center -431800 0 0 Lp Rene Arikas Veeteede Amet Valge 4 Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-5/ 30 1 1 41 3 Tallinn Taotlus Esitame Teile kooskõlastamiseks taseme- ja täiendusõppe VTS vanemoperaatori kursuse õppekava (lisatud). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Roomet Leiger d irektor 0 9438005 Rasmus Hirtentreu
[email protected] 0 0 Rasmus Hirtentreu
[email protected]
„Kinnitatud “ „Kooskõlastatud “ Roomet Leiger Rene Arikas /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ VTS vanemoperaatori koolitus Kursuse kirjeldus : Kursus on määratud VTS operaatori kvalifikatsiooni tõstmiseks vanemoperaatori tasemele ja täiendkoolituseks vanemoperaatoritele. Vanemoperaatori kandi d aa d id peavad olema läbinud VTS ja sillasimulaatori praktilised harjutused (kokku vähemalt 9 tundi), täiendkoolitused laevaliiklusteenuste osutamise ja e riolukordade lahendamise valdkondades (kokku vähemalt 10 tundi). Kursuse eesmärk: Koolitusega taotletakse, et VTS operaator on võimeline asuma iseseisvale tööle vanemoperaatorina ja vanemoperaatori teadmiste täiendamist. Kursuse l kasutatavad seadmed : Transas VTS simulaator Navi Harbour ver.4.40 , GMDSS simulaator TGS 5000 . Kursuse instruktorite kvalifikatsioon: Olev Tõnismaa TTÜ Eesti Mereakadeemia Simulaatorikeskuse juhata ja , töötab lootsina Eesti Lootsis, viib läbi laeva s illaressursside juhtimise koolitust operatiiv- ja juhtimistasandil TTÜ Eesti Mereakadeemias. Omab järgmisi tunnistusi/diplomeid: ECDIS; TRANSAS Instruktor, Maritime Crew Resource Management, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1. J armo Kõster TTÜ Eesti Mereakadeemia 2014/2015 õa parim õppejõud, laevajuhtimise lektoraadi juhataja, omab pikka meresõidustaaži laeva kaptenina ja väikelaevajuhina, töötab lootsina Eesti Lootsis, lisaks viib läbi laeva sillaressursside juhtimise koolitust operatiiv- ja juhtimistasandil ja väikelaevajuhi koolitus TTÜ Eesti Mereakadeemias. Omab järgmisi tunnistusi/diplomeid: ECDIS; TRANSAS Instruktor, Maritime Crew Resource Management, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1 . Vahur Ausmees on lõpetanud 1993. aastal St. Peterburgi Mereakadeemia. Ta on töötanud alates 1999. aastast kaptenina reisilaevadel ja samaaegselt koolitanud Eesti Mereakadeemias tulevasi meremehi. Alates 2012. aastast on ta AS Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1 . Are Piel o n töötanud juhtivatel ametikohtadel nii eraettevõtluses kui riigiametites (Lennuamet, Veeteede Amet) ja riigile kuuluvas äriühingus (Lennuliiklusteeninduse AS). Peamised saavutused on olnud kaasaegse lennuliiklusteeninduse ja laevaliikluse korraldamise süsteemi ülesehitamine. Vastutusvaldkondadeks on olnud organisatsiooni (lennuliiklusteeninduse ja laevaliikluse korraldamise osakonna) töö korraldamine, rahvusvaheline koostöö, arendustegevuse korraldamine ja lennuliikluse ja laevaliikluse ohutuse tagamise korraldamine. Osalenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide (ICAO, Eurocontrol, IALA) töös ja läbi viinud rahvusvahelisi üritusi nii lennunduse kui merenduse harmoniseerimise, arenduse ja koolitusega seotud valdkondades. Tegelenud kvaliteedisüsteemide juurutamise ja hindamisega, riigihangete koostamisega kui ka lepinguliste läbirääkimiste juhtimisega. Kursuse ajakava : Teema Kestvus (tundides) Loeng Harjutused Liikluskorraldus / Navigatsioon VTS kasutatavate andmete allikad Merendusorganis atsioonid ja nende funktsioonid , mis on seotud VTS´iga Laevaliikluse / Sadamaala liikluse korraldus . 1.3.1 Lootsimine 1 . 3.2 Sadamaoperatsioonid 1.3.3 Turvalisus 1.3.4 Pukserid ja pukseerimine 1.3.5 Laevaagendid 1.3.6 Muud seotud teenused Juhtumite analüüs 10 8 VTS tehnilised seadmed 2.1 Seadmete ja süsteemide kasutamine 2.2 . Seadmete ja varustuse hooldus 2.3. Seadmete võimalu se piirid, asendatavus, koostöö 2 - Isiklikud omadused 3.1. Juhioskused 3.2. Suhtlemisoskused 3.2.1 Meedia ja avalikkusega suhtlemine 3.2.2 Tööalased telefonivestlused 3.2.3 Läbirääkimised teiste osapooltega 3.3. S tressi ja väsimusega toimetulek 3.4. Vahi korraldamine 3.4.1 Organiseerida VTS vahikorda 3.4.2 Juhendada tööprogrammide kasutamist 3 . 4 .3 Meeskonnatöö organiseerimine 4 - Tegevus eri olukor dades 4.1. Eriolukordade plaani koostamine 4.2. Eriolukordade plaani kasutamine 4.2.1 Lisaressursside kaasamine 4 . 2 .2 Protseduuride rakendamine 4.3 Delegeerimine 10 8 Administratiiv ne tegevus 5.1. P laneerimine ja korraldamine 5.2. Koostöö kaasnevate teenustega 5.2.1 VTS sõiduplaanide haldamine 5.2.2 Liiklusplaani koostamine 24 tunniks 5.3 Ettekannete koostamine, arhiveerimine, saatmine 4 - Seadusandlus 6.1. Riiklik VTS seadusandlus 6.2. Rahvusvahelised VTS regulatsioonid 6.3. Ohutusega seotud dokumendid 4 - Kokku 34 16 L iikluskorraldus 1. Laevaliiklus teenused (INS, NAS, TOS) 2. COLREG, juhtumite analüüs, väl jendite kasutamine, reeglitest arusaamine , liikluspildi kujunemine, laevade hajutamine, prioriteedid. VTS seadmed 1. U ue tarkvara uuendused ja lisad 2. Side vahendid – põhi ja varu – kasutamine, üleminek 3. Radarid – sisse lülitamine , peenreguleerimine 4. AIS – mastid – ATON signaalid 5. http://195.80.112.233/monitor/aton_status.html - kaugseire Isiklikud omadused 1. Töökorraldus, vahi pidamise organiseerimine 2. Kommunikatsioon 3. Suhtumine (Tulemus = teadmised + kogemused x SUHTUMINE) Ohuolukorrad 1. Kontroll-lehte de analüüs – kas lehed töötavad 2. Muu kasulik info rmatsioon (telefoni numbrid jm s.) 2. Olukordade analüüs – reageerimine, info jagamine (huvitatud osapooled), lahendused (piirivalve-pukserid-lootsikaatrid….) 3. Väljendite kasutamine 4. Koostöö, delegeerimine, jälgimine Administratiiv tegevus 1. Ettekand ed – rikkumise ettekanded, situatsiooniettekanded (SITREP), n av.hoiatus ed 2. Teatamine – nav.hoiatus, juhtkond, operaatorid, www.vta.ee 3. Andme hõivesüsteemid: ( THETIS, SafeSeaNet , EMDE) Õigusaktid 1. Meresõiduohutuse seadus 2. IALA 3. Lootsimi sest vabastatud laevad Simulaatori harjutused 1. Liikluse jälgimine, hajutamine, prognoos 2. Tegevus eriolukordades (protseduurid)
„Kinnitatud “ „Kooskõlastatud “ Roomet Leiger Rene Arikas /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ VTS vanemoperaatori koolitus Kursuse kirjeldus : Kursus on määratud VTS operaatori kvalifikatsiooni tõstmiseks vanemoperaatori tasemele ja täiendkoolituseks vanemoperaatoritele. Vanemoperaatori kandi d aa d id peavad olema läbinud VTS ja sillasimulaatori praktilised harjutused (kokku vähemalt 9 tundi), täiendkoolitused laevaliiklusteenuste osutamise ja e riolukordade lahendamise valdkondades (kokku vähemalt 10 tundi). Kursuse eesmärk: Koolitusega taotletakse, et VTS operaator on võimeline asuma iseseisvale tööle vanemoperaatorina ja vanemoperaatori teadmiste täiendamist. Kursuse l kasutatavad seadmed : Transas VTS simulaator Navi Harbour ver.4.40 , GMDSS simulaator TGS 5000 . Kursuse instruktorite kvalifikatsioon: Olev Tõnismaa TTÜ Eesti Mereakadeemia Simulaatorikeskuse juhata ja , töötab lootsina Eesti Lootsis, viib läbi laeva s illaressursside juhtimise koolitust operatiiv- ja juhtimistasandil TTÜ Eesti Mereakadeemias. Omab järgmisi tunnistusi/diplomeid: ECDIS; TRANSAS Instruktor, Maritime Crew Resource Management, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1. J armo Kõster TTÜ Eesti Mereakadeemia 2014/2015 õa parim õppejõud, laevajuhtimise lektoraadi juhataja, omab pikka meresõidustaaži laeva kaptenina ja väikelaevajuhina, töötab lootsina Eesti Lootsis, lisaks viib läbi laeva sillaressursside juhtimise koolitust operatiiv- ja juhtimistasandil ja väikelaevajuhi koolitus TTÜ Eesti Mereakadeemias. Omab järgmisi tunnistusi/diplomeid: ECDIS; TRANSAS Instruktor, Maritime Crew Resource Management, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1 . Vahur Ausmees on lõpetanud 1993. aastal St. Peterburgi Mereakadeemia. Ta on töötanud alates 1999. aastast kaptenina reisilaevadel ja samaaegselt koolitanud Eesti Mereakadeemias tulevasi meremehi. Alates 2012. aastast on ta AS Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor. Läbinud Eksaminaatorite ja Lektorite ettevalmistuskursuse vastavalt määrusele (nr 96) § 5 punkt 1 . Are Piel o n töötanud juhtivatel ametikohtadel nii eraettevõtluses kui riigiametites (Lennuamet, Veeteede Amet) ja riigile kuuluvas äriühingus (Lennuliiklusteeninduse AS). Peamised saavutused on olnud kaasaegse lennuliiklusteeninduse ja laevaliikluse korraldamise süsteemi ülesehitamine. Vastutusvaldkondadeks on olnud organisatsiooni (lennuliiklusteeninduse ja laevaliikluse korraldamise osakonna) töö korraldamine, rahvusvaheline koostöö, arendustegevuse korraldamine ja lennuliikluse ja laevaliikluse ohutuse tagamise korraldamine. Osalenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide (ICAO, Eurocontrol, IALA) töös ja läbi viinud rahvusvahelisi üritusi nii lennunduse kui merenduse harmoniseerimise, arenduse ja koolitusega seotud valdkondades. Tegelenud kvaliteedisüsteemide juurutamise ja hindamisega, riigihangete koostamisega kui ka lepinguliste läbirääkimiste juhtimisega. Kursuse ajakava : Teema Kestvus (tundides) Loeng Harjutused Liikluskorraldus / Navigatsioon VTS kasutatavate andmete allikad Merendusorganis atsioonid ja nende funktsioonid , mis on seotud VTS´iga Laevaliikluse / Sadamaala liikluse korraldus . 1.3.1 Lootsimine 1 . 3.2 Sadamaoperatsioonid 1.3.3 Turvalisus 1.3.4 Pukserid ja pukseerimine 1.3.5 Laevaagendid 1.3.6 Muud seotud teenused Juhtumite analüüs 10 8 VTS tehnilised seadmed 2.1 Seadmete ja süsteemide kasutamine 2.2 . Seadmete ja varustuse hooldus 2.3. Seadmete võimalu se piirid, asendatavus, koostöö 2 - Isiklikud omadused 3.1. Juhioskused 3.2. Suhtlemisoskused 3.2.1 Meedia ja avalikkusega suhtlemine 3.2.2 Tööalased telefonivestlused 3.2.3 Läbirääkimised teiste osapooltega 3.3. S tressi ja väsimusega toimetulek 3.4. Vahi korraldamine 3.4.1 Organiseerida VTS vahikorda 3.4.2 Juhendada tööprogrammide kasutamist 3 . 4 .3 Meeskonnatöö organiseerimine 4 - Tegevus eri olukor dades 4.1. Eriolukordade plaani koostamine 4.2. Eriolukordade plaani kasutamine 4.2.1 Lisaressursside kaasamine 4 . 2 .2 Protseduuride rakendamine 4.3 Delegeerimine 10 8 Administratiiv ne tegevus 5.1. P laneerimine ja korraldamine 5.2. Koostöö kaasnevate teenustega 5.2.1 VTS sõiduplaanide haldamine 5.2.2 Liiklusplaani koostamine 24 tunniks 5.3 Ettekannete koostamine, arhiveerimine, saatmine 4 - Seadusandlus 6.1. Riiklik VTS seadusandlus 6.2. Rahvusvahelised VTS regulatsioonid 6.3. Ohutusega seotud dokumendid 4 - Kokku 34 16 L iikluskorraldus 1. Laevaliiklus teenused (INS, NAS, TOS) 2. COLREG, juhtumite analüüs, väl jendite kasutamine, reeglitest arusaamine , liikluspildi kujunemine, laevade hajutamine, prioriteedid. VTS seadmed 1. U ue tarkvara uuendused ja lisad 2. Side vahendid – põhi ja varu – kasutamine, üleminek 3. Radarid – sisse lülitamine , peenreguleerimine 4. AIS – mastid – ATON signaalid 5. http://195.80.112.233/monitor/aton_status.html - kaugseire Isiklikud omadused 1. Töökorraldus, vahi pidamise organiseerimine 2. Kommunikatsioon 3. Suhtumine (Tulemus = teadmised + kogemused x SUHTUMINE) Ohuolukorrad 1. Kontroll-lehte de analüüs – kas lehed töötavad 2. Muu kasulik info rmatsioon (telefoni numbrid jm s.) 2. Olukordade analüüs – reageerimine, info jagamine (huvitatud osapooled), lahendused (piirivalve-pukserid-lootsikaatrid….) 3. Väljendite kasutamine 4. Koostöö, delegeerimine, jälgimine Administratiiv tegevus 1. Ettekand ed – rikkumise ettekanded, situatsiooniettekanded (SITREP), n av.hoiatus ed 2. Teatamine – nav.hoiatus, juhtkond, operaatorid, www.vta.ee 3. Andme hõivesüsteemid: ( THETIS, SafeSeaNet , EMDE) Õigusaktid 1. Meresõiduohutuse seadus 2. IALA 3. Lootsimi sest vabastatud laevad Simulaatori harjutused 1. Liikluse jälgimine, hajutamine, prognoos 2. Tegevus eriolukordades (protseduurid)