade võimekuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus kogukondi tunnustatakse oluliste osalistena ja nad osalevad aktiivselt elu- ja toimekeskkonna kujundamisel. Toimib eri poolte võrgustamine ja koostöö. Juurutatakse ja arendatakse süsteemset võrgustikupõhist kaasamist ja kogukondade võimestamist. OLULISIMAD Võimestame kogukondi otsustusprotsessides osalema. Selleks TEGEVUSSUUNAD  arendame asumi- ja külaseltside tegevust ning arvestame linnaruumi kujundamisel kogukondade vajadustega; TEGEVUSI VIIVAD  muudame KOV-ides vabaühenduste rahastamine läbipaistvamaks ja ELLU SIM, MEM, suurendame KOV-i ametnike teadlikkust kodanikuühiskonnast; RAM SOM  aitame kohalikel omavalitsustel määratleda ja kaardistada koos kohalike elanikega oma kogukonnad ning kaasata neid otsustusprotsessidesse pakkudes selleks senisest mitmekesisemaid võimalusi. MUUS ARENGU- „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ tegevussuund „Noorte õiguste kaitsmine KAVAS PLANEERI- riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ toetab noorte TU, MILLETA JÄÄKS mõtestatud ja aktiivset kaasamist ning osalust nii valikute kaalumisel kui otsuste EESMÄRK tegemisel ja elluviimisel. Mh tagatakse noorte kaasarääkimise võimalus ja arvamuse SAAVUTAMATA ära kuulamine kõigil tasanditel. Noori võimestatakse olema aktiivsed kodanikud. 29 Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, et Eestis on võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted, kellel on head finantsmajanduslikud oskused ja mitmekesine tulubaas. Vabaühendustele on loodud raha saamiseks eri võimalusi. Vabaühendused rakendavad mõju- ja teaduspõhist hindamist ning panustavad innovatsiooni loomisesse Eestis. OLULISIMAD Toetame vabaühenduste võimekuse kasvu. Selleks TEGEVUSSUUNAD  kasutame koosloome, disainmõtlemise jm meetodeid, et koos vabaühendustega probleeme tuvastada ja neile lahendusi välja töötada; TEGEVUSI VIIVAD ELLU SIM, JUM,  mitmekesistame vabaühenduste rahastusallikaid ja vähendame MKM, RAM, SOM vabaühenduste sõltuvust projektitoetustest, rakendades eri finantsinstrumente. Loome soodsad tingimused vabatahtlike ja annetuste kaasamiseks. Selleks  vähendame vabatahtlike kaasamisega seotud kulusid, riske ja teisi takistusi – vabatahtlike kindlustamine, riigisisene lähetamine jm. Toetame sotsiaalsete ettevõtete teket ja tegutsemist. Selleks  lepime kokku sotsiaalse ettevõtluse tähenduses ja praktilises kasutamises;  kohandame õigusruumi selliseks, mis arvestab sotsiaalse ettevõtlusega;  laiendame ettevõtlustoetusi sotsiaalsetele ettevõtetele ja majandustegevusega tegelevatele vabaühendustele. Soodsa tegutsemiskeskkonna loomine Soovime saavutada olukorra, kus otsuseid tehakse koos huvirühmadega, keda otsus mõjutab või kes kindla valdkonna arengule kaasa aitavad. Kaasamine on sisuline ja mõistliku ajakavaga, jättes osalistele piisavalt aega reageerida. Vabaühenduste huvikaitsevõimekus on kasvanud ja riigiasutustes kasutatakse strateegilise partnerluse koostöövorme. Vabaühenduste rahastamine on läbipaistev ja mõjus ning sellele pääsevad ligi eri vabaühendused, kuid mõistliku halduskoormusega. OLULISIMAD Tõhustame ja parandame poliitikakujundamise käiku59 ministeeriumites ja kohalikul TEGEVUSSUUNAD tasandil. Selleks  edendame kaasamisprotsesse, rakendades selleks tõhusamalt TEGEVUSI VIIVAD ministeeriumite kaasamiskoordinaatoreid ja kaasamiskoordinaatorite ELLU võrgustikku; MINISTEERIUMID,  suurendame poliitikakujundajate kaasamissuutlikkust; RIIGIKANTSELEI, KOHALIKUD  suurendame poliitikakujunduses osalevate vabaühenduste OMAVALITSUSED huvikaitsevõimet. Muudame vabaühenduste rahastamise läbipaistvaks. Selleks  juurutame ministeeriumites ja nende allasutustes strateegilist partnerlust vabaühendustega;  edendame koostööd vabaühenduste rahastajate vahel ja uuendame „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“. 59 Täpsemad tegevused kavandatakse „Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas“. 30 Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondlikus tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel Eesti Vabariigis on usuvabadus tagatud individuaalsel ja kollektiivsel tasandil nii seadustes kui ka praktiliselt igapäevaelus. Usuvabaduse tagamisel kujundatakse poliitikat teadmistepõhiselt ja arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega. Usuliste ühenduste roll kogukondade toetamisel on kasvanud. OLULISIMAD Edendame usuasjade valdkonnas teadmistepõhist poliitikakujundamist ja TEGEVUSSUUNAD süsteemselt toetame usuliste ühenduste tegevust. Selleks  nõustame riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone Eesti religioonisituatsiooni TEGEVUSI VIIVAD küsimustes; ELLU SIM, KUM  toetame usuliste ühendusi enesekorralduse teostamisel ja kogukondade toetamisel;  suurendame riigi panust ajalooliste ja riikliku kaitse all olevate pühakodade, samuti kaitsealuste hoonete ning kunstivarade restaureerimiseks;  kaardistame koos Eesti Kirikute Nõukoguga võimalusi ja vajadusi ühiste uuringute ning analüüside läbiviimiseks, mis aitavad kaasa valdkonna tegevuste arendamisele;  suuname koos Eesti Kirikute Nõukoguga oma tegevusi, et tõsta Eesti elanike teadlikkust ja usaldust oikumeenilise koostöö suhtes;  kaasame Eesti Kirikute Nõukogu esindajad usuliste ühenduste tegevusvaldkonda puudutavatesse küsimustesse, kus Eesti Kirikute Nõukogu esindab oma liikmete ühiseid seisukohti ning huve suhetes ministeeriumiga;  edendame usuliste ühenduste koostööd. 31 3.4. Nutikas rahvastikuarvestus EESMÄRK Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalikult automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. MÕÕDIKUD60 Rahvastikuregistris olevate Rahvastikuregistrisse elukohaandmete tegelikkusele tehtud päringute arv vastavate andmete osakaal (miljonites) 75%  > 75% 125  > 119 Rahvastikuregistri Rahvastikuregistri e-teenuste e-teenuste arv rahulolu soovitusindeks 15  > 15 70  > 72 KESKNE PROBLEEM Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel Aitame saavutada eelkõige „Eesti 2035“ omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele? strateegilist sihti/muutust: • Strateegiline siht: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne ❷ Kuidas tagada rahvastikuregistri tarkvara ajakohasus elukeskkond“, ja sobivus, et selle abil mugavalt pakkuda osutavaid • Strateegiline siht: „Eesti on teenuseid? uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, Kuidas aidata kaasa, et rahvastikuregistri andmetega • Muutus: Riigivalitsemine. ❸ seonduvad e-teenused oleksid mugavad, lihtsalt üles Aitame kaasa ÜRO säästva arengu ehitatud ja loogiliselt seotud? eesmärkidele: 16. Rahumeelsed ja kaasavad ❹ Kuidas tagada, et kõigi riigiga kokkupuutuvate institutsioonid välismaalaste andmeid hoitaks keskselt? 60 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, ja teine number tähistab eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3.. 32 3.4.1. Ülevaade valdkonnast LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD On teenuseid, kus Paljud rahvastikuregistri andmetega Inimeste elu- andmete kogumise seotud e-teenused ebamugavad sündmustega protsess ei taga kasutajate seotud andmete ootustele vastavat Elanikud on harjunud kvaliteedi andmete kvaliteeti kasutama e-teenuseid tagamine Rahvastikuregister on ka edaspidi Eesti kui e-riigi toimimiseks keskse Rahvastikuregistri Rahvastiku- tähtsusega tarkvara on vananenud registri ega toeta tänapäevaste andmete Üha suurenev surve IT-lahenduste loomist kätte- arendada tarkvara saadavuse tagamine 3.4.2. Olulised tegevussuunad Inimeste elusündmustega seotud andmete kvaliteedi tagamine Soovime saavutada olukorra, kus rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Tagame, et rahvastikuregistrisse kantavad andmed oleksid võimalikult kvaliteetsed. OLULISIMAD Suurendame rahvastikuregistri andmete olulisust teenuste pakkumisel. Selleks TEGEVUSSUUNAD  loome rahvastikuregistris tehtavatele menetlustele uue tarkvara;  loome tervikteenuseid (sündmusteenused); TEGEVUSI VIIVAD ELLU SIM (PPA, SMIT), JUM,  võimaldame ametniku osaluseta teenuseid; VÄM, HTM,  ajakohastame rahvastikuregistri menetlusi; RAHVUSARHIIV, RAM (MTA), MAA-AMET,  vähendame paberdokumente; MAANTEEAMET,  loome uusi e-teenuseid; KOV-ID JT.  parandame elukohaandmete kvaliteeti. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Soovime saavutada olukorra, kus rahvastikuregister on töökindel ja võimaldab osutada paindlikke teenuseid. Kindlustame, et rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad. Selleks tagame OLULISIMAD TEGEVUSSUUNAD  rahvastikuregistri tarkvara uuendamise; TEGEVUSI VIIVAD ELLU  rahvastikuregistri tarkvara vastavuse e-riigi nõuetele; SIM, SMIT, MKM  rahvastikuregistri õiguspärase kasutamise;  rahvastikuregistri turvalisuse;  ajakohase tehnoloogia kasutuselevõtu ja kooskõla tööprotsessidega. 33 4. Arengukava elluviimine ja maksumuse prognoos 4.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine Arengukava viiakse ellu lähtudes riigieelarve prioriseerimisele ning parimate võimaluste seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri leidmisele üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna Arengukava juhtkomisjoni tööd koordineerivad arengukava ja programmi koostamise, ellu- Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Välis- viimise, aruandluse, hindamise ja muutmise ministeerium ja sinna kuuluvad Sotsiaal- kord“. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide ministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimiseks on programmid. Programmid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga igal aastal Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Kaitseministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade Programm kooskõlastatakse ministeeriumidega, ja Valdade Liidu esindaja, huvirühmade esindajad kes planeerivad oma teenuste raha programmis, ning eksperdid. Täpne koosseis määratakse kuid esitatakse arvamuse avaldamiseks või kindlaks komisjoni moodustamisel. teadmiseks ka nendele, kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise valdkondliku Vajaduse korral moodustatakse programmide arengukava programmi kaudu, aga kellel on koostamise ja elluviimise seiramise ning samas oluline roll sidusa Eesti arengukavaga valdkonnakomisjoni tegevuse tarbeks teabe seatud eesmärkide saavutamisel. andmiseks eksperdirühmasid. Sidusa Eesti arengukava elluviimist koordi- Teised arengukava elluviimises osalevad minis- neerivad kultuuriminister, siseminister ja välis- teeriumid ja nende valitsemisala asutused viivad minister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriu- arengukava ellu programmi(de) kohaselt. Arengu- mi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava kava eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka elluviimisel ja suunamisel on oma vastutus- Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- valdkonna tegevuste elluviimine, arengukava ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonna- elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni- eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aru- ministeerium, Maaeluministeerium, Rahandus- annete ja uuendamise korraldamine. Samuti ministeerium, Sotsiaalministeerium. Arengukava arengukava elluviimiseks ja aruandluse toeta- elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse miseks vajaliku juhtkomisjoni ja muu töörühma üksused, teemaga seotud vabaühendused ja või nõukoja moodustamine ja tööülesannete huvirühmad. määramine, et aidata kaasa teemadevahelisele 4.2. Aruandlus ja arengukava uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate ministeeriumil, kes kavandab oma raha vastavas saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist tulemusvaldkonnas, koostada igal aastal oma tulemusvaldkonna aruandluse raames. Selleks vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste tuleb arengukava elluviimises osaleval rakendamise kohta ülevaade ja esitada see 34 kokkulepitud tähtajaks Siseministeeriumile, Välisministeeriumi koordineerimisel tulemus- Kultuuriministeeriumile ja Välisministeeriumile. valdkonna aruanne. Arengukava ja selle Ministeeriumid, kes toetavad oma tegevustega programmid vaadatakse läbi ning aja- arengukava eesmärkide saavutamist, kuid kohastatakse vajaduse korral riigi eelarve- kavandavad raha mujal tulemusvaldkonnas, strateegia ja riigieelarve eelnõude koostamise esitavad ülevaate vastavalt kokkulepetele. protsessi käigus. Arengukava täitmise aruannete Esitatud kokkuvõtete alusel koostatakse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja asjakohastest Vabariigi Valitsuse määrustest. 4.3. Arengukava seosed teiste arengu- dokumentidega Sidusa Eesti arengukavaga aidatakse kaasa arengukavas seatud eesmärgid. Ülevaade mitme teise arengudokumendi eesmärkide seostest arengudokumentide vahel on esitatud saavutamisele ja seatakse valdkondade üleseid joonisel lk 35 ja 3661 ning üksikasjalikumalt on sihte. Samuti avaldavad teised arengukavad mõju neid seoseid selgitatud lisas 1. ja loovad eeldusi, et saavutada Sidusa Eesti SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2021–2030 Eesti 2035 (koostamisel) Säästev Eesti 21 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ üldised suunad, eeldused üldised suunad heaolu kasvuks, ühiskonna tasakaalustatud ja kestlik sidusa Eesti eesmärkide asustuse areng, tugi saavutamiseks sidususeks, kultuuriruumi elujõulisuseks lõimumise sihtidele arvestab seatud sihtidega aitab vähendada täpsemate tegevuste aitab neid eesmärke saavutada piirkondlikku ja sotsiaal- elluviimisel set segregatsiooni Eesti riikliku integratsiooni- poliitika lähtekohad mitte- Eesti keele arengukava 2021– Eesti välispoliitika arengukava eestlaste integreerimiseks 2035" (koostamisel) 2030 Eesti ühiskonda aitab parandada keelte- tegevussuunad eestlaskonna oskust, laiendada keele kaasamiseks võõrsil ja tõhusad lõimumispoliitika üldised konsulaarteenused nii õppe võimalusi, sh välis- põhimõtted, eesmärgid välispoliitika kui ka üle- maal, toetab lõimumise ja kohanemise eesmärke ilmse eestluse ees- märkide saavutamiseks täiendavad tegevused eesti kohanemise ja lõimumise üleilmse eestluse tegevused, keele oskuse, riigi ja tegevussuunad on koos- et eestlaskonda kaasata, kultuuriruumiga sideme kõlas lõimumispoliitika eesti identiteeti hoida, suurendamiseks, keele eesmärkidega tagasipöödrumist toetada säilitamiseks võõrsil ↘ – tähistab teise arengudokumendi mõju sidusa Eesti valdkonnale. 61 ↖ – tähistab sidusa Eesti arengukava mõju teise arengudokumendi sihtidele. 35  SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2021–2030 Haridusvaldkonna arengukava Noortevaldkonna arengukava Kultuuri arengukava 2030 2021–2035 2021–2035 (koostamisel) (koostamisel) (koostamisel) edendab mitmekesisust aitab kujundada inimeste tegevussuunad, et noori väärtustavat ja kultuuri- ühist kultuuri- ja väärtus- võimestada, toetab list enesemääratlemist ruumi; sihiks eestikeelne kodanikuühiskonna, võimaldavat, kaasamist õpe, kvaliteetsed õpivõi- ühiskonna sidususe ja innustavat kultuuriruumi malused kõigis maakondades üleilmse eestluse sihte aitab kaasa nendele toetab ühiskondlikku sihtidele lõimumise ja ühise kultuuri ja väärtus- aktiivsust, sidusust, eri kodanikuühiskonna ruumi kujundamine keele- ja kultuuri- tegevussuundadega taustaga noorte osalust Siseturvalisuse arengukava Kriminaalpoliitika põhialused 2020–2030 Eesti julgeolekupoliitika alused aastani 2030 (koostamisel) loob turvalisusega eeldusi ühiskonna kerksuse ja sidususe sidusaks ühiskonnaks; põhimõtted; sallivate, üldised suunad õigus- rände- ja kodakondsus- hoolivate, kaasavate, rikkumiste ennetamiseks poliitika sihid; aitab hoiakute, lõimituse, eri valdkondade koostöös suurendada inimeste aktiivsust regionaalarengu suunad aitab vältida teravate ühiskondlike pingete esile- aitab eeltoodule kaasa, tõusu, vähendada vastu- eriti sidususe loomise ja toetab kriminaalpoliitika võtlikkust lõhestuspoliiti- kodanikuaktiivsuse sihtide saavutamist kale, toetab inimeste alga- tõstmisega tuslikku hoiakut Digiriigi ja küberturvalisuse Eesti spordipoliitika põhialused Heaolu arengukava arengukava 2030 aastani 2030 2016–2023 (koostamisel) sotsiaalne turvalisus, sotsiaal- valdkondadeülesed digiriigi kaitse, aitab vähendada ja küberturvalisuse edendab ühistegevust ja naiste ja laste vaesus- suunad, sh avalike lõimumist, regionaal- riski, loob eeldusi sündi- teenuste edendamiseks arengut muse suurendamiseks vajaminev aitab parandada inimeste rahvastikutoimingute ja elukvaliteeti, edendab soodustab eri keele- ja rahvastikuregistri kultuuritaustaga inimeste kodanikuaktiivsust, aitab arendamisega loob kaasa kohanemisele ja omavahelist suhtlust eeldusi, et saavutada ja ühist inforuumi lõimumisele digiriigi eesmärke Põllumajanduse ja kalanduse Eesti teadus- ja valdkonna arengukava arendustegevuse, innovatsiooni aastani 2030 (koostamisel) ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamisel) maa- ja rannapiirkonna areng, sh elanike aitab mh luua tingimused aktiivsus sotsiaalseks ettevõtluseks loob eeldusi maa- ja rannapiirkondade arenguks aitab kaasa inimeste nii kodanikuühiskonna aktiivsusele, ettevõtlikkusele aktiveerimise kui ka ning suurendada vaba- tagasipöördumise ühenduste ja sotsiaalsete tegevussuundadega ettevõtete võimekust 36 4.4. Arengukava seosed Euroopa Liidu poliitikatega62 Arengukavas arvestatakse Euroopa Liidu õiguse Sidusa Eesti arengukava aitab kaasa eesmärgile ja poliitikatega, sh sihtidega. „Sidusa Eesti „Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse arengukava 2021–2030“ on kooskõlas ka Euroopa rajamine“, mille üheks tegevussuunaks Euroopa Liidu strateegilise tegevuskavaga aasta- on nimetatud tähelepanu pööramist sotsiaal- teks 2019–2024“. Näiteks Euroopa strateegilise küsimustele, ebavõrdsuse vähendamisele, tegevuskava eesmärgi „kodanike ja vabaduste sotsiaalsele kaitsele. Sidusa Eesti arengukava kaitsmine“ üks tegevussuund on terviklikus kohanemise- ja lõimumise tegevussuunad, rände- ja varjupaigapoliitikas kokkuleppimine. kestliku Eesti tegevussuunad ja kogukondliku Sidusa Eesti arengukava kohanemise ja lõimu- Eesti tegevussuunad aitavad nendele sihtidele misega seotud tegevussuundade elluviimisel kaasa. arvestatakse selle valdkonna arengusuundadega. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetides on Euroopa Liidu strateegilises tegevuskavas on sama alaeesmärgi kohta oluliseks peetud, et eesmärgi „kodanike ja vabaduste kaitsmine“ üks Euroopa Liidu tasandi koostöö ja programmid tegevussuund ühiskonna kaitsmine hübriidohtu- kultuuri- ning spordivaldkonnas panustaksid de ja väärinfo eest. Sidusa Eesti arengukava aitab jätkuvalt sidusa ühiskonna kujundamisse, näiteks hübriidohtude ja väärinfo mõju vähendada publiku arendamise ja kultuurile ligipääsu ühiskonna sidususe suurendamise, sh ühte- tagamise kaudu, sh digitaalsete vahendite ja kuuluvust toetavate sotsiaalsete kontaktide digipädevuste arendamise abil. See teema on soodustamise ning ühtse kommunikatsiooni ja seotud Sidusa Eesti arengukava kohanemise ja inforuumi edendamise abil. lõimumise tegevustega, kuid kaudne kokkupuude Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava toob on ka üleilmse eestluse tegevussuundadega, esile ka kodanike kaasamise ja kodaniku- millega on kavas edendada ja säilitada Eesti ühiskonna edendamise olulisuse. Selle jaoks on identiteeti võõrsil sh arendada ühtset infovälja, loodud näiteks Euroopa Komisjoni demokraatia ja säilitata Eesti vaimset ja materiaalset kultuuri- demograafia voliniku ametikoht ning korraldatud pärandit. Euroopa tuleviku konverents, mis annab inimestele suurema võimaluse ELi teemal kaasa rääkimiseks. Inimeste kaasamine ja kodaniku- ühiskonna edendamine on olulisel kohal ka Sidusa Eesti arengukavas, kus on mitu tegevus- suunda vabaühenduste võimekuse suurenda- miseks ning kodanikuühiskonnale soodsa tegevuskeskkonna loomiseks. 62 Täpsemad seosed Euroopa Liidu poliitikatega on lisas 1. 37 4.5. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud riigi eelarvestrateegias. Selles on näidatud riigi raha planeerimine valitsemisalade ja programmide kaupa. Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamiseks kasutatakse riigieelarvet, aga lisaks sellele aitavad edaspidi eesmärkide saavutamisele kaasa ka EL-i taaste- ja vastupidavusinstrument ning aastatel 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ ja EL Varjupaiga- ja Rändefond. Arengukava maksumus tugineb Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia raames planeeritud 2021–2025 eelarvel. Aastate 2025– 2030 andmed on indikatiivsed. Andmed ei sisalda programmide üleseid summasid (tulud ja käibemaksukulu). Olemasoleva eelarve andmed sisaldavad alaeesmärkide kaupa kulusid, sh amortisatsioonikulu. Kuna arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kõiki tegevussuundade jaoks vajalikke kulusid, siis programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eelarve osa arengukava maksumuses 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU (miljonites eurodes) Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Alaeesmärk 1,56 1,75 0,80 0,52 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 7,84 (kohanemine) Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Alaeesmärk 6,885 4,869 4,659 4,589 4,589 4,589 4,589 4,589 4,589 4,589 48,54 (lõimumine) Alaeesmärk Üleilmne eestlus63 0,155 0,221 0,221 0,221 0,221 0,221 0,221 0,221 0,221 0,221 2,14 Alaeesmärk Kogukondade Eesti 6,13 3,00 2,99 2,96 2,97 2,97 2,97 2,97 2,97 2,97 32,90 Alaeesmärk Nutikas rahvastikuarvestus 5,57 5,30 5,29 5,30 5,14 5,14 5,14 5,14 5,14 5,14 52,26 Erakondade rahastamine 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 54,13 KOKKU 25,71 20,54 19,36 19,01 18,86 18,86 18,86 18,86 18,86 18,86 197,81 Lisavajadused 0,00 7,35 10,45 10,82 10,44 10,44 10,44 10,44 10,44 10,44 91,26 63 Osa raha on planeeritud välispoliitika tulemusvaldkonnas. Siin on näidatud ainult Kultuuriministeeriumi eelarve „Üleilmse eestluse“ alaeesmärgi saavutamisel. 38 Kasutatud lühendid ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit HTM Haridus- ja Teadusministeerium JUM Justiitsministeerium KOV Kohalik omavalitsus KUM Kultuuriministeerium MEM Maaeluministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTA Maksu- ja Tolliamet PPA Politsei- ja Piirivalveamet RAM Rahandusministeerium SIM Siseministeerium SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SOM Sotsiaalministeerium SOM SKA Sotsiaalkindlustusamet VÄM Välisministeerium Arengukava lisad LISA 1. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA EUROOPA LIIDU POLIITIKATEGA LISA 2. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA LISA 3. ARENGUKAVA MÕÕDIKUTE JA ALLIKATE ÜLEVAADE LISA 4. MÕJUDE HINNANG LISA 5. ÜLEVAADE ARENGUKAVA KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST 39  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu LISA 1. Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega Sidusa Eesti arengukavaga aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele ja seatakse valdkondade üleseid sihte. Samuti avaldavad teised arengukavad mõju ning loovad eeldusi Sidusa Eesti arengukava eesmärkide saavutamisele. RIIGI PIKAAJALINE Strateegias „Eesti 2035“ on kokku lepitud eri valdkondade ühtsed suunad. Strateegia STRATEEGIA üldeesmärk on „Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja „EESTI 2035“ kultuur“. See aitab luua eeldusi, et eri valdkondades aidataks Sidusa Eesti arengukava (KOOSTAMISEL) eesmärkide saavutamisele kaasa. „Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030“ on planeeritud täpsemaid tegevusi, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke sidusa ühiskonna vajadustest lähtudes. Arengukava on kooskõlas kõigi „Eesti 2035“ eesmärkidega, kuid eelkõige aidatakse kaasa üldeesmärgi saavutamisele ja strateegilistele sihtidele: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. EESTI SÄÄSTVA „Säästev Eesti 21“ on Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030. Strateegia ARENGU RIIKLIK eesmärk on ühendada ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edukuse eeldused säästva STRATEEGIA arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia kohaselt on „SÄÄSTEV EESTI 21“ Eesti olulised arenguvajadused heaolu kasv ja ühiskonna sidusus. Säästva arengu riiklikus strateegias toodud sihid annavad suuna ja aitavad luua eeldusi Sidusa Eesti arengukava eesmärkide saavutamisele, kuna valdkondlikes arengukavades peaksid eri pooled strateegias esitatud sihtidega arvestama. Näiteks on „Säästvas Eestis 21“ eesmärk 1: „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“, millega seoses on kokku lepitud indikaatoreid ja analüüsitud, mis võib ohustada Eesti kultuuriruumi säilimist ja rahvuse püsimist elujõulisena. Eesmärk 2: „Heaolu kasv“ aitab üldiselt raamistada võimaluste mitmekesisuse ja inimeste materiaalse heaoluga seonduvat. Eesmärk 3: „Sidus ühiskond“ toob välja üldised suunad seoses sotsiaalse kaasatuse, regionaalse tasakaalu ja kodanikuühiskonnaga. „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“ aidatakse kaasa eespool mainitud eesmärkide saavutamisele. Täpsem ülevaade seostest ÜRO säästva arengu eesmärkidega on dokumendi lõpus. EESTI RIIKLIKU „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks INTEGRATSIOONI- Eesti ühiskonda“ määrab lõimumispoliitika eesmärgid: POLIITIKA  hoiakute muutumine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel; LÄHTEKOHAD MITTE-  Eesti haridussüsteemi kujunemine keskseks integratsiooniteguriks; EESTLASTE  mitte-eestlaste eesti keele oskuse järsk paranemine lähiaastatel; INTEGREERIMISEKS  mitte-eestlaste adaptatsioon eesti kultuuriruumi, nende kaasamine aktiivsesse EESTI ÜHISKONDA ühiskonnaellu;  mitte-eestlaste regionaalse isoleerituse vähendamine;  kodakondsuse määratlemine;  mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerumine seadusandliku ja täidesaatva võimu struktuuridesse. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ kohanemise ja lõimumise alaeesmärk ja sellega seotud tegevussuunad on kooskõlas eeltoodud eesmärkidega ning aitavad nende saavutamisele kaasa. ÜLERIIGILINE „Üleriigiline planeering „Eesti 2030+““ sisaldab üldiseid eesmärke ja põhimõtteid, PLANEERING „EESTI millega kohaliku tasandi planeeringute koostamisel tuleb arvestada. Üleriigilises 2030+“ planeeringus keskendutakse tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu tagamisele, see toetab kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamist. „Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030“ on lõimumise ja kohanemise eesmärkide saavutamiseks lepitud kokku tegevussuunad, et vähendada piirkondlikku ja sotsiaalset segregatsiooni. Samuti toetavad kestliku asustuse arengut tagasipöördumise ja taaskohanemisega seotud tegevused, mis on suunatud KOVide suutlikkuse 1 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu suurendamisele eri Eesti regioonides, et soodustada tagasipöördumist rohkem ka väljaspoole Tallinna ja Tartut. „EESTI „Välispoliitika arengukava 2030“ strateegiline suund 3: „eestlaskonna kaasamine VÄLISPOLIITIKA võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused“ aitab saavutada välispoliitika eesmärkide kõrval ka ARENGUKAVA 2030“ Sidusa Eesti arengukava üleilmse eestluse eesmärke. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Üleilmne Eestlus“ tegevussuund „Võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine“ kattub suuresti välispoliitika arengukava kolmanda strateegilise suunaga. Selguse huvides on eesmärgid ja olulisemad tegevussuunad kirjas mõlemas arengukavas, kuna teema on üsna võrdselt seotud nii välispoliitika kui ka üleilmse eestluse eesmärkidega. „EESTI KEELE „Eesti keele arengukava 2021–2035“ on suunatud eesti keele staatuse ja maine ARENGUKAVA hoidmiseks ja suurendamiseks, keeletaristu ja keelteoskuse parandamiseks. Eelkõige 2021–2035“ keelteoskuse parandamisega seotud eesmärgid ja tegevused (nt keeleoskuse parandamine (KOOSTAMISEL) mh piirkondades, kus riigikeeleoskus on madal, eesti keele õppe võimaluste laiendamine välismaal) toetavad Sidusa Eesti arengukava kohanemise ja lõimumise ning üleilmse eestluse eesmärkide saavutamist ning on suures osas eesmärkide saavutamise eeldus. „Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030“ on lepitud kohanemise ja lõimumisega seoses kokku täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad muu emakeelega inimeste eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamiseks. Nimetatud arengukava üleilmse eestluse teemaga seoses on lepitud kokku, kuidas on vaja edendada ja säilitada võõrsil eesti keelt ja kultuuri ning laiendada seal eesti keele õppimise võimalusi. „HEAOLU „Heaolu arengukavas 2016–2023“ aitab luua eeldusi sidusa Eesti eesmärkide ARENGUKAVA 2016– saavutamisele. Näiteks selle kaudu, et heaolu arengukavaga edendatakse 2023“ tööhõivepoliitikat, vähendatakse sotsiaalset ebavõrdsust, vaesust ja edendatakse soolist võrdsust. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ aitab heaolu arengukava eesmärkidele kaasa eelkõige edendades kodanikuaktiivsust ning viies ellu kohanemis- ja lõimumispoliitika meetmeid. „EESTI „Eesti spordipoliitika põhialustes aastani 2030“ on kokku lepitud Eesti spordipoliitika SPORDIPOLIITIKA eesmärgid ja arengusuunad aastaks 2030. Sport ja liikumine aitavad kaasa nii PÕHIALUSED AASTANI majanduskasvule kui tööhõivele ulatusliku ning kasvava teenuste ning toodete turu kaudu. 2030“ Spordipoliitika põhialuste elluviimine aitab kaasa inimeste tervelt elatud aastate suurenemisele, hariduse, noorsootöö, kultuuri, regionaalarengu, turismi ning riigi kaitsevõime arengule ja sotsiaalsele kaasatusele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mis aitab laiendada ühistegevusi ja soodustab ühiskonna lõimumist. Sporditegevuste kaudu on võimalik luua uusi suhteid ning kasvatada usaldust erineva taustaga inimeste vahel. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ toetab spordipoliitika eesmärkide saavutamist eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste omavahelise suhtluse ning ühise inforuumi soodustamisega. „KULTUURI „Kultuuri arengukava 2030“ on suunatud mitmekesisust väärtustava ja kultuurilist ARENGUKAVA 2030“ enesemääratlemist võimaldava kultuuriruumi edendamisele, samuti kaasava ja osalema (KOOSTAMSEL) innustava kultuuriruumi loomisele. Need üldised põhimõtted loovad raamistiku Sidusa Eesti arengukavale. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ on kooskõlas kultuuripoliitika arengudokumendiga ning aitab kaasa selles toodud sihtidele. „HARIDUSVALDKONN „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ aluspõhimõtetena on nimetatud eesti A ARENGUKAVA keele ja kultuuri säilimist ja arengut, ühiskonna sidusust, mis on olulised ka Sidusa Eesti 2021–2035 “ arengukavas. Täpsemini aitab haridusvaldkonna arengukava kaasa, et kujundada inimeste (KOOSTAMISEL) ühist kultuuri- ja väärtusruumi ja tagada kvaliteetne eestikeelne õpe, õpivõimaluste kättesaadavus kõigis maakondades, Eesti kui talendikeskuse edendamine, luues sellega olulisi eeldusi sidusa ühiskonna ja üleilmse eestluse eesmärkide saavutamiseks. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ omakorda aitab kaasa ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamisele. „NOORTEVALDKONN „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda A ARENGUKAVA hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu 2021–2035“ edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning (KOOSTAMISEL) noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada. Need eesmärgid toetavad Sidusa Eesti arengukava kodanikuühiskonna, ühiskonna sidususe ja üleilmse eestluse sihte. Samuti on arengukavas tegevussuunad noorte meediakirjaoskuse parandamiseks, mis toetab ka kohanemise ja lõimumise tegevussuundi. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ aitab üldisemalt kaasa kodanike, sh noorte ühiskondlikule aktiivsusele; ühiskonna sidususele ja sh eri keele- ja kultuuritaustaga noorte osalusele; laste ja perede heaolule. Arengukava tegevussuundade väljatöötamisel ja elluviimisel pööratakse seega noortele kui sihtrühmale eraldi tähelepanu. „EESTI TEADUS- JA „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– ARENDUSTEGEVUSE, 2035“ eesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad INNOVATSIOONI NING koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes ETTEVÕTLUSE konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. ARENGUKAVA 2021– Arengukava fookusvaldkonna „Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust 2035“ soosiv keskkond kõigis Eesti piirkondades“ sihiks on kujundada tingimused, mis looksid (KOOSTAMISEL) soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Peamiselt aitab see kaasa Sidusa Eesti arengukava sotsiaalse ettevõtluse tegevussuundadele, kuna aitab luua tingimused sotsiaalseks ettevõtluseks. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Kogukondlik Eesti“ tegevussuunad aitavad kaasa inimeste aktiivsusele ja ettevõtlikkusele ning aitab suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust. „KRIMINAALPOLIITIK „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ hõlmab kriminaalpoliitika ees seisvaid A PÕHIALUSED peamisi küsimusi ja prioriteete. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi, AASTANI 2030“ neile reageerida ning vähendada neist tulenevat kahju koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja rahandusvaldkonnaga ning kogukondade, omavalitsuste, usuliste ühenduste, mittetulundus- ja erasektoriga. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ on kriminaalpoliitika põhialustega kooskõlas ning toetab selles toodud sihtide saavutamist. „SISETURVALISUSE „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks ja ARENGUKAVA 2020– see on üks Sidusa Eesti arengukava eesmärkide saavutamise eeldusi. Samuti aidatakse 2030 (KOOSTAMISEL) kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise ja omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise kaudu. Nende teemadega tegelemine siseturvalisuse valdkonnas avaldab mõju kodanike aktiivsusele ja hoiakutele ka laiemalt. Tõhusa rahvastikuhalduse alaeesmärgid, sh rändepoliitikat puudutav, mõjutavad Sidusa Eesti arengukava kohanemise ja lõimumise valdkonda, eeldades nende valdkondade poliitikakujundajate tihedat koostööd edaspidi. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ aitab siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele kaasa, suurendades ühiskondlikku sidusust ja vältides teravate ühiskondlike pingete esiletõusu. Täpsemini aitab siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele kaasa lõimumispoliitika kujundamine nii, et selles kokku lepitu:  vähendab vastuvõtlikkust ühiskonda lõhestava ja informatsioonilise mõjutustegevuse suhtes;  laiendab ühist inforuumi;  suurendab ühiskonna sidusust ja jagatud riigiidentiteeti;  aitab toetada, kaasata ja informeerida rahvusvähemuste kogukondi;  aitab tagada eeldused keeleõppeks, et toetada teise emakeelega elanike ja uussisserändajate kohanemist ning vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. Samuti toetab Sidusa Eesti arengukava kodanikualgatuslikke hoiakuid ja võimestab kodanikuühiskonda. Mõlemad on olulised ka selleks, et kaasata siseturvalisuse valdkonda vabatahtlikke ja kujundada inimestes hoiakuid, mis suurendavad turvalisust. „EESTI „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ üks tegevussuundi on ühiskonna kerksuse ja sidususe JULGEOLEKUPOLIITIK põhimõtete kokkuleppimine. Muu hulgas on välja toodud sallivate, hoolivate ja kaasavate A ALUSED“ hoiakute ja arusaamade olulisus, ühiskonna lõimitus, regionaalareng jmt teemad, millega on vaja arvestada arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel. 3 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärgid ja tegevussuunad aitavad julgeolekupoliitika alustes kokkulepitu saavutamisele kaasa eelkõige aidates luua ühiskonnas suuremat sidusust ja suurendades kodanikuaktiivsust. „PÕLLUMAJANDUSE „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ tegevussuund 6: JA „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonna ja KALANDUSE tagasipöördumisega seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu VALDKONNA tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ning ARENGUKAVA maapiirkondades kasvav lisandväärtusega ettevõtlus. AASTANI „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ aitab kaasa tugevale kodanikuühiskonnale, 2030“ võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi maa- ja (KOOSTAMISEL) rannapiirkonna arenguks ning muudab lihtsamaks põllumajanduse ja kalanduse arengukava vastava eesmärgi saavutamise. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on tagasipöördujatele mõeldud teenuste arendamine ning see suund aitab kaasa maa- ja rannapiirkonna arengu eesmärkide saavutamisele. Näiteks suurendatakse eri KOVide suutlikkust toetada tagasipöördumist ja Eesti eluga kohanemist eri regioonides. „DIGIRIIGI JA „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ dokumendis on esitatud KÜBERTURVALISUSE valdkondadeülesed tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. ARENGUKAVA 2030“ „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi (KOOSTAMISEL) saavutamise tegevussuunad (nt rahvastikuregistri arendamisega seonduv) loovad eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks. EUROOPA LIIDU Euroopa Ülemkogu kiitis 20. ja 21. juunil 2019. a peetud kohtumisel heaks Euroopa Liidu POLIITIKAD (edaspidi EL) strateegilise tegevuskava aastateks 2019–20241. Tegevuskavas on seatud EL-i institutsioonidele üldine raamistik ja suunised EL-i poliitikate kujundamiseks kõnealusel perioodil. See keskendub neljale prioriteedile:  kodanike ja vabaduste kaitsmine;  tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine;  kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine;  Euroopa huvide ja väärtuste edendamine ülemaailmsel tasandil. Vabariigi Valitsus kiitis 13. juuni 2019. a istungil heaks Eesti seisukohad strateegia- dokumendi kohta ja 21. novembril 2019 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021. Edaspidi on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaaegsed sihid lõimitud nii riigi strateegiasse „Eesti 2035“ kui ka valdkondlikesse arengukavadesse. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ on kooskõlas nimetatud Euroopa Liidu strateegilise tegevuskavaga. Näiteks eesmärgi „kodanike ja vabaduste kaitsmine“ üks tegevussuund on terviklikus rände- ja varjupaigapoliitikas kokkuleppimine. Rändepoliitikas kokkuleppe saavutamine on lähiaastatel üks Euroopa Komisjoni prioriteet ning ka Eesti toetab tervikliku ja kestliku lahenduse saavutamist antud valdkonnas. Lisaks on Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide dokumendis2 sama teema kohta nenditud, et rändepoliitilised meetmed peavad toetama majanduse arengut, ühiskonna sidusust ja siseturvalisust. Sidusa Eesti arengukava kohanemise ja lõimumisega seotud tegevussuundade elluviimisel on vaja selle valdkonna arengusuundadega arvestada, et aidata kaasa ühiskonna sidususele. Kohanemisel ja lõimumisel on oluline roll ka Euroopa Liidu poliitikates. Näiteks plaanib Euroopa Komisjon avaldada 2020. aasta lõpuks rändajate ja rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimise tegevuskava3. Sellega on kavas toetada liikmesriike vastavate poliitikate kujundamisel parimate praktikate vahetamise kaudu ja finantsvahendite pakkumisega. Euroopa Liidu strateegilises tegevuskavas on eesmärgi „kodanike ja vabaduste kaitsmine“ üks tegevussuundi ühiskonna kaitsmine hübriidohtude ja väärinfo eest. Sidusa Eesti arengukava aitab hübriidohtude ja väärinfo mõju vähendada ühiskonna 1 Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024. https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/20/a-new- strategic-agenda-2019-2024/ 2 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021. https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related- files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 3 Integration of migrants: Commission launches a public consultation and call for an expert group on the views of migrants. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_1364 4 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu sidususe suurendamise, sh ühtekuuluvust toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamise ning ühtse kommunikatsiooni ja inforuumi edendamise abil. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava toob esile ka kodanike kaasamise ja kodanikuühiskonna edendamise olulisuse. Selle jaoks on loodud näiteks Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia voliniku ametikoht ning korraldatud Euroopa tuleviku konverents, mis annab inimestele suurema võimaluse ELi teemal kaasa rääkimiseks4. Inimeste kaasamine ja kodanikuühiskonna edendamine on olulisel kohal ka Sidusa Eesti arengukavas, kus on mitu tegevussuunda vabaühenduste võimekuse suurendamiseks ning kodanikuühiskonnale soodsa tegevuskeskkonna loomiseks. Sidusa Eesti arengukava aitab kaasa ka eesmärgile „Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine“, mille üheks tegevussuunaks on nimetatud tähelepanu pööramist sotsiaalküsimustele, ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalsele kaitsele. Sidusa Eesti arengukava kohanemise- ja lõimumise tegevussuunad, kestliku Eesti tegevussuunad ja kogukondliku Eesti tegevussuunad aitavad nendele sihtidele kaasa. Näiteks demograafia valdkond on hiljuti tõusnud ELis huviorbiiti, sest aina rohkemad riigid mõistavad, et vananeva ühiskonnaga kaasnevad väljakutsed5. Seetõttu on senisest enam hakatud tähelepanu pöörama väärikale vananemisele. millega on vaja varakult tegeleda. Ka Sidusa Eesti arengukava pöörab tähelepanu eakate kaasamisele ühiskonnaellu ning püüab edendada nende aktiivsemat osalemist tööturul, ent samas tagada nende hakkamasaamine ka pensionieas. Samuti on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti jaoks oluline sotsiaalse ettevõtluse edendamine. Näiteks on Euroopa Komisjonil plaanis töötada 2021. aastal välja sotsiaalmajanduse tegevuskava, ka Sidusa Eesti arengukavaga on plaanitud tegevusuundi mh sotsiaalsete ettevõtete tekke ja tegutsemise toetamiseks. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetides on välja toodud sama alaeesmärgi kohta, et on oluline, et Euroopa Liidu tasandi koostöö ja programmid kultuuri- ning spordivaldkonnas panustaksid jätkuvalt sidusa ühiskonna kujundamisse, näiteks publiku arendamise ja kultuurile ligipääsu tagamise kaudu, sh digitaalsete vahendite ja digipädevuste arendamise abil. Näiteks on EL Nõukogu kultuurivaldkonna tööplaani 2019–2022 üheks alaeesmärgiks ühiskonna sidusus ja heaolu. Samuti on EL spordialases koostöös olulisel kohal spordi roll ühiskonnas sotsiaalse sidususe toetamisel. Need teemad on seotud Sidusa Eesti arengukavaga ühiskonna sidususega seoses. Kaudne kokkupuude on ka üleilmse eestluse tegevussuundadega, mille raames on kavas edendada ja säilitada Eesti identiteeti võõrsil sh arendada ühtset infovälja, säilitata Eesti vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Euroopa Komisjon avaldas 2020. aasta oktoobris teatise „ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja osalemise strateegiline raamistik, mis aitab kaasa EL antisrassismi tegevuskava eesmärkidele. Sidusa Eesti arengukava sisaldab spetsiaalselt romadele suunatud tegevusi ning aitab saavutada raamistikus seatud eesmärke. Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisesse „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“ aidatakse kaasa eelkõige allolevas tabelis loetletud ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Peale tabelis loetletu on arengukava alaeesmärk „Kogukondlik Eesti“ seotud kõikide 4 Täpsemini ametikoha kohta: https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/suica_en 5 Näiteks on sel aastal ilmunud „Demograafiliste muutuste mõju Euroopas“: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities- 2019-2024/new-push-european-democracy/impact-demographic-change-europe_et 5 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisega, kuna sellega toetatakse vabaühenduste võimekust ning vabaühendused aitavad moel või teisel kaasa kõikidele säästva arengu eesmärkide saavutamisele. SÄÄSTVA ARENGU SÄÄSTVA ARENGU ALAEESMÄRK SIDUSA EESTI ARENGUKAVA PANUS EESMÄRK 4.5. Kaotada 2030. aastaks sooline ebavõrdsus Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist hariduses ja tagada ebasoodsas olukorras toetav Eesti (kohanemis- ning olevatele inimestele, sealhulgas puudega lõimumisteekondade arendamine, inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas kommunikatsiooni- ja inforuumi olukorras olevatele lastele, juurdepääs kõikidele edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate haridusastmetele. sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 4.7. Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist omandavad teadmised ja oskused, mis on toetav Eesti (kohanemis- ning vajalikud säästva arengu toetamiseks, pakkudes lõimumisteekondade arendamine, muu hulgas teadmisi säästvast arengust ja kommunikatsiooni- ja inforuumi säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri sotsiaalsete kontaktide soodustamine, edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja eesti keele oskuse toetamine jne) kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. 8.2. Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia toetav Eesti (kohanemis- ning uuendamist ja innovatsiooni ning keskendudes lõimumisteekondade arendamine, muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja kommunikatsiooni- ja inforuumi töömahukatele sektoritele. edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 8.8. Kaitsta töötajate õigusi ning toetada Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist toetav Eesti (kohanemis- ning kõikidele töötajatele, sealhulgas lõimumisteekondade arendamine, võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja kommunikatsiooni- ja inforuumi ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele. edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 10.1. Saavutada 2030. aastaks järk-järgult Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist sissetulekute skaalal alumise 40% moodustava toetav Eesti (kohanemis- ning elanikkonna sissetulekute suurenemine riigi lõimumisteekondade arendamine, keskmisest kiiremini ning säilitada see kasv. kommunikatsiooni- ja inforuumi edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 10.2. Suurendada 2030. aastaks kõikide Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist inimeste mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, toetav Eesti (kohanemis- ning soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, lõimumisteekondade arendamine, usutunnistusest ja majanduslikust või muust kommunikatsiooni- ja inforuumi seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate majanduslikku ja poliitilist kaasamist. sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 10.3. Tagada võrdsed võimalused ja vähendada Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muu toetav Eesti (kohanemis- ning hulgas diskrimineerivad seadused, lõimumisteekondade arendamine, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades kommunikatsiooni- ja inforuumi 6 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate meetmeid. sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 10.4. Võtta vastu tegevuspoliitikad, eelkõige Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist maksustamist, töötasu ja sotsiaalkaitset toetav Eesti (kohanemis- ning käsitlevad põhimõtted, ning saavutada järk- lõimumisteekondade arendamine, järgult suurem võrdsus. kommunikatsiooni- ja inforuumi edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 10.7. Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist korrapärast ja vastutustundlikku rännet ja toetav Eesti (kohanemis- ning liikuvust, sealhulgas planeeritud ja hästi lõimumisteekondade arendamine, hallatud rändepõhimõtete rakendamise abil. kommunikatsiooni- ja inforuumi edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) Alaeesmärk 3. Üleilmne eestlus (koostöö edendamine, kvaliteetsete teenuste tagamine) 16.7. Tagada reageeriv, kaasav, osalemist Alaeesmärk 4. Kogukondlik Eesti (elanike võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine, kõikidel valitsemistasanditel. kogukondade võimekuse suurendamine, vaba-ühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine, kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine) 16.9. Anda 2030. aastaks kõikidele inimestele Alaeesmärk 5. Nutikas rahvastikuarvestus õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas (rahvastikuregistri andmete kvaliteedi registreerida kõik sünnid. tagamine, andmete kättesaadavuse tagamine) 16.b Toetada ja jõustada Alaeesmärk 2. Kohanemist ja lõimumist diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja säästvat toetav Eesti (kohanemis- ning arengut käsitlevaid tegevuspoliitikaid. lõimumisteekondade arendamine, kommunikatsiooni- ja inforuumi edendamine, ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, eesti keele oskuse toetamine jne) 7  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu LISA 2. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima Keskkonnahoiu ja kliima seos arengukavaga on pigem kaudne. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused võivad aidata kaasa Eesti inimeste algatavale hoiakule ja luua eeldusi, et inimesed aitaksid enam keskkonda hoida. Paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ning muu hulgas aitavad kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused kasvatada keskkonnavaldkonnas tegutsevate vabaühenduste suutlikkust. Kohanemist ja lõimumist toetava Eesti alaeesmärgi saavutamiseks on kavas edendada ühist inforuumi, sh parandada avalike institutsioonide suutlikkust informeerida teiskeelseid elanikke neile arusaadavas keeles (nt inglise keeles) – tänu sellele võib suureneda teiskeelsete elanike teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakuid võivad muutuda keskkonnasõbralikumaks. Kuna Euroopa Liit on seadnud aastaks 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi, on oluline viia Ida- Virumaa majandus sellega kooskõlla, et vältida negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Kohanemise ja lõimumise alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused (ühine inforuum, eesti keele parem oskus) aitavad valmistada ette kõiki selle piirkonna ühiskonnagruppe, et CO2-neutraalsele majandusele üleminek oleks sujuv, mis omakorda aitab tõsta elukeskkonna kvaliteeti ning tõsta inimeste heaolu. Rahvastikutoimingute valdkonnas plaanitav aitab omakorda vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale näiteks tänu e-teenuste laialdasemale levikule ja elektrooniliselt säilitatavate andmete osakaalu suurenemisele. Võrdsed võimalused Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest ning aitavad märkimisväärselt kaasa, et saavutada võrdsete võimaluste eesmärke, kuna arengukava ongi suunatud sidusa ühiskonna loomisele. Kohanemist ja lõimumist toetava Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused aitavad suurel määral kaasa võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Samuti aitavad kohanemise ja lõimumise tegevused suurendada erineva etnilise taustaga inimeste võrdset juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele ressurssidele, nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas, poliitilises elus jne. . Kodanikuühiskonda puudutava alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab muu hulgas parandada naiste ja meeste osalemist otsustusprotsessis. Rahvastikuregistri arendamine parendab puuetega inimeste avalike teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust. Ühest küljest seetõttu, et nad saavad üha suuremat hulka teenuseid kasutada kodust lahkumata e-teenusena, teisest küljest arvestatakse uute e-teenuste loomisel ning juba olemasolevate e-teenuste parendamisel puuetega inimeste vajadustega, luues teenuseid, mida neil on lihtsam ja mugavam kasutada. Infoühiskond Positiivne seos. Arengukava eesmärgi ja kõigi alaeesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada nutikalt ja läbimõeldult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimalusi. Eraldi tasub välja tuua nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks plaanitav, kuna IKT nutikas kasutamine selles valdkonnas näiteks rahvastikuregistri tarkvara uuendamisel aitab kaasa uute e-teenuste kasutuselevõtule eri valdkondades, toetades seega ka riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ning Eesti elanike ja ettevõtete lihtsat asjaajamist. Regionaalareng Positiivne mõju. Arengukava aitab kaasa tugevale kodanikuühiskonnale, võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi, et saavutada regionaalarengu eesmärgid. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on arendada tagasipöördujatele mõeldud teenuseid, näiteks suurendatakse eri KOVide võimekust tagasipöördumise ja Eesti eluga kohanemise toetamisel eri regioonides. Suur osa arengukava poliitikainstrumente on suunatud piirkondadele, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega inimesi (Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine ja nende leevendamisele kaasa aitamine on oluline prioriteet lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel ning aitab kaasa regionaalarengu eesmärkidele. Arengukava suunab avaliku ruumi planeerimisel arvestama sotsiaalmajanduslike ning kultuuriliste aspektidega, ennetades ruumilist segregatsiooni ning toetades erinevate elanikerühmade kokkupuuteid ruumis. Riigivalitsemise areng Positiivne mõju. Arengukava aitab valdkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kaasa koostööle nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektoriga, toetades seega ühtsemat riigivalitsemist. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab riigivalitsemise arengule kaasa tänu sellele, et edendatakse kaasavat ja teadmispõhist 1 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu poliitikakujundamist. Nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav toetab aga avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist. 2  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu LISA 3. „SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2021–2030“ MÕÕDIKUD Arengukava üldeesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Mõõdikud Algtase 2019/2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Allikas Tugeva või keskmise eestlasi 78%; teisest ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; Eesti Ühiskonna tugevusega riigiidentiteedi rahvusest inimesi ≥ 90% Integratsiooni kandjate osakaal1 85% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% Monitooring (EIM) Ameerika Ühendriikide Eesti kodanikuühiskonna 2,1 (2019) ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 1,9 arengu-koostöö üldine elujõulisus agentuur USAID Eesti väliskogukondade Välismaal elavate eestlaste Mõõdiku algtase suureneb ja tagasipöördumisega ühtekuuluvustunne Eestiga selgub 2021. aastal. seonduv uuring2 Rahvastikuregistri e-teenuste Recommy, 59/70 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 rahulolu soovitusindeks (SI) rahvastikuregister Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal – Mõõdik näitab tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaalu nii eestlaste kui ka teisest rahvusest püsielanikke seas. Riigiidentiteedi mõõtmiseks kasutatakse indekseid, mis on erinevad eestlaste ja teisest rahvusest inimeste puhul. Teisest rahvusest inimeste puhul võtab indeks kokku hinnangud järgmisele kolmele väitele: a) kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?; b) Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid; c) tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu. Eestlaste puhul koosneb indeksi kolmest komponendist, mis võtavad kokku hinnanguid järgmisele kolmele väitele: 1. Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate? 2. Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik. 3. Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast.3 1 Mõõdikut on kavas täiendada sihtrühmadega. 2 Uuring on IBS ja RAK poolt väljatöötamisel. 3 Täpsemalt indikaatori arvutamise käigust vt Raivo Vetik (2015). Eesti riigiidentiteet: eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015, lk 24– 35. [www] http://www.kul.ee/sites/default/files/2peatykk.pdf. 1 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Kodanikuühiskonna üldine elujõulisus – mõõdiku seiramine aitab hinnata muu hulgas ka seda, kui kaasav on ühiskond. Mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga – mõõdik on kavas välja töötada „Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduva uuringu“ raames aastal 2021. Mõõdik aitab muu hulgas hinnata Eesti identiteedi elujõulisust välismaal ja selle rolli ühtekuuluvustunde hoidmisel Eestiga välismaal olles. Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) – Rahvastikuregistri kasutajate rahulolu mõõdetakse e-teenuste puhul soovitusindeksi (SI) metoodikaga, kus kasutaja hindab teenuse soovitamise tõenäosust skaalal 0–10. Soovitajateks loetakse 9 ja 10 punkti andnud kasutajaid ja mittesoovitajateks 0–6 punkti andnud kasutajaid. Kasutuskogemuse mõõtmisega alustati detsembris 2019. Alaeesmärk 1. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2022 2023 2025 Allikas 2020 või 2021 2030 Alg- ja sihttase lisatakse 2021. Statistikaamet, Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid aastal „Eesti 2035“ mõõdik Teise kodukeelega inimeste osalemine Alg- ja sihttase selgitatakse välja tööhõives, kultuurielus, spordis ja Eesti 2035 2021. aastal vabatahtlikus töös Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada Alg- ja sihttase selgitatakse välja siseturvalisuse uuring kohanemist ja lõimumist 2021. aastal 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu eestlased 93%, ≥ 89%, ≥ 89%, ≥ 89%, ≥ 89%, Eesti ühiskonna integratsiooni Informeeritus Eestis toimuvast teised rahvused 87% ≥ 83% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 89% monitooring (EIM) Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid – mõõdiku alg- ja sihttasemed selgitatakse välja 2021. aastal. Teise kodukeelega inimeste osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös – uus mõõdik, mille metoodika töötatakse välja ja algtase selgitatakse 2021. aastal. Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada kohanemist ja lõimumist – uus mõõdik, mille metoodika töötatakse välja ja algtase selgitatakse 2021. aastal. Informeeritus Eestis toimuvast eesti ja teise kodukeelega elanike seas –mõõdik näitab inimeste osakaalu, kes hindavad enesehinnangulist informeeritust Eestis toimuvast väga heaks ja pigem heaks. Lisaks eeltoodud mõõdikutele jälgime erilise tähelepanuga järgmisi rahvusvahelisi näitajaid Kohanemise ja lõimumise edukuse ja tulemuslikkuse hindamiseks võrreldes teiste riikidega, oleme välja toonud olulisemad rahvusvahelised valdkondlikud näitajad. Alaeesmärgi „Sidus Eesti“ tegevussuunad kattuvad olulisel määral OECD kohanemise ja lõimumise indikaatoritega.4 Täpsemini: tööturg, sotsiaalsed kontaktid, keeleoskus ning juurdepääs täiskasvanuharidusele. Päritolust tulenevad hirmud ja takistused, mis on seotud tööturul osalemisega – 2018. aasta näitajate järgi oli Eesti ainuke riik, kus aktiivselt tööturul osalevad rändetaustaga5 inimesed ei tajunud suuremat tööturult eemale jäämise ohtu põhjustatuna nende taustast. Kõigis teistes riikides on tegemist statistiliselt olulise erinevusega. Eestis viibivad rändetaustaga inimesed (3,9%) toovad tööturul mitteosalemise põhjusena julguse puudumist ja hirmu esile rohkem, kui Eestis sündinud elanikud (2,7%). See näitaja on Eesti puhul kõrgem kui OECD keskmine (2,3%), aga samas madalam kui EL-i keskmine (4,4%). Sotsiaalsed kontaktid rändetaustaga ja Eestis sündinud6 elanike vahel – OECD raporti järgi on need elanikud, kellel on rändetaustaga inimestega kokkupuuteid rohkem, üldiselt koostööaltimad ja avatumad. 2018. aasta OECD raporti kohaselt: Eestis suhtleb 17,1% Eestis sündinud elanikke vähemalt kord nädalas rändetaustaga inimestega töökohas ja 18,1% töövälisel ajal. EL-i keskmine on vastavalt 28,2% ja 43,6%. Kahes teises Balti riigis on samad näitajad järgmised: Lätis töökohas 14,7% ja töövälisel ajal 21,3%; Leedus on näitajad oluliselt väiksemad: töökohas 7,7% ja töövälisel ajal 7,8%. 4 OECD raport käsitleb ja võrdleb nii Euroopa Liidu, OECD kui ka valitud G20 riike. Seni on raportit koostatud kolmel aastal: 2012, 2016 ja 2018. [www] https://ec.europa.eu/migrant- integration/librarydoc/settling-in-2018-indicators-of-immigrant-integration. 5 Rändetaustaga inimene selle raporti kontekstis on inimene, kes on sündinud välismaal või kelle üks vanematest on sündinud välismaal. 6 Eestis sündinud elanikud – dokumendis kasutatakse terminit „riigis sündinud” (ingl native born). Need on alalise elukoha riigis sündinud isikud, vt nt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010R0351&from=en 3 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Keeleoskus ja keeleõppe võimalused – Eestis oli 21% selliseid rändetaustaga inimesi, kellel asukohariigi keele oskus oli väga hea, või siis oli asukohariigi keel nende emakeel (2014. aasta andmed), OECD keskmine oli 65,5% ja EL-i keskmine 66%. Võrreldes Eestiga oli Lätis ja Leedus sama keelenäitaja veidi suurem, vastavalt 36,6% ja 56%. Juurdepääs täiskasvanuharidusele – enamikus riikides osalevad rändetaustaga inimesed elukestvas õppes vähem kui Eestis sündinud elanikud. Kõige suuremad lõhed EL-is on Eestis, Lätis, Küprosel, Sloveenias ja Prantsusmaal. Eestis osaleb täiskasvanuhariduses üksnes 27,5% rändetaustaga elanikke, Eestis sündinud elanikke osaleb 46,4%. EL keskmised näitajad on vastavalt 42,1% ja 44,9%. Näiteks Soomes osalevad täiskasvanuhariduses peaaegu pooled välismaal sündinud töötajad. 4 EELNÕU 13.04.2021 Alaeesmärk 2. Üleilmne eestlus Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase 2020 2024 2025 Sihttase (2030) Allikas Eesti väliskogukondade ja Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga Selgub 2021 suureneb tagasipöördumisega seonduv uuring 2021 (väljatöötamisel) Eesti ühiskonna integratsiooni Riiklikke tugiteenuseid kasutanud tagasipöördujad 8% 16% 16% 24% monitooring (EIM) Välismaal elavate eestlaste Välismaal elavad eestlased, kes on huvitatud osalemisest Eesti 76% 80% 80% 85% küsitlusuuring, välisministeerium ühiskonnaelus 2020 Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga – mõõdik on kavas välja töötada „Eesti väliskogukondade tagasipöördumisega seonduva uuringu“ raames aastal 2021. Mõõdik aitab muu hulgas hinnata Eesti identiteedi elujõulisust välismaal ja selle rolli ühtekuuluvustunde hoidmisel Eestiga välismaal olles. Riiklikke tugiteenuseid kasutanud tagasipöördujad –tagasipöördumist ja Eestis (taas)kohanemist toetavaid teenuseid ei vaja kõik tagasipöördujad, kuid oluline on, et need jõuaks sihtrühmani, kellel neid vaja on. Näiteks inimesteni, kes on pikemalt Eestist eemal viibinud, peredega naasejad ja inimesed, kes ei ole sotsiaalmajanduslikult tugevalt kindlustatud. Mõõdik aitab hinnata seda, kui palju paraneb informatsiooni kättesaadavus juba olemasolevate tugiteenuste kohta, kui palju tagasipöördumist toetavaid teenuseid kasutatakse ning aitab teha järeldusi tugiteenuste edasiseks disainiks, et tagasipöördumine oleks vajalikul määral toetatud. Välismaal elavad eestlased, kes on huvitatud osalemisest Eesti ühiskonnaelus – suur osa eestlastest välismaal soovib tugevat sidet Eesti riigiga, on huvitatud Eesti arengus osalemisest ning tahab aidata Eesti positiivset kuvandit tutvustada maailmas. Eesti tutvustamisel soovitakse rääkida kui avatud ja arenemishimulisest riigist. Mõõdik aitab hinnata olemasolevate tegevuste mõju eestlaskonna kaasamisele välismaal, eeldades, et tugitegevused toetavad välismaal elavate eestlaste sidet ning soovi riigi edule igakülgselt kaasa aidata. Alaeesmärk 3. Kogukondlik Eesti Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2019) 2021 2024 2025 2030 Allikas 5 EELNÕU 13.04.2021 Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond Alg- ja sihttase täpsustub 2021. aasta I pooles vabatahtlikus tegevuses osalemise Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr 49% ≥ 49 ≥ 49 50% 50% uuring Ameerika Ühendriikide Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2,0 1,9 arengukoostöö agentuur (USAID) Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond – mõõdik töötatakse välja 2021. a I pooles. Riigi roll kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkonna loomisel, nt ministeeriumite partnerite rahulolu tegutsemiskeskkonna ja poliitika kujundamise läbipaistusega. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr – osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus – mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. Lisaks eeltoodud mõõdikutele jälgime erilise tähelepanuga järgmisi rahvusvahelisi näitajaid Vabaühendustele annetamine – Eestis annetati 2019. aastal vabaühendustele kokku 40 283 395 eurot. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti elanikud 126 riigi hulgast 66. kohal (27% inimestest on raha annetanud küsitlusele eelneval kuul), edestades Lätit (21%), kuid jäädes maha Soomest (39%). Edetabelit juhib Myanmar, kuid kümne parima hulgas on ka Eestist väiksema majandusega Malta ja kolmekümne hulgast Küpros. Eestiga kõige sarnasemad tulemused uuringu järgi on Pakistanil ja Prantsusmaal.7 Vabaühenduste elujõulisus – Ida-Euroopa ja Euraasia vabaühenduste elujõulisust võrdleva uuringu8 andmetel on Eesti kodanikuühiskond piirkonna tugevaim.. Muuhulgas on Eesti näitajatest heal tasemel „sektori taristu“, „huvikaitse“ ja „õigusruum“. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, mis seondub näitajaga „organisatsioonide võimekus“, „rahaline elujõulisus“ ja „teenuste pakkumine“. Kitsaskohana on välja toodud rünnakud vabaühenduse vastu paljudes riikides. Alaeesmärk 4. Nutikas rahvastikuarvestus Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalikult automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2020) 2021 2024 2025 2030 Allikas Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% > 75% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet vastavate andmete osakaal Rahvastikuregistrisse tehtud Siseministeerium, 125 > 119 > 119 > 119 > 119 päringute arv (miljonites) rahvastikuregister 7 World Giving Index 2018. [www] https://www.cafonline.org/docs/default-source/about-us-publications/caf_wgi2018_report_webnopw_2379a_261018.pdf 8 USAID Civil Society Organization Sustainability Index [www] https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2019/10/USAID-2018-Civil-Society-Oranization-Sustainability-Index.pdf 6 EELNÕU 13.04.2021 Siseministeerium, Rahvastikuregistri e-teenuste arv 15 > 15 > 15 > 15 > 15 rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu 70 70 > 72 > 72 > 72 Recommy, rahvastikuregister soovitusindeks (SI) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal – elukohaandmed on aluseks riigi ja omavalitsuste toimimisel ja teenuste pakkumisel. Elukohaandmete täpsust mõõdetakse Statistikaameti tehtud uuringute alusel. Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) – rahvastikuregistrit kasutavad kõik kohalikud omavalitsused, enamik isikuandmeid töötlevaid riigiasutusi ja õigustatud huvi alusel neile andmetele juurdepääsu taotlenud erasektori ettevõtted. Päringute arv näitab rahvastikuregistri kasutamise aktiivsust. Rahvastikuregistri e-teenuste arv – rahvastikuregistrile loodi uus e-teenuste platvorm ja 2019. aasta detsembris avati uus elukoha registreerimise teenus. 2020. aastal jooksul loodi mitu e-teenust (nt sünni registreerimine, perekonnasündmuse tõendi väljastamine). Eesmärk on kasvatada rahvastikuregistri portaalis aadressil rahvastikuregister.ee pakutavate e-teenuste arvu. Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) – Rahvastikuregistri kasutajate rahulolu mõõdetakse e-teenuste puhul soovitusindeksi (SI) metoodikaga, kus kasutaja hindab teenuse soovitamise tõenäosust skaalal 0–10. Soovitajateks loetakse 9 ja 10 punkti andnud kasutajaid ja mittesoovitajateks 0–6 punkti andnud kasutajaid. Kasutuskogemuse mõõtmisega alustati detsembris 2019. 7  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu LISA 4. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ mõjude hinnang Mõjude analüüsi eesmärk on selgitada „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ rakendamisega kaasnevat mõju. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda. Igale alaeesmärgile on välja töötatud peamised tegevussuunad ning seatud eesmärgid ja mõõdikud muutuste saavutamiseks ja nende hindamiseks. Arengukava rakendamisega kaasnevat mõju kirjeldatakse siinses analüüsis alaeesmärkide kaupa. Vajaduse korral tehakse arengukava rakendamisel konkreetsete tegevuste või muudatuste kohta põhjalikum mõjuanalüüs, lähtudes teadmistepõhise otsustusprotsessi tavadest ja mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi on koostanud Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. Analüüsi tegemisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud „Mõjude hindamise metoodikast“ (2012) ja selles eristatud mõjuvaldkondadest. Mõjude hindamisel tugineti valdkonna ekspertide arvamustele, varasematele uuringutele ja poliitikaanalüüsidele ning valdkondlikule statistikale. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Eesmärk. Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Olulised tegevussuunad: 1. Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine 2. Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum 3. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine 4. Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine 5. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine 6. Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on märkimisväärne otsene ja positiivne mõju sotsiaalsetele ja demograafilistele protsessidele, täpsemalt tööturule ja töösuhetele, rahvastiku arengule, sugudevahelistele suhetele, kultuurile, haridusele ja kodanikuühiskonna arengule. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM 2017)1, mitmed teised uuringud2 ja Statistikaameti andmed on näidanud, et teistest rahvustest elanikel on võrreldes eestlastega madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr, väiksemad sissetulekud ja töötasu. Oma turvalisust tööturul hindavad nad väiksemaks, sagedamini tunnetavad ebaõiglast kohtlemist töö eest tasustamisel. Eesti inimarengu aruanne 2016/20173 tõi välja ka, et ebavõrdsus rahvusrühmade vahel ilmneb ka ametialases segregatsioonis. 2015. aastal töötas vaid kümnendik eestlasi ja alla kolmandiku muust rahvusest inimesi segakollektiivides, kus eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid oli umbes pooleks. Avaliku teenistuse töötajaskonnas on teisest rahvusest inimesi 10,8%. Valdkonna poolest on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem (15,3%) siseturvalisuse asutustes. Ministeeriumites töötab vaid 2,4% muust 1 Kaldur, K., Vetik, R., Kirss, L., Kivistik, K., Seppel, K., Kallas, K., Masso. M., Anniste, K. 2017. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Uuringu aruanne. Balti Uuringute Instituut, Poliitikauuringute Keskus Praxis. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 2 Piirits, M. (2018). Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated. Poliitikauuringute Keskus Praxis, Arenguseire Keskus. [www] https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/ASK_tööturu_ülevaade.pdf 3 Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. [www] https://www.2017.inimareng.ee/ 1 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu rahvusest inimesi. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl. Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused (nt eesti keele tõhusam omandamine, lõimumist toetav koolisüsteem) avardavad eesti keelest erineva emakeelega inimeste valikuvõimalusi tööturul, võimestavad neid ning parandavad nende sotsiaal-majanduslikku olukorda. See omakorda aitab kaasa tugevama riigiidentiteedi kujunemisele, soovile rohkem panustada ühiskonda ning osaleda kultuuris, ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses. Tööandjate suurem teadlikkus mitmekesisusest ning sellega arvestamine aitab neil leida uusi töötajaid tööjõupuuduse tingimustes ja hoida olemasolevaid, samuti leida uusi kliente ja äripartnereid. Mitmekesised töökollektiivid aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja suurendavad kontakte eri emakeelega inimeste vahel. Rändestatistika näitab, et rändetrendid on muutunud: kui 2014. aastal lahkus Eestist rohkem inimesi, kui siia elama saabus, siis viimastel aastatel ületab sisserändajate ja tagasipöördujate arv väljarändajate oma. Selline trend võib jätkuda ka tulevikus erinevate tegurite koosmõju (tööjõupuudus, hargmaisus, globaliseerumine laiemas plaanis jm) tõttu.4 Viimastel aastatel hoogustunud uussisseränne suurendab Eesti elanike arvu. Eestisse saabub järjest rohkem välismaalasi nii tööle, õppima kui ka perekondlikel põhjustel. Eestisse tullakse nii teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest (peamiselt Läti, Soome, Saksamaa) kui ka kolmandatest riikidest (peamiselt Ukraina, Venemaa, India, Valgevene). Oluline osa uussisserändajaid ehk 58% plaanib oma tuleviku Eestiga siduda. Samuti on suurenenud tagasiränne – järjest rohkem on hakanud Eestisse tagasi pöörduma Eesti kodanikud, kes lahkusid varasematel aastatel. Kohanemis- ja lõimumismeetmed aitavad ühelt poolt vältida uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket. Nimetatud suundumuste vältimine on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs5 tõi välja, et vähemusrahvuste esindajatel on eestlastega võrreldes märkimisväärselt traditsioonilisemad hoiakud mehe ja naise rolli kohta perekonnas. Need süvendavad soolist ebavõrdsust nii tööturul kui ka kodutööde tegemisel. Lõimumist toetav haridussüsteem, ühtne inforuum ning avalike institutsioonide suurenenud võimekus informeerida teiskeelseid elanike nende emakeeles (või nendele arusaadavas keeles, nt vene või inglise keeles) aitavad suurendada teadlikkust oma õigustest ja võimalustest (sh töö- ja pereelu ühitamise kohta) ning muuta soostereotüüpe. Kultuuritarbimise analüüs6, mille 2015. aastal tegi Statistikaamet, näitas, et eestlased on võrreldes teiste rahvuste esindajatega tunduvalt aktiivsemad kultuuritarbijad ja seda igas kultuurivaldkonnas, kõige enam teatri (51% vs. 29%) ja raamatukogude (46% vs. 26%) puhul. Nii teater kui ka kirjandus on sõnapõhised kunstiliigid, mille pakkumine eesti emakeelega inimestele on laialdasem. Sama kinnitas 2018. aastal tehtud küsitlusuuring7, et vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed külastavad muuseume ja raamatukogusid vähem kui eestlased. Kohanemis- ja lõimumismeetmed, mis on suunatud kultuuriteenuste paremale kättesaadavusele (ühine inforuum, tõlkevahendid, kultuurikorraldajate teadlikkuse suurendamine, erinevad koostööprojektid regioonide ja eri töökeelega kultuuri-organisatsioonide vahel) aitavad sidustada kogukondi, loovad ühtekuuluvustunnet ja eeldusi kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas, tugevdavad ühtset kultuuriruumi ning aitavad kaasa Eesti kultuuri jätkusuutlikkusele. Positiivsed kontaktid eri rahvusest inimeste vahel parandavad üksteise-mõistmist ning vähendavad hirme ja eelarvamusi. Kultuurielus osalemine parandab inimeste vaimset võimekust, suurendab emotsionaalset intelligentsust ja eluga rahulolu. Kuigi aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud, ei ole umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutel aktiivset keeleoskuse taset, eesti keele ja võõrkeelte õppimise 4 Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, T., Veliste, M., Pertsjonok, N., Käger, M., Roots (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. Uuringu aruanne. Balti Uuringute Instituut. 5 Vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs: raport (2013). Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. [www] http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/www_ut/vahemusrahvuse_raport_25.09.2013.p. 6 Lukas, T. (2015). Võrdsema ühiskonna võimalikkus kultuuri näitel. – Sotsiaaltrendid 7, Statistikaamet 7 Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. 2018. AS EMOR. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_ja_raamatukogude_kulastajate_ja_mittekulastajate_uuringu_lopparuann e_0.pdf 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtrühmadele võrdselt kättesaadavad. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamisi põhjuseid, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, samuti on nende usaldus riigi institutsioonide vastu väiksem kui eestlastel. Kavandatud meetmed aitavad suurendada eesti keele oskajate arvu ja parandada eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeele oskust. Eesti elanike parem eesti keele oskus aitab säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis. Enamik eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ja enamik vene emakeelega õpilasi vene õppekeelega koolides. Samas, igal aastal kasvab eesti õppekeelega koolides nende õpilaste osakaal, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid on vene, ukraina, inglise või mõni muu keel. Seetõttu vajab üha rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelse ja -rahvuselise õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Eraldi koolides õppimine pärsib suhtlemist ja koostööd eesti ja (eelkõige) vene emakeelega laste vahel, süvendab regionaalset segregatsiooni ning takistab lõimumist. Vene õppekeelega haridusasutuste üks suurimaid probleeme on vene emakeelega õpilaste ebapiisav eesti keele oskus põhi- ja kutsekooli lõpus. Samuti ei ole neil noortel oma elukohas enamasti keelepraktika võimalusi. Eesti keele oskus on aga noortele vajalik, et olla Eesti haridus- ja tööturul konkurentsivõimeline. Kohanemis- ja lõimumismeetmed (KOV-ide ja vanemate nõustamine, õpilasvahetuse projektide korraldamine, eesti keele õpetamine) aitavad muuta praegust haridussüsteemi erineva koduse keelega õpilasi paremini lõimivaks ning aitavad täiskasvanutel omandada piisava keeleoskuse, et osaleda elukestvas õppes. Eestlased osalevad vabatahtlikus tegevuses sagedamini kui venelased8. Eesti keelt mittekõnelevad elanikud on vähem ühiskondlikult aktiivsed, sest vabaühendustel puuduvad oskused neid kaasata ja info osalemisvõimaluste kohta ei ole teistes keeltes alati kättesaadav. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur osa uussisserändajaid osaleb vabatahtlikuna mitmesuguses tegevuses, pole 45% uussisse-rändajaid kusagil osalenud, kuid sooviks seda tulevikus teha9. Kohanemis- ja lõimumismeetmed aitavad tugevdada ja kasvatada kodanikuühiskonda eesti keelest erineva emakeelega inimeste aktiivse kaasamise ja eri keeltes töötavate ühenduste koostöö tõhustamise kaudu. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja elanike turvalisusele. Määratlemata kodakondsusega isikute arv on küll vähenenud pidevalt, kuid siiski on neid veidi üle 70 000. Meetmete elluviimine soodustab Eesti kodanike arvu kasvu ning selle kaudu loob suuremale hulgale Eestis elavatele inimestele võimaluse osaleda riigielu küsimuste üle otsustamisel valimistel osalemise ja erakondadesse kuulumise kaudu. Kodakondsuseta inimeste arvu vähendamine vähendab sotsiaalset tõrjutust, suurendab turva- ja ühtekuuluvustunnet, suurendab inimeste usaldust riigi vastu. Riigi välissuhetega seonduvalt on meetmel ja tegevustel positiivne mõju Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele sotsiaalsete õiguste tagamisel. Kohanemise ja lõimumise meetmed aitavad ühelt poolt vältida uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket, mis on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Mõju majandusele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel onotsene positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule. Hea eesti keele oskus aitab tööturul paremini toime tulla kõigil Eesti elanikel. See aitab ennetada töötuks jäämist ja toob suurema sissetuleku, mis omakorda annab võimaluse rohkem tarbida, reisida, aktiivsemalt osaleda kultuuris ja ühiskondlikus elus. Lisaks edukalt kulgev lõimimine (läbimõeldud kohanemis- ja lõimumisrajad) avaldab otsest ja küllaltki kiiret mõju ettevõtlusele, sest Eestisse värvatud välisspetsialistid kohanevad kiiremini ja saavad seeläbi tõhusamalt panustada 8 Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2018). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring. Tartu: Balti Uuringute Instituut 9 Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, T., Veliste, M., Pertsjonok, N., Käger, M., Roots (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. Uuringu aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut 3 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ka oma tööandja arengusse (toodete ja teenuste arendusse, eksporti jm), mis omakorda aitab tagada Eesti majanduse kasvu ja kõikide inimeste paremat toimetulekut ühiskonnas.Kavandatavatel tegevustel on mõju ka infoühiskonna arengule, sh e-teenuste kasutamisele ja kättesaadavusele. Tegevuste kaudu arendatakse juurdepääsu ja parandatakse sihtgrupi suutlikkust ja oskusi e-teenuseid kasutada. Kavandatavad meetmed aitavad suurendada teise emakeelega inimeste ettevõtlikkust ja teadlikkust mitmesugustest ettevõtlusega alustamise võimalustest. Keskkonnamõju Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel ei ole otsest mõju looduskeskkonnale. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu ühtsele inforuumile ja avalike institutsioonide suurenenud võimekusele informeerida teiskeelseid elanike neile arusaadavas keeles (nt vene või inglise keeles), suureneb nende teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakud muutuvad keskkonnasõbralikumaks. Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega aastaks 2050 tuleb lähiajal korraldada Ida-Virumaa majandus ümber kliimaneutraalsemaks. Kohanemis- ja lõimumismeetmed (ühtne inforuum, eesti keele parem oskus, lõimumist soodustav haridussüsteem) aitavad ette valmistada kõiki piirkonna ühiskonnagruppe sujuvaks üleminekuks CO2-neutraalsele majandusele. Mõju regionaalarengule Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segregatsioon kasvab. Sellele on aidanud kaasa eri rahvusrühmade rändekäitumine ja teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon ja eraldatus tööturul. Enamik venekeelseid elanikke elab ka praegu samades asulates, kuhu nende rahvuse esindajad sisserändajatena saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti linnades ja maapiirkondades on venekeelseid elanikke alla 5%. Etnilist segregatsiooni võimendavad eelkõige vene keele oskusega uussisserändajad, kes valivad etniliselt kontsentreerunud elupaigad, kus põhirahvusega kokkupuutepunkte on vähe. Selle lahendamist vajava ülesande ilmekas näide on Ida-Virumaa, kus elanike lõimumisnäitajad on võrreldes teiste piirkondadega palju väiksemad. Ida-Virumaa elanikel on napim eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, nad osalevad Eesti kultuuri- ja ühiskondlikus elus vähem. Meetmete tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Peale Ida-Virumaa mõjutavad meetme tegevused aga ka muid linnu ja asulaid, kus on suur teise emakeelega elanike osakaal (näiteks Loksa, Maardu, Tapa, Paldiski). Hästi kohanenud uussisserändajad soodustavad suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime parandamist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused mõjutavad oluliselt kohalike omavalitsuste tegevust, kuna nad saavad täiendavaid kohustusi ja võimalusi. Kohanemine ja lõimumine toimub suures osas kohalikul tasandil ja edukuse tagamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus välispäritolu elanike osatähtsus on suurem. Edukas kohanemine ja lõimumine kohalikul tasandil suurendab kohalike omavalitsuste maksubaasi, mitmekesistab kogukondlikku elu ja suurendab turvatunnet kogukonnas. Samuti on vaja võimestada teisi avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi, kes tegelevad kohalikul tasandil uussisserändajate, tagasipöördujate ja teisest rahvusest püsielanikega ning pakuvad neile (avalikke) teenuseid. Eesmärk on seeläbi parendada kohanemis- ja lõimumisvaldkonna koostööpartnerite suutlikkust osutada efektiivselt kohanemis- ja lõimumisteenuseid nii uussisserändajatele, teisest rahvusest püsielanikele kui ka tagasipöördujatele. Koostööpartnerite kaasamise ja võimekuse suurendamise kaudu on võimalik parandada ka teavitustöö tegemist ning tagada, et teadlikkus olemasolevatest teenustest kasvab. 4 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Kogukondlik Eesti Eesmärk. Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Olulised tegevussuunad: 1. Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine 2. Kogukondade võimekuse suurendamine 3. Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine 4. Soodsa tegutsemiskeskkonna loomine 5. Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondlikus tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Tegevussuunad „Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine“ ja „Kogukondade võimekuse suurendamine“ aitavad oluliselt kaasa kodanike võimalustele osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada. Vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud tegevused parandavad võimalusi tööturul (nt noorte töökogemuse omandamine vabatahtliku tegevuse kaudu, noorte kaasamine otsuste tegemisse nii kohalikul kui riigi tasandil), tervist (nt vanemaealiste kooskäimise edendamine) ning aitavad kaasa rahvastiku arengule ja ühtekuuluvustunde tekkimisele ühiskonnas (nt eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimumine ühiskondliku tegevuse kaudu). Viimase viie aastaga on Eestis vabatahtlike osakaal kasvanud 31%-lt 49%-le.10 Ennekõike on kasvanud nende elanike osakaal, kes soovivad panustada ühekordsetesse tegevustesse, kuid organisatsioonid tunnevad puudust just püsivabatahtlikest. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kõik tegevussuunad mõjutavad oluliselt ja positiivselt elanike turvatunnet ja suurendavad elanike panust turvalise elukeskkonna kujundamisse ja võimekust ohuolukordades toime tulla. Mõju majandusele Tegevussuunal „Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine“ on positiivne mõju majandusele. Tegevused, mis toetavad vabaühenduste võimekuse kasvu ja mitmekesistavad nende rahastusallikaid jm, aitavad vabaühendustel arendada olemasolevaid või luua uusi tooteid või teenuseid, panustades sel moel Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (edaspidi SKT). MTÜ-de ja SA-de majandusaasta aruannete põhjal teenisid vabaühendused 2018. aastal 172 miljonit eurot ettevõtlustulu, sh sotsiaalsed ettevõtted 45,6 miljonit eurot, ning vabaühenduste panus Eesti SKT-sse on 2%. Tegevussuunaga on võetud siht hoida samasugust taset. Kavandatav ei suurenda ettevõtete halduskoormust ega mõjuta ettevõtetevahelist konkurentsi. Samas on plaanis võtta siht leida võimalused laiendada olemasolevaid ettevõtlustoetusi ka majandustegevusega tegelevatele vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele ning see võib suurendada konkurentsi neile toetustele. Keskkonnamõju Tegevussuundadel ei ole olulist mõju looduskeskkonnale. Samas panustatakse tegevustega kaudselt elukeskkonda, sest paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ja tegevused aitavad muu hulgas kasvatada selles valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust. Nii aidatakse tegevustega kaasa nimetatud vabaühenduste võimalustele viia ellu nende keskkonnaalaseid eesmärke. 10 Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Tartu: Balti Uuringute Instituut 5 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Mõju regionaalarengule Tegevussuunad „Kogukondade võimekuse suurendamine“ ja „Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine“ aitavad kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele. Arengukava tegevused on valdavalt suunatud kogu Eestile, teatud tegevustes näiteks Ida-Virumaale. Osa tegevusi on suunatud külaseltsidele ja linnalistele asumiseltsidele. Kogukondade arengule suunatud tegevused arendavad asumi- ja külaseltside tegevust ning muudavad kohalikes omavalitsustes vabaühenduste rahastamise läbipaistvamaks. Selle kaudu tugevdatakse kohaliku tasandi kodanikualgatust ning arendatakse kohaliku tasandi osalust kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujundamise protsessides. Oluline regionaalpoliitiline mõju on ka tegevussuunal „Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondade toetamisel“, millega soovitakse toetada usuühendusi enesekorralduse teostamisel ja kogukondade toetamisel, edendades nende vahel koostööd. Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühendust, kes moel või teisel kogukonna arengusse panustavad. Mida tugevamad on kogukonnad, seda tugevam on piirkond tervikuna. Nii avaldub kogukondliku tegevuse regionaalpoliitiline mõju. Samuti on oluline mõju kohalike ja riiklike institutsioonide nõustamisel religioonisituatsiooni küsimustes Siseministeeriumi korraldamisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Tegevussuundadel „Kogukondade võimekuse suurendamine“ ja „Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine“ on mõju riigiasutuste töökorraldusele. Tegevused on suunatud sellele, et suurendada kohaliku omavalitsuse võimekust kohalikke elanikke otsuste tegemisse kaasata. Selleks on vajalik, et KOV koos kohalike elanikega koostaks ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valiksid oma esindajad ja KOV kaasaks neid otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi koostööplatvorm, kus üheskoos uuritakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Annetuste kogumise soodustamisele suunatud tegevused mõjutavad maksulaekumist, sest iga algatus, mis muudab maksupoliitika soodsamaks, vähendab riigi maksutulusid. 6 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Üleilmne eestlus Eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Olulised tegevussuunad: 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal 2. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine 3. Välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Valdkonna tegevustel on positiivne mõju Eesti riigi sotsiaalsetele, sh demograafilisele olukorrale. Eestil on välismaal märkimisväärselt suur kogukond. Hinnanguliselt kuni 200 000 Eesti juurtega inimest elavad Eestist väljas11, kuid nad saavad otseselt kaasa aidata Eesti arengule ja kestmisele läbi eesti keele ja kultuuri hoidmise ning arendamise väljaspool Eestit. Riigi tugevuse ja ühiskonna sidususe seisukohalt mõjub positiivselt Eesti päritolu inimeste tagasipöördumine Eestisse. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel kasvanud Eestisse naasjate arv12. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni, mis omakorda toetab rahvuskaaslaste tagasipöördumist Eestisse. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Valdkonna arendamine avaldab positiivset mõju riigi mainele ja välissuhtlusele ning sellel on kaudne positiivne mõju ka Eesti julgeolekule. Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on Eesti saadikud maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel ja info jagamisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Eestlased välismaal saavad aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid, millel võib Eesti jaoks olla ka julgeolekualane positiivne mõju. Mõju majandusele Valdkonnal on positiivne mõju Eesti riigi majandusele. Eesti majanduse käekäigule saab kaasa aidata rahvuskaaslaste aktiivne tegevus maailmas, aga ka nende tagasipöördumine ja elama asumine Eestisse. Majandusarengu oluline eeldus on ka välisinvesteeringud ja olulisim on keskenduda sellele, et soodustada kõrgemat lisandväärtust loovate uute välisinvesteeringute tegemist. Eespool loetletule aitab kaasa rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade investeerimise motiveerimine ja nende kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on riigil oluline roll arendada koostööd kodu- ja välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisatsioonidega ning kaasata välismaall asuv eestlaskond äridiplomaatilistesse tegevustesse, nagu rahvuskaaslaste kaasamine äridelegatsiooniga visiitidele, rahvuskaaslastest ettevõtjate võrgustiku loomine jms. 11Kumer-Haukanõmm, K., Telve, K. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 12 Statistikaamet 7 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Lähituleviku kohta on prognoositud, et tööhõive tööealiste inimeste hulk Eestis väheneb13. Seetõttu on oluline, et Eesti riigil on rahvuskaaslaste ja tagasipöördujate näol olemas inimvara. Tähtis on silmas pidada, et tagasipöördujad naasevad uute kogemuste ja mitmekesiste teadmistega. Välismaal asuval eestlaskonnal on kasvanud huvi panustada Eesti ühiskonna arengusse ka välismaal olles14. Läbi aastakümnete on märkimisväärne roll Eest ühiskonna arengus olnud näiteks just Välis-Eesti päritolu heategevuslikel ettevõtmistel15, näiteks on loodud erinevaid toetusfonde ja tehtud annetusi. Mõju regionaalarengule Valdkonna tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele. Eesti piirkondlik ebavõrdsus on üks suurimaid Euroopas16. Üks selle põhjus võib seisneda elanike koondumises suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. Tühjenenud piirkondadesse, kus ei ole tööealist elanikkonda, on keeruline leida investeeringuid ja neis on raske arendada ettevõtlust. See suurendab piirkondlikku ebavõrdsust, mis pärsib ühiskonna sidusust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Kirjeldatud probleemi saavad aidata leevendada tagasipöördujad. Praegu valivad umbes pooled tagasipöördujatest elukoha suuremates linnades või nende läheduses. Sedamööda, kuidas Eesti eri piirkonnad arenevad ja kohalike omavalitsuste võimekus arvestada nimetatud sihtrühma vajadustega suureneb, võiks palju enam tagasipöördujaid valida elukoha väljaspool linnasid, toetades seeläbi riigi regionaalarengut ja parendades piirkondade konkurentsivõimet. Soovime valdkonna ühe tegevusena luua regionaalsete koordinaatorite ametikohad, kes saaksid abistada info edastamisega piirkondade võimaluste kohta ja aidata kaasa tagasipöördujate (taas)kohanemise protsessidele laiemalt. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Valdkonna tegevuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib hinnata oluliseks. Kohalikud omavalitsused saavad eelkõige seoses tagasipöördujate sihtrühmaga nii täiendavaid kohustusi kui ka võimalusi. Tegevused on suunatud sellele, et suurendada kohaliku omavalitsuse võimekust kujundada tagasipöördujatele vajalikud teenused ja sobivad tingimused taaskohanemiseks. Tagasipöördujad aitavad täita regioonis vabu töökohti ja aitavad kaasa ettevõtluse kasvule, seeläbi kaudselt suurendades ka piirkonna konkurentsivõimet. Valdkonna tegevuste eduka rakendamisega on seotud mitu riigiasutust ning see eeldab tihedat koostööd nii valitsemisala asutuste kui ka ministeeriumide vahel. Kuna plaanitavad tegevused mõjutavad asutuste töökorraldust, võivad need asutused vajada lisaraha. Mõju ulatus ja avaldumisega seotud asjaolud sõltuvad konkreetsest asutusest ja selle tegevusprofiilist. Nutikas rahvastikuarvestus Eesmärk. Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalikult automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Olulised tegevussuunad: 1. Inimeste elusündmustega seotud andmete kvaliteedi tagamine 2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine. 13 Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2025. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 14 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Lõpparuanne 2015. Tartu: Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (14.07.2020). 15 Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endine okupatsioonide muuseum), Aino Järvesoo erinevad heategevusprojektid, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt. 16 Eesti ja Läti olid kaks Euroopa riiki, kus piirkondlik ebavõrdsus oli suur. – Marii Paškov 2014. Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel. Doktoritöö. Amsterdam: Amsterdami Ülikool. 8 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks suunatud tegevustel on kaudne positiivne mõju riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste osutamise kvaliteedile ja kättesaadavusele. Kvaliteetsed rahvastikuandmed võimaldavad hinnata mitmeid rahvastikuga seotud näitajaid ja nende muutumist, samuti on need vajalikud ka riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavate juhtimisotsuste tegemiseks. Kvaliteetsete rahvastikuregistri andmete, sh elukohaandmete alusel osutatakse Eesti elanikele riigi ja kohalike omavalitsuste teenuseid. Näiteks hindab Eesti Haigekassa rahvastikuregistri põhjal, kas isik on Eesti resident, sest see on ravikindlustuse saamise eeldus. Ka riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava vanaduspensioni maksustamine sõltub inimese elukohast. Teatavasti ei rakendu välisriigis elava isiku pensionile tulumaksusoodustused. Kõik kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused (lasteaiakoht, tasuta ühistransport, sotsiaalsed toetused jm) on otse seotud elukohaga. Selleks, et rahvastikuregistri andmed oleksid ka tulevikus kvaliteetsed ja aitaksid toetada riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist, tuleb luua uus tarkvara rahvastikuregistris läbiviidavatele menetlustele, ajakohastada rahvastikuregistri menetlusi, vähendada paberdokumentide osatähtsust, luua uusi e-teenuseid, vähendada teenuste killustatust ja võimaldada osa menetlusi teha ilma ametniku sekkumiseta. Paljude loetletud küsimustega praegu juba tegeletakse. Näiteks on koostamisel eelnõu, millega soovitakse luua õiguslik alus, et osa menetlustes saaks teha kande rahvastikuregistrisse ilma ametniku otsuseta (näiteks elukoha registreerimisel), pidevalt tehakse tööd rahvastikuregistri andmete kvaliteediga ja plaanis on loobuda kohustusest teha teatud kannetest väljatrükk. Alaeesmärgi „Nutikas rahvastikuarvestus“ oluline tegevussuund on arendada rahvastikuregistri andmetega seonduvaid e-teenuseid, et need oleksid Eesti elanikele mugavad kasutada, lihtsalt üles ehitatud ja omavahel loogiliselt seotud. E-teenuste järjest suurem hulk muudab menetlused ja teenused inimestele lihtsamini kättesaadavamaks, eriti tähtis on see suurematest keskustest kaugemal elavatele inimestele. Teenuse mugavus omakorda toetab teenuse laialdasemat ja sagedasemat kasutamist. Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine võimaldab parandada olemasolevaid ja arendada uusi e-teenuseid. Näiteks, alates 2020. aastast saab e-teenuse vahendusel registreerida nii elukoha kui ka lapse sünni, küsida infot eesnime sobivuse kohta või küsida surmaandmeid. E-teenuste arendamine on kestev ülesanne, ees ootab suund arendada sündmusteenuseid17. Seega, nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste sotsiaalne mõju on oluline, seda mitte üksnes rahvastikuregistri pakutavate teenuste, vaid kõigi avalike teenuste, mida Eesti elanikele osutatakse, seisukohalt – rahvastikuregistrist saab andmeid enamik inimeste andmeid kasutavaid infosüsteeme. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatavatel tegevustel on kaudne mõju riigi julgeolekule. Rahvastikuregistri andmete kvaliteet mõjutab kaudselt ka õiguskaitseorganite tööd, sh suurendab õiguskaitseorganite võimalusi lahendada ja takistada kuritegusid ja väärtegusid. Korrektsed rahvastikuregistri andmed on olulised, sest need võimaldavad inimesega kiiresti kontakti saada. Näiteks võib neid andmed vajada politsei isiku elukoha kindlakstegemisel, et kaitsta teda või tema lähedasi. Kavandatavatel meetmetel on positiivne mõju ka välissuhetele. Usaldusväärsed ja kvaliteetsed rahvastikuregistri andmed võimaldavad laiendada koostööd ning sõlmida andmevahetuslepinguid teiste riikidega. Eesti on juba sõlminud valitsustevahelise lepingu rahvastikuregistri andmete vahetamiseks Soome, Leedu ja Lätiga. Läbirääkimised käivad, et sõlmida Eesti ja Soome valitsuse vahel uus leping. Plaanis on riikide loetelu kindlasti tulevikus täiendada, aga eelduseks on, et see riik on hinnanud Eesti rahvastikuregistri turvaliseks. Andmevahetusega saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid andmeid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Kuigi inimestel on kohustus esitada oma välisriigi elukoha andmed 17 Sündmusteenuse all mõistetakse riiklikku e-teenust, mis käivitub automaatselt vastavalt inimese elus toimunud sündmusele, nagu lapse sünd, elukoha- või nimevahetus, maja ehitamine või pensionile jäämine. Uusi teenuseid osutab riik nii, et inimene saab vajalikud tegevused tehtud ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt. Sündmusteenused tuletavad ise kodanikule tema õigusi või kohustusi meelde. 9 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ja välisriigis toimunud perekonnasündmuste (perekonnaseisudokumentide) andmed Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks, siis tihti seda kohustust ei täideta. Nimetatud kohustuse täitmine on väga oluline näiteks teenuste ja inimesele makstavate sotsiaaltoetuste seisukohalt. Eesti riigis on teenused ja toetused inimesele tagatud üldjuhul siis, kui tema alaline elukoht on Eestis. Kui inimene aga ei teavita riiki, et tema elukoht on muutunud, võib tekkida olukord, kus talle makstakse toetust õigusliku aluseta. Kui on teada, et inimene elab välisriigis, on võimalik talle teenuste osutamine või toetuste maksmine kas peatada või lõpetada. Seega, kui riigid vahetavad andmeid, võimaldab see parandada rahvastikuregistri andmekvaliteeti ning tagada Eesti rahvastikuregistri andmete õigsuse. Mõju majandusele Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks plaanitav mõjutab halduskoormust, vähendades nii inimeste kohustust edastada riigile teavet kui ka sellega kaasnevaid kulusid. Kui rahvastikuregistris on korrektsed andmed, ei pea inimene eri menetluste raames esitama andmeid erinevatele asutustele korduvalt. Automaatsed menetlused annavad võimaluse andmed kiiremini rahvastikuregistrisse kanda, kvaliteetsed andmed võimaldavad kiiremini riigi ja kohalike omavalitsuste teenuseid või toetuseid saada (juhul, kui ei ole vaja esitada lisadokumente). Samas, ebatäpsetel rahvastikuregistri andmetel võib olla negatiivne mõju kõigi rahvastikuregistri andmeid oma menetlustes kasutavate asutuste tegevusele. Mõju on ka infoühiskonna arengule, infoühiskonnateenuste kasutamisele ja nende kättesaadavusele. Üks eesmärk on järjest enamate menetluste puhul pakkuda alternatiivina e-teenuseid. Mõningaid kandeid rahvastikuregistrisse on võimalik teha ilma ametniku sekkumiseta. E-teenuste kasutamine eeldab, et inimesed oskavad infotehnoloogilisi seadmeid kasutada ja neil on selleks võimalused. 2020. aasta septembris Statistikaameti avaldatud andmete alusel kasutab 89% Eesti 16–74-aastasi elanikke internetti18. Leibkondade osatähtsus, kus e- teenus ei ole kättesaadav teenuse ja seadmete maksumuse tõttu, on vähenemas. Suundumusel luua üha rohkem e- teenuseid võib olla negatiivne mõju neile inimestele, kel puudub võimalus infotehnoloogilisi lahendusi kasutada. Seetõttu ei kaotata e-teenuste arendamisega seniseid menetlusviise, vaid pakutakse tänapäevaseid lisavõimalusi, et rahvastikuregistri teenused oleksid inimesele lihtsamad, mugavamad ja kiiremad. Keskkonnamõjud Nutika rahvastikuarvestuse keskkonnamõju võib hinnata küll pigem väheseks, kuid mitte vähetähtsaks. Nutikas rahvastikuarvestus vähendab inimtegevuse mõju keskkonnale. Nimelt, praegu prindivad ametnikud enamasti igal tööpäeval kandeid paberile. Paberdokumentide osatähtsuse vähendamisel on positiivne mõju loodusressursside tarbimisele. Ebasoovitav mõju võib avalduda seoses andmete säilitamisega. Kui järjest enam hakatakse andmeid säilitama mitte paberil, vaid elektrooniliselt, tuleb rohkem rõhku pöörata sellele, et kindlustada andmete säilimine ja maandada elektroonilise säilitamisega kaasnevad riskid. See omakorda võib vajada lisaraha, et võtta kasutusele asjakohane tarkvara ja riistvara. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Nutikal rahvastikuarvestusel on mõju riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ülesannetele ja töökorraldustele. Kui luuakse üha enam e-teenuseid ja võimalus teha automaatkandeid, muutuvad ametnike tööülesanded ja nende ülesannete iseloom. Kui erinevad seaduses sätestatud nõuded on andmekogude vahendusel automaatselt kontrollitud, ei pea seda enam tegema ametnik. Tema ülesanne on vajaduse korral teha andmete ja otsuste järelkontroll. Seega, kasutades automaatmenetlust, muutuvad menetlused riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks vähem kulukaks. Kindlasti on sellised menetlused ka kiiremad. Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused võivad pikemas perspektiivis vähendada ametnike arvu, kes menetlusi ellu viivad ja rahvastikuregistrisse kandeid teevad, kuid eeldatavasti ei vähene ametnike arv kuigipalju. Töökoormuse vähenemine jätab ametnikele rohkem aega tegeleda keerukamate juhtumitega, mille lahendamiseks on vaja rohkem töötunde, kui seni on olnud võimalik kasutada. Kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine mõjutab vahetult maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnikke. Neid on 16 maakonnakeskuse peale umbes 98. Aastas sisestavad perekonnaseisuametnikud 4000 kohtulahendit. Kuna ühe lahendi sisestamisele kulub ametnikul keskmiselt 40 minutit, kulutab iga maakonnakeskuse kohalik omavalitsus aastas kohtulahendite sisestamisele keskmiselt 167 tundi, st umbes 21 tööpäeva. Muudatus mõjutab märkimisväärselt ka rahvastikuregistri andmete 18 Statistikaamet. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT20 10 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu kvaliteeti. Muudatuse tulemusel sisestavad kohtulahendite andmed kohtuametnikud ise ja neil on täpsem arusaam lahendi resolutiivosast. Samuti kantakse kohtulahendi andmed rahvastikuregistrisse kiiremini, sest ära jääb perekonnaseisuametniku tegevus lahendi sisestamisel. Sel moel võib väheneda inimlikust eksimusest tingitud vigade arv ja luuakse võimalus, et riik saab oma ülesannete täitmisel lähtuda võimalikult aktuaalsetest andmetest. Elukohamenetluse elluviijatele selleks õiguste andmiseks, asjakohase koolitussüsteemi loomiseks ja elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks tehtud RITA projekti19 ettepanekute eluviimise mõju ulatus on suur. Paremate erialateadmistega ametnikud viivad ellu õiguspäraseid menetlusi, lähtudes haldusmenetluse olulistest põhimõtetest, nagu eesmärgipärasus, kiirus, efektiivsus, lihtsus ja liigsete kulutuste ja ebameeldivuste vältimine. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on suur – pärast koolitussüsteemi ja õiguste andmise süsteemi loomist allutatakse sellele kõik elukoha menetlemisega seotud ametnikud. RITA projekti ettepanekute elluviimisega tagatakse täpsemate elukohaandmete kandmine rahvastikuregistrisse. Täpsed elukohaandmed mõjutavad kõigi rahvastikuregistri andmeid kasutavate avaliku sektori asutuste tegevust. Kuna üks eesmärk on tagada rahvastikuregistri andmete kvaliteet, on tähtis, et ametnikud, kes rahvastikuregistrisse andmeid kannavad, tunneksid oma tööd ja selle nüansse. Nii peavad kõik perekonnaseisuametnikud tegema perekonnaseisuametnike eksami. Samuti on koostamisel eelnõu, mille kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse ametnikule isikukoodi andmise ja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlustega seoses rahvastikuregistrile juurdepääs üksnes siis, kui ametnik on läbinud koolituse. Koolituse eesmärk on parendada ametnike teadmisi nimetatud valdkonnas, et rahvastikuregistri kannete tegemisel oleks ebakorrektseid kandeid vähem ja rahvastikuregistri andmed oleksid kvaliteetsemad. 19 RITA programmi uuring „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ 11  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu LISA 5. Ülevaade valdkonna arengukava koostamisest ja kaasamisest KOKKUVÕTE Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. Teised olulisimad arengukava koostamises osalenud asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Haigekassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Rahvusvaheline Maja, Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, MTÜ Balti Uuringute Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Vabaühenduste Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Eesti Koostöö Kogu, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Pere Sihtkapital SA, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Lastekaitse Liit, Eesti Pereteraapia Ühing, MTÜ Lasterikkad Isad, SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, SA Avatud Eesti Fond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad, Eesti Rahva Muuseum, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Välis-Eesti Ühing, Välis-Eesti organisatsioonid (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liit, Soome Eesti Noored, Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, jt). Arengukava tervikteksti koostamise eeltööna koostasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid koostöös analüüsid valdkonna probleemide ja võimaluste kindlakstegemiseks ning nende arutamiseks toimus 11. veebruaril 2020 seminar, kuhu kutsuti osalema nii avaliku sektori asutuste kui ka vabaühenduste esindajad. 8. mail 2020 toimus tulevikuseminar teadlaste ja ekspertidega, et koostada arengukava eesmärkide mõttepaber. Oluline ühisüritus, kus käsitleti kõiki arengukava teemasid, peeti 15. septembril 2020. Täpsemini arutati arengukava eesmärkide, lahendamist vajavate probleemide ja olulisemate tegevussuundade üle. Arengukava väljatöötamise eeltöö algas juba 2018. aastal, kui osades teemavaldkondades hakati pidama arutelusid teemadel, nagu 1) kohanemine- ja lõimumine (kaks töörühma); 2) kodanikuühiskond (neli töörühma ja nõuandev kogu); 3) rahvastikutoimingud (üks töörühm). 2019. ja 2020. aastal algas eeltöö järgmiste teemadega: 4) üleilmne eestlus (ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni loomine. Komisjoni juhtrühm pani käima üheksa valdkondliku töörühma töö, mida koordineeris Siseministeerium, alates märts 2021 Välisministeerium. Koostööpartnerid olid neli ministeeriumi). 5) kestlik Eesti (teemapõhised arutelud) – hiljem otsustati aga seda teemat kajastada hoopis uues Heaolu arengukavas. Teemavaldkondade arutelusid ja poolte koostööd koordineerisid ning tulemuste koondamise eest vastutasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid, osakonnajuhatajad ja nõunikud. Teemavaldkondade arutelusid peeti ja koostööd tehti kohtumistel, kuid arvamusi koguti ka kirjalikult ning koostööd tehti meili vahendusel. 1 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „KOHANEMIST JA LÕIMUMIST TOETAV EESTI“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika 2018. aastal alustati nii kohanemise kui lõimumise arengudokumentide koostamisega. Esialgu käsitleti kohanemise teemat osana „Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030“ ja lõimumise teemat osana toona kavandatud arengukavast „Lõimuv Eesti 2030“. Mõlema teema probleemidest ülevaate saamiseks, eesmärkide seadmiseks ja tegevussuundade kokkuleppimiseks moodustati töörühmad ning peeti laiemaid aruteluseminare sihtrühmade esindajate, partnerite ja ekspertidega. Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid kohanemise teema analüüsimiseks 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise raames arutleti mitmel seminaril rahvastikuhalduse (sh kohanemise teema) tegevuskeskkonna trendide, probleemide ja lahenduste üle. Küsiti ka kirjalikku tagasisidet 2 kevad 2018 „Lõimuva Eesti 2030“ koostamise algatamiseks toimusid kohtumised ja seminarid strateegiliste koostööpartneritega, nagu Integratsiooni SA, rahvusvähemuste kultuurinõukoda, arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ juhtrühm ja juhtkomitee jne Mitteametlik kirjalik arvamuste küsimine „Tõhusa rahvastikuhalduse“ teema kohta. 3 29.10.– Arvamuse avaldamiseks saadeti peatüki mustand mitteametlikult järgmistele 5.11.2018 organisatsioonidele: PPA, SMIT, KAPO, Sisekaitseakadeemia, RAM, MKM, KUM, HTM, SOM, VÄM, JUM, Riigikantselei, IOM, UNHCR, Punase Risti Eesti esindus, Eesti Inimõiguste Keskus, Pagulasabi, Tallinna Ülikool, Tööinspektsioon, Maksu-ja Tolliamet, Töötukassa, AS Hoolekandeteenused, EMOVL, ELL, ELVL, Eesti Kirikute Nõukogu, Johannes Mihkelsoni Keskus, Integratsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Elisa, Telia, Tele2, ITL, Tallinna Linnavalitsus, Vabariigi Valimiskomisjon, Rahvusarhiiv 4 23.11.2018 Lahenduste kokku leppimine ja koostöö edendamine Üheskoos kokkulepitu arutamiseks ja varasema tagasisidega arvestamiseks toimus 23. novembril 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aruteluseminar nii rahvastikuhalduse kui ka kohanemise teemal. Osalema kutsuti kõik Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna partnerid. Seminaril andsid eksperdid soovitusi uue arengukava raames kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldusvaldkondade kajastamiseks. Ettekanded tegid nende ministeeriumide esindajad, kellel on kõige suurem seos teemaga „Tõhus rahvastikuhaldus“ 5 08.01.2019 „Lõimuva Eesti 2030“ avaseminar huvirühmadele ja partneritele Seminari eesmärk oli tutvustada arengukava võimalikke fookusteemasid ja üldist strateegilist raamistikku; saada fookusteemade ja püstitatud probleemide kohta tagasisidet ja täiendusi; võimaldada huvilistel liituda loodavate teemarühmadega 6 12.02.2019 „Lõimuva Eesti 2030“ tutvustamine Eesti linnade ja valdade päeval, eesmärgiga saada teavet ja tagasisidet KOVide esindajatelt 7 kevad 2019 Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimus üheksa seminari, mille eesmärk oli kindlaks teha lõimumisega seotud kitsaskohad Eestis ja leida võimalikke lahendusi. Seminarid olid mõeldud järgmistele sihtrühmadele: 18.03.2019 – noorteorganisatsioonid ja noorsootööd korraldavad institutsioonid 19.03.2019 – tööandjad 20.03.2019 – meediaväljaanded 22.03.2019 – iduettevõtted ja tehnoloogiasektori ettevõtted 8.04.2019 – alushariduse esindajad 09.04.2019 – üldhariduse esindajad 10.04.2019 – kutsehariduse esindajad 11.04.2019 – kõrghariduse esindajad 12.04.2019 – spordi ja liikumisharrastuse valdkonna esindajad 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu 8 16.09.2019 Rahvusvahelises majas toimus „Lõimuvat Eestit 2030“ tutvustav seminar uussisserändajatele. Seminar peeti inglise keeles 9 sügis 2019 Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimusid arutelud maakondades, et tutvustada ja koguda sisendit „Kultuuri 2030“ põhialuste ning „Lõimuva Eesti 2030“ arengukava dokumentidesse. Arutelud toimusid järgmistes maakondades: 10.09.2019 Pärnumaa 13.09.2019 Läänemaa 17.09.2019 Harjumaa 20.09.2019 Raplamaa 1.10.2019 Hiiumaa 4.10.2019 Jõgevamaa 8.10.2019 Lääne-Virumaa 11.10.2019 Saaremaa 15.10.2019 Viljandimaa 18.10.2019 Järvamaa 29.10.2019 Tartumaa 1.11.2019 Ida-Virumaa 10 oktoober Projekti RITA-RÄNNE1 meeskonna eestvedamisel toimus mitu kohtumist 2019 rände- ja lõimumiskava visioonidokumendi koostamiseks 11 11.02.2020 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seminar Muu hulgas arutleti, mida on kohanemise ja lõimumise teemal varem kavandatud ja millega oleks vaja tulevikus arvestada 12 september Kohanemise ja lõimumise eesmärkide seadmine ja oluliste tegevussuundade 2020 kokkuleppimine järgmiseks kümnendiks Eesmärkide seadmisel ja tegevuste kavandamisel arvestati juba eelmistel aastatel tehtud tööga. Täiendav arutelu partneritega toimus 15. septembri 2020. a seminaril 1 Projekt RITA-RÄNNE aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele (vt https://ranne.ut.ee/). 3 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „ÜLEILMNE EESTLUS“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika Üleilmse eestluse programmi koostamist alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist juhtis alguses rahvastikuminister, alates märts 2021. välisminister, koostöös ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga 2. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad esindajad Siseministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist. Juhtrühma tööd koordineeris alguses Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler, alates märts 2021. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler. Programmi koostamisele kaasa aitamiseks moodustati 2019. aasta lõpus üheksa valdkondlikku töörühma, milles osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: 1) keeleõppe ja hariduse töörühm, 2) Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm, 3) kultuuriekspordi ja kultuuriseltside koostöö töörühm, 4) kultuuripärandi ja arhiivinduse töörühm, 5) majanduskoostöö ja investeeringute töörühm, 6) konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm, 7) noorte ja noorte täiskasvanute töörühm, 8) rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm, 9) tagasipöördujate töörühm. Kaasamise kava 1 juuni 2019 Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) 2 18.09.2019 ÜEKK-i I koosolek Siseministeeriumis 3 oktoober 2019 Programmi koostamise eeltöö ja kokkulepete tegemine 4 november 2019 Programmi eesmärkide arutelu partneritega (20.11.2019), töörühmade moodustamine kuni juuni 2020 ja töörühmade tegevuse algus (analüüsid, arutelud). Programmi töörühmades toimusid arutelud ja eeltöö programmi koostamisele kaasa aitamiseks 2019. aasta detsembrist 2020. aasta juunini 5 jaanuar 2020 ÜEKK II koosolek Siseministeeriumis (31.01.2020), dokumendi kavandi avalik arutelu 6 veebruar 2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, kus anti ülevaade arengukavaga samal ajal koostatavast üleilmse eestluse programmist ja arutleti programmi eesmärkide üle 7 juuni 2020 – Programmi teksti koostamine oktoober 2020 8 17.06.2020 ÜEKK III koosolek Siseministeeriumis, programmi struktuuri ja eesmärgi tutvustamine ja arutelu 9 15.09.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar. Seminaril arutleti arengukavaga samal ajal valmiva üleilmse eestluse programmi teemade üle 2 ülemaailmse eestluse koostöökomisjon, https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003 4 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu 10 28.10.2020 ÜEKK IV koosolek Siseministeeriumis, programmi tutvustamine ja täpsustuste tegemine 5 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „KOGUKONDLIK EESTI“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika 2018. aastal alustati kodanikuühiskonna uue arengudokumendi (kodanikuühiskonna programm) koostamisega, mis pidi olema „Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020“ jätkudokument. Esialgu polnud teada, et see teema on edaspidi osa rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast. Kodanikuühiskonna programmi koostamiseks loodi nõuandev kogu ehk juhtrühm, kes jälgis programmi koostamist ja osales prioriteetide seadmisel. Programmi kiitis enne kinnitamist heaks valitsuse ja vabaühenduste ühiskomisjon. Programmi teksti koostamiseks moodustati neli töörühma, kus osalesid juhtrühma liikmed ja teised partnerid. Töörühmad kohtusid kevadeni 2019, lisaks toimusid sama aasta novembri lõpus ja detsembri alguses seitsmes kohas kodanikuühiskonna mõttetalgud. Loodi seoseid rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava teiste valdkondadega, teemad prioriseeriti 2020. aastal. Lisainfo: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/kodanikuuhiskond/kodar Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid 2018 Koos siseturvalisuse arengukava koostajatega tutvustas Siseministeerium kahel korral regionaalpoliitikaga ning inimeste hoiakute ja väärtustega seotud tulevikutrende. Kahel järgmisel aruteluseminaril aga arutati tegevuskeskkonna seminaridelt kogutud mõtteid kodanikuühiskonna arengu kontekstis, keskendudes tulevikule ja võimalikele lahendusteedele 2 mai– Hetkeolukorra ja arenguvajaduste ülevaade, visiooni sõnastamine august Seminaridel arutatu põhjal koostas Siseministeerium hetkeolukorra ja arenguvajaduste 2018 esmase ülevaate ning sõnastas kodanikuühiskonna programmi koostamise esialgse visiooni. Moodustati juhtrühm ja töögrupid. Suvekuudel koguti infot maakondlike arengukavade koostamise kohta ja algatati kodanikuühiskonna jaoks kahe olulise uuringu tellimine 3 september– Töögruppide kohtumised probleemide kindlaks tegemiseks oktoober Neljal teemal toimusid töögruppide kohtumised probleemide kindlaks tegemiseks. 2018 Töögruppide teemad ja osalejad oli järgmised: Tõhus poliitikakujundamine ja huvikaitse Töörühm keskendus märksõnadele, nagu huvikaitse, strateegiline partnerlus, korrastatud rahastamine, annetuste kogumine (vabaühenduste seisukohalt), kaasamine ja koostöö ettevõtjatega. Töörühma juhid: Alari Rammo ([email protected]) ja Kai Klandorf ([email protected]) Vabaühenduste Liidust. Osalesid: Eesti Noorteühenduste Liit, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutus, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Riigikantselei. Aktiivne elanik Töörühm keskendus teemadele, nagu kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus ja annetamine (üksikisiku vaatenurgast). Töörühma juht: Marten Lauri, Siseministeerium ([email protected]) Osalesid: Haridus- ja Teadusministeerium, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Sihtasutus Domus Dorpatensis. Toetused ja tugiteenused vabaühendustele Töörühm keskendus küsimusele, milliseid toetusi ja tugiteenuseid vabaühendused vajavad. 6 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Töörühma juht: Agu Laius, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital ([email protected]) Osalesid: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Külaliikumine Kodukant, Siseministeerium, Maiu Lauring, Kristina Mänd ja Maris Jõgeva. Sotsiaalne ettevõtlus ja (avalike) teenuste osutamine vabaühenduste poolt Töörühm keskendus sotsiaalsele ettevõtlusele ning teenuste ja avalike teenuste osutamisele vabaühenduste poolt. Töörühma juht: Jaan Aps, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ([email protected]) Osalesid: Tallinna Ülikool, Eesti Külaliikumine Kodukant, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutus, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 4 november– Piirkondlikud seminarid detsember 26. novembrist kuni 13. detsembrini 2018 toimus Eesti seitsmes paigas arutelu 2018 kodanikuühiskonna tulevikust. Arutelule ootasime kaasa mõtlema nii aktiivseid vabaühendusi, kohaliku võimu esindajaid kui ka teisi seotud pooli. Arutelud toimusid Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares 5 november Töögruppide kohtumised jätkuvad 2018 – Novembris 2018 kohtusid uuesti töögrupid, et vaadata üle piirkondlikelt seminaridelt veebruar kogutud info, see lahti mõtestada ja leida probleemidele võimalikke lahendusi. Veebruaris 2019 2019 leppis probleemide valikus kokku juhtrühm ja selgusid kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi esialgsed tulemused 6 märts–mai Programmi teksti koostamine 2019 Siseministeerium hakkas koostama kodanikuühiskonna programmi teksti. Vajaduse korral toimusid arutelud töögruppidega. Märtsis 2019 selgusid vabatahtliku tegevuse uuringu esialgsed tulemused. Mais esitas Siseministeerium esimese vahekokkuvõtte programmist kõigile kaasamõtlejatele ja ministeeriumitele 7 juuni 2019 Programmi kooskõlastamine juhtrühmas ja Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ühiskomisjonis 8 september Programmi avalikustamine ja avalik arutelu 2019 Siseministeerium avalikustas kodanikuühiskonna programmi ja pakkus kõigile huvilistele võimaluse programmi kohta tagasisidet anda, sh ministeeriumitele, partneritele jt-le. Mõnes piirkonnas tehti programmi tutvustavaid üritusi 9 oktoober Programmi lõppteksti koostamine laekunud tagasiside põhjal 2019 10 11.02.2020 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seminar Muu hulgas arutleti, kuidas kodanikuühiskonna teemad seonduvad teiste rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkondadega ning kuidas eesmärkide ja tegevussuundade ühisosa laiendada 11 aprill 2020 Rahvastikuminister esitas kodanikuühiskonna programmi arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks, pärast seda kinnitab kodanikuühiskonna programmi 12 juuni 2020 Programmi kinnitamiseks esitamise kiitis heaks vabaühenduste ja valitsuse ühiskomisjon (EKAK-i ühiskomisjon) 13 10. juuli Rahvastikuminister kinnitas „Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“ 2020 14 juuli– Aktiivse kodanikuühiskonna teemade prioriseerimine ja sel teemal peatüki september koostamine rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavasse. 2020 Teemade prioriseerimiseks ja täiendamiseks toimus väiksemaid arutelusid koostöös Kultuuriministeeriumiga ja 15. septembril peeti seminar, kus oli koostööpartneritega arutelu ka kodanikuühiskonna teemal 7 „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika Arutelud toimusid peamiselt 2018. aastal ning rahvastikutoimingute teemat käsitleti „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tõhusa rahvastikuhalduse teema raames. Rahvastikuarvestuse eesmärkide ja tegevussuundade kokkuleppimiseks püsivaid töörühmi ei moodustatud, vaid viidi läbi arutelusid olulisemate koostööpartneritega: Tallinna Perekonnaseisuamet, Tallinna Linnavalitsus, Vabariigi Valimisteenistus, Perekonnaseisuametnike kutseliit, Rahvusarhiiv, Kohalikud omavalitsused. Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid kohanemise teema analüüsimiseks 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise raames toimus tegevuskeskkonna trendide, probleemide ja lahenduste arutamiseks mitu seminari, kus käsitleti eraldi ka rahvastikutoimingute teemat 2 23.11.2018 Lahenduste kokkuleppimine ja koostöö edendamine Üheskoos kokkulepitu arutamiseks ja varasema tagasisidega arvestamiseks toimus „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ rahvastikuhalduse teema aruteluseminar (sh rahvastikutoimingud), kuhu kutsuti osalema kõik Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna partnerid. Seminaril esinesid eksperdid soovitustega uue arengukava raames kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldusvaldkondade kajastamiseks. Ettekanded tegid nende ministeeriumide esindajad, kellel kõige suurem seos tõhusa rahvastikuhalduse teemaga. Rahvastikutoimingute arutelul osalesid lisaks Siseministeeriumile Tallinna Linnakantselei, Rahandusministeeriumi ja Tallinna Perekonnaseisuameti esindajad 3 22.– Rahvastikuregistri seminar 23.10.2019 Osalesid kohalike omavalitsuste ametnikud (perekonnaseisuametnikud, rahvastikuregistri pidajad, vallasekretärid), SMIT-i volitatud töötleja esindajad, Siseministeeriumi ametnikud (kokku u 250). Kuulati ettekanded valdkonna arenguteedest ja tulevikuplaanidest, toimusid arutelud väikestes gruppides. 4 26.– Perekonnaseisuametnike seminar 27.11.2019 Osalesid maakonnakeskuste kohalike omavalitsuste perekonnaseisuametnikud (u 40). Arutelu all olid praegu esile tulnud probleemid, nende lahendusvõimalused, valdkonna tulevikuplaanid 5 11.02.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, osalejaid informeeriti rahvastikutoimingute teemat puudutavast, eraldi arutelusid teemal ei peetud 6 15.09.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, Osalejaid informeeriti rahvastikutoimingute teemat puudutavast ja tutvustati võimalusi kaasa rääkida. Eraldi arutelusid sel teemal ei peetud 8  „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ (edaspidi ka arengukava) on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 05. novembri 2020. aasta protokollilise otsuse nr 75 „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia 2022–2025 tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisele. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse nii kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse ning kodanikuühiskonna valdkonda, kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Arengukava väljatöötamise alguses oli sihiks kajastada selles ka sündimuse ja rahvastikupoliitika teemasid. Vabariigi Valitsuse uue koosseisu ametisse astumisega 2021. a seonduvalt toimusid mitmed muudatused ministeeriumide vastutusvaldkondades, sh ei ole Siseministeeriumis enam rahvastikuministri ametikohta ning nii perepoliitika kui rahvastikupoliitika teemad liikusid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkaitseministri vastutusvaldkonda. Sotsiaalministeerium otsustas nimetatud teemasid käsitleda koostatavas „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sotsiaal- ministeeriumi hinnangul on muudatus vajalik, et luua võimalus koondada kõik laste ja perede heaolu (sh toimetulekut) puudutavad universaalsed ja sihistatud meetmed ühe valdkonna arengukava alla ning kajastada rahvastikupoliitika ja sündimuse suurendamist puudutavaid teemasid samuti terviklikult teiste tihedalt seotud valdkondadega, mida „Heaolu arengukavas 2023–2030“ käsitletakse. Eeldatavasti lihtsustab selline käsitlus eeltoodud teemade kajastamist heaolu arengukava elluviimiseks suunatud programmis. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis aastani 2020 valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, uussisserändajate kohanemisvaldkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suunati aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas oli 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“. Loodav „Üleilmse eestluse programm“ toetab nii käesoleva arengukava, kui ka kehtiva „Välispoliitika arengukava 2030“ eesmärkide saavutamist. Programmi koostamisel lepitakse kokku kuidas koostööd koordineeritakse, kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga. „Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030“ ja selle programmides on kokku lepitud täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad Eesti ühiskonna sidususe suurendamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks koostatakse üksikasjalikumad programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Programmides kirjeldatakse täpsemalt rollid ja oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestavad. Arengukava ja lisamaterjalide ning Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu ja seletuskirja koostamist koordineerisid Siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt (tel 612 5010, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman (tel 628 2355, [email protected]). Arengukava koostamise metoodilist tuge pakkus Siseministeeriumi 1 strateegia- ja arendusosakonna nõunik Maia Eskla (tel 5193 9788, [email protected]). Arengukava mõjude hinnangu koostamist koordineeris Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna nõunik Krystiine Liiv (tel 612 5244, e-post [email protected]). Arengukava, eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). Arengukava väljatöötamiseks koostati nelja teemavaldkonna analüüsid ja peeti asjakohased arutelud. Teemavaldkondade töö koordineerimise, kaasamise ja sisu koostamise eest vastutavad järgmised kontaktisikud: 1) kohanemist ja lõimumist toetav Eesti – Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk ([email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Olga Sõtnik ([email protected]); 2) üleilmne eestlus – Välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel ([email protected]); 3) kogukondlik Eesti – Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Marten Lauri ([email protected]); 4) nutikas rahvastikuarvestus – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ([email protected]). 2. EELNÕU EESMÄRK „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu eesmärk on kokku leppida täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad Eesti ühiskonna sidususe suurendamiseks ning määrata kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. 3. ARENGUKAVA STRUKTUUR Sisukokkuvõte 1. Üldeesmärk ja mõõdikud üldeesmärgi täitmise hindamiseks 2. Olukorra analüüs 3.1. Sidusa Eesti valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused 3. Alaeesmärgid ja olulisemad tegevussuunad 3.1. Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti 3.1.1. Ülevaade valdkonnast 3.1.2. Olulised tegevussuunad 3.2. Üleilmne eestlus 3.2.1. Ülevaade valdkonnast 3.2.2. Olulised tegevussuunad 3.3. Kogukondlik Eesti 3.3.1. Ülevaade valdkonnast 3.3.2. Olulised tegevussuunad 3.4. Nutikas rahvastikuarvestus 3.4.1. Ülevaade valdkonnast 3.4.2. Olulised tegevussuunad 4. Arengukava elluviimine 2  4.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine 4.2. Aruandlus ja uuendamine 4.3. Arengukava seosed teiste arengudokumentidega 4.4. Arengukava seosed Euroopa Liidu poliitikatega 4.5. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos Kasutatud lühendid LISA 1. Seosed teiste arengudokumentide ja Euroopa Liidu poliitikatega LISA 2. Seosed läbivate teemadega LISA 3. Arengukava mõõdikute ja allikate ülevaade LISA 4. Mõjude hinnang LISA 5. Ülevaade valdkonna arengukava koostamisest ja kaasamisest 4. ARENGUKAVA SISU ÜLEVAADE 4.1. Arengukava eesmärk Arengukava peatükkides 1 ja 2 on täpsemini selgitatud arengukava eesmärki, selle hindamise olulisimaid mõõdikuid ja hetkeolukorda. Arengukava üldeesmärk on „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“. Täpsemalt on seda arengukavas selgitatud järgmiselt: Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka välismaal elades. 4.2. Valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad, suundumused Arengukava 2. peatükis on kirjeldatud valdkonda iseloomustavaid olulisimaid näitajaid, sealhulgas neid, mida edaspidi kasutatakse selleks, et hinnata arengukava eesmärgi poole liikumist. Samuti on selgitatud olulisemaid suundumusi, mis mõjutavad valdkonda. Pikemalt on valdkonna keskseid probleeme ja olukorda analüüsitud arengukava koostamise ettepanekus ning programmide eelnõudes. 4.3. Arengukava alaeesmärgid, olulisemad tegevussuunad nende saavutamiseks ja kesksed probleemid Arengukava 3. peatükis on valdkondade kaupa kirjeldatud arengukava alaeesmärke ja tegevussuundi aastatel 2020–2030 ning joonistel on antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja suundumustest. 1) Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Eesmärk. Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. 3  Eesmärgi saavutamiseks on kavas arendada tänapäevaseid, nutikaid ja tulemuslikke kohanemis- ja lõimumisteenuseid; toetada kohalikku tasandit ja sektoriüleseid partnerlussuhteid, et suurendada poolte suutlikkust kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel; arendada ühist, arusaadavat ja usaldusväärset kommunikatsiooni- ja inforuumi; soodustada ühtekuuluvustunnet toetavaid sotsiaalseid kontakte; toetada uuendusmeelset ja vastutustundlikku tööturgu; suurendada eesti keele oskust ja riigi ning kultuuriruumiga sidet. Probleem. Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, mitmes valdkonnas esineb keelepõhist eraldatust ja sellest tingitud ebavõrdsust. Ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. 2) Üleilmne eestlus Eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eesmärgi saavutamiseks on kavas tegeleda Eesti identiteedi edendamise ja säilitamisega välismaal nii ühtse infovälja edendamise, vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise kui ka muude abinõudega; kaasata välismaal asuvat eestlaskonda ja Eesti sõpru ühiskonna ellu ja arengusse, edendada koostööd ning tagada välismaal elavale eestlaskonnale kvaliteetsed teenused; toetada Eestisse tagasipöördumist ja Eesti eluga (taas)kohanemist, arendades selleks toetavaid teenuseid, suurendades ühiskonna teadlikkust ja kohalike omavalitsuste suutlikust. Probleem. Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, kui riik ei jätka piisava sihipärasusega erinevates valdkondades välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. 3) Kogukondlik Eesti Eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis aidata kaasa elanike teadlikkusele ja aktiivsusele, sh suurendada teadlikkust osalemisvõimalustest, suurendada vabaühenduste valmisolekut kaasata ka teiskeelseid elanikke, vanemaealisi ja noori vabatahtlikena; innustada eraisikuid ja ettevõtteid annetama; suurendada kogukondade võimekust elu- ja toimekeskkonna kujundamisel ning otsustusprotsessides osalemisel; suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust; aidata laiemalt kaasa kodanikuühiskonna soodsale tegutsemiskeskkonnale; tugevdada usuliste ühenduste rolli kogukondade toetamisel. Probleem. Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust. 4) Nutikas rahvastikuarvestus Eesmärk. Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalikult automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning 4  toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis tegeleda rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamisega, sh suurendada rahvastikuregistri andmete olulisust teenuste pakkumisel; aidata nii rahvastikuregistri tarkvara uuendamise kui ka muude tegevuste abil kaasa rahvastikuregistri andmete kättesaadavusele. Probleem. Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. On teenuseid, kus andmete kogumise protsess ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. 5. ARENGUKAVA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Arengukavaga aidatakse kaasa „Eesti 2035“ ja mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele, seatakse valdkondade üleseid sihte ning samuti avaldavad teised arengukavad mõju ja loovad eeldusi sidusa ühiskonna eesmärkide saavutamiseks. Ülevaade seostest arengudokumentide vahel on esitatud lisas 1. Arengukavas arvestatakse Euroopa Liidu õiguse ja poliitikatega, sh sihtidega. Euroopa Ülemkogu kiitis 20. ja 21. juunil 2019. a peetud kohtumisel heaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024. Tegevuskavas on seatud EL-i institutsioonidele üldine raamistik ja suunised EL-i poliitikate kujundamiseks kõnealusel perioodil. See keskendub neljale peamisele prioriteedile: kodanike ja vabaduste kaitsmine; tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine; kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine; Euroopa huvide ja väärtuste edendamine ülemaailmsel tasandil. Eesti seisukohad nimetatud strateegiadokumendi kohta kiitis Vabariigi Valitsus heaks 13. juuni 2019. a istungil ning Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 21. novembril 2019. Edaspidi on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaaegsed sihid lõimitud nii strateegiasse „Eesti 2035“ kui ka valdkonna arengukavadesse. Arengukava on kooskõlas nimetatud Euroopa Liidu strateegilise tegevuskavaga. Ülevaade täpsematest seostest on esitatud lisas 1. 6. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA JA ARENGUKAVAGA KAASNEV MÕJU Arengukava avaldab otsest mõju sotsiaalvaldkonnale, kaudset mõju riigi julgeolekule, majandusele ja regionaalarengule. Arengukava abil suurenevad kodanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada. Lõimumis- ja kohanemispoliitika meetmed avardavad teise emakeelega inimeste võimalusi tööturul parandades sellega nende sotsiaal-majanduslikku olukorda. Peale selle aitavad need meetmed vältida kodakondsuseta isikute ja uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust ja segregeerumist, mis on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Kõik alaeesmärgid toetavad kaudselt regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist. Mõjude täpse analüüsi arengukava alaeesmärkide kaupa leiab dokumendist „Sidusa Eesti arengukava 2020–2030 mõjude hindamine“. Arengukava olulisimad seosed läbivate teemadega on esitatud järgmises tabelis. Keskkonna- Keskkonnahoiu ja kliima seos arengukavaga on pigem kaudne. hoid ja kliima Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused võivad aidata kaasa Eesti inimeste algatavale hoiakule ja luua 5  eeldusi, et inimesed aitaksid enam keskkonda hoida. Paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ning muuhulgas aitavad kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused kasvatada keskkonnavaldkonnas tegutsevate vabaühenduste suutlikkust. Kohanemise ja lõimumise alaeesmärgi saavutamiseks on kavas edendada ühist inforuumi, sh parandada avalike institutsioonide suutlikkust informeerida teiskeelseid elanikke neile arusaadavas keeles (nt inglise keeles) – tänu sellele võib suureneda teiskeelsete elanike teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakuid võivad muutuda keskkonnasõbralikumaks. Kuna Euroopa Liit on seadnud aastaks 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi, on oluline viia Ida-Virumaa majandus sellega kooskõlla, et vältida negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused (ühine inforuum, eesti keele parem oskus), aitavad valmistada ette kõiki selle piirkonna ühiskonnagruppe, et CO2-neutraalsele majandusele üleminek oleks sujuv, mis omakorda aitab tõsta elukeskkonna kvaliteeti ning tõsta inimeste heaolu. Rahvastikutoimingute valdkonnas plaanitav aitab omakorda vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale näiteks tänu e- teenuste laialdasemale levikule ja elektrooniliselt säilitatavate andmete osakaalu suurenemisele. Võrdsed Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise võimalused põhimõttest ning aitavad märkimisväärselt kaasa, et saavutada võrdsete võimaluste eesmärke, kuna arengukava ongi suunatud sidusa ühiskonna loomisele. Kohanemise ja lõimumise alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused aitavad suurel määral kaasa võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Samuti aitavad kohanemise ja lõimumise tegevused suurendada erineva etnilise taustaga inimeste võrdset juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele ressurssidele, nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas, poliitilises elus jne. Kodanikuühiskonda puudutava alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab muuhulgas parandada naiste ja meeste osalemist otsustusprotsessis. Rahvastikuregistri arendamine parendab puuetega inimeste avalike teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust. Ühest küljest seetõttu, et nad saavad üha suuremat hulka teenuseid kasutada kodust lahkumata e- teenusena, teisest küljest arvestatakse uute e-teenuste loomisel ning juba olemasolevate e-teenuste parendamisel puuetega inimeste vajadustega, luues teenuseid, mida neil on lihtsam ja mugavam kasutada. Infoühiskond Positiivne seos. Arengukava eesmärgi ja kõigi alaeesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada nutikalt ja läbimõeldult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimalusi. Eraldi tasub välja tuua nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks plaanitav, kuna IKT nutikas kasutamine selles valdkonnas näiteks rahvastikuregistri tarkvara uuendamisel aitab kaasa uute e-teenuste kasutuselevõtule eri valdkondades, toetades seega ka riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ning Eesti elanike ja ettevõtete lihtsat asjaajamist. Regionaalareng Positiivne mõju. Arengukava aitab kaasa tugevale kodanikuühiskonnale, võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi, et 6  saavutada regionaalarengu eesmärgid. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on arendada tagasipöördujatele mõeldud teenuseid, näiteks suurendatakse eri KOV-ide võimekust tagasipöördumise ja Eesti eluga kohanemise toetamisel eri regioonides. Suur osa arengukava poliitikainstrumente on suunatud piirkondadele, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega inimesi (Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine ja nende leevendamisele kaasa aitamine on oluline prioriteet lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel ning aitab kaasa regionaalarengu eesmärkidele. Arengukava suunab avaliku ruumi planeerimisel arvestama sotsiaalmajanduslike ning kultuuriliste aspektidega, ennetades ruumilist segregatsiooni ning toetades erinevate elanikerühmade kokkupuuteid ruumis. Riigivalitsemise Positiivne mõju. Arengukava aitab valdkonna poliitika kujundamisel ja areng elluviimisel kaasa koostööle nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektoriga, toetades seega ühtsemat riigivalitsemist. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab riigivalitsemise arengule kaasa tänu sellele, et edendatakse kaasavat ja teadmispõhist poliitikakujundamist. Nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav toetab aga avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist. 7. ARENGUKAVA ETTEVALMISTAMINE Arengukava koostamisel on olnud tähtis roll koostööl ja koostööpartneritelt saadud teabel. Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. Teised olulisimad arengukava koostamises osalenud asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Haigekassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Rahvusvaheline Maja, Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, MTÜ Balti Uuringute Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Vabaühenduste Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Eesti Koostöö Kogu, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Pere Sihtkapital SA, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Lastekaitse Liit, Eesti Pereteraapia Ühing, MTÜ Lasterikkad Isad, SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, SA Avatud Eesti Fond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad, Eesti Rahva Muuseum, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Välis-Eesti Ühing, Välis-Eesti organisatsioonid (Üleilmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liit, Soome Eesti Noored, Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik jt). 7 Arengukava tervikteksti koostamise eeltööna koostasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid koostöös analüüsid valdkonna probleemide ja võimaluste kindlakstegemiseks ning nende arutamiseks toimus 11. veebruaril 2020 seminar, kuhu kutsuti osalema nii avaliku sektori asutuste kui ka vabaühenduste esindajad. 8. mail 2020 toimus tulevikuseminar teadlaste ja ekspertidega, et koostada arengukava eesmärkide mõttepaber. Oluline ühisüritus, kus käsitleti kõiki arengukava teemasid, peeti 15. septembril 2020. Täpsemini arutati arengukava eesmärkide, lahendamist vajavate probleemide ja olulisemate tegevussuundade üle. Arengukava väljatöötamise eeltöö algas juba 2018. aastal, kui osades teemavaldkondades hakati pidama arutelusid teemadel, nagu 1) kohanemine ja lõimumine (kaks töörühma); 2) kodanikuühiskond (neli töörühma ja nõuandev kogu); 3) rahvastikutoimingud (üks töörühm). 2019. ja 2020. aastal algas eeltöö järgmiste teemadega: 4) üleilmne eestlus (ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni loomine. Komisjoni juhtrühm pani käima kaheksa valdkondlikku töörühma töö, mida koordineeris Siseministeerium. Koostööpartnerid olid neli ministeeriumi). Teemavaldkondade arutelusid ja poolte koostööd koordineerisid ning tulemuste koondamise eest vastutasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid, osakonnajuhatajad ja nõunikud. Teemavaldkondade arutelusid peeti ja koostööd tehti kohtumistel, kuid arvamusi koguti ka kirjalikult ning koostööd tehti meili vahendusel. Täpsem ülevaade kaasamisprotsessist on esitatud lisas 5. 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 8.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine Arengukava viiakse ellu lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on programmid. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kellel on vastutus või kaasvastutus programmi alaeesmärkide saavutamisel. Programm kooskõlastatakse ministeeriumidega, kes planeerivad oma teenuste raha programmis, kuid esitatakse arvamuse avaldamiseks või teadmiseks ka nendele, kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise valdkondliku arengukava programmi kaudu, aga kellel on samas oluline roll rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga seatud eesmärkide saavutamisel. Sidusa Eesti arengukava elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine. Samuti arengukava elluviimiseks ja aruandluse toetamiseks vajaliku juhtkomisjoni ja muu töörühma või nõukoja moodustamine ja tööülesannete määramine, et aidata kaasa teemadevahelisele prioriseerimisele ning parimate võimaluste leidmisele üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. Arengukava juhtkomisjoni tööd koordineerivad Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium ning sinna kuuluvad Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, huvirühmade esindajad ning eksperdid. Täpne koosseis määratakse kindlaks komisjoni moodustamisel. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamise ja elluviimise seiramise ning valdkonnakomisjoni tegevuse tarbeks teabe andmiseks eksperdirühmasid. Teised arengukava elluviimises osalevad ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused viivad arengukava ellu programmi(de) kohaselt. Arengukava eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Arengukava elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused, teemaga seotud vabaühendused ja huvirühmad. 8.2. Arengukava rahastamine Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud riigi eelarvestrateegias. Selles on näidatud riigi raha planeerimine valitsemisalade ja programmide kaupa. Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamiseks kasutatakse riigieelarvet, aga lisaks sellele aitavad edaspidi eesmärkide saavutamisele kaasa ka EL-i taaste- ja vastupidavusinstrument ning aastatel 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ ja EL Varjupaiga- ja Rändefond. Arengukava maksumus tugineb Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia raames planeeritud 2021–2025 eelarvel. Aastate 2026–2030 andmed on indikatiivsed. Andmed ei sisalda programmide üleseid summasid (tulud ja käibemaksukulu). Olemasoleva eelarve andmed sisaldavad alaeesmärkide kaupa kulusid, sh amortisatsioonikulu. Kuna arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kõiki tegevussuundade jaoks vajalikke kulusid, siis programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. 8.3. Arengukava aruandlus ja uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist tulemusvaldkonna aruandluse raames. Selleks tuleb arengukava elluviimises osaleval ministeeriumil, kes kavandab oma raha vastavas tulemusvaldkonnas, koostada igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaade ja esitada see kokkulepitud tähtajaks Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Välisministeeriumile. Ministeeriumid, kes toetavad oma tegevustega arengukava eesmärkide saavutamist, kuid kavandavad raha mujal tulemusvaldkonnas, esitavad ülevaate vastavalt kokkulepetele. Esitatud kokkuvõtete alusel koostatakse Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi koordineerimisel tulemusvaldkonna aruanne. Arengukava ja selle programmid vaadatakse läbi ning ajakohastatakse vajaduse korral riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõude koostamise protsessi käigus. Arengukava täitmise aruannete ja lõpparuande koostamisel lähtutakse asjakohastest Vabariigi Valitsuse määrustest. 9. ARENGUKAVA KOOSKÕLASTAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Arengukava esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja Riigikantseleile, arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning avalikuks konsultatsiooniks. 9 Esitatavad ettepanekud analüüsiti läbi ja täiendati võimalusel arengukava. Märkustega arvestamise ülevaade on lisatud kooskõlastustabelis. Arengukava arutatakse enne heaks kiitmist Riigikogu vastavates komisjonides ja Riigikogu täiskogus. Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel aadressil www.siseministeerium.ee/RSYAK2030 ja https://www.kul.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa- uhiskonna-arengukava. 10. ARENGUKAVA JÕUSTUMINE Arengukava jõustub, kui Vabariigi Valitsus on selle heaks kiitnud. 10