Vee erikasutusloa taotlus

Page 1 of 1 Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Asustusüksus Põhja-Tallinna linnaosa Lähiaadress Lume tn 9 Tunnus 78408:807:0078 Registreerimise aeg 06.juuni 2011. a. Muudatuse registreerimise aeg 24.oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Transpordimaa 65% Sihtotstarve 2 Tootmismaa 35% Sihtotstarve 3 - Pindala 37256 m² s.h. ehitiste alune maa 32769 m² Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa s.h. veealune maa Registriosa 1503701 Kinnistuspiirkond / jaoskond Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskond Mõõdistamise aeg 01.august 2008. a. Mõõdistaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST H0784035 59.07% Hinnatsoon H0784034 .42% Viljakustsoon Püsilink http://xgis.maaamet.ee/ky/FindKYByT.asp?txtCU=78408:807:0078 http://xgis.maaamet.ee/ky/vorm 21.06.2016  Taotluse esitamise kuupäev 21.06.2016 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Veeteede Amet 2. Aadress Valge 4, 11413 Tallinn 3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 70002414 4. Vee erikasutuse eesmärk Süvendustööd, kaadamistööd , ehitustööd 5. Vee erikasutuse iseloomustus (näit: milliseid töid planeeritakse ning kui suures ulatuses, materjalid mida kasutatakse jne) Hundipea sadama rekonstrueerimine: sadama basseini süvendustööd ja eemaldatud pinnase kaadamistööd ; sadama sildumis- ja kaitseehitiste rekonstrueerimistööd, veesügavus 4,0 kuni 10 m. 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Hundipea sadam paikneb Tallinnas, Lume tänav 9, katastritunnus 78408:807:0078 . Asendiplaan on toodud tööprojekti „Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine“ koosseisus. Süvendustööde käigus uputatavate pinnaste eeldatavaks kaadamiskohaks on Paljassaare pinnase uputusala. 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala iseloomustus (EMTAK) EMTAK kood 84132 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr, ja e-post Toomas Leetjõe, peadirektori asetäitja, tel 6205560, e-post [email protected] 9. Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Sildumis- ja kaitseehitiste rekonstrueerimisel kasutatakse ujuvaid tõste-, rammimis- ja transpordivahendeid. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on terassulundsein, raudbetoon, lubjakivi, lubjakivikillustik, graniitkivikillustik, asfaltbetoon, betoon ja graniitkivi (lainemurdja nõlvakindlustis). Ehitustöödel ei kasutata keskkonda kahjustavaid materjale. Süvendustöödel kasutatakse eeldatavalt koppsüvendajat ning pinnaseveo praame. 10. Vee erikasutusega seotud tööde teostamise projekt selle olemasolu korral Vee erikasutusega seotud töid teostatakse OÜ EstKONSULT tööprojekti „Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine“ alusel. 11. Teave vee erikasutamise aja kohta Tööd on planeeritud aastatele 2017 kuni 2020. 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) Tööde teostamiseks kasutatav tehnika vastab parimale võimalikule tehnikale. Valitud tehnika võimaldab Veeteede Ameti laevastiku paiknemist Hundipea sadamas valdavas osas rekonstrueerimistööde ajast. 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid (väljavõte kinnistu registrist) Ehitus- ja süvendustööd: Hundipea sadama bassein. Tallinna laht. Taotlusele on lisatud väljavõte kinnistusraamatust katastriüksusest 78408:807:0078. Uputustööd: eeldatavasti Paljassaare uputuskohal Tallinna lahes. 14. veekogu süvendamisel väljavõetava, veekogu põhja paigutatava või uputamisele kuuluva pinnase või jäätmete maht (m 3 ) ning nende omaduste kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; Süvendamise arvutuslik kogumaht on 35 500 m 3 . Mudased, liivased ja savikad setted aastaid kasutusel olnud sadama basseini põhjalt, moreenid, saviliivad. 15. Veekogu süvendamisel väljavõetava pinnase paigutamise e. kaadamise koht; kaadamiskoha geograafilised koordinaadid. Paljassaare pinnaseuputusala nurgakoordinaatidega: 59 º 28’69 N; 24 º 38’98 E 59 º 29’19 N; 24 º 40’00 E 59 º 28’70 N; 24 º 40’00 E 59 º 28’44 N; 24 º 39’46 E 16. vee erikasutuse piirkonna geograafilised koordinaadid Hundipea sadama bassein ja hüdrotehnilised ehitised: 59º 27’31 N, 24º 43’07 E 17. vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus V ee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise ks: järgitakse kavandatava tegevuse elluviimisel KMH aruande peatükis 5.10 „ Oodatavate negatiivsete keskkonnamõjude vältimise võimalused ja negatiivsete jääkmõjude leevendamise vajadus ning võimalused, s.h avariide ennetamise meetmed ja nende tagajärgede likvideerimise võimalikud lahendid “ esitatud soovitusi. Tehakse seiret vastavalt KMH aruande peatükile 8 „Keskkonnaseire vajalikkus. Seire soovitatavad suunad ja metoodika“. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Veeteede Amet Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, Tallinn 15172 [email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 3-2-13/ Vee erikasutusloa taotlus Palume meile väljastada vee erikasutusluba Hundipea sadama kaide 8 ja 9 ja lainemurdja rekonstrueerimiseks. Hundipea sadam a kaid 8 ja 9 ja lainemurdja on planeeritud rekonstrueeri da vastavalt Veeteede Ameti laevastiku vajadustele selle praegusel kohal, vältimaks kaide 8 ja 9 ning lainemurdja täielikku lagunemist. Rekonstrueerimistööde kaasfinantseerimist taotletakse EL ühtekuuluvusfondist aastatel 20 16 – 20 20 . Hundipea sadama rekonstrueerimistööde teostamiseks on koostatud OÜ EstKONSULT tööprojekt „Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine“ , kus on toodud rekonstrueerimise ajendid, eesmärgid ja ulatus ning teave sadamas silduvate laevade, sildumis- ja kaitseehitiste ehituskonstruktsioonide põhimaterjalide ning sildumis- ja tehnovarustuste kohta, samuti süvendustööde ulatuse j a eemaldatavate pinnaste kohta. Kuna projekt on mahukas, siis lisame kirjale kaust a IV „Süvendustööd“ ning kaust a I „Asendiplaan ja konstruktsioonid“ seletuskir ja. Vajadusel toimetame teile nimetatud projekti täismahus paberkandjal. Hundipea s adama rekonstrueerimise ks on Tallinna linn väljastanud ehitusload nr 41470, 41471, 41472 ja 41473 . Hundipea sadama rekonstrueerimiseks 2010 – 2013 andis 28.10.2009 Keskkonnaministeerium vee erikasutusloa nr 1982, millele eelnes keskkonnamõju hindamise aruande koostamine Eesti Mereakadeemia poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalsel t ) Rene Arikas peadirektor Lisad: v ee erikasutusloa taotlus Hundipea sadama kaide 8 ja 9 ja lainemurdja rekonstrueerimiseks väljavõte kinnistusraamatust Lume tn 9 kinnistu OÜ EstKONSULT tööprojekt i „Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine“ kaust IV „Süvendustööd“ ning kaust I „ Asendiplaan ja konstruktsioonid “ seletuskiri Eesti Mereakadeemia, Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine Urmas Ehrlich tel 620555 0 , urmas.ehrlich @vta.ee Aadress TALLINN, LUME TN. 9 Staadium Ehitusprojekt Joonise nimi Ehitis Ehitise nr Osa Joonise nr Muudatus Projektijuht Projekteeris M. PIHL Joonestas M. PIHL Formaat tel 664 6730, faks 664 6767, e-post [email protected] Kontrollis H. MEOS  P-008 P-009 P-007 P-010 P-001 P-002 P-004 P-003 P-006 P-005 KOORDINAADID PUNKT X Y P-001 6591571.704 540748.963 P-002 6591504.987 540853.484 P-003 6591462.841 540826.582 P-004 6591474.154 540732.844 P-005 6591367.698 540664.892 P-006 6591383.951 540650.496 P-007 6591588.705 540589.187 P-008 6591640.102 540765.749 P-009 6591603.701 540742.514 P-010 6591586.630 540739.488 Aadress TALLINN, LUME TN. 9 Staadium Ehitusprojekt Joonise nimi Ehitis Ehitise nr Osa Joonise nr Muudatus Projektijuht Projekteeris M. PIHL Joonestas M. PIHL Formaat tel 664 6730, faks 664 6767, e-post [email protected] Kontrollis H. MEOS  EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Laki 12 / Värvi 5, 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldiste ehitamine Tegevusluba nr Sildade projekteerimine ja 20035/067/08204/12003 08.02.2012 sillaprojektide ekspertiis Tegevusluba nr 26.08.2014 Raudtee-ehitus ERE000107 Töö nr B524 Projekti tellija: Veeteede Amet Krundi valdaja: Veeteede Amet Katastritunnus: 78408:807:0250 Ehitise aadress: Tallinn, Lume tn 9 Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine Tööprojekt Kaust IV. Süvendustööd Heiki Meos Juhataja Priit Põldre Projektijuht Tallinn Juuli 2015 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 2 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd EHITUSPROJEKTI KOOSSEIS TÖÖPROJEKT Kaust I Asendiplaan ja konstruktsioonid Kaust II Veevarustus ja kanalisatsioon Kaust III Elektripaigaldis (ARPE OÜ) Kaust IV Süvendustööd OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 3 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd TELLIJA JA TÖÖVÕTJA ANDMED TELLIJA Veeteede Amet Registrikood 70002414 Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn Tel: +372 620 5500, faks +372 620 5506 e-post: [email protected] TÖÖVÕTJA EstKONSULT OÜ Äriregistri kood 10410360 Aadress: Laki 12 / Värvi 5 ruum A207, 10621 Tallinn Tel 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] Töövõtja esindajad on: Projektijuht/Projekteerija Priit Põldre GSM +372 506 1292 e-post: [email protected] Projekteerija Martin Pihl GSM +372 5383 0144 e-post: [email protected] Ekspert Heiki Meos GSM +372 515 0020 e-post: [email protected] OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 4 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd SISUKORD 1. Üldosa.....................................................................................................................................5 1.1. Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1.2. Projekteerimise lähteandmed...............................................................................................5 1.3. Objekti asukoht.....................................................................................................................5 1.4. Süvendusprojekti eesmärk...................................................................................................5 2. Süvendatava ala kirjeldus.....................................................................................................6 2.1. Olemasolev olukord..............................................................................................................6 2.2. Süvendustööde teostamine..................................................................................................6 2.3. Süvendatava ala geoloogia...................................................................................................6 2.4. Keskkonnakaitse..................................................................................................................8 3. Süvendustööde mahud.........................................................................................................9 3.1. Üldist.....................................................................................................................................9 3.2. Süvendustööde mahud.........................................................................................................9 II Joonised Jrk. Joonise nimetus Joonise tähis Väljaandmise kuupäev nr Algne Muud. Viimane 1 Süvendustööde asukohaskeem B524-S-01 16.07.2015 2 Süvendustööde asendiplaan B524-S-02 16.07.2015 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 5 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Hundipea Sadam on Veeteede Ameti laevastiku peasadam. Käesolev projektiosa käsitleb Hundipea sadama akvatooriumi süvendustöid. 1.2. Projekteerimise lähteandmed • Riigihanke 159958 hankedokumendid koos lisadega. • OÜ Estkonsult töö nr A848, 2009. Ehitusgeodeetilised uurimistööd: • Hundipea sadama topogeodeetilised uurimistööd. OÜ REIB, töö nr TT-3842, mai 2014. Ehitusgeoloogilised uurimistööd: • Hundipea sadama lainemurdja kai, Tallinn Lume tn 9. Ehitusgeoloogilise uuringu aruan- ne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 3676-15, juuni 2015. • Hundipea sadama rekonstrueerimise I etapp. OÜ IPT Projektijuhtimine, töö nr 02-07-0168 • Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp. OÜ IPT Projektijuhtimine, töö nr 02-07-016 • Hundipea sadama basseini põhja puhastustööd. OÜ IPT Projektijuhtimine, töö nr 02-10- 0191 Hüdrograafilised mõõdistused : • Merepõhja mõõdistus 2014 (Tellijalt saadud lähtematerjal) 1.3. Objekti asukoht Süvendatav ala Hundipea Sadam asub Tallinnas, Lume tn. 9. Hundipea sadamast läänes asub Paljassaare sadam, idas asub Miinisadam, pääs alale on lõuna poolt (Lume tn). 1.4. Süvendusprojekti eesmärk Seoses uute kaide projekteerimisega ja rekonstrueerimisega on vajalikud süvendustööd Hundipea sadama akvatooriumis. Arvestada tuleb uue multifunktsionaalse jäälõhkuja vajadustega süvise osas akvatooriumi väljapääsu poolses osas. Vastavalt projekti lähteülesandele on sadama vajalikuks sügavuseks -10.0 m abs lääne- ja loode- poolses akvatooriumi servas. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 6 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd 2. Süvendatava ala kirjeldus 2.1. Olemasolev olukord Hundipea sadama akvatooriumis ja laevade sissesõiduteel on ka varem süvendustöid tehtud. Seoses uute kaide projekteerimisega ja rekonstrueerimisega on vajalikud süvendustööd. Sügavused akvatooriumi sissesõidu juures on kuni -10.0 m abs, mujal akvatooriumis -5,5 kuni -6,5 m abs. 2.2. Süvendustööde teostamine Süvendustöid olemasolevate kaide esisel alal tohib alustada peale kaide rekonstrueerimist. Süvendus teostada selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis läänepool- ses servas oleks -10.0 m. Akvatooriumis võib esineda laevavrakke ja metallirisu, samuti on võimalik rahnude esinemine. Va- hepealsel ajavahemikul on teostatud akvatooriumi põhja puhastust risust ja võõrkehadest, kuid pole välistatud risu esinemine akvatooriumis. Süvendustööde alustamine on lubatud pärast seda, kui on saadud Tellijalt kinnitus veealuste kom- munikatsioonide (elektri- ja sidekaablite, torujuhtmete) puudumise kohta süvendustööde tsoonis. Süvendusmehhanismi töötamisel olemasoleva kai läheduses tuleb järgida abinõusid, mis kindlus- tavad selle säilimise ja stabiilsuse. Kõik tööd teostada ranges vastavuses süvendustööde teostamise ohutustehnika reeglitele. Kaevetööde tolerantsid on +0 / -0,5 m. 2.3. Süvendatava ala geoloogia Geoloogilised tingimused Hundipea sadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad. Sü- vendussügavusele jäävad muda ja savipinnased süvendustöödele eelnevat kobestamist ei vaja ja on kergesti süvendatavad. Samas esineb akvatooriumi loodeosas vajadus süvendada ka mo- reeni, kus on võimalik rahnude esinemine. Laadimis- ja süvendustööde kategooriad : Nimetus Kihi nr. Süvendustööde kate- Laadimistööde kate- gooria gooria Muda 1 II / III 1 Liiv 3 III / IV 1/2 Möllsavi 4 III 1/2 Moreen 5 IV 1 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 7 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd Pinnaste nimetuste ja süvendus- ning laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt tehtud Hundipea sadama geotehnika aruanne, töö nr. 02-07-0168, töö nr. 02-07-169 ja töö nr. 02-10-0191 1/2 Kiht 1 MUDA, MUDANE LIIV Põhjasete koosneb mudast, mis on rohkem või vähem segunenud kohati kaist välja pudenenud kivimaterjaliga ning sisaldab puitu, metallijäätmeid ja muud olmeprahti. Alumises osas esineb savi ja liiva vahekihte. Kihi paksus on 0..2 m. Kiht 2 TÄIDE Eraldatud kiht sisaldab kai läheduses peamiselt klibu, rahne ja munakaid, mis segunenud merepõhja looduslike pinnasekihtidega. Kivimaterjal võib olla osaliselt pärit kaikonstruktsioonist. Täitepinnas on puurimise järgi kohev, kihiti mudane, liiva või savi pesadega. Eraldatud kiht on muutlik nii horisontaal- kui vertikaallõikes. Uuringupunktide asukohtades oli eraldatud kihi pak- sus 0,6...3 m. Varasematele töödele tuginedes eraldati välja kai ääres kiht 2a, mis koosnes nn kivipuistest (rahnud, munakad, klibu). Nimetatud kiht esineb põhiliselt olemasolevate kaide K57 ja K58 ääres paksusega 1...2m. Kiht 3 LIIV Hallikaspruun või tumehall liiv on kohev või kesktihe, sisaldab mudaviirge, naftaproduktidega reostunud vahekihte, kohati kruusa ja veeriseid. Välimäärangu järgi esineb erimeid peeneterali- sest kuni kruusase liivani. Paiguti on liiv segunenud ülalkirjeldatud täitelise materjaliga. Keskmi- ne statistiline dünaamiline eritakistus Pd=10 MPa (üksikpunktides vahemikus 7...13 Mpa). Läät- sedena esineva liiva kihi paksus on 0,2...1,1m. Kiht 4 MÖLLSAVI Mudaste ja täiteliste põhjasetete ja aluspõhja vahel lasub merelise geneesiga savipinnas. Möllsavina eraldatud kiht koosneb geoloogiliste tegurite toimel murenenud ja meretegevusel ümbersetitatud aluspõhja materjalist, mistõttu on kihis erimeid savist kuni möllini. Pinnas on voolav kuni pehmeplastne, ülemine osa paiguti mõjutatud inimtegevusest (masuudist reostunud vahekihid ja kihti sisse vajunud reostunud kivid). Veesisaldus W n= 32,4...33,7% (töö [2] and- metel kuni 44%). keskmine statistiline dünaamiline eritakistus kihi piires on Pd=4 MPa (üksik- punktides vahemikus 2,5...6 Mpa) ja löökide arv 20 cm läbimiseks seadmega HfA on N = 0...6. Läätsedena esineva kihi paksus on 0,2...5,6 m. Kihi paksus on suurem basseini põhja- ja kagu- osas. Kiht 5 MOREEN OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 8 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd Kihi eraldamise aluseks on jämepurdse materjali koostis, lisaks liivakivimügila sisaldab pinnases ka tardkivikruusa ja üksikuid väikeseid veeriseid. Piir lamava murenenud sinisaviga on ebaselge ja üleminekuline. Läätsedena esineva kihi paksus on 0,5...1,2 m. Kruusa ja liivaga möllsavi on plastse või kõva konsistentsiga. Plastsusarvu (Ip) järgi on pinnas raske saviliiva või kerge liivsavi. Veesisaldus W L= 13,8...15,3%, arvutatud Casagrande voolavuspiir W l = 27 % (GOSTi järgne 24,8%). Aluspõhi (kihid 6 ja 7) – alamkambriumi Lontova kihistu koosneb sinakashallist-violetjast- pruunist savist ja aleuroliidist, mis on löökpenetratsiooni katsete alusel jaotatud 2-ks kihiks. Kiht 6 MURENENUD SINISAVI Aluspõhja ülemise osa murenemis- (leondumis) aste on erinev ja koosneb savipinnasest, milles esinevad tugevamad tsoonid tsementeerunud liiva näol. Pindmisele osale on iseloomulik liivaki- vi vahekihtide ja mügi esinemine mis teeb kihi eristamise moreensest möllsavist raskeks. Rohekas- või sinakashall savi või möllsavi on konsistentsilt sitkeplastne kuni kõva. Veesisaldus W n on ülemises osas muutlik, 16,5...21,6 %, varasemates töödes kuni 25,9%, arvutatud Casagrande voolavuspiir W L = 34...52 % (GOSTi järgne 29,7...41,6%). Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus kihi piires Pd=18 MPa (üksikpunktides vahemikus 10...28Mpa) ja keskmine löökide arv 20 cm läbimiseks seadmega HfA on N=20. Penetratsioonikatsete andmetel eraldatud kihi paksus on 0,3...3,6m, kihi paksus on maksimaal- ne sadamabasseini kirdeservas. Kiht 7 SINISAVI Murenemata sinisavi pealispind on absoluutkõrgusel -6,7...-13,5 m, kai K55 loodetipus -14,5m. Pealispind langeb loode suunas ja sellega kaasneb aleuroliitse materjali sisalduse vähenemine. Veesisaldus W n on ülemises osas alla 16% ja sügavuse suurenedes väheneb veelgi. Veesissal- dus W n on varasemate tööde andmetel W L = 14,1...14,7 %, voolavuspiir W L = 32,8 %. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus kihi piires Pd=49 MPa (üksikpunktides vahemikus 41...83Mpa) ja keskmine löökide arv 20 cm läbimiseks seadmega HfA on N=54. 2.4. Keskkonnakaitse Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme. Enne süvendustööde algust tuleb tööd ja pinnase kaadamiskoht kooskõlastada Keskkonnami- nisteeriumi Veeosakonnaga ning taotleda vee erikasutusluba. Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine veealustesse kaa- damiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite ettekirjutustele. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 9 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd Süvendatav pinnas võib olla reostunud. Süvendatud pinnasest tuleb kahtluse korral võtta reostusproovid ja sõltuvalt nende tulemusest otsustada, kas pinnast tohib merre kaadata või tu- leb teisaldada ohtlike jäätmete ladestuspaika. Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu saastamine. 3. Süvendustööde mahud 3.1. Üldist Süvendustööde tehnoloogiast lähtuvalt ei ole käesolevas projektis tööde mahtudes arvestatud : 1. Akvatooriumi alale jäävate suurte rahnude, lõhkekehade ja teiste objektidega, mis põhjus- tavad süvenduslaevastiku seisaku või loovad süvenduslaevastikule ja tema koosseisu kuulu- vatele ujuvvahenditele ohtliku olukorra. 2. Ajutise veemõõdulati paigaldamisega. 3. Süvenduspiiride mõõtmisega ja vastava märgistuse paigaldamisega looduses. 4. Süvendustööde kooskõlastamisega vastavates ametites. 5. Süvenduslaevastiku vormistamisega seotud kulutustega (sadama-, tuletorni-, lootsi-, tolli- maks, jne.) 6. Süvenduslaevastiku alustelt kogutavate pilsi-, reovete- ja läbitöötatud õlide utiliseerimise ku- lutused. Ajatööd alljärgnevate tööde osas (üldsätted süvendustöödel): 1. Süvendustööd akvatooriumi osadel, kus esineb geoloogilisi lisandeid mõõtmetega 21-40 cm üle 4% kaevandatavast mahust. 2. Uppunud vrakkide ja hüdrotehniliste ehitiste lammutamine 3. Erilist täpsust nõudvate süvendustööde tegemine, mille puhul ei ole võimalik järgida normidega lubatavaid kõrvalekaldeid kaeviku sügavuse ja laiuse mõõtudes. 4. Süvendustööd akvatooriumil, mis on valdavalt kaetud rüsijääga. 5. Kivi läbimõõduga üle 40 cm, lõhkeohtlike kehade ja mere põhja risustavate objektide eemal- damisega seotud kulutused. 6. Ujuvkraanade ja teiste täiendavate mehhanismide kasutamise puhul, takistuste eemal- damiseks, mida süvenduskaravan pole võimeline oma jõudude ja vahenditega eemaldama, tasustatakse täiendavalt, vastavalt tegelikele kulutustele. 3.2. Süvendustööde mahud Süvendatava ala hinnanguline pindala on 36000 m2. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 10 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust IV. Süvendustööd Süvendusala süvendamine kuni projektsügavuseni -10 m abs arvutuslik kogumaht on 35500m3. Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, lähtudes süvendatava ala põhjakontuurist, sü- vendussügavusest -10,00 m abs ja süvendi nõlvade kallete suhtest 1 : 5. Süvendustööd toimu- vad II, III ja IV kategooria pinnastes. Süvendustööde kogumahu juures ei ole arvestatud võimalikust ülesüvendamisest tuleneva sü- vendustööde mahu kasvuga. Süvendusvarusid sügavuse ületamisel põhjalt ja laiuses sügavuse -10,0 m abs saavutamiseks ei ole arvestatud, kuna need sõltuvad süvendustehnoloogiast ja kasutatavatest mehhanismidest, mis määratakse töövõtja poolt. Süvendustööd peavad tagama projektis toodud garanteeritud sügavuse. Süvendatava materjali kaadamiskoht määratakse vee erikasutusloaga.  EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Laki 12 / Värvi 5, 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldiste ehitamine Tegevusluba nr Sildade projekteerimine ja 20035/067/08204/12003 08.02.2012 sillaprojektide ekspertiis Tegevusluba nr 26.08.2014 Raudtee-ehitus ERE000107 Töö nr B524 Projekti tellija: Veeteede Amet Krundi valdaja: Veeteede Amet Katastritunnus: 78408:807:0250 Ehitise aadress: Tallinn, Lume tn 9 Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine Tööprojekt Kaust I Asendiplaan ja konstruktsioonid Heiki Meos Juhataja Priit Põldre Projektijuht Tallinn Juuli 2015 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 2 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I TELLIJA JA TÖÖVÕTJA ANDMED TELLIJA Veeteede Amet Registrikood 70002414 Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn Tel: +372 620 5500, faks +372 620 5506 e-post: [email protected] TÖÖVÕTJA EstKONSULT OÜ Äriregistri kood 10410360 Aadress: Laki 12 / Värvi 5 ruum A207, 10621 Tallinn Tel 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] Töövõtja esindajad on: Projektijuht/Projekteerija Priit Põldre GSM +372 506 1292 e-post: [email protected] Projekteerija Rain Männikus GSM +372 5840 0274 e-post: [email protected] Ekspert Heiki Meos GSM +372 515 0020 e-post: [email protected] OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 3 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I EHITUSPROJEKTI KOOSSEIS TÖÖPROJEKT Kaust I Asendiplaan ja konstruktsioonid Kaust II Veevarustus ja kanalisatsioon Kaust III Elektripaigaldis (ARPE OÜ) Kaust IV Süvendustööd OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 4 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I SISUKORD 1. Üldosa..................................................................................................................................... 5 1.1. Ehitise asukoht..................................................................................................................... 5 1.2. Projekti lühikirjeldus..............................................................................................................5 1.3. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid.........................................................5 1.4. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid......................................................5 1.5. Vastavus normdokumentidele...............................................................................................5 2. Asendiplaan........................................................................................................................... 6 2.1. Olemasolev olukord.............................................................................................................. 6 2.2. Kavandatud kaide parameetrid.............................................................................................6 2.3. Teed ja platsid...................................................................................................................... 6 2.4. Välisvalgustus....................................................................................................................... 7 2.5. Maa-ala tehnilised andmed...................................................................................................7 3. Konstruktsioonid...................................................................................................................8 3.1. Kasutatud standardite loetelu...............................................................................................8 3.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri.................................................................................8 3.3. Tehnilised lähteandmed........................................................................................................9 3.4. Normatiivsed koormused......................................................................................................9 3.5. Arvutuslikud laevad...............................................................................................................9 3.6. Sildumisliinide S8 ja S9 konstruktsioonielemendid.............................................................10 3.6.1. Sulundseinad.......................................................................................................... 10 3.6.2. Ankurdus............................................................................................................... 10 3.6.3. Pealisehitus............................................................................................................ 11 3.6.4. Kaide tagasitäide....................................................................................................11 3.6.5. Lammutustööd........................................................................................................12 3.6.6. Kaldakindlutus........................................................................................................ 12 3.6.7. Navigatsioonituli......................................................................................................12 3.7. Katendid............................................................................................................................. 12 3.7.1. Asfaltbetoonkate.....................................................................................................12 3.7.2. Betoonkate............................................................................................................. 13 3.8. Kaivarustus......................................................................................................................... 13 3.8.1. Pollarid.................................................................................................................... 13 3.8.2. Vendrid................................................................................................................... 13 3.8.3. Rattapiirded............................................................................................................ 13 3.8.4. Kai redelid............................................................................................................... 13 3.8.5. Päästevarustus.......................................................................................................14 3.8.6. Ujuvkai.................................................................................................................... 14 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri.......................................................15 4.1. Järgitavad normid ja nõuded...............................................................................................15 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid................................................................15 4.3. Tarindid ja materjalid.......................................................................................................... 15 4.3.1. Üldist....................................................................................................................... 15 4.3.2. Betoontarindite keskkonnatingimused....................................................................16 4.3.3. Tolerantsid.............................................................................................................. 16 4.3.4. Betoonpinnad......................................................................................................... 16 4.3.5. Töövuugid............................................................................................................... 17 4.3.6. Nõuded materjalidele..............................................................................................17 4.3.7. Sarrus..................................................................................................................... 17 4.3.8. Raketis................................................................................................................... 18 4.3.9. Betoneerimise järeltööd..........................................................................................18 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 5 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 1. Üldosa Ehitusprojekti seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad vastastikku teineteist. Vasturääkivuse korral täpsustab lahendust projekteerija. 1.1. Ehitise asukoht Hundipea sadam on Veeteede Ameti laevastiku peasadam. Rekonstrueeritavad sildumisliinid (kaid) asuvad Tallinnas, Lume tn 9. 1.2. Projekti lühikirjeldus Rekonstrueeritakse Hundipea sadama sildumisliinid S8 ja S9 (eelmise numeratsiooni järgi kai nr 55). Akvatooriumipoolsele küljele süvistatakse piki uut kailiini sulundseinad, millede ees on akvatooriumi sügavus 6 või 10 meetrit. Merepoolsele küljele rajatakse tetrapoodidest kaldakindlustus. 1.3. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid • Leping nr B524 ja selle lisad. • OÜ EstKONSULTi töö nr A848. • OÜ GT Projekt (2000) „Hundipea sadama kaide nr. 55, 56, 57, 58, 58A hüdrotehniliste konstruktsioonide tehnilise seisundi inseneriekspertiis“, Tallinn. • OÜ IPT Projektijuhtimine (2002) töö nr 02-07-0169 „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“, Tallinn. • OÜ REIB (2009) töö nr GE-1102 „Hundipea sadama geotehnilised uurimistööd“, Tallinn. • OÜ REIB (2015) töö nr TT-3842 „Hundipea sadama topogeodeetilised uurimistööd“, Tallinn. • OÜ REI Geotehnika (2015) töö nr 3676-15 „Hundipea sadama lainemurdja kai“, Tallinn. 1.4. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid • EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri. • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt. 1.5. Vastavus normdokumentidele Koostatud Hundipea sadama rekonstrueerimise projekt tööprojekti staadiumis vastab kehtivatele Eesti Vabariigi projekteerimisnormidele ja standarditele. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 6 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 2. Asendiplaan 2.1. Olemasolev olukord Hundipea sadama basseini kaitseehitised on rajatud 20. sajandi alguses, territooriumiga külgnevad kaid on rajatud 20. sajandi teisel poolel. Sadama kaitseehitiseks on loode-kagusuunaline lainemurdja pikkusega 203 meetrit ning Hundipea sadama ja Miinisadama vaheline muul pikkusega 304 meetrit. Sadamabasseini kaitseehitiste siseküljed on vertikaalsed ja kasutatavad kaidena. Lainemurdja siseküljel paikneb astmelise kontuuriga, osaliselt 6 ja osaliselt 12 meetri laiune kai nr. 55. Veesügavus kai ees on vahemikus 3,5 kuni 9,0 meetrit. Kaitseehitised on vundeeritud muutliku iseloomuga aluspõhjale, kus esinevad nii kõvad sinisavid kui ka voolava konsistentsiga savipinnased. Kaitseehitiste veealune osa on rajatud puidust kärgkastidest, veepealne osa betoonmassiividest. Lainemurdja harja merepoolsel küljel paikneb raudbetoonist amortiseerunud lainesein. Kärgkastidest veealune osa on kasutusaja jooksul korduvalt remonditud, kuid veepiiril lagunenud ja kohati on kai seest tühjaks uhutud. Veepealne betoonist osa on amortiseerunud. Äärmiselt halvas olukorras on lainemurdja osaliselt merre varisenud loodetipp. 2.2. Kavandatud kaide parameetrid Sildumisliini number Projekteeritud Pikkus, meetrites Kai ääretala kõrgus, sügavus, meetrites meetrites S8 6,0 59 1,3 S9 10 124 2,3 Sildumisliin S8 asub Hundipea sadamat kaitsva kaldakindlustuse siseküljel. Sildumisliin on mõeldud väikelaevadele, olemasolevaks sügavuseks kai ees on 6 meetrit. Kai pealisehituse kõrgus on +1.25 m abs (rattapiirdega +1.45) väikelaevade sildumise võimaldamiseks, 6 meetri kaugusel kailiinist on aste kõrgusele +2.15 m abs. Kai kõrgemasse ossa on kavandatud kommunikatsioonide kulgemise ala. Sildumisliin S9 asub samuti Hundipea sadama kaldakindlustuse siseküljel. Sildumisliin on mõeldud jäämurdjatele, veesügavus sildumisliini ees on 10 meetrit. Kai pealisehituse kõrgus on kogu ulatuses +2.3 m abs (rattapiirdega +2.50). 2.3. Teed ja platsid Sildumisliini S8 katend tehakse kahetasandilisena, mille madalama osa (+1.30) katendiks on raudbetoonist plaadid. Madalama osa laius on ligikaudu 4 m ja kalle (i=0,01) on antud akvatooriumi suunas. Kõrgem osa (alates +2.15 kuni +2.30) on eraldatud madalamast osast graniitkividega kaetud nõlva ja sajuvee renniga. Kõrgema osa katendiks on asfaltbetoon ning kalle (i=0,01) on sajuvee renni suunas. Sildumisliini S9 katendiks on asfaltbetoon, mis rajatakse tehtavale täitele. Sildumisliinist S8 jätkuv sajuvee renn jaotab S9 katendi kaheks. Katendi kalle (i=0,01) on suunatud sajuveerenni. Kõigi eelpool toodud katendite koormuseks on arvestatud: • lauskoormus 20 kN/m² • teljekoormus 150 kN • kohtkoormus 300 kN / 0,7x0,7 m Sildumisliinidele pääseb ligi Hundipea sadama sildumisliinidelt S6 ja S7. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 7 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 2.4. Välisvalgustus Projekteeritavatele sildumisliinidele rajatakse välisvalgustus. Seda on täpsemalt kirjeldatud projekti elektritööde osas. 2.5. Maa-ala tehnilised andmed Asfaltbetoonkatendi pindala on 3600 m². Betoonkatendi pindala on 216 m². Remonditava betoonkatendi pindala on 175 m². OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 8 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 3. Konstruktsioonid 3.1. Kasutatud standardite loetelu • EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri. • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt. Koormused • EVS-EN 1990:2002 +NA:2002+A1:2006 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. • EVS-EN 1991-1-1:2002 +NA:2002+AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2006 +NA:2006+AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2005 +NA:2007+AC:2009+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus • EVS-EN 1991-2:2007 +NA:2007+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2 Sildade liikluskoormused. Betoonkonstruktsioonid • EVS 1992-1-1:2005 +NA:2007+AC:2010 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2005 +NA2006. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. • EVS-EN 1993-1-8:2006 +NA:2006+AC:2009. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. • EVS-EN 1993-5:2007 +NA:2009+AC:2009. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 5: Vaiad. • EVS-EN 1090-1:2009 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž. Osa 1. Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele. Geotehnika • EVS-EN 1997-1:2006 +NA:2006+AC:2009 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. • EVS-EN 1997-2:2007 +NA:2008+AC:2010 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Korrosioonikaitse • EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protective paint systems. Tolerantsid • EVS-EN 13670:2010 Execution of concrete structures. 3.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri • AutoCAD 2014 • OpenOffice 3.4 • Prosheet 2 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 9 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I • Plaxis V8 3.3. Tehnilised lähteandmed Kaide kavandatav tööiga on 50 aastat. Vendrite kavandatav tööiga on 25 aastat. Olemasolevate kaide tehnilise seisukorra uuring: • OÜ GT Projekt (2000) „Hundipea sadama kaide nr. 55, 56, 57, 58, 58A hüdrotehniliste konstruktsioonide tehnilise seisundi inseneriekspertiis“, Tallinn. Ehitusgeoloogilised uuringud: • OÜ IPT Projektijuhtimine (2002) töö nr 02-07-0169 „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“, Tallinn. • OÜ REIB (2009) töö nr GE-1102 „Hundipea sadama geotehnilised uurimistööd“, Tallinn. • OÜ REI Geotehnika (2015) töö nr 3676-15 „Hundipea sadama lainemurdja kai“, Tallinn. 3.4. Normatiivsed koormused Lumekoormus — maapinna lumekoormuse normisuurus sk = 1,5 kN/m2 Tuulekoormus — tuulekiiruse baasväärtus vref = 24 m/s — keskmise tuulerõhu baasväärtus qref = 360 N/m2 Kasuskoormused — kasuskoormus kai ääretalal kuni 3 m kaugusel kai äärest q = 10 kN/m2 — kasuskoormus kaugemal kui 3 m kai äärest q = 20 kN/m2 — Transpordivahendi teljekoormus 150 kN — Kohtkoormus 300 kN/ 0,7x0,7 m — Piirete horisontaalkoormus 50 kN/ 0,5x0,5m — Pollari koormus sildumisliinil S8 250 kN — Pollari koormus sildumisliinil S9 350 kN 3.5. Arvutuslikud laevad Veeteede Ameti Hundipea sadamas baseeruvate laevade põhiandmed : Laeva nimi Süvis, Kogu- Peamasi- Pikkus, Laius, m Parda Ehitusaasta m mahutavus nate m kõrgus, , dwt võimsus, kW m Jäämurdja Tarmo 6,2 3916 4x2530 84,5 21,2 9,5 1963 Sektori 2,45 33,02 7,9 1985 Jakob Prei 2,7 24,65 13 2012 EVA-019 0,85 16 4,69 1997 EVA-023 5,5 2,5 2007 EVA-024 5 2,3 2008 EVA-026 6,7 2,4 2008 EVA-301 1 79,8 6,8 2007 EVA-316 3,8 907 3x1717 52,3 12,2 5 1980/2006 EVA-317 0,85 37 2x235 18,06 5,5 1,5 1994 EVA-318 0,85 37 2x331 18 5,5 1,5 1994 OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 10 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I EVA-320 1 57 2x368 18 6,7 1,87 1997 EVA-324 6,2 2,15 2009 Hundipea sadamas baseeruvatest laevadest on välja valitud kai sildumisvarustuse dimensioneerimiseks järgmiste laevade iseloomulikud parameetrid: Arvutuslik laev sildumisliinile S9 veeväljasurvega 3916 dwt (Jäämurdja Tarmo andmed) • pikkus 84,5 meetrit • laius 21,2 meetrit • süvis 6,2 meetrit • max sildumiskiirus 150 mm/s Arvutuslik laev sildumisliinidele S8 veeväljasurvega 907 dwt (EVA 316 andmed) • pikkus 60 meetrit • laius 12,2 meetrit • süvis 3,8 meetrit • max sildumiskiirus 300 mm/s 3.6. Sildumisliinide S8 ja S9 konstruktsioonielemendid 3.6.1. Sulundseinad Sildumisliini S8 esisein on lahendatud ankurdatud terassulundseinaga AZ14-700, teras S355 GP. Sildumisliini S9 esiseina konstruktsiooniks on ankurdatud terassulundsein AZ48, teras S355 GP. Sulundseinaelementidesse tehakse drenaažiavad võimaliku veetaseme erinevuste ühtlustamiseks sulundseina ees ja taga. Drenaažiavad tehakse igasse kaheksandasse sulundseinaelementi. Sulundseinad AZ14-700 süvistatakse ka kaldakindlustuse taha, kinnitamaks ankrutega akvatooriumipoolseid sulundseinu. Osa merepoolseid sulundseinu AZ24-700 on kinnitatud injektsioonankrutega MAI T76S. Terasest sulundseinaelemendid süvistatakse aluspõhja sinisavisse. Sulundseina dimensio- neerimisel on arvestatud võimaliku ülesüvendamisega ja ekspluatatsiooniaegse pehmete pinnaste uhtumisega, nii et erosioonikaitse sulundseina ees ei ole vajalik. Sulundseina dimensioneerimisel on arvestatud korrosioonivaruga 50 aastaks. Korrosioonivaru on valitud vastavalt standardile EVS-EN 1993-5:2007 +NA:2009+AC:2009. Teraskonstruktsioo- nide projekteerimine. Osa 5: Vaiad. (tabel 4.2). Sulundseina korrosioonivaru suurima painde- momendi mõjumise ristlõikes on 3 mm. Sulundseina vajalik pikkus sildumisliini ulatuses on muutuv. Sõltuvalt aluspõhja sinisavi pealmise kõrgusmärgi langemisega põhja ja loode suunas on sildumisliinide põhjapoolse osa sulundseinaelemendid pikemad, ulatudes kõrgusmärgini -20.0 m abs. Sulundseinale esitatavad nõuded : − terase klass S355 GP Sulundseina paigaldamise tolerantsid : − hälve projektsest asukohast +/- 100 mm (sulundseina ülaots) − sulundseina ülaotsa kõrgusmärk +20/-0 mm Rammimistöödel ja valmis töö üleandmisel juhinduda MaaRYL 2010 ptk. 2412 nõuetest. 3.6.2. Ankurdus Sildumisliini S8 terassulundseina ülaosa ankurdatakse horisontaalsete tõmbidega GEWI Ø57,5, terase margiga S670/800. Sildumisliini S9 ankurdatakse horisontaalsete tõmbidega GEWI Ø63, OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 11 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I terase margiga S670/800. Tõmbid ankurdatakse kaldakindlustuse taha süvistatud sulundseintesse. Sulundseina ülaosas on tõmbide ankurdamiseks karpraudadest jaotusvöö, mis betoneeritakse pealisehituse raudbetoonist ääretalasse. Tõmbi kaldakindlustusepoolne sõlm betoneeritakse rajatavasse tugimüüri. Tõmbid on ilma täiendava korrosioonikaitseta, tõmbidele on lisatud korrosioonivaru 50 aastaks. 3.6.3. Pealisehitus Kaide pealisehitused on raudbetoonist kohapeal valatavad ääretalad laevade sildumisjõudude vastuvõtmiseks ja sulundseinale kandmiseks. Ääretala betooni klass on C35/45 külmakindlus- klassiga KK4. Ääretala on temperatuurivuukidega jagatud ~30-meetristeks sektsioonideks. Temperatuuriplokid on omavahel ühendatud piki kaid liikumist võimaldavate terastorust tappidega. Minimaalne betoonkaitsekiht sarrusel on 50 mm. Kõikide paigalvalu raudbetoonist tarindite betoneerimisega võib alustada pärast avade jätmist ning hülsside paigaldamist vastavalt eriosade tööprojektidele. Eriosade (elektripaigaldis, vesivarustus, kanalisatsioon, nõrkvool) tööprojekti jooniseid tuleb kasutada koos konstruktsioonijoonistega. Hülsside paigaldamisel raudbetoonkonstruktsioonidesse sarruseid läbi mitte lõigata. Sarrused nihutatakse hülsside kõrvale. Pealisehituse rajamisel järgitavad nõuded on loetletud käesoleva seletuskirja 4peatükis. 3.6.4. Kaide tagasitäide Kaiseinte tagused täited tehakse paemurruga. Tagasitäite valikul paemurru eelistamise liivpinnasele tingib täitmine olemasolevate konstruktsioonide ette. Olemasolevate konstruktsioonide esiseintes võib esineda avasid, mille kaudu võib hakata liiv valguma ekspluatatsiooni ajal vanade konstruktsioonide tühemikesse, põhjustades lokaalseid vajumeid uues katendis. Paekivitäite kasutamisel järgida järgmisi soovitusi ja nõudeid: paekivitäite ülakihis moodustatakse nn tagurpidi filter minnes järjest peenemale killustiku fraktsioonile. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Täide ei tohi sisaldada plaatjaid või nõeljaid osi, mille alla võib jääda tühikuid ning mis lisanduva koormuse all võivad tekitada täiendavaid vajumeid. Täite pikkuse, laiuse ja kõrguse erinevus ei tohiks olla suurem kui kolm korda. Täitmisel võib kasutada ka Veeteede Ameti territooriumilt saadud mineraalseid lammutusjäätmeid. Mujalt lammutusjäätmete toomine ja kasutamine on keelatud. Kasutatava materjali maksimaalne mõõde on samuti 600 mm, täide ei tohi sisaldada plaatjaid ja nõeljaid osi. Kasutatav materjal ei tohi sisaldada vees lahustuvaid või leonduvaid materjale (nt. kips), orgaanikat, puidujäätmeid, punast tellist või savi. Betoon ja muud mineraalsed materjalid tuleb vajadusel lõhkuda, et oleks täidetud kasutatava materjali mõõtmete kriteeriumid. Kui ei kasutata plaatjaid/nõeljaid osi sisaldavat materjali, ei teki ekspluatatsiooni käigus paemurru ja mineraalsete lammutusjäätmete kasutamisest olulisi vajumeid. Paetäide tihendatakse veepealses osas. Paekivitäite peal kasutatakse purustatud lubjakivi kiht fraktsiooniga 100 ... 200 mm. Tihendamisel vibrorulliga, mis purustab täiteks kasutatava lubjakivi pealmise kihi, on võimalik loobuda vahekihist fraktsiooniga 100 ... 200 mm. Kaiseintetagune paekivitäide tuuakse olemasolevale merepõhjale, kaiseinte taga süvendustöid ette nähtud ei ole. Tuleb arvestada täite vajumitega pinnasekihtide tihenemise tõttu. Kogu olemasolevat akvatooriumi ala kattev muda kiht ehitusjärgselt vajumeid ei anna, paetäite kasutamisel toimuvad vajumid ehitusaegselt. Olemasoleva kai kõrval olev täite kiht on muutuva paksuse ja omadustega, mistõttu ei saa vajumeid sellest kihist täpselt määrata. Paetäite vajumite kestus ja vajumi suurus on muutuvad kaide lõikes. Täitetöödel on suurimaid vajumeid oodata sildumisliinil S9, kus kokkusurutavate kihtide paksus on suurim. Katendite OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 12 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I valmimine tuleb võimaluse korral jätta vajumitejärgsesse aega. Kai täite ehitusaegsete vajumite jälgimiseks tuleb paigaladada kai täite sisse vajumisreeperid sammuga ~25 meetrit. Vajumisreeperite asukohad on esitatud vertikaalplaneerimise joonisel. Reeperite konstruktsiooniks on teraskonstruktsioonis plaat taldmikuks ja vertikaalne varras, mis ulatub üle täite pinna. Täite vajumite mõõdistuse vajalik kestus on pool aastat, prognoositavalt on see vajumite sumbumise aeg. Kui vajumid ei ole selleks ajaks sumbunud, tuleb pöörduda projekteerija poole edasiste juhiste saamiseks. 3.6.5. Lammutustööd Uute sildumisliinide ehitamisel on vaja teha lammutustöid. Lammutamisele kuulub olemasolev kai kuni tõmbide paigaldussügavuseni. Lammutusjääke võib pärast purustamist kasutada täitematerjalina. Olemasolevad pollarid ja vendrid demonteeritakse ja antakse üle Tellijale. Lammutatav kaikonstruktsioon asendatakse paekivitäitega, katendite ja vundamentide alla rajatakse killustikalus. Betoonkatendid olemasolevatel kaidel lammutatakse ja kasutatakse täitena. Asfaltbetoonkatendid freesitakse ja materjalid taaskasutatakse uute katendite valmistamisel. Asendatavad katendid on tähistatud asendiplaani joonisel. 3.6.6. Kaldakindlutus Kai merepoolsele küljele on kavandatud kahekihiline tetrapoodidega kindlustatud nõlv. Nõlva täitematerjaliks on paemurd, mis kaetakse geotekstiili ja tardkivimist (graniit) filterkihiga. Nõlva kaldeks on 1:1,5. Lainetuse mõjumise tsoonis on filterkihi paksuseks 1 meeter, kivide suurus 500...600 mm. Kindlustuskiht lõpeb merepõhja rajatud jalamil, mille moodustavad kivid suurusega ~300 mm. Tetrapoodide ülemine kõrgusmärk on kavandatud kõrgusele + 4.0 m abs. Need toetuvad kaile rajatava raudbetoonist tugimüüri vastu. Tugimüür tetrapoodide toestamiseks on kavandatud sildumisliini S9 merepoolsest otsast kuni Miinisadama aiani. Filterkihi tardkivimite tihedus 2650 kg/m3. Kindlustuskivide tardkivimitena võib kasutada Eestis leiduvaid vajaliku suurusega graniitkive. 3.6.7. Navigatsioonituli Sildumisliini S9 merepoolses otsas asub olemasolev navigatsioonituli, mis kuulub utiliseeri- misele. Uus navigatsioonituli tõstetakse uude asukohta valatud raudbetoonvundamendile kai välisnurgas. Navigatsioonituli paikneb terasest laternaruumis. Terase keskkonnaklass C5-M. 3.7. Katendid 3.7.1. Asfaltbetoonkate Asfaltbetoonkatendit kasutatakse sildumisliinil S9 ja sildumisliinil S8 kõrgemal osal. Kalded 1:100 on sajuveerenni või akvatooriumi suunas.Lubatav katte ebatasasus põiksuunas kuni 20 mm/3 m ja pikisuunas 30 mm/5 m. Kõik katete alla jäävad kommunikatsioonid paigaldada enne killustikaluse tegemist. Katendile tulevad koormused: • lauskoormus 20 kN/m2 • transpordivahendi teljekoormus 2x300 kN • kohtkoormus 300 kN/0,7x0,7m Katendi kihid: 1. AC 12 surf 50 mm (graniitkillustik) OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 13 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 2. AC 16 base 70 mm 3. Killustik 300 mm fr 16-32, kiilutud fr 8-16 – tihendatud – E >=160 MPa. 4. Paekivitäide - ülaosa peenema fraktsiooniga (100-200) või purustatud vibrorulliga, paekivitäite tihendamisel 3.7.2. Betoonkate Betoonkatet kasutatakse sildumisliinil S8 madalamal osal, kõrgusmärgil +1.30. Betooni kalded 1:100 kai serva suunas. Lubatav katte ebatasasus põiksuunas kuni 20 mm/3 m ja pikisuunas 30 mm/5 m. Kõik katete alla jäävad kommunikatsioonid paigaldada enne killustikaluse tegemist. Katendile tulevad koormused: • lauskoormus 20 kN/m2 • transpordivahendi teljekoormus 150 kN • kohtkoormus 300 kN/0,7x0,7m Katendi kihid: 1. Betoon 200 mm C30/37 2. Killustik 300 mm – tihendatud killustikalus – E >= 160 MPa. 3. Paekivitäide - ülaosa peenema fraktsiooniga (100-200) või purustatud vibrorulliga, paekivitäite tihendamisel 3.8. Kaivarustus 3.8.1. Pollarid Sildumisliin S8 on varustatud pollaritega kinnitusjõule 250 kN, pollarite sammuks on 10 m. Sildumisliin S9 on varustatud pollaritega kinnitusjõule 350 kN, pollarite sammuks on 20 m. Pollarid tuleb seest täita betooniga. Pollarid kaitsta korrosioonivärviga vastavalt keskkonnaklassile C5-M (EVS EN 12944). Pollarid on valitud vajaliku ankurdusjõu suuruse kohaselt. Pollari tootja ei ole ette antud, analoogseid tooteid võib kasutada. Tootjate lõikes võib ankrupoltide arv ja paigutus olla erinev, vajadusel tuleb töö käigus sarrustamise jooniseid korrigeerida. 3.8.2. Vendrid Sildumisliin S8 varustatakse vendritega OD 300/150 L=1000. Sildumisliin S9 varustatakse vendritega AN600 L=1500 sammuga 10 meetrit. Sildumisliini S9 nurkadesse on paigutatud vendrid AN600 L=1000. Vendrite esialgsel valikul on kasutatud vendritootja Trelleborg kataloogi. Võib kasutada ka analoogseid vendreid teistelt tootjatelt. Vendrid tellitakse tarnijalt komplektsena, koos esipaneelide ja kinnituselementidega. Vendreid saab tarnida tootja, kelle testimismetoodika on kooskõlas PIANC 2002 nõuetega. Terasest vendripaneelid ja selle kinnitused peavad olema projekteeritud ja ehitatud vastavuses ISO EN 18800 ja PIANC nõuetega. 3.8.3. Rattapiirded Kõik kailiinid varustatakse 200 mm kõrguste betoonist rattapiiretega. Tähelepanu püüdmiseks värvitakse rattapiirded erkkollaseks. Rattapiire katkestatakse pollarite ja päästeredelite kohal. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 14 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 3.8.4. Kai redelid Kaidele paigaldatakse 30-meetrise sammuga pääste- ja hooldusredelid. Redelid paigaldatakse vendrite lähedusse. Redelid paigaldatakse keemiliste ankrutega kai pealisehituse külge. Redelid on varustatud vette ulatuvate astmetega kettidega, parema paigalpüsimise saavutamiseks on kettide otsa riputatud betoonist raskus. Redelid kaitsta korrosioonivärviga vastavalt keskkonnaklassile C5-M (EVS EN 12944). 3.8.5. Päästevarustus Sildumisliinid on varustatud päästevarustuse vahenditega. Alusele kinnitatakse redel, pootshaak, viskeliin ja päästerõngas. 3.8.6. Ujuvkai Ujuvkai paigutatakse sildumisliini S6 äärde. Projekteeritud on OÜ TopMarine toode, mis on 18 m pikkune. Ujuvkai on ühendatud käigusilla ja kinnituskettidega sildumisliiniga. Merepõhja on ujuvkai kinnitatud nelja 1000 kg betoonplokiga. Ujuvkail on 8 tsingitud postpollarit 25 kN ning kohti on viiele ligikaudu 6-meetrilisele paadile. Ujuvkai varustatakse vee-ja elektriühenduste postiga. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 15 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I 4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri 4.1. Järgitavad normid ja nõuded Betoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid normdokumente, määrusi ja head ehitustava. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Projekteerimisel juhinduda: • EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Tolerantside määramisel juhinduda: • EVS-ENV 13670-1:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted; 1. klassi nõuded; • BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet. Tööde teostamisel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 411 Raketisetööd; • TarindiRYL2010 p. 412 Sarrustamine; • TarindiRYL2010 p. 413 Betoonimine; Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 413 ja 421; Samuti järgida: • EVS-EN 1504 Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; • BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät; • BÜ 4:2010 Betooni pinnad; • BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet; • BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49); • Tootestandardid nende olemasolul. 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid Paigalvalu konstruktsioonideks on kai ääretala, tugimüür ja katend. 4.3. Tarindid ja materjalid 4.3.1. Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk) on otstarbekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 16 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I kooskõlastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja käesolevast juhendist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ 2 esitatud nõuetele, kui seletuskirjas ja/või joonistel pole määratud teisiti. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel (lähtuda juhendmaterjalist BÜ 6:2014) tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija. Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti“, kus sätestatakse objekti/tarindi kohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja teostusjoonised. 4.3.2. Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 on esitatud peatükis 4. 4.3.3. Tolerantsid Tolerantside arvväärtused on esitatud EVS-ENV 13670-1:2010. Antud hoone kuulub 2. järelevalveklassi ja talle on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded. 4.3.4. Betoonpinnad Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ja pole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev dokument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ 4. Nõuded pindadele on antud tööjoonistel. Vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal tarindi vormimisel ei tohi kahjustada elemendi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vormid OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 17 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. 4.3.5. Töövuugid Vajalike töövuukide asukohad tuleb tööde teostaja ja konstruktsioonide projekteerijaga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Eemaldatavate töövuugimoodustajate korral võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub raketise eemaldamist ilma purunemata. Sissebetoonitavate vuugimoodustajate korral nõue ei kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk. Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töövuugid tehakse vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades. 4.3.6. Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080-1:2005 Steel for reinforcement of concrete – Weldable reinforcing steel. Part 1. General requirements. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betoonile esitatavate omadusnõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama (EVS-EN 206-1:2007 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, peavad olema tehases puhastatud ja krunditud ja värvitud. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsiooni nõuetele, kui pole märgitud muud. 4.3.7. Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 18 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I ja/või projekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast terasest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080. Kasutatud terased peavad olema tõendatud vastavate sertifikaatide või laborite testiandmete alusel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lubatud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõuetele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. 4.3.8. Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betoonipinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate teraselementide paigaldamist. Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud. Peatala faas on 50x50 mm, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Deformatsioonivuukide nähtavad servad tuleb faasida 10x10 mm. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni- või sarrusetöödeks. 4.3.9. Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS-EN ISO 12944-4). Mustast terases sidemed peavad oleme kaetud roostet vältiva inhibiitoriga. Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. OÜ EstKONSULT Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 lk 19 Töö nr B524 ning lainemurdja rekonstrueerimine Kaust I Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine.” osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden korjausohjeet“ nõudeid. Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine jne tuleb esitada tellijale ja projekteerijale enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ulatus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatöötluse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugevdada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjärelvalvele.