Eelnõu

Vabariigi Valitsus .10.2022 nr 1-1/14-726/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu 20 liikme k.a 18. oktoobril algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnöu seletuskiri Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvötmist Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieöiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioonjöustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta l. novembril. 20. sajandi teise poole söjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nörgema osapoole vöitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejöudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtukiväge lubada. Erineva ideoloogilise suunitlusega vastupanuliikumised ja terroriorganisatsioonid kasutasid jalaväemiine laialdaselt valitsusvägede vastases sissitegevuses. Nörga juhtimise ja puuduliku väljaöppe töttu pandi miine maha kuidas juhtus, ei koostatud miiniväljade passe ega -kaarte, mistöttu oli pärast lahingutegevuse loppu neid raske ka leida ning kahjutuks teha. Enamus jalaväemiinide töttu asetleidnud tsiviilisikute surmajuhtumeid ja vigastusi tulenes miinide ebaprofessionaalsest käsitsemisest miinitökete rajamisel. Söjapiirkondades tehtud pildid miinisöja tagajärgedest, näiteks ärarebitud jäsemetega lastest, kutsusid esile lääneriikide uldsuse pahameele. Poliitikutelt nouti otsustavat tegutsemist. Ottawa konventsioon sundis terve pölvkonna rahuvöitlejate visade ja pikaajaliste jöupingutuste tulemusena. Näiteks Briti printsess Diana oli uks neist, kes selle eest aktiivselt seisis. Nad lähtusid öilsast eesmärgist - piiratajalaväemiinide keelustamise abil söjategevuse ulatust ning koos sellega tsiviilisikute kaotusi ja kannatus!. Praktikas ei ole see paraku önnestunud. Esimese suure tagasilöögi pöhjustas tosiasi, et suurriigid USA, Hiina ja Venemaa ei uhinenud Ottawa konventsiooniga. Ka ei ole vöimalik nende riikide puhui täheldada mingit kavatsust seda tulevikus teha. Nad ei soovi oma söjalist tegevusvabadust piirata. Kull on nende huvides oma assumeetriliste vastaste - sissiliikumiste ja terroriorganisatsioonide - tegevusvabaduse kärpimine. Käesoleva sajandi algusest muutusidki Ottawa konventsiooni jöustumise töttu standardsed, tehases valmistatud jalaväemiinid sissi- ja terroriorganisatsioonidele raskesti kättesaadavaks. Teoreetiliselt oleks pidanud see nende tegevust oluliselt pärssima, sest tänaseks on Ottawa konventsiooniga liitunud kokku 163 riiki, sealhulgas köik Euroapa maad peale Venemaa. Kahjuks nonda ei läinud. Standardsete, tehases valmistatud jalaväemiinide asemel hakkasid need ruhmitused köikjal söjakolletes - Iraagis, Afganistanis, Liibuas, Suurias ning mujal - kasutama aha rohkem isevalmistatud löhkekehi. Erinevalt standardsetest jalaväemiinidest, mille tehnilised andmed (löhkeaine kogus, miini kujuja suurus, initsieerimisviis jms) on teada, on iga isevalmistatud löhkekeha oma olemuselt ainulaadne. Sissidel voi terroristidel on vöimalik kogemustest oppidaja valmistadajärjest paremaid ning töhusamaid löhkekehija neid uha efektiivsemalt kasutada. l Vähem kui kahe aastakumnega ongi isevalmistatud löhkekehade valmistamine teinud läbi plahvatusliku arengu. Siit tulenebki teine, köige olulisem tagasilöök: Ottawa konventsiooni öilis eesmärk - vähendadajalaväemiinide keelustamisega tsiviilisikute kaotusi ning kannatusi söjas -jäi saavutamata, kuna nende asemele tulid isevalmistatud löhkekehad. Kolmas tösine tagasilöök tuleneb Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna negatiivsest muutusest. Kui Eesti NATOsse astus ja paljude Euroopa riikide eeskujul Ottawa konventsiooniga liitus, käsitasid alliansi tuumikriigid Venemaad strateegilise partnerina voi koguni potentsiaalse liitlasena terrorismivastases söjas. Tänane olukord on hoopis teine. Gruusia ja Ukraina södade kontekstis puudub meil garantii, et Venemaa agressiivne ja ettearvamatu käitumine ei vöiks Eestit ohustada. Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema koik endast oleneva, et söjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et söja korral vöiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks. Venemaa - Ukraina soda, kus jalaväemiine kasutavad köik osapooled (kuigi Ukraina on Ottawa konventsiooniga liitunud), töestab, et need ei ole oma tähtsust minetanud, olles nuudisaegse söjategevuse lahutamatu osa. Ka näitab Venemaa - Ukraina söda, et iga linn ja asula, mis jääb potentsiaalse vaenlase reaktiivlaskeseadeldiste ja suurtukiväe tule ulatusse, langeb halastamatute tsiviilelanikkonda tapvate ja suurt ainelist kahju tekitavate tulelöökide ohvriks. Meil ei önnestu vältida säärast olukorda Narvas, Sillamäel, Kohtia-Järvel, Vörus ja Pölvas ja töenäoliselt ka Tartus, kuli aga peaksime suutma pidada söda nönda, et vähemalt Tallinna, Pärnut ning teisi suuremaid Lääne- ja Kesk-Eesti linnu ei purustaks ega tsiviilelanikkond ei kannaks viiekohalistesse numbritesse kuundivaid kaotusi. Selleks tuleb vaenlase edasiliikumine peatada. Ilma töhusa pioneeritegevuseta, mille väga oluline osa onjalaväemiinide kasutamine, ei ole see vöimalik. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva Ottawa konventsiooni nöuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvi des. See norgendab meie kaitsevöimet. Enesekaitsevahendina onjalaväemiin töhus, odav ning piisava heidutusvöimega. Jalaväemiinid on unikaalsed vöitluvahendid ses möttes, et massilise kasutamise puhui tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tösise psuhholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase södurid lahinguväljal liikudes tunneksid. See piiraks oluliselt nende tegevusvabadust ning kompenseeriks osaliselt tulejöu puudujääki, mis meil paratamatult on. Uhegi teise (alternatiivse) relvasusteemi abil ei ole voimalik sarnast efekti saavutada. Samalaadset efekti on kuli vöimalik saavutada eelpool kirjeldatud isevalmistatud löhkekehade massilise kasutamise abil, aga see eeldaks nende valmistamise öpetamist sisuliselt igale ajateenijale, reservväelasele ja kaitseliitlasele ning igapäevaseid praktilisi löhkamisi lahinglasktiiisel. Uhiskonna uldise turvalisuse seisukohast oleks see riskantne. Ka tekitaks see komplikatsioone Eesti rahvusvahelises suhtluses, kutsudes esile tarbetuid etteheiteid ja stiudistusi. Jalaväemiinide professionaalseks kasutamiseks vajalikkejuhtimise-, distsipliini-ja väljaöppe- alaseid eeltingimusi (sealhulgas miiniväljade kaartide ja passide koostamme, miiniväljade tähistamine, tsiviilelanikkonna teavitamine ning miinide kahjutukstegemine pärast lahingutegevuse löppemist) suudavad kaitsevägi ja Kaitseliit tänä täielikult taita. Kuigi 2  inimlikud eksimused on vöimalikud, garanteerib see, et söja korral jalaväemiinide kasutamisega kaasnev kahju Eesti tsiviilelanikkonnale oleks minimaalne ning liitlasvägedele vajalik tegevusvabadus Eesti territooriumil tagatud. Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja illeandmist keelustav ja nende hävitamist nöudev Ottawa konventsioon oleks moistlik denonsseerida enne, kui Kaitseväe Peastaap ja kaitseministeerium asuvaa planeerima ja teostama Venemaa laiaulatuslikust kallaletungist Ukrainale tulenevaid muudatusi söjaaja kaitseväe struktuuris, vöimearendustes ja väljaöppes, s.t Riigikogu 2022. aasta kevadistungjärgul. See vöimaldaks planeerida kaitseväeja Kaitseliidu edasist arengut, väljaöpet ja lahingutegevust juba ilma Ottawa konventsioonist tulenevate pliranguteta. Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega voib Eesti vötta endale uhepoolse kohustuse hoidudajalaväemiide muumisest voi muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasutajalaväemiine väljaspool oma territooriumi. Vastavalt Ottawa konventsiooni artiklile 20 on osalisriigil riikliku suveräänsuse teostamisel öigus konventsioonist väljuda. Väljumisest tuleb teatada köigile teistele osalisriikidele, depositaarile ja Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunöukogule. Väljumiskirjas peavad täielikult olema ära toodud pohjused, mis tingivad konventsioonist väljumise. Valjumme j öustub kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar on väljumiskirja kätte saanud. Kui nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumise hetkel on väljuv osalisriik segatud relvakonflikti, eijöustu väljumine enne relvakonflikti loppu. Esitavad Riigikogu liikmed: .2022 fl. ft-i^/is 4^^/^^/j c^, c^QiA ^a^^^/t / fo 5. Lw^y^^ ^. K^&z r;^; ^ ^ ft^, ^^KM; G. Udi^—^J^oa^j^ Ue&t^L_.. ?. 6^-s. l6oA^ g. /^'^<s^^^ ^t- ^>. ne ^^ ^^€T ^- A- c^/ C <" ID . H^^Jr ^^^ ^y. ^.tt <^y^ .^^^ iL h^. 1-1^ 3, /l^ ^oo^^^^ /^^-^< i4. ^^fc. ''i}L^/—U!.-^. ,y^.-^-; ...? ^ ^ff^ -^— ^^ ^_'?^>- ^^^ ^~^ ^^ /f-^/,' ^/a.^^~ (?/ ^ ^ $^^ 'PotJ^- ^ /e. ^<.^ c c. ^Jc., / o^o , cv"(?^^ (^<?T^c^4^^  EELNÖU Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja iileandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva konventsiooni denonsseerimise seadus Denonsseerida jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustavja nende hävitamist nöudev konventsioon, mis on koostatud 1997. aasta 18. septembril Ottawas, mille Eesti Vabariik on ratifitseermud 2004. aasta 24. märtsil ning mis onjöustunud Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta l. novembril. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Riigikogu liikmed: /. ftr^ ^^4^/i^ h ^. J^^A o^^e^^ 3. L6° ^^ ^". \^Ms^ ö^—/ 13. ^ (^^ o ^ ^. \^IA -J\wouXA i^e^ 7. (^^ J^^ ^^^-Ä^^f/^ iu Kantseleä, <^. /v/^^ey ^^^ /^. %/^4y^ tt), K^^ </^^—<L Vt it '^SWIMSL //< ^^ ,^<^ <^x^ IL /^^A\ -^^Jt. .^S /t^ö %^f^ W ^f^^^i —^-^- 7^~^ f^ <j\4^iG v^^^f > 16~. y^J Klw~S^__^c^i^^^^_ ^ k^ \^ _ ^ »j3=tN EC^V^ e j f-, /^' ^^ ^ Q'/- <s- e (fS 5c^^ PotAU^ ^G ^. (^^.. f<^k ^^^ ^Q ^ U.e^t^ ^^2^c^A^J^  Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu s eletuskiri Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustu s Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril. 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada. Erineva ideoloogilise suunitlusega vastupanuliikumised ja terroriorganisatsioonid kasutasid jalaväemiine laialdaselt valitsusvägede vastases sissitegevuses. Nõrga juhtimise ja puuduliku väljaõppe tõttu pandi miine maha kuidas juhtus, ei koostatud miiniväljade passe ega -kaarte, mistõttu oli pärast lahingutegevuse lõppu neid raske ka leida ning kahjutuks teha. Enamus jalaväemiinide tõttu asetleidnud tsiviilisikute surmajuhtumeid ja vigastusi tulenes miinide ebaprofessionaalsest käsitsemisest miinitõkete rajamisel. Sõjapiirkondades tehtud pildid miinisõja tagajärgedest, näiteks ärarebitud jäsemetega lastest, kutsusid esile lääneriikide üldsuse pahameele. Poliitikutelt nõuti otsustavat tegutsemist. Ottawa konventsioon sündis terve põlvkonna rahuvõitlejate visade ja pikaajaliste jõupingutuste tulemusena. Näiteks Briti printsess Diana oli üks neist, kes selle eest aktiivselt seisis. Nad lähtusid õilsast eesmärgist – piirata jalaväemiinide keelustamise abil sõjategevuse ulatust ning koos sellega tsiviilisikute kaotusi ja kannatusi. Praktikas ei ole see paraku õnnestunud. Esimese suure tagasilöögi põhjustas tõsiasi, et suurriigid USA, Hiina ja Venemaa ei ühinenud Ottawa konventsiooniga. Ka ei ole võimalik nende riikide puhul täheldada mingit kavatsust seda tulevikus teha. Nad ei soovi oma sõjalist tegevusvabadust piirata. Küll on nende huvides oma assümeetriliste vastaste – sissiliikumiste ja terroriorganisatsioonide – tegevusvabaduse kärpimine. Käesoleva sajandi algusest muutusidki Ottawa konventsiooni jõustumise tõttu standardsed, tehases valmistatud jalaväemiinid sissi- ja terroriorganisatsioonidele raskesti kättesaadavaks. Teoreetiliselt oleks pidanud see nende tegevust oluliselt pärssima, sest tänaseks on Ottawa konventsiooniga liitunud kokku 163 riiki, sealhulgas kõik Euroopa maad peale Venemaa. Kahjuks nõnda ei läinud. Standardsete, tehases valmistatud jalaväemiinide asemel hakkasid need rühmitused kõikjal sõjakolletes – Iraagis, Afganistanis, Liibüas, Süürias ning mujal – kasutama üha rohkem isevalmistatud lõhkekehi. Erinevalt standardsetest jalaväemiinidest, mille tehnilised andmed (lõhkeaine kogus, miini kuju ja suurus, initsieerimisviis jms) on teada, on iga isevalmistatud lõhkekeha oma olemuselt ainulaadne. Sissidel või terroristidel on võimalik kogemustest õppida ja valmistada järjest paremaid ning tõhusamaid lõhkekehi ja neid üha efektiivsemalt kasutada. Vähem kui kahe aastakümnega ongi isevalmistatud lõhkekehade valmistamine teinud läbi plahvatusliku arengu. Siit tulenebki teine, kõige olulisem tagasilöök: Ottawa konventsiooni õilis eesmärk – vähendada jalaväemiinide keelustamisega tsiviilisikute kaotusi ning kannatusi sõjas – jäi saavutamata, kuna nende asemele tulid isevalmistatud lõhkekehad. Kolmas tõsine tagasilöök tuleneb Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna negatiivsest muutusest. Kui Eesti NATOsse astus ja paljude Euroopa riikide eeskujul Ottawa konventsiooniga liitus, käsitasid alliansi tuumikriigid Venemaad strateegilise partnerina või koguni potentsiaalse liitlasena terrorismivastases sõjas. Tänane olukord on hoopis teine. Gruusia ja Ukraina sõdade kontekstis puudub meil garantii, et Venemaa agressiivne ja ettearvamatu käitumine ei võiks Eestit ohustada. Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks. Venemaa – Ukraina sõda, kus jalaväemiine kasutavad kõik osapooled (kuigi Ukraina on Ottawa konventsiooniga liitunud), tõestab, et need ei ole oma tähtsust minetanud, olles nüüdisaegse sõjategevuse lahutamatu osa. Ka näitab Venemaa – Ukraina sõda, et iga linn ja asula, mis jääb potentsiaalse vaenlase reaktiivlaskeseadeldiste ja suurtükiväe tule ulatusse, langeb halastamatute tsiviilelanikkonda tapvate ja suurt ainelist kahju tekitavate tulelöökide ohvriks. Meil ei õnnestu vältida säärast olukorda Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Võrus ja Põlvas ja tõenäoliselt ka Tartus, küll aga peaksime suutma pidada sõda nõnda, et vähemalt Tallinna, Pärnut ning teisi suuremaid Lääne- ja Kesk-Eesti linnu ei purustaks ega tsiviilelanikkond ei kannaks viiekohalistesse numbritesse küündivaid kaotusi. Selleks tuleb vaenlase edasiliikumine peatada. Ilma tõhusa pioneeritegevuseta, mille väga oluline osa on jalaväemiinide kasutamine, ei ole see võimalik. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet. Enesekaitsevahendina on jalaväemiin tõhus, odav ning piisava heidutusvõimega. Jalaväemiinid on unikaalsed võitluvahendid ses mõttes, et massilise kasutamise puhul tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tõsise psühholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase sõdurid lahinguväljal liikudes tunneksid. See piiraks oluliselt nende tegevusvabadust ning kompenseeriks osaliselt tulejõu puudujääki, mis meil paratamatult on. Ühegi teise (alternatiivse) relvasüsteemi abil ei ole võimalik sarnast efekti saavutada. Samalaadset efekti on küll võimalik saavutada eelpool kirjeldatud isevalmistatud lõhkekehade massilise kasutamise abil, aga see eeldaks nende valmistamise õpetamist sisuliselt igale ajateenijale, reservväelasele ja kaitseliitlasele ning igapäevaseid praktilisi lõhkamisi lahinglaskmisel. Ühiskonna üldise turvalisuse seisukohast oleks see riskantne. Ka tekitaks see komplikatsioone Eesti rahvusvahelises suhtluses, kutsudes esile tarbetuid etteheiteid ja süüdistusi. Jalaväemiinide professionaalseks kasutamiseks vajalikke juhtimise-, distsipliini- ja väljaõppe- alaseid eeltingimusi (sealhulgas miiniväljade kaartide ja passide koostamine, miiniväljade tähistamine, tsiviilelanikkonna teavitamine ning miinide kahjutukstegemine pärast lahingutegevuse lõppemist) suudavad kaitsevägi ja Kaitseliit täna täielikult täita. Kuigi inimlikud eksimused on võimalikud, garanteerib see, et sõja korral jalaväemiinide kasutamisega kaasnev kahju Eesti tsiviilelanikkonnale oleks minimaalne ning liitlasvägedele vajalik tegevusvabadus Eesti territooriumil tagatud. Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev Ottawa konventsioon oleks mõistlik denonsseerida enne, kui Kaitseväe Peastaap ja kaitseministeerium asuvad planeerima ja teostama Venemaa laiaulatuslikust kallaletungist Ukrainale tulenevaid muudatusi sõjaaja kaitseväe struktuuris, võimearendustes ja väljaõppes, s.t Riigikogu 2022. aasta kevadistungjärgul. See võimaldaks planeerida kaitseväe ja Kaitseliidu edasist arengut, väljaõpet ja lahingutegevust juba ilma Ottawa konventsioonist tulenevate piiranguteta. Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi. Vastavalt Ottawa konventsiooni artiklile 20 on osalisriigil riikliku suveräänsuse teostamisel õigus konventsioonist väljuda. Väljumisest tuleb teatada kõigile teistele osalisriikidele, depositaarile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogule. Väljumiskirjas peavad täielikult olema ära toodud põhjused, mis tingivad konventsioonist väljumise. Väljumine jõustub kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar on väljumiskirja kätte saanud. Kui nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumise hetkel on väljuv osalisriik segatud relvakonflikti, ei jõustu väljumine enne relvakonflikti lõppu. ___________________________________________________________ Esita vad Riigikogu liikmed: .2022 Ants Laaneots Alar Laneman Leo Kunnas Kalle Grünthal Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme Rene Kokk Riho Breivel Merry Aart Mart Helme Kert Kingo Martin Helme Uno Kaskpeit Jaak Valge Paul Puustusmaa Peeter Ernits Anti Poolamets Siim Pohlak Ruuben Kaalep Urmas Reitelmann EELNÕU Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende h ävitamist nõudva konventsiooni denon s seerimise seadus Denonsseerida jalaväemiinide kasutamist, varumist, t ootmist ja üleandmist keelustav ja nende h ävitamist nõudev konventsioon , mis on koostatud 199 7. aasta 18. septembril Otta was , mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 2004. aasta 24. märtsil ning mis on jõustu nud Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Algata vad Riigikogu liikmed: Ants Laaneots Alar Laneman Leo Kunnas Kalle Grünthal Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme Rene Kokk Riho Breivel Merry Aart Mart Helme Kert Kingo Martin Helme Uno Kaskpeit Jaak Valge Paul Puustusmaa Peeter Ernits Anti Poolamets Siim Pohlak Ruuben Kaalep Urmas Reitelmann