Tartu vangla · 18. juuli 2025
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tartu 18.07.2025 nr 1-1/2-25/32
Tartu Vangla töökorralduse reeglite muutmine
Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 2 p 8, töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 7, justiitsministri 06.12.2001
määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 ja töökorralduslikust vajadusest:
1. Muudan Tartu Vangla direktori 02.05.2016 käskkirjaga nr 1-1/73 kinnitatud „Tartu Vangla
töökorralduse reeglid“ (edaspidi tööreeglid) järgmiselt:
1.1. Lisan punkti 9.41 ning sõnastan selle järgmiselt:
„9.41 Teenistuja on kohustatud teavitama tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest
järgmistes välisriikides:
1) Armeenia Vabariik,
2) Aserbaidžaani Vabariik,
3) Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad),
4) Iraani Islamivabariik,
5) Kasahstani Vabariik,
6) Kirgiisi Vabariik,
7) Korea Rahvademokraatlik Vabariik,
8) Tadžikistani Vabariik,
9) Türkmenistan,
10) Usbekistani Vabariik,
11) Valgevene Vabariik,
12) Venemaa Föderatsioon.
Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate
sidevahendite andmed tuleb esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust
tööandja sisekontrolli ametnikule.“
1.2. Lisan punkti 9.18.10 ning sõnastan selle järgmiselt:
„9.18.10 punktis 9.41 nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine.“
2. Käskkiri edastada kõikidele Tartu Vangla teenistujatele Delta kaudu.
Põhjendused ja kaalutlused
Käesoleva käskkirjaga lisatakse tööreeglitesse punkt, millega pannakse teenistujatele kohustus
teavitada tööandjat planeeritavast reisimisest 12 riiki (edaspidi riskiriik) — Armeenia Vabariik,
Aserbaidžaani Vabariik, Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), Iraani
Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea),
Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon
(edaspidi ka Venemaa). Sh tuleb esitada teavitus ka mistahes viisil nende riikide territooriumil viibimise
kohta (lennujaamas viibimine, Venemaa puhul Saatse saapa läbimine jms). Vastava punkti
tööreeglitesse lisamise eesmärgiks on muutunud julgeolekukeskkonnas teenistujate, aga ka tööandja
turvalisuse suurendamine, sest riskiriikide tegevusest tulenevalt on ohu tase kasvanud.
Riskiriikidesse reisimine pole riskiriikide, eelkõige Venemaa mistahes tegevuse tõttu turvaline. Euroopa
Liidu ja NATO liikmesriigi kodanikuna ning riigi sisejulgeoleku asutuse töötajana on teenistujatel oht
2
sattuda kohalike eriteenistuste kõrgendatud tähelepanu alla ning osutuda nt informatsiooni kogumise,
kompromiteerimise, koostööle kallutamise ja mõjutamise ohvriks. Õigusriigi põhimõtete mittejärgmist,
kaugust Eestist, territooriumi ulatust ja konsulaarabi kättesaadavuse piiratust ning riskiriikide, eelkõige
Venemaa mõjutegevuse ulatust arvestades võib iga teenistuja riskiriiki sattudes olla sihtmärk. Seetõttu
on proportsionaalne määrata reisist teavitamise kohustus nii ametnikele kui töölepingu alusel
töötavatele isikutele.
Teavitamiskohustuse eesmärk on saada eelnevat teavet teenistujatest, kes riskiriiki reisivad, ning
vajadusel neid ohtudest informeerida või soovitada reis ära jätta. Samas teavitamine võimaldab
tarvitusele võtta ka abinõud, kui teenistuja riskiriiki reisimisel näiteks kaob. Kui riskiriigist kavandatavast
viibimisest ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik teavitada enne reisimist, nt olukorras, kus algselt ei
olnud reisi kestel kavandatud riskiriigi läbimine, kuid lennureis suunatakse ümber läbi riskiriigi, tuleb
teavitada tööandjat sellest viivitamata.
Kuivõrd teenistujate riskiriigis viibimisega kaasneb oht tööandjale kui riigi sisejulgeoleku asutusele, on
oluline, et tööandjal oleks ülevaade teenistujatest, kes riskiriike külastavad. Tööandja julgeoleku
tagamiseks on oluline, et teenistuses oleksid isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole kahtlust. Tööandja
teavitamata jätmine riskiriiki reisimisest, võib kaasa tuua tööandja usalduse kaotuse, mistõttu on oluline
teadvustada selle võimalikke tagajärgi teenistussuhtele. Eelnevast tulenevalt on tööreeglite punkti 9.18.
lisatud täiendav punkt, mis loeb teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka
esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, riskiriigis viibimisest tööandja
teavitamata jätmine.
Käskkirja sisu on teenistujatele tutvustatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lg 3 siseveebi
kaudu ning käskkiri on edastatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lõikele 1 teenistujatele
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Laekunud ettepanekud on avaliku teenistuse seaduse § 68 lg
4 kohaselt ametiasutustele soovituslikud. Laekunud ettepanekute alusel täiendati põhjendusi ja
kaalutlusi.
Käskkirja on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras ning tingimustel 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemise kuupäevast.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Meho
Direktor
KINNITATUD
Tartu Vangla direktori
02.05.2016 käskkirjaga nr 1-1/73 täiend
10.08.2016 kk nr 1-1/141 muud
15.11.2016 kk nr 1-1/194 muud
24.01.2017 kk nr 1-1/15 täiend
08.02.2017 kk nr 1-1/25 täiend
27.02.2017 kk nr 1-1/30 muud
07.09.2017 kk nr 1-1/112 muud
05.01.2018 kk nr 1-1/4 täiend
07.03.2019 kk nr 1-1/55 muud
28.04.2020 kk nr 1-1/67 muud
04.08.2020 kk nr 1-1/101 muud
10.12.2020 kk nr 1-1/150 muud
29.12.2021 kk nr 1-1/155 muud
12.03.2021 kk nr 1-1/27 muud
11.05.2021 kk nr 1-1/63 muud
28.05.2021 kk nr 1-1/70 muud
06.10.2021 kk nr 1-1/121 muud
11.02.2022 kk nr 1-1/19 muud
06.07.2023 kk nr 1-1/70 muud
10.04.2024 kk 1-1/24/23
18.07.2025 kk 1-1/2-25/32
TARTU VANGLA TÖÖKORRALDUSE REEGLID
Sisukord
1 ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................................ 2
2 TEENISTUSSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE ................................................................... 3
3 TERRITOORIUMIL LIIKUMINE ........................................................................................................................ 5
4 TÖÖ- JA PUHKEAEG .......................................................................................................................................... 7
5 PALK JA HAIGUSHÜVITIS .............................................................................................................................. 10
6 PUHKUSEKORRALDUS ................................................................................................................................... 11
7 LÄHETAMINE .................................................................................................................................................... 14
8 KORRALDUSED JA TEAVE ............................................................................................................................. 15
9 KOHUSTUSED JA VASTUTUS......................................................................................................................... 16
10 ANDMETURVE ................................................................................................................................................ 19
11 VARA SOETAMINE JA KASUTAMINE ......................................................................................................... 20
12 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ............................................................................................................. 21
1
1 ÜLDSÄTTED
1.1. Töökorralduse reeglite (edaspidi Tööreeglid) eesmärgiks on kindlustada töödistsipliin, ohutud töötingimused
ning tööaja otstarbekas kasutamine.
1.2. Tööreeglid täpsustavad ja täiendavad lisaks avaliku teenistuse seadusele, vangistusseadusele, töölepingu
seadusele, ametijuhendile ja töölepingule poolte käitumisreegleid töö- või ametisuhtes (edaspidi koos
teenistussuhe) ning on kohustuslikud kõikidele Tartu Vangla (edaspidi vangla) ametnikele ja töötajatele
(edaspidi koos teenistujad).
1.3. Teenistujate kohta käivad nõuded laienevad ka praktikantidele ja vangla territooriumil töövõtu- või
käsunduslepingu alusel teenust osutavatele isikutele ning peatükkide 3, 10, 11 ja 12 nõuded laienevad teiste
vanglate teenistujatele, kes töötavad Tartu vangla territooriumil, vabatahtlikele abilistele ning pikaajalise
sissepääsuloaga vangla territooriumil töötavatele isikutele, kes ei ole vangla teenistujad, kui ei ole sätestatud
teisiti. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
1.4. Kõik teenistujad on kohustatud tööreegleid järgima.
1.4.1. Tööreeglite järgimata jätmine või nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine ametnike poolt on
käsitletav distsipliinirikkumisena, mille suhtes on direktoril või ametniku ametisse nimetamise
õigust omaval isikul õigus algatada distsiplinaarmenetlus avaliku teenistuse seaduses ettenähtud
korras. [täiendatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
1.4.2. Tööreeglite järgimata jätmine või nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine töötajate poolt on
käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval
põhjusel.
1.5. Tööreeglite ja muude vanglasiseste haldusaktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad vangla ja teenistujad
Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest ning käskkirjadest, vanglasisestest
haldusaktidest, lepingutest ja ametijuhenditest, samuti üldtunnustatud moraali- ja käitumisreeglitest. [muud
dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
1.6. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püüavad teenistujad lahendada ennekõike omavahel läbirääkimiste teel,
nende luhtumise korral pöörduvad oma vahetu juhi poole.
1.7. Vangla ja teenistuja vaheliste lahkarvamuste korral püüavad pooled lahendada probleemid ennekõike
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe võimatuse korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras
töövaidlusorganis.
1.8. Tööreeglid tehakse kõigile teenistujatele teatavaks elektrooniliselt ning avaldatakse vangla siseveebis. [muud
dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
1.9. Tööreegleid tutvustatakse teenistujale allkirja vastu esmakordsel kehtestamisel ning uutele teenistujatele
teenistusse asumisel. Hilisemaid Tööreeglite muudatusi eraldi allkirja vastu ei tutvustata, need avaldatakse
vangla siseveebis ja muutustest teavitatakse dokumendihaldusprogrammi kaudu, millega loetakse tööreeglite
muudatused teenistujatele tutvustatuks.
2
1.10. Tööreeglite muutmise korral, kui sellega kaasnevad töökorralduse olulised muudatused, on teenistujatel õigus
esitada kirjalik arvamus või teha ettepanekuid 15 tööpäeva jooksul Tööreeglite muudatuste
teatavakstegemisest arvates. Vangla ei ole teenistujate ettepanekutega seotud.
1.11. Tööreeglite tutvustamise eest teenistujate esmakordsel teenistusse nimetamisel vastutab struktuuriüksuse juht.
[muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
2 TEENISTUSSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE
2.1 Ametnike ja töötajate tööandjaks on Tartu Vangla (edaspidi tööandja), ametisse nimetamise õigust ja
töölepingu allkirjastamisõigust omavaks isikuks on direktor või muu isik vastavalt õigusaktides määratule.
[täiendatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.2 Ametnik nimetatakse ametisse direktori käskkirjaga ning selles märgitakse ametikohale nimetamise haldusakti
kohustuslikud andmed vastavalt avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) sätestatule. Enne esmakordset
teenistusse asumist annab ametisse nimetatav isik ametivande. Ametisse nimetamise vormistamiseks esitab
ametisse nimetamist taotlev isik vanglale ATS-is nõutavad ametikohale asumiseks nõutavad dokumendid
ning täidab ankeedi.
2.3 Töötajaga sõlmitakse tööleping, mille kohaselt teeb töötaja vanglale kokkulepitud tööd, alludes vangla
juhtimisele ja kontrollile ning vangla maksab talle selle eest kokkulepitud töötasu (edaspidi palk). Tööleping
sõlmitakse kirjalikult ning allkirjastatakse kahepoolselt. Töölepingu sõlmimiseks esitab tööle asuda sooviv
isik vanglale isikut, haridust, kvalifikatsiooni ja riigikeeleoskust tõendavad dokumendid, pangakonto numbri
ja vajadusel tervisetõendi.
2.4 Teenistusse võtmisel on tööandjal õigus määrata vanglaametniku ametikohale asujale katseaeg kuni 1 aasta ning
muudele teenistuskohtadele asujatele katseaeg kuni 4 kuud, mis fikseeritakse ametisse nimetamise käskkirjas
või töölepingus. Vangla- ja riigiametnike katseaeg lukkub selle aja võrra edasi, kui avaliku võimu teostamise
õigus oli peatunud avaliku teenistuse seaduse §s 83 sätestatud alusel [muud 24.01.17 kk nr 1-1/15], [muud
dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.5 Katseaja kehtestamise eesmärgiks on hinnata, kas teenistuja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused
vastavad tema teenistuskohale esitatavatele nõuetele. Katseaja tulemusi hindab teenistuja vahetu juht, kes
koostab selle kohta kirjaliku kokkuvõtte direktorile hiljemalt kaks nädalat enne katseaja lõppu. Teenistujal on
õigus kokkuvõttega tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult oma arvamus.
2.6 Teenistuja teatab 1 nädala jooksul personalitöötajat järgmiste andmete muutumisest või muudab need
Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP):
2.6.1 nimi,
2.6.2 aadress,
2.6.3 telefoninumber,
2.6.4 täiendõppe või -kursuse läbimine,
2.6.5 alaealiste (ülalpeetavate) laste arv,
2.6.6 kutse kaitseväeteenistusse ilmumiseks (arstlikku komisjoni,
ajateenistusse või õppekogunemisele).
3
[muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.7 Tööleping loetakse sõlmituks, kui see on allkirjastatud mõlema lepingupoole poolt ning töötaja on tööle lubatud.
Tööle tulla soovivale isikule antud võimalust tutvuda enne töölepingu sõlmimist töökoha ja tööülesannete
keerukusega ei loeta tööle lubamiseks ja selle eest töötasu ei maksta.
2.8 Teenistussuhte vormistamisel või töölepingu sõlmimisel tutvustab personalitöötaja teenistusse asujale allkirja
vastu tema ametijuhendit ning muid vangla töökorraldust reguleerivaid õigus- ja haldusakte (tööreeglid,
töötasustamise määrus, asjaajamiskord, töökaitsejuhendid, Tartu Vangla kodukord jms). [muud dir
11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.8.1 Teenistusse asujale või enam kui aasta töölt eemal olnud tööle naasnud teenistujale
määratakse juhendaja. [dir 07.09.2017 kk nr 1-1/112, jõustub 07.09.2017] [täiend 05.01.18 kk nr 1-1/4]
[muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]]
2.9 Personalitöötaja väljastab teenistusse asujale töötõend-läbipääsukaardi esimesel võimalusel allkirja vastu. [muud
dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020], [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024
kk 1-1/24/23]
2.10 Teenistusse astuja vahetu juht või tema poolt määratud isik tutvustab teenistusse astujat tema töökoha ja talle
antavate teenistusülesannetega ning väljastab vajalikud töövahendid.
2.11 Teenistuja kohustub kasutama talle antud töövahendeid ja muud tööandjale kuuluvat vara heaperemeheliku
hoolega ning teatama nende kadumisest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest esimesel võimalusel
vahetule juhile.
2.12 Teenistussuhe lõpeb ametniku puhul avaliku teenistuse seaduses ning töötaja puhul töölepingu seaduses
ettenähtud juhtudel ja korras.
2.13 Teenistuja on kohustatud tagastama vanglale kõik nende kasutusse antud vangla varad töö- või teenistussuhte
lõppemisel, avaliku võimu teostamise õiguse või töösuhte peatumisel emapuhkuse, vanemapuhkuse, aja- või
asendusteenistuses viibimise ajaks või muudel pikaajalistelt teenistusest eemal oleku juhtudel. [muud dir
11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.14 Praktikandid ja direktori käskkirjaga määratud kinni peetavate isikute resotsialiseerimisse ja usulisse tegevusse
kaasatud vabatahtlikud on kohustatud tagastama vastavalt kas praktikaperioodi või vabatahtliku ülesannete
täitmise lõppedes vanglale kõik nende kasutusse antud tööandja varad. [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.15 Vangla vara tagastamise eest vastutab:
2.15.1 teenistujate puhul vastava struktuuriüksuse juht; [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
2.15.2 praktikantide puhul praktikajuhendaja;
2.15.3 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23
2.15.4 kinni peetavate isikute resotsialiseerimisse ja usulisse tegevusse kaasatud vabatahtlike
puhul nende tegevuse eest vastutav ametnik.
4
2.16 Töölt lahkumise leht käivitatakse dokumendihaldussüsteemis ning vastutajaks määratakse lahkuva teenistuja
struktuuriüksuse juht. Lahkumisleht peab läbima ette nähtud ametnike kooskõlastuse hiljemalt lahkuva
teenistuja viimaseks tööpäevaks. [muud dir 11.02.2022 kk nr 11/19]
2.17 Lahkumislehel märgitud teenistujad on kohustatud enne kooskõlastusmärke tegemist veenduma, et lahkuva
teenistuja, praktikandi või vabatahtliku poolt on kõik tema kasutusse antud tööandja vara tööandjale
tagastatud ja juurdepääsud andmebaasidele suletud. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024
kk 1-1/24/23]
2.18 Viimasel tööpäeval annab teenistuja töötõendi või töötõend-läbipääsukaardi tööle tulles pääslasse. Teenistuja
tagastab Tartu Vangla poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud esemed vahetule juhile ning elektroonilise
läbipääsukaardi või -nööbi jätab lahkudes pääslasse. [muud
04.08.2020 kk nr 1-1/101] [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020] [muud dir 11.02.2022
kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
2.19 Viimasel tööpäeval maksab Riigi Tugiteenuste Keskus teenistujale välja lõpparve, sh hüvitise kasutamata
puhkuseosa eest. Kui teenistuja lahkumise hetkeks on talle välja makstud tasu väljatöötamata puhkuse aja
eest, peetakse see lõpparvest kinni teenistuja nõusolekuta. Kui teenistuja lõpparvest ei piisa väljatöötamata
puhkuse eest makstud tasu kinnipidamiseks, siis on teenistuja kohustatud 30 kalendripäeva jooksul peale
teenistussuhte lõppemist tööandjale tagasi maksma väljatöötamata puhkuse eest saadud tasu.
2.20 Teenistuja poolt esitatud avaldused ja pöördumised vanglale säilitatakse dokumentide loetelus märgitud vastava
sarja säilitustähtaegu jälgides. Tööle vormistamisel esitatud digitaalsed dokumendid hoitakse
dokumendihaldusprogrammi digitoimikus. Töötõend-läbipääsukaardi jaoks tehtavaid fotosid hoitakse v-
kettal ning kustutatakse pärast töösuhte lõppemist ühe kalendriaasta jooksul. [dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150,
jõustub 10.12.2020]
3 TERRITOORIUMIL LIIKUMINE
3.1 Teenistusse asumisel väljastab järelevalvekorralduse üksus (ruum E1191) teenistujale allkirja vastu
läbipääsukaardi või -nööbi ja aktiveerib selle programmis INTEGRITI GATE KEEPER. [muud 04.08.2020
kk nr 1-1/101] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
3.2 Kõikidele vanglaametnikele väljastatakse tööle asumisel töötõend-läbipääsukaart, millega on tagatud ligipääs
AVO jõusaali ja lasketiiru sisenemiseks. Teistele Tartu Vangla teenistujatele väljastatakse töötõend-
läbipääsukaart soovi korral.
Saateüksuse ametnikele väljastatakse töötõend-kiipkaart, millega on tagatud ligipääs lisaks ka Hhoone saateüksuse
ruumidele.
Välisvalve ametnikele väljastatakse töötõend-kiipkaart, millega on tagatud ligipääs lisaks ka Hhoone välisvalve
ruumidele.
[muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101]
5
3.3 Üldkasutatavad läbipääsukaardid (külastaja, spordihoone, AVO, H-hoone) väljastab peapääsla isikut tõendava
dokumendi esitamisel ühekordse või alalise sissepääsuloa või töötõendi alusel. [muud 04.08.2020 kk nr 1-
1/101]
3.4 Järelevalvekorralduse üksus väljastab teenistujale allkirja vastu tööruumi võtme või võtmed. Läbipääsukaart, -
nööp ja võtmed tuleb enne vangla territooriumilt lahkumist jätta pääslas töötava vanglaametniku kätte, nende
väljaviimine vangla territooriumilt on keelatud. Avavangla ja saateüksuse teenistujad on kohustatud
hoiustama väljastatud võtmeid hoones asuvas elektroonilises võtmekapis. [muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101]
[muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
3.5 Läbipääsukaardi, -nööbi, töötõendi, töötõend-läbipääsukaardi ja/või võtmete kaotsiminekust või teise isiku
ebaseaduslikku valdusesse sattumisest on teenistuja kohustatud koheselt teavitama vahetut juhti ja
peavalvekeskust. Peavalvekeskuse ametnik sulgeb seejärel koheselt kiipkaardi programmis INTEGRITI
GATE KEEPER. [muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101] [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
3.6 Läbipääsukaarti, -nööpi, töötõendit ja töötõend-läbipääsukaarti on keelatud kasutada sihtotstarbetult, sh
painutada, murda või muul viisil vigastada. [muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101]
3.7 Töötõendi, töötõend-läbipääsukaardi, läbipääsukaardi, -nööbi või võtmete rikkumise, hävitamise, kaotamise või
varguse korral tuleb teenistujal tasuda uue töötõendi, töötõend-läbipääsukaardi, läbipääsukaardi, -nööbi ja/või
võtmete soetamistasu. [muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101]
3.8 Töötõendi, töötõend-läbipääsukaardi, läbipääsukaardi, -nööbi ja võtmete kasutamise õigus on ainult sellel
teenistujal, kellele need allkirja vastu väljastati ja keelatud on neid anda teistele isikutele kasutamiseks. [muud
04.08.2020 kk nr 1-1/101]
3.9 Töökorralduse muutusest tingitud kaardi või nööbi läbipääsude lisamine või piiramine toimub vahetu juhi
taotluse ja järelevalvekorralduse üksuse kooskõlastuse alusel. [muud 04.08.2020 kk nr 1-1/101] [muud dir
10.04.2024 kk 1-1/24/23]
3.10 Teenistuja ei tohi oma läbipääsukaardiga avada ust kõrvalistele isikutele, kui vangla ei ole teda selleks volitanud
või kui see ei tulene otseselt tema teenistuskohustustest. Teenistuja on kohustatud veenduma, et tema poolt
avatud uks tema järel sulguks. Keelatud on uste läbimine läbipääsukaarti või nööpi kasutamata. [muud dir
10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
3.11 Pääsla läbimise korda reguleerib justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“.
Täpsema töökorralduse kehtestab vangla direktor käskkirjaga.
3.12 Teenistujatel on õigus viibida tööruumides ainult teenistusülesannete täitmiseks.
3.13 Teenistujatel on õigus viibida vangla territooriumil tööpäevadel esmaspäevast reedeni kella 6.30 kuni kella
19.00 (va teenistujad, kes täidavad oma teenistusülesandeid tööajagraafiku järgselt, vahetusse saabunud või
vahetuse vahetult lõpetanud teenistujad).
3.14 Teenistuja viibimiseks vangla territooriumil tööpäevadel väljaspool tööaega ajavahemikul kella 19.00 kuni
kella 06.30, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel annab loa selle struktuuriüksuse juht, kellele teenistuja allub.
Struktuuriüksuse juht informeerib loa andmisest peaspetsialistkorrapidajat. Luba ei ole vajalik spordisaali
kasutamiseks spordisaali kasutamise graafikus toodud aegadel ning avavangla hoones asuvas jõusaalis
viibimiseks ajavahemikul 07.00-22.00. [täiend 05.01.18 kk nr 1-1/4] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
6
3.15 Struktuuriüksuse juhtidel, peaspetsialistidel, teabe- ja uurimisosakonna ja sisekontrolli ametnikel on õigus
viibida vangla territooriumil kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt. [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
3.16 Isikud, kes ei ole vanglaga teenistussuhtes (edaspidi külalised) või kelle teenistussuhe on peatunud, võivad
vangla territooriumile siseneda ainult direktori või muu tema poolt määratud ametniku ühekordse
sissepääsuloa alusel. Külaline viibib vangla territooriumil ainult teda vastuvõtva teenistuja saatel ja
vastutusel.
3.17 Vangla territooriumil on videovalve ning vangla võib teenistujate tegevust videovalve ning selle video- ja
audiosalvestuste vahendusel kontrollida. Videovalve kasutaja õigusi väljastab järelevalvekorralduse üksus
vastavalt teenistuja tööülesannetele ja teenistuslikele vajadustele. Videovalve salvestusi säilitatakse
orienteeruvalt üks aasta. [dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020] [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-
1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
3.18. Vangla teenistujad on kohustatud vangla territooriumil liikumisel kandma nähtaval kohal nimesilti. [dir
10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020] [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
4 TÖÖ- JA PUHKEAEG
4.1 Tööaeg on ajavahemik, mille kestel teenistuja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja
juhtimisele ja kontrollile.
4.2 Üldjuhul kehtib kahe puhkepäevaga 40-tunnine töönädal tööpäevapikkusega 8 tundi (välja arvatud vahetustega
töö korral). Puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev.
4.3 Tööpäev algab ajavahemikus kell 07.00-09.00 ning lõpeb peale 8 tunni ja 30 minuti möödumist vastavalt kell
15.30-17.30 (välja arvatud vahetustega töötavatel vanglaametnikel, köögipersonalil ja saatemeeskonnal).
4.3.1 Tööaja arvestuse alguseks ja lõpuks loetakse isikute pääsla läbimisel läbipääsukaardi väljastamise ja
tagastamise registreerimise aeg. [täiend 27.02.17 kk nr 1-1/30] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
4.4 Üldine tööaeg on esmaspäevast neljapäevani 8.00-16.45 ja reedeti kell 8.00-15.30. Sellest erinev tööaeg lepitakse
kokku vahetu juhiga ja vajadusel kooskõlastatakse direktoriga. Üldisest tööajast
erinev tööpäeva algus ja lõpp peab olema igal tööpäeval valdavalt ühel ja samal, vahetu juhiga kokkulepitud
kellaajal ning olema nähtav Outlook kalendris. [muud 15.11.16 kk nr 1-1/194]
4.5 Vastavalt Töölepingu seaduses kehtestatule lühendatakse Uusaastale (1.jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale
(24.veebruar), võidupühale (23.juuni) ja jõululaupäevale (24.detsember) vahetult eelnevat tööpäeva kolme
tunni võrra.
4.6 Teenistujale, kelle tööpäeva pikkus on 8 tundi, on ette nähtud 30 minuti pikkune vaheaeg puhkamiseks ja
einestamiseks (edaspidi lõunapaus), mida ei arvata tööaja hulka. Lõunapaus on üldjuhul ajavahemikul kella
11.30-14.30. Lõunapausi kasutamine teistsugustel kellaaegadel tuleb eelnevalt kooskõlastada vahetu juhiga.
4.7 Lisaks lõunapausile võib 8-tunnise tööpäevaga teenistuja pidada tööpäeva vältel vahetu juhiga kokkulepitud ajal
kahte kuni 10-minutilist puhkepausi, mis arvestatakse tööaja hulka.
7
4.8 Teenistujale, kelle tööpäeva pikkus on üle 11 tunni, on ette nähtud kaks 30 minuti pikkust lõunapausi, mida ei
arvata tööaja hulka. Töö sujuva korraldamise eesmärgil kooskõlastab teenistuja lõunapauside kasutamise
vahetuse tööd koordineeriva teenistujaga.
4.9 Lisaks lõunapausile võib üle 11-tunnise tööpäevaga teenistuja pidada vahetuse tööd koordineeriva teenistujaga
kokkulepitud ajal tööpäeva vältel kolme kuni 10-minutilist puhkepausi, mis arvestatakse tööaja hulka.
4.10 Teenistuja võib lõunapausi ja 10-minutiliste puhkepauside aega kasutada oma äranägemise järgi, sealhulgas
lahkuda oma töökohalt.
4.11 Teenistujatel, kes töötavad üle 50% tööajast kuvariga, on õigus teha kuvariga töötamisest perioodilisi
puhkepause, töökohalt lahkumata.
4.12 Vahetustega töö puhul määratakse igapäevase töö kestus, töö algus ja lõpp kindlaks tööajakavaga, kusjuures
vahetuse kestus on kuni 24 tundi. Tööajakava koostab struktuuriüksuse juht või selleks määratud ametnik.
4.13 Vahetustega töötavate teenistujate tööaega arvestatakse summeeritult seitsmepäevase ajavahemiku kohta
kolmekuulise arvestusperioodi (kvartali) jooksul.
4.14 Ületunnitööks loetakse töötamist üle kokkulepitud tööaja erakorraliste ja ettenägematute teenistusülesannete
täitmiseks, mis tuleb täita viivitamata, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Summeeritud tööaja
arvestuse korral loetakse ületunnitööks normtööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitööks ei loeta
teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega ilma vahetu juhi teadmise ja nõusolekuta ja juhul, kui selle
on põhjustanud teenistuja ise.
4.15 Tööajakava vahetustega töö korral koostatakse üheks kuuks ja tehakse teenistujale teatavaks hiljemalt kümme
(10) kalendripäeva enne uue kuu algust. Tööajakava koostamisel on vahetuse valiku eelisõigus
vanglaametnikul, kellel on kuni esimeses klassis (kaasa arvatud) õppiv laps ja kes elab töökohast kaugemal
kui 50 kilomeetrit.
4.16 Tööaja hulka arvatakse mõistlikus ulatuses tööülesannetega mitteseonduvad, kuid isiklikel põhjustel vältimatud
toimingud, mis on vahetu juhiga eelnevalt kokku lepitud.
4.17 Töö ajal teenistuskohalt lahkumine sõltumata põhjustest peab olema kooskõlastatud vahetu juhiga. Sise- ja
välisvalve toimkonna liikmed on kohustatud teenistuskohalt lahkumise kooskõlastama ka peaspetsialist-
korrapidajaga.
4.18 Teenistujad, kelle tööülesanded võimaldavad periooditi kasutada kaugtöö vormi, võivad seda rakendada
eelneval kokkuleppel vahetu juhi või direktoriga. Tööaeg ja tööaja kasutus peab kajastuma Microsoft
Outlook`i kalendris. [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
4.19 Kaugtöö all mõistetakse töötamist väljaspool Tartu Vangla ametiruume. Kaugtöö ei ole lubatud avalikes
internetipunktides, lennujaamades, kohvikutes jt kohtades, kus ei ole võimalik tagada, et keegi ei jälgi
sisestamisel kasutajatunnust ja parooli või ei ole paigaldanud arvutisse tarkvara põhist parooli jälitajat.
4.20 Kaugtöö eelduseks on teenistuja kinnitus mujal töötamise võimalikkuse kohta ning vahetu juhi nõusolek.
Kaugtööna täidetavad ülesanded vastavad üldjuhul järgmistele tingimustele: [muud dir
10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
4.20.1 analüüsi- ja keskendumisvajadus;
8
4.20.2 tööprotsessi kestel puudub vahetu suhtlemise vajadus töökohal;
4.20.3 kaugtöö kasutaja on kohustatud kinni pidama andmeturbe ja juurdepääsupiirangu nõuetest ning võtma
tarvitusele muud vajalikud meetmed isikuandmete töötlemisel kaugtöökohas;
4.20.4 kaugtöö kasutaja peab olema kaugtöökohas kättesaadav, ta on kohustatud lugema ekirju ning vastama
neile kogu tööpäeva jooksul;
4.20.5 kaugtöö kasutaja on kohustatud infoturbe seisukohalt tähtsatest juhtumitest koheselt teatama oma
vahetut juhti.
4.21 Teenistuja on kohustatud kajastama Outlooki kalendris väljaspool tööruume ja -aega planeeritavad ning
teostatud teenistusalased toimingud (sh koolitused, konverentsid, nõupidamised jms). [muud 27.02.17 kk nr
1-1/30] [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub
10.12.2020] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
4.21.1 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
4.21.2 Kaugtööl viibiv teenistuja on kohustatud vastama töötelefonile saabuvatele kõnedele ja e-kirjadele.
Enne kaugtööle siirdumist suunab teenistuja võimalusel lauatelefonile saabuvad kõned mobiili- või mõnele
teisele kokkulepitud telefoninumbrile, millele ta kaugtööl olles isiklikult vastab. [dir 10.12.2021 kk nr 1-
1/150, jõustub 10.12.2020]
4.22 Iga teenistuja kohta peetakse tööajaarvestust, näidates eraldi ületunnitöö, töö puhkepäevadel ja riiklikel pühadel
ning seaduses sätestatud juhtudel esinevate erakorraliste tööülesannete täitmise tööaeg.
4.23 Teenistujate tööaja arvestust, kui struktuuriüksuse töökorraldus seda nõuab, peab struktuuriüksuse juht või tema
poolt määratud isik. Struktuuriüksuse juht kontrollib ja allkirjastab oma struktuuriüksuse tööaja
prognoostabeli, seejärel edastatakse see Riigi Tugiteenuste Keskusele. Juhul, kui tööajatabel kajastab
ületunde, esitatakse see alluvuskorras kinnitamiseks direktorile ning edastatakse Riigi Tugiteenuste
Keskusele peale kinnituse saamist. [muud dir 10.12.2021 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020] [muud dir
10.04.2024 kk 1-1/24/23]
4.24 Tööalasel koolitusel osalemine loetakse teenistusülesannete täitmiseks ning arvestatakse tööaja hulka.
4.25 Üksuse või muu struktuuriüksuse juht on kohustatud võimaldama igal vanglaametnikul (v.a relvastatud üksuse
liikmed), kellel on kõrgemate kehaliste katsete sooritamise kohustus ametniku nõudel kasutama
graafikujärgset tööaega vanglas või vangla lepingupartnerile kuuluvates vanglavälistes spordiehitistes
sportimiseks 1,5 tundi nädalas. Üksuse juhil on õigus määrata graafikujärgse tööaja piires ametnikule
sportimiseks töökorralduslikult kõige sobivam aeg ja viis (vanglas või vanglavälises spordiehitises). Teised
vanglaametnikud võivad töö ajal sportida vahetu juhi nõusolekul.
4.26 Vanglavälise spordikompleksi kasutamist vangla kulul graafikuvälisel ajal ei arvestata tööaja hulka.
4.27 Tööajakavas planeeritud teenistusrelvade ja erivahendite koolitusel osalemine arvestatakse tööaja hulka.
4.271 Lähtuvalt eelarve võimalustest konkreetsel eelarveaastal võib lisaks tööreeglites sisalduvale anda
teenistujatele tööajana tasustatavat aega või lugeda tööaja hulka kuuluvaks teatud tingimustele
vastavat aega. Vastavatest võimalusest ja tingimustest teavitatakse teenistujaid siseveebi kaudu.
[lisatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
9
4.28 Teenistusrelvade ja erivahendite koolitusel peavad vähemalt korra kvartalis osalema kõik vanglaametnikud, kes
ei ole määratud sagedamini osalema.
4.29 Ametnikud (kes pole relvastatud üksuse liikmed), kes on saanud väljaõppe saateülesannete teostamiseks ja
kellele on määratud lisatasu saateülesannete täitmise eest, peavad vajalike oskuste säilitamiseks osalema
treeningutes järgnevalt:
4.29.1 tulirelva treeningutel minimaalselt 2 korda kvartalis 2 akadeemilist tundi;
4.29.2 enesekaitse, erivahendite, teleskoopnuia ja gaasirelva kasutamise treeningul
minimaalselt 2 korda kvartalis 3 akadeemilist tundi;
4.29.3 relvastatud üksuse liikmed osalevad treeningutel vastavalt relvastatud üksuse ülema määratud
sagedusele.
5 PALK JA HAIGUSHÜVITIS
5.1 Ametniku teenistuskohale vastava põhipalga või põhipalga vahemiku, palga määramise ja maksmise,
muutuvpalga ja muude seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord määratakse
kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.
Palga arvestamise perioodiks on üks kalendrikuu.
5.2 Palk tehtud töö eest makstakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt üks kord kuus hiljemalt palgaarvestuse aluseks
oleva kuu viimasel tööpäeval, teenistuja kirjaliku avalduse alusel, ülekandega tema poolt määratud
arvelduskontole pangas.
5.3 Arvelduskonto muutumisest on teenistuja kohustatud koheselt kirjalikult teavitama personalitöötajat, kes
informeerib sellest viivitamatult Riigi Tugiteenuste Keskust. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir
10.04.2024 kk 1-1/24/23]
5.4 Ametisse nimetamise, palga muutmise, lisatasu määramise jms käskkirjas märgitud või töölepingus
kokkulepitud palk sisaldab ka teenistuja kohustuslikke makseid (brutotasu). Palga väljamaksmisel arvestab
Riigi Tugiteenuste Keskus palgast maha töötajale seadusega ettenähtud maksud ning kannab ülejäänud
summa teenistuja poolt määratud pangakontole (netotasu). Palga ülekandekulud tasub tööandja.
5.5 Riigi Tugiteenuste Keskus koostab teenistujale teatise talle arvestatud palga ning muude väljamaksete
(puhkusetasu, hüvitised jms), kinnipeetud ja maksmisele kuuluvate summade kohta ning edastab selle
teenistuja teenistusalase e-posti aadressile.
5.6 Teenistujale ei maksta palka aja eest, mil ta puudus teenistusest mõjuva põhjuseta või oli teenistusest kõrvaldatud
alkoholi-, narko- või toksilise joobe tõttu.
5.7 Teenistujale säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata
lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral (näiteks vanema, lapse vm pereliikme surm jms).
5.8 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
10
5.8.1 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23 rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
5.9 Tööandja ei maksa haigushüvitist:
5.9.1 töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule
haigushüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6 ja 7 ning § 56 lõigete 1 2 ja 13 alusel;
5.9.2 ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel.
5.10 /kehtetu/ [dir 12.03.2021 kk nr 1-1/27, jõustub 12.03.2021].
5.11 Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates
digitaalse töövõimetuslehe ilmumisest www.eesti.ee portaali. [muud dir 12.03.2021 kk nr 11/27, jõustub
12.03.2021].
5.12 Teenistuja teavitab vahetut juhti töövõimetuslehele jäämisest ning selle lõppemisest. Vahetu juht edastab info
Riigi Tugiteenuste Keskusesse, märkides teenistuja nime, isikukoodi ja töövõimatuslehel viibimise perioodi.
5.13 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024].
5.14. [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
5.14.1 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
5.14.2. [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
5.14.3. [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
6 PUHKUSEKORRALDUS
6.1 Teenistujatele antakse põhipuhkust ja seaduses sätestatud lisapuhkus töölepingu seaduses ettenähtud korras
kalendriaasta eest. Õppepuhkust antakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud ulatuses kalendriaasta
eest. Õppepuhkuse esmataotlemisel tuleb lisada õppeaasta kohta õppetõend.
6.2 Põhipuhkust antakse järgmiselt:
6.2.1 Teenistujate põhipuhkus on 35 kalendripäeva;
6.2.2 Osakoormusega teenistuja põhipuhkus on sama pikk kui täiskoormusega teenistujal.
6.3 Puhkuse hulka ei arvata uusaastat (1.jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäeva (24.veebruar), suurt reedet ja
ülestõusmispühade esimest püha (liikuvad pühad), kevadpüha (1.mai), nelipühade esimest püha (liikuv püha),
võidupüha (23.juuni), jaanipäeva (24.juuni), taasiseseisvumispäeva (20.august), jõululaupäeva ning jõulude
esimest ja teist püha (24.-26.detsember).
6.4 Teenistusse asumise kalendriaastal arvutatakse põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Teenistujal on õigus
nõuda puhkust, kui ta on töötanud vähemalt 6 kuud.
6.5 Teenistuja puhkus nähakse ette iga-aastase puhkuste ajakavaga, mille koostamisel lähtub tööandja ennekõike
struktuuriüksuse häireteta ja järjepideva töökorralduse huvidest, arvestades seejuures ennekõike nende
11
teenistujate soovidega, kellel seadusest tulenevalt on õigus saada puhkust neile sobival ajal.
Järelevalvetoimkonnas töötavate teenistujate puhkused tuleb planeerida proportsionaalselt kalendriaasta
peale. Ülejäänud teenistujate soove võetakse arvesse võimaluse korral, st juhul, kui need on tööandja
huvidega mõistlikult ühildatavad. [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020].
6.6 Puhkust antakse kalendriaasta eest ja reeglina tuleb puhkus ära kasutada jooksva kalendriaasta jooksul. Poolte
kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kuid seejuures peab vähemalt ühe osa kestus olema 14
kalendripäeva järjest (va riigipühad). Ülejäänud puhkuseosad antakse üldjuhul mitte vähem kui
seitsmepäevaste osadena, välja arvatud juhul kui järelejäänud puhkuseosa on lühem või kui väiksemate osade
kasutamiseks on vangla juhtkonna kooskõlastus. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
6.7 Ainult puhkepäevadeks õppepuhkust ei anta.
6.71 Ergutusena saadud puhkust on võimalik kasutada ainult tööpäevadel [lisatud dir
11.02.2022 kk nr 1-1/19]
6.8 Puhkuste ajakava koostatakse järgmiselt:
6.8.1 Personalitöötaja väljastab hiljemalt 1.novembriks kõigile struktuuriüksuse juhtidele andmed nende
struktuuriüksuse teenistujate puhkuste kohta, millele neil on õigus järgmisel kalendriaastal; [muud
dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
6.8.2 teenistujad esitavad oma järgmise kalendriaasta puhkusesoovid, sh lisapuhkusete soovid vahetule
juhile Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) kaudu 01. detsembriks, kui vahetu juht ei
ole määranud varasemat tähtaega ning märgivad ära iga perioodi kohta puhkusetasu maksmise
eelistuse; [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
6.8.3 struktuuriüksuse juhid esitavad oma struktuuriüksuse puhkuste ajakava personalitöötajale hiljemalt
15.detsembriks, märkides iga teenistuja puhul eraldi puhkuse või puhkuseosa alguse ja lõpu
kuupäevad ja puhkusepäevade arvu. Puhkuse arvestamisel loetakse kasutatuks esmalt eelnevate
aastate kasutamata puhkused alustades varasemast, seejärel jooksva kalendriaasta eest antav
puhkus. Lisapuhkused liidetakse põhipuhkusele; [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir
10.04.2024 kk 11/24/23]
6.8.4 Puhkuse arvestamisel loetakse kasutatuks esmalt eelnevate aastate kasutamata puhkused
alustades varasemast, seejärel jooksva kalendriaasta eest antav puhkus.
Lisapuhkused liidetakse põhipuhkusele.
6.9 Kinnitatud puhkuse ajakava teevad struktuuriüksuse juhid oma valdkonna teenistujatele teatavaks
dokumendihaldussüsteemi kaudu hiljemalt 31.märtsiks.
6.10 Kui puhkuste ajakava ei ole teenistujale hiljemalt 31.märtsil teatavaks tehtud, on teenistujal õigus kasutada
puhkust tema poolt soovitud ajal, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
6.11 Tööandja on kohustatud ajakavas märgitud ajal teenistujale puhkust võimaldama ja teenistuja on kohustatud
puhkust kasutama.
6.12 /tunnistatud kehtetuks/ [dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020].
6.13 Puhkuste ajakavas märkimata puhkus vormistatakse käskkirjaga teenistuja avalduse alusel.
12
Käskkiri peab olema vormisatud RTIP-s vähemalt kuus tööpäeva enne teenistuja puhkuse algust.
6.14 Puhkuse ajakava muutmiseks esitab teenistuja 14 kalendripäeva enne ajakavavälisele puhkusele minekut RTIP-
is taotluse. Pärast struktuuriüksuse juhi kooskõlastuse saamist vormistatakse käskkiri puhkusele lubamise
kohta.
6.15 Kõigi puhkuseliikide sh ergutusena saadud lisapuhkuse nõudeõigus aegub ühe aasta jooksul arvates selle
kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugust
aegumistähtaega.
6.16 Teenistujal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada tema isikust tulenevatel
olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse või emapuhkusel viibimise tõttu. Töövõimetuslehele
jäämine iseenesest puhkust ei katkesta ega lükka edasi. Teenistuja on kohustatud puhkuse kasutamist
takistavatest asjaoludest teatama tööandjale esimesel võimalusel. Puhkusepäevade säilitamiseks tuleb
esimesel võimalusel esitada tööandjale puhkuse katkestamise avaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. [muud dir 10.04.2024 kk 11/24/23]
6.17 Ajutise töövõimetuse hüvitis määratakse ja makstakse välja ainult töövõimetuslehe alusel, kui töövõimetusleht
koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt
90. kalendripäeval. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetusleht esitati käesolevas lõikes sätestatud
tähtaega ületades.
6.18 Puhkuse kasutamise jätkamisest vahetult peale puhkuse kasutamist takistavate asjaolude äralangemist on
teenistuja kohustatud teavitama tööandjat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
6.19 Vanemapunkusele minekust, selle katkestamisest või lõpetamisest teatab teenistuja tööandjale ette vähemalt 30
kalendripäeva. [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
6.20 Teenistujale võib anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks. Palgata puhkuse aega ja
vanemapuhkusel viibimise aega ei arvestata puhkuseõigust andva aja hulka. [muud dir 10.04.2024 kk 1-
1/24/23]
6.21 Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole üldjuhul täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkust.
6.22 Teenistuja on kohustatud enne puhkusele jäämist:
6.22.1 edasilükkamatud ülesanded ühes tööjuhiste ja suunistega üle andma oma asendajale. Kui asendajat
ei ole määratud, siis vahetule juhile või teda asendavale teenistujale;
6.22.2 märkima Outlook-kalendrisse puhkusel viibimise aja, asendaja või kontaktisiku nime ja
kontaktandmed;
6.22.3 e-postkastis seadistama ja sisse lülitama „Kontorist väljasoleku abimehe“. Teavitus peab sisaldama
infot eemaloleku perioodi kohta ning asendaja kontaktandmed. Automaatselt e-kirju edasi suunata
ei tohi. Infot e-postkasti seadistamise kohta on võimalik küsida vahetult juhilt või IT-abilt. [muud
dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020].
6.22.4 Dokumendihaldussüsteemis märkima asendaja (vaid teenistujad, kes koostavad, kooskõlastavad ja
kinnitavad dokumente).
6.22.5 RTIP-is määrama asendaja (kui ta teenistusülesandeks on puhkuste kooskõlastamine
ja/või kinnitamine).
6.22.6 Arvete menetlemise keskkonnas määrama asendaja (kui ta teenistusülesandeks on
13
arvete kooskõlastamine ja/või kinnitamine). [lisatud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
7 LÄHETAMINE
7.1 Lähetus on tööandja poolt teenistuja saatmine tööülesannete täitmiseks väljapoole tavapärast töötegemise
asukohta. Lähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine toimub seadusega kehtestatud alustel ja korras.
7.2 Tööandjal on õigus lähetada teenistuja teenistusülesannete täitmiseks väljapoole töötegemise asukohta kuni 30
järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega, ja teenistuja on kohustatud
lähetusse minema, kui ei esine seaduses ettenähtud lähetusest keeldumist õigustavaid asjaolusid.
7.3 Lähetusse saatmiseks esitab teenistuja vähemalt 5 tööpäeva enne lähetust Riigitöötaja iseteenindusportaal
taotluse koos alusdokumentidega (kutse, päevakava vms), näidates selles muuhulgas ära lähetuskulude
ettemakse (avansi) vajaduse. [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020], [muud dir 06.10.2021
kk nr 1-1/121].
7.4 Teenistuja kooskõlastab taotluse vahetu juhiga. Direktor või muu isik vastavalt õigusaktides määratule otsustab
lähetusse saatmise vajaduse ja avansi või kuluhüvitise maksmise. [täiendatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
7.5 Välislähetuse korral koostab personalitöötaja lähetuskäskkirja, milles märgitakse ära teenistuja ametinimetus ja
nimi, lähetuse sihtkoht, lähetuse kestus, eesmärk või ülesanne, asutuse nimetus, kuhu lähetatu suunatakse
ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise ulatus. Riigisisese lähetuse korral käskkirja ei
koostata. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
7.6 Teenistujal on õigus nõuda tööandjalt lähetusega kaasnenud transpordi- ja majutuskulude ning lähetusülesande
täitmisega paratamatult kaasnenud muude mõistlike kulude hüvitamist kulu tõendavate dokumentide alusel.
Selleks on teenistuja kohustatud esitama personalitöötajale lähetuskulusid tõendavad dokumendid koos
lähetuse aruandega (sõidupiletid, majutuskviitungid jms) hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale lähetusest
naasmist. Kulutustenõude hilisemal esitamisel ilma mõjuva põhjuseta on tööandjal õigus kulud hüvitamata
jätta. Lähetuskulude aruanne esitatakse Riigitöötaja iseteenindusportaal. [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150,
jõustub
10.12.2020], [muud dir 06.10.2021 kk nr 1-1/121] [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024
kk 1-1/24/23]
7.7 Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord
ning päevaraha määr on sätestatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruses nr 112 §4 lg1. Tulenevalt
Töölepinguseaduse §40 lg 2 on töötajal õigus nõuda päevaraha ainult välislähetuse korral.
7.8 Lähetataval on õigus nõuda lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Juhul, kui
lähetatule maksti lähetusele eelnevalt avanssi ning kinnitatud lähetuskulude aruande põhiselt on lähetuse
tegelikud kulud väiksemad teenistujale makstud avansist, kuulub enammakstud summa teenistuja poolt
koheselt tagasimaksmisele või teeb Riigi Tugiteenuste Keskus teenistuja kirjaliku avalduse alusel
tasaarvestuse lähetatu töötasust lähetusele järgneval palgapäeval.
7.9 Juhul kui välisriiki suundumine või välisriigist naasmine toimub väljaspool kohaliku ühistranspordi tööaega, on
lähetatul õigus saada taksosõidu kulude hüvitamist maksedokumendi alusel. Erakorralised sõidud kallima
14
transpordivahendiga tuleb direktoriga või muu isikuga vastavalt õigusaktides määratule eelnevalt kokku
leppida. [täiendatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
7.10 Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused eurodesse välislähetuselt saabumise
päevale järgnenud tööpäeval kehtinud valuutakursi alusel.
7.11 Isikliku sõiduauto lähetuseks kasutamiseks märgib teenistuja lähetustaotlusesse isikliku sõiduauto kasutamise
vajaduse, kaassõitjate nimed ja taotletava hüvitise suuruse, isikliku sõiduauto esmakordsel lähetuseks
kasutamisel lisatakse taotlusele sõiduauto registreerimistunnistuse koopia ja hüvitise saaja kinnitus, et muu
isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule hüvitist ei maksa. Teenistuja kohustub esitama
sõiduauto vahetumisel või kasutusõiguse muutumisel uue sõiduauto registreerimistunnistuse koopia.
7.12 Isikliku sõiduauto kasutamise vajaduse hindamisel kaalub tööandja selle kasutamise otstarbekust võrreldes
ühistranspordi kasutamisega. Otstarbekuse all mõeldakse nii aja- kui rahakulu, sõitjate arvu, lähetuskoha
asukohta jms. Kui lähetatu kasutab isiklikku sõiduautot ja suundub lähetusse üksi, on direktoril õigus
vähendada väljamaksmisele kuuluvat summat kuni ühistranspordi keskmisele hinnale, mis kuluks sõiduks
lähetuskohta ja tagasi.
7.13 Isikliku sõiduauto kasutamise kulu tõendavaks dokumendiks on lähetuskohta ja tagasisõiduks kulunud kütuse
ostukviitung. Väljamaksmisele kuuluva summa arvestuslikuks aluseks on mitte rohkem kui 10 liitrit kütust
100 kilomeetri kohta ja mitte üle kütuse ostukviitungil näidatud summa. Ostukviitung kehtib, kui see on
soetatud kuni 1 nädal enne või peale lähetuse toimumist.
7.14 Teenistus- ja töölähetuse kulud arvestab ja kannab teenistuja arvele Riigi Tugiteenuste Keskus kümne tööpäeva
jooksul peale lähetuskulude aruande esitamist.
7.15 Tööajast on teenistujal lubatud aastas osaleda neljal võistlusel Vanglateenistuse spordikalendrist (enamatel
võistlustel osalemine toimub vabast ajast). Eelneva arvestuse alla ei kuulu Vanglateenistuse
esindusvõistkonnas võistlemine. Võistlustel osalemise eest arvestatakse tööaega 8 tundi. Võistlustel
osalemise eelduseks on, et teenistusülesanded täidetakse tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Teenistuja
informeerib spordivõistlusel osalemisest tööajaplaneerijat ja vahetut juhti hiljemalt võistlusele eelneva kuu
12-ks kuupäevaks. [muud dir
10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020].
8 KORRALDUSED JA TEAVE
8.1 Puhkuste ajakava, puuduvate teenistujate asendajad, üldkorraldused ja muu üldine tööalane teave avaldatakse
Tartu Vangla siseveebis.
8.2 Tööalaste korralduste andmisel järgitakse üldjuhul alluvussuhet. Struktuuriüksuse juhi korraldused on täitmiseks
kohustuslikud kõigile tema alluvate struktuuriüksuse teenistujatele. Direktori korraldused on täitmiseks
kohustuslikud kõigile vangla teenistujatele. Õigus anda vangla teenistujatele täitmiseks kohustuslikke korraldusi
väljaspool alluvussuhteid sätestatakse direktori käskkirjaga või kõrgemalseisva õigusaktiga. [muud dir
10.04.2024 kk 1-1/24/23]
8.3 Korralduse saamisel kõrgemalseisvalt juhilt informeerib korralduse saanud teenistuja sellest oma vahetut juhti.
15
8.4 Sõltuvalt töö iseloomust ja vajadusest võib korralduse andja või temast kõrgemalseisev ametnik juba antud
korraldust muuta, peatada või tühistada.
8.5 Keelatud on anda korraldust, mis:
8.7.1 on vastuolus seadusega,
8.7.2 ületab korralduse andja volitusi,
8.7.3 nõuab tegevust, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus või nõutav
kvalifikatsioon.
8.8 Teenistuja võib keelduda korralduse täitmisest, kui see:
8.8.1 on suunatud tema lähedaste inimeste vastu või kahjustab neid,
8.8.2 on talle tervise tõttu vastunäidustatud,
8.8.3 ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi,
8.8.4 eeldab kõrgemat või teistsugust kvalifikatsiooni, kui see, mis on korralduse saajal.
8.9 Tööalaseid korraldusi võib anda nii suuliselt kui kirjalikult, kui seaduses ei ole ettenähtud kohustuslikku
kirjalikku vormi. Korraldus peab olema täpne, selgesõnaline ja üheselt mõistetav.
8.10 Teenistuja on kohustatud e-posti lugema vähemalt kaks korda tööpäeva jooksul, sõltuvalt töökorraldusest võib
kokkuleppel vahetu juhiga sellest kõrvale kalduda.
8.11 Teenistuja peab viivitamatult ja vaidlustamata täitma hädavajadusest tulenevaid korraldusi, mis on vajalikud
eelkõige inimese elu või tervise kaitseks, vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkinud
kahju likvideerimiseks või kahju tekkimise ärahoidmiseks.
8.12 Teenistuja on kohustatud viivitamatult teavitama korralduse andnud isikut või vahetut juhti ülesande täitmist
takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik kõrvaldada teenistuja enda poolt.
8.13 Teenistuja peab viivitamatult ja vaidlustamata täitma hädavajadusest tulenevaid korraldusi, mis on vajalikud
eelkõige inimese elu või tervise kaitseks, vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkinud
kahju likvideerimiseks või kahju tekkimise ärahoidmiseks.
8.14 Teenistuja on kohustatud viivitamatult teavitama korralduse andnud isikut või vahetut juhti ülesande täitmist
takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik kõrvaldada teenistuja enda poolt.
8.15 Tööle hilinemisest või ilmumata jäämisest on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel teavitama oma vahetut
juhti ja järelevalvetoimkonna liikmed lisaks peaspetsialist-korrapidajat. Teave peab endas sisaldama
ilmumata jäämise põhjust. Tööandja käsitleb mõjuva põhjuseta hilinemist või teenistusest puudumist
töökohustuse olulise rikkumisena.
8.16 Kõik vangla raadioside vahendusel tehtud kõned salvestatakse. [täiend 10.08.16 kk nr 1-1/141]
9 KOHUSTUSED JA VASTUTUS
9.1 Teenistujate omavaheline suhtlemine peab olema viisakas ja lugupidav.
9.2 Teenistujad peavad järgima avaliku teenistuse ja vanglateenistuja eetikakoodeksit.
16
9.3 Enda väärteo- või kriminaalkorras karistada saamisest on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel
informeerima sisekontrolli valdkonna peaspetsialisti või teda asendavat ametnikku. [muud dir 11.02.2022
kk nr 1-1/19]
9.4 Teenistujatel on keelatud käituda avalikus kohas vastuolus üldtunnustatud moraali- ja käitumisnormidega,
avalikult halvustada vangla organisatsiooni ja vangla töösuundi, töökorraldust ja kolleegide tegevust.
Põhjendatud märkused või kriitika koos konkreetsete ettepanekutega töösuundade, töökorralduse ja
kolleegide tegevuse parandamiseks esitatakse struktuuriüksuse juhile.
9.4¹ Teenistuja on kohustatud teavitama tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest järgmistes välisriikides:
1) Armeenia Vabariik,
2) Aserbaidžaani Vabariik,
3) Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad),
4) Iraani Islamivabariik,
5) Kasahstani Vabariik,
6) Kirgiisi Vabariik,
7) Korea Rahvademokraatlik Vabariik,
8) Tadžikistani Vabariik,
9) Türkmenistan,
10) Usbekistani Vabariik,
11) Valgevene Vabariik,
12) Venemaa Föderatsioon.
Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate sidevahendite andmed tuleb
esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust tööandja sisekontrolli ametnikule.“ [täiend dir
18.07.2025 kk 1-1/2-25/32]
9.5 Vanglaametnikud kannavad teenistuses viibides aastaajale vastavat, korrektset vormiriietust.
9.6 Vanglaametnikud on kohustatud teenistuskohustustest tulenevalt kandma teenistusülesannete täitmisel
teenistusrelva ning eri- ja kaitsevahendeid.
9.7 Teenistuses kantav tsiviilriietus peab olema korrektne.
9.8 /kehtetu/ [dir 07.09.2017 kk nr 1-1/112, jõustub 01.10.2017].
9.9 Vangla teenistujate kohustuseks on:
9.8.1 hoida tööruumis ja vangla territooriumil puhtust ja korda;
9.8.2 kasutada vangla vara heaperemehelikult;
9.8.3 kasutada säästlikult vee-, elektri- ja soojusenergiat;
17
9.10 Tööruumist väljudes suletakse aknad ning tühjaks jäänud ruum lukustatakse.
9.11 Tööruumist lahkudes paigutatakse piiratud kasutamiseks määratud dokumendid ja vastav pitsat suletud
raudkappi. [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020].
9.12 Töökohal vajalikke elektriseadmeid võib kasutada ainult nende instruktsioonides etteantud tingimustel.
9.13 Lisakütteseadmete paigaldamine vangla ruumidesse ilma Viru Vangla haldusosakonna
haldusteenistuse peaspetsialisti kooskõlastuseta on keelatud. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
9.14 Töötajal ei ole lubatud tegelda Tartu Vanglaga töösuhtes oleku ajal sellise ettevõtlusega või töötada sellise
tööandja juures, mille tegevus on vastuolus seaduse või üldtunnustatud moraali- ja kõlblusnormidega. Sellise
tegevuse ilmsikstulekul käsitletakse seda töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval
põhjusel.
9.15 Tööandjal on õigus tööreegleid rikkunud töötajat hoiatada või korduva hoiatamise või olulise rikkumise korral
töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel.
9.16 Tööandja hoiatus vormistatakse kirjalikult, registreeritakse Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis ning
tehakse teatavaks töötajale. Tööandja poolt töötajale antud kirjalik hoiatus kehtib kuus kuud.
9.17 Ametnikud kannavad distsiplinaarvastutust avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras.
9.18 Töö- või ametikohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse:
9.17.1 vangla territooriumil viibimine joobeseisundis või joovet põhjustavate ainete tarvitamise
jääknähtudega, sealhulgas juhul, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on indikaatorvahendiga
mõõdetav;
9.18.1 tegu või tegevusetus, mis kahjustab vangla mainet, sh korruptiivse teo toimepanemine
või korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine eesmärgiga saada majanduslikku või muud kasu;
9.18.2 tegu või tegevusetust, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohutuste täitmisel,
rikub või kahjustab vangla vara;
9.18.3 võõrastele isikutele piiratud teabega dokumentidele juurdepääsu võimaldamist;
9.18.4 ligipääsukaardi/-nööbi, töötõendi, töötõend-läbipääsukaardi, võtmete või vormiriietuse
teisele isikule kasutamiseks andmist või teise isiku ebaseaduslikku valdusse sattumisest või
kaotamisest teatamata jätmist või teatamisega põhjendamatult viivitamist; [muud dir 11.02.2022
kk nr 1-1/19]
9.18.5 läbipääsukaardi ja -nööbi, võtmete või vormiriietuse teistele isikutele kasutamiseks
andmist; [muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
9.18.6 teenistusest mõjuva põhjuseta puudumine või omavoliline lahkumine;
9.18.7 teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinni peetava isikuga, sealhulgas kinni
peetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud
aine või eseme üleandmine;
18
9.18.8 teenistuskohustuste täitmata jätmine või ametniku muu tegevus või tegevusetus, mille
tagajärjel saabus või oleks saabunud raske tagajärg.
9.18.9 tegu või tegevusetus, mis ei vasta isikliku tehnilise vahendi vangla territooriumile
taotlemise, kaasavõtmise või kasutamise nõuetele [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
9.18.10 punktis 9.4¹ nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine. [täiend dir 18.07.2025
kk 1-1/2-25/32]
9.19 Tööandja ei luba teenistusse ja kõrvaldab teenistusest alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või
psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Tööandjal on õigus teha töötajale eelviidatud seisundis tööl
viibimise eest hoiatus või koheselt töölt vabastada.
9.20 Teenistuja on kohustatud teavitama kõrvaltegevusest (töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel; valitaval
või nimetataval ametikohal; ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis-
või kontrollorgani liikmena jmt), selle muutmisest (maht, tegevusala jne) või lõpetamisest esitades
sellekohase avalduse Riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu. Kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või
laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist, kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise
või kahjustab vanglateenistuse mainet, keelab direktor või ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik
haldusaktiga täielikult või osaliselt teenistujal kõrvaltegevusega tegelemise. [täiend 07.03.2019 kk nr 1-1/55]
[muud dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020], [muud dir
06.10.2021 kk nr 1-1/121], [täiendatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23.
9.21 Tööandja võib asutusesiseselt avalikustada töö- või ametikohustuste olulise rikkumise eest töölt- või
teenistusest töölepingu lõpetamise või distsiplinaarkaristusena vabastatud teenistuja nime ja vabastamise
asjaolud. [dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
10 ANDMETURVE
10.1 Teenistuja on kohustatud hoidma saladuses juurdepääsupiiranguga teavet sõltumata
sellest kas see on talle teatavaks saanud otseselt teenistusülesannete täitmise käigus või juhuslikult.
10.2 Juurdepääsupiiranguga teabeks loetakse ennekõike:
10.2.1 teenistujate ja nende pereliikmete eriliigilised isikuandmed; [muud dir 10.12.2020
kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
10.2.2 kinni peetavate isikute ja nende lähedaste eriliigilised isikuandmed; [muud dir
10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub 10.12.2020]
10.2.3 kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave, mis ei kuulu avaldamisele;
10.2.4 teave relvade, laskemoona ja erivahendite hulga kohta;
10.2.5 teave turvasüsteemide ja -meetmete kohta;
19
10.2.6 dokumentide projektid ühes alusdokumentatsiooniga enne nende allakirjutamist;
10.2.7 muu teave, mis on mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks.
10.3 Direktori loata on keelatud tuua vanglasse ja viia vanglast välja ametialaseks kasutamiseks mõeldud
informatsiooni sisaldavaid andmekandjaid. [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
10.4 Teenistuja kannab märke juurdepääsupiirangu aluse ja kuupäeva kohta tema enda menetluses olevale või
tema poolt koostatud dokumentidele, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet.
Dokumendi registreerija teeb juurdepääsupiirangut puudutava märke ka dokumendiregistrisse.
Teenistuja on kohustatud juurdepääsupiirangu nõuetest kinni pidama.
10.5 Teenistuja valib arvutisse, arvutivõrku või andmekogusse sisenemiseks salasõna, mis on meeldejääv, kuid ei
ole lihtsalt ära arvatav (pikkus vähemalt 8 sümbolit, koosneb suur- ja väiketähtede, numbrite ja
kirjavahemärkide kombinatsioonist). Parool ei tohi sisaldada isiklikku infot ega olla sõnaraamatus leiduv
sõna.
10.6 Teenistujal on keelatud salasõna üles kirjutada või avaldada teistele isikutele. Arvutivõrgu ressursside
kasutamisega kaasnevad õigused on personaalsed ja neid ei ole lubatud ühelgi juhul teistele välja
laenata ega ühelt kasutajalt teisele edasi anda. Keelatud on teise isiku kasutajanime ja parooli abil
arvutivõrku või andmekogusse sisenemine ning teistele kasutajatele omistatud õiguste kasutamine.
10.7 Teenistuja on kohustatud kasutama aktiivselt juurdepääsupiiranguid vältimaks volitamatut juurdepääsu
andmetele. Arvuti juurest lahkudes tuleb lühema eemaloleku korral arvuti lukustada (Ctrl, Alt ja Delete
klahvi vajutades ja valides Lukusta arvuti), pikema eemal viibimise korral välja logida (Start – Logi
välja) või arvuti sulgeda (Start – Sule arvuti).
10.8 Justiitsministeeriumi arvutites, arvutivõrgus ja andmekogudes leiduvate konfidentsiaalsete andmete
teatavaks saamisel kolmandatele isikutele või oluliste andmete muutmisel ja hävimisel, mis on
põhjendatud kasutaja süülisest käitumisest, kannab vastutust kasutaja – turvanõuete mittetäitmisega
kaasneb karistuse rakendamine vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud korras.
10.9 Täpsema arvuti ja arvutivõrgu kasutamise korra sätestab Justiitsministeerium.
10.10 Teenistujal on õigus kasutada ainult neid andmekogusid, millele tal on juurdepääsuõigus ja andmekogudes
sisalduvat teavet kasutab teenistuja ainult teenistusülesannete täitmiseks.
11 VARA SOETAMINE JA KASUTAMINE
11.1 Vara soetamine toimub seaduses ettenähtud korras. Täpsem hangete ja soetuste kord nähakse ette käskkirjaga
kinnitatud hankeplaani koostamise ja soetuste ja hangete läbiviimise korras. [muud dir 10.04.2024 kk 1-
1/24/23
11.2 Bürootarbeid väljastab Viru Vangla haldusosakonna dokumendihaldusteenistuse spetsialist struktuuriüksuse
juhtidele või nende poolt määratud isikutele. [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19]
20
11.3 Vangla vara kasutamine isiklikuks otstarbeks on keelatud.
11.4 Vangla relvade, laskemoona ja erivahendite üle arvestuse pidamine, nende väljaandmine, vastuvõtt, kasutamine
ja korrastamine toimub direktori käskkirjaga kehtestatud korras.
11.5 Vangla sõidukeid kasutatakse ainult teenistusülesannete täitmiseks. Erandjuhtudel tohib sõidukeid kasutada ka:
11.5.1 juhul, kui esineb ilmne oht inimese tervisele või varale ja ametisõiduki kasutamine on vajalik ohu
ärahoidmiseks;
11.5.2 teenistuja transportimiseks tööle ja koju, kui teda kaasatakse tööülesannete täitmisele väljaspool
tööaega ning muude transpordivahendite kasutamine on võimatu või ebaotstarbekas;
11.5.3 juhul, kui on vajadus transportida vangla ülesandeid täitvat isikut, kes ei ole vangla teenistuses.
11.6 Ametisõiduki kasutamine isiklikuks otstarbeks, s.h. elu- ja teenistuskoha vahelisteks sõitudeks, on keelatud.
11.7 Teenistujate ametisõitudeks ettenähtud sõidukite kasutamist korraldab, planeerib ja koordineerib Viru Vangla
haldusosakond. Kinnipeetavate transportimiseks ettenähtud sõidukite kasutamist korraldab, koordineerib ja
planeerib saateüksus. Täpsem sõidukite kasutamise kord kehtestatakse direktori käskkirjaga. [muud dir
11.02.2022 kk nr 1-1/19]
11.8 Isikliku sõiduauto kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“,
mille kohaselt käsitletakse Isikliku sõiduautona teenistuja kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole vangla
omanduses ega valduses. Sõiduauto kasutamine ja kulude hüvitamine toimub vangla direktori käskkirjaga
kinnitatud korras.
11.9 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23]
11.10 Vangla mobiil- ja lauatelefonide kululimiidid ja limiitidest kinnipidamise eest vastutavad ametnikud
määratakse direktori käskkirjaga. Limiidi ületamise vastutusest vabaneb teenistuja üksnes juhul, kui see on
mõistlikult põhjendatav teenistuskohustuste täitmisega.
11.11 Vangla teenistujad kannavad varalist vastutust neile direktori käskkirja või varalise vastutuse kokkuleppega
fikseeritud või neile allkirja vastu usaldatud vangla vara tehnilise seisukorra, regulaarse hooldamise ja
heaperemeheliku kasutamise eest. Teenistuja varaline vastutus sätestatakse ametijuhendis või varalise
vastutuse kokkuleppega.
11.12 Teenistuja süülise käitumise tõttu vangla vara kahjustamise või muul viisil kahju tekkimise korral tuleb
süüdlasel hüvitada vanglale tekitatud kahju seaduses sätestatud korras.
12 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID
12.1 Tööõnnetuse vältimiseks ja teenistujate tervise säilitamiseks tagab tööandja töö korraldamisel ohutud ja
tervislikud töötingimused vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjadele.
12.2 Töötervishoiu, töö- ja elektriohutuse üldnõuetega tutvumine ja nende täitmine on kohustuslik kõigile
teenistujatele sõltumata nende teenistuskohast.
12.3 Enda ja teiste isikute tööohutuse ja tervise säästmiseks on teenistuja kohustatud:
21
12.3.1 osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;
12.3.2 kasutama tervisekahjustuse ja õnnetuste vältimiseks isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning
hoidma neid töökorras;
12.3.3 tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste
elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
12.3.4 teatama vangla territooriumil toimunud õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest
või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest
vahetut juhti, juhtkonda või töökeskkonna spetsialisti ning võtma võimalusel viivitamatult
tarvitusele meetmed õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks.
Õnnetusjuhtumist teada saanud juht on kohustatud viivitamatult teavitama sellest
töökeskkonnaspetsialisti ja direktorit;
12.3.5 juhinduma elektriseadmete kasutamisel Tartu Vangla siseveebis avaldatud elektriohutuse juhendist
ning täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi;
12.3.6 mitte asuma ise elektririkkeid kõrvaldama ja hoiduma igasugustest elektritöödest, sh elektrikilpide
uste avamisest, elektriseadmete kaitsekatete kõrvaldamisest ning ümberlülitustest elektrikilpides,
kui tal puudub vastav elektriohutuse kvalifikatsioon.
12.3.7 järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
12.3.8 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
12.3.9 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt.
12.3.10 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
12.4 Põlevmaterjalide, kemikaalide ja jäätmete kasutamine ja nakkusohtlike esemete desinfitseerimine toimub
direktori käskkirjaga kehtestatud korras.
12.5 Ohutegurid ja terviseriskid erinevatel teenistuskohtadel on:
12.5.1 vaimne pinge, tööstress jms (psühholoogilised probleemid);
12.5.2 seismine, ebamugav või liikumatu asend pika aja vältel (luu- ja lihaskonna haigused);
12.5.3 raskuste tõstmine;
12.5.4 libisemise ja kukkumise oht;
12.5.5 vigastuste oht töötamisel masinate või seadmetega;
12.5.6 isikukaitsevahendite mittekasutamine;
12.5.7 ülekoormusest tingitud väsimus, sh öötöö, vahetustega- ja ületunnitöö, töötamine õhtuti ja
nädalavahetustel, mis häirib töö ja eraelu vahelist tasakaalu;
12.5.8 kokkupuude probleemsete kinnipeetavatega (nakkushaigused, ahistamise- ja
ründeoht);
12.5.9 töö kuvariga (silmade pinge);
22
12.5.10 õhu kuivus.
12.6 Tulekahju korral tegutsemise plaani ning teenistujate ja kinnipeetavate evakueerimise korra kehtestab direktor
käskkirjaga.
12.7 Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks on tööandja paigaldanud territooriumile kaitse-, pääste- ja
esmaabivahendid, ohutusmärgid jm ohutusvahendid. Evakuatsiooniteed ja -pääsud on märgistatud rohelise
ristkülikuga, millele on valge noolega märgitud liikumise suund. Esmaabivahendite kapid on märgistatud
valge ristiga rohelisel ruudukujulisel taustal.
12.8 Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tööandja on kohustatud suunama teenistuja
töötervishoiuarsti vastuvõtule ja teenistuja on kohustatud sinna ilmuma.
12.8.1 Teenistuja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tööandja on kohustatud suunama
teenistuja töötervishoiu arsti vastuvõtule ja teenistuja on kohustatud sinna ilmuma.
12.8.2 Teenistuja on kohustatud tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel, kui ei ole määratud lühemat
tähtaega.
12.8.3 Teenistuja on kohustatud läbima regulaarselt kopsude röntgenuuringu. Kohustatud
teenistujate loetelu ning uuringute intervalli kehtestab direktor eraldi käskkirjaga.
12.9 Vanglaametnik peab vastama kehtestatud tervisenõuetele ja tervisekontroll algab enne teenistusse võtmist,
ametniku ja töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul.
12.10 Töötervishoiuarst annab hinnangu teenistuja terviseseisundile, teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse
teenistujale sobivuse kohta. Töötervishoiu arst teeb teatavaks terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli
otsuse teenistujale allkirja vastu. Töötervishoiu arst väljastab tööandjale tervisekontrolli otsuse, milles
esitab vajadusel ettepanekud teenistuja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
12.11 Töötajal on õigus:
12.11.1 nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning
ühis- ja isikukaitsevahendeid;
12.11.2 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja
tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
12.11.3 tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või
ohualalt;
12.11.4 keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute
tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata
tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
12.11.5 nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle
või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
12.11.6 nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti
23
otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle
üle viia;
12.11.7 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses
sätestatud ulatuses;
12.11.8 pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate
usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt
rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
12.11.9 saada nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamiseks tehtud kulutuste
hüvitamist järgmiselt:
12.11.9.1 Kui silmade ja nägemise kontrollil selgub, et teenistuja nägemisteravus on
muutunud alates eelmise vangla poolt suunatud silmade ja nägemise kontrollist või
viimasest tõendatud läbivaatusest ning ta vajab tööks kuvariga prille või muid
nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid või kui töötaja ei tööta kuvariga, kuid
töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust korrigeerivate
abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos, hüvitab tööandja teenistujale
töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tõendi ja kuludokumentide alusel vastavalt
kehtestatud piirmäärale. [muud dir 11.05.2021 kk nr 1-1/63, jõustub 11.05.2021] [muud
dir 11.02.2022 kk nr 11/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse
tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
12.11.9.2 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
12.11.9.3 Teenistuja esitab nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamiskulude
hüvitamiseks taotluse koos töötervishoiuarsti otsuse, silmaarsti või optometristi tõendi
ning kulutusi tõendavate dokumentidega RTIP-s, täites enda poolt vajalikud lahtrid ning
seejärel esitades taotluse kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile ja kinnitamiseks
haldusosakonnale. Taotlus tuleb esitada kulu tekkimisele järgneva kuu 20.ndaks
kuupäevaks. [muud dir
11.05.2021 kk nr 1-1/63, jõustub 11.05.2021]
12.11.9.4 Töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi poolt välja antud tõendil peab
olema märgitud otsus nägemisteravuse muutumise kohta. [täiend dir
12.03.2021 kk nr 1-1/27, jõustub 12.03.2021], [muud dir 11.05.2021 kk nr 11/63, jõustub
11.05.2021]
12.12 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema
loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena
ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja
töö või töökeskkonnaga.
24
12.13 Teenistuja on kohustatud kohe teatama vahetule juhile, peaspetsialist-korrapidajale ja töökeskkonnavolinikule
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning
kõikidest kaitsesüsteemide puudustest. (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 14 alusel).
12.14 Õnnetusjuhtumi korral teenistuja:
12.14.1 Pöördub vangla meditsiiniosakonda esmaabi saamiseks.
12.14.2 Teavitab esimesel võimalusel vangla peaspetsialist-korrapidajat ja vahetut juhti.
12.14.3 Kirjutab ettekande juhtunu kohta. Märgib ettekandes õnnetuse toimumise kuupäeva, kellaaja,
toimumise koha, osalejate ja pealtnägijate nimed.
12.14.4 Edastab ettekande vangla peaspetsialist-korrapidajale.
12.14.5 Pöördub perearsti või erakorralise meditsiini osakonna arsti poole, kes määrab vigastuse astme ja
vormistab vajadusel töövõimetuslehe.
12.15 Töökeskkonnavolinikul ja töökeskkonnanõukogu liikmel on õigus kasutada oma tööajast 2 tundi nädalas
töötervishoiu ja tööohutusega seotud ülesannete täitmiseks.
12.16 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
12.17 Tervise edendamise ja spordikulude hüvitamisel lähtutakse eelarve võimalustest ja maksuvaba hüvitamise
piirmäärast. Täpsem info sportimisvõimaluste kohta avaldatakse siseveebis. [dir
06.10.2021 kk nr 1-1/121, jõustub 06.10.2021] [muud dir 11.02.2022 kk nr 1-1/19] [muud dir 10.04.2024 kk 1-
1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
12.17.1 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.02.2024]
12.17.2 [kehtetuks tunnistatud dir 10.04.2024 kk 1-1/24/23, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2024]
Kinnitada lisana toodud blanketid:
1. Välislähetuse aruanne; /tunnistatud kehtetuks/.[dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub
10.12.2020]
2. Individuaalne koolitustaotlus. /tunnistatud kehtetuks/ .[dir 10.12.2020 kk nr 1-1/150, jõustub
10.12.2020]
Blanketid on kättesaadavad siseveebis.
25