Laupäeval on üleriigiline leinapäev

Vabariigi Valitsus KORRALDUS 9. jaanuar 2025 nr 6 Üleriigilise leina väljakuulutamine ja Eesti lipu heiskamine leinalipuna Pühade ja tähtpäevade seaduse § 31 lõike 1 alusel kuulutada välja üleriigiline lein president Arnold Rüütli matmise päeval 11. jaanuaril 2025. a. Eesti lipu seaduse § 6 lõike 5 ja § 7 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse §-ga 12 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel heisata 11. jaanuaril 2025. a kella 8.00 kuni 20.00 Eesti lipp leinalipuna. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: "Riigikantselei" <[email protected]> Saaja: "Riigikantselei" <[email protected]> Teema: Laupäeval on üleriigiline leinapäev Kuupäev: 2025-01-09 14:21 Riigiasutused Kohaliku omavalitsuse asutused Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Laupäeval on üleriigiline leinapäev Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada president Arnold Rüütli matuse päeva, 11. jaanuari 2025 üleriigiliseks leinapäevaks. Korralduse kohaselt heiskavad kella 8.00st kuni 20.00ni Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud. Aeg President Arnold Rüütli perekonna ja matusetoimkonna otsusel toimub president A. Rüütli riiklike austusavaldustega matus laupäeval, 11. jaanuaril 2025. Valitsuse korralduse kohaselt on matusepäev üleriigiline leinapäev. Lipud heisatakse leinalipuna hommikul kella 8st kuni õhtul kella 20ni. Kui leinalipul ei ole pimedal ajal valgustust, tuleb see langetada päikeseloojangul. Lipuheiskajad ja koht Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi-, linna- ja vallaasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp Pika Hermanni tornis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis ja mujal avalikus ruumis. Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, siis viimase austusavaldusena president Rüütlile on leinalippu oodatud heiskama kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud. Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis ja välisriikide saatkondades Eestis. Samuti ei heisata leinalipuna Vabariigi Presidendi, Kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu. Leinalipu heiskamine Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint (ca 330 mm pikk), mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani. Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse samuti leinalipuna. Üleriigilisel leinapäeval asendatakse samas lipurivis heisatud välisriikide ja -organisatsioonide lipud leinalipuna heisatud Eesti lippudega. * Vastavalt seadusele korraldatakse president A. Rüütlile riiklike austusavaldustega matused. Tava kohaselt väljendatakse lahkunud riigipeale austust üleriigilise leina väljakuulutamise ning leinalippude heiskamisega. 31. detsembril 2024. a suri president Arnold Rüütel. A. Rüütel oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001 kuni 2006. Tema presidentuuri jäi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. A. Rüütlil oli silmapaistev roll ka laulva revolutsiooni ajal ning seega Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal. Gert Uiboaed Riigikantselei sümboolikanõunik 693 5683 <mailto:[email protected]> [email protected]