Teade

Viljandi mnt 122 VÕIMALIK JUURDEPÄÄS TAMME 71801:001:0197 Viljandi mnt 122a TÄNAVALT 30501:001:0079 Tamme tänav T7 30501:001:0076 30501:001:0082 Tamme tn 19 30401:001:3014 Tamme tänav T6 Tamme tn 20 30401:001:3015 30402:001:0480 DP0011 Järve tn 15 30402:001:0340 Tamme tn 20a Tamme tn 17 Tamme tänav T5 30402:001:0048 30401:001:3012 30401:001:3013 Tamme tänav T3 Tamme tn 18 Järve tn 13 2+800 30501:001:0065 30402:001:0300 30402:001:0160 Viimsi metskond 314 Tamme tn 15 30402:001:0051 Tamme tn 16 30402:001:0039 Järve tn 11 30402:001:0090 Tamme tn 14 Tamme tn 13 30402:001:0013 30501:001:0068 DP0287 Tamme tn 12a 30402:001:0070 Järve tn 9 30402:001:0270 Järve tn 2 30402:001:0006 30402:001:0099 KM 7 2+900 Tamme tn 12 30402:001:0069 Tamme tn 11 30501:001:0067 Järve tn 7 30402:001:0080 Tamme tn 10 30402:001:0280 7 Tamme tänav T2 KM 30501:001:0066 Tamme tn 8 Tamme tn 9 30402:001:0005 30501:001:0070 Järve tn 5 30402:001:0260 Tamme tn 9a PEATUSE 30501:001:0069 Tamme tn 6 30402:001:0351 1 ASUKOHA Tamme tn 7 3+000 Ä 100 VÕIMALIK 30402:001:0352 Järve tänav 12 1 800 4 600 1 NIHUTAMISRUUM Tamme tn 4 Järve tn 3 30402:001:0250 PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE 30402:001:0360 RAIL BALTIC HOOLDUSTEE Tamme tn 5 PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE pos 2 vald 30402:001:0074 nr PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE ALTERNATIIV*1 ald L 100 Saku Kiili v - - - d Järve tn 1 PLANEERITAV SÕIDUTEE ALTERNATIIV*1 Tamme tn 2 30402:001:0240 Ä 100 öön - 9863 30402:001:0290 itsev Männiku polügoon JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI VÕI 12 800 1 Tamme tn 3 1 4 600 e ka 30402:001:0073 OMANDAMISE VAJADUS 115 m Tamme tänav T1 e 30402:001:0101 i uu ante 5 KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE % nr 1 Tamme tn 1 si es pla-Tür 30402:002:0010 . ma 71801:001:0983 MAX HOONE MAX. HOONETE MAX. HOONETE KÕRGUS (m) EHITISEALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL Talli aantee kiis *2 3+100 LISAPARKLA proj TEEKORIDOR JA PLANEERITAVA ALA PIIR MAX KORRUSTE KRUNDI PIND (m²) a ARV nn-R 20 PK KRUNDIJAOTUS KUULUB d im öön Tamme tn 1b Tamme tn 1a Susi TÄPSUSTAMISELE! Tug Tamme tn 3a 30402:002:0060 30402:002:0050 30402:001:0071 tras e ka itsev 30402:002:0090 KATASTRIÜKSUSE PIIR, NIMI, TUNNUS kuni 40 m MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR ante Susi 30402:001:0071 PLANEERITAV HOONESTUSALA . ma Luige tn 8 Luige tn 6 POSITSIOONI NUMBER proj 30402:002:0070 30402:002:0080 3+200 Luige tn 12 30402:002:0030 UUE ERITASANDILISE RISTUMISE PERSP. Luige tn 10 TEISE PROJEKTIGA KAVANDATUD TEEKORIDOR JA 30402:002:0020 Luige tn 4 VAJADUS 30402:002:0040 MAANTEEKORIDOR JA KRUNDIJAOTUS KUULUB ERITASANDILINE RISTUMINE*2 TÄPSUSTAMISELE! DETAILPLANEERINGUALAD KEHTESTATUD/ALGATATUD TEHNILISED NÄITAJAD: 3+300 · PLANEERINGUALA ca 12 ha (sh. Saku vallas ca 6.4 ha) Saku vald · EHITISEALUNE PIND kuni 800 m² Kiili vald · PEATUSE VÄLIALA 3450...4600 m² · PARKIMISKOHTADE ARV 40 Märkused: Luige tn 1 30402:001:0040 1. Alternatiivide realiseerimise otstarbekus , teostatavus ja trassivalik täpsustatakse DP koostamise käigus. 2. Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik. Eskiisprojekt. OÜ Skepast&Puhkim töö nr 2019_0059, 05.06.2020 seisuga. 3+400 NB: kõik lahendused on põhimõttelilsed ja täpsustuvad detailplaneeringu koostamise käigus VÕIMALIK JUURDEPÄÄS PÕLLU TÄNAVALT VÕIMALIK KERGLIIKLUSTEE PIKENDUS METSA KINNISTU DP KOOSSEISUS OLEVAL ÜLDMAAL 30402:001:0104 Oksa tn 4 30401:001:2395 Männi tänav Oksa tn 2 Piiriveere Männi tn 2 30401:001:2394 30401:001:2636 Oksa tänav T2 30402:001:0220 30401:001:2398 DP0258 Oksa tn 10 30401:001:2396 Oksa tn 6 30401:001:2353 Kergliiklustee T14 30501:001:0410 Oksa tn 8 Kergliiklustee T7 30401:001:2354 Männi tn 1 Oksa tn 3 30402:001:0067 30401:001:2237 Oksa tänav T1 30402:001:0510 Oksa tn 1 30401:001:2356 Oksa tn 5 30402:001:0084 Oksa tn 1a Männi tn 1a Oksa tn 12 30402:001:0001 30402:001:0043 30402:001:0068 30401:001:2397 Oksa tn 14 30401:001:2352 Oksa tn 7 30402:001:0036 Männi tn 4 Männi tn 1b 30402:001:0038 30501:001:0411 Rõõmu tn 6 30404:004:0230 Männi tn 6 30402:001:0430 Männi põik 2 Kergliiklustee T10 Rõõmu tn 8 Projekt Männi tn 4a 30402:001:0042Männi põik 4 30501:001:0412 30404:004:0240 30402:001:0150 30402:001:0500 Männi põik 6 30402:001:0170 Männi põik 8 30402:001:0190 Männi põik 10 Rail Baltica Luige kohaliku peatuse detailplaneering 30402:001:0180 30402:001:0200Männi põik 12 30501:001:0399 Rõõmu tn 10 Põllu tn 7 Joonise nimetus 30404:004:0250 30501:001:0400 Põllu tn 7a Rõõmu tn 12 Planeeringuala ettepanek 30402:001:0064 30404:004:0260 Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Männi tn 11 vald ald 30402:001:0033 Männi tn 7 Laki 34 30402:001:0320 Rõõmu tn 14 12915 Tallinn OÜ Rail Baltic Estonia Kiili v 30404:004:0270 12734109 Saku Põllu tn 9 EESTI 30401:001:2525 Põllu tn 6b Tel. +372 664 5808 Endla 16 Tel. 30501:001:0115 Faks. +372 664 5818 10142 Tallinn Faks. Rõõmu tn 16 [email protected] 30404:004:0280 Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Mõõtkava Projekti nr Eskiis 1:1000 2022_0007_03 Rõõmu tn 18 Planeerija Ivan Gavrilov 30404:004:0290 Planeerija Kuupäev Joonise nr Planeerija 25.03.2022 DP-01 Rõõmu tn 20 SAKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saku 13. september 2022 nr 531 Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 3 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3 punktide 1 ja 3 alusel. Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Männiku külas detailplaneeringu algatamiseks Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku küla Männiku polügooni maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:2151). Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha (lisa 3). Juurdepääsuteed kavandatakse Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152) ja Luige tn 1 (katastritunnus: 30402:001:0040) maaüksuste kaudu. Alternatiivse variandina lahendatakse ligipääs Saku valda jääva Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) ja Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152), Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 30501:001:0082), Tamme tänav T7 (katastritunnus: 30501:001:0076) maaüksuste kaudu. Alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trassi asukoht selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused. Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb samuti ette Rail Baltica kohaliku Luige peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale. Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 3 alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Kiili Vallavalitsusele ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma 20.06.2022.a kirjaga nr 6-5/22/11119-2 seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringu taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt tõi Keskkonnaamet välja märkused, millega palus arvestada. Esitatud märkused on arvesse võetud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut vastavalt täiendatud. Kiili Vallavalitsus on oma 15.06.2022. a kirjaga nr 8-1/601-6 öelnud, et ei esita ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Terviseamet vastas oma 28.06.2022. a kirjaga nr 9.3-1/22/5237-2, et on tutvunud esitatud materjalidega ja ei esita vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisele. Lisaks märkis ära tingimused, mille alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut kui ka lähteseisukohtasid täiendatud. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud: - Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12); - Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). - Radoonitaseme mõõtmine, määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 1. Algatada Saku valla Männiku küla Rail Baltic Luige peatuse detailplaneering. 2. Anda lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Männiku küla Rail Baltic Luige peatuse detailplaneeringu koostamiseks. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15). 5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud- detailplaneeringud. 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marti Rehemaa Vallavanem Siiri Raagmets Vallasekretär Lisa 3 Saku Vallavalitsuse 13. septembri 2022 korraldusele nr 531 Saku vald Rail Baltic Luige peatuse planeeringuala skeem Tingmärgid maaüksuse piir planeeringuala piir ligipääsude alternatiivsed asukohad Kiili vallas Rail Baltic raudtee teekoridor Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist Lisa 2 Saku Vallavalitsuse 13. septembri 2022 korraldusele nr 531 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Peatuse planeeritava ala andmed: AADRESS Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku polügoon Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 10 Katastritunnus: 71801:001:0983 71801:001:2151 Sihtotstarve: 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa 100% maatulundusmaa Terve planeeringuga haaratud maa-ala: ca 7 ha. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus on võetud aluseks Skepast&Puhkim OÜ poolt 2022.a koostatud töö „Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringu koostamine. Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne“. Nimetatud töö on käesoleva eelhinnangu lisa ja kuulub eelhinnangu juurde. Eelhinnangus on muuhulgas kasutatud nimetatud tööst pärinevat informatsiooni ja analüüsi. Lisaks on eelhinnangus kasutatud Maa-ameti suunatud kaardirakendustes ja keskkonnaregistris olevat informatsiooni. Eelhinnangusse on kokkuvõtlikult koondatud peamised käsitlemist vajavad teemad ja järeldused, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt eelhinnangus kajastatud peavad olema. Detailplaneeringu eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega. Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Männiku külas detailplaneeringu algatamiseks Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku küla Männiku polügooni maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:2151). Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha (lisa 3). RB trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. RB on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. RB kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. Rail Baltica Luigele kavandatava peatuse asukoht on Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas ja osaliselt ka Kiili vallas Luige alevikus, kus paikneb juurdepääsutee (lisa 3 ). Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele ja Luige kohaliku peatuse ja platvormi aruandele hõlmab Luige peatus enda alla 60-100 m2 ehitisealuse pinnaga hoone. Peatuse väliala on mõõtmetega 30-40 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 3450-4600 m2 suurusel alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 40. Juurdepääsuteede puhul on hetkel kaalumisel kaks alternatiivset juurdepääsuteed. Nendest esimese hinnanguline pikkus on 750 m, teise puhul 1025 m. Mõlema puhul on sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklusteede puhul on kaalumisel samuti kaks alternatiivi ning nende pikkused kattuvad juurdepääsuteede omadega. Kergliiklusteede laiuseks on planeeritud 3 m (peatuse visuaal Joonis 1). Joonis 1. Luige peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, piletimüügi automaadid ja piletite müügipunkt, rajatakse vajalikud tehnovõrgud. Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsudega. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus. Kavandatav peatus asub Männiku raba servaalal. Alal on kuivenduskraavidega metsamaa. Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Männiku harjutusvälja piiranguvööndis). Männiku polügoon maaüksus (71801:001:0983) on sellel osas, kuhu planeeritakse Rail Baltic Luige peatust, hoonestamata. Planeeringu naaberkinnistutel on olemasolevad elektri- ja sidevõrk, vee- ja kanalisatsiooni torustikud. 2 Juurdepääsuteed kavandatakse Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152) ja Luige tn 1 (katastritunnus: 30402:001:0040) maaüksuste kaudu. Alternatiivse variandina lahendatakse ligipääs Saku valda jääva Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) ja Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152), Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 30501:001:0082), Tamme tänav T7 (katastritunnus: 30501:001:0076) maaüksuste kaudu. Alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trassi asukoht selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused. Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb samuti ette Rail Baltica kohaliku Luige peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale. Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa (ehk planeeritava ala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritavate maaüksuste ehitusprojekti aluseks. Kuna tegemist on enamuses kahe maaüksuse (millele lisanduvad juurdepääsuteega seotud maaüksused) piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritavate maaüksuste detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult 3 varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §-is 126 detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus Planeeringuala piirneb Männiku polügooni (71801:001:0983), Viimsi metskond 314 (71801:001:2152), Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) maaüksustega. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 7 ha. Planeeritava ala tingimused ja kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja mõjud Maa-ameti andmetel on planeeritava ala kitsendusteks: Valdeku maardla, riigikaitseline ehitis (Männiku harjutusväli), riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Männiku harjutusvälja piiranguvöönd), Valdeku (Valdeki, Männiku, MRD0000597) turba maardla. Oluline on, et planeeritava peatuse asukoht jääb Männiku harjutusväljale, mis on osa riigikaitselise ehitise piiranguvööndist. Ehitise püstitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ilma Kaitseministeeriumi loata on keelatud. Kõigi alal kehtivate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 2) Maa-ameti andmetel ei esine. 4 Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase joonega) Kuna kavandatav peatus asub Männiku raba servaalal, siis pinnakatte geoloogia moodustavad planeeringualal rabaturvas ja madalsooturvas. Pinnakatte paksus piirkonnas on 15 m. Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Seega nendes valdkondades mõju ei saa tekkida. Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate loodusobjektide, sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Planeeritava tegevusega ei teki olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest planeeritav ala ei asu Natura 2000 alal või selle vahetus läheduses. Lähim Natura 2000 ala on ca 7,2 km kaugusel loodes Tallinna linnas asuv Rahumäe loodusala (RAH0000451), mis jääb piisavalt kaugele. Teised Natura 2000 alad jäävad juba rohkem kui 13 km kaugusele. Planeeringualal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on ca 12,2 km kaugusel idas asuv Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) ja kagus asuv Limu raba hoiuala (KLO2000133). Planeeringualal ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala, Kurna mõisa park (KLO1200378), asub ca 4,4 km kaugusel idas. Alast loodesse jäävad Valdeku parkmets (KLO1200595) ja Võidu parkmets (KLO1200599), mis asuvad ca 5,5 km kaugusel. Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide esinemist. Alast ca 1 km kaugusel loodes asub III kategooria linnuliigi kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik (KLO9106018). Alast ca 2,4 km kaugusel läänes asub valgelaup- rabakiili (Leucorrhinia albifrons) elupaik (KLO9200972) ning samuti ca 2,4 km kaugusel põhjas nõmmelõokese (Lullula arbore) (KLO9108865) ja väiketülli (Charadius dubius) (KLO9108901) elupaik. Alast ca 2,3 km kaugusel loodes asuvad III kategooria taimeliik aas- karukell (Pulsatilla pratensis) (KLO9316414) ning ca 3,4 km kaugusel kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (KLO9336522), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) (KLO9336526), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336482), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) (KLO9336475), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9343580), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KLO9343292), väikeselehine neiuvaip (Epipactis helleborine subsp. orbicularis) (KLO9343582). I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses registreeritud. Lähimad kaitstavad loomad on vaadeldavast alast 800 m kaugusel. Nendeks on kõre, kalakotkas ja merikotkas, kivisisalik, veelendlane, tiigilendlane ja põhja-nahkhiir. I ja II kategooria kaitstavatest taimedest jääb ca 3,4 km kaugusele ainulehine soovalk. Planeeringualal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu. Lähimad püsielupaigad asuvad põhjas ca 0,8 km kaugusel, edelas ca 2 km kaugusel ja lõunas ca 2,5 km kaugusel. Planeeringualast ca 3,2 km kaugusel põhjas asub kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud Männiku hiidrahn (KLO4000116). Lähimad vääriselupaigad on planeeringualast ca 1,3 km kaugusel idas (VEP208050) ja ca 2,4 km kaugusel lõunas (VEP205195). Kuna need objektid ei asu planeeritaval alal ega selle vahetus lähiümbruses, siis eeldatav oluline mõju puudub. Planeeringuala asub rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundus-, tootmis-, riigikaitse-, mäetööstus- ja transpordimaale ning ühiskondlike ehitiste maale. 5 Detailplaneeringuga on vaja muuta maa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa (metsamaa) pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas, mis kujutab endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset mõju piirkonna maakasutusele laiemalt eeldada ei ole. Rohekoridoride toimivust on hinnatud Rail Balticu KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on Rail Balticu asukoha määramisel arvestatud. Planeeringualal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna planeeringuala asub Kaitseväe harjutusväljal, kus juba on olulised inimtegevusest tulenevad häiringud, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Planeeritava peatuse alal ega lähiümbruses ei asu ühtegi kultuurimälestist. Lähim neist on ca 2,2 km kaugusele itta jääv Kultusekivi (reg nr 17977) ja 2,4 km kaugusel lõunas asuv Kivikalme (reg nr 17961). Ca 2,7 km kaugusel kagus asub samuti Kultusekivi (reg nr 17976). Seega mõju kultuuripärandile oodata ei ole. Planeeringualal ja selle lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Lähimad paiksed heiteallikad asuvad ca 4 km kaugusel idas ning nendeks on kahe paikse heiteallikaga Adven Eesti AS ja kolme paikse heiteallikaga Nobela Properties OÜ. Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed. Planeeringuala piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi. Teine, suurema liiklussagedusega, kuid tunduvalt kaugemale jääv tee on tugimaantee nr 11 Tallinna ringtee. Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile. Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine, pesitsemine). Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Liikluskorralduse põhimõtete määramine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12). Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav RB raudtee, mille müra mõjusid on hinnatud raudtee põhiprojektis. Detailplaneeringu koostamise käigus 6 teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12). Mürahinnangu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju koht piirkonna müratasemele. Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Kasutusaegses etapis esineb RB rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes. Oluline on jälgida, et ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks eeltoodud määruses välja toodud piirnorme. Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega reklaamtahvlid jms). Peatusele lähimad elamud jäävad sellest vähemalt 250 m kaugusele. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas. Planeeringuala asub Valdeku maardla aladel (Joonis 5). Antud maardla peamiseks maavaraks on turvas. Lähim maardla, kus asuvad ka mäeeraldised, on Tallinna-Saku maardla, mille lähim mäeeraldis planeeritavale Luige peatusele on Männiku liivakarjääri mäeeraldis. Antud maardla ja mäeeraldis jäävad planeeritavast peatusest ca 700 m kaugusele loodesse. Kavandatava peatuse rajamine küll omab eeldatavalt negatiivset mõju maavara juurdepääsule, 7 kuid kavandatava tegevuse puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ehitise rajamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Kaudne mõju on veel selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) kasutada. Põhjavesi on planeeringuala ja piirkonnas looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt või hajureostuse eest. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puurkaeve ei asu. Lähim puurkaev jääb ca 450 m kaugusele kirdesse. Järgmised puurkaevud jäävad kirde ja ida suunal rohkem kui 700 m kaugusele. Planeeringualast ca 300 m kaugusel on Kiili vallas kinnitatud Luige-Kangru reoveekogumisala. Kavandatava peatuse alale jääb mitmeid 1-4 m laiuseid kraave, kuid mitte ühtegi suuremat veekogu. Lähim suurem veekogu, milleks on Rätsepa järv (VEE2006010), jääb ca 575 m kaugusele läände. Selle 10 ha suuruse ja kuni 25 ha suuruse valgalaga järve 50 m laiune kalda piiranguvöönd ei ulatu planeeritavale alale. Maaparandussüsteeme planeeritava peatatuse asukohas ega selle lähiümbruses ei ole. Lähimaks maaparandussüsteemiks on ca 750 m kaugusele itta jääv Luige-Kangro maaparandussüsteem. Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole. Reovee lahendus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Reovee käitlemisel kas lokaalselt või kanaliseerimise teel tuleb järgida keskkonnameetmeid. Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). Seega praeguse teabe kohaselt eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki. Kuna planeeringualal ei asu pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude piiranguvöönditesse, siis kavandatava tegevuse otsest mõju pinnaveekogudele näha ei ole. Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda. Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mõjuga keskkonnale ohutut tegevust (RB peatuse rajamine). Planeeringu elluviimisel võib kaasneda ehitustegevusega ajutine müra ja vibratsioon, mis on mööduvad. Kavandatava tegevusega ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Eeldatavalt positiivselt mõjutatav elanikkond on kogu RB raudteed kasutama hakkavad inimesed. RB rongiliikluse kasutamise võimaluste mõju on hinnatud koostamisel olevates RB raudteetrasside ehitusprojektide KMH aruannetes. RB raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande eelnõu kohaselt ühendab kiirraudtee kiire ja mugava liikumisvõimalusega trassile jäävad suuremad linnad – Tallinna, Pärnu, Riia ja kaugemad keskused. Oluline on kohalike peatuste olemasolu, sest need aitavad inimestel liikuda kiiremini ja mugavalt kohalikul tasandil nt kodu ja töökoha või kooli vahel. Negatiivselt mõjutatava elanikkonna moodustavad need, kes jäävad raudteepeatuse lähedusse. Lähimad elamud paiknevad vähemalt 250 m kaugusel, mis on eeldatavalt piisav, et vahetuid olulisi mõjusid vältida. 8 Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa ja liiva. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid ei teki. Kui jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses. Eesti pinnase radooniriski kaardi 9 järgi jääb planeeringuala alale, kus radoonisisaldus pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 0-30 kBq/m³). Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku põllumajandusmaad, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. Sellest tulenevalt ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse väikese mõjuga tegevust tavatingimustes (st puuduvad olulised keskkonnapoolsed piirangud). Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud: - Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12); - Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). 9  - Radoonitaseme mõõtmine, määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jääb planeeritavast peatusest itta ca 3,8 km kaugusele Maxima Eesti OÜ logistikakeskus. Ettevõtte ohuala raadius on 1,7 km ning see ei ulatu planeeritavale alale. Tegemist on c-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Seega eeldatavalt ohtu ei teki. Asjaomase asutuse seisukoht Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Kiili Vallavalitsusele ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma 20.06.2022.a kirjaga nr 6-5/22/11119-2 seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringu taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt tõi Keskkonnaamet välja märkused, millega palus arvestada. Esitatud märkused on arvesse võetud ja KSH eelhinnangut vastavalt täiendatud. Kiili Vallavalitsus on oma 15.06.2022. a kirjaga nr 8-1/601-6 öelnud, et ei esita ettepanekuid eelnõu täiendamiseks. Terviseamet vastas oma 28.06.2022. a kirjaga nr 9.3-1/22/5237-2, et on tutvunud esitatud materjalidega ja ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele. Lisaks märkis ära tingimused, mille alusel on nüüd nii KSH eelhinnangut kui ka lähteseisukohtasid täiendatud. Kokkuvõte Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Eelhinnangu koostas: Maigi Tenisson Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist tel 6712 421 [email protected] 1 0 Töö number: 2021_0096 Tellija OÜ Rail Baltic Estonia Endla 16, 10142 Tallinn e-post: [email protected] Registrikood: 12734109 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 14.03.2022 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks Kuupäev 14.03.2022 Koostanud Keskkonnaekspert Marko Lauri Kontrollinud Aide Kaar (litsents KMH0123) Projekti nr 2021_0096 Esikaane foto RW0600 raudtee alates prioriteetlõigu algusest kuni Saku kohaliku peatuseni (0+000-8+650). Luige kohalik peatus ja platvormide aruanne SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................... 5 2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ................................................. 6 2.1. Maakasutus ................................................................................................................................................................... 6 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................................................... 9 3. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus ............................... 10 3.1. Looduskeskkond ....................................................................................................................................................... 10 3.1.1. Piirkonna geoloogiline ehitus ........................................................................................................................... 10 3.1.2. Maavarad ja maardlad ........................................................................................................................................ 10 3.1.3. Põhjavesi ................................................................................................................................................................. 11 3.1.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................................................ 13 3.1.5. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................................................................... 14 3.1.6. Hoiualad ................................................................................................................................................................... 15 3.1.7. Kaitsealad ................................................................................................................................................................ 15 3.1.8. Kaitsealused liigid ................................................................................................................................................. 16 3.1.9. Püsielupaigad ......................................................................................................................................................... 17 3.1.10. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................................................ 17 3.1.11. Vääriselupaigad .................................................................................................................................................. 17 3.1.12. Taimestik ja loomastik ..................................................................................................................................... 18 3.1.13. Väärtuslik põllumajandusmaa ....................................................................................................................... 18 3.1.14. Rohevõrgustik ..................................................................................................................................................... 18 3.2. Kultuuripärand ........................................................................................................................................................... 19 3.3. Radoonioht .................................................................................................................................................................. 20 3.4. Piirkonna välisõhu kvaliteet .................................................................................................................................. 21 3.6. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................................... 22 3.7. Riigikaitselised piirangud ....................................................................................................................................... 22 4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ....... 23 4.1. Eeldatav mõju looduskeskkonnale ..................................................................................................................... 23 4.1.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ........................................................................................................... 23 4.1.2. Mõju kaitsealustele liikidele .............................................................................................................................. 23 4.1.3. Mõju taimestikule ja loomastikule.................................................................................................................. 23 4.1.4. Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................................................................ 23 4.1.5. Hoiualad ................................................................................................................................................................... 24 4.1.6. Püsielupaigad ......................................................................................................................................................... 24 4.1.7. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................................................... 24 4.1.8. Väärtuslik põllumajandusmaa.......................................................................................................................... 24 4.2. Mõju loodusvaradele ............................................................................................................................................... 24 4.2.1. Maavarad ................................................................................................................................................................. 24 4.3. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ................................................................................... 25 4.3.1. Välisõhu kvaliteet ................................................................................................................................................. 25 4.3.2. Müra .......................................................................................................................................................................... 25 4.3.3. Vibratsioon .............................................................................................................................................................. 26 4.3.4. Joogivee kvaliteet ................................................................................................................................................. 26 4.3.5. Radoon ..................................................................................................................................................................... 26 4.3.6. Valgusreostus ........................................................................................................................................................ 26 4.3.7. Mõju inimeste liikumisvõimalustele ............................................................................................................... 27 5. Kavandatavad keskkonnameetmed ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks...................................................................................................................... 28 3 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5.1.1. Põhjavesi ................................................................................................................................................................. 28 5.1.2. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................................................ 28 6. Kokkuvõte ............................................................................................................................................................ 30 7. Kasutatud materjalid ...................................................................................................................................... 31 4 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Harju maakonnas Saku ja Kiili valdades vastavalt Männiku külas ja Luige alevikus. Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus. Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel. Teabe koondamisel on lähtutud KeHJS §-ist 61. Eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kohta info andmisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22): • keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; • keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS 5 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 2. Kavandatava tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt töö hanke eesmärkidele peab detailplaneeringu lõpplahenduses edasiseks projekteerimiseks olema loodud vähemalt järgmised eeldused: • funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest; • vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud tehnilistele nõuetele; • vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele; • keskkonnasäästlikkus; • peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga; • ehituskulude optimaalsus. Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. 2.1. Maakasutus Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa). Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike) rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus. Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil: • Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna; • Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi; • Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste. Rail Balticu Luigele kavandatava peatuse asukoht on Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas ja osaliselt ka Kiili vallas Luige alevikus, kus paikneb juurdepääsutee. Rail Balticu Luige kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Saku vallas Männiku polügoon (71801:001:0983) ja Kiili vallas Viimsi metskond 314 (71801:001:2152), Luige tn 1 (30402:001:0040), Piiriveere (30401:001:2636), Põllu tn 9 (30401:001:2525), Metsa (30401:001:2236), 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 (30402:001:0011). Kinnistute maa sihtotstarbed on vastavalt Viimsi metskond ja Metsa 100% maatulundusmaa, Luige tn 1 100% tootmismaa, Põllu tn 6 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 9 100% ühiskondlike ehitiste maa, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 100% transpordimaa ning Männiku polügoon 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa2. Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuste rajamiseks. Joonis 1. Harju maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+ 2 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 21.01.2022 7 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 2. Koostatav Saku valla üldplaneering RB Luige peatusega (märgitud lilla ruuduna) Allikas: Koostatav Kohila valla üldplaneering Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele ja Luige kohaliku peatuse ja platvormi aruandele hõlmab Luige peatus enda alla 60-100 m2 ehitisealuse pinnaga hoone. Peatuse väliala on mõõtmetega 30-40 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 3450-4600 m2 suurusel alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 40. Juurdepääsuteede puhul on hetkel kaalumisel kaks alternatiivset juurdepääsuteed. Nendest esimese hinnanguline pikkus on 750 m, teise puhul 1025, Mõlema puhul on sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklusteede puhul on kaalumisel samuti kaks alternatiivi ning nende pikkused kattuvad juurdepääsuteede omadega. Kergliiklusteede laiuseks on planeeritud 3 m. 8 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 3. Luige peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, piletimüügi automaadid ja piletite müügipunkt, rajatakse vajalikud tehnovõrgud. Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsudega. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus. 9 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 3. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus 3.1. Looduskeskkond 3.1.1. Piirkonna geoloogiline ehitus Kuna kavandatav peatus asub Männiku raba servaalal, siis pinnakatte geoloogia (Joonis 4) moodustavad planeeringualal rabaturvas ja madalsooturvas. Pinnakatte paksus piirkonnas on 15 m. Joonis 4. Pinnakatte geoloogia. Jääjärvelised setted (roosal alal), moreen (pruunil alal). Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 20.01.2022 3.1.2. Maavarad ja maardlad Planeeringuala asub Valdeku maardla aladel (Joonis 5). Antud maardla peamiseks maavaraks on turvas. Lähim maardla, kus asub ka mäeeraldis, on Tallinna-Saku maardla, kus paikneb Männiku liivakarjääri mäeeraldis. Antud maardla ja mäeeraldis jäävad planeeritavast peatusest ca 700 m kaugusele loodesse. 10 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 5. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 20.01.2022 Tabel 1. Vaadeldava ala lähipiirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet, seisuga 20.12.2021 Mäeeraldise nimetus Kaevandamis- Kaevandamisloa omaja Kaugus loa nr linnulennult vaadeldavast alast Männiku liivakarjäär KMIN-135 AS Silikaat 0,7 km Männiku II liivakarjäär KMIN-092 AS Silikaat 2,7 km Männiku VII liivakarjäär HARM-151 AS Silikaat 2,6 km Männiku VIII liivakarjäär HARM-148 AS Silikaat 1,8 km Männiku XI liivakarjäär KL-512701 AS Silikaat 1,5 km 3.1.3. Põhjavesi Põhjavesi on planeeringuala ja piirkonnas looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse eest (Joonis 6). 11 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 6. Põhjavee kaitstus planeeringualal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 22.01.2022 Planeeringualal ja selle lähiümbruses puurkaeve ei asu. Lähim puurkaev jääb ca 450 m kaugusele kirdesse. Keskkonnaregistri andmete kohaselt on sellele kaevule määratud 10 m hooldusala. Järgmised puurkaevud jäävad kirde ja ida suunal rohkem kui 700 m kaugusele (Joonis 8). Planeeringualast ca 300 m kaugusel on Kiili vallas kinnitatud Luige-Kangru reoveekogumisala reostuskoormusega üle 2000 ie. (Joonis 7)3. 3 Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015 12 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 7. Reoveekogumisalad ja reoveepuhastid planeeringuala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister (KKR), seisuga 26.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 3.1.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Kavandatava peatuse alale jääb mitmeid 1-4 m laiuseid kraave, kuid mitte ühtegi suuremat veekogu4. Lähim suurem veekogu, milleks on Rätsepa järv (VEE2006010), jääb ca 575 m kaugusele läände. Selle 10 ha suuruse ja kuni 25 ha suuruse valgalaga järve 50 m laiune kalda piiranguvöönd ei ulatu planeeritavale alale. Lisaks on Rätsepa järvel ka 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Ca 700 m kaugusele loodesse jääb ka Raku järv (VEE2006030), mis on pindalaga üle 10 ha ja valgalaga üle 25 ha. Raku järvel kehtib piiranguvöönd ulatusega 100m, laiune ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m ning veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Planeeringualale piirangu-, ehituskeelu- ega veekaitsevööndid ei ulatu. Maaparandussüsteeme planeeritava peatatuse asukohas ega selle lähiümbruses ei ole. Lähimaks maaparandussüsteemiks on ca 750 m kaugusele itta jääv Luige-Kangro maaparandussüsteem. 4 Keskkonnaregister, seisuga 22.01.2022 13 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 1. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Puurkaevud, järved ja vooluveekogud Keskkonnaregistrist, seisuga 22.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2021 3.1.5. Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000 alad on ca 7,2 km kaugusel loodes Tallinna linnas asuv Rahumäe loodusala (RAH0000451). Teised Natura 2000 alad jäävad juba rohkem kui 13 km kaugusele (Joonis 9). 14 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 9. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad planeeringuala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 22.01.2021. Aluskaart: Maa-amet 2022 3.1.6. Hoiualad Planeeringualal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on ca 12,2 km kaugusel idas asuv Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) ja kagus asuv Limu raba hoiuala (KLO2000133) (Joonis 9). 3.1.7. Kaitsealad Planeeringualal ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala, Kurna mõisa park (KLO1200378), asub ca 4,4 km kaugusel idas. Alast loodesse jäävad Valdeku parkmets (KLO1200595) ja Võidu parkmets (KLO1200599), mis asuvad ca 5,5 km kaugusel (Joonis 10). 15 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 10. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 23.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 3.1.8. Kaitsealused liigid Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide esinemist. Alast ca 1 km kaugusel loodes asub III kategooria linnuliigi kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik (KLO9106018). Alast ca 2,4 km kaugusel läänes asub valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons) elupaik (KLO9200972) ning samuti ca 2,4 km kaugusel põhjas nõmmelõokese (Lullula arbore) (KLO9108865) ja väiketülli (Charadius dubius) (KLO9108901) elupaik. Alast ca 2,3 km kaugusel loodes asuvad III kategooria taimeliik aas-karukell (Pulsatilla pratensis) (KLO9316414) ning ca 3,4 km kaugusel kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (KLO9336522), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) (KLO9336526), roomav öövilge (Goodyera repens) (KLO9336482), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) (KLO9336475), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9343580), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (KLO9343292), väikeselehine neiuvaip (Epipactis helleborine subsp. orbicularis) (KLO9343582) (Joonis 10). I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses registreeritud. Lähimad kaitstavad loomad on vaadeldavast alast 800 m kaugusel. Nendeks on kõre, kalakotkas ja merikotkas, kivisisalik, veelendlane, tiigilendlane ja põhja-nahkhiir. I ja II kategooria kaitstavatest taimedest jääb ca 3,4 km kaugusele ainulehine soovalk. Liikide asukohti ei ole joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 15). 5 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv 16 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 3.1.9. Püsielupaigad Planeeringualal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu. Lähimad püsielupaigad asuvad põhjas ca 0,8 km kaugusel, edelas ca 2 km kaugusel ja lõunas ca 2,5 km kaugusel (Joonis 11). Joonis 11. Püsielupaigad planeeringuala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 23.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022. 3.1.10. Kaitstavad looduse üksikobjektid Planeeringualast ca 3,2 km kaugusel põhjas asub kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud Männiku hiidrahn (KLO4000116) (Joonis 10). 3.1.11. Vääriselupaigad Lähimad vääriselupaigad on planeeringualast ca 1,3 km kaugusel idas (VEP208050) ja ca 2,4 km kaugusel lõunas (VEP205195)6 (Joonis 12). 6 Keskkonnaregister, seisuga 23.01.2022 17 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 12. Vääriselupaigad planeeringuala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 23.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 3.1.12. Taimestik ja loomastik Planeeringualal on tegemist rabaga. Teine osa alast on hoonestamata elamumaa, millel hetkel kasvavad üksikud puud või võsa. Kuna lähipiirkonnas asuvad metsad, siis on tõenäoline, et alal liigub ka ulukeid. 3.1.13. Väärtuslik põllumajandusmaa Harju maakonnaplaneeringus loetakse Harjumaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 39 ja enam boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 800 m kaugusel idas. 3.1.14. Rohevõrgustik Harju maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire, vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud, 18 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt. Harju maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohekoridoride toimivust on hinnatud Rail Balticu KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on Rail Balticu asukoha määramisel arvestatud. (Joonis 13). Joonis 13. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Harju maakonnaplaneering 3.2. Kultuuripärand Planeeritava peatuse alal ega lähiümbruses ei asu ühtegi kultuurimälestist.7. Lähim neist on ca 2,2 km kaugusele itta jääv Kultusekivi (reg nr 17977) ja 2,4 km kaugusel lõunas asuv Kivikalme (reg nr 17961). Ca 2,7 km kaugusel kagus asub samuti Kultusekivi (reg nr 17976) (Joonis 14). Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte (Joonis ). Lähimad pärandkultuuriobjektid on ca 1,5 km kaugusel lõunas asuv turbavõtukoht (reg nr 718:TVK:001) ja ca 2 km kaugusel asuv moonakamajad (304:MOM:001). Lisaks veel ca 2,1 km kaugusel põhjas ja kirdes asuvad sõjalised objektid (718:MMS:004), hiied (304:HII:001) ja Nõmme metsavahikoht (304:VKK:001)8. 7 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 23.01.2022 8 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 23.01.2022 19 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 14. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid planeeringuala piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 23.01.2022 3.3. Radoonioht Eesti pinnase radooniriski kaardi9 järgi jääb planeeringuala alale, kus radoonisisaldus pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 0-30 kBq/m³) (Joonis 15). 9 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 23.01.2022 20 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 15. Eesti pinnase radooniriski kaart. Planeeringuala asukoht on tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 23.01.2022 3.4. Piirkonna välisõhu kvaliteet Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Planeeringualal ja selle lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Lähimad paiksed heiteallikad asuvad ca 4 km kaugusel idas ning nendeks on kahe paikse heiteallikaga Adven Eesti AS ja kolme paikse heiteallikaga Nobela Properties OÜ. Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed. Planeeringuala piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi, mille aasta keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 7166 sõidukit ööpäevas. Teine, suurema liiklussagedusega, kuid tunduvalt kaugemale jääv tee on tugimaantee nr 11 Tallinna ringtee, mille aasta keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 12053 sõidukit ööpäevas10. 3.5. Üleujutusalad Vaadeldaval alal ei ole prognoositud üleujutusi.11 10 Teeregister 11 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 03.01.2022 21 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 3.6. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted Planeeringualal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jääb planeeritavast peatusest itta ca 3,8 km kaugusele Maxima Eesti OÜ logistikakeskus. Ettevõtte ohuala raadius on 1,7 km ning see ei ulatu planeeritavale alale. Tegemist on c-kategooria ehk ohtliku ettevõttega (Tabel 2). Tabel 2. Saku valla ohtlik ettevõte. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus, seisuga 21.01.2022 Ohukate- Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal gooria ja ohuala ulatus, m 1 C Maxima Eesti OÜ Diiselkütus(2.0); Ammoniaak veevaba(3.43) 1700 Maxima Logistikakeskus 3.7. Riigikaitselised piirangud Planeeritava peatuse asukoht jääb Männiku harjutusväljale, mis on osa riigikaitselise ehitise piiranguvööndist. Ehitise püstitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ilma Kaitseministeeriumi loata on keelatud. 22 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta 4.1. Eeldatav mõju looduskeskkonnale 4.1.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub ca 7,2 km kaugusel. Kavandatava tegevuse puhul ei ole eeldada, et ükskõik milline võimalik mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada. 4.1.2. Mõju kaitsealustele liikidele Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise. Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust planeeringualast ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju. 4.1.3. Mõju taimestikule ja loomastikule Planeeringualal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna planeeringuala asub Kaitseväe harjutusväljal, kus juba on olulised inimtegevusest tulenevad häiringud, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Rail Balticu raudteetrassi keskkonnamõjud hinnatakse põhiprojekti trassilõikude KMH-de käigus. 4.1.4. Mõju rohevõrgustikule Planeeringuala asub rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundus-, tootmis-, riigikaitse-, mäetööstus- ja transpordimaale ning ühiskondlike ehitiste maale. Detailplaneeringuga on vaja muuta maa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa (metsamaa) pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas, mis kujutab endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset mõju piirkonna maakasutusele laiemalt eeldada ei ole. 23 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 4.1.5. Hoiualad Planeeringualal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on ca 12,2 km kaugusel idas asuv Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) ja kagus asuv Limu raba hoiuala (KLO2000133) (Joonis). Hoiualadele negatiivset mõju eeldada ei ole. 4.1.6. Püsielupaigad Planeeringualal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu ning negatiivset mõju neile eeldada ei ole. 4.1.7. Kaitstavad looduse üksikobjektid Planeeringualast ca 3,2 km kaugusel põhjas asub kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud Männiku hiidrahn (KLO4000116) (Joonis ). Negatiivset mõju kaitstavate looduse üksikobjektidele eeldada ei ole. 4.1.8. Väärtuslik põllumajandusmaa Harju maakonnaplaneeringus loetakse Harjumaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 39 ja enam boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 800 m kaugusel idas ning negatiivset mõju eeldada ei ole. 4.2. Mõju loodusvaradele 4.2.1. Maavarad Kavandatav tegevus asub maardla alal. Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse § 14. Seaduse kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada: 1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses; 2) juurdepääs maavarale; 3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 24 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Kavandatava peatuse rajamine küll omab eeldatavalt negatiivset mõju maavara juurdepääsule, kuid kavandatava tegevuse puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ehitise rajamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 4.3. Eeldatav mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 4.3.1. Välisõhu kvaliteet Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele ehitussetapis eeldada ei ole. 4.3.2. Müra Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine, pesitsemine). Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Eelnevat arvesse võttes, kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole. 25 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 4.3.3. Vibratsioon Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes12. 4.3.4. Joogivee kvaliteet Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole. Kui reovee käitlemine lahendatakse lokaalselt või kanaliseerimise teel ja järgitakse eelpool toodud nõudeid (ptk Error! Reference source not found.), siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka seoses reovee käitlemisega. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Arvestades eelnevat, puudub kavandataval tegevusel mõju vee kvaliteedile. 4.3.5. Radoon Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on tegelikult lokaalselt kõrge. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. 4.3.6. Valgusreostus Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena. Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik 12 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021 26 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni. Arvestades, et peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt ca 250 m kaugusele, siis olulist negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole. 4.3.7. Mõju inimeste liikumisvõimalustele RB rongiliikluse kasutamise võimaluste mõju on hinnatud koostamisel olevates RB raudteetrasside ehitusprojektide KMH aruannetes. RB raudteetrassi lõigu „Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande13 eelnõu kohaselt ühendab kiirraudtee kiire ja mugava liikumisvõimalusega trassile jäävad suuremad linnad – Tallinna, Pärnu, Riia ja kaugemad keskused. Oluline on kohalike peatuste olemasolu, sest need aitavad inimestel liikuda kiiremini ja mugavalt kohalikul tasandil nt kodu ja töökoha või kooli vahel. Muude riikide kogemus on esile tõstnud kohaliku transpordi olulisust kiirraudtee kontekstis. Paremad ühendused suurendavad raudtee kasutatavust ning tekitavad majanduslikku kasu kohalikule piirkonnale, kuna tekib üks täiendav eelis töökohtade loomisele. 13 IDOM/ Skepast&Puhkim OÜ 2022 27 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5. Kavandatavad keskkonnameetmed ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks 5.1.1. Põhjavesi Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Kuna kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist negatiivset mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke ained. Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse reovee käitlemine kas lokaalselt või kanaliseerimise teel. Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust. Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6114. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui detailplaneeringuga nähakse ette reovee käitlemine alal selle kanaliseerimise teel, siis lahendatakse nõuetekohaselt liitumine. Kanaliseerimine on parim võimalik lahendus põhjavee (sh joogivee) kaitseks selle võimaliku reostumise eest. Kui eelnevat järgitakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju esinemine tõenäoline. 5.1.2. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Kuna planeeringualal ei asu pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude piiranguvöönditesse (ptk 3.1.4. ), siis kavandatava tegevuse otsest mõju pinnaveekogudele näha ei ole. Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda. 14 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 28 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada veeseaduse, määruse15 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas sademevesi immutada pinnasesse. 15 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 29 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6. Kokkuvõte Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi. Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku põllumajandusmaad, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Planeeritav peatus asub rohevõrgustiku alal, kui selle ehitamine ei ohusta rohevõrgustiku terviklikkust ning olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole. Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist. Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Kuna planeeringuala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müra eelneva modelleerimise tulemusena on peatuse alale ette nähtud müratõke. Sellest lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja (tegevusloa andja). 30 / 31  RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 7. Kasutatud materjalid • Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta • Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/ • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ • Saku valla üldplaneering • Kiili valla üldplaneering • Saku valla arengukava • Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. • Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017 • Keskkonnaregister • Teeregister • Ehitisregister • Maa-ameti kaardirakendused • KOTKAS heiteallikate register • KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur • EELIS andmebaas 31 / 31 Lisa 1 Saku Vallavalitsuse 13. septembri 2022 korraldusele nr 531 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Harju maakonna Saku valla Männiku küla Rail Baltic Luige peatuse detailplaneering I LÄHTEANDMED 1.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41). 1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering). 1.3 Saku valla üldplaneering (vastuvõetud Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8). 1.4 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega nr 26). 1.5 Kiili valla üldplaneering (algatatud (Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2018 otsusega nr 10). 1.6 Saku Vallavolikogu 18.05.2017 vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“. 1.7 Planeerimisseadus. 1.8 Maaüksuse plaan. 1.9 EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud avalduse Saku vallas Männiku külas detailplaneeringu algatamiseks Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku küla Männiku polügooni maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) maaüksusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha (lisa 3). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused. Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb samuti ette Rail Baltica kohaliku Luige peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale. Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Planeeritav ala asub osaliselt Saku vallas Männiku küla Männiku polügooni maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) maaüksusel. Juurdepääsuteed kavandatakse Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152) ja Luige tn 1 (katastritunnus: 30402:001:0040) maaüksuste kaudu. Alternatiivse variandina lahendatakse ligipääs Saku valda jääva Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) ja Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152), Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 30501:001:0082), Tamme tänav T7 (katastritunnus: 30501:001:0076) maaüksuste kaudu. Alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trassi asukoht selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. 3.2 Planeeringuala piirneb Männiku polügooni (71801:001:0983), Viimsi metskond 314 (71801:001:2152), Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) maaüksustega. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 7 ha. 3.3 Planeeringuala üldiseloomustus: alal on kuivenduskraavidega metsamaa. Kavandatav peatus asub Männiku raba servaalal. Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Männiku harjutusvälja piiranguvööndis). 3.4 Männiku polügooni maaüksus (71801:001:0983), kuhu planeeritakse Rail Baltic Luige peatus, on hoonestamata. 3.5 Planeeringu naaberkinnistutel on olemasolevad elektri- ja sidevõrk, vee- ja kanalisatsiooni torustikud. 3.6 Maa-ameti andmetel on planeeritava ala kitsendusteks: Valdeku maardla, riigikaitseline ehitis (Männiku harjutusväli), riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Männiku harjutusvälja piiranguvöönd), Valdeku (Valdeki, Männiku, MRD0000597) turba maardla. IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 4.1. Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 4.2. Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed. Vastavalt vajadusele suurendada geodeetilise alusplaani ulatust, et alusplaanil oleks kajastatud planeeringu koostamiseks oluline informatsioon. 4.3.Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule. 4.4.Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. 4.5.Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega. 4.6.Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 4.7.Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:  hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);   kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast);  konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);  hoonete välisviimistlus;  krundi piirded: 4.8.Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. 4.9.Detailplaneeringu lahenduses tuleb ette näha, et väliruumi, sh haljastuse ja heakorra planeerimiseks on vajalik kaasata 7. taseme maastikuarhitekt. Väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka selle hoolduse võimalustele. 4.10. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 4.12. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.13. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. 4.14. Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 4.15. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti 28.06.2022 kirjas nr 9.3-1/22/5237-2 toodud märkustega. 4.16. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse järgmised uuringud: - Peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest (PlanS § 126 lg 1 p 12); - Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). - Radoonitaseme mõõtmine, määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1.Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. 5.2.Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naabermaaüksuste omanikud. 5.3.Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Kaitseministeeriumiga, Transpordiametiga, Maa-ametiga, Kiili Vallavalitsusega, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Terviseametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus. 5.4.Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.5.Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/. 5.6.Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaane esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.7.Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms. 5.8. Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneeringud. 5.9. Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5.10. Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Saku Vallavalitsusele. Lähteseisukohad koostasid: Karmen Jääger Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist tel 671 2441 [email protected] SAKU VALLAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS Kaitseministeerium Volitatud asutus: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 19.09.2022 nr 7-1/2 Keskkonnaministeerium Volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Teade Võttes aluseks planeerimisseaduse § 127 lõike 2, 3 ja § 128 lõike 8, teavitame Teid, et Saku Vallavalitsuse 13.09.2022 korraldusega nr 531 algatati Saku vallas Männiku külas Männiku polügooni (71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 (71801:001:2151) maaüksustel Rail Baltica Luige peatuse detailplaneering, anti lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeritav ala asub Saku vallas Männiku küla Männiku polügooni maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:0983) ja Viimsi metskond 10 maaüksusel (katastritunnus: 71801:001:2151). Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha. Juurdepääsuteed kavandatakse Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152) ja Luige tn 1 (katastritunnus: 30402:001:0040) maaüksuste kaudu. Alternatiivse variandina lahendatakse ligipääs Saku valda jääva Viimsi metskond 10 (katastritunnus: 71801:001:2151) ja Kiili valda jäävate Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 71801:001:2152), Viimsi metskond 314 (katastritunnus: 30501:001:0082), Tamme tänav T7 (katastritunnus: 30501:001:0076) maaüksuste kaudu. Alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trassi asukoht selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Rail Baltica Luige peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22; edaspidi: üldplaneering) asub planeeritav ala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal ning mida läbib Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]  2 määratud Rail Baltica raudtee trassikoridor. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamisega hakkasid kehtima Saku valla üldplaneeringus trassikoridori asukohas maakonnaplaneeringuga sätestatud maakasutustingimused. Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ja Saku valla üldplaneeringuga. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla üldplaneering näeb samuti ette Rail Baltica kohaliku Luige peatuse asukoha käesoleva detailplaneeringu alale. Detailplaneering on ka kooskõlas vastuvõetud Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise korralduse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Saku valla kodulehel https://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud ning Saku valla geoportaalis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/1016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Laur Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Karmen Jääger 671 2441 [email protected] Töö number 2022_0007_03 Tellija Kiili vallavalitsus Nabala tee 2a, Kiili Telefon 6790260 e-post: [email protected] ja Saku vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku Telefon 6712431 e-post: [email protected] Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Seisund Algatamise ettepanek Kuupäev 03.03.2022 Rail Baltica kohalikud peatused – Luige peatuse detailplaneering Rail Baltica Luige kohaliku peatuse põhimõtteline visualisatsioon I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 4 2.1. Kitsendused......................................................................................................... 5 3. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE ................................................... 6 4. VASTAVUS SAKU VALLA ÜLDPLANEERINGULE ................................................... 8 5. PLANEERINGULAHENDUSE ETTEPANEK ........................................................... 10 5.1. Planeeringu eesmärk .......................................................................................... 10 5.2. Juurdepääsud .................................................................................................... 10 5.3. Planeeringuala piiri ettepanek .............................................................................. 10 II JOONISED DP-01 Planeeringuala ettepanek III LISAD Lisa 1: Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne. 2 / 10 1. Planeeringu lähteinfo Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa). Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringu koostamise alused • Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. Planeering on leitav aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-rb/; • Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Planeering on leitav aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/; • Rail Baltica Design Guidelines; • Kiili valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 16. mai 2013); • Kiili valla koostatav üldplaneering • Saku valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 09.04.2009); • Saku valla koostatav üldplaneering; • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid ja nõuded. 3 / 10 2. Olemasolev olukord Planeeritav ala asub Harju maakonnas Kiili ja Saku valla piiril Luige aleviku vahetus läheduses. Tabel 1. Planeeringuala kinnistud. Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve Männiku polügoon 71801:001:0983 1085.25 ha Riigikaitsemaa 95% Mäetööstusmaa 5% Viimsi metskond 71801:001:2152 40.66 ha Maatulundusmaa 100% 314 Luige tn 1 30402:001:0040 104933 m2 Tootmismaa 100% Piiriveere 30401:001:2636 21288 m2 Maatulundusmaa 100% Põllu tn 9 30401:001:2525 36942 m2 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Metsa 30501:001:0413 40227 m2 Maatulundusmaa 100% 15 Tallinn-Rapla- 30402:001:0011 91730 m2 Transpordimaa 100% Türi tee T1 Põllu tänav 30402:001:0103 12278 m2 Transpordimaa 100% Planeeringuala suurus kokku on ca 8.6 ha, millest ca 5.9 ha asub Saku vallas ja ca 2.7 ha asub Kiili vallas. Algatamise taotlusega on tehtud ka planeeringuala piiri ettepanek, mille lõplik otsustamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Planeeringuala puudutab 8 kinnistut, kus põhirõhk on Männiku polügooni kinnistul. Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata. Planeeritavad juurdepääsuteed läbivad Luige aleviku tihedalt asustatud osa. Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu) 4 / 10 Planeeringuala põhirõhk on Saku valla maal Männiku külas, Männiku polügooni kinnistul, kus hetkel puudub linnaehituslik kontekst või mistahes hoonestus. Vahetus naabruses asuv Kiili valla Luige alevik on tiheda struktuuriga. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverilt. 2.1. Kitsendused Planeeringuala jääb: - riigikaitselise ehitise territooriumile (Männiku harjutusväli) - riigikaitselise ehitise piiranguvööndi - Valdeku (Valdeki, Männiku) maardla ja geol. uuringuala maale 5 / 10 3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Kiili valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega nr 26) paikeb planeeringuala tootmis- ja ärihoonete maa, väikeelamumaa ja üldkasutatavate hoonete maa alal. Väljavõttena kehtivast üldplaneeringust näeb planeeringuala välja selline: Väljavõte Kiili valla kehtivast üldplaneeringust Kiili valla koostatava üldplaneeringu kohaselt on tehtud ettepanek võimaldada kohaliku peatuse ligipääs läbi Luige tn 1 maaüksuse. Kiili valla territooriumile jäävad DP ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Seega oleme seisukohal, et taotletav DP on kooskõlas nii valla kehtiva üldplaneeringu kui valla ruumilise arengu eesmärkidega. 6 / 10 Väljavõte Kiili valla koostatava üldplaneeringu veebirakendusest 7 / 10 4. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr.22) paikeb planeeringuala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal. Väljavõttena kehtivast üldplaneeringust näeb planeeringuala välja selline: Väljavõte Saku valla kehtivast üldplaneeringust Koostatav Saku valla üldplaneering arvestab Rail Baltica trassikoridori ja kohaliku peatuse asukohaga, kuid maakasutuse juhtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Seega Saku vallas algatatav DP on nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringu suhtes muutva iseloomuga. 8 / 10 Väljavõte Saku valla koostatavast üldplaneeringust 9 / 10 5. Planeeringulahenduse ettepanek 5.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste jagamine ja sihtotstarvete muutmine vajalike äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks. Planeeringuga määratakse tingimused kohaliku peatuse hoone ja väliala rajatiste rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee) näidatakse planeeringus informatiivsena. Rail Baltica Luige kohaliku peatuse põhimõtteline visualisatsioon 5.2. Juurdepääsud Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on sõidutee+kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu ja alternatiivina sõidutee+kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele. Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja DP koostamise käigus. 5.3. Planeeringuala piiri ettepanek Planeeringuala piiri ettepanek on tehtud lähtuvalt algatamise taotluse koostamise ajal teadaolevast infost ja kajastab Luige kohaliku peatuse minimaalseid ruumivajadusi. Planeeringuala piiri lõplik kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 10 / 10