Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine

KAKUMÄE JAHISADAMA REKONSTRUEERIMISE (ÜMBEREHITAMISE) KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Töö nr 1511 Tellija: Haven Kakumäe OÜ Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2016 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................5 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................5 1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta ........................................................7 1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine..................................................8 1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine.........................................8 1.3.2 KMH aruande avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega arvestamine aruandes ............................................................................................................................................9 1.4 Metoodika .......................................................................................................................9 1.5 Lähtematerjalid ............................................................................................................11 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND ........................................................................................................13 2.1 Asukoht ja ajalooline taust .........................................................................................13 2.2 Kopli lahe hüdrometeoroloogilised tingimused.......................................................14 2.2.1 Tuuled......................................................................................................................14 2.2.2 Lainetus ...................................................................................................................14 2.2.3 Hoovused .................................................................................................................15 2.2.4 Veetase ja jääolud....................................................................................................16 2.3 Rannaprotsessid .........................................................................................................16 2.4 Geoloogiline ja ehitusgeoloogiline ülevaade...........................................................18 2.5 Kopli laht ja selle elustik .............................................................................................20 2.5.1 Merevesi ..................................................................................................................20 2.5.2 Mereelustik ..............................................................................................................20 2.6 Paljassaare lahe mereelustik ....................................................................................21 2.6.1 Paljassaare lahe põhjataimestik ...............................................................................21 2.6.2 Paljassaare lahe põhjaloomastik ..............................................................................22 2.6.3 Paljassaare lahe kalastik ..........................................................................................23 2.7 Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogiline seisund.......................................................23 2.8 Linnustik........................................................................................................................25 2.9 Kaitstavad loodusobjektid ..........................................................................................26 2.9.1 Jahisadama piirkonna loodusobjektid......................................................................26 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala .....................................27 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...........................29 3.1 Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning eeldatavad keskkonnamõjud. ..........................................................................................29 3.2 Kavandatud tegevus ...................................................................................................31 3.2.1 Kavandatud tegevus.................................................................................................31 3.2.2 Kaadamiskoha valik ................................................................................................32 3.2.3 Nooda tee ehitus ja sellega seonduv ........................................................................33 3.2.3.1 Nooda tee ehitusega kaasnev............................................................................33 3.2.3.2 Nooda tee ehitusprojekt ....................................................................................34 3.2.3.3 Projekti plaanilahendused, vertikaalplaneerimine ja kokkuvõte ......................35 3.2.4 Hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt ja sellega seonduv .........................36 3.2.4.1 Ehitusprojekti koostamisest..............................................................................36 3.2.4.2 Ehitusprojekti hüdrotehnilised konstruktsioonid ja insenertehnilised lahendused ....................................................................................................................37 3.2.5 Rajatava haljastusega kaasnevatest aspektidest.......................................................39 3.2.6 Sadevete käitlus .......................................................................................................42 3.3 Alternatiivid...................................................................................................................43 3.3.1 Alternatiiv 1.............................................................................................................43 Corson OÜ. Töö nr 1511 2 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.3.2 Alternatiiv 2.............................................................................................................43 3.3.3 Alternatiiv 3.............................................................................................................44 3.3.4 Süvendatud pinnase ladustamine maismaal ............................................................44 3.4 Kavandatu vastavus säästva arengu põhimõtetele ja loodusvara kasutus .......45 3.4.1 Alustaust ..................................................................................................................45 3.4.2 Kavandatud tegevus.................................................................................................46 3.4.3 Kavandatu ja säästva arengu põhimõtted ning loodusvara kasutus.........................46 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ..........................................................................................48 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ning tegevuslubadega ......................................................48 4.1.1 Piirkonnas ja Kakumäe sadama alal toimuva seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega...............................................................................................48 4.1.2 Praegu kehtiv vee erikasutusluba ............................................................................50 4.2 Matemaatiline modelleerimine ..................................................................................51 4.2.1 Sissejuhatus .............................................................................................................51 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21..............................................................................52 4.2.2.1 MIKE NSW moodul........................................................................................52 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul .......................................................................................53 4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul.......................................................................................53 4.2.2.4 Selgitusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks .....................................54 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused ...............................................................54 4.2.3.1 Lainetus põhjatuulega jahisadama alal .............................................................54 4.2.3.2 Lainetus põhjatuulega Paljassaare kaadamisalal ..............................................54 4.2.3.3 Hoovuse väljad jahisadama ümbruses..............................................................55 4.2.3.4 Hoovuse väljad Paljassaare kaadamisalal.........................................................55 4.2.3.5 Heljumi levik süvendamisel jahisadama akvatooriumis ..................................55 4.2.3.6 Heljumi levik kaadamisel põhja tuulega ..........................................................55 4.2.3.7 Heljumi levik kaadamisel lääne tuulega...........................................................55 4.2.3.8 Kokkuvõte ........................................................................................................55 4.3 Kavandatu mõju rannaprotsessidele........................................................................56 4.4 Mõju mereelustikule ja Kopli ning Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile ..58 4.4.1 Süvendamis- ja uputamistööde mõju Kopli lahe mereelustikule ning õkoloogilisele seisundile ..........................................................................................................................58 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaare lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile.......60 4.5 Mõju linnustikule ..........................................................................................................61 4.6 Mõju maastikule ja taimestikule ................................................................................63 4.7 Mõju kaitsealustele objektidele .................................................................................64 4.8 Müra ..............................................................................................................................64 4.8.1 Keskkonnamüra normtasemed ................................................................................65 4.8.2 Väikelaevade müra .................................................................................................65 4.8.3 Sadamaalal tehtavate ehitus- ja süvendustööde müratasemed ................................68 4.8.4 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed.......................................................69 4.9 Õhukvaliteet .................................................................................................................70 4.9.1 Tallinna linnaõhk.....................................................................................................70 4.9.2 Õhusaastelised mõjud jahisadama- ja lähialadel ning leevendus ............................71 4.10 Valgussaaste .............................................................................................................73 4.11 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ................................................................................74 4.11.1 Jahisadamaga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud aspektid ....................................74 4.11.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ............................................................75 Corson OÜ. Töö nr 1511 3 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4.11.3 Jäätmekäitlus .........................................................................................................77 5. NATURA HINDAMINE .....................................................................................................79 5.1 Üldosa ...........................................................................................................................79 5.2 Eelhindamine ...............................................................................................................80 5.2.1 Taustinformatsioon..................................................................................................80 5.2.1.1 Lühidalt kavandatust ........................................................................................80 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele...............................81 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused........................................................................82 5.2.3 Võimaliku mõju kindlakstegemine..........................................................................84 5.2.4 Mõju olulisuse hindamine .......................................................................................84 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU .......................................86 6.1 Ülevaade.......................................................................................................................86 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks ...................................................87 6.3 Kakumäe jahisadamaga kumuleeruda võivad tegevused ....................................89 6.4 Kokkuvõte.....................................................................................................................90 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS .........................................................................................92 7.1 Kriteeriumid ja nende selgitus ...................................................................................92 7. 2 Kriteeriumide kaalu määramine ...............................................................................93 7.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel ...............................................................94 7.4 Alternatiivide väärtusindeksid..................................................................................100 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...............................................................................................101 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed ................................................101 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud negatiivsete keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded ............................................................................103 8.3 Parim võimalik tehnika .............................................................................................104 8.4 Seire ja järelevalve....................................................................................................105 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................107 9.1 Kokkuvõte...................................................................................................................107 9.2 Lõppjäreldused ..........................................................................................................109 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................111 LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm. Lisa 2. Keskkonnaameti 15.03.2016 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Lisa 3. Keskkonnaameti teade Ametlikud Teadaanded 13.04.2016 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Lisa 4. Keskkonnaameti 13.04.2016 KMH programmi nõuetele vastavusest teatamine menetluses osalejatele. Lisa 5. BMGS kiri, proovide skeem ja töö nr 3714-15 Lisa 6. Laevaliiklusmüra, Akukon töö nr 7433-1. Lisa 7. Müratasemed Lesta tn 16/18 Finestum, 2016. Lisa 8. Hüdrotehnilise modelleerimise joonised Lisa 9. Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliigid ning nende kaitsestaatus. Corson OÜ. Töö nr 1511 4 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 1. ÜLDOSA 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Keskkonnaamet võttis menetlusse Haven Kakumäe OÜ 25.09.2015 vee erikasutusloa taotluse Kakumäe jahisadama rekonstrueerimiseks, mis on jätkutegevus seoses Kakumäe jahisadama ehitamisele vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel. Ehitustööde käigus on kavandatud täiendavalt vee erikasutusloas nr L.VV/323516 märgitule süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 ning kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. Kakumäe jahisadama näol on tegemist väikelaevadele mõeldud sadamaga, millest tulenevalt on kasutusel nimetus Kakumäe jahisadam. Sadamaregistrisse on sadam kantud nimega Kakumäe sadam (edaspidi ka Kakumäe jahisadam). Kakumäe sadama ehitamine toimub käesoleval hetkel vastavalt väljastatud ehitusloale ja vee erikasutusloale ja seega on tegemist antud KMH programmi mõttes sadamaehituse jätkutegevusega, so juba ehitatud sadama osas soovitakse ehitustegevust jätkata vastavalt uues vee erikasutusloa taotluses esitatule. On oluline, et KMH programmis on kasutatud üldkeelelist mõistet ja seega on arusaadavuse huvides otstarbekas KMH menetluses kasutada järgnevalt sõnapaari „rekonstrueerimine (ümberehitamine)“. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) käigus on selgunud vajadus muuta vee erikasutusloas esitatud tingimusi, kuna Kakumäe jahisadama ehitamise käigus selgunud uued asjaolud (vt aruande ptk 3.3.3 ja lisaks 1 oleva KMH programmi ptk 1.3) lõid sellise situatsiooni, et Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/323516 kohaselt ei ole võimalik jahisadama ehitust lõpule viia, kuna akvatooriumi süvendatavat pinnast ei ole võimalik kasutada ehitusmaterjalina, mistõttu tuleb süvendatav pinnas kaadata ning samuti on vajalik täiendavate täitetööde tegemine. Rekonstrueerimis/ ümberehitustööde käigus on kavandatud: • Süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 arvestades seejuures ka vee erikasutusloas nr L.VV/323516 lubatud süvendustöid mahus 80 000 m3 ja Paljassaare kaadamisalale lubatud süvendatud pinnase kaadamist mahus kuni 9800 m3. • Kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine. • Ehitamise käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3, arvestades ka seejuures, et vee erikasutusloas nr L.VV/323516 on lubatud täitetöid mahus 62 000 m3, millele lisandub ajutine tamm mahus kuni 9100 m3. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 1 punktile 171 on mere põhja tahkete ainete uputamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). Vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 5 annab taotletavaks tegevuseks vee erikasutusloa Keskkonnaamet. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses ( lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1). Tulenevalt eeltoodust algatas Keskkonnaamet KeHJS § 3, § 6 lõige 1 punkti 171, § 11 lõigete 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (lisaks 1 oleva KMH Corson OÜ. Töö nr 1511 5 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne programmi lisa 1). Lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 2 on Ametlikud Teadaanded 19.10.2015 avaldatud KMH algatamise teade. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande KeHJS § 22 lõige 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teatamiseni. KMH algatamisotsuses Keskkonnaamet märkis, et kõiki sh ka varem Kakumäe sadamas tehtud ja edaspidi planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid tuleb vaadelda komplekselt ning hinnata ka kumuleeruda võiv mõju keskkonnale. Kopli lahte rajatava jahisadama rekonstrueerimisega (ümberehitamisega) uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70000 m3 ja Paljassaare lahte (joonis 2) kaadamise maht on kuni 71000 m3 ning seejuures tuleb arvestada ka vee erikasutusloas nr L.VV/323516 lubatud süvendus- ja täitemahte ning kaadamist. Kavandatud tegevusega on kavandatud Lesta tn 16/18 kinnistu jahisadama, hüdrorajatiste, muuli, kaide, akvatooriumi, juurdepääsutee ja rannakaitse rajamise teostus. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks KeHJS § 31 kohaselt on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH eesmärgiks on välja selgitada parim lahendus kaadamise läbiviimiseks ja teiste rekonstrueerimisel (ümberehitamisel) kavandatud tegevustest tulenevate mõjude minimeerimiseks ja keskkonnakaitseliste abinõude määramine. KMH käigus käsitletakse olemasoleva vee erikasutusloa nr L.VV/323516 mahtudest tekkivaid mõjusid koos uute jahisadama rajamisel teadasaadust tulenevate täiendavate mahtudega. Keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ja leevendusmeetmete leidmiseks tehakse KMH protsessis matemaatiline modelleerimine, et välja selgitada merekeskkonnale olulise mõjuga olla võiv heljumi levik ja setetransport. KMH käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju loodus-, sotsiaal- ja tehiskeskkonnale. KMH aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse kohta, et Keskkonnaametil oleks võimalik väljastada jahisadama rekonstrueerimiseks (ümberehitamiseks) vee erikasutusluba. KMH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ja KeHJS § 18 nõuetele vastavale KMH programmile (lisa 1). Corson OÜ. Töö nr 1511 6 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta KMH algataja ja otsustaja – Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post: [email protected]) Kontaktisik: Kaari Männikus-Nilson, e-post [email protected], telefon 6807452). Keskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected] . Arendaja: Haven Kakumäe OÜ (registrikood: 12816793) , kontaktandmed: Tartu mnt 2, Tallinn. Volitatud isik Tuulikki Laesson tel: 5014340 või e-post [email protected]. KMH töögruppi juhib KeHJS § 14-le vastav OÜ Corsoni keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119) juhtekspert Toomas Liiv. Töögrupp: Toomas Liiv - OÜ Corson, litsentseeritud (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 3) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juhtekspert, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. veekogu süvendamine ja kaadamine, energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud (sh müra). Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, nõustab KMH raames sadama ehituse ja rannikutehnika alaseid küsimusi. Kerli Liiv – Corson OÜ, keskkonnaspetsialist, modelleerimine, hüdrodünaamika, sotsiaal- majanduslik mõju. Kristin Liiv - Corson OÜ, keskkonnaspetsialist, planeerimine, hüdrodünaamika. Peeter Vissak – bioloog, maismaa- ja mereelustik, kaitsealused loodusobjektid. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, KMH raames konsultant-assistent, planeerimise, ehitamise ja sellega kaasnevate mõjude (sh müra) hindamisel ning vajalike leevendavad meetmete väljaselgitamisel. Peeter Ude –Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograaf, KMH aruandes kasutatud vees tehtud mõõdistuste hindaja ja ekspert. Tiit Leinsalu – OÜ REI Geotehnika, ehitusgeoloog, geoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogilised tingimused. Corson OÜ. Töö nr 1511 7 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tarmo Sulger – teedeinsener, Inseneribüroo Stratum, liiklusmõjude ekspert. Elmo Jahhu – E.Jahhu Projektbüroo OÜ, Nooda tee projekteerimise ja ehitustegevuse ekspert. Andrei Popkov – Finestum Ehitusekspertiisid OÜ müratasemete mõõtmine. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 3) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine), jäätmekäitlus, transport ja liiklus, müra, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert. Müra mõjude küsimustes kasutatakse KMH koostamisel OÜ Akukon spetsialistide abi. Valgusküsimustes on kavandatud kasutada OÜ Arpen Elekter spetsialistide abi. Töögrupi liikmete kasutus Natura hindamises esitakse KMH aruandes eraldi peatükis tehtava Natura hindamise esimeses allpeatükis. Vajadusel võib KMH protsessis lisanduda eksperte või toimuda ekspertide tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähenemine või suurenemine. KMH protsessis asjaomased asutused • Keskkonnaamet – KMH algataja ja otsustaja ning Paljassaare hoiuala ja linnuala valitseja. • Maa-amet – võimalikud omandi küsimused Jahisadama rajamisel ja hilisemal kasutusel. • EV Veeteede Amet – nõuetele vastava veeliikluse järelevalvaja. • Tallinna Linnavalitsus – KOV, kelle territooriumil arendustegevus toimub. • Terviseameti Põhja talitus – inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. • Keskkonnainspektsioon – loodusressursside ja –keskkonna järelevalve koordineerija ning teostaja. • Harju Maavalitsus – riikliku halduse korraldamine ja koordineerimine. 1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine 1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine - Keskkonnaamet 16.10.2015 nr 7-6/15/21758-4 algatas KMH (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1). - Lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 2 on KMH algatamise teade 19.10.2015. Ametlikud Teadaanded. Corson OÜ. Töö nr 1511 8 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne - Valminud KMH programmi eelnõu esitati otsustajale KeHJS § 151 järgseks menetluseks. - KeHJS § 151 seisukohtade ja täiendmaterjalide alusel täiendatud KMH programmi esitas arendaja otsustajale KeHJS § 16 kohase programmi avalikustamise läbiviimiseks. - Ekspertide poolt avalikustamise materjalidega täiendatud KMH programmi esitas arendaja KeHJS § 18 lõige 1 kohaselt otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - Keskkonnaamet oma kirjas 15.03.2016 nr 6-3/16/344-11 tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks (lisa 2). - Keskkonnaameti teade Ametlikud Teadaanded 13.04.2016 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise kohta on lisas 3. - Keskkonnaamet teatas 13.04.2016 nr 6-3/16/344-12 KMH programmi nõuetele vastavusest menetluses osalejatele (lisa 4). - KMH hindamise aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 20-le. - KeHJS § 201 kohaselt KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta KeHJS §-s 151 sätestatud korras. - KMH aruande avalikustamine tulemuste arvestamine toimub vastavalt KeHJS § 21-le KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras, välja arvatud aruande väljapaneku tähtaeg, mis on vähemalt 21 päeva. - Arendaja esitab pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - KeHJS § 22 lõige 2 kohaselt otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab seisukoha 30 päeva jooksul. - KeHJS § 22 lõige 5 kohaselt otsustaja tuginedes asjakohaste asutuste kooskõlastustele esitab hinnangu aruandele 30 päeva jooksul ning teeb otsuse KMH aruande vastavuse kohta. - Vastavalt KeHJS § 22 lõige 7 teavitab otsustaja peale oma otsuse tegemist 14 päeva jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. - Otsustaja tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine on sätestatud KeHJS § 24-s. 1.3.2 KMH aruande avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega arvestamine aruandes Peatükk koostatakse peale KMH aruande avalikku arutelu 1.4 Metoodika Kasutati Eestis üldkasutatavat KMH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KMH valdkondade määratlemine; Corson OÜ. Töö nr 1511 9 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • eeldatavalt kaasnevate mõjude prognoosimine; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine. Protseduuriliselt järgiti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KMH algatamisest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine, KMH aruande koostamine vastavalt KeHJS § 20 sätestatule ja KeHJS § 18 esitatud nõuetele vastavale KMH programmile. KMH aruande avalikustamine toimub vastavalt KeHJS § 21 ja nõuetele vastavuse kontroll KeHJS § 22 kohaselt. KMH protsessis kuulusid arvestamisele: • teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad; • seadusandlus; • KMH kogemused; • kohtülevaatused; • kameraalne töö; • matemaatiline modelleerimine; • KMH protsessis ja varem tehtud asjakohased uuringud; • vee erikasutusload; • eksperthinnangud; • KMH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; • arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varemtehtud tööd, publikatsioonid jm. KMH aruande koostamisel kasutatakse Corson OÜ tööd nr 0609, ehitusprojekti ja KMH protsessi käigus lisandunud ning ka varasemaid kättesaadavaid infomaterjale. KMH käigus arvestatakse varem teostatud (Corson OÜ tööd 0609 ja 0814) hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilist modelleerimisest (vajadusel tehakse mõjude avaldumise täpsustuseks täiendav modelleerimine) heljumi leviku ulatuse ja mereelustikule avalduvate mõjude leevendamismeetmete välja töötamisel. Hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine võimaldab prognoosida kaadamise, süvendamise ja täitmistööde ning kaide ja muuli rajamise võimalikke mõjusid põhjaelustikule, kaladele, lindudele, kaitsealadele sh Paljassaare linnu- ja hoiualale ning rannaprotsessidele. KMH käigus viiakse läbi Natura hindamine, mis esitatakse KMH aruandes iseseisva peatükina. Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel ning Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006) käsitlevaid juhismaterjale. Corson OÜ. Töö nr 1511 10 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne KMH aruandes käsitletakse nii süvendustööde kui ka kaadamise ning kaide ja muuli rajamistööde aegset heljumi levikut, reostustõrjet, PVT, seiret ja ajalisi piiranguid ning esitatakse vajalikud leevendavad meetmed. KMH protsessis käsitletakse kõiki sh ka varem Kakumäe sadamas tehtud ja edaspidi planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid komplekselt ning hinnatakse nendega kaasnev kumuleeruda võiv mõju keskkonnale. Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse kumuleeruda võivaid mõjusid ja pakutakse välja leevendavad meetmed või nõuded. KMH aruandes esitatakse kavandatud tegevuse ja 0-alternatiivi kirjeldused ning tehakse alternatiivide hindamine koos võrdleva analüüsiga. Parima lahendi leidmiseks võrreldakse ja hinnatakse alternatiive ühtede kriteeriumide järgi. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid. KMH protsessi tulemused esitati käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtutakse Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ning teistest adekvaatsetest dokumentidest. 1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid: 1. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a). 2. Haabersti linnaosa üldplaneering 2013 3. Tallinna linna üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3). 4. KeHJS § 18 esitatud nõuetele vastav KMH programm (lisa 1). 5. Lesta 16/18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt. Corson OÜ. Töö nr. 1403. Tallinn 2015. 6. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas (kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 203). 7. Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne. Corson OÜ Töö nr 0609. Tallinn 2007. 8. Kakumäe sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. Altakon Grupp OÜ. Töö nr AG20070130T01. Tallinn 2007 (Töös nr 0609 lisa 2). 9. Vee erikasutusluba nr L.VT.EE-181606 ja nr L.VV/323516. 10. Vee erikasutuslubade taotlusmaterjalid. 11. Väljaõppe- ja administratiivkeskuse “Mereväebaas” kaide nr 3 ja 4 renoveerimiseks vajaliku vee erikasutusloa nr. L.VT.EE-44883 muutmine. Töö nr 0814. Corson OÜ. Tallinn 2008. Corson OÜ. Töö nr 1511 11 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 12. Tallinna Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu KSH aruanne. Corson OÜ. Töö nr 0914. Tallinn 2012. 13. Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise KMH aruanne. Corson OÜ. Töö nr 1202. Tallinn 2012. KMH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaametist, Eesti Veeteede Ametist, Tallinna Linnavalitsuselt, arendajalt , meediast ja teistelt pädevatelt spetsialistidelt. KMH protsessis arvestatud uuringud ja hinnangud. 1. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ. Töö nr 1769/57-06. Tallinn 2006 (Töös nr 0609 lisa 3). 2. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. REI Geotehnika. Töö nr 1859-06. Tallinn 2006 (Töös nr 0609 lisa 4). 3. Linnustiku uuring Kakumäe jahisadama ja sellelähiümbruse detailplaneeringu KSH jaoks. Koostanud: M. Uustal, MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn 2006 (Töös nr 0609 lisa 13). 4. Nooda tee 2 ja Lesta tn 10 vahelise ranna-ala puittaimestiku haljastuslik hinnang. O. Abner. Tallinn 2006 (Töös nr 0609 lisa 14). 5. Kakumäe jahisadama ja lähiala detailplaneeringu võimalik mõju lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Ekspertarvamus nr 0762/057H. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ, Tallinn 2007 (Töös nr 0609 lisa 17). 6. Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneering. Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine. Akukon 7433-1. M. Ründva, I. Leemet. Tallinn 9/2007 (Töös nr 0609 lisa 39). 7. Müratasemete mõõtmise raport Lesta 16/18 Tallinn. Finestum Ehitusekspertiisid OÜ, A. Popkov. Tallinn 2016 (lisa 7). 8. Ekspertarvamus. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu, osaliselt kehtestatud detailplaneeringu ala autoliikluse mõju Vabaõhumuuseumi teele. T. Sulger, Inseneribüroo Stratum. Tallinn, 13.05.2010. 9. Nooda tee I ehitusjärjekorra teedeehitus ja sademeveekanalisatsioon, eelprojekt. Töö nr 375/15. E. Jahhu Projekteerimisbüroo. Tartu, 30.12. 2015. 10. Kakumäe jahisadama rajamisega kaasneva süvendatud pinnase paigutamine Paljassaare pinnapuistealale. Ekspertarvamus. Corson OÜ. Tallinn 2015. 11. Ehitusgeoloogiline uuring. Töö nr 3714-15 OÜ REI Geotehnika ja AS BMGS Filiaal arvamus. Tallinn 2015 (lisa 5). 12. Merepõhja hüdrograafilised mõõdistustööd. Meremõõdukeskus OÜ. P. Ude. Tallinn 2015. 13. Lesta 16/18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ja Nooda tee I ehitusjärjekorra ehituse mõjust rannaprotsessidele. Ekspertarvamus. Corson OÜ. T. Liiv. Tallinn 2015. 14. Nooda tee I etapi ehitusprojekti likvideeritavate puude dendroloogiline hinnang asendusistutuse ühikute väljaselgitamiseks. Koostas: Corson OÜ, K-A. Parksepp. Tallinn 2015. 15. Kakumäe jahisadama ja ehitustöödel kasutatava kaadamisala hüdrotehniline modelleerimine. Töö nr 1511. Corson OÜ, Tallinn 2016. Hüdrotehnilise modelleerimise joonised on lisas 8. 16. Paljassaare lahe mereelustiku ja linnustiku ekspertarvamus. P. Vissak, märts 2016. Corson OÜ. Töö nr 1511 12 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND 2.1 Asukoht ja ajalooline taust S. Künnapuu geomorfoloogilise liigestuse järgi kuulub Lesta tn 16/18 kinnistu paelavaesiste tasandike ja denudatsioonikõrgendike piirkonda, Kakumäe rajooni Kakumäe kõrgendiku idaäärealale. Kakumäe ja Kopli lahte teineteisest eraldav pealiskorrakivimitest künnis on ligi 5,5 km pikk ja 1 – 1,5 km lai. Lagi on üldiselt tasane. Kirdenõlv on abradeeritud, edelanõlv on lauge. Künnise lael on märgata abradeeritud oosi jäänuseid. Pinnakatteks on moreen, mere- ja ka fluvioglatsiaalsed setted. Alljärgneval joonisel 2.1 on toodud väljavõte Kakumäe sadama piirkonna Maa-ameti katastrikaardist. Joonis 2.1. Kakumäe sadamaga Lesta tn 16//18 kinnistu ja selle piirinaabrid. Allikas: Maa- amet X-GIS. Corson OÜ. Töö nr 1511 13 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Lesta tn 16//18 (78406:611:0035) on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 11 616 m2 sh ehitiste alust maad 867 m2. Kakumäe sadama territooriumil asus 1962. aastani kolhoos Kakumäe Kalur, hiljem kuni taasiseseisvumiseni S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi Kakumäe osakond (paadisadam, vikerforellitsehh, päästeparvede hooldejaam). Hoonestatud aladest jääb rekonstrueerimis/ümberehitus tööde ala lähialasse Lesta tn 7 AS Spratfili tootmishoonetega kinnistu ja Lesta 20 Tehnovõrkude Ehituse OÜ tootmishoonetega kinnistu ning Nooda tee ehitustööde ala lähialasse Nooda tee 1a, 1, 3, 5, 7, Lesta tn 8 elamute ja hoonestusega kinnistud (joonis 2.1). 2.2 Kopli lahe hüdrometeoroloogilised tingimused Antud peatüki allpeatükkide koostamisel on kasutatud Corson OÜ töö nr 0609 ja selle lisa 2 materjale. 2.2.1 Tuuled Mõjutatav ala asub piirkonnas, kus domineerivad edela- ja lääne tuuled. Sagedamini esineb tuul edelast (22,824%), läänest (15,727%), idast (10,744%) ja lõunast (10,697%). Harvem esineb tuul põhjast, kirdest, kagust ja loodest. Arvestades Kakumäe geograafilist asukohta tekitab siin suurema mõjuga lainetuse põhja suunast puhuv tuul. Tuulisemad kuud on siinses piirkonnas jaanuar, veebruar ja oktoober. Tuulisematel kuudel domineerivad ülekaalukalt edela, lõuna ja lääne tuuled. Vahetud hüdrometeoroloogilised mõõtmised Kakumäe poolsaarel puuduvad, kuid arvutuslikult võib öelda, et poolsaare tipus on keskmine tuule tugevus 6 m/s (Tamsalu jt, 2002). Sadam paikneb piirkonnas, mis on suhteliselt hästi kaitstud lõuna- ja läänekaarte tuulte eest. Viimaste tugevus võib selles piirkonnas ulatuda kuni 30 m/s. Suuremat mõju avaldab sadamale põhjakaartest puhuv tuul, mille tugevus võib ulatuda avamerel kuni 25 m/s. Sellest suunast puhuvad tuuled tekitavad ka tugeva vee liikumise. Sadama piirkond on mõnevõrra kaitstud loode tuulte ja sellega kaasneva lainetuse eest. Kakumäe poolsaare tipp on avatud loodetuultele. Sellise tuulega kaasnev lainetus liigub piki randa, kuid selle energia väheneb deformatsiooni tõttu. Kirde suunast puhuv tuul on varjatud Paljassaare poolsaarega. Kirdest puhuva tuule tugevus võrreldes teiste suundadega on suhteliselt tagasihoidlik. 2.2.2 Lainetus Arvestades sadama piirkonnas meresügavusi ei saa teoreetiline maksimaalne lainekõrgus keskmise veeseisu korral sadamehitiste piirkonnas ületada kolme meetrit (Soomere, 2001; Tamsalu jt, 2002). Erakordselt kõrge veeseisu korral võib sadama lähistel teoreetiliselt esineda kuni 4 meetri kõrguseid üksiklaineid. Sadamast kagu suunas ulatub Kopli lahe pära ligikaudu 2 km kaugusele. Ida poolt varjab sadama piirkonda Kopli poolsaar. Lahe rannik on lääne poolt kõrge, samuti asuvad rannalähedases tsoonis kõrged ehitised. Ida- ja lõunakaarte tuuled on (vähemalt Läänemere avaosas) üldiselt nõrgemad kui läänekaarte tuuled (Soomere ja Keevallik, 2001; Selmet, 2001) ning Kakumäe poolsaarel esinev kõrge pankrannik nõrgendab oluliselt tuule tugevust rannalähedases osas (Elken, 2001). Seega ei esine nende tuulte korral sadama piirkonnas tugevamat lainetust. Läänetuulte eest varjab sadama-ala täielikult Kakumäe poolsaar. Seetõttu võivad kõrged lained sadama piirkonnas esineda vaid Corson OÜ. Töö nr 1511 14 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne kitsast suunavahemikust puhuvate loode- ning põhjatuulte korral. Nimetatud suundadest saabuvat lainetust mõjutab aga ka Naissaar. Loodest kiirusega 20 m/s puhuva tuulega korral on matemaatilise modelleerimise tulemusena saadud laineväli mis näitab, et praeguse Kakumäe sadama kai tipu lähedal ulatuvad loodetuulega olulised lainekõrgused kuni 0,5 meetrini. Oluline lainekõrgus Hmo on laine kõrgus, mis kujutab endast ühe kolmandiku kõige kõrgemate lainete keskmist väärtust. Maksimaalsete üksiklainete kõrguse leidmiseks on vajalik olulise lainekõrguse Hmo väärtus korrutada 1,7 –ga. Sadama loodepoolsel küljel on oluline lainekõrgus 0,2 meetrit. Samal ajal sadama kai siseküljel on oluline lainekõrgus 0,05 meetrit. Põhjast puhuva tuulte korral jõuavad kai väliskülje tipuni arvutusliku tuule kiiruse korral lained olulise lainekõrgusega 1,25 meetrit ja kai siseküljel olulise lainekõrgusega 0,45 meetrit. Kogu rannajoonel mõlema sadama vahelisel alal on tegemist murduvate lainetega. Kai vahetus läheduses esineb aga suhteliselt kitsas ala, kus oluline lainekõrgus on vahemikus 1,25 kuni 1,5 meetrit. Kopli poolsaar varjab osaliselt Kakumäe poolsaart kirde suunast saabuvate lainete eest. Seetõttu olulise kõrgusega laineväljad on siin arvutusliku tuulega madalamad kui loode ja põhja suunast puhuvate tuulte korral. Sadama ümbruses on oluline lainekõrgus vahemikus 0,75 kuni 1,0 meetrit. Kakumäe sadama loodeküljel on oluline lainekõrgus 0,1 kuni 0,4 meetrit. Kopli lahe pära suunas olulised lainekõrgused vähenevad, mis on tingitud Kopli poolsaare edelaosa ning siin asuvate Balti Laevaremondi tehase ja teiste sadamate mõjust, mis vähendavad laine jooksupikkust (Corson OÜ töö nr 0609 lisa 2). 2.2.3 Hoovused Soome lahe lõunaosas valdavad lääne-idasuunalised hoovused (Tamsalu jt, 2002). Lahte sisenev veekogus sõltub Naissaare ja mandri vahelisest sissevoolust. Samal ajal toimub väljavool Naissaare ja Aegna vahelise mereosa kaudu. Väiksem osa veest läheb Tallinna lahest välja ka Aegna ja mandri vaheliste madalate väinade kaudu. Kopli lahe rannalähedases osas valdab vee allatuult voolamine, mida tasakaalustab enamasti vastutuult voolamine lahe sügavamas keskosas. Kopli lahe lääneosas on hoovused lääne- ja põhjakaartest puhuvate tuulte korral suunatud lahe pära suunas. Lõuna- ja idakaartest puhuvate tuulte korral võib esineda väiksem hoovus lahe suudme suunas. Selles regioonis olevatele lahtedele on iseloomulik, et lahte suunduvad hoovused kannavad setteid lahe pärasse. Selle põhjuseks on tuulte ebasümmeetriline esinemine – meretuuled on tugevamad kui maatuuled. Samuti on suurem ka lahte sisenevate suuremate lainetega kaasnev vee liikumine. Kakumäe sadama geograafilise asukoha tõttu on eeldatavalt olulisema mõjuga loode (NW), põhja (N) ja kirde (NE) tuule poolt tekitatud lainetus ja hoovused. Hoovuste väljade matemaatilisel modelleerimisel saadud arvutustulemuste hindamisel on vajalik arvestada, et need sõltuvad mitte ainult tuule poolt genereeritud lainetusest, vaid ka merepõhja reljeefist, mille mõju on eriti märgatav reljeefi kõrgendike piirkonnas. Põhiosa loodest puhuva tuule poolt põhjustatud lainetuse tagajärjel tekkivast hoovusest liigub kiirusega 0,36-0,48 m/s olemasolevast sadamast mööda Kopli lahe pära suunas ja pöördub sealt Kopli poolsaare rannavööndit pidi tagasi põhja suunas. Kakumäe sadama piirkond jääb lainetuse otsese mõju eest Kakumäe poolsaare tipu varju hoovuse pööristsoonide piirkonda. Corson OÜ. Töö nr 1511 15 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Suurim hoovuse kiirus 0,36 m/s esineb loodest puhuva tuule korral sadama kai otsa piirkonnas. Arvutusliku põhja tuule puhul tekitab mõõduka kiirusega 0,18-0,24 m/s hoovus kellaosuti pöörlemise suunas liikuva tsirkulatsiooni. Sadamast põhja pool ulatuvad hoovuse kiirused kuni 0,8 m/s, mis on tingitud Kakumäe rannajoone kujust ning kaide poolt vee liikumisteele tekkiva takistuse koosmõjust. Kirdest puhuva tuulega tekib vaadeldavas piirkonnas mitme keskpunkti ja erineva läbimõõdu ning kiirusega pöörlevat hoovuste tsirkulatsioonivälja. Sadama piirkonnas jäävad hoovuste kiirused suures osas vahemikku 0,2 kuni 0,06 m/s. Osa hoovusest kiirusega 0,42 m/s liigub arvutusliku kirdetuule korral algul sadama suunas, siis aga pöördub Kopli lahe keskosa suunas kutsudes esile terve rea väiksema kiirusega liikuvaid pööristsoone. 2.2.4 Veetase ja jääolud Tallinna lahele on iseloomulik veetaseme perioodiline olemus, kus miinimum on kevadel (aprill ja mai) ja maksimum sügistalvisel perioodil (oktoober kuni jaanuar). Sesoonne amplituud on Tallinna lahel ligikaudu 20 cm (Tamsalu, jt 2002). Olulisema mõjuga ranna arengule on lühiajaline veetaseme muutlikkus ning maksimaalse veeseisu esinemine. Sadama akvatooriumi sügavuste planeerimise ja navigatsiooni seisukohalt ka minimaalse veeseisu esinemine. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi tulvavee analüüs (Elken, Kõuts, 2005) näitas, et mõõtmisajaloo kõrgeim veetase registreeriti 2005. a. 9. jaanuaril kell 04:30 Tallinnas +152 cm (Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi). Kakumäe sadama piirkonnas on hinnanguliselt veetase 10 kuni 20 cm madalam kui Tallinna Vanasadamas mõõdetud maksimum (Tamsalu jt, 2002). Perioodi 1950-1995 Tallinna lahe madalaim registreeritud veetase oli 90 cm alla keskmise (Tamsalu jt, 2002). Jääolud on koostatud TÜ Eesti Mereinstituudi materjalide põhjal (Tamsalu jt, 2002). Perioodi 1903 -1995 aastate keskmine jääperioodi algus Tallinna lahel oli 5. jaanuar ning keskmine jääperioodi lõpp 8. aprill. Jääolusid iseloomustab suur aastatevaheline muutlikkus – varaseim jääperioodi algus oli 3. november ja hiliseim 12. märts. Jääperioodi lõpp on varieerunud 9. jaanuarist kuni 8. maini. Üha sagedamini esineb talvesid, kui Tallinna lahes jääkate üldse ei moodustu või esineb vaid rannalähedases tsoonis. 2.3 Rannaprotsessid Peatüki 2.3 ja 4.3 koostamisel on kasutatud T. Liivi (2015) ekspertarvamuse Lesta 16/18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ja Nooda tee I ehitusjärjekorra ehituse mõjust rannaprotsessidele materjale. Hüdrodünaamiliselt on piirkond äärmiselt aktiivne. Avatus põhjakaarte tormidele on kaasa toonud suuri purustusi kogu pankranniku ulatuses (sh. ka jahisadama rekonstrueerimistöödest haaratava ranniku piires: Nooda teest kuni sadama rannakindlustuseni). Corson OÜ. Töö nr 1511 16 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Vana rannakindlustuse kagupoolsest otsast ligikaudu 150 m kagus on panga serv Nooda teele ja siinsetele hoonetele jõudnud lähedale. Selles piirkonnas on viimase kümne aasta jooksul pank taandunud ligikaudu 10 meetrit. Rannaprotsessid sadama piirkonnas on üks osa tervest litodünaamilisest süsteemist, mis hõlmab kulutus-murrutusala (lainetuse mõjul tekib lahtine settematerjal), transiitala (valdab materjali edasikannet) ning kuhjeala (settematerjal kuhjub rannal ja madalmeres). Kopli laht tervikuna moodustab ühtse murrutus-kuhje süsteemi. Murrutus toimub Kakumäe poolsaare kirderannikul ja setete liikumine toimub piki randa loodest kagusse, settides Kopli lahe päras. Erosioon Kakumäe poolsaare idaküljel on ajalooline protsess, mis sõltub ainult vähesel määral inimtegevusest rannajoonel. Võttes aluseks Maa-ameti kaardiserveri andmed on võimalik hinnata rannajoone erosiooni aktiivsust Kakumäe poolsaare idakaldal 70 aasta jooksul (alates 1946. aasta kaardimaterjalist). Erosiooniprotsessi füüsilist sisu uuriti KMH protsessi käigus koostöös TTÜ dotsendi Valdo Jaanisoga. Protsessi olulisemad aspektid on nõlva pidev purunemine pinnasevee imbumise ja jäätumise/sulamise tõttu läbi nõlva moodustavaid kivimeid ja purustatud pinnase pidev ärakandmine lainetuse ja hoovuse koodmõju tagajärjel. Nimelt imbub pinnasesse sattuv vesi pidevalt piki Kakumäe poolsaart moodustavaid kivimikihte mere poole. Jõudes randa moodustava astanguni nõrgub sealt pinnasevesi merre haarates endaga kaasa lahti murenenud pinnaseosakesi. Talvisel ajal külmub pinnasevesi nõlva välisküljele jõudes ära ja kuna jää ruumala on suurem kui vastava koguse vee ruumala, siis rannanõlva murenemine hoogustub. Pinnaseveega nõlvast alla valgunud pinnaseosakesed on aga suhteliselt peene fraktsiooniga, mistõttu tormituultest põhjustatud hoovused liigutavad seda piki rannast Kopli lahe sisemusse. Kaardimaterjali analüüsi kohaselt selgub, et Kakumäe poolsaare kallas on olnud pideva erosiooni ja taandumise mõju all juba vähemalt alates 1946. aastast. Nimelt on poolsaare tipus olev rannajoon taandunud lainetuse ja hoovuste erodeeriva mõju toimel orienteeruvalt 56 meetrit. Kakumäe poolsaare idakaldas, mis jääb Kakumäe sadamast loodesse on erodeerunud keskmiselt 25 m. Võrreldes erosioonikahjustusi Kakumäe poolsaare rannal alates 1995 aastast, näeme et poolsaare tipp on taandunud keskmiselt 23 meetrit ja poolsaare idakallas 6-7 meetrit. Samas on Kopli lahe siseosas (näiteks Vabaõhumuuseumi esisel alal) kaldajoone taandumine olnud väiksem, ainult 2,5 meetrit. Erosiooniprotsessid on seega viimaste aastakümnetega aktiviseerunud. Selle põhjuseks on viimasel ajal toimunud muudatused meie talvedes. Ennekõike on kadunud kinni külmuva mere kaitsev mõju rannajoonele. Kui suvel on valdavaks tuulekaareks Eestis lõuna ja edelatuuled, siis talvel puhuvad tuuled pigem põhjast ja loodest. Jääkate kaitses rannajoont just nende tuulte eest. Jääkatte puudumine seevastu võimaldab talvetormidel viia poolsaare rannast viia minema märkimisväärsel kogusel pinnast, mis muidu kaitseks randa edasise uhtumise eest. Corson OÜ. Töö nr 1511 17 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Märkimisväärne mõju erosiooniprotsessile on olnud ka Kakumäe sadama rajamisel 50. aastate lõpul. Sadama rajamine põhjustas sadama vahetus läheduses erosiooniprotsesside peatumise, samas kui ülejäänud rannaosal see on jätkunud oma tavapärase kiirusega. Erosiooni seiskumine sadama ümber on tingitud kahest aspektist: • Rannajoonele ehitatud sadam mõjutab setete liikumist rannajoonel sellega, et valdavast hoovusest ülespoole tekib ala, milles vee voolamise kiirused langevad väga madalaks ja sellele alal toimub hoovusega kaasa kantava settematerjali väljasettimine. • Sadamast allavoolu tekib lühikesel alal piirkond, kus tekib setteaine defitsiit ning sellel alal on tõenäoline, et algavad erosiooniprotsessid. Kopli lahes on valdav hoovus suunatud piki Kakumäe poolsaare kallast lahe sisse. Selle tõttu sadama rajamine päädis sellega, et umbes 150 m rannaribal, mis jäi sadamast loodesse algas setteaine kuhjumine ja võrreldes kuuekümnendate aastatega on sel alal kaldajoon liikunud 1-2 meetri jagu mere poole. Joonisel 4.1 (ptk 4.3) on vastav ala tähistatud rohelisega. Sadamast kagu suunas oleval alal oleks pidanud aktiveeruma erosiooniprotsessid, aga kuna sinna rajati koos sadama ehitamisega betoonplaatidest kaldakindlustus siis seda ei toimunud. 2.4 Geoloogiline ja ehitusgeoloogiline ülevaade Peatükk on koostatud ehitusgeoloogiliste uuringute põhjal: 1. Kakumäe sadam, Tallinn Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1769/57-06. Merkolux OÜ, T. Leinsalu. Tallinn oktoober 2006. Töö nr 1769/57-06 materjale kasutati Corson OÜ töös 0609 ja terviktekst on Corson OÜ töö 0609 lisas 3. 2. Kakumäe jahisadam Tallinn Lesta tn 16/18 Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne Töö nr 3714-15. OÜ REI Geotehnika, T. Leinsalu. Tallinn august 2015. Lisas 5 on töö nr 3714-15. 3. Kakumäe jahisadama objektil teostatud proovikaevamiste hinnang AS BMGS Eesti filiaal, A. Matvejev. 24.08.2015. Lisas 5 enne tööd nr 3714-15 on hinnang ja proovikaevamiste skeem Geoloogiliste uuringute ala paikneb Kakumäe poolsaare idarannikul Kakumäe endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil. Kakumäe sadama piirkonnas rannikul ja rannavööndis teostas 2006 aastal puurimisi OÜ Merkolux (Leinsalu, 2006). Sadama piirkonna rannavööndis katavad merepõhja valdavalt erineva granulomeetrilise koostisega liiv, kruus ja veerised. Rannas esineb ka täitematerjalist pärit klibu. Rannakindlustuse aluse paguveeranna piirkonnas katab merepõhja kuni 0,15 m paksune kruusa, liiva kiht mis sisaldab täitematerjalist pärit klibu ning moreenist pärit munakaid ja veeriseid. Pinnakatte all kõrguselt -1,00 meetrit algab pealiskorra murenenud osa mille paksus on ligikaudu 1,5 meetrit. Pealiskorra kõva savi ja liivakivi pealispind on piirkonnas lainja kujuga. Pealiskorra pealispinna kõrgused on puuraugus PA4 -2,60, PA6 -2,40 m, puuraukudes PA2, PA3 ja PA5, -1,90 m (Leinsalu, 2006). Corson OÜ. Töö nr 1511 18 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Süvendatava pinnase moodustavad liiv, kruus ja veerised, pealiskorra ülemine murenenud osa savimöll, möllsavi ning pealiskorra kõva savi ja liivakivi. Puuraugu PA6 piirkonnas algab kõrguselt -1,0 m pealiskorra ülemine murenenud osa mille paksus on siin 1,4 meetrit. Puuraugus PA7 algab see kõrguselt -0,90 m ja on 1,2 meetri paksune. Mere suunas murenenud pealiskorra kihi paksus väheneb kuni 0,90 m puuraugus PA8. Profiili V – V` piirkonnas pealiskorra ülemise pinna kõrgus paguveepiiri suunas kasvab kus puuraugu PA7 piirkonnas on see -2,10. Paguveepiirist rannanõlva merepoolse osa suunas pealiskorra ülemine pind sügavneb kuni -4,50 m puuraugus PA8 (Leinsalu, 2006). OÜ REI Geotehnika töö nr 3714-15 uuring toimus Tallinnas Lesta tn 16/18(Kakumäe poolsaar ja Kopli laht, Kakumäe sadama piirkond). Välitöö toimus 19.08.2015. Agregaadile IGT-500 paigaldastud penetromeetriga DPSH-A tehti merel ujuvaluselt 4 löökpenetratsiooni 4.2…5.4 m sügavuseni mere pinnast. Uuringupunktide asukohad määrati GPS seadmega CARMIN Montana 600. Kõrguslikult seoti penetreerimised mereveetasemega, mille abs. kõrgus saadi aadressilt http://online. msi.ttu.ee/?jaam=tallinn. Töö nr 3714-15 ehitusgeoloogiline uuring on täienduseks Merkolux OÜ uuringule, töö nr 1769/57-06, Kakumäe sadam. Kihtide numeratsioon töös nr 3714-15 on analoogne varasemale uuringule, samuti järgneb geoprofiilide numeratsioon. Uuringupunktide asendiplaanil on lisaks töö nr 3714-15 raames tehtud löökpenetreerimistele ja nende põhjal koostatud geoprofiilidele VI ja VII ka varasema uuringu puuraugud ja geoprofiilid. Löökpenetreerimised tehti alale kuhu varasem uuring ei ulatunud, sest sadama akvatoorium kujunes esialgu kavandatus mõnevõrra laiemaks. Käesoleva uuringu välitöö tegid puurijad A. Papp ja A. Tarvis. Välitööd juhendas ja aruande koostas ehitusgeoloog T. Leinsalu. Geolõige ja pinnaseomadused Geoloogiline ehitus (lisa 5): • Aluspõhi (alamkambriumi savi ja liivakivi) jääb täiendavalt uuritud alal 0.1...0.2 m sügavusele mere põhjast. Pinnakate koosneb siin klibust ja liivast. • Kruus, liiv ja klibu (kiht 3) levib mere põhjas vahetult aluspõhjal õhukese 0.1…0.2 m paksuse kihina. • Savimöll või möllsavi (kiht 6) on aluspõhja ülemine murenenud osa. Möllsavi on kõva • konsistentsiga, savimöll aga kohati nõrgalt tsementeerunud. Kihi paksus on 0.8…1.4 m. • Kõva savi ja liivakivi (kiht 7) oli löökpenetreerimisega läbitav valdavalt 0.2…0.4 m ulatuses. • Pinnaste geotehniliste omaduste normväärtused EVS mõistes on lisas x oleva teksti lõpus tabelina “Lähteandmed projekteerimiseks”. Ehitusgeoloogilised tingimused Projekteeritavate lainemurdjate alal levivad mere põhjas 0.1…0.2 m paksuse pinnakatte all hea kandevõimega aluspõhjapinnased. Corson OÜ. Töö nr 1511 19 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne AS BMGS Eesti filiaal (lisa 5) teostas, Kakumäe jahisadama objektil proovikaevamise, et täpsustada akvatooriumi süvendustöödega saadava pinnase kasutust sadamaala täitetöödel. Objektil tehti kokku 4 proovikaevamist ja leiti, et kaevatavat pinnast ei ole võimalik kasutada sadamaala täitetöödele. Leitud pinnas vastab geoloogilise uuringu aruandes kirjeldatud pinnasele „möllsavi“ ja „sinisavi“. Sellist pinnast sadamaala täitesse panna ei või, seega tuleb kogu väljakaevatav pinnas viia kaadamiskohta või utiliseerida. 2.5 Kopli laht ja selle elustik Peatüki koostamisel on kasutatud Corson OÜ töö nr 0609 ja selle lisa 2 materjale. 2.5.1 Merevesi Pinnavee omadused (heljumi ja hõljumi sisaldus) sõltuvad Kakumäe sadama piirkonnas rannavööndi setenditest ja setetest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Hüdrometeoroloogiliselt aktiivsematel perioodidel lainetuse ja hoovuste poolt rannavööndi setete ja setendite kulutusel paisatakse veesambasse peeneteralisi setteid, mis moodustavad heljumi. Hüdrodünaamiliselt aktiivsematel perioodidel võib heljumi sisaldus rannavees ulatuda 3 kg/m3. Väiksema lainetuse korral on heljumi sisaldused väiksemad olles ligikaudu 0,2 kg/m3. Heljumi sisaldus sõltub rannavööndi setenditest ja setetest ning nende lõimisest. Kakumäe sadama piirkonnas on rannavööndis valdavaks põhjasetteks liiv. Kõrge veeseisu ja aktiivse lainetuse tingimustel kulutatakse ka panka moodustavas astangus avanevat savi, mille tulemusena heljumi kontsentratsioon on tunduvalt suurem. Tugevam lainetus ulatub ka rannanõlva merepoolse osa merepõhjas olevate setete ja seteteni, mille kulutusel tekib samuti heljumit. Sarnastes tingimustes toimub sageli ka nõrgemalt kinnitunud põhjataimestiku lahti rebimine substraadilt. Hiljem põhjataimestiku jäänused kantakse randa, kus toimub nende lagunemine, mis samuti mõjutab merevee kvaliteeti hõljumi tekke läbi. Tallinna piirkonna rannavööndis on nn „surnud vetikate“ randa kandumine viimastel ajal intensiivistunud. 2.5.2 Mereelustik Põhjataimestik Pinnavee omadused (heljumi ja hõljumi sisaldus) sõltuvad Kakumäe sadama piirkonnas rannavööndi setenditest ja setetest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Hüdrometeoroloogiliselt aktiivsematel perioodidel lainetuse ja hoovuste poolt rannavööndi setete ja setendite kulutusel paisatakse veesambasse peeneteralisi setteid, mis moodustavad heljumi. Hüdrodünaamiliselt aktiivsematel perioodidel võib heljumi sisaldus rannavees ulatuda 3 kg/m3. Väiksema lainetuse korral on heljumi sisaldused väiksemad olles ligikaudu 0,2 kg/m3. Corson OÜ. Töö nr 1511 20 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Heljumi sisaldus sõltub rannavööndi setenditest ja setetest ning nende lõimisest. Kakumäe sadama piirkonnas on rannavööndis valdavaks põhjasetteks liiv. Vaid äärmistes veepiirilähedastes osades esineb veeriseid ja munakaid, mis sobivad põhjataimestiku arengu substraadiks Põhjaloomastik Kopli lahe põhjaloomastiku arvukus ja biomass on suhteliselt kõrge mis on tingitud vee ja setete suurest troofsus tasemest (Kotta, 2002). Kopli lahte asustavad bentilistest suurselgrootutest peamiselt vähilaadsed – Corophium volutator, Gammarus salinus, Bathyporeia pilosa, Monopreia affinis, Pontoporeia femorata, Saduria entomon, Jaera albifrons, Balanus improvisus, Idotea baltica, Idotea chelipes ja limused – Thedoxus fluviatilis, Hydrobia ulvae, Hydrobia ventrosa, Cerastoderma glaucum, Mya arenaria, Macoma balthica, Mytilus edulis. Lahes levivad samuti väheharjasussid Oligochaeta, kärssussid Prostoma obscurum, hulkharjasussid Hediste diversicolor, kerakärssed Halicryptus spinulosus. Kakumäe poolsaare rannikuvetes sügavusel alla 10 meetri levivad kõik eelpool nimetatud vähilaadsed, limused ja ussiliigid (Kotta, 2002). Põhiosa koosluste arvukusest ja biomassist moodustab söödav rannakarp Mytilus edulis (9000 is/m2, 450 g/m2). Kopli lahes 10 kuni 30 meetri sügavusel on põhjaloomastik liigivaesem ja siin levivad harjaslabalased Monopreia affinis ja Pontopreia femorata, merikilk Saduria entomon, ussidest harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus, limustest balti lamekarp Macoma balthica. Suure biomassi (150 g/m2) ja arvukusega (2000 is/m2) on 10 kuni 30 m sügavusel balti lamekarp Macoma balthica. Mõjutatavas piirkonnas esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu, lest, meritint ja ogalik (Järvik, 2002). Põhjalikumalt on kalastiku ülevaadet käsitletud Corson OÜ töö nr 0609 lisas 2. 2.6 Paljassaare lahe mereelustik Peatüki allpeatükid on koostatud P.Vissaku ekspertarvamuse materjalide põhjal. 2.6.1 Paljassaare lahe põhjataimestik Põhjataimestiku osas on tuvastatud 7 enamlevinud liiki, millest suuremate katvustega on esindatud rohevetikaliik Cladophora glomerata, punavetikaliik Rhodomela confervoides ning kaks pruunvetikaliiki Fucus vesiculosus (põisadru) ning Sphacellaria arctica. Kõik need liigid, peale Cl. glomerata on mitmeaastased vormid ning nende massiline esinemine antud piirkonnas viitab suhteliselt stabiilsetele, häirimata keskkonnatingimustele. Kõige sügavamale, 11 m sügavuseni, levib lisaks niitjale punavetikale Polysiphonia fucoides ka niitjas pruunvetikas Sphacellaria arctica. Piirkonnale on iseloomulik kividele kinnitunud niitjate vetikate domineerimine. Pehmel põhjal esineb vaid üks liik – Chorda filum. Põisadru esineb vaid vähese katvusega Paljasaare ümbruses. Paljassaare mereala „kesine“ ökoloogilise seisundiklass on tingitud põisadru vähesest esinemisest ning madalast sügavuslevikust. Corson OÜ. Töö nr 1511 21 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Antud põhjataimestiku koosluse struktuur on iseloomulik Soome lahe sarnaste soolsustingimustega rannikumere piirkondadele, kus inimtegevuse mõju on minimaalne. Tallinna lahe lääneosas ei esine töönduslikult kasutatavate vetikate varusid ning kogu Eestis ei ole ükski vetikaliik ega meres kasvav kõrgem taim riikliku kaitse all. Antud merealad kuuluvad rannikumere tüüpalasse III: Soome lahe lääneosa. 2012. aasta uurimuste (TALLINNA LAHE RANNIKUMERE SEISUNDI HINNANG BIOLOOGILISTE INDIKAATORITE ALUSEL) põhjal klassifitseeruvad kõik Tallinna rannikumere merealad seisundiklassi „kesine“. Põhjataimestik levib Tallinna lahes kõige sügavamal Paljassaare merealal (kuni 10 meetrit), Põhjataimestiku teine hindamiseks kasutatav parameeter on põisadru sügavuslevik. Paljassaare ümbruses jääb see 2 meetri piiridesse. Paljasaare mereala „kesise“ seisundiklassi hinnangu põhjustab põisadru vähene sügavuslevik, vaid põhjataimestiku sügavusleviku parameetri põhjal kvalifitseeruks nimetatud mereala klassi „hea“. Oluline on ka, et Tallinna lahe põhjataimestik on antropogeense mõju all, mis on põhjustatud kiirlaevalainetest, sadamate ekspluatatsioonist ja arendamisest, heit- ja sadevete juhtimisest Tallinna lahte ning supelrandade olemasolust Tallinna lahe rannikul. 2.6.2 Paljassaare lahe põhjaloomastik Tallinna lahe lääneosas võib leida kokku 22 põhjaloomastiku liiki ja rühma. Paljassaare piirkonnas levivad peamiselt liigid, kelle tundlikkus orgaanilise reostuse (hõljumi) suhtes on keskmine või kõrge. Madala tundlikkusega liikide osakaal on põhjaloomastiku kooslustes tühine. Tähelepanuväärne on suur keskmise reostustundlikkusega liikide (Oligochaeta, Theodoxus fluviatilis, Macoma balthica) arvukus ja biomass. Nende liikide biomassi tõus on iseloomulik kõikjal Soome lahe rannikumeres ja on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusuga kogu Soome lahes. Võrreldes teiste piirkondadega on mereala põhjaloomastiku koosseisus suhteliselt vähe arvukuse ja biomassi dominantliike. Põhjaloomastiku koosluste indeksi (ZKI) väärtus oli Tallinna lahes näiteks aastal 2012 vahemikus 0,5-0,8. Keskmine ZKI väärtus Paljassaare piirkonnas oli 0,6, mis vastab kvaliteediklassile „hea“. Tallinna lahe rannaäärsetes piirkondades, kus eksisteerivad põhjataimestiku vööndid, on leidnud elupaiga taimestikulembesed liigid nagu kirpvähid Gammarus spp., roheline lehtsarv Idotea chelipes, valgelaup-kakand Jaera albifrons, kootvähk Corophium volutator jm. Kivise põhjaga piirkondades on põhjaloomastik liigirikkas. Tavaliselt domineerivad siin kõval substraadil elamiseks kohastunud liigid Mytilus trossulus, tõruvähk Balanus improvisus, ümarakeermene vesitigu Hydrobia ulvae ja vesiking Theodoxus fluviatilis, kuid põhjataimestiku vööndis leiduvad ka teised liigid. Liivasel merepõhjal on põhjaloomastik liigivaene ning seal elutsevad peamiselt väheharjasussid Oligochaeta, tavaline harjaslimukas Nereis diversicolor, Macoma balthica ja liiva-uurikkarp Mya arenaria. Tallinna lahe põhjaloomastiku koosseis on väga varieeruv, mis on osaliselt tingitud lahele avaldatava antropogeense survega: heitvete sissevool, supelrandade kasutamine, laevaliiklus, Corson OÜ. Töö nr 1511 22 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne sadamate tööd jne. 1997- 2002 aastal teostatud põhjaloomastiku seire tulemused on näidanud, et seoses Tallinna lahe reostuskoormuse vähenemisega sellel perioodil (paranesid reoveepuhastus süsteemid) on tänaseks toimunud lahe põhjaelustiku taastumine, mida iseloomustab liigilise mitmekesisuse suurenemine ja põhjaloomastiku üldbiomassi langus. 2.6.3 Paljassaare lahe kalastik Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. ning ka töönduslikult mitteolulised emakala, merivarblane, meripühvel jt. Alates 2000-ndate algusest on Tallinna lahes saakidesse ilmunud Lõuna- Läänemerest siia liikunud hõbekoger. Kuigi räim on peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannikumerega. Sellepärast mõjustavadki kõikvõimalikud hüdrotehnilised tööd rannavööndis eelkõige tema paljunemisprotsessi ja varaseid arengustaadiume. Räimekoelmud asuvad pea kõikjal Eesti rannikumeres sügavustel kuni 15 m. Räim koeb peamiselt mais-juunis valdavalt taimsele kudesubstraadile, milleks eelistatult on pruun- ja punavetikad (Sphacelaria arctica, Pilayella littoralis, Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis jt.). Ahven koeb vaatlusalustel merealadel tavaliselt mai teisest poolest kuni juuni lõpuni kuni 1,5m sügavuses veekihis, kui temperatuur on + 8º-15ºC. Marjalint kinnitatakse põhjast kõrgemal substraadile. Areneb hõljuvas olekus, mistõttu ei karda eriliselt setetega kattumist. Ahven eelistab elupaigana tuulte eest varjatud ja peitevõimalustega merealasid, mille vähesus Põhja-Eesti kõnesolevatel merealadel on tema leviku limiteerivaks teguriks. Koha, lutsu, säina, särje, haugi kudemist Soome lahes sobivate alade puudumise tõttu eriti ei esine. Vimb, angerjas ja merisiig võtavad Tallinna lahte ette turgutusrändeid, kudemine toimub mujal. Kalastik on liikuv ning seetõttu kalastiku liigilises koosseisus Tallinna lahe piires erisusi välja tuua ei saa. Süvenduspiirkonnas ja Paljassaare kaadamisalal märkimisväärseid kalade koelmute asukohti täheldatud ei ole. 2.7 Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogiline seisund Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. a materjale on kasutatud peatüki koostamisel. Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsiooni alusel: Corson OÜ. Töö nr 1511 23 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid; 2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest. Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil, mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid; 3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui hea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit või veekogul võib esineda tõkestusrajatisi; 4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. PVK võib olla reostunud; 5) väga halb – – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib olla tugevasti reostunud. Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas: 1) tase 1 ( kõrge usaldusväärsus ) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aasta jooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementide klassimäärangute vahel; 2) tase 2 ( keskmine usaldusväärsus ) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid, seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal. Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulised survetegurid puudusid; 3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad, seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eesti rannikuvee tüübid on järgmised: 1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa); 2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht); 3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa); 4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamere rannikuvesi); 5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri); 6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht). Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisi kvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ning suurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus ja fosforisisaldus. Põhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe* rannikuvee kogumi puhul on tegemist loodusliku veekoguga, mis kuulub tüüpi III (sügav rannikuvesi). Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused, Fütoplankton ja Suurselgrootud kvaliteedi klassiks „kesine”. Seega on üldhinnang sellele veekogule „kesine”. Tegemist on kõrge usaldusväärsusega hinnanguga kuna see põhineb kolmel sarnasel hinnangul (kolm kvaliteedielementi näitasid sama klassifikatsioonitulemust) ja hinnangud on tehtud Corson OÜ. Töö nr 1511 24 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne pikaajaliste andmeridade põhjal (Tallinna lahe piirkonnas on veekvaliteedi ja mereelustiku seisundi seiret läbi viidud juba alates 1992 aastast). * Lisaks Muuga-Tallinna-Kakumäe lahele hõlmab see veekogum ka Kopli, Paljassaare ja Ihasalu lahte. Tabel 2.1 Kogumi Alam- Usaldus- NR Kogumi nimi Tüüp Seisund kood pindala kategooria väärsus km2 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe 5 EE_5 rannikuvesi 917,34 looduslik III kesine kõrge 2.8 Linnustik Peatükis on kasutatud Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH jaoks Linnustiku uuringu koostanud Meelis Uustali MTÜ Tallinna Linnuklubist (Corson OÜ töös nr 0609 lisa 13) materjale. Kakumäe poolsaare tähtsus linnustikule seisneb asukohas ja olemasolevates rohealades. Kakumäe poolsaar asub Tallinna linna läbival läänepoolsel lindude rändeteel. Kevadeti ja sügiseti peatub Kakumäe poolsaare metsades ja metsatukkades hulgaliselt värvulisi, kes toituvad ja puhkavad seal enne edasi rändamist. Kevadeti koonduvad värvulised poolsaare idaküljele, kust nad lendavad edasi üle Kopli lahe Kopli parkidesse ja metsadesse ning sealt edasi Paljassaare ja Viimsi poolsaare kaudu üle Soome lahe. Sügisel kulgeb rändetee vastupidises suunas. Jahisadama ümbruse rannikumerel võib peaaegu aastaringselt kohata enim kühmnokk-luike, sinikael-parti, auli, sõtkast, jääkosklat ning mitmeid kajakaliike. Rändeajal kohatavate veelindude mitmekesisus suureneb, kuid nad jäävad väikesearvuliseks. Kevadest sügiseni peatub rannikul vähesel määral ka teisi kurvitsalisi – soorisla, väiketüll, liivatüll ning meriski. Lesta tee ja Kopli lahe vahel asuvad hooned on praegu pesitsuspaigaks mitmele sünantroopsele linnuliigile – piiritaja, linavästrik, kodu- ja põldvarblane. Piirkonnas leidub sobilikke pesitsemiskohti ka räästapääsukesele, lepalinnule ja must-lepalinnule. Kokku võib kirjeldatud alal kohata 18 liiki linde. Paljassaare lahe ja poolsaare linnustikku on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu-ja linnuala, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused ning lisas 9 olevas P. Vissaku ekspertarvamuse Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliikide ja nende kaitsestaatuse tabelis. Corson OÜ. Töö nr 1511 25 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 2.9 Kaitstavad loodusobjektid 2.9.1 Jahisadama piirkonna loodusobjektid Lesta tn 16/18 kinnistule ja selle lähialale lähimad Natura 2000 alad ja hoiualad on Paljassaares ja Rannamõisas, sh Tabasalu looduspark. Nimetatud kaitstavad alad jäävad hinnatavast mõjuallikast 5-7 km kaugusele ja kavandatud tegevusest tulenev mõju nendele aladele praktiliselt puudub. Kaitstavatest üksikobjektidest paikneb lähipiirkonnas: pankrannik Vabaõhumuuseumi territooriumi keskosas, Kevade kivi (Vabaõhu muuseumist loodes), Lesta kivi (Vabaõhumuuseumi tee ristmikul Nooda teega), Lõuka kivi (Lõuka tänaval Kakumäel), Mustkivi (Kakumäe poolsaare tipu lääneküljel) ja 3 km kaugusele jääv Vabaõhumuuseumi kivikülv. Eelnimetatud üksikobjektide kaitsevöönd on määratud Keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määrusega nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus. Alljärgnevalt väljavõte määrusest: § 4. Geoloogiliste objektide kaitsevööndi ulatus Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992. a määrusega nr 102 Haabersti linnaosa territooriumil kaitse alla võetud geoloogiliste objektide kaitsevööndi ulatus on: 1) Kakumäe paljandil Vabaõhumuuseumi territooriumil keskosas – 50 m; 2) Kevade kivil Vabaõhumuuseumist loodes (Merirahu elamurajoonis) – 10 m; 3) Lesta kivil Lesta bussipeatuse juures Kakumäel – 10 m; 4) Lõuka kivil Lõuka tänaval Kakumäel – 10 m; 5) Mustkivil Kakumäe poolsaare tipu lääneküljel – 10 m; 6) Vabaõhumuuseumi kivikülvil Vabaõhumuuseumi territooriumil – 10 m; 7) Varjualune kivil Tanuma tn 93 aias – 10 m; 8) Vesiveski kivil Vabaõhumuuseumi territooriumi keskosas – 10 m; 9) Veskimetsa rändrahnudel ja kivikülvil Loomaaia ter. ja sellest idas – 10 m; 10) Võrgukuuride kividel Vabaõhumuuseumi territooriumil põhjaosas – 10 m. Projektiala lähialas Nooda tee (foto 1) ja Vabaõhumuuseumi tee ristumise vastas üle Vabaõhumuuseumi tee asub Lesta kivi (foto 2). Foto 1 Vaade Nooda teele. K-A. Parksepp 30.12.2006. Corson OÜ. Töö nr 1511 26 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Foto 2 Vaade kaitsealusele geoloogilisele objektile – Lesta kivi. K-A. Parksepp 30.12.2006. Lesta kivi on rändrahn (X koordinaat 534391,916 ja Y koordinaat 6590108,389), mis asub Kakumäel Lesta bussipeatuse läheduses. Kaitse alla on võetud: 22.05.92. Mõõtmed: Järskude külgede ja lameda, ebatasase laega kõva roosakas või helehall pegmatiitrahn. 4,8x3,9x2,2 m ü=13,4 m (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk163; Tallinn 1991). 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala Paljassaare lahe kaadamisalast idas (ca 1 km), asub Paljassaare hoiuala (Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrus nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas), mis kuulub linnualana Natura 2000 (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri) võrgustikku. Paljassaare linnuala (EE0010170) ja selle kaitseväärtusi on käsitletud Natura hindamise peatükis 5. Natura hindamine. Paljassaare hoiuala (KLO2000168) Paljassaare hoiuala maismaaosa pindala on 129,3 ha ja veeosa pindala 148,6 ha, kogu pindalaga 277,9 ha. Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna Corson OÜ. Töö nr 1511 27 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eelisand;;&comp=obj result=ala&obj_id=2140260589 Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas paiknev Paljassaare hoiuala on üle-Euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 231 liiki linde (oktoober 2013.a). Paljassaares kohatud liikidest on Eestis kaitse all 84 liiki, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 53. Euroopa Ühenduse Linnudirektiivi I lisasse kuulub 46 Paljassaarel kohatud linnuliiki. Aastatel 1994 – 2011 on hoiualal ja lähiümbruses pesitsenud tõenäoliselt kuni 105 liiki haudelinde, kellest kindlaid pesitsejaid on olnud 58. http://www.tallinna-linnuklubi.ee/?page_id=9 Elustiku inventuurid on tõestanud, et Paljassaare hoiuala on elustiku poolest väga mitmekesine ja ala väiksuse tõttu ei ole alasid, mida kaitstavad liigid ei kasuta. Kogu hoiuala omab funktsionaalset tähtsust erinevate liikide jaoks nende erinevatel eluperioodidel nagu linnu- ja loomaliikide jaoks pesitsuse, rände- ja talvitumise ajal. Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega mitmekesine maastik (roostik, niidud, põõsastikud, madal meri), asumine lindude rändeteel ning aastakümneid kestnud vähene inimsurve. Tallinna Linnuklubi eestvedamisel koostatud Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2008-2016 kinnitas Keskkonnaminister 26.09.2008. a käskkirjaga nr 1352. Kaitsekorralduskava koostamise eesmärgiks on kavandada tegevusi ja ressursse Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkide elluviimiseks. Corson OÜ. Töö nr 1511 28 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS 3.1 Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning eeldatavad keskkonnamõjud. Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide hindamise objektiks on rekonstrueeritava/ümberehitatava Kakumäe jahisadama akvatoorium ja territoorium ning lähialad. Kaadamisel on hindamise objektiks Paljassaare kaadamisala ja selle lähialad. Otseste keskkonnamõjude väljundalaks on sadama akvatoorium ja sadama rajatiste ning Nooda teelt juurdepääsutee ja rannakindlustuste alune maa. Kaadamismõjude väljundalaks on kaadamisala ja selle lähiala. Otseste mõjude mõjualaks on lisaks eelnimetatud aladele veel projekti teostuse lähialad (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond). Veekeskkonnas toimuvate tegevuste otsesed mõjud avalduvad valdavalt veekeskkonnas. Merekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised looduskeskkonda puudutavad mõjud: mõju kaitsealadele, mõju elupaigatüüpidele, mõju linnustikule. Süvendamise ja sadama rajatiste kaudsed mõjud avalduvad üldiselt hiljem sadama kasutamisega. Need väljenduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides. Mõjuallikad: kaadamine, akvatooriumi süvendamine, kaide ja muuli rajamine, sadamaala täitmine, sadama taristu rajamine, rannakindlustuse ja juurdepääsutee rajamine ning eeltoodud tegevuste juures kasutatav tehnika ja kavandatava sadama tegevus (sh laevaliiklus). Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamise ja selle hilisema kasutamisega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendamine (toimub valdavalt muulidega piiratud alal, võimalikult erinevad süvendustehnoloogiad). 2. Kaadamine (esialgne kaadamiskoht on Paljassaare lahes). 3. Sadama/Nooda tee/rekreatsioonialadetaristu rajamine 4. Sadamaala täitmine. 5. Korduvsüvenduse vajadus. 6. Jahisadama töökorraldus. 7. Ohutu laevaliikluse tagamine Kopli lahes ja võimalike avariiriskide minimeerimine. 8. Ohutu laevaliikluse tagamine kaadamisalale uputatava pinnase transportimisel ja võimalike avariiriskide minimeerimine 9. Majanduslikud arengud (mujal maailmas, Eestis, Tallinnas). 10. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu, turism, puhkemajandus). Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise mõjuala on Kakumäe jahisadama akvatoorium ja territoorium koos lähialaga ning kaadamisala koos lähialaga. Corson OÜ. Töö nr 1511 29 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Mõju suurust süvendamisel, kaadamisel, kaide ja muulide rajamisel ning sadama ehitamisel ja taristu rajamisel mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb: • Mahust. • Läbiviimise ajast. • Läbiviimise logistilistest lahenditest • Kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast. • Meteoroloogilistest tingimustest. Eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud (olulisus selgub täpsemini KMH protsessis): • Mõju mereelustikule (põhjaelustik, kalastik). • Mõju lindudele. • Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele. • Süvendamise ja kaadamise mõjud. • Muuli, kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamise käigus veekogusse tahkete ainete uputamise mõjud. • Hinnatakse kordussüvenduste vajadust. • Mõju kaitsealustele objektidele ja kaitsealadele. • Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele. • Mõju Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile. • Mõju pinna- ja põhjaveele. • Mõju suplusveele. • Veesõidukite ja jahisadama müra. • Jahisadama kasutusest tulenevad mõjud (õhusaaste, liiklus, sh parkimiskohad, müra jäätmekäitlus, valgusreostus). • Laevaliikluse mõjud looduskeskkonnale ja piirkonna elanikkonnale. • Meresõidu ohutumaks muutumiseks ja avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule, puhkemajandus, turism. • Majanduslikud mõjud. • Kumulatiivne mõju. • Koosmõju teiste tegevustega. KMH aruandes tuuakse välja jahisadama rajamisel ja hilisemal kasutamisel avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm, mis sisaldab muuhulgas informatsiooni seirepunktide asukoha ning seire sageduse kohta). Kakumäe jahisadama rajamise ja hilisema kasutusega ei kaasne piiriülest mõju. Jahisadama rajamine ja selle edaspidine kasutamine on otseselt seotud nii rahvusvahelise tasemel kui ka Eesti ja Tallinna turismi- ja puhkemajanduse arendustegevusega. KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mereelustik, linnustik, rannaprotsessid, veerežiim,) ja sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, inimese tervis ja heaolu, puhkemajandus, turism) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust. Corson OÜ. Töö nr 1511 30 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.2 Kavandatud tegevus 3.2.1 Kavandatud tegevus Vastavalt KMH algatamisotsusele (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1) on Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine (ümberehitamine) jätkutegevus vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel toimuvale Kakumäe jahisadama ehitamisele. Olemasoleva Kakumäe jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustööd hõlmavad Kakumäe poolsaare idarannikul kunagise Kakumäe kalasadama hüdrorajatisi Kakumäe poolsaarel ja akvatooriumi ning selle lähialasid Kopli lahes (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 4). Jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisel Paljassaare lahes asuvale pinnasepuiste kohta ulatub mõju Paljassaare lahes ka kaadamisalale ja selle lähialale. Kaadamiskoha valikut on käsitletud järgmises peatükis 3.2.2 Kaadamiskoha valik. Rekonstrueerimis/ ümberehitustööde käigus on kavandatud: • Süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 arvestades seejuures ka vee erikasutusloas nr L.VV/323516 lubatud süvendustöid mahus 80 000 m3 ja Paljassaare kaadamisalale lubatud süvendatud pinnase kaadamist mahus kuni 9800 m3. • Kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine. • Ehitamise käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3, arvestades ka seejuures, et vee erikasutusloas nr L.VV/323516 on lubatud täitetöid mahus 62 000 m3, millele lisandub ajutine tamm mahus kuni 9100 m3. Jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustöödega kaasnevad nii rannakindlustuse rajamistööd kui ka juurdepääsutee ehitamine Nooda teelt, mis on alustatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusele nr 203 Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Kuna detailplaneeringuga Kakumäe jahisadama juurdepääsuteeks määratud Nooda tee projekteerimise käigus* selgus, et raskeveokitele, sh ühistranspordile ettenähtud nõuete täitmise vajadusest tulenevalt on vajalik muuta juurdepääsutee asukohta ja konfiguratsiooni (E.Jahhu. Projekteerimisbüroo töö nr 375/15 Nooda tee I ehitusjärjekorra teedeehituse ja VK välistrasside ehitusprojekt), siis nihkusid mere poole ka rannakindlustused ja osaliselt osad sadamakaid. * Nooda tee ehitust ja sellega seonduvat käsitletakse peatükis 3.2.3. Rekonstrueerimisele (ümberehitamisele) eelneva protsessi käigus selgitati välja põhiline muuli, kaide ja sadamarajatiste paigutus, mis tagab parima meresõidu ohutuse. Vee erikasutusloa nr L.VV/323516 aluseks oleva KSH käigus käsitleti muulide paigutusi. Kakumäe jahisadam on kavandatud väikelaevade (jahid, mootorpaadid) sadamaks. Võimalik on vastu võtta: 30 m pikkuseid aluseid 4, 24 m aluseid 4, 20 m aluseid 12, 15 m aluseid 36, 10 m aluseid 72, 7,5 m ja väiksemaid aluseid 104. KMH protsessis on võimalik, et aluste hulgas ja struktuuris toimub mõningasi muutusi. Kavandatud tegevusega on kavandatud Lesta tn 16//18 kinnistu jahisadama, hüdrorajatiste, muuli, kaide, akvatooriumi, juurdepääsutee ja rannakaitse rajamise teostus. Corson OÜ. Töö nr 1511 31 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.2.2 Kaadamiskoha valik Keskkonnakaitse praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et süvenduspinnas tuleb kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal. Vältida tuleb asjatuid pikki sõite pinnast vedavate pargastega. Lähimaks kaadamisalaks on Veeteede Ameti navigatsioonikaartidele (joonis 3.1) kantud Paljassaare lahes asuv pinnasepuiste koht. Antud kaadamisalae kaadamiseks annab loa Keskkonnaamet iga projekti puhul eraldi antava vee erikasutusloaga. Käsitletava Paljassaare lahes asuva pinnase uputuse koha koordinaadid on: 59° 28.41' N; 24° 38.51' E 59° 29.11' N; 24° 39.52' E 59° 28.41' N; 24° 39.52' E 59° 28.26' N; 24° 39.19' E Joonis 3.1. Kakumäe sadam ja pinnase puisteala Paljassaare lahe suudmes. Allikas: Corson OÜ töö nr 0609 lisas 2 (töö nr AG20070130T01 joonis 1.1). Paljassaare laht on sügavale maismaasse lõikuv tüüpiline klindilaht. Laht praegusel kujul moodustus 18–19. sajandil saarte mandriga ühinemisel. Lahte on mõjutanud inimtegevus, setete kuhjumine ja neotektooniline maakerge (2–2,5 mm/a). Lahe siseosa on olnud läbi aegade madal. Laht sügavneb kiiremini Paljassaare poolsaare rannikul, Kopli poolsaare pool sügavneb meri aeglasemalt. Poolsaare otsast loode poole ulatub madalik ligikaudu 1 km kaugusele rannast. See takistab ka läänekaarte tuultest põhjustatud tugeva lainetuse jõudmist Paljassaare lahte. Samal ajal on laht avatud põhjakaarte tuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Corson OÜ. Töö nr 1511 32 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Paljassaare lahe kaadamisala ja kaadamise karakteristika • Kaadamisala pindala on ca 668 251 m2. • Kaadamise maht on 71000 m3. • Kaadamisalast idas asub Paljassaare hoiuala ja Natura 2000 linnuala. Lähim kaugus hoiualani on ca 1 km. • Kaadamisalal on valdav mere sügavus 11 ja 13 m vahel. • Uputades ca 71000 m3 süvendatud pinnast kaadamisalal ühtlaselt mere põhja, kaetaks põhi ca 10,6 cm paksuse kihiga. Kaadamist on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala, 4.2.3.8 Kokkuvõte, 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaarelahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed. 3.2.3 Nooda tee ehitus ja sellega seonduv Peatükk ja selle allpeatükid on koostatud Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Nooda tee tänav Nooda tee 1 ehitusjärjekorra teedeehitus ja sademeveekanalisatsioon (Töö nr 375/15. E Jahhu Projektbüroo OÜ. Tartu 30.12 2015) materjalide põhjal. 3.2.3.1 Nooda tee ehitusega kaasnev Kakumäe jahisadama teedevõrku on käsitletud Tallinna Linnavolikogu 23.09. 2010 otsusega nr 203 kehtestatud detailplaneeringus Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Töö nr 375/15 koostamise käigus on Nooda teele kavandatud kogu Kakumäe sadama liiklus, sh suuregabariidilised veosed ning ühistranspordi liiklus, et juurdepääs sadamale mõjutaks võimalikult vähe ümbruses elavaid inimesi. Arvestades teeprojekteerimise nõudeid, sh suurt kõrguste vahet (Nooda tee algus asub pankrannikul ca 8 m kõrgusel) on kaldakindlustus nihkunud mere poole. Tagamaks raskeveokite ja ühistranspordi jaoks vajalikku tagasipööret on ringristmik nihkunud samuti mere poole. Kergliiklustee puhul on eeldatud võimalikult vähest puude raieta täiendavalt arvestatud vajadusega tagada kergliiklusteel võimalus teostada rekreatsiooni (rulluisutajad), millest tulenevalt on kergliiklustee paigutatud pankranniku äärde paralleelselt merega. Selleks, et oleks võimalik suuregabariidiliste veoste vedu Nooda teel ning ohutud liikumisvõimalused rulluisutajatele kergliiklusteel on kergliiklustee ristumine Nooda teega lahendatud tunneliga. Kuna sõidutransport liigub mööda Nooda teed, siis on kergliiklusteed pikendatud Lesta tn 10 ja 14 vahel paikneva Lesta tänava osas. Kergliiklusteest tulenevalt on nihkunud mere poole pankranniku ja mere vahele kavandatud koerte jalutusväljak ja ujumiskoht. Corson OÜ. Töö nr 1511 33 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kakumäe jahisadama ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on planeeringu esimeses etapi tööna fikseeritud Lesta tänava rekonstrueerimine. Nimetatud nõue tulenes asjaolust, et Lesta tänav oli väga halvas seisukorras, kuid kuna 2010.a tehnovõrkude paigaldamise käigus Lesta tänava tänavamaale rekonstrueeriti ka Lesta tänav, siis hetkeseisuga ei ole tänava rekonstrueerimine ehitamisele eelnevalt vajalik. Paralleelselt käesoleva projektiga on koostatud Tallinnas Haabersti linnaosas asuva endise kalasadama rekonstrueerimisega seotud ehitusprojekt, millega olemasolev kalasadam muutub huvijahtide sildumiseks määratud sadamaks (OÜ Corson, Lesta tn 16//18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt). Nimetatud projekti raames lahendatakse rannakindlustused, sh rannakindlustus, mis paikneb koerte jalutusväljaku vahetus läheduses. Arvestades Nooda tee ja kergliiklusteede paiknemist ning vajadust tagada aluste talvised hoiustamisvõimalused ning keskkonda sobivad rekreatsioonialad, samuti lähtudes parima võimaliku tehnoloogia rakendamise vajadusest on muutunud kaide asukohad, sh slipp ning kaid koos rannakindlustustega on nihkunud mere poole. 3.2.3.2 Nooda tee ehitusprojekt Nooda tee ehitusprojekt arvestab kõiki keskkonna mõjude strateegilise hindamise käigus (Corson OÜ töö nr 0609) üles kerkinud küsimusi, samuti vajadust tagada Nooda tee äärsete kruntide elukeskkond võimalikult häirimatult. Ehitusloa menetluse käigus on täiendavalt koostatud OÜ Corson poolt ekspertarvamus Lesta 16/18 hüdrorajatiste , kaide ja muulide ja Nooda tee I ehitusjärjekorra mõjust rannaprotsessidele (esitatud projekti seletuskirja lisana 1). Töö nr 375/15 projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud eelprojekti vajalikus mahus. Töö nr 375/15 projekt hõlmab: • Nooda tee ehitus lõigus Vabaõhumuuseumi tee - projekteeritav Kakumäe jahisadam. • Kergliiklustee ehitus lõigus Vabaõhumuuseumi tee - projekteeritav Kakumäe jahisadam – Lesta tänav. • Nooda tee ja selle maa-ala sadevee ärajuhtimine. Tööga nr 375/15 paralleelselt on koostatud: • Arpen Elekter OÜ poolt Nooda tee ja kergliiklustee tänavavalgustuse ehitusprojekt. • E. Jahhu Projektbüroo OÜ poolt veetorustiku ringistamine alates Vabaõhumuuseumi tee – Nooda tee ristmikust kuni Lesta tn. 10 ja Lesta tn. 14 vahele rajatava kergliiklustee all paikneva olemasoleva trassini. • OÜ Corson, Lesta tn 16//18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt. Eelnimetatud tööde lahendused on kantud ka töö nr 375/15 projekti joonistele. Töö nr 375/15 projektiga hõlmatud alas kaitsealad ja looduskaitsealused- ning muinsuskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Corson OÜ. Töö nr 1511 34 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.2.3.3 Projekti plaanilahendused, vertikaalplaneerimine ja kokkuvõte Nooda tee Projekteeritud Nooda tee tänav algab Vabaõhumuuseumi tn. ristmikult (PK0+00 N)* ja lõpeb projekteeritud Nooda tee ja Lesta tn. vahelise kergliiklusteelõigu alguses Tähe tn. ristmikul (PK4+20 N). Tee on projekteeritud laiusega min. 6.8 m ja kahepoolse 2,0 % põikkaldega (va viraažil, bussipeatuse laienduse kohas ja ringristmiku piirkonnas). Bussipeatuse laienduse piirkonnas on sõidutee laiuseks 9.8 m. Alates PK3+30 N kuni objekti lõpuni PK4+20 N on tänav projekteeritud laiusega 6.0 m. Projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0,60 ... 6,00 %. Alates PK0+00 N kuni projekteeritud bussiooteplatvormi lõpuni rajatakse tänava vasakusse serva kõnnitee laiusega 1.5 m. Projekteeritud sõidutee äärekivi ja kõnnitee vahele on projekteeritud ohutusriba laiusega 0.6 m. Kõnniteede pikikalded jälgivad tänava rentsli pikikallet (va. mahasõitudel); põikkaldeks on projekteeritud (olenevalt asukohast) 1.5-2.0%. Analoogiline ohutusriba rajatakse kogu teelõigu pikkuses ka lõikudele, kus kõnnitee puudub. Nooda tee ringristmikult Kakumäe jahisadamasse suunduv haru algab ringristmiku keskmest (PK0+00 S) ja lõpeb pöördel jahisadamasse (PK0+95 S). Tee on projekteeritud laiusega min. 6.0 m ja teele on antud ühepoolne 2,0 % põikkalle parempoolse rentsli suunas (va ringristmiku piirkonnas). Projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0,60 ... 2,20 %. * märgistus joonisel TPP-03-1 Nooda tee pikiprofiil PK0+00 N - PK4+20 N ja sadama juurdepääsutee pikiprofiil PK0+00 S – PK0+95 S. Ringliiklussõlm Projekti asendiplaanilistel joonistel on kajastatud ringristmiku (PK2+96.4 N) geomeetriline lahend, kus on arvestatud sobilike pöörderaadiuste ja sõiduradade laiustega. Ristmiku pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikeks autodeks on võetud sadulhaagisega veoauto (16,5 m) ja buss (12 m). Ringliiklussõlme raadiuseks asfaltbetoonkatte servas graniitäärekivil on 8,5 m. Paigaldatava katte AC 16 SURF tüüplaiuseks ringil on 9.0 m (projekti joonis nr. AS-01). Siseringi raadiuseks on 7.0 m. Ringliiklussõlme kõikidele harudele rajatakse liiklust suunavad saared. Kergliiklustee Kergliiklustee rajatakse lõigus Vabaõhumuuseumi tee - projekteeritav Kakumäe jahisadam – Lesta tänav. Kergliiklustee läbi viimiseks Nooda tee alt rajatakse tunnel pikkusega 31 m (PK1+85 K – PK2+16 K). Kergliiklustee rajatakse kogu lõigul 3.5 m laiusega ja ühepoolne 2,0% põikkaldega. Kergliiklusteele projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0,50 ... 5,40%. Sadama kõnnitee Projekteeritud kõnnitee algab jahisadamast ja lõpeb koerte väljaku ning ujutamisala juures. Tee on projekteeritud laiusega 2.5 m ja ühepoolse 2,0% põikkaldega. Projekteeritud kergliiklustee ja sadama kõnnitee ühendatakse omavahel Nooda tee ringristmiku piirkonnas PK2+76 N) Projektiga on lahendatud: märkimistööd; mullatööd; muldkeha- ja dreenkihi ehitus; katendite ehitus; sõiduteede kattekonstruktsioonid; kõnniteede-, liiklussaarte- ja ohutusribade kattekonstruktsioonid; teetööde üldised tehnoloogianõuded; haljastustööd; liiklusmärgid; teekatte märgistus; piirded; liiklussaared ja bussipeatus. Corson OÜ. Töö nr 1511 35 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Sadeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsiooni torustiku eesvooluks on Kopli laht. Nooda teelt ja sellega piirnevatelt aladelt on sademevee ärajuhtimiseks projekteeritud sademeveekanalisatsiooni torustik De 200, De 250, De 315 ja De400 torudest (surveklass SN 8, rõngasjäikus 8 kN/m2). Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud, toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele. Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. Sademeveekanalisatsioon on esitatud nii joonistel kui ka töömahtude tabelis välisläbimõõdu (De) järgi. Projekteeritud torustiku lang on 3‰...60‰. Sademeveekanalisatsiooni torustik paigaldada vastavalt koostatud pikiprofiilidele (vt joonised SKPP-02-1, SKPP-02-2 ja SKPP- 02-3). Reovee juhtimine sademeveekanalisatsiooni torustiku on rangelt keelatud. Nimetatud torustikku on lubatud juhtida ainult sademevett ja drenaaživett. Projekti kokkuvõte • Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. • Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. • Oluliselt paranevad inimeste teenindusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. • Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 3.2.4 Hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt ja sellega seonduv Peatüki koostamisel on kasutatud Lesta 16/18 hüdrorajatiste, kaide ja muulide ehitusprojekt (Töö nr 1403. Corson OÜ. Tallinn 2015) materjalide 3.2.4.1 Ehitusprojekti koostamisest Töö nr 1403 sisaldab Tallinnas Haabersti linnaosas asuva endise kalasadama rekonstrueerimisega seotud tööprojekti, millega muudetakse see huvijahtide sildumiseks määratud sadamaks. Tööprojekt on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Ehitusprojektis esitatud tööjoonised on koostatud arvestades kõiki keskkonna mõjude strateegilise hindamise käigus* üles kerkinud küsimusi. *Tallinnas Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Töö nr. 0609. Corson OÜ, Tallinn 2007. Ehitusprojekt jaguneb kaheks osaks: • sadama hüdrotehnilised rajatised; • sadamaga piirnevate alade insenertehnilised lahendused. Paralleelselt ehitusprojektiga on koostatud Tallinnas Haabersti linnaosas asuva Nooda tee, ringliiklussõlme, kergliiklustee, sadama kõnnitee, ehitamiseks projekt: Nooda tee 1 ehitusjärjekorra teedeehitus ja sademeveekanalisatsioon Töö nr 375/15 E Jahhu Projektbüroo OÜ. Tartu 30.12 2015. Eriosade projektidega lahendatakse: • Nooda tee valgustus • Elektri -ja nõrkvoolu lahendused. • Veevarustus ja kanalisatsioon. Corson OÜ. Töö nr 1511 36 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Nõuded projekteerimisele Projekteerimisel ja ehitustöödel tuleb jälgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Projekteerimisel on täiendavalt lähtutud järgmistest väljaannetest: 1. „Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and waterways” EAU Ernst & Sohn 2004. 2. Maritime Works Recommendations ROM 0.2-90, Actions in the Design of Maritime and Harbour Works, Puertos del Estado, Madrid April 2000. 3. Maritime Works Recommendations ROM 0.5-94, Geotechnical Recommendations for the Design Maritime and Harbour Works Puertos del Estado, Madrid 1995. 4. Sadama projekteerimisel on arvestatud ka liikumis-, nägemis- ja kuulmis-puudega inimeste vajadustega (vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 14 28.11.2002 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes). Ehitusprojekti seletuskirja peatükis 6.3 on toodud kasutatud projekteerimisnormid ja peatükis 7 on et, joonised ja seletuskiri täiendavad vastastikku teineteist ja moodustavad ühtse terviku. Vasturääkivuste korral on seletuskiri prevaleeriv. Ehitustööde teostamisel juhindutakse MaaRYL2010 ja Tarindi RYL 2000 (ka siis, kui konkreetsele peatükile pole seletuskirjas viidatud). Ehitusprojekti seletuskirja peatükis 10. Ohutustehnika on nõuded tööde teostamiseks ja tööohutuse alased määrused. 3.2.4.2 Ehitusprojekti hüdrotehnilised konstruktsioonid ja insenertehnilised lahendused Koostamisel on kasutatud ehitusprojekti seletuskirja peatükki 11. Hüdrotehniliste konstruktsioonide kirjeldus. Akvatoorium Sadama akvatoorium on tsoneeritud sügavuste järgi nelja erinevasse ossa. Sügavused sadamaala erinevates osades on 2,5, 3,0, 3,5 ja 4,0 meetrit. Erinevate sügavustega alade jaotus on näidatud asendiplaanil, ehitusprojekti joonisel (edaspidi joonisel) 1403 01. Kai nr 1 Kai nr 1 tüüpsed lõiked on esitatud joonistel 1403 10 … 1403 13. Kai pikkus on 334,9 m. Kai täpsem plaan on esitatud joonisel 1403 04. Kai väliskülg koosneb nõlvusega 1:2 graniitkividega kaetud pinnast, mis tipneb Kopli lahe poolsel küljel raudbetoonist parapetiga kõrgusmärgiga +3.00 m (joonised 1403 10…1403 13). Väliskülje alumise kihi moodustab nn. pöördfilter ja ülemise kihi kaitsekiht. Kai kehale pöördfiltri alla kantakse geotekstiili kiht. Geotekstiilist kangas tõkestab profileeriva täite ja kiviprisma väljauhtumist lainetuse poolt läbi poorse kaitsekihi. Kivi suurused kihtides on määratud arvutuslikult sõltuvalt laine kõrgusest antud kohas. Kai keha on moodustatud paekivi murrust. Parapeti armeerimisjoonis on toodud joonisel 1403 47. Kai sisekülg on moodustatud osaliselt raudbetoonelementidest (joonised 1403 10 ja 1403 11) ja osaliselt graniitkividega kaetud nõlvast. Corson OÜ. Töö nr 1511 37 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Raudbetoonelementide alla, süvendi põhja, paigaldatakse tasandav killustikukiht. Elementidest moodustatud siseküljele paigaldatakse puitvenderdus (joonis 1403 61) ja päästeredelid (joonis 1403 60). Kaile paigaldatakse ka päästevarustuse püstikud (joonised 1403 62…1403 63). Kai pealispinna kõrgusmärk on +1,50 m. Kai pealispind kaetakse betoonplaatidega, mille mõõt on 600x600 mm. Kai nr.1 sadamasse sissesõidupoolne pea on hüdrodünaamilistest ja jääst tekkivate jõudude kaitseks tugevdatud. Kai on varustatud sadamas sildunud aluste kinnitamiseks pollaritega. Kai veevarustuse torud ja elektrikaablid lahendatakse eriosade projektiga. Kai nr 2 Kai nr 2 tüüpne lõige on esitatud joonisel 1403 14. Kai pikkus on 198,7 m. Kai väliskülg koosneb analoogselt kai nr 1-le nõlvusega 1:2 graniitkividega kaetud pinnast, mis tipneb Kopli lahe poolsel küljel raudbetoonist parapetiga kõrgusmärgiga +3.00 m, mille kõrgusmärk langeb kalda pool ühtlaselt kõrgusmärgile +1,80 m (joonis 1403 14). Parapeti armeerimisjoonis on toodud 1403 47. Väliskülje alumise kihi moodustab nn. pöördfilter ja ülemise kihi kaitsekiht. Kai kehale pöördfiltri alla kantakse geotekstiili kiht. Geotekstiilist kangas tõkestab profileeriva täite ja kiviprisma väljauhtumist lainetuse poolt läbi poorse kaitsekihi. Kivi suurused kihtides on määratud arvutuslikult sõltuvalt laine kõrgusest antud kohas. Kai keha on moodustatud paekivi murrust. Kai sisekülg on moodustatud graniitkividega kaetud nõlvast kaldega 1:1,5 (joonis 1403 14). Kai pealispinna kõrgusmärk on +1,50 m. Kai pealispind kaetakse betoonplaatidega, mille mõõt on 600x600 mm. Kai sisse rajatud torudesse paigaldatakse vajalikud veevarustuse torud ja elektrikaablid Kai nr 3 Kai nr 3 tüüpsed lõiked on esitatud joonistel 1403 15…1403 17. Kai pikkus on 204,9 m. Kai külg koosneb analoogselt kai nr 2 siseküljele nõlvusega 1:1,5 graniitkividega kaetud pinnast. Nõlvuse sisse paigaldatakse ujuvkaile pääsuks ujuvkai käigutee vundamendid (joonis 1403 55). Kai pealispinna kõrgusmärk on +1,50 m. Kai pealispind kaetakse betoonplaatidega, mille mõõt on 600x600 mm. Kai veevarustuse torud ja elektrikaablid lahendatakse eriosade projektiga. Kai nr 4 Kai nr 4 tüüpne lõige on analoogne kai nr 3 lõikele 8-8 joonistel 1403 17. Kai pikkus on 40,8 m. Kai külg koosneb analoogselt kai nr 3 siseküljele nõlvusega 1:1,5 graniitkividega kaetud pinnast. Kai pealispinna kõrgusmärk on +1,50 m. Kai pealispind kaetakse betoonplaatidega, mille mõõt on 600x600 mm. Kai sisse rajatud torudesse paigaldatakse vajalikud veevarustuse torud ja elektrikaablid. Kai nr 5 Kai nr 5 tüüpne lõige on toodud joonisel 1403 18. Kai pikkus on 54,2 mKai külg on moodustatud raudbetoonelementidest (joonised 1403 18 ja 1403 19). Kail asub soojusvaheti kaev, mille lõige on toodud joonisel 1403 19. Lisaks on kail ka tuletõrje veevõtukaev. Elementide plaan on toodud joonisel 1403 08. Corson OÜ. Töö nr 1511 38 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kai nr 6 Kai nr 6 tüüpne lõige on toodud joonisel 1403 20. Kai pikkus on 68,2 m. Kai lõpus asub aluste väljatõstmise ala (joonis 1403 21) ja selle kõrval slipp (joonis 1403 22). Slippi teise külje moodustab muul (joonis 1403 23). Kai nr 6 peal paikneb aluste pesemiseks vajalikud äravoolu rennid ja lisanduvalt tulekustutusvee jaoks kaev (joonis 1403 24). Paatide väljatõstmise ala harade vahelise ala laius võib olla sõltuvalt valitud tehnoloogiast 7,9 m, 8,13 m või 8,3 m. Täpne lahendus antakse tööprojektiga. Kai sisekülg on moodustatud raudbetoonelementidest (joonised 1403 20 ja 1403. Raudbetoonelementide alla, süvendi põhja, paigaldatakse tasandav killustikukiht. Elementidest moodustatud siseküljele paigaldatakse puitvenderdus (joonis 1403 61) ja päästeredelid (joonis 1403 60). Kaile paigaldatakse ka päästevarustuse püstikud (joonised 1403 62…1403 63). Kai pealispinna kõrgusmärk on +1,50 m. Kai pealispind kaetaks monoliitse raudbetooniga, mille paksus on 150 mm. Muuli väliskülg koosneb analoogselt kai nr 1-le graniitkividega kaetud pinnast, kuid nõlvus on kaldega 1:1,5-le (joonis 1403 23). Muuli väliskülje alumise kihi moodustab nn. pöördfilter ja ülemise kihi kaitsekiht. Kai kehale pöördfiltri alla kantakse geotekstiili kiht. Geotekstiilist kangas tõkestab profileeriva täite ja kiviprisma väljauhtumist lainetuse poolt läbi poorse kaitsekihi. Kivi suurused kihtides on määratud arvutuslikult sõltuvalt laine kõrgusest antud kohas. Kai keha on moodustatud paekivi murrust. Muuli sisekülg on moodustatud graniitkividega kaetud nõlvast kaldega 1:1,5 (analoogselt kai nr 2-4 akvatooriumi lõigetele). Kai on varustatud sadamas sildunud aluste kinnitamiseks pollaritega. Aluste väljatõstmise alal on tõstuki jaoks paigaldatud teraspiirded (joonis 1403 64). Kai sisse rajatud torudesse paigaldatakse vajalikud veevarustuse torud ja elektrikaablid Rannakindlustus Rannakindlustuse lõiked on toodud ehitusprojekti joonistel 1403 25 ja 1403 26. Ehitusprojekti raames lahendatakse rannakindlustused, sh rannakindlustus, mis paikneb koerte jalutusväljaku vahetus läheduses. Nooda tee alla rajatava jalakäijate tunneli lõige on toodud ehitusprojekti joonisel 1403 27. Tunneli seinad moodustatakse topeltseintega L-elementidest. 3.2.5 Rajatava haljastusega kaasnevatest aspektidest Haljastusel on lisaks esteetilisele ka bioloogiline ja sotsiaalne funktsioon. Haljastuse kujundamisel lähtutakse kolmest printsiibist – funktsionaalsusest, ökonoomsusest ja esteetilisusest. Õnnestunud lahenduse korral on need printsiibid omavahel seotud ja üksteisega põimunud. Haljastuses on esikohal inimeste tervislikumate elutingimuste loomine, sealhulgas ka visuaalsest efektist tulenev. Haljastuse elemendid moodustavad raamistiku inimtekkelise ja loodusliku komponendi ümber, olles nendevaheliseks üleminekualaks. Ühtlasi on nad aktsendiks asumi omanäolise ilme kujunemisel. Inimesed vajavad haljasalasid peamiselt kujunduslikel ja tervislikel põhjustel – nii psüühilistel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi ja teiselt poolt Corson OÜ. Töö nr 1511 39 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne on rohealad tihedalt seotud inimese kodukoha identiteediga ning mingi piirkonnaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. Haljastuse kavandamisel ja rajamisel peab arvestama, et: 1. Koostatav haljastuskava (-projekt) peab arvestama keskkonnastrateegiast ja Tallinna linna normdokumentidest tulenevate nõuetega. 2. Haljastus peab koos arhitektuuriliste ja esteetiliste lahenditega aitama luua tulevikuks atraktiivsemat linnakeskkonda. 3. Haljastusprojekti jaoks tuleb valida taimeliigid lähtudes ruumivajadusest, talumisvõimest, keskkonnatingimustest, kasutatavatest ehitus- ja hooldevõimalustest. Haljastusprojekti koostamine ja selle elluviimine ning hilisemate hooldustööde tegemine tuleb tellida kompetentselt ja kogemustega haljastusfirmalt. 4. Haljastuse jaoks linnas tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes. 5. Tänavate äärne haljastus peab tagama liiklusohutuse ja vähendama teelt lähtuvat saastet. 6. Valitud taimeliigid peavad vähendama õhusaastet. 7. Rannikualasse rajatavas haljastuses tuleks kasutada ainult merelähialadele sobivat kodumaist taimmaterjali. 8. Kuna osa rajatavast haljastusest hakkab paiknema vahetus rannikualas, siis rajatava haljastuse keskkonda mõjutavate mõjude hulgas on olulisel kohad merega seotud mõjudel: • tuul; • lained; • sademed ja jää; • merevesi ja selle võimalik pihkumine (lainete ja tuule poolt toodud pritsmed jm) saartele rajatavale haljastuses kasutatavale taimmaterjalile; 9. Rajatav haljastus peab haakuma lähipiirkonna olemasoleva haljastusega (tänava- ja lähikruntide haljastusega) nii, et moodustub ühtne tervik piirkonna (asumi) haljastusega. 10. Rajatav haljastus peab sobima rannaäärt eksponeeriva funktsiooniga ja olema lihtne hooldada. 11. Haljastuse planeerimisel peaksime arvestama, et lisaks kõrghaljastusele ka mururibad vähendavad mõningaselt sõiduteelt tuleva saaste kandumist, müra (peegeldumine ja sumbumine) ja vibratsiooni ning murul on ka psühhohügieeniline väärtus. 12. Murudele esitavatest nõuetest on tähtsad: haljastuslik väärtus (kataks ühtlaselt maapinna ja oleks vaadates ilus) ja tallamiskindlus. Samas muru peab olema külmakindel, vastupidav ja taluma hästi sõiduteedelt tuleva õhusaastet ning taluma korduvaid niitmisi. Vahetusse rannaalasse rajatav muru peab kindlasti arvestama, et kõik murus kasutatavad liigid peavad suutma taluda mõningases kontsentratsioonis merevett (rannakindlustuste ääres rohkem ja siseosades vähem). 13. Murupindade planeerimisel peame arvestama, et kasvupinna paksus oleks vähemalt 20 cm. 14. Projekteerimise ja rajamise juurde tuleb kaasata vastavate teadmistega spetsialiste. Olulised nõuded haljastuses kasutatavatele istikutele ja istutamisele: 1. Tänavate, kõnniteede, väljakute ja teiste rinnaruumis asuvate alade haljastuse kujundamises peab lähtuma Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad”. 2. Haljastuses tohib kasutada ainult Eesti Standardile (EVS 778:2001) „Ilupuude ja – põõsaste istikud” vastavaid istikuid. Corson OÜ. Töö nr 1511 40 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3. Kasutada tuleb Eesti päritolu istutusmaterjali. Näiteks kui haljastuses kavandatakse kasutada mände võiks tellida puukoolist elujõuliste rannamändide (sobivamad vahetus rannaalas) seemnetest kasvatatud istikud. Haljastuse kavandamisel võiks kavandatud liikide seas olla harilik pihlakas, pooppuu, kibuvitsad, harilik ja mägimänd. 4. Istutamisel kasutada ainult „koolitatud” (juurte kärpimine ja võrakujundus) istutusmaterjali. 5. Istutusaukude suurus oleneb istiku liigist ja juurte mahust (kui istutatakse mullapalliga, siis selle suurusest). 6. Puuistik tuleb toestada vähemalt kolme toega. 7. Lehtpuudel tuleb võra ülemine osa tugevasti tagasi lõigata (vähendatakse tuult pinda). Lisaks meie haljastusspetsialistidele soovitavad seda ka soome haljastajad. 8. Peale istutamist oleks vaja puudele piirdeid (hoitakse ära juhu vigastused). Okaspuudele peab kindlasti panema piirded, et koerad ei pääseks juurele urineerima. Alljärgneval joonisel 3.2 on istutatava puu ruumi vajadus. Joonis 3.2 Puu istutamise ruumivajadus, mõõtmed (m). Allikas: EVS 843:2003, joonis 9.16. Üldiselt mullapallidega istutatud puud saavad sisse suurema kasvuhoo ja juured suudavad tungida peale kasvupinnasekihi ka alumistesse pinnastekihtidesse. Samas siit ka võimalik probleem: taimete juured jõuavad tänava ja kõnnitee katete alla, võivad vigastada rajatiste ja hoonete vundamente ning kanalisatsiooni ja teisi trasse. Probleemi lahendused: • Kasutatakse väiksema juurekavaga liike. • Istutatakse piisavalt kaugele. Reas istutamisel peab olema puude (väikese võraga) vahekaugus 6 m ja suurevõraliste (tamm) vahekaugus on kuni 10 m. Hoone seinast tohib puid istutada 5 m kaugusele (EVS 843:2003) kehtib puudele võraläbimõõduga kuni 10 m. • Vastavalt standardile EVS 843:2003 on puutüve minimaalne nõutav kaugus sõidutee servast, parkimiskohtadest ja tehnovõrkudest 2 meetrit ning kõnnitee servast 1 meeter. • Kasutatakse juurte kasvu piiravaid piirdeid: betoon või telliskivi piire, juuri mitteläbilaskvaid kangaid jms. Corson OÜ. Töö nr 1511 41 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Eeltoodu on informatsiooniks ja arvestamiseks haljastuse kavandamisel Lesta tn 16/18. Kindlasti on aktsepteeritavad Lesta tn 16/18 rajatavas haljastuses konteiner- ja katushaljastus või kombineeritud haljastuslikud lahendused kui liikide valikul on arvestatud rannikualas olevaid keskkonnatingimusi (meremõjusid). Kõrghaljastuse kasutamisel pangaastangu aluse rannikuala katushaljastuses peab arvestama väga tõsiselt suure tuuleheite ohuga kuna piirkonnas on see küllaltki kõrge. • Hinnanguliselt on rannikualas üksikult või mõne puuna tuuleheite oht oluliselt kõrgem kui metsas või suures grupis. • Tuuleheite ohtu suure tõenäosusega suurendab pangaastanguga rannikualal õhuliikumisvoolude eripära • Katushaljastuse puude kaugus kõrgematest hoonest (õhu keerisvoolud, tõmbe koridorid, mis võivad suurendada oluliselt tormituule kiirust ja jõudu). • Tuuleheite oht kasvab, mida kõrgem ja mida suurema võraga on katusel kasvav puu. • Tuuleheite oht sõltub oluliselt puuliigist (leht- või okaspuu, juurestikust). Teiseks võimalikuks üldiselt ebameeldivaks probleemiks võib olla probleemlindude võimalik tulek katushaljastusega katustele. Katushaljastuse rajamisel tuleb rakendada meetmeid, et probleemlinde ei tuleks katustele. Tallinna Linnuklubi uuringute alusel on Tallinna probleemlindudeks peetud liigid, kes inimestele mingitel põhjustel ei sümpatiseeri. Näiteks: nad kas häälitsevad liiga valjult, roojavad liiga palju või ründavad inimesi. Tallinnas on nendeks peamiselt 6 liiki – naerukajakas, hõbekajakas, hallvares, hakk, künnivares ja kodutuvi. Kindlasti peaks hoone ehitusprojektis olema lahendused, et probleemlindude probleemi katustel ei tekiks. 3.2.6 Sadevete käitlus Nooda teel tekkiv sadevesi kogutakse vastavalt Nooda tee ehitusprojektis esitatud lahendusele. Kogutud sadevesi suunatakse merre. Sadamaalal sadevesi kogutakse sõidetavatelt (autoliiklus) aladelt ja suunatakse läbi liiva- mudapüüduri LM 25000 ning I klassi õlipüüdur ENS 80/240 merre sadama arendusala idanurgas. Kaidel 1, 2 ja 3 ei ole liiklust ja sademete vesi suunatakse kaldega merre. Corson OÜ. Töö nr 1511 42 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.3 Alternatiivid 3.3.1 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 (A1) - kavandatud tegevus: • Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine (ümberehitamine) on jätkutegevus Kakumäe jahisadama ehitamisega seonduvale, mille käigus tehakse veel vee erikasutusloaga nr L.VV/323516 lubatud süvendus- ja täitetöid. • Rekonstrueerimis/ümberehitustööde käigus on kavandatud süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3. • Muuli, kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. • Tahkete ainete (kivid, betoonelemendid) uputamise eelselt on vajalik taldaluse kihi mõningast täiendavat süvendamist ja täitmist (klibu, kruus, liiv). • A1 kohaselt akvatooriumiala ja täidetava ala mõningast suurenemist võrreldes A3-ga on tinginud nii merepõhjas toimunud muutused kui ka uuema ja ohutuma tehnoloogiaga (paatide sisse ja väljavõtmine, ellingu lahendus, Nooda tee ületuseks jalakäijatele silla asemel tunneli kasutamine) kaasnenud muutused (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 12). • Akvatooriumi süvendamisel saadud pinnas uputatakse Paljassaare lahe kaadamisalale. Alternatiivi 1 kaadamisalana on toodud Paljassaare lahe kaadamisala, kui lähim piirkonnas kasutatav pinnase uputuse koht (joonis 3.1). Kaadamist on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala, 3.2.2 Kaadamiskoha valik, 4.2.3.8 Kokkuvõte, 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaare lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed. Samas see ei tähenda, et KMH protsessis ei võiks kerkida üles mõni teine kaadamisala või süvendatava pinnase osaline parem kasutamise koht-võimalus. KMH protsessis ongi alternatiiv 2 näol (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 7) üles kerkinud vähemalt osa süvendatavale pinnasele taaskasutuskoht. Lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 4 on jahisadama alternatiivi 1 põhijoonis. 3.3.2 Alternatiiv 2 Alternatiiv 2 (A2) – jahisadama ehitus koos akvatooriumist süvendatud pinnase kasutamisega puhke-suplusala moodustamiseks muuli ja ranna kokkupuute sopis. • Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine (ümberehitamine) on jätkutegevus Kakumäe jahisadama ehitamisega seonduvale, mille käigus tehakse veel vee erikasutusloaga nr L.VV/323516 lubatud süvendus- ja täitetöid. • Muuli, kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. • Tahkete ainete (kivid, betoonelemendid) uputamise eelselt on vajalik taldaluse kihi mõningast täiendavat süvendamist ja täitmist (klibu, kruus, liiv). • Antud alternatiivi olulisemaks erinevuseks alternatiivist 1 on see, et osa akvatooriumist süvendatud pinnasest (hinnanguliselt 15000 m3) kasutataks põhjapoolse jahisadama muuli ja ranna kokkupuute sopis (võimalik maht ja lõplik Corson OÜ. Töö nr 1511 43 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne konfiguratsioon täpsustub projekti käigus). Igal juhul on selge, kogu süvendatud pinnast (71 000 m3) ei ole seal võimalik kasutada puhkeala moodustamiseks. Süvendatud pinnase kaadamine toimub osaliselt Paljassaare lahe kaadamisalale. • Antud lahendus on esitatud lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 7 joonisel. • Reaalselt tekkis antud alternatiivne võimalus jahisadama rajamise praeguse etapi juures. 3.3.3 Alternatiiv 3 Alternatiiv 3 (A3) - 0-alternatiiv, mille tulemusena jahisadam tuleks rekonstrueerida esialgse projekti alusel. • Alljärgnevalt* on toodud jahisadama rekonstrueerimisel selgunud uued asjaolud, mis ei võimalda vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel lõpetada jahisadama ehitust. * Jahisadama rekonstrueerimisel selgunud asjaolud: • Augustis 2015. a teostatud täiendavate geoloogiliste uuringute käigus (OÜ REI Geotehnika ehitusgeoloogiline uuring, töö nr 3714-15 ja AS BMGS Filiaal arvamus) selgus, et süvendatavat pinnast ei ole võimalik kasutada ehitusmaterjalina, kuna see ei vasta ehitusmaterjalile esitatavatele nõuetele, mistõttu on võimaluse korral otstarbekas süvendatav pinnas kaadata. • Kakumäe jahisadama juurdepääsuteeks oleva Nooda tee projekteerimise käigus selgus, et raskeveokitele, sh ühistranspordile ettenähtud nõuete täitmise vajadusest tulenevalt on vajalik muuta juurdepääsutee asukohta ja konfiguratsiooni (E. Jahhu. Projekteerimisbüroo töö nr 375/15 Nooda tee I ehitusjärjekorra teedeehituse ja VK välistrasside ehitusprojekt). Eelnevast tulenevalt nihkusid mere poole ka rannakindlustused ja osaliselt osad sadamakaid. • Peeter Udde poolt 2015.a varasügisel tehtud meremõõdistustest selgus, et merepõhjas on toimunud muutused (liivade liikumised) ning merepõhi on muutunud, nt on läinud hüdrorajatiste asukohtades sügavamaks. Jahisadama rajamisel selgunud uutest asjaoludest tulenevalt on vee erikasutuse piirkonna koordinaadid järgmised: 59°27'5,79'' 24°35'53,43'' 59°27'14,85'' 24°36'3,74'' 59°27'7,74'' 24°36'32,56'' 59°26'53,85'' 24°36'29,42'' 3.3.4 Süvendatud pinnase ladustamine maismaal Kakumäe Selts MTÜ oma 08.02.2016 kirjas KMH programmi kohta (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 10) leidis, et alternatiivide valikul tuleks kaaluda süvendatud pinnase ladustamist maismaal. Süvendatud pinnase ladustamine maismaale on väga probleemne ja sellega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud nii keskkonnale kui ka inimestele: Corson OÜ. Töö nr 1511 44 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kakumäe sadama lähipiirkonnas puudub koht, kuhu võiks ladustada 71000 m3 (hinnanguliselt 142000 tonni) pinnast, mida ei saa ehitusmaterjalina kasutada (OÜ REI Geotehnika ehitusgeoloogiline uuring, töö nr 3714-15). Ekspertide arvates ei ole pinnase ladustamine maismaal reaalselt arvestatav variant kaadamisele ei keskkonnaliselt, ei mõjult inimeste tervisele ja heaolule ning varale, ei majanduslikest aspektidest. Lähipiirkonnas ladestusalale reaalne asukoht puudub. Võimalik, et süvendatud pinnast saaks kasutada kuskil karjääride sulgemisel. Kui KMH protsessis eksperdid saavad informatsiooni, mis oluliselt leevendaksid kõiki maismaale ladustamise mõjusid, siis KMH aruandes neid ka käsitletakse. Kui KMH protsessi käigus lisandub reaalseid alternatiive, siis ka need võetakse alternatiivide võrdlusse parema alternatiivi välja selgitamiseks. 3.4 Kavandatu vastavus säästva arengu põhimõtetele ja loodusvara kasutus 3.4.1 Alustaust Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui ka tulevikus. Eestis on säästvale arengule järjekindlamalt mõeldud alates 1995. aastast, kui töötati välja 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil avaldatud programmist Agenda 21 lähtuv säästva arengu seadus. http://www.stat.ee/saastev-areng Riigikogu poolt 22.02.1995 vastuvõetud (RT I 1995,31,384) Säästva arengu seadus (lühend - SäAS) jõustus 01.04.1995, viimane redaktsioon jõustus 23.03.2014 (RT I, 13.03.2014, 62). SäAS § 1 kohaselt: • seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused; • säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele; • seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused; • säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm. SäAS § 2 sätestab, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Corson OÜ. Töö nr 1511 45 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 3.4.2 Kavandatud tegevus Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamine on jätkutegevus vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel tehtavale Kakumäe jahisadama rekonstrueerimisele. Kavandatud tegevust on käsitletud peatükis 3.2.1 Kavandatud tegevus. Rekonstrueerimise/ümberehitamise käigus on kavandatud süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 ning kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustööd hõlmavad Kakumäe poolsaare idarannikul kunagise Kakumäe kalasadama hüdrorajatisi Kakumäe poolsaarel ja akvatooriumi ning selle lähialasid Kopli lahes. Jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisel Paljassaare lahes asuvale pinnasepuiste kohta ulatub mõju Paljassaare lahes ka kaadamisalale ja selle lähialale. Kaadamisalast idas ca 1 km kaugusel on Paljassaare hoiu- ja linnuala. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamise käigus on selgunud vajadus muuta vee erikasutusloas esitatud tingimusi, kuna Kakumäe jahisadama ehitamise käigus selgunud uued asjaolud lõid sellise situatsiooni, et Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/323516 kohaselt ei ole võimalik jahisadama ehitust lõpule viia, kuna akvatooriumi süvendatavat pinnast ei ole võimalik kasutada ehitusmaterjalina, mistõttu tuleb süvendatav pinnas kaadata ning samuti on vajalik täiendavate täitetööde tegemine (vt ptk 3.2.1). Kavandatud tegevusega on kavandatud Lesta tn 16/18 kinnistu jahisadama, hüdrorajatiste, muuli, kaide, akvatooriumi, juurdepääsutee ja rannakaitse rajamise teostus. 3.4.3 Kavandatu ja säästva arengu põhimõtted ning loodusvara kasutus Kunagise lagunenud Kakumäe kalasadama asemele Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine on kahtlemata säästva arengu põhimõtetele vastav (vt ptk 3.4.1 esimest lõiku, sätestub otseselt ka SäAS § 2 -ga). Samuti on säästva arengu põhimõtetele vastav Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamine kuna see on jätkutegevus vee erikasutusloa nr L.VV/323516 järgsele Kakumäe jahisadama rekonstrueerimisele, mille mõningase muutmise tingisid uued olulised objektiivsed asjaolud (vt ptk 3.2.1).. Säästva arengu põhimõtetele vastavad rohkem Nooda tee ehitamisel (töö nr 375/15) alternatiivid 1 ja 2, kuna kogu Kakumäe sadama liiklus sh suuregabariidilised veosed ning ühistranspordi liiklus on kavandatud Nooda teele, seega juurdepääs sadamale mõjutaks võimalikult vähe ümbruses elavaid inimesi (vt ptk 3.2.3.1). Alternatiiv 3 kohaselt suuregabariidilised veosed sadamasse ja ühistranspordi liiklus on kavandatud Lesta tänavale, seega oluliselt rohkem häiritaks Lesta tänava äärseid inimesi ja see oleks täiendav liikluskoormus millega halveneb liiklusohutus ja suurenevad liiklusmõjud. Alternatiivide 1, 2 ja 3 kohaselt kavandatud rannakaitse rajamine on säästva arengu põhimõtetele vastav. Kui rannakaitset ei rajataks, siis tulevastele põlvedele pärandaksime olukorra, kus pangaastang oleks oluliselt kaugemal, kui praegu. Suure tõenäosusega mõned Nooda tn äärsed kinnistud oleks kadunud või peaaegu kadunud. Corson OÜ. Töö nr 1511 46 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kakumäe jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale (lähtudes matemaatilise modelleerimise tulemustest, Natura eelhindamisest (ptk 5.2) ja peatükis 8.1 Kohustusliku nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõuetest) on sääsva arengu põhimõtetele ja SäAS § 2-s sätestatule lubatud tegevus. Jahisadama rekonstrueerise/ümberehitamise teostuseks (sotsiaal- majanduslik valdkond) vajaliku kaadamisega Paljassaare kaadamisalale, mille lähialas on Paljassaare hoiu- ja linnuala (looduskeskkond) ei kahjustata nende looduskeskkonda ega looduslikku mitmekesisust. Samuti puuduvad negatiivsed mõjud Paljassaare hoiu- ja linnualale ning kasutavatele linnuliikidele ja nende elupaikadele. Kavandatud tegevus sh kaadamine Paljassaare kaadamisalale ei avalda mõjupiirkonnas olevale Paljassaare linnualale negatiivset mõju ega ohusta Natura ala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Kakumäe jahisadama akvatooriumist süvendatud pinnase kasutuse poolest on parimaks lahendiks loodusvara kasutamisel alternatiiv 2 - jahisadama ehitus koos akvatooriumist süvendatud pinnase (hinnanguliselt 15000 m3) kasutamisega puhke-suplusala moodustamiseks (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 7 põhijoonis) kaist 2 rannaäärses osas. Paljassaare kaadamisalale tuleks kaadata 56000 m3 jahisadama akvatooriumist süvendatud pinnast. Alternatiiv 1 ja 3 korral tuleks Paljassaare kaadamisalale kaadata kuni 71 000 m3 ning alternatiiv 2 korral 56000 m3. Corson OÜ. Töö nr 1511 47 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ning tegevuslubadega 4.1.1 Piirkonnas ja Kakumäe sadama alal toimuva seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega Kakumäe jahisadam on olemasolev sadam, mida on kasutatud kalapüügiks, kuid mida soovitakse edaspidi kasutada väikelaevade sadamana ehk jahisadamana. Olemasolevad sadama hüdrorajatised (riikliku ehitisregistri kood 220259393) on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Jahisadama ehitustöödeks on väljastatud 01.02.2010 ehitusluba nr 42346. • Kakumäe jahisadamat on käsitletud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 203 kehtestatud detailplaneeringus Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Merirahu sadama detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 783-k, 27.04.2005.a “Merirahu sadama detailplaneeringu koostamise algatamine”. • Detailplaneeringu eesmärgiks oli Merirahu elamurajooni maa-alal olevate kinnistute- Merirahu 74 ja 76 maa sihtotstarbe muutmine ärimaast elamumaaks, neile ehitusõiguse määramine eramute ehitamiseks ning Merirahu elurajooniga külgnevale rannaalale jahisadama maa-ala planeerimine jahisadama rajamiseks kuni 100-le alusele. Merirahu sadama detailplaneering kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006 korraldusega nr 1476-k „Merirahu sadama detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“. • Kehtestatud Merirahu sadama detailplaneeringuga, osaühing R-KONSULT töö nr 02/2004, nähakse ette Merirahu elamurajooni maa-alal paiknevate kinnistute Merirahu tn 74 ja 76 maa sihtotstarbe muutmine ärimaast elamumaaks, Merirahu tn 76 kinnistu jagamine kaheks krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele hoonestusõiguse määramine kuni 2-korruseliste eramute ehitamiseks ning Merirahu elurajooniga külgnevale ranna-alale jahisadama ning sadamarajatiste rajamine ja sadama maa-alas ehitusõiguse määramine kuni 3-korruselise ärihoone ning vaatetorni ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 5 ha. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23.03. 2006 otsusega nr 90. Selle koostamisel võeti aluseks linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1285-k. • Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati kehtiva Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Tallinna linna üldplaneeringu (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) kohaselt oli endise Kakumäe sadama* ala põhiliselt sadamategevusega seonduv sadamaala Corson OÜ. Töö nr 1511 48 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 10. mai 2006 nr 926-k algatati Kakumäe jahisadama** ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine. • Detailplaneeringu eesmärgiks oli muuta planeeringualale jääva maa maakasutuse sihtotstarve elamu-, äri-, tootmis-ja sotsiaalmaaks ning määrata ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused Kakumäe mitmefunktsioonilise esmatasandi teeninduskeskuse ja sadamahoone ning jahisadama, lasteaia, kuni 3 korruseliste korterelamute, Nooda tee, spordi- ja puhkerajatiste ning rannakindlustuse ehitamiseks. *Kakumäe sadam - praegu sadamaregistris oleva sadama nimetus, mis jahisadama valmimisel sadamaregistrisse kandmisel eeldatavalt parandatakse jahisadamaks (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 6). ** Kakumäe jahisadam – sadama arendamiskavaga jahisadamaks tulnud nimetus. Kuna nii sadamat kui ka jahisadamat on fikseeritud erinevates ametlikes dokumentides, katastri kaartidel, kirjades jm, siis antud allikate kasutamisel on jäetud algne nimetus. Samas muidu KMH- ga seotud tekstides ja joonistel on kasutatud jahisadama nimetust (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 6). Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006 korraldusega nr 1504-k algatati Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. Keskkonnaministeeriumi kirjaga 06.10.2007 nr 13-3-1/46539-2 kiideti heaks Kakumäe Jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Töö nr 0609. Corson OÜ. Tallinn 2007) Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 28. november 2007 nr 2061-k muudeti Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldust nr 926-k „Kakumäe Jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestas osaliselt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsus nr 203 Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsus nr 203 otsusega kehtestati: • Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas, Osaühingu Ateljee Süd töö nr DP- 26001, millega nähakse ette Haabersti linnaosas asuval 13,00 ha suurusel planeeringualal asuvate kinnistute jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Järgnevalt on esitatud väljavõte osaliselt kehtestatud detailplaneeringus sätestatust: • Lesta tn 16/18 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 11 616 m2, kinnistu omanik oli osaliselt detailplaneeringu kehtestamise ajal kinnistusraamatu andmeil Osaühing Kakumäe Jahisadam • Lisaks jäävad planeeritavale alale transpordimaa sihtotstarbega Nooda tee ja Lesta tänav. Planeeringualal on ka reformimata riigimaad. • Kehtestatava detailplaneeringuga laiendatakse Nooda tee algust ning rajatakse Nooda tee Kakumäe jahisadamani ning Nooda teega paralleelselt planeeritakse kergliiklustee. Corson OÜ. Töö nr 1511 49 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • Vabaõhumuuseumi tee, Kakumäe sadama, Kopli lahe ja Vabaõhumuuseumi vahelise elukvartali detailplaneering muutub kehtetuks Nooda tee maa-ala ja osaliselt rannakindlustuse osas, kuna käesoleva detailplaneeringuga laiendatakse Nooda teed ning ranna-alale nähakse ette trepistik kergliiklusteelt rannakindlustuseni. • Osaliselt kehtestatava detailplaneeringuga antakse Kakumäe jahisadama piirkonnale terviklik liikluslahendus. • Vastavalt osalisel kehtestatud detailplaneeringule on sadamahoonesse kavandatud jahisadam, jahtklubi, avastuskeskus, avalik ruum, SPA, restoranid/kohvikud, müügipinnad, kontorid, korterid. • Vastavalt osalisel kehtestatud detailplaneeringule on parkimine lahendatud maa alla – kogu hoonestusala all. • Vastavalt osalisel kehtestatud detailplaneeringule küttevarustus lahendatakse gaasiga vastavalt võrguteenuse osutaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. • Vastavalt osalisel kehtestatud detailplaneeringule veevarustus lahendatakse piirkonnas ühisvõrgust vastavalt võrguteenuse osutaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. • Vastavalt osalisel kehtestatud detailplaneeringule reovesi juhitakse ühisreoveekanalisatsiooni vastavalt võrguteenuse osutaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. • Samuti lahendatakse side- ja elektrivarustus vastavalt võrguteenuse osutaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Haabersti linnaosa üldplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 10.03.2011 otsusega nr 28. • Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil on praegune Kakumäe jahisadama ala esitatud sadama alana (LS) nii maa kui ka vee ala (sealhulgas akvatoorium), kus asuvad kaid, lainemurdjad, rannakindlustus, kalaturg, sadama piiridesse jäävate sisse ja väljasõiduteed, reisijate teenindamiseks, majutamiseks, toitlustamiseks ja vabaaja sisustamiseks ja esmaabi korraldamiseks ettenähtud asustused ning laevaliiklusega seotud äri- ja büroohooned. 4.1.2 Praegu kehtiv vee erikasutusluba Keskkonnaministeerium andis 04.06.2008 käskkirjaga nr 647 „Otsus vee erikasutusloa väljastamise kohta“ MTÜ-le Jahisadam Kakumäe sadama välja arendamiseks vee erikasutusloa nr L.VT.EE-181606. Luba anti kehtivusega kuni 01.07.2013. Majanduslikel põhjustel ei suudetud Kakumäe sadama rajamisega seotud töid läbi viia. Keskkonnaamet väljastas 21.08.2013 MTÜ Jahisadam taotluse alusel vee erikasutusloa L.VV/323516, muudetud 30.11.2015 (edaspidi luba). Kakumäe jahisadama rajamiseks on mittetulundusühingule Jahisadam vee erikasutusloa taotluse põhjal väljastatud Keskkonnaameti poolt vee erikasutusluba nr L.VV/323516 kehtivusega 21.08.2013 kuni 21.08.2018. Vee erikasutuse piirkond on Kakumäe sadam (aadress Lesta tn 16/18 Tallinn). KMH programmi avalikustamisel selgus, et vee erikasutusloas nr L.VV/323516 toodud koordinaatide esitus (käsitletud lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 10, 12 ja 13) oli ebatäpne ja see oli vaja parandada. Arendaja esitas Keskkonnaametile taotluse antud vee erikasutusloas koordinaatide muutmiseks. Keskkonnaameti 25.02.2016 nr 1-3/16/465 Corson OÜ. Töö nr 1511 50 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne korraldusega parandati vee erikasutusloa nr L.VV/323516 punktis 1.8 Veekogu vee erikasutuse geograafilised koordinaadid. Alljärgnevalt on vee erikasutusloa nr L.VV/323516 parandatud koordinaadid: Nr N E 1 59° 27.067’ 24° 35.992’ 2 59° 27.206’ 24° 36.194’ 3 59° 27.210’ 24° 36.227’ 4 59° 27.095’ 24° 36.532’ 5 59° 26.979’ 24° 36.360’ 6 59° 26.947’ 24° 36.368’ 7 59° 26.930’ 24° 36.443’ 8 59° 26.912’ 24° 36.495’ 9 59° 26.897’ 24° 36.496’ Vee erikasutusloaga on lubatud Kakumäe sadama ehitamine, mille käigus tehakse süvendustöid mahus 80 000 m3, kusjuures süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale on lubatud mahus kuni 9800 m3. Vee erikasutusloaga on lubatud täitetöid mahus 62 000 m3, millele lisandub ajutine tamm mahus kuni 9100 m3. Täitematerjal ääristatakse killustikalusele paigutatavate raudbetoon elementidega. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmeid (vee erikasutusloas meede 6.1) on loas loetletud viis, neist teine näeb ette, et akvatooriumi süvendustöid tuleb soovitavalt teha suletud sadamabasseinis. Suletud akvatooriumi süvendustöid võib teha aastaringselt. Vee erikasutusloaga nr L.VV/323516 on esitatud nõue (vee erikasutusloas meede 6.2 punkt 1), et süvendatud pinnase kaadamine on keelatud, samas meede 6.5 näeb ette, et süvenduspinnast, mida pole võimalik sadama ehitustöödel kasutada, tuleb käidelda vastavalt õigusaktides kehtestatud normidele. Praegu toimuvad vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel jahisadama rajamise täitetööd sadamabasseini moodustamiseks ja juurdepääsutee rajamiseks. Võrreldes MTÜ-le Jahisadam väljastatud vee erikasutusloaga oli vajalik taotleda vee erikasutusluba kaadamisele ja täitmisele suuremas mahus (sellele taotlusele ongi algatatud KMH). Arendusala omaniku osas on toimunud muutused: Lesta tn 16//18 kinnistu võõrandati Haven Kakumäe OÜ-le. 4.2 Matemaatiline modelleerimine 4.2.1 Sissejuhatus Heljumi levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused. Viimased on määravaks nende Corson OÜ. Töö nr 1511 51 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne pinnaseosakeste settimiskiiruse määramisel, mis omakorda määrab heljumi pilve leviku ulatuse. Nähtuse prognoosimiseks on kasutatud matemaatilise modelleerimise programmi MIKE21 mooduleid. Toodud programmi abil on võimalik olenevalt valitsevate tuulte suundadest arvutada kõigepealt laineväljad ja nende põhjal lainevälja dünaamika põhjal hoovuste väljad. Matemaatilise modelleerimise tulemusena saadavate graafikute alusel on võimalik hinnata vaadeldavate tööde teostamisega seotud keskkonna alaste riskide olemasolu. Alljärgnevalt on esitatud arvutusgraafikud, mis on saadud Kakumäe jahisadama ümbruses toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemusena. Töös on teostatud lainetuse, hoovuste leviku, heljumi leviku kaadamisel ja süvendamisel ning tahkete ainete uputamisel matemaatiline modelleerimine. Arvutused on teostatud olukorra jaoks, kui tuul puhub põhjast, kiirusega 16 m/s. Kaadamisel läänetuulega heljumi leviku kohta on kasutatud Corson OÜ töös nr 0814 tehtud matemaatilise modelleerimise joonist (lisas 8 joonis 7). Töö lähteandmetena on kasutatud järgmisi allikmaterjale: • CORSON OÜ töö 1403; • OÜ Meremõõdukeskus, töö nr M14106; • Veeteede Ameti kaardiatlased. 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21 Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette nähtud mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel koosneb moodulitest, mille kasutamine erineb ja on sõltuvuses lahendatava ülesande iseloomust. Vaadeldava ülesande jaoks kasutati mooduleid, mille kirjeldused esitatakse allpool. 4.2.2.1 MIKE NSW moodul MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel. Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine Corson OÜ. Töö nr 1511 52 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi. Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged. 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda. MIKE HD 21 voolamise mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide lahendamisel: • Tormiga kaasnev veepinna tõus. • Soojus ja retsirkulatsioon. • Vee kvaliteet. Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit. Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad: • Hõõrdepinge põhjal. • Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal. • Baromeetriline rõhugradient. • Coriolise jõud. • Liikumishulga dispersioon. • Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt. • Aurustumine. • Lainetuse radiaalpinge 4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul MIKE 21 PA [6] moodulit kasutatakse vees lahustunud ja suspensioonis oleva heljumi leviku simulatsiooniks mis voolab koos vedelikuga või on õnnetuse tõttu sattunud järve, jõe suudmesse, rannajoonel olevasse vette või lahtisesse merre. SA moodulit kasutatakse koos vedelikuga suspensioonis olevate osakeste leviku simulatsiooniks arvestades sellega kaasnevaid dispersiooniprotsesse. Mõlemad moodulid arvestavad osakeste juhusliku liikumise võimalust ja neis jälgitakse osakeste ansamblite liikumist, mis võimaldab loobuda Euleri advektsiooni-difusiooni võrrandi lahendamisest. Osakesed liiguvad mõlemal juhul advektiivse hoovuse ja turbulentsete pulsatsioonide tulemusena. Advektiivsed kiirused määratakse tavaliselt hüdrodünaamiliste arvutustega Corson OÜ. Töö nr 1511 53 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne (MIKE 21 HD või MIKE 3 HD), samal ajal kui turbulentsi mõju kontrollivad dispersiooni koefitsiendid. Vaadeldavate osakeste käitumist kirjeldab: • Moodul PA: settimiskiirust, mis on kas konstantne või määratakse pinnaseosakeste suuruse jaotuse kaudu. Võimaldab arvutada ka mitte uppuvate (veest kergema erikaaluga) osakeste liikumist. Osakeste pilve mass ( Moodul PA) võib praktiliselt muutuda sõltuvalt järgmistest teguritest: • PA: Settimisest või resuspensioonist. Lisaks sellele võib esineda lineaarne lagunemisprotsess.. Mudel arvutab välja kontsentratsiooni välja arvestades osakeste arvu igas võrgupunktis. Seejuures määrab arvutusvõrgu tihedus arvutuse välja täpsuse. 4.2.2.4 Selgitusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritavate suuruste - hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad. Siinkohal on vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul. Lisas 8 graafilise materjalina esitatud joonistel on kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuval skaalal. Settetranspordi modelleerimise tulemusena määratud arvutuste põhjal leitud graafikutel on erinevate värvitoonidega kujutatud alad, kuskohast seal esineva hoovuse tagajärjel kantakse põhjas olevat materjali ära ja kuhu see settib välja. Vastavatel graafikutel mere põhja tõus on tähistatud punaste toonidega ja põhja alanemine rohekate toonidega. Jooniste paremal küljel olev skaala dz/dt on ühikutes m/ööpäevas. See tähendab, mui palju uhutaks ära või settiks materjali, kui arvutuslik torm kestaks 24 tundi. 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused 4.2.3.1 Lainetus põhjatuulega jahisadama alal Põhjast puhuva arvutusliku tuule 16 m/s korral on modelleerimise tulemused esitatud lisa 8 joonisel 1. Olulised lainekõrgused Hmo jäävad selles olukorras vahemikku 0,80- 0,90 m. 4.2.3.2 Lainetus põhjatuulega Paljassaare kaadamisalal Põhjast puhuva arvutusliku tuule 16 m/s korral on modelleerimise tulemused esitatud lisa 8 joonisel 2. Olulised lainekõrgused Hmo jäävad selles olukorras vahemikku 0,90- 1,20 m. Corson OÜ. Töö nr 1511 54 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4.2.3.3 Hoovuse väljad jahisadama ümbruses Lisa 8 joonisel 3 kujutatud arvutustulemused näitavad, et selles olukorras arvutusliku tuule poolt genereeritud hoovuste välja mõjul liigub vesi piki Kakumäe poolsaare kallast Stroomi ranna suunas. Rannaala madalamas osas võib tekkiva hoovuse kiirus jääda vahemikku 0,2-0,28 m/s. Suurem kiirus tekib rajatava sadama I ja II kai välimisel nurgal, kus see ulatub 0,4m/s. 4.2.3.4 Hoovuse väljad Paljassaare kaadamisalal Lisa 8 joonisel 4 on kujutatud hoovuste tekkimist kaadamisalal. Modelleerimistulemused näitavad, et sellises olukorras on tuule poolt genereeritud hoovuste kiirus 0,12-0,46 m/s. 4.2.3.5 Heljumi levik süvendamisel jahisadama akvatooriumis Modelleerimine on tehtud kirjeldamaks heljumi pilve levikut, kui süvendamine toimub sadama suudmes. Sellisel juhul on heljumipilve levik maksimaalne. Põhjatuulega levib heljumi pilv vastavalt lisa 8 joonisel 5 kujutatud graafikule. Valdav osa heljumist jääb sadama akvatooriumisse. Heljumi pilv, mis pääseb akvatooriumist välja levib piki Kakumäe poolsaare kallast kagu suunas. Madala kontsentratsiooniline katkendlik heljumi vool võib ulatuda 0,8 km kaugusel sadama suudmest. Peab arvestama, et 16 meetrise tuulega on looduslik, lainest tekkinud heljumi foon oluliselt kõrgem, kui vaikse veega ja seetõttu enamus heljumi kontsentratsiooni tõusust ebaoluline. Märkimist vääriv heljumi kontsentratsioon ulatub 200 m kaugusele sadamast. 4.2.3.6 Heljumi levik kaadamisel põhja tuulega Põhja tuulega levib Paljassaare kaadamisala idaosas tehtud kaadamisel tekkiv heljumipilv vastavalt lisa 8 joonisel 6 kujutatud graafikule lääne ja loode suunas. Arvestatav heljumipilve levikuala on 0.9 km pikkune. Põhjatuulega heljumipilv ei jõua Kopli poolsaare põhjaranda. Madala kontsentratsiooniline heljumipilve ääreala jääb Kopli poolsaare põhjarannast ca 0,5 km kaugusele. Paljassaare hoiu- ja linnuala veepiir jääb kaadamisala idapiirist ca 1 km kaugusele, seega heljumipilveni on ca 1 km. 4.2.3.7 Heljumi levik kaadamisel lääne tuulega Lääne tuulega levib Paljassaare kaadamisala lääneosas tehtud kaadamisel tekkiv heljumipilv vastavalt lisa 8 joonisel 7 kujutatud graafikule kirde suunas. Arvestatav heljumipilve levikuala on 2.4 km pikkune. Märkimist vääriv heljumi kontsentratsioon ulatub 400 m kaugusele kaadamiskohast kirdesse. Paljassaare poolsaare loodetipust jääb madala kontsentratsiooniga heljumipilv 0,8 km kaugusele. Lähim kaugus Paljassaare hoiu- ja linnuala maismaa ja veeosa piirist on 0,8 km. 4.2.3.8 Kokkuvõte • Teostatud arvutused näitavad, et sadama alal tekib suurem hoovuse kiirus rajatava sadama I ja II kai välimisel nurgal, kus see ulatub 0,4m/s. • Sadama-alal süvendamise käigus on oluline heljumi kontsentratsioon 200 m ulatuses sadamast kagusse. Corson OÜ. Töö nr 1511 55 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • Põhja tuulega levib Paljassaare kaadamisala idaosas tehtud kaadamisel tekkiv 0.9 km pikkune heljumipilv lääne ja loode suunas. • Põhja tuulega kaadamisel tekiv heljumipilv on orienteeruvalt 0,4 km2 suurune ja selle madala kontsentratsiooniline ääreala jääb Kopli poolsaare põhjaranda ca 0,5 km kaugusele. • Põhja tuulega kaadamisel kaadamisala idaosas tekiv heljumipilv jääb Paljassaare hoiu- ja linnuala veepiirist ca 1 km kaugusele. • Lääne tuulega levib Paljassaare kaadamisala lääneosas tehtud kaadamisel tekkiv 2.4 km pikkune heljumipilv kirde suunas. Märkimist vääriv heljumi kontsentratsioon ulatub samas kaadamiskohast 400 m kaugusele kirdesse. • Paljassaare poolsaare loodetipust jääb madala kontsentratsiooniga lääne tuulega leviv heljumipilv 0,8 km kaugusele. Lääne tuulega leviva heljumipilve lähim kaugus Paljassaare hoiu- ja linnuala maismaa ja veeosa piirist on 0,8 km. • Modelleerimise tulemused näitavad, et Kopli lahes jahisadama-alal süvendamise ja uputamise käigus tekkiv heljum Stroomi ega Kakumäe ranna (avalikud supluskohad) lähialadele ei ulatu, jäädes mitmete kilomeetrite kaugusele ning kavandatust nende randade suplusvee kvaliteedile mõju puudub. • Modelleerimise tulemused näitavad, et Paljassaare lahes kaadamisalale kaadamisel tekkiv heljum Pikakari, Stroomi ega Kakumäe ranna (avalikud supluskohad) lähialadele ei ulatu, jäädes mitmete kilomeetrite kaugusele ning kaadamisest nende randade suplusvee kvaliteedile mõju puudub. 4.3 Kavandatu mõju rannaprotsessidele Sadama rekonstrueerimise/ümberehitamise mõju setteprotsessidele sadama ümbruses on võrreldav sadama esialgse rajamise mõjudega. Joonisel 4.1 rohelise joonega ümbritsetud alal on oodata liivade settimist. Kuna sadam on võrreldes viiekümnendatel aastatel rajatud sadamaga suurem, siis selle pärssiv mõju rannajoone taandumisele on suurema ulatusega. Vastavalt arvutustele, mis tehti KMH käigus võib väita et 300 meetri ulatuses sadamast loodesse peatub ranna taandumine. Joonisel 4.1 punasega ümbritsetud alal tekib sadama rajamisel setteaine defitsiit. Kuna aga sellele alale on ette nähtud kaldakindlustuse rajamine, ei põhjusta see rannajoone erosiooni. Kuna rannakindlustus ehitatakse kokku Merirahu ees oleva rannakindlustusega, ei ole oodata ka sadamast tulenevaid erosiooniprobleeme kõrvalolevatel kinnistutel. Käesoleval ajal on Nooda tee äärsed kinnistud (Nooda tee 1a, 1, 3, 5 ja 7) pideva erosiooni protsessi mõju all. Tee ja kaldakindlustuse rajamine nõlva alla peatab nõlva erosiooniprotsessi ja tagab ligipääsu kinnistutele. Sadamarajatiste ehitamiseks on väljastatud 2010 ehitusluba. Ehitusloa saanud sadama vette ulatuva osa mõõdud olid plaanis 330 (risti rannaga) x 330 (piki randa) meetrit. Hetkel kavandatud sadama vette ulatuva osa mõõdud on plaanis 330 (risti rannaga) x 370 (piki randa) meetrit. Kuna settimise ja uhtumise protsesse mõjutab ainult sadama mõõt rannast ristisuunas, Corson OÜ. Töö nr 1511 56 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne st kui suurel alal sadam mõjutab kalda ääres liikuvat hoovust, siis saab kindlalt väita, et sadam ei põhjusta muutusi võrreldes eelneva sadama konfiguratsiooniga. Joonis 4.1. Jahisadama mõjualad erosioonile Kakumäe poolsaarel. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Kokkuvõte • Kaardimaterjali analüüs ja KMH käigus teostatud matemaatiline modelleerimine kinnitavad, et sadama lahendus ei oma negatiivset mõju Kakumäe poolsaare idakalda erosiooniprotsessidele. • Erosiooniprotsess Kakumäe poolsaarel on looduslik ja ei oma mingit seost sadama rajamisega, kuna see oli samaväärselt aktiivne juba enne kalasadama rajamist eelmise sajandi keskel. • Uuringute tulemusel saab tõdeda, et sadamarajatiste mõju hüdrodünaamilisele pildile Kopli lahes on lokaalne. • Märkimisväärne mõju lainetele ning hoovustele avaldub rajatistest ainult 500 meetri ulatuses. • Loode suunas avaldub mõju liivaranna tekkes. Tänu sadama rajamisele võib oodata sadamast loode poole jäävatel kinnistutel erosiooni aeglustumist. Kaugemal asuvate kinnistute erosiooniprotsesse sadama rajamine ei mõjuta. Corson OÜ. Töö nr 1511 57 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • Idaküljel asub 500 m ulatuses Nooda tee või Merirahu äärne rannakindlustus, mistõttu sadama rajamine ei kujuta endast ohtu kõrvalasuvatele kinnistutele. • Merirahust edasi algavat Vabaõhumuuseumi esist rannaala Lesta tee 16/18 ehitustööd ei mõjuta. • Toetudes matemaatilise modelleerimise tulemustele ja piirkonnas toimuvatele rannaprotsessidele võib eeldada, et A1 ja A2 kohaselt rajatud jahisadama akvatooriumi korduvsüvenduse vajadust ei teki enne 25 aastat. • Toetudes matemaatilise modelleerimise tulemustele ja piirkonnas toimuvatele rannaprotsessidele puudub jahisadama rajamist (A1, A2 ja A3) mõju Stroomi, Kakumäe ja Pikakari avaliku ranna suplusvee kvaliteedile. 4.4 Mõju mereelustikule ja Kopli ning Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile 4.4.1 Süvendamis- ja uputamistööde mõju Kopli lahe mereelustikule ning õkoloogilisele seisundile Siiani on jahisadama rekonstrueerimistööde käigus kasutatud vee erikasutusloas nr L.vv/32516 nõutud heljumi teket ja levikut minimeerivaid meetmeid: süvendatakse ühekopalise ekskavaatoriga ning akvatoorium on ümbritsetud tammidega nii, et akvatooriumil on ainult idaosas kitsas ava, mille kaudu saab siseneda süvendatud materjali kaadamisalale vedav pargas. Põhjataimestik Kakumäe jahisadama rekonstrueerimisel/ümberehitamisel alternatiivide 1, 2, 3 korral ehitusperioodil tahkete ainete uputamisel ja akvatooriumi süvendamisel vette paigutatav pinnas paiskab veesambasse setteosakesi, mis põhjustab veealuse valgusvälja vähenemise. Piirkonna väga liigi- ja biomassivaesele põhjataimestikule on mõju tõenäosus väike. Mõju on alternatiiv 1 ja 2 ning 3 puhul väheoluline. Mõju kestvus on täite ja süvendustööde aegne. Heljum settib ligikaudu 1 päeva jooksul olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Põhjaloomastik Alternatiivide 1. 2 ja 3 puhul toimub seoses tahkete ainete uputamise ja akvatooriumi süvendustöödega põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum. Heljumi mõju avaldub eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aeg veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal Kopli lahes. Muutused on ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel. Kumulatiivseid mõjusid ei esine. Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetest vabanevad orgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. Sellest lähtuvalt võib süvendamisega kaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutused ning arvukuse ja biomassi tõus lähipiirkonnas. Corson OÜ. Töö nr 1511 58 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Sadamaala uputustööde piirkonnas põhjataimestik ja – loomastik puuduvad Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I, Kotta, J., 2003). Projektis Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus ja sellele tehtud KMH-s jõuti järeldusele, et süvendamise ja kaadamise negatiivne mõju merepõhjakooslustele on eeldatavalt väheoluline ja valdavalt taastuv 1-2 aasta jooksul pärast süvendamise/kaadamise lõppemist (LEL 2010). Kalastik Kuna akvatooriumi süvendamine viidaks läbi kinnisel sadamaakvatooriumil on mõju kalastikule väike ning puudutab eelkõige otseselt suletud süvendatavat piirkonda. Kalade koelmuid antud piirkonnas ei ole, mistõttu mõju kalastikule on väheoluline. Mõju kalastikule sõltub tööde teostamise ajast ja kestusest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööde läbiviimise ajal. Mõju võib avalduda nii otseses kalade hukkumises, üldseisundi halvenemises kui ka kaudsemalt koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises. Kalu Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine ei ohusta, küll võivad nad olla häiritud ja ajutiselt sunnitud muutma oma elupaika või rändeteed. Sadama ehituse või hooldusega seotud tööd ei ole reeglina kalastikku ohustanud või selle koosseisus ja struktuuris suuremaid muudatusi põhjustanud. Sadama ehitus kalapüüki tervikuna oluliselt ei mõjuta. See kehtib nii ranna- kui traalpüügi osas. Olulist kalamajanduslikku kahju sadama rajamisele ei kaasne. Prognoositavad muutused keskkonnatingimustes ja elustikus on lühiajalised ja pöörduvad. Kopli ja Tallinna lahel, nagu ka naaberlahtedes, on iseloomulik aktiivne kalapüük nn. rannaelanike poolt, eelkõige nakkevõrkudega ja ka ulatuslik sportlik kalapüük. Kakumäe sadamas toimuva akvatooriumi süvendusega ja uputamisest tekkiva heljumi väljumine ja selle võimalik kandumine Kopli poolsaare lääneranniku kalakoelmutele on suhteliselt vähetõenäone. Kakumäe jahisadama vahetus läheduses ei toimu märkimisväärset töönduslikku ning harrastuslikku kalapüüki, seetõttu käesoleval juhul kalapüügile reaalset mõju oodata ei ole (Järvik, 2002). Eestis tehtud sadamate ehitamise, laiendamise või hooldusega seotud hüdrotehnilised tööd pole reeglina kalastikku ja muud veeelustikku kahjustanud või selle koosseisus ja struktuuris pöördumatuid muudatusi põhjustanud. See on kinnitust leidnud Muuga, Kunda, Miiduranna, Paldiski Lõunasadama jt. puhul. Kavandatud akvatooriumi süvendus- ja uputustöödega ei kaasne olulist negatiivset mõju Kopli lahe merepõhja elustikule, kalastikule ja kalapüügile. Täielikult suletud akvatooriumis võiks nii süvendus- kui ka uputustöid teostada ka kalade kudemisperioodil (20 aprillist kuni 30 juunini), kuna kavandatuga ei kaasne olulist negatiivset mõju Kopli lahe merepõhja elustikule ja kalastikule. Matemaatiline modelleerimine ja eeltoodud ning teised KMH-s toodud hinnangud näitavad, et kasutades peatükis 8 toodud leevendavaid meetmeid ei kaasne alternatiivides 1, 2 ja 3 kavandatud tegevustega Kopli lahe mereelustikule olulist mõju ei jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamisega) ega edaspidise kasutusega. Corson OÜ. Töö nr 1511 59 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Arvestades eeltoodut ja peatükkides 2.5.1 Merevesi, 2.5.2 Mere elustik, 2.7 Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogiline seisund esitatud ning matemaatilise modelleerimise tulemusi (ptk 4.2.3.8 Kokkuvõte ja 4.3 Kavandatu mõju rannaprotsessidele) ja võib väita, et A1, A2 ja A3-s kavandatuga ei kaasne ökoloogilise seisundi halvenemist Kopli lahes. 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaare lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile Paljassaare laht on osana Tallinna lahest pikka aega olulisel määral mõjutatud inimtegevuse poolt. Igal aastal satub Tallinna ja Kopli lahtedesse sadevee- ja veepuhastusjaama kollektoritest, Pirita jõe vooluga ja õhust suurel hulgal (mitmeid tonne) aineid, mis avaldavad olulist mõju mereelustiku koosseisule ja kvaliteedile. Kõige kriitilisemad on ained, mis suurtes kontsentratsioonides võivad muuta ökosüsteemi toimimist – biogeensed ühendid ehk toitained. Tänapäeval ongi kogu Läänemeres üheks suuremaks keskkonnaprobleemiks inimtegevusest põhjustatud eutrofeerumine. Eutrofeerumise allikaid on mitmeid ja eriti ohtlikuks teeb protsessi erinevate allikate toime kumuleerumine. Läänemere puhul on kõige liigirikkamad rannikumere kooslused. Need alad on suhteliselt madalad, põhjani läbi valgustatud päikesevalgusega ja seetõttu rikkaliku taimestikuga, mis on teistele merepõhjaorganismidele nii toiduks kui elupaigaks. Eutrofeerumise koormus rannikumerele toob endaga kaasa muutusi kõikides ökosüsteemi komponentides, mille üheks tagajärjeks on liigilise mitmekesisuse vähenemine. Nimetatud protsess on samuti kumulatiivne. Ühe komponendi mõjutamine toob kaasa terve jada muudatusi, samas kui ühte ja sama komponenti või mõjutab mitu korraga muutuvat toimefaktorit. Jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisel Paljassaare lahes asuvale pinnasepuiste kohta ulatub mõju Paljassaare lahes ka kaadamisalale ja selle lähialale. Kaadamisalast idas, 1,1 km kaugusel, asub Paljassaare hoiuala ja Natura 2000 linnuala. Kaadamisalal on valdav mere sügavus 11 ja 13 m vahel, mistõttu see jääb elustikule olulist mõju avaldavast aktiivsesse tsooni diapasoonist välja. 71000 m3 süvendatud pinnase uputamisel kaadamisalal kaetaks merepõhi ühtlaselt umbes 11 cm paksuse kihiga, mis samuti jääb aktiivsest tsoonist sügavamale. Kaadamisala on valitud selliselt, et mõju elustikule, eriti naabruses asuvate looduslikult mitmekesistele ja väärtuslikele aladele, on võimalikult väike. Paljud põhjataimestiku liigid viitavad vähesele inimmõjule, mis omakorda viitab nimetatud merealade suhteliselt heale seisundile. Samal ajal on põhjataimestik suhteliselt tugeva antropogeense mõju all, mis on põhjustatud kiirlaevalainetest, sadamate ekspluatatsioonist ja arendamisest, heit- ja sadevete juhtimisest Tallinna lahte ning supelrandade olemasolust Tallinna lahe rannikul. Kaadamine praegust põhjataimestiku olukorda oluliselt ei halvenda. Kaadamisala korduval kasutamisel tulevikus võib piirkonnas tekkida muutusi liigilises koosseisus ja arvukuses, kuivõrd ala jääb sügavamale kui aktiivne tsoon. Corson OÜ. Töö nr 1511 60 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Põhjataimestiku osas levivad Paljassaare piirkonnas peamiselt liigid, kelle tundlikkus orgaanilise reostuse suhtes on keskmine või kõrge. Madala tundlikkusega liikide osakaal on põhjaloomastiku kooslustes tühine. Tähelepanuväärne on suur keskmise reostustundlikkusega liikide arvukus ja biomass. Nende liikide biomassi tõus on iseloomulik kõikjal Soome lahe rannikumeres ja on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusuga kogu Soome lahes. See on olukord, kus kaadamine võib toitainete koguse suurendamisega reostustundlike liikide hulka märkimisväärselt vähendada ja liigilist koosseisu muuta. Kaadamise mõju kalastikule on seotud rannikumeres kudevate liikidega ja nendega, kelle noorjärgud toituvad madalamas rannikumeres, peamiselt räimega kui töönduslikult olulise liigiga. Paljassaare kaadamisalal ja lähialal märkimisväärseid kalade koelmute asukohti täheldatud ei ole. Alternatiiv 2 on parim, kuna selle puhul uputatakse kaadamisalale 15000 m3 võrra vähem jahisadama akvatooriumist süvendatud pinnast. Arvestades eeltoodut ja peatükkides 2.6.1 Paljasaare lahe põhjataimestik, 2.5.2 Paljassaare lahe põhjaloomastik, 2.7 Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogiline seisund esitatud ning matemaatilise modelleerimise tulemusi võib väita, et A1, A2 ja A3-s teostatavate kaadamistega ei kaasne ökoloogilise seisundi olulist halvenemist Paljassaare lahes. Alternatiiv 2 on parim, kuna uputatakse kaadamisalale 15000 m3 võrra vähem jahisadama akvatooriumist süvendatud pinnast. 4.5 Mõju linnustikule Lindudele Kakumäe jahisadama sadama rekonstrueerimisel/ümberehitamisel oluline negatiivne keskkonnamõju tõenäoliselt puudub, kuna sadama ümbruse rannikumerel peatuvate ning rannikul pesitsevate lindude arv on suhteliselt väike. Vee erikasutusloa nr L.vv/32516 kohaselt läbiviidavate töödega on ilmselt juba vähenenud piirkonnas peatuvate veelindude arvukus, seega jahisadama rekonstrueerimisega/ümberehitamisega toimuvad tegevused on lindude poolt aktsepteeritud ja nad arvestavat toimuvat. Tööde lõppemisel mõningase aja möödumisel eeldatavalt võtavad veelinnud jahisadama omaks. Alternatiiv 1 ja 2 kohaselt Nooda tee ehitamine loob pangaastangu pealses taimestikus sealsetele laululindudele (vajavad pesitsemiseks puid, tihedaid põõsaid ja alustaimestikuga metsasalusid).soodsamad tingimused, kui alternatiiv 3 puhul, kui sinna oli kavandatud kergliiklustee. Süvendus-, uputus- ja kaadamistööde mõju linnustikule avaldub eelkõige toiduahela kaudu. Eelnimetatud töödega kaasneva heljumiga võib taimekoosluste areng olla pärsitud madalatel merealadel ja rannikuvees. Põhjasetetest vabanevate toitainetega kaasnev eutrofeerumine Corson OÜ. Töö nr 1511 61 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne mõjutab kaudselt oluliselt järgmisi herbivoore: kõik luigeliigid, viupart, soopart, piilpart, sinikael-part ja luitsnokk-part. Hapnikupuudus laialdastel aladel võib muuta põhjaloomastiku kooseisu mis on oluliseks toiduobjektiks vartidele, hahkadele, vaerastele ning aulidele. Prognoosida võiks sukelpartide arvukuse lühiajalist kasvu kaadamisala lähistel seoses setetest toituva põhjaloomastiku arvukuse tõusuga, kuid samas tuleb selle hinnanguga olla ettevaatlik, sest paralleelselt toimuv protsess – põhjakoosluste mattumine settesse – võib hoopis viia põhjaloomastiku taandumiseni.. Kuna jahisadama kaide ja muulide rajamiseks teostatava kivide ja betoonelementide uputamisega ei kaasne olulist mõju merepõhjaelustikule ja kalastikule siis ka linnustikule toitumisahela kaudu olulisi mõjusid ei ole. Kõigi eeskirjade kohaselt sadamaalal tööde teostamisel ei teki lindudele kavandatust ka olulisi häiringuid. Kasutada olnud andmetel Kakumäe jahisadama piirkonnas eeldatavalt suuri rändeaegseid ja talvituvaid veelinnukogumeid ei ole. Eeldatavalt mitte oluline mõju põhjaelustiku ja kalastiku kaudu avaldub veelinnustikule lokaalselt ja lühiajaliselt ning mitte oluliselt. Laevaliikluse intensiivistumise tõttu võib suureneda võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus. Avarii olukorra tekkimise juhuks peab jahisadamal olema reostustõrje plaan ning võimekus vältimaks õli sattumist sadamabasseinist lahte. Jahisadama kasutamisega ei kaasne lindudele olulisi mõjusid. Linnustikku võib kõige rohkem mõjutada läheduses toimuv ehitustegevus ja sellega seotud häirimiskoormuse suurenemine, samuti ohtlike veoste transiidi suurenemine Tallinna lahel ja üldine laevaliikluse suurenemine Tallinna lahel. Paljassaare lahe ja poolsaare linnustikku on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu-ja linnuala, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused ning lisas 9 olevas P. Vissaku ekspertarvamuse Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliikide ja nende kaitsestaatuse tabelis. Kaadamispiirkonna linnustikuline kokkuvõte: 1. Kaadamispiirkonnas Paljassaare pinnasepuistealal puuduvad märkimisväärsed veelindude pesitsus-, toitumis- või peatumisalad. 2. Kuna on tegemist urbaniseerunud piirkonnaga siis on lindude arvukus kirjeldatavas merepiirkonnas äärmiselt madal. 3. Erandiks võivad olla ülelendavad linnud. 4. Rändlindudele ei tohiks kavandatud tööd praktiliselt mingit olulist mõju avaldada. 5. Rände ja talvitumise ajal võib neil aladel juhusulikult viibida mõningaid aulide salkasid, ent mitte põhjuslikult, s.t. toitumist ei toimu. Kaadamispiirkonnas Paljassaare pinnasepuistealal puuduvad märkimisväärsed veelindude pesitsus-, toitumis- või peatumisalad. Kuna on tegemist urbaniseerunud piirkonnaga siis on lindude arvukus kirjeldatavas merepiirkonnas äärmiselt madal. Erandiks võivad olla ülelendavad linnud. Rändlindudele ei tohiks kavandatud tööd praktiliselt mingit olulist mõju avaldada. Corson OÜ. Töö nr 1511 62 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna kaadamise mõju osadele elustikurühmadele puudub täiesti ja teiste osas on suhteliselt väike, siis olulisi leevendusmeetmeid lisaks peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed ei ole vaja rakendada. Alternatiividest on parimaks alternatiivi 2, kuna kaadamisalale uputatakse akvatooriumi süvendamisel saadud pinnast 15000 m3 vähem. 4.6 Mõju maastikule ja taimestikule Mõjude hinnangu aluseks on olnud: • Nooda tee 2 ja Lesta tn 10 vahelise ranna-ala puittaimestiku haljastuslik hinnang. O. Abner, Tallinn 2006 (Corson OÜ töö nr 0609 lisa 14). • Nooda tee I ehitusjärjekorra teedeehitus ja sademeveekanalisatsioon, eelprojekt. Töö nr 375/15. E. Jahhu Projekteerimisbüroo. Tartu, 30.12. 2015. Töös nr 375/15 on toodud Nooda tee ja kergliiklustee haljastuslikud lahendid. • Nooda tee I etapi ehitusprojekti likvideeritavate puude dendroloogiline hinnang asendusistutuse ühikute väljaselgitamiseks. Koostas: Corson OÜ, K-A. Parksepp. Tallinn 2015. • Eksperdi varasemad (Corson OÜ töö nr 0609) ja praegused välitööd ning hinnangud. Lesta tn 16/18 puudub kõrghaljastus. Mingeid olulisi negatiivseid mõjusid jahisadama rekonstrueerimisest/ümberehitamisest ja hilisemast kasutamisest taimestikule ja maastikule ei teki. Tallinna linna haljasmaade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide olemasolu nii elukohas, asumis, linnaosas kui linnas tervikuna. Tähtis on ka linna üldatraktiivsuse tõstmine ja kultuuripärandi säilitamine. Säilitatavad rohealad võimaldavad koos rannaalaga Kakumäe loodusliku eripära edasist arendamist ja kinnistamist ning mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt positiivne, mõju ulatus ja suurus sõltub rakendatavate praktiliste meetmete edukusest. Täiendava haljastamise eesmärgiks Lesta tn 16/18 on, et säilitatav kõrghaljastus + täiendavalt rajatav haljastus + rajatavad hooned ja rajatised moodustaksid ühtse terviku Kakumäe poolsaare rohe- ja elamualadega. Alternatiivide 1 ja 2 kohase Nooda tee ehitusega ja kergliiklus tee rajamisega ei kaasne olulist mõju Nooda teest pangaastangu pealsele puittaimestikule kuna see säilitatakse. Samas alternatiiv 3 kohaselt kergliiklustee rajamisel oleks tulnud Nooda tee 3, 5, 7 ja Lesta tn 8 kinnistute merepoolse piiri ja pangaastangu vahele teeraja asemele rajada kergliiklustee, mis oleks jäänud Tallinna üldplaneeringu järgi haljaskoridori. Praegu on Nooda tee 3, 5, 7 ja Lesta tn 8 kinnistute merepoolse piiri ja pangaastangu vaheline ala katastri registris (23.07.2012) ETAKID 3284893 koodiga: puistu, mets – puittaimestikuga. Corson OÜ. Töö nr 1511 63 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Kuna E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 375/15 kohaselt on Nooda teel võimalik suuremate sõidukite liiklus, siis on alternatiivides 1 ja 2 tekitatud sadamasse eraldi ühistranspordipeatus, mis võimaldab vältida Lesta tänava kasutamist jalakäijate liikluseks. Nooda teele ühistranspordi peatuse viimine koos busside ümberpööramise tagamisega tingib Nooda tee mõningase nihkumise merepoole. Antud nihkumise tõttu on võimalik ka kergliiklustee tekkimine pankranniku alumisse äärde, mis võimaldab pankrannikule alles jätta suurel hulgal seal kasvavaid puid. Lahendus arvestab detailplaneeringus toodut. 4.7 Mõju kaitsealustele objektidele Kaitsealuseid ja haruldasi taimi Lesta tn 16/18 ei ole tuvastatud. Lesta tn 16/18 kavandatud tegevusest piirkonnas asuvatele kaitstavatele geoloogilistele objektidele (sh Lesta kivile) ja kaugemal asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele mõju puudub. Kaitstavad loodusobjekte on käsitletud. Peatüki 2.9 Kaitstavad loodusobjektid allpeatükkides 2.9.1 Jahisadama piirkonna loodusobjektid ja 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala. Paljassaare kaadamisalale kaadamisel avalduvaid mõjusid Paljassaare hoiu- ja linnualale on käsitletud peatüki 5 Natura hindamine allpeatükkides. 4.8 Müra Peatükkide 4.8.1 ja 4.8.2 koostamisel on kasutatud Corson OÜ poolt varem tellitud Insinööritoimisto Akukon OY töö 7433-1 (Tallinn 09/2007) materjale (lisa 6). Corson OÜ töös 0609 oli lisas 39 Akukoni töö nr 7433-1. Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra toime sõltub nii ekspositsiooni ajast kui ka müra tugevusest. Kahjulik toime on müraallika tugevusega võrdelises sõltuvuses. Mida tugevam on müra, seda valjemini seda tajutakse ja seda suurem on häiringute ja kahjustuste tekkimise oht. Müra kandumine õhu kaudu ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eeskätt aluspinna iseloomust (kareduskoefitsiendist) – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. Corson OÜ. Töö nr 1511 64 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4.8.1 Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müra normtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsed müratasemed LAeq , mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt. Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel III kategooria 60 50 Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel. Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel. 4.8.2 Väikelaevade müra Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid. Corson OÜ. Töö nr 1511 65 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB. Kakumäe jahisadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid – mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord. Peamine väikelaevade liikumiskoridor on jahisadamast loodesuunaline. Teiseks oluliseks teguriks on väikelaevade kiirus: sadama akvatooriumis on arvestatud 6 sõlme (11 km/h), akvatooriumist väljaspool võiks liikumiskiirus olla 10 (19 km/ h) ja avamerel arvestades veeliiklust 20 (37 km/h) sõlme ja rohkem. Tähtis on ka et sadama akvatooriumi ei toodaks sisse olulist liikumislainetust.. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis 4.1: Tabel 4.1. Helirõhu piirnorm. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides PN < 10 67 10 < PN < 40 72 PN > 40 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra. EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sdamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada. Järgnevas tabelis 4.2. on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud ette antud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtused kirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel. Tabel 4.2. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustel kiirus, km/h 10 20 30 Corson OÜ. Töö nr 1511 66 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 50 m 73 72 73 100 m 68 68 68 150 m 66 Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heli ekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kui me teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N ja ajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siis LpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T = LAE + 10 log N - 48 Tabelis 4.3. on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kaugusel arvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva (30 alust saabuks ja lahkuks sadamast). Tabel 4.3. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed LpAeq Ekvivalentne müratase LpAeq, dB (päev) kiirus, km/h 10 20 30 kaugus, m 50 43 42 43 100 38 38 38 150 38 41 Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal. Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele. Väikelaevade (jahid, kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole sadama sissesõidutee äärde jäävale sadamaalale (päevasel ajavahemikul 65 dB ja öösel 55 dB) ja kaugemale jäävatele aladele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele võimalikel uutel planeeritavatel aladel. Sadama rajamine ja selle järgnev kasutamine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid. Soodsaks tuleb pidada asjaolu, et sadamahoone ja elling tekitavad varjestuse laevade töötamisest tekkinud müra eest. Kokkuvõtteks Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Madalat mürataset põhjustavad: • Heli leviku teele ehitatavate sadamahoone ja rajatiste poolt tekitatud varjestatus. Corson OÜ. Töö nr 1511 67 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • Suured vahemaad eluhooneteni. • Väikelaevade väike kiirus. • Lähemad elamud asuvad jahisadamast oluliselt kõrgemal rannaastangul (Nooda tee äärsed elamud). • Nooda tee elamute ees panga ääres kasvab olulisel hulgal kõrghaljastust. • Ehitatava Nooda tee äärde rajatava kergliiklusteest rannaastangu poolne on kavandatud haljastada sh ka kõrghaljastust. 4.8.3 Sadamaalal tehtavate ehitus- ja süvendustööde müratasemed Koostatud: Müratasemete mõõtmise raport 2016, Lesta 16/18, Tallinn. Finestum Ehitusekspertiisid OÜ (lisa 7) põhjal. Joonis 4.2. Mõõdistuspunktide asukohad. Müratasemete mõõtmise eesmärgiks oli Lesta 16/18 alalt sadama ehitus- ja süvendustöödega elukeskkonda kanduvate müratasemete kindlakstegemine. Tegemist on III kategooria alaga ehk segaalaga. Müratasemete mõõtmised teostas 01.02.2016 ajavahemikul 13.30 kuni 14.00 Andrei Popkov (Finestum Ehitusekspertiisid OÜ). Müra mõõtja ja analüsaator Velleman TES 1358A vastab standardile: EVS-EN IEC 60651:2001. Hindamise aluseks on mõõtemetoodika: EVS-ISO 1996-1:2006, ISO 1996-2:2007. Müra normväärtused on reguleeritud sotsiaalministri määruse nr. 42, “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetega. Normide puhul eristatakse piir- ja taotlustaset. Piirtaset rakendatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada kehtestatud Corson OÜ. Töö nr 1511 68 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne piirtaset. Taotlustase on müra helirõhutase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust. Kasutatakse uute alade planeerimisel ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Käsitledes sadamaehitust tööstusettevõttena saab nimetatud määrusest lugeda välja järgmist: III kategooria alal lubatud müratasemed on järgmised: Taotlustase päeval – 55 dB ja öösel 45 dB. Piirtase päeval – 65 dB ja öösel – 60 dB. Sama määrus normeerib ehitusmüra vaid öisel ajal (§ 5. L 6 p 4) ning taotlustasemeks on 50 dB ja piirtasemeks 60 dB. Lubatud tasemete puhul on peetud silmas keskmist püsivat ehk ekvivalentset müra. Mõõtmise käigus salvestati kaalutud ekvivalentne helirõhutase LpA. Joonisel 1 olevate mõõdistuspunktide mõõtmistulemused: Punkt nr. 1 – 47,1 dB (kinnistu piiril) Punkt nr. 2 – 53,8 dB (kaldatsoonis) Punkt nr. 3 – 46,9 dB (kinnistu piiril) Kokkuvõte: Ühes punktis (nr. 2) ületab sadamaala ehitustegevusest ja süvendustöödest põhjustatud ümbritsevasse elukeskkonda kanduv müra lubatud taset öisel ajal. Peamiselt jäävad aga fikseeritud müratasemed lubatud tasemele alla. Teistsuguste ilmastikutingimuste (sademete hulk ja tuule kiirus) korral võivad mõõtmistulemused olla natuke erinevad. 4.8.4 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed Alljärgnevalt mõningaid leevendavad meetmed välisõhu kaitseks: • Vabariigi Valitsuse 08.12.1999. a määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 4 (3) nõuab: ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama muuhulgas ka abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses. • Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL, 27.09.2004, 128, 1986). • Inimeste kaitseks tuleb ehitusseadmete ja mehhanismide poolt tekitava kõrgendatud müratasemega töid (vaiade süvistamine, veotransport, kaide ehitus jne) teha päevasel ajal. Müra leevendavaid meetmeid, mida peaks teadma ja müra probleemi korral rakendama: 1. Kivide, betoonelementide ja muude ehitusmaterjalide kohale toomise tee lähedal elavate inimeste häirivust on võimalik vähendada kui veod toimuvad tööpäevadel soovitavalt kell 8-18. 2. Vedusid tuleb vältida puhkepäevadel ja väljaspool tööaega. 3. Sõidetav tee peab olema heas korras. 4. Elanike tuleb teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast ja veoautode liiklussagedusest. Corson OÜ. Töö nr 1511 69 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 5. Liiklusmüra leevendusmeetmeteks on liiklustiheduse ja piirkiiruse vähendamine ning tee hea korrashoid. 6. Samas tuleb tõdeda, et ehitustööde teostamisel võivad inimesed ise oma tegevuste ja tehnoloogia valikutega müratasemeid suurendada. 7. Kaide ja muulide rajamisel ning veekeskkonnas teostatavate kivide ja betoonelementide uputamisel tuleb tööd korraldada, et tekiks võimalikult minimaalselt müra ja müraga kokkupuutuvate inimeste arv oleks võimalikult väike. 8. Müravastasteks meetmeteks kaide ja muulide rajamisel, kivide ja betoonelementide veol ning uputamisel on vajalik: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, hoolikas töö ja avalikkuse teavitamine. 4.9 Õhukvaliteet 4.9.1 Tallinna linnaõhk Peatüki allpeatükkide koostamisel on kasutatud Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs . Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013 materjale. 2012. a. linnaõhu riikliku välisõhu seire aruande (Saare, Maasikmets, Teinemaa 2012) kohaselt mõjutab peenosakeste tasemeid linnaõhus lisaks transpordile ka puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes. Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 µg/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35 korral. Keskkonnaministri 11.06.2014 määrus nr 20 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba (RT I, 17.06.2014, 1) sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba või erisaasteluba. Keskkonnaministri 11.06.2014 määrus nr 20 § 3 lõige 1 sätestab, et energia tootmisel on saasteluba nõutav, kui käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil asuvate põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus tahke, vedel- või gaaskütuse põletamisel ületab 0,3 MW ja nendest eraldub välisõhku vähemalt ühte saasteainet koguses, mis ületab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–6 sätestatud saasteaine künniskogust. Kuna liiklus ja olmekütmine pole otseselt keskkonnalubadega reguleeritud, siis saab sealt pärinevate saasteainete vähendamiseks kasutada kaudseid meetodeid. Liikluse ja olmekütmise valdkonnas on oluline kohaliku omavalitsuse (KOV) ja riiklike meetmete omavaheline kombineerimine. KOV saab eelkõige seda valdkonda mõjutada läbi planeerimisprotsessi Peamiseks linnõhu kvaliteeti mõjutavateks teguriteks on tänapäeval liiklus ja olmeküte (Orru et al., 2011 Välisõhu kvaliteedi mõju inimese tervisele – peenetest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes). Liiklus linnades on intensiivistunud, kasutatakse endiselt laialdaselt naastrehve, olmekütte kasutamine linnades on laialt levinud ning sellest tulenevalt on linnade õhukvaliteedi parendamine endiselt oluliseks teemaks. Corson OÜ. Töö nr 1511 70 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Liikluses on probleemiks nii otse kütuse põlemisprotsessidest tekkivad saasteained (eelkõige lämmastikoksiidid, vingugaas, ülipeened osakesed) kui ka teekatte, sõiduki rehvide ja piduriklotside kulumisest tekkivad saasteained (eelkõige peenosakesed) ning peenosakeste resuspensioon teekattelt, mis on seotud eelkõige naastrehvide kasutamisega linnakeskkonnas. Vaatamata naastrehvide kasutamisega kaasnevatele liiklusohutuse positiivsetele aspektidele, ei saa tähelepanuta jätta naastrehvide kasutamisega kaasnevaid negatiivseid aspekte, mis avalduvad eelkõige teekatte suuremas kulumises (otsene kulu teeehitusele) ning tänu sellele ka peenosakeste kõrgenenud tasemetele linnakeskkonnas (otsene kulu tervishoiule). Näiteks Stockholmi kesklinnas täheldati naastrehvide kasutamise ja kõrgenenud PM10 tasemete vahel tugevat korrelatsiooni. Joonis 4.3 .Õhusaaste tase CAQ indeks. Allikas: Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs 2013 joonis 5 (lk 49). Olmekütmine mõjutab olulisel määral linnaõhu kvaliteeti. Tallinna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavas leiti, et märkimisväärne osa õhusaastest pärineb kodumajapidamiste kütmisest biomassiga, eelkõige puiduga (E. Teinemaa, K. Saare 2009 Tallinna linnastu välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava). Eestis on 70% juhtudel kasutusel väheefektiivsed küttekolded: tavaahjud, pliidid, kaminad (Loosaar et al., 2008 Hinnang eramute kütmisest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kohta Eestis. Keskkonnaministeeriumi leping nr 7082). Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis toodud CAQ indeksi põhjal oli Tallinna õhusaaste tase väga madal 4.9.2 Õhusaastelised mõjud jahisadama- ja lähialadel ning leevendus Planeeringualal võib ehitustöid teostada ainult tehniliselt korras olevate seadmete ja mehhanismidega. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus peab kinni pidama kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Kõik ehitamisel ja ala hiljem kasutatavad transpordivahendid ning sõiduvahendid peavad olema tehniliselt korras ja vastama linnaliikluses kehtestatud eeskirjadele ja nõuetele Ehitustöödel kasutatavate puistematerjalide laadimisel, ladustamisel ning ehitusel kasutamisel eralduva tolmu koguste vähendamiseks peab ehitaja rakendama tehissaartel asuval ehitusplatsil samuti parimaid võimalikke töövõtteid. Tolmuemissioone ehitustöödel on Corson OÜ. Töö nr 1511 71 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne võimalik vältida järgmiste meetmete abil: materjali kukkumiskõrguse vähendamine, ehitusmaterjalide katmine veol ja ladustamisel, transpordikauguste vähendamine, tolmupüüde- ja tolmuimemisseadmete kasutamine, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodiline puhastamine ning puistes ehitusmaterjalide laadimise vältimine tugeva tuulega. Puistematerjali veo ajal tuleb tolmu leviku vältimiseks veosed katta, et ei toimuks materjali mahavalgumist või tolmu eraldumist veokilt. Mõningaid leevendavad meetmed välisõhu kaitseks: Ühekordne puuderida tänava ääres vähendab õhu heitgaasidega saastumist 7-10 %, kaks rida puid ja põõsaid 30-40 %, ning neli rida puid ja kaks rida põõsaid 50-60 %. Talvel on puude kaitseefekt suvisest 3-4 korda väiksem (Rannamäe, 1993). Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL, 27.09.2004, 128, 1986). Peenosakeste tervisemõju vähendamise meetmeid (Orru et al., 2011) piirkonnas: • Puhver- ja rohealade säilitamine piirkonnas ning täiendava haljastuse loomine ja kasutamine Nooda tee ning kergliiklustee tee ääres, mis on vajalik ka saasteainete paremaks hajumiseks. • Jahisadama liikluse toomine Nooda teele vähendab oluliselt nii liikluskoormust ja müra kui ka liiklussaastet Lesta tänava piirkonnale. • Jalakäijatele ja jalgratturitele kergliikluseks paremate tingimuste loomine. • Nooda tee ja kergliiklustee korrashoidmine. • Jälgida, et sadamaalale siseneksid tehniliselt korras sõidukid. • Kütustele kehtestatud keskkonnanõuete täitmine ja selle kontrollimine. • Vajadusel ja võimalusel naastrehvide kasutusaja piiramine (sõltub riiklikest nõuetest). • Keskkonnasõbralike sõidukite eelistamine linnaliikluses (riiklikud ja KOV nõuded). • Korraldatud jäätmevedu. • Parima võimaliku tehnika rakendamine, sh keskkonnalubadega reguleerimata valdkondades. Liikluse logistiliselt parim korraldus nii sadamaalal kui ka teenuste organiseerimisel. • Küttevarustuses gaasi kasutamine. • Tervislikud eluviisid (sportimine jne) suurendavad organismi vastupanuvõimet sh ka õhusaastele ja vähendavad teisi terviseriske. Viimased uuringud on näidanud, et sportimisel saadav kasu on suurem õhusaaste negatiivsest mõjust (Orru et al., 2011). Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) on hinnatud Tallinna õhusaaste tase väga madalaks ja KMH aruandes kavandatud tegevusega ei kaasne selliseid tegevusi, mis võiks õhukvaliteeti halvemaks muuta. KMH protsessis saadud andmete ja hindamiste tulemusena võib väita, et kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ja puudub oht kliimamuutuseks. Corson OÜ. Töö nr 1511 72 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4.10 Valgussaaste Inimtegevusega kaasneb paratamatult valgussaaste nagu mürasaastegi. Kord-korralt suurenevad vajadused kunstliku valguse järele. Kogu maailmas toodetud valgusenergiast läheb 30 % kaduma – paiskub lihtsalt atmosfääri. Välisvalgustuse paigaldustest ja hoonete akendest ülespoole tulvavat ja taeva lisahelendust põhjustavat valgust nimetatakse valgussaasteks. Astronoomide algatusel on hakatud rakendama juba ka tehnilisi võimalusi taeva helendumise vähendamiseks linnapiirkondades observatooriumide läheduses. Asi pole aga mitte ainult astronoomiliste uuringute häirimises, vaid eelkõige selles, et tehisvalgus mõjutab looduskeskkonda. Kui tavapärase öö ja päeva vaheldumise asemel tekib tehisvalgustuse tõttu mingi muu valgusrütm, muutub paratamatult ka elusolendite rakkude talitlus. Öise eluviisiga loomade käitumine erineb tehisvalguses tavapärasest ning enamasti nende eluruum aheneb. Linnade ja kõrghoonete valgustamisega suureneb piirkonnas valgustatus, mis osaliselt mõjub ka visuaalse reostusena. Valgusreostus segab lindude rännet. Vilkuvad ja pidevalt põlevad reklaamtuled meelitavad valguslõksu ööliblikaid jt putukaid, mis on kergeks saagiks lindudele ajades segamini nende elurežiimi ja kokkupõrgetel klaaspindadega põhjustada linnusurmasid. Valgussaaste on tervisele kahjulik. Valgussaastel on halb mõju inimorganismile. Und häiriv tänavavalgustus ei lase organismil puhata ning mõningad uurimused seostavad kunstlikku valgust ka kasvajate tekkega (http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsehhi-hakkab-seadusega- piirama-valgussaastet.d?id=50925391 ) Valgussaaste kahjustused: • mitmesuguste loomaliikide orienteerumisprobleemid; • ere elektrivalgus segab öölinde ja ööloomi; • häirib astronoome; • suurlinna romantikutel on häiritud tähistaeva vaatlused (tähti lihtsalt valgussaaste tõttu ei ole näha). Näiteks Tallinnas on meil võimalik jälgida ligikaudu paari tuhandet tähte, New Yorki kesklinnas mõnikümmend ja Lõuna-Eestis vähemalt paarkümmend tuhat (Tooming, 2001). Valgussaaste vähendamise võimalused: • Objekti, mitte õhu valgustamine. • Parema optika kasutusele võtmine välisvalgustites. • Paigaldatakse ainult loodussõbralikke valgusteid. • Sobivates kohtades automaatselt väljalülituvate ja liikumisele reageerivate valgustite kasutamine. • Vajadusel vilkuva ja värvikireva valgustuse minimaalne ja mittepidev kasutamine. Valgusreostuse vältimine on oluline ning sellega tuleb arvestada valgustite suunamisel ja mastide kõrguse valikul. Välised valgusallikad tuleb varustada selliste kuplite ja peeglitega, mis suunaksid valguskiired maapinnale ja kaidele 1, 2 ja 3. Corson OÜ. Töö nr 1511 73 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Halvasti suunatud valgus vähendab liiklusohutust nii maal kui merel. Näiteks Horvaatia ja teised Euroopa rannikuriigid on piiranud tänavavalgustust rannajoonel. Paljud Euroopa kohalikud omavalitsused nõuavad niisuguste reklaamtahvlite kasutamist, mis ei häiriks autojuhte (http://www.epl.ee/artikkel/206297). Eriti oluline on valgussaaste vähendamine teede ja tänavate valgustamisel, näiteks teevalgustussüsteem, milles valgustid ega teepind peaaegu üldse ei kiirga valgust taeva poole ega tekita seega valgussaastet. 4.11 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 4.11.1 Jahisadamaga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud aspektid Tänapäeval on rikkad need riigid, kellel on väljapääs merele. Avatus merele võimaldab paremini kasutada ära mere suurt potentsiaali turismi valdkonnas. Eesti majanduse tulevikuvõti on ekspordi arendamine, mille hulka kuulub ka välisturism. Välisturism avamerepurjekate ja kaatritega (maailmas tuntud nn marina-süsteem) on individuaalturismi eriliik. Välisturism väikelaevadega on Läänemerel ülipopulaarne. Läänemere basseinis loendatakse üle 500 merekämpingu. Soome Vabariigi piirivalve andmetel seilab Soome territoriaalvetes ca 200 000 alust aastas. Harrastusmeresõit on viimaste aastatega pidevalt kasvanud ja prognooside kohaselt jätkub kasv Euroopa Liidus 5-6% aastas. Mereturism kui aktiivse puhkuse vorm mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Hinnanguliselt annab turism koos mereturismiga ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile. Kuivõrd Eesti on mereriik, siis esikohale võiks panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse on seetõttu oluline kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks, eriti aga kiiresti areneva ökoturismi sektori jaoks. Tallinn on mereäärne ning rikkaliku arhitektuuripärandiga linn, mis annab talle olulisi eeliseid turismi- ja mereturismi arendamiseks. Tallinn on väliskülastajatele number üks sihtkoht Eestis. Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmbekeskust omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg. Eesti rannikualad on pika meresõidutraditsiooniga, mis on meie kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist. Corson OÜ. Töö nr 1511 74 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Hetkel on Tallinna mereturism koondunud peamiselt Pirita linnaossa, mida teadvustatakse Tallinna kuurort- ja puhkepiirkonnana. Tasakaalustamaks turistide voogusid ja looduse koormatust on Kakumäe jahisadama väljaarendamine puhke-, ranna- ja turismipiirkonnana igati põhjendatud. Kakumäe jahisadam elavdab turismi ja üldist kultuurivahetust piirkonnas. Kakumäe jahisadama piirkonnas puuduvad muinsuskaitselised objektid, samas Kakumäe tipus asuvad Peeter Suure merekindlustused saavad suurema tähelepanu osaliseks, samuti suureneb turistide poolt Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi külastamine Soodne asukoht ja tegutsev jahisadam ning atraktiivne sadamapiirkond (sadamataristu, Nooda tee A1 ja A2 lahenduse kergliiklustee ja rannakindlustus) muudavad linnaelanike mentaliteeti ning toovad kaasa uusi arengusuundi ja -võimalusi. Kakumäe jahisadama ja tõmbekeskuse rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjub piirkonna arengule positiivselt. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamise ning hilisema kasutusega puudub mõju Kakumäe ja Stroomi supelrandadele. 4.11.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule Jahisadam annab ettevõtluseks ja äritegevuseks täiendavaid võimalusi. Puhkamisvõimaluste pakkumine ja huvitegevuse arendamine toetavad ka kaubanduse arendamist – kui on külastajaid, siis suureneb alal paiknevate kaupluste ja teeninduspunktide külastatavus ja arv. Elanikkonna sotsiaalsete vajaduste arvestamise hulka kuuluvad töökohad ja avalikud teenused ning selleks vajalike sotsiaalsete ja majanduslike infrastruktuuri objektide olemasolu. Sotsiaalsete vajaduste ja inimeste heaolu hulka kuuluvad kõikvõimalikud puhkemajanduslikud ja vabaaja veetmise ning turismi alased korraldused.. Võimaluste rohkus võimaldab igal ühel valida endale sobiv puhkeaja ja puhkuse veetmise vorm. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (müra, vibratsioon, ehitus- ja uputavate materjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige sadama ja mõningaselt ka kommunikatsioonide rajamise ajal. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide vedu, laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada. Corson OÜ. Töö nr 1511 75 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Samas, kui sadama rajamisel peetakse kinni kõigist ehitamise ja transpordil esitatavatest nõuetest, siis olulist häiringut ei tohiks tekkida. Kuna jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas, siis võib eeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme täites tööde teostamiseks ettenähtud nõuded. Samas näiteks Nooda tee elanikele ei ole välistatud lühiajaliselt ja perioodiliselt toimivaid ebameeldivused ehitusmüra näol, mille allikateks on ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Peatükis 4.8 Müra allpeatükis 4.8.3 Sadamaalal tehtavate ehitus- ja süvendustööde müratasemed tehtud mõõtmiste järgi punktis 2 (Nooda tee) ületab sadamaala ehitustegevusest ja süvendustöödest põhjustatud ümbritsevasse elukeskkonda kanduv müra lubatud taset öisel ajal. Peamiselt jäävad aga fikseeritud müratasemed lubatud tasemele alla. Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka autotranspordi liikumine, mille leevendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud Lesta tänaval viival teel liikuvale transpordile. Vajadusel tuleb ehitusmüra vähendamiseks ööseks ehitustegevus peatada. Samas ehitustööd ei põhjusta pikaajalisemat olulist müra. Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv. Mõningastes arutlustes ja arvamustes Kakumäe jahisadama lähiala arendamise kohta on avaldatud arvamust, et Kakumäe jahisadamast lääne poole jääv liivaranda võiks kasutada supluskohana. Kui arendamisel tekib kunagi soov liivaranda kasutada supluskohana, siis see saab toimuda ainult vastavuses Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusega nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale1. Antud meeldetuletus on toodud siia määruses toodud nõude pärast, et heitvee suubla ei tohi olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirdele lähemal kui 200 meetrit. See tähendaks, et kui sooviksime kavandada Kakumäe jahisadama lähiala läänerannale (A2 – korral ka täidetavale alale) supluskohta, siis tuleb sademevee veelask viia vähemalt 200 m kaugusele rannast. Peatükkide 4.2.3.8 Kokkuvõte lõpus ja 4.3 Kavandatu mõju rannaprotsessidele kokkuvõttes on toodud, et olemasoleva info alusel piirkonna avalike supelrandade (Kakumäe, Stroomi ja Pikakari rand) vee kvaliteedile alternatiivides A1, A2 ja A3 kavandatust mõju puudub. Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad* ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks. *Corson OÜ töös 0609 hindas 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ kinnisvaraekspert Kakumäe jahisadama ja lähiala detailplaneeringu võimalikku mõju lähiümbruse kinnisvara väärtusele Corson OÜ. Töö nr 1511 76 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne (Corson OÜ töös 0609 lisa 17). Selles eksperthinnangus olid toodud (alljärgnevalt on käsitletud jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamisega otseselt seonduv): 1. Kinnisvara hindu mõjutavad positiivselt: • Lesta tee seisund. Lesta tänav oli väga halvas seisukorras, kuid 2010.a tehnovõrkude paigaldamise käigus Lesta tänava tänavamaale rekonstrueeriti ka Lesta tänav. • Nooda tee rajamine. On koostatud Nooda tee ehitamise projekt (käsitletud põhjalikult peatüki 3.2.3 Nooda tee ehitus ja sellega kaasnev kolmes allpeatükis). • Nõuetekohaste kõnniteede ja teiste kergliiklusteede rajamine, mis parandavad lähipiirkonna sportimis- ja liikumisvõimalusi. Nooda tee ehitamisega lahendatakse (põhjalikult käsitletud Nooda tee ehitusprojektis) kergliiklusteed ja kõnniteed. • Sadamahoonesse planeeritavad äri-, teenindus- ja kaubanduspinnad parandavad piirkonnas kaupade ja teenuste kättesaadavust. Sadamahoone ehitusprojekt on koostamisel. • Piirkonnale lisab prestiiži kaikohtade olemasolu. Kavandatud tegevusega on kavandatud Lesta tn 16/18 kinnistu jahisadama, hüdrorajatiste, muuli, kaide, akvatooriumi, juurdepääsutee ja rannakaitse rajamise teostus. Jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustöödega kaasnevad nii rannakindlustuse rajamistööd kui ka juurdepääsutee ehitamine Nooda teelt, mis on alustatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusele nr 203 Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Üldiselt Eesti rannikualad on väga pikkade meresõidutraditsioonidega, mis on piirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist. Tulenevalt eeltoodust ei ohusta jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine alternatiivid 1, 2 ja 3 kohalike elanike tervist, heaolu ja vara. 4.11.3 Jäätmekäitlus Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning jäätmehoolduse kavandamine toimub Tallinna jäätmekava 2012-2016 järgi. Jäätmehoolduseeskirjast: § 5 määrab jäätmevaldaja kohustused, mille lõige 2 punkti1 kohaselt sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. § 4 Jäätmekäitluse üldnõuded näevad ette, et iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Corson OÜ. Töö nr 1511 77 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne § 4 lõige 2 kohaselt jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” kohaselt. Ehitusjäätmete käitlus Ehitusjäätmete käitlus peab toimuma vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja peatükk 3-le, mis määrab ehitusjäätmete käitlemise nõuded. Näiteks mõned väljavõtted: • § 38 lõige 1 järgi ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). • Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet. • § 38 lõige 3 kohaselt peab ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2. pinnasetööde mahtude bilanss; 3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; • Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. • Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. • Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: ehitusjäätmed tekkekohas koguma liigiti; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule; ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks; kooskõlastama transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. Kinnistu reostamisel või risustamisel on vastutav isik kohustatud reostuse viivitamatult puhastama Corson OÜ. Töö nr 1511 78 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 5. NATURA HINDAMINE 5.1 Üldosa Natura hindamise läbiviimisel on kasutatud juhendmaterjale: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. Natura hindamisel on arvestatud 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel esitatut (Natura hindamise töögrupist osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp). . 17.09.2013 Natura koolitus tutvustas projekti* „Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine“. * Projekti tellis Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ-lt. Tööd toetas SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada. Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KMH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KMH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KMH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KMH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis. Natura hindamisel on kasutatud KMH-s osalenud töögrupi poolt KMH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises on otseselt osalenud: KMH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv – matemaatilise modelleerimise alusel heljumi ja setete liikumise prognoosimine, veeteede, süvendamise ja kaadamise, hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert; K. Liiv –, matemaatiline modelleerimine ja informatsiooni kogumine; M. Parksepp – Natura hindamises kasutatud informatsiooni kontroll, süstematiseerimine ja analüüs; N. Oldekop vesirajatised ja informatsiooni töötlus; P. Vissak – bioloog, elustik ja elupaigatüübid; K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, litsentseeritud kaitstavate loodusobjektide ja Natura hindamise mõjuvaldkonnaga juhtekspert. Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse. Ala kaitse-eesmärk – Paljassaare linnuala (EE0010170) kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi Lisas I nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse- eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel Corson OÜ. Töö nr 1511 79 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta. Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni arvamusega. 5.2 Eelhindamine Hindamise selles etapis uuriti Lesta tn 16/18 kinnistu Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) käigus kavandatud kaadamisest Paljassaare kaadamisalale avalduvat tõenäolist mõju Paljassaare linnualale ning püüti välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub. 5.2.1 Taustinformatsioon 5.2.1.1 Lühidalt kavandatust Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) käigus kavandatud kaadamine Paljassaare kaadamisalale ei ole seotud Paljassaare linnuala kaitsekorraldusega. Tegemist on Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) käigus selgunud akvatooriumi süvendamisel saadava pinnase kaadamise vajadusest Paljassaare kaadamisalale. Vastavalt KMH algatamisotsusele (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1) on Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine (ümberehitamine) jätkutegevus vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel toimuvale Kakumäe jahisadama ehitamisele. Olemasoleva Kakumäe jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustööd hõlmavad Kakumäe poolsaare idarannikul kunagise Kakumäe kalasadama hüdrorajatisi Kakumäe poolsaarel ja akvatooriumi ning selle lähialasid Kopli lahes (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 4). Jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisel Paljassaare lahes asuvale pinnasepuiste kohta ulatub mõju nii kaadamisalale kui ka selle lähialale. Paljassaare lahe mereelustikku on käsitletud peatüki 2.6 Paljassaare lahe mereelustik kolmes allpeatükis ja mõju mereelustikule peatükis 4.4.2 Mõju Paljassaare lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile ning mõju linnustikule peatükis 4.5 Mõju linnustikule. Kaadamiskoha valikut on käsitletud peatükis 3.2.2 Kaadamiskoha valik. Kaadamisel heljumipilve levikut on käsitletud peatüki 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused viies allpeatükis. Rekonstrueerimis/ ümberehitustööde käigus on kavandatud: • Süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 71 000 m3 arvestades seejuures ka vee erikasutusloas nr L.VV/323516 lubatud süvendustöid mahus 80 000 m3 ja Paljassaare kaadamisalale lubatud süvendatud pinnase kaadamist mahus kuni 9800 m3. • Kaide, rannakindlustuse ja juurdepääsutee ehitamine. Corson OÜ. Töö nr 1511 80 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne • Ehitamise käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70 000 m3, arvestades ka seejuures, et vee erikasutusloas nr L.VV/323516 on lubatud täitetöid mahus 62 000 m3, millele lisandub ajutine tamm mahus kuni 9100 m3. Jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustöödega kaasnevad nii rannakindlustuse rajamistööd kui ka juurdepääsutee ehitamine Nooda teelt, mis on alustatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusele nr 203 Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. Kaadamist on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala, 3.2.2 Kaadamiskoha valik, 4.2.3.2 Lainetus põhjatuulega Paljassaare kaadamisalal, 4.2.3.4 Hoovuste väljad Paljassaare kaadamisalal, 4.2.3.6 Heljumi levik kaadamisel põhja tuulega, 4.2.3.7 Heljumi levik kaadamisel lääne tuulega, 4.2.3.8 Kokkuvõte, 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaare mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed. 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele. Kaadamisala on valitud selliselt, et mõju elustikule, eriti naabruses asuvate looduslikult mitmekesistele ja väärtuslikele aladele, on võimalikult väike. Paljud põhjataimestiku liigid viitavad vähesele inimmõjule, mis omakorda viitab nimetatud merealade suhteliselt heale seisundile. Samal ajal on põhjataimestik suhteliselt tugeva antropogeense mõju all, mis on põhjustatud kiirlaevalainetest, sadamate ekspluatatsioonist ja arendamisest, heit- ja sadevete juhtimisest Tallinna lahte ning supelrandade olemasolust Tallinna lahe rannikul. Kaadamine praegust põhjataimestiku olukorda oluliselt ei halvenda. Kaadamisala korduval kasutamisel tulevikus võib piirkonnas tekkida muutusi liigilises koosseisus ja arvukuses, kuivõrd ala jääb sügavamale kui aktiivne tsoon. Põhjataimestiku osas levivad Paljassaare piirkonnas peamiselt liigid, kelle tundlikkus orgaanilise reostuse suhtes on keskmine või kõrge. Madala tundlikkusega liikide osakaal on põhjaloomastiku kooslustes tühine. Tähelepanuväärne on suur keskmise reostustundlikkusega liikide arvukus ja biomass. Nende liikide biomassi tõus on iseloomulik kõikjal Soome lahe rannikumeres ja on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusuga kogu Soome lahes. See on olukord, kus kaadamine võib toitainete koguse suurendamisega reostustundlike liikide hulka märkimisväärselt vähendada ja liigilist koosseisu muuta. Kaadamise mõju kalastikule on seotud rannikumeres kudevate liikidega ja nendega, kelle noorjärgud toituvad madalamas rannikumeres, peamiselt räimega kui töönduslikult olulise liigiga. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna kaadamise mõju osadele elustikurühmadele puudub täiesti ja teiste osas on suhteliselt väike, siis olulisi leevendusmeetmeid lisaks peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed ei ole vaja. Corson OÜ. Töö nr 1511 81 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Paljassaare lahe ja poolsaare linnustikku on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu-ja linnuala, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused ning lisas 9 olevas P. Vissaku ekspertarvamuse Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliikide ja nende kaitsestaatuse tabelis. Kaadamispiirkonna linnustikuline kokkuvõte: 1. Kaadamispiirkonnas Paljassaare pinnasepuistealal puuduvad märkimisväärsed veelindude pesitsus-, toitumis- või peatumisalad. 2. Kuna on tegemist urbaniseerunud piirkonnaga siis on lindude arvukus kirjeldatavas merepiirkonnas äärmiselt madal. 3. Erandiks võivad olla ülelendavad linnud. 4. Rändlindudele ei tohiks kavandatud tööd praktiliselt mingit olulist mõju avaldada. 5. Rände ja talvitumise ajal võib neil aladel juhusulikult viibida mõningaid aulide salkasid, ent mitte põhjuslikult, s.t. toitumist ei toimu. Kaadamispiirkonnas Paljassaare pinnasepuistealal puuduvad märkimisväärsed veelindude pesitsus-, toitumis- või peatumisalad. Kuna on tegemist urbaniseerunud piirkonnaga siis on lindude arvukus kirjeldatavas merepiirkonnas äärmiselt madal. Erandiks võivad olla ülelendavad linnud. Rändlindudele ei tohiks kavandatud tööd praktiliselt mingit olulist mõju avaldada. Kasutades peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõudeid ja leevendavaid meetmeid kaadamisest olulist mõju linnustikule ei ole. Alternatiividest on parimaks alternatiivi 2, kuna kaadamisalale uputatakse akvatooriumi süvendamisel saadud pinnast 15000 m3 vähem. 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused Kakumäe jahisadama lähim kaugus Paljassaare linnualast (EE0010170) on ca 5 km (joonis 5.1). Paljassaare lahe kaadamiskohast idas (ca 1 km) asub Paljassaare hoiuala (Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 – Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas), mis kuulub linnualana Natura 2000 (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k – Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri) võrgustikku. Paljassaare hoiuala (maismaa osa pindala on 129,3 ha ja veeosal 148,6 ha) on käsitletud peatükis 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu- ja linnuala. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 (RT III, 04.03.2015, 1 – jõust. 27.02.2015): 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud linnualade nimekirjas on Harju maakonnas olev Paljassaare linnuala 40. Corson OÜ. Töö nr 1511 82 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Joonis 5.1 Kaitsealused objektid Kakumäe jahisadama piirkonnas. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (15.03.2016). Liigid, mille isendite elupaiku Paljassaare linnualal (EE0010170) kaitstakse, on: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk- risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). https://www.riigiteataja.ee/akt/304032015002 Paljassaare lahe ja poolsaare linnustikku on käsitletud peatükkides 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu-ja linnuala, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused Corson OÜ. Töö nr 1511 83 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne ning lisas 9 olevas P. Vissaku ekspertarvamuse Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliikide ja nende kaitsestaatuse tabelis. 5.2.3 Võimaliku mõju kindlakstegemine Et kindlaks teha mõju Paljassaare linnualale, on alljärgnevalt kirjeldatud ala neid piirkondi, kus mõju kõige suurema tõenäosusega avaldub. Natura alal mitte oleva Paljassaare kaadamiskoha lähim kaugus idas asuvast Paljassaare linnualast on ca 1 km. Lesta tn 16/18 kinnistust jääb linnulennult Paljassaare linnuala üle 5 km kaugusele. Paljassaare kaadamisale kaadamisel heljumipilve levik: • Põhja tuulega levib Paljassaare kaadamisala idaosas tehtud kaadamisel tekkiv 0.9 km pikkune heljumipilv lääne ja loode suunas. • Põhja tuulega kaadamisel tekiv heljumipilv on orienteeruvalt 0,4 km2 suurune ja selle madala kontsentratsiooniline ääreala jääb Kopli poolsaare põhjaranda ca 0,5 km kaugusele. • Põhja tuulega kaadamisel kaadamisala idaosas tekiv heljumipilv jääb Paljassaare hoiu- ja linnuala veepiirist ca 1 km kaugusele. • Lääne tuulega levib Paljassaare kaadamisala lääneosas tehtud kaadamisel tekkiv 2.4 km pikkune heljumipilv kirde suunas. Märkimist vääriv heljumi kontsentratsioon ulatub samas kaadamiskohast 400 m kaugusele kirdesse. • Paljassaare poolsaare loodetipust jääb madala kontsentratsiooniga lääne tuulega leviv heljumipilv 0,8 km kaugusele. Lääne tuulega leviva heljumipilve lähim kaugus Paljassaare hoiu- ja linnuala maismaa ja veeosa piirist on 0,8 km. KMH protsessi käigus tehtud matemaatiline modelleerimine näitas, et Paljassaare kaadamiskohast heljum ei ulatu Paljassaare hoiu- ja linnuala veeosa piirini ja kui kasutada kaadamisel nõutavaid leevendavaid meetmeid (ptk 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed), siis negatiivset mõju linnualale ja seda kasutatavatele linnuliikidele ning nende elupaikadele ei avaldu. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) ja akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisega Paljassaare kaadamisalale ei kaasne negatiivset mõju kaitstavatele linnuliikudele ja lindude elupaikadele ning puudub oht Paljassaare hoiu- ja linnuala kaitsekorraldusele ning kaitse eesmärkidele. 5.2.4 Mõju olulisuse hindamine Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Merekeskkonnas avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on KMH ja Natura hindamise protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine, mille alusel on võimalik prognoosida erinevate tuule suundade korral heljumi pilve levikut ja mõju rannaprotsessidele ning setete liikumisele. Matemaatilise modelleerimise põhjal on prognoositud heljumi pilve levik erinevate tuule (16 m/sek - pidevalt 9 tunni vältel väiksema tuule korral vähenevad heljumi Corson OÜ. Töö nr 1511 84 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne levikupilve kaugused) suundadele . Merekeskkonnas tehtavad tööd üle 15 m/sek tuulega ei ole lubatud teostada Kavandatud tegevusest ei ulatu Paljassaare hoiu- ja linnualale ega seda kasutavatele linnuliikidele ei otsene ega kaudne ega kumuleeruv negatiivne mõju. KMH protsessis tehtud keskkonnamõjude hindamine ja läbiviidud Natura eelhindamine näitasid, et leevendavate meetmete (ptk 8.1) kasutamisel on välistatud kavandatavast tegevusest negatiivne mõju avaldumine Paljassaare hoiu- ja linnualale ja seda kasutavatele linnuliikidele ning nende elupaikadele. Kasutades peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõudeid ja leevendavaid meetmeid saab välistada olulise negatiivse mõju tekkimise võimaluse Natura alale. Objektiivse hindamise tulemusena võib väita, et ei kavandatud tegevus ega kaadamine Paljassaare kaadamisalale ei avalda mõjupiirkonnas olevale Paljassaare linnualale negatiivset mõju ega ohusta Natura ala terviklikkust ja kaitse-eesmärke – asjakohane hindamine pole vajalik. Corson OÜ. Töö nr 1511 85 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU 6.1 Ülevaade Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga. Arendus Mõju A Mõju A Mõju A Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 6.1. Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna vaadeldi Kakumäe jahisadama rekonstrueerimisel (ümberehitamisel): 1. Mõju Kopli ja Paljassaare lahele. 2. Mõju mereelustikule (põhjataimestik, põhjaloomastik, kalastik). 3. Mõju maastikule. 4. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 5. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele 6. Mõju linnustikule. 7. Psühho-visuaalne mõju. 8. Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule. 9. Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikele protsessidele. 11. Mõju majandusele. Psühho-visuaalset mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikele protsessidele käsitleti urbaansete üldtingimustena. Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 6.1). Corson OÜ. Töö nr 1511 86 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tabel 6.1. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine √ √ √ √ √ 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 6.2). Sellega määratleti: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D). Tabel 6.2. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid - Haabersti linnaosa üldplaneering. - Mereturismi suundumused. - Jahisadam ja selle kasutus. - Mereliikluse ohutus. B Tegevused - Kakumäe jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine. - Kaide ja muulide rajamine. - Kaide rajamiseks veekeskkonnas teostatavad kivide ja betoonelementide uputustööd. Süvendus- ja kaadamistööd. - Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine. - Mereturismi arendamine. C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning - Kontaktalad. koosmõju - Kaitstavad objektid ja kaitsealad. - Mereelustik. - Majanduslik aspekt. - Linnustik. - Mereturismi areng. - Rannaprotsessid. - Kakumäe jahisadam. - Kehtiva vee erikasutus loa alusel teostatud süvendus- ja kaadamistööd. - Kopli ja Paljassaare laht. - Sotsiaal- majanduslike tingimuste Corson OÜ. Töö nr 1511 87 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne muutused. - Majanduslikud muutused. Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 6.3) käsitles ühelt poolt kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest kuni tegevuse lõpetamiseni). Teisalt – käsitleti minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi. Tabel 6.3. Projekti evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Raja- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võima- kaudne tegur likud ja koos- tegevused mõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Maastik o… x o…x + x..xx o…x o …x x x Merepõhja x o..x + x…xx o...xx x…x x x..xx elustik Merevee x o...x + x…xxx x…xx x...x x x..xx kvaliteet Kalastik x o..x + x..xxx x..xx x..xx x…xx Linnustik o...x o..x + x..xx x..xx x..xx x..xx Müra x..xx x...xx + xx x..xx x...xx x..xx Õhu kvaliteet o..x o..x + x..xx x x..xx x..xx Rannaprotsessid o..x o...x + x ..xx o...x o...x x x Süvendustööd x o + x…xx o…x o...xx o..x Uputustööd o..x o..x + o..x o..x o..xx x Kaadamistööd x o + x o…x o..xx o..x Supelrannad o o..x + x..xx x x..xx x..xx Süvendamise o..x o..x + x…xx x..xx x..xx x koondmõju Kaadamise x o + x…xxx x…xx x..xx x..xx koondmõju Kaide ja sadama x x..xx + xx..xxx x…xx x..xx x..xx taristu koondmõju Puhke- o o…+ + x + x + tingimused Kultuuripärand o..x o…+ + x x xx x Kaitstavad alad o..x o...x + x ..xxx x...xx x..xx x..xx ja objektid Mõju Natura o..x o..x + x…x xx o...xx x..xx x..xx 2000 alale Kaugmõju sh o o o o o...x o..x piiriülene mõju Mikrokliima o o o o o ..x o Corson OÜ. Töö nr 1511 88 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Riskiilming x..xx x..xx + x..xxx x..xx x..x xx x..xx Loodusvarade x..xx o + xx x xx x..xx säästev kasuta- mine Summeeritud x x + x..xx x..xx x..xx x..xx koondmõju Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju xx – mõõdukas mõju xxx – oluline mõju + – üheselt kasulik mõju 6.3 Kakumäe jahisadamaga kumuleeruda võivad tegevused Keskkonnaamet algatas Merirahu Sadam AS-i Merirahu sadama ehitamiseks vee erikasutusloa taotlusele Merirahu sadama ehitamise KMH 20.05.2015 kirjaga nr 7- 6/15/10526-2. Eesmärgiks on välja ehitada Tallinna linnas Haabersti linnaosas Merirahu jahisadama 2 kinnistul (katastritunnus 78406:609:0043) asuv Merirahu sadam. Sadama rajamiseks on kavandatud süvendustööd mahus kuni 36 400 m3 ning slipi ja kahe muuli rajamine, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 11 300 m3. Keskkonnaamet teatas 28.02.2016 Ametlikud Teadanded Merirahu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH aruande avalikustamisest. KMH aruande avalik arutelu toimub 30.03.2016 kell 14.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumis 211 (Ehitajate tee 109A, Haabersti linnaosa, 13514 Tallinn). Eksperdid tutvusid Merirahu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne. Eelnõu Töö nr E1341 OÜ E-KONSULT. Tallinn 2016. Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee (Uudised & teated/Keskkonnamõju hindamised). Olles tutvunud töös nr E1341 esitatuga eksperdid leiavad, et Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamisega ja Merirahu jahisadama ehitamisega ei kaasne kumuleerida võivaid olulisi mõjusid, kui on rakendatud Corson OÜ töös nr 1511 ja OÜ E- KONSULT töös nr E1341 toodud leevendavaid meetmeid. Corson OÜ. Töö nr 1511 89 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 6.4 Kokkuvõte Varasemate tegevuste kohta on saadud taustandmestikku üldplaneeringutest, detailplaneeringutest, linna kodulehekülgedelt ning meediast. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka Corson OÜ töös nr 0609 (2007). Corson OÜ töö nr 0609 (2007) alusel Lesta tn 16/18 tehtud ja veel tehtavatele süvendus-, täite- ja kaadamistöödele väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/323516 (kehtib alates 21.08.2013 kuni 21.08.2018). Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, ekspertide varasematest töökogemustest nii kui mujal, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega. Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud KMH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamise töödega või ekspluatatsiooniga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid, loodusõnnetused, sotsiaalsed ja majanduslikud kollapsid ning terrorism, kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama ja olema nendeks ohtudeks valmis. 1. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamise tööd koos hilisema kasutusega on osaks Läänemere polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb Kopli lahes majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine ja hilisem kasutamine leevendusmeetmete kasutamisel suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ning riskitasandiga. 3. Jahisadama rekonstrueerimisel/ümberehitamisel ja hilisemal kasutusel ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju looduskeskkonnale. 4. Aspektide koosmõjus väljendub minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud: – turismiturgu ja selle eelistusi ning suundumisi; – Tallinna linna ja selle elanike sotsiaalmajanduslikke vajadusi; – EL ja Eesti majanduslikku olukorda sh turismimajanduse käekäiku; – meresõidu ohutust; – sotsiaal-majanduslike protsesside tulemeid; – Kopli ja Paljassaare lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ja rannaprotsesse; – kehtiva vee erikasutusloa alusel teostatav süvendamine ja kaadamine; – lindude ja mereelustiku häiritust; – kaitsealade kaitsekorraldust; – müra; – õhuemisiooni; – riskiilminguid.. 6. Mereelustikule avalduvad mõjud kumuleeruvad, kui suuremahulisi hüdrotehnilisi töid teostatakse mitmes kohas korraga ning pikema perioodi vältel. 7. Rannaprotsessidele süvendus-, uputus- ja kaadamistööd olulist kumulatiivset mõju ei avalda. Corson OÜ. Töö nr 1511 90 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Täpselt ei saa looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi ette näha. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang. Corson OÜ. Töö nr 1511 91 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS 7.1 Kriteeriumid ja nende selgitus Kriteeriumid I Mõju mereelustikule (põhjaelustik ja kalastik) ning Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile. II Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning supelrannale. III Mõju maastikule ja taimestikule (rohealad ja haljastus) ning pinnaveele. IV Mõju kaitsealustele objektidele ja .Natura aladele ning linnustikule. V Kumulatiivne mõju ja koosmõju. VI Müra ja õhuemissioon ning jäätmekäitlus. VII Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele. VIII Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. IX Majanduslikud mõjud (piirkonna areng, puhkemajandus ja turism). X Sotsiaal-majanduslikud mõjud: maakasutus, töökohad, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale. Kriteeriumide selgitus Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse. Mõju mereelustikule ning Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile on oluline mõju. Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning supelrannale on oluline mõju. Mõjude ulatuse ja suuruse väljaselgitamiseks on KMH protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine. Mõju maastikule ja taimestikule (rohealad ja haljastus) ning pinnaveele on toodud kokku, et neid oleks võimalik arvestada kriteeriumide ja alternatiivide võrdluses. Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ning linnustikule on oluline mõju. Kuna Paljassaare hoiualal ja loodusalal on olulisteks kaitseeesmärkideks linnuliikide ja nende elupaikade kaitse, siis topelt arvestamise vältimiseks on siia toodud ka mõju linnustikule. Kumulatiivne mõju ja koosmõju on olulise tähtsusega . Müra, õhu emissioon ning jäätmekäitlus on olulised (rajamisel, ekspluatatsioonil, laevaliikluse ja liiklusmõjude seisukohast). Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele on olulise tähtsusega. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. Samas planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või vastavat planeeringut muutma. Majanduslikud mõjud on väga olulised mõjud. Piirkonna arengus on tähtis, et jahisadama rekonstrueerimisega/ümberehitamisega arendame mereturismi ja selle kaudu parandame majanduskeskkonda. Ülemaailmse mereturismi tõusva trendi kasutamine on oluline Eesti, Tallinna linna ja Haabersti linnaosa ettevõtluse, turismi ja puhkemajanduse arendamiseks. Sotsiaal-majanduslik mõjud (maakasutus, töökohad, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale) on otsesed ja olulised mõjud. Corson OÜ. Töö nr 1511 92 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 7. 2 Kriteeriumide kaalu määramine Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid. Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal. Tabel 7.1. Kriteeriumite suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodil KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 0,5 0,5 1 0 1 0 0 1 1 0 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 T 0 1 Ä 1 0 H 1 0 T 0,5 0,5 S 1 0 U 1 0 S 0,5 0,5 1 0 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 0 1 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0 1 Corson OÜ. Töö nr 1511 93 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 0 1 ∑ - 45 5,5 6,5 1,5 4,0 6,0 0,5 4,5 5,0 3,0 8,5 Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,122 0,145 0,033 0.089 0,133 0,011 0,1 0,111 0,067 0,189 7.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel Alternatiivide võrdluses kasutatud alternatiivid: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus ja kogu akvatooriumist süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale. 2. Alternatiiv 2 (A2) – kavandatud tegevus koos osa süvendatud pinnase kasutamisega puhke-suplusala moodustamiseks. 3. Alternatiiv 3 – 0-alternatiiv (jahisadam rajatakse esialgse projekti alusel). 4. Alternatiiv 4 (A4) – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on paremad). Pikemalt on alternatiive käsitletud peatüki 3.3 Alternatiivid allpeatükkides. Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on kasutatud paaride viisiliselt meetodit nagu kriteeriumide tähtsusjärjekorra määramisel. Arvutatud on hindepunktid järgemööda kõikide kriteeriumide suhtes. Hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhte. Suurima hinde saab parim alternatiiv. Alternatiivide paremusjärjestus I kriteeriumi (mõju mereelustikule ning Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile) järgi Tabel 7.2 A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A2 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,34 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Corson OÜ. Töö nr 1511 94 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tabelis 7.2 on toodud I kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju mereelustikule ning Kopli ja Paljassaare ökoloogilisele seisundile on käsitletud peatüki 4.4 Mõju mereelustikule ja Kopli ning Paljassaare lahe ökoloogilisele seisundile allpeatükkides 4.4.1 Süvendamis- ja uputamistööde mõju Kopli lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile ja 4.4.2 Kaadamise mõju Paljassaare lahe mereelustikule ja ökoloogilisele seisundile. Allpeatükkides on toodud informatsioon, milliseid materjale on mõjude hindamisel arvestatud. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on I kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A3 hinde vahe 0,01 võrreldes A1 ja A2-ga on tingitud ümmardamise vajadusest ja selleks, et ümmardamisest ei tekkiks olulist hinde vahet alternatiividele on võrdsuse korral valitud ümmardamiseks igakord uus alternatiiv. Alternatiivide paremusjärjestus II kriteeriumi (mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning supelrannale) järgi: Tabel 7.3. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A2 0,5 0,5 1 2,0 0,34 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.3 on toodud II kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning supelrannale on käsitletud ptk 4.3 Kavandatu mõju rannaprotsessidele, matemaatilise hindamise kaheksas allpeatükis – kokkuvõtlikult ptk 4.2.3.8 Kokkuvõte ning ptk 4.11.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on II kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A2 hinde vahe 0,01 võrreldes A1 ja A3-ga on tingitud ümmardamise vajadusest (selgitus kriteerium I juures). Alternatiivide paremusjärjestus III kriteeriumi (mõju maastikule ja taimestikule sh rohealad ja haljastus ning pinnaveele) järgi Tabel 7.4. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 1 1 2,5 0,42 A2 0,5 1 1 2,5 0,42 A3 0 0 1 1,0 0,16 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Corson OÜ. Töö nr 1511 95 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Tabelis 7.4 on toodud III kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju maastikule ja taimestikule (rohealad ja haljastus) on käsitletud ptk 4.6 Mõju maastikule ja taimestikule. Pinnaveega seonduvat on käsitletud ptk 2.5.1 Merevesi, 2.7 Kopli ja Paljassaare lahe ökoloogiline seisund, 3.2.6 Sadevete käitlus ja mõningaselt matemaatilise modelleerimise heljumi leviku väljatoomisel ning mereelustikule avalduvate mõjude juures. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on III kriteeriumi põhjal alternatiivid A1 ja A2 hinnatud võrdseteks ja A3-st paremateks. Põhjuseks on, et alternatiivide 1 ja 2 kohase Nooda tee ehitusega ning kergliiklus tee rajamisega ei kaasne olulist mõju Nooda teest pangaastangu pealsele puittaimestikule kuna see säilitatakse. Samas alternatiiv 3 kohaselt kergliiklustee rajamisel oleks tulnud Nooda tee 3, 5, 7 ja Lesta tn 8 kinnistute merepoolse piiri ja pangaastangu vahele teeraja asemele rajada kergliiklustee, mis oleks jäänud Tallinna üldplaneeringu järgi haljaskoridori. Praegu on Nooda tee 3, 5, 7 ja Lesta tn 8 kinnistute merepoolse piiri ja pangaastangu vaheline ala katastri registris (23.07.2012) ETAKID 3284893 koodiga: puistu, mets – puittaimestikuga. Alternatiivide paremusjärjestus IV kriteeriumi (mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ning mõju linnustikule) järgi Tabel 7.5. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0 0,5 1 1,5 0,25 A2 1 1 1 3 0,5 A3 0,5 0 1 1,5 0,25 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.5 on toodud IV kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ning mõju linnustikule on toodud ühte kriteeriumisse, et vältida linnustiku topelt hindamist nii Paljassaare hoiu- ja linnuala hindamisel kui ka lindude avalduva mõju hindamisel. Kaitstavaid loodusobjekte ja linnustikku on käsitletud ptk 2.8 Linnustik, 2.9.1 Jahisadama piirkonna loodusobjektid, 2.9.2 Kaadamisala lähialas asuvad Paljassaare hoiu-ja linnuala, 4.5 Mõju linnustikule, 4.7 Mõju kaitsealustele objektidele, 5.2.1.2 Kaadamise võimalik mõju erinevatele elustikurühmadele ja 5.2.2 Paljassaare linnuala kaitseväärtused ning lisas 9 olevas P. Vissaku ekspertarvamuse Paljassaare lahe ja poolsaare linnuliikide ja nende kaitsestaatuse tabelis. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi ning kompetentsi on IV kriteeriumi põhjal alternatiivid A1 ja A3 hinnatud võrdseteks ja A2-st halvemateks. Põhjuseks on: • Alternatiivist 1 ja 3 on parimaks alternatiiv 2, kuna Paljassaare hoiu- ja linnuala lähialas olevale kaadamisalale uputatakse akvatooriumi süvendamisel saadud pinnast 15000 m3 vähem. Corson OÜ. Töö nr 1511 96 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Alternatiivide paremusjärjestus V kriteeriumi (kumulatiivne mõju ja koosmõju) järgi Tabel 7.6. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2.0 0,34 A2 0,5 0,5 1 2.0 0,33 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.6 on toodud V kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Kumulatiivset mõju ja koosmõju on käsitletud peatükkides 6.1 Ülevaade, 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks, 6.3 Kakumäe jahisadamaga kumuleeruda võivad tegevused ja 6.4 Kokkuvõte. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on V kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A1 hinde vahe 0,01 võrreldes A2 ja A3-ga on tingitud ümmardamise vajadusest (selgitus kriteerium I juures). Alternatiivide paremusjärjestus VI kriteeriumi (müra ja õhuemissioon ning jäätmekäitlus) järgi Tabel 7.7. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2.0 0,34 A2 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.7 on toodud VI kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Müra ja õhuemissiooni ning jäätmekäitlust on käsitletud peatükkides 4.8.1 Keskkonnamüra normtasandid, 4.8.2 Väikelaevade müra, 4.8.3 Sadamaalal tehtavate ehitus- ja süvendustööde müratasemed, 4.8.4 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed, 4.9.1 Tallinna linnaõhk, 4.9.2 Õhusaastelised mõjud jahisadama- ja lähialadel ning leevendus ja 4.11.3 Jäätmekäitlus. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VI kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A1 hinde vahe 0,01 võrreldes A2 ja A3-ga on tingitud ümmardamisest (selgitus kriteerium I juures). Corson OÜ. Töö nr 1511 97 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Alternatiivide paremusjärjestus VII kriteeriumi (mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele) järgi Tabel 7.8. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 1 1 2,5 0,42 A2 0,5 1 1 2,5 0,42 A3 0 0 1 1 0,16 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.8 on toodud VII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Meresõidu ohutust, laevaliiklust ja maismaa liikluse ohutust on käsitletud peatükkides 3.2.3.1 Nooda tee ehitusega kaasnev, 3.2.3.3 Projekti plaanilahendused, vertikaalplaneerimine ja kokkuvõte, 3.2.4.1 Ehitusprojekti koostamisest, 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed ja 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud negatiivsete keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded. Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VII kriteeriumi põhjal alternatiivid A1 ja A2 hinnatud võrdseteks ja A3-st paremaks. Alternatiivide paremusjärjestus VIII kriteeriumi (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) järgi Tabel 7.9. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A2 0,5 0,5 1 2,0 0,34 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.9 on toodud VIII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud ja lahtikirjeldatud peatükis 4.1.1 Piirkonna ja Kakumäe sadama alal toimuva seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja 4.11.1 Jahisadamaga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud aspektid Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VIII kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A2 hinde vahe 0,01 võrreldes A1 ja A3-ga on tingitud ümmardamisest (selgitus kriteerium I juures). Corson OÜ. Töö nr 1511 98 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Alternatiivide paremusjärjestus IX kriteeriumi (majanduslikud mõjud: piirkonna areng, puhkemajandus ja turism) järgi Tabel 7.10. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0 0,5 1 1,5 0,25 A2 1 1 1 3 0,5 A3 0,5 0 1 1,5 0,25 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.10 on toodud IX kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Majanduslikke mõjusid (piirkonna areng, puhkemajandus ja turism) on käsitletud peatükkides 3.2.2 Kaadamiskoha valik, 3.2.3.1 Nooda tee ehitamisega kaasnev, 3.2.3.2 Nooda tee ehitusprojekt, 4.1.1 Piirkonna ja Kakumäe sadama alal toimuva seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja 4.11.1 Jahisadamaga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud aspektid Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni sh meedias toodud hinnanguid ning ekspertide kogemusi on IX kriteeriumi põhjal alternatiivid A1 ja A3 hinnatud võrdseteks ja A2-st halvemaks. Põhjuste hulka kuulub ka see, et kuna alternatiivi 2 korral kaadamisalale uputatakse akvatooriumi süvendamisel saadud pinnast 15000 m3 vähem, siis veokulud on väiksemad kui alternatiiv 1 ja 3 korral. Alternatiivide paremusjärjestus X kriteeriumi (sotsiaal-majanduslikud mõjud: maakasutus, töökohad, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale) järgi Tabel 7.11. A Võrdlustulemus Summa Hinne A1 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A2 0,5 0,5 1 2,0 0,34 A3 0,5 0,5 1 2,0 0,33 A4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0 Tabelis 7.11 on toodud X kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Sotsiaal- majanduslikke mõjusid on käsitletud peatükkides, 4.1.1 Piirkonna ja Kakumäe sadama alal toimuva seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega, 4.11.1 Jahisadamaga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud aspektid ja 4.11.2 Mõju inimese tervisele varale ja heaolule, 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed ja 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud negatiivsete keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded. Corson OÜ. Töö nr 1511 99 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on X kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud praktiliselt võrdseteks. A2 hinde vahe 0,01 võrreldes A1 ja A3-ga on tingitud ümmardamisest. 7.4 Alternatiivide väärtusindeksid Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne) Tabel 7.12. Kriteerium Kaal A1 A2 A3 I 0,122 0,04026 0,04026 0,04148 II 0,145 0,04785 0,0493 0,04785 III 0,033 0,01386 0,01386 0,00528 IV 0,089 0,02225 0,0445 0,02225 V 0,133 0,04522 0,04389 0,04389 VI 0,011 0,00374 0,00363 0,00363 VII 0,1 0,042 0,042 0,016 VIII 0,111 0,03663 0,03774 0,03663 IX 0,067 0,01675 0,0335 0,01675 X 0,189 0,06237 0,06426 0,06237 Väärtusindeks 0,33093 0,37294 0,29613 Paremusjärjestus 2 1 3 Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A2 - kavandatud tegevus koos osa süvendatud pinnase kasutamisega puhke-suplusala moodustamiseks. Corson OÜ. Töö nr 1511 100 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed Süvendus-, uputus- ja kaadamistööde mõju leevendamiseks vajalike meetmete leidmisel hinnati võimalike mõjude olulisust lähtudes mõjutatavast keskkonnaelemendist ja analüüsiti leevendavate meetmete rakendamise vajadust. Järgnevalt esitatud leevendavate meetmete puhul on lähtutud nii jahisadama ja kaadamisala piirkonnas kui ka mujal Corson OÜ ja teiste ekspertide poolt teostatud samalaadseid töid arvestades kehtivat vee erikasutusluba nrL..VV/323516 ning töös nr 0609 esitatud meetmeid. Kohustuslikud leevendusmeetmed süvendus-, uputus- ja kaadamistööde läbiviimiseks: 1. Süvendus-, uputus- ja kaadamistöid ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s. • Oluline nõue, mis vähendab oluliselt võimaliku heljumi pilve kaugemale kandumise ohtu. • Vähendab ka võimalike laevaavariide ja võimalikku reostuse ohtu. 2. Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada ajaperioodil 20 aprill kuni 30 juuni*. • Oluline meede kalade kudemise ja larhvide arengule avalduvate negatiivsete mõjude vähendamiseks. • Oluline meede Natura 2000 linnualale ja lindude pesitsemisele avalduvate mõjude minimeerimiseks. • * täielikult suletud akvatooriumi korral võib süvendus- ja uputustöid teha. 3. Süvendamisel, uputamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat heljumi võimaliku laialikandumise vähendamiseks merekeskkonnas. • Meede vähendab heljumi levikut ja sellega kaasnevaid mõjusid. • Oluline meede merekeskkonnale, lindudele ja kaadamisel ka Paljassaare hoiualale ja Natura 2000 linnualale avalduda võivate negatiivsete mõjude vähendamiseks. 4. Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused peavad vastama kehtivatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. • Süvendaja ja süvendatud pinnast vedavate pargaste tehnilise korrasoleku ja meeskonna kvalifikatsiooni eest vastutab töö teostaja. • Oluline meede inimesele, merekeskkonnale, linnustikule avalduda võivate negatiivsete mõjude vähendamiseks. 5. Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel) ilmastikutingimusi: veetase, tuule kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms. • Näiteks: Kuna praamidega kaadamiskohta transporditava süvendatud materjali veesisaldavus on suur, siis selle liikuvus praami sees võib kõrgema lainetuse korral olukorraga mitte arvestamisel kutsuda esile ohu praami ümberminekuks. Ülaltoodu kehtib eriti iseliikuvate praamide puhul (LEL 2010). • Oluline meede ka võimalike avariide tekkimise vähendamiseks ja reostusohu vähendamiseks. • Raskete jääolude tingimustes tehtavad tööd tekitavad olulise ohu sadama ja kaadamise piirkonnas talvituvatele lindudele. Corson OÜ. Töö nr 1511 101 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 6. Kui süvendus-, uputus- ja kaadamistööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline või ettenägemata olukord (torm, reostus oht, jää, mingil põhjusel lindude kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud. • Valmisolek võimalikeks avariisituatsioonideks on oluline meede avariidega kaasneda võiva võimaliku reostusohu vähendamiseks. Avarii toimumisel, aga oluline meede võimaliku keskkonnakahjustuse minimeerimiseks. 7. Süvendus-, uputus- ja kaadamistööd tuleb korraldada nii, et tööde kestus oleks võimalikult lühiaegne. • See võimaldab vähendada kõrgendatud kontsentratsiooniga heljumi ja müravälja ekspositsiooniaega. See omakorda vähendab negatiivseid mõjusid merepõhjaelustikule ja kalastikule ning seeläbi ka neist toituvatele ja ala kasutavatele veelindudele. • Oluline merekeskkonnale avalduda võivate negatiivsete mõjude vähendamiseks. 8. Süvendus- ning kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu laevaliiklus. • Oluline meede võimalike avariide vältimiseks ja seega võimaliku reostusohu vähendamiseks. • Laevaliikluse korraldajaks ja järelevalvajaks on tööde teostuse ja järelevalve eest vastutama määratud isik või isikud. Nõuded kaadamise läbiviimiseks: 1. Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult laevateel, mis on kooskõlastatud Veeteede Ameti ja Keskkonnaameti poolt. 2. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil 3. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk. 4. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ja kaadamise teostamist sõltuvalt tuule suunast kaadamisealale. Kaide, muuli rajamise, süvendus- ja uputustööde ning maismaal ehitatava taristu, rannakindlustuse, hoonete) rajamise käigus on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. Corson OÜ. Töö nr 1511 102 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 4. Vähendamaks sadama ja taristu rajamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest. 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud negatiivsete keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded 1. Sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduse ja selle alusel kehtestatud aktidele. 2. Kasutada tuleb ette nähtud ja avariiolukordi vältida aitavaid navigatsioonimärgistusi. 3. Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusega. 4. Sadama haldamiseks on tarvis koostada vastavalt nõuetele Sadamaeeskiri, kus kehtestatakse kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kohustuslikud sadama kasutusnõuded nii maismaal kui ka veealal. Sadama eeskiri reguleerib seadusandlikult kõike sadamas ja sadama alal tehtavad tegevused. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse sadama ohutus- ja tuletõrjenõuded. 5. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse laevaliikluse kord sadama veealal ja ilmastikust tulenevad eritingimused. 6. Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise. 7. Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme. 8. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks. 9. Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava oma ettevõtte inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks. 10. Sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on avariijuhtumid, alustel määrdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded, tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Määrdeõlide ja kütuse sattumine merre peab olema välditud või koheselt piiratud. 11. Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suuda avarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama haldajale või halduskorraldust täitvale isikule (näiteks sadamakapten), kes algatab reostuse lokaliseerimise ja tõrje. Sadama akvatooriumist väljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostaja pole selleks suuteline. 12. Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel on sätestatud siseministri kinnitatud „Tuleohutuse üldnõuetega” ja sadama üldise tuleohutusjuhendiga. Töid teostavad ettevõtjad peavad tagama nende kasutuses oleval territooriumil ja/või muudel objektidel tuleohutuse nõuete täitmise. Tuletööde Corson OÜ. Töö nr 1511 103 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne läbiviimine sadama territooriumil peab olema korraldatud vastavalt siseministri kinnitatud nõuetele (Tuletööde tuleohutusnõuded), sadama üldisele tuleohutusjuhendile ja olema kooskõlastatud sadama ohutusjärelevalve töötajaga. Kõikidele sadama rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs – teede ja läbikäikude läbikaevamine või sulgemine on lubatud ainult sadama valdaja loal ning juhul, kui on tagatud läbipääs mujalt. 13. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks. 14. Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks. 15. Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõigil sadamas seisvatel laevadel olema korras tuletõrje- ja päästevahendid, et osutada abi tulekahju kustutamisel. Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja, kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele. Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 ja sadama haldaja poolt määratud isikule. 16. Sadamal peab olema jäätmeluba, kui ta ei telli jäätmekäitlusteenust vastavat luba omavatelt isikutelt. Teenuse tellimisel ei pea sadamal jäätmeluba olema. Jäätmete käitlemine peab toimuma jäätmeseaduses sätestatud korras. Ohtlike jäätmete käitluslitsents peab olema juhul kui sadam ise füüsiliselt hakkab ohtlikke jäätmeid koguma. Juhul, kui sadam tellib ohtlike jäätmete vastuvõtmise teenuse sisse vastavaid keskkonnalube omavalt isikult, siis sadamal ei pea olema ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. 17. Sadamavaldaja on kohustatud teavitama laevaomanikke laevadel tekkivate jäätmete vastuvõtmise korrast – sellest informeerib sadam laevakapteneid vastavalt sadama eeskirjale. 18. Sadamas peab olema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, mille töötab välja ja rakendab sadama valdaja. Sadama valdaja peab pidama arvestust laevadelt vastu võetud laevaheitmete kohta. 19. Sadamasse tohivad siseneda ja väljuda ainult tehniliselt korrasolevad alused. 20. Sadamas peab olema võimaliku avariiolukorras tegutsemiseks juhend (reostuse lokaliseerimise ning likvideerimise kava) ning vajalik esmane tehnika. 21. Sadama territooriumil peab olema pidev järelevalve. 22. Oluliselt aitab riske maandada logistiliselt õieti korraldatud sadama kasutamine. 8.3 Parim võimalik tehnika Alternatiivide 1 ja 2 juures on arvestatud uue ohutuma paatide sisse ja väljavõtmise tehnoloogia rakendamisega, mis tingis akvatooriumis paatide sisse ja väljavõtmise ala suurenemise. Corson OÜ. Töö nr 1511 104 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne Esialgse projekti (alternatiiv 3) järgi pidi elling asuma hoones sees. Seoses tehnoloogia muutumisega on vajalik tagamaks opereerimiseks vajaliku parima võimaliku tehnoloogia kasutamist ellingu viimine hoonest välja, suurendades kaid Merirahu poole nii, et ka päästeteenistuse ja tuletõrje tehnikal oleks nõutav ligipääs. Parimat võimalikku tehnoloogiat on arvestatud alternatiivide 1 ja 2 juures. Nooda tee ehitamine (alternatiivid 1 ja 2) nii, et seda saavad kasutada kõikides suurustes veokid võimaldab Lesta tänaval vähendada liiklusmüra ja oluliselt parandada liiklusohutust. Kuna Nooda teel on võimalik suuremate sõidukite liiklus, siis on alternatiivides 1 ja 2 tekitatud sadamasse eraldi ühistranspordipeatus, mis võimaldab vältida Lesta tänava kasutamist jalakäijate liikluseks. Nooda teele ühistranspordi peatuse viimine koos busside ümberpööramise tagamisega tingib Nooda tee mõningase nihkumise merepoole. Heljumi tekke piiramiseks kasutatakse süvendamisel ühekopalist ekskavaatorit ning heljumi leviku piiramiseks on süvendatav akvatoorium piiratud enamuses osas muulidega ning akvatooriumi ühendus merega on ainult akvatooriumi idaosas oleva kitsa ava kaudu (võimaldab kaadamispargase sisenemist akvatooriumisse). Jahisadama akvatooriumi süvendustööd tehakse koppsüvendajaga. Erandjuhul, kui pinnasekihid on kaljused kasutatakse piikijat. Uputatavate betoonelementide alune pind süvendatakse projektikohase kõrgusmärgini, seejärel paigaldatakse põhjale killustikalus, mis tihendatakse. Seejärel paigaldatakse tuukri juhendamisel kraanat kasutades betoonelemendid. Kõik kaide, muulide ja kaldakindlustuse materjalid peavad vastama tööprojektis esitatud nõuetele ja keskkonnale ohutud. Reostunud või saastunud materjale ei tohi kasutada. Tööde teostamisel tuleb jälgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. 8.4 Seire ja järelevalve Heljumi leviku ja mereelustiku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna kavandatud akvatooriumi süvendus- ja uputustööd ning Paljassaare kaadamisalal kaadamine leevendavate meetmete kasutamisel ei põhjusta sellise hulga heljumi teket, mis oluliselt ohustaks piirkonna mereelustikku ja toiteahela läbi linnustikku. Arvestades modelleerimise tulemusi ei ulatu tekkekohast sellist heljumikogust, mis võiks ohustada mereelustikku ja linnustikku tekkekohast oluliselt kaugemale. Kakumäe jahisdama akvatoorium (süvendamine ja uputamine) ja Paljassaare pinnasepuisteala (kaadamine) on vähese merepõhjaelustikuga alad ja nende vahetus läheduses puuduvad kalakoelmud, siis ei kaasne kavandatuga olulist mõju mereelustikule ja kalastikule ega Corson OÜ. Töö nr 1511 105 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne toiteahela kaudu ka linnustikule. Kuna olulise mõju oht puudub, siis keskkonnaseire ei ole vajalik. Kasutades süvendamisel ja uputamisel ning kaadamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ning peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht, jää, mingil põhjusel lindude kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud või möödunud. Rannaprotsesside seiret on vaja teha Sadamast loodes võib toimuda setete kuhjumine. Kaide pikendamisel võib setete kuhjumine jätkuda. Sadama rekonstrueerimise mõju setetele ja setenditele jälgimiseks tuleb mõõdistada ranna reljeef sadama loodepiirist alates 100 m lõigul. Mõõdistamist tuleb läbi viia esimesel aastal ja kolmandal aastal pärast sadama rekonstrueerimist/ümberehitamist. Corson OÜ. Töö nr 1511 106 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 9. KOKKUVÕTE 9.1 Kokkuvõte 1. S. Künnapuu geomorfoloogilise liigestuse järgi kuulub Lesta tn 16/18 kinnistu paelavaesiste tasandike ja denudatsioonikõrgendike piirkonda, Kakumäe rajooni Kakumäe kõrgendiku idaäärealale. 2. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustööd hõlmavad Kakumäe poolsaare idarannikul kunagise Kakumäe kalasadama hüdrorajatisi Kakumäe poolsaarel ja akvatooriumi ning selle lähialasid Kopli lahes. Jahisadama akvatooriumi süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare kaadamisalale. Natura alal mitte oleva Paljassaare kaadamiskoha lähim kaugus idas asuvast Paljassaare hoiu- ja linnualast on ca 1 km. Lesta tn 16/18 kinnistust jääb linnulennult Paljassaare linnuala üle 5 km kaugusele. 3. Mõjutatav ala asub piirkonnas, kus domineerivad edela- ja lääne tuuled. Sagedamini esineb tuul edelast (22,824%), läänest (15,727%), idast (10,744%) ja lõunast (10,697%). Harvem esineb tuul põhjast, kirdest, kagust ja loodest. Arvestades Kakumäe geograafilist asukohta tekitab siin suurema mõjuga lainetuse põhja suunast puhuv tuul. Tuulisemad kuud on siinses piirkonnas jaanuar, veebruar ja oktoober. Tuulisematel kuudel domineerivad ülekaalukalt edela, lõuna ja lääne tuuled. 4. Pinnavee omadused (heljumi ja hõljumi sisaldus) sõltuvad Kakumäe sadama piirkonnas rannavööndi setenditest ja setetest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest. 5. Hüdrometeoroloogiliselt aktiivsematel perioodidel lainetuse ja hoovuste poolt rannavööndi setete ja setendite kulutusel paisatakse veesambasse peeneteralisi setteid, mis moodustavad heljumi. 6. Keskkonnaamet võttis menetlusse Haven Kakumäe OÜ 25.09.2015 vee erikasutusloa taotluse Kakumäe jahisadama rekonstrueerimiseks, mis on jätkutegevus seoses Kakumäe jahisadama ehitamisele vee erikasutusloa nr L.VV/323516 alusel. 7. Kopli lahte rajatava jahisadama rekonstrueerimisega (ümberehitamisega) uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 70000 m3 ja Paljassaare lahte (joonis 2) kaadamise maht on kuni 71000 m3 ning seejuures tuleb arvestada ka vee erikasutusloas nr L.VV/323516 lubatud süvendus- ja täitemahte ning kaadamist. 8. Kavandatud tegevusega on kavandatud Lesta tn 16/18 kinnistu jahisadama, hüdrorajatiste, muuli, kaide, akvatooriumi, juurdepääsutee ja rannakaitse rajamise teostus. 9. Hoonestatud aladest jääb rekonstrueerimise/ümberehituse ala lähialasse Lesta tn 7 AS Spratfili tootmishoonetega kinnistu ja Lesta 20 Tehnovõrkude Ehituse OÜ tootmishoonetega kinnistu ning Nooda tee ehitustööde ala lähialasse Nooda tee 1a, 1, 3, 5, 7, Lesta tn 8 elamute ja hoonestusega kinnistud (joonis 2.1). 10. Jahisadama rekonstrueerimis/ümberehitustöödega kaasnevad nii rannakindlustuse rajamistööd kui ka juurdepääsutee ehitamine Nooda teelt, mis on alustatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusele nr 203 Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18 kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas Haabersti linnaosas. 11. Kakumäe jahisadam on kavandatud väikelaevade (jahid, mootorpaadid) sadamaks. Võimalik on vastu võtta: 30 m pikkuseid aluseid 4, 24 m aluseid 4, 20 m aluseid 12, 15 m aluseid 36, 10 m aluseid 72, 7,5 m ja väiksemaid aluseid 104. KMH protsessis on võimalik, et aluste hulgas ja struktuuris toimub mõningasi muutusi. Corson OÜ. Töö nr 1511 107 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 12. Töö nr 375/15 koostamise käigus on Nooda teele kavandatud kogu Kakumäe sadama liiklus, sh suuregabariidilised veosed ning ühistranspordi liiklus, et juurdepääs sadamale mõjutaks võimalikult vähe ümbruses elavaid inimesi. Selleks, et oleks võimalik suuregabariidiliste veoste vedu Nooda teel ning ohutud liikumisvõimalused rulluisutajatele kergliiklusteel on kergliiklustee ristumine Nooda teega lahendatud tunneliga. 13. Kergliiklustee puhul on eeldatud võimalikult vähest puude raieta täiendavalt arvestatud vajadusega tagada kergliiklusteel võimalus teostada rekreatsiooni (rulluisutajad), millest tulenevalt on kergliiklustee paigutatud pankranniku äärde paralleelselt merega. 14. Töö nr 375/15 koostamise käigus on Nooda teele kavandatud kogu Kakumäe sadama liiklus, sh suuregabariidilised veosed ning ühistranspordi liiklus, et juurdepääs sadamale mõjutaks võimalikult vähe ümbruses elavaid inimesi. Selleks, et oleks võimalik suuregabariidiliste veoste vedu Nooda teel ning ohutud liikumisvõimalused rulluisutajatele kergliiklusteel on kergliiklustee ristumine Nooda teega lahendatud tunneliga. 15. Kergliiklustee puhul on eeldatud võimalikult vähest puude raieta täiendavalt arvestatud vajadusega tagada kergliiklusteel võimalus teostada rekreatsiooni (rulluisutajad), millest tulenevalt on kergliiklustee paigutatud pankranniku äärde paralleelselt merega. 16. Nooda tee rajamine vähendab oluliselt liikluskoormust Lesta teel. Planeeritud on Nooda tee kasutamine eelkõige sadamahoonete kasutajate poolt, aga kindlasti ka Lesta 11 ja Lesta 22 elanike poolt. Seega on Nooda tee rajamisest on oluliselt huvitatud detailplaneeringuala ja selle lähiala asutused ja elanikud. 17. Kaardimaterjali analüüs ja KMH käigus teostatud matemaatiline modelleerimine kinnitavad, et sadama lahendus ei oma negatiivset mõju Kakumäe poolsaare idakalda erosiooniprotsessidele. Uuringute tulemusel saab tõdeda, et sadamarajatiste mõju hüdrodünaamilisele pildile Kopli lahes on lokaalne. Märkimisväärne mõju lainetele ning hoovustele avaldub rajatistest ainult 500 meetri ulatuses. Loode suunas avaldub mõju liivaranna tekkes. Tänu sadama rajamisele võib oodata sadamast loode poole jäävatel kinnistutel erosiooni aeglustumist. Kaugemal asuvate kinnistute erosiooniprotsesse sadama rajamine ei mõjuta. 18. Merirahust edasi algavat Vabaõhumuuseumi esist rannaala Lesta tee 16/18 ehitustööd ei mõjuta. 19. Kasutada olnud andmetel Kakumäe jahisadama piirkonnas eeldatavalt suuri rändeaegseid ja talvituvaid veelinnukogumeid ei ole. 20. Lesta tn 16/18 puudub kõrghaljastus. Mingeid olulisi negatiivseid mõjusid jahisadama rekonstrueerimisest/ümberehitamisest ja hilisemast kasutamisest taimestikule ja maastikule ei teki. 21. Toetudes matemaatilise modelleerimise tulemustele ja piirkonnas toimuvatele rannaprotsessidele võib eeldada, et A1 ja A2 kohaselt rajatud jahisadama akvatooriumi korduvsüvenduse vajadust ei teki enne 25 aastat. 22. Toetudes matemaatilise modelleerimise tulemustele ja piirkonnas toimuvatele rannaprotsessidele puudub jahisadama rajamist (A1, A2 ja A3) mõju Stroomi, Kakumäe ja Pikakari avaliku ranna suplusvee kvaliteedile. 23. Kaadamispiirkonnas Paljassaare pinnasepuistealal puuduvad märkimisväärsed veelindude pesitsus-, toitumis- või peatumisalad. Kuna on tegemist urbaniseerunud piirkonnaga siis on lindude arvukus kirjeldatavas merepiirkonnas äärmiselt madal. Erandiks võivad olla ülelendavad linnud. Rändlindudele ei tohiks kavandatud tööd praktiliselt mingit olulist mõju avaldada. Corson OÜ. Töö nr 1511 108 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne 24. Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. 25. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis toodud CAQ indeksi põhjal oli Tallinna õhusaaste tase väga madal. 26. Kuna jahisadama rekonstrueerimine/ümberehitamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas, siis võib eeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme täites tööde teostamiseks ettenähtud nõuded. 27. KMH aruandes kavandatud tegevusega ei kaasne selliseid tegevusi, mis võiks õhukvaliteeti halvemaks muuta. 28. KMH protsessis saadud andmete ja hindamiste tulemusena võib väita, et kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ja puudub oht kliimamuutuseks. 29. Laevaliikluse intensiivistumise tõttu võib suureneda võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus. Avarii olukorra tekkimise juhuks peab jahisadamal olema reostustõrje plaan ning võimekus vältimaks õli sattumist sadamabasseinist lahte. 30. Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmbekeskust omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg. 31. Hetkel on Tallinna mereturism koondunud peamiselt Pirita linnaossa, mida teadvustatakse Tallinna kuurort- ja puhkepiirkonnana. Tasakaalustamaks turistide voogusid ja looduse koormatust on Kakumäe jahisadama väljaarendamine puhke-, ranna- ja turismipiirkonnana igati põhjendatud. 32. Jahisadam annab ettevõtluseks ja äritegevuseks täiendavaid võimalusi. Puhkamisvõimaluste pakkumine ja huvitegevuse arendamine toetavad ka kaubanduse arendamist – kui on külastajaid, siis suureneb alal paiknevate kaupluste ja teeninduspunktide külastatavus ja arv. 33. Olles tutvunud töös nr E1341 esitatuga eksperdid leiavad, et Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise/ümberehitamisega ja Merirahu jahisadama ehitamisega ei kaasne kumuleerida võivaid olulisi mõjusid, kui on rakendatud Corson OÜ töös nr 1511 ja OÜ E-KONSULT töös nr E1341 toodud leevendavaid meetmeid. 34. Kasutades peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõudeid ja leevendavaid meetmeid kaadamisest olulist mõju linnustikule ei ole. 35. KMH protsessi käigus tehtud matemaatiline modelleerimine näitas, et Paljassaare kaadamiskohast heljum ei ulatu Paljassaare hoiu- ja linnuala veeosa piirini ja kui kasutada kaadamisel nõutavaid leevendavaid meetmeid (ptk 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed), siis negatiivset mõju linnualale ja seda kasutatavatele linnuliikidele ning nende elupaikadele ei avaldu. 36. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A2 - kavandatud tegevus koos osa süvendatud pinnase kasutamisega puhke-suplusala moodustamiseks. 9.2 Lõppjäreldused 1. Mereturismi arendamine sadama taastamise ja sadamapiirkonna väljaarendamiseta. sadamal on mängida oluline roll nii majandus- kui ka sotsiaalelu vaatevinklist Corson OÜ. Töö nr 1511 109 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne vaadates. Aktiivselt tegutsev sadam ja atraktiivne sadamapiirkond muudavad linnaelanike mentaliteeti ning toovad kaasa uusi arengusuundi ja -võimalusi. 2. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) ja akvatooriumi süvendatud pinnase kaadamisega Paljassaare kaadamisalale ei kaasne negatiivset mõju kaitstavatele linnuliikudele ja lindude elupaikadele ning puudub oht Paljassaare hoiu- ja linnuala kaitsekorraldusele ning kaitse eesmärkidele. 3. Kasutades süvendamisel ja uputamisel ning kaadamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ning peatükis 8.1 Kohustuslikud nõuded ja leevendavad meetmed toodud nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju. 4. Kakumäe jahisadama kaudu mereturismi arendamine aitab kaasa majanduselu elavdamisele Haabersti linnaosas ja Tallinnas tervikuna, loob eeldused uute ettevõtete ja neis ning olemasolevates ettevõtetes uute töökohtade tekkimisele. 5. Jahisadama rajamine ja selle edaspidine kasutamine on otseselt seotud nii rahvusvahelise tasemel kui ka Eesti ja Tallinna turismi- ja puhkemajanduse arendustegevusega. 6. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) projekt omab positiivset mõju piirkonna sotsiaalmajanduslikele tingimustele. Corson OÜ. Töö nr 1511 110 Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruanne KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjandus: 1. MIKE 21 Wave Modelling, User Guide, DHI Water & Environment, DHI Software 2005. 2. Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus (LEL) KMH aruanne. Ramboll Eesti AS. Tallinn 2010. 3. Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne. Corson OÜ Töö nr 0609. Tallinn 2007. 4. Kakumäe sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. Altakon Grupp OÜ. Töö nr AG20070130T01. Tallinn 2007. 5. Vee erikasutusluba nr L.VT.EE-181606 ja nr L.VV/323516. 6. Väljaõppe- ja administratiivkeskuse “Mereväebaas” kaide nr 3 ja 4 renoveerimiseks vajaliku vee erikasutusloa nr. L.VT.EE-44883 muutmine. Töö nr 0814. Corson OÜ. Tallinn 2008. 7. Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine. Eesti Mereakadeemia. A. Järvik. Tallinn 2009. 8. Tallinna Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu KSH aruanne. Corson OÜ. Töö nr 0914. Tallinn 2012. 9. Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise KMH aruanne. Corson OÜ. Töö nr 1202. Tallinn 2012. 10. Kotta, J. 2002. Põhjaloomastik. Peatükk aruandest Kakumäe sadama renoveerimise ja piirnevate Lesta tee kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituut. Töö nr.22/02. Tellija. OÜ Tiskre Kalandus. 11. Kotta, J., Kotta, I. 2003. The impact of mining on zoobenthos. In: EIA of mining from Naissaar sand deposit (leader of expert group J. Kask). Manuscript. TTU MarineSystems Institute, Tallinn, 61 pp. 12. Leinsalu, T. 2006. Kakumäe sadam. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Osaühing 13. Merkolux. Töö nr. 1769/57-06. Tallinn. 14. Martin, G. 2002. Merepõhjataimestik ja -loomastik Kopli ja Paljassaare lahes, süvenduse/kaadamise võimalik mõju. Peatükk aruandest Kakumäe sadama renoveerimise ja piirnevate Lesta tee kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituut. Töö nr.22/02. Tellija. OÜ Tiskre Kalandus. 15. Orviku, K. 2002. Peatükk 3.2. Kakumäe sadama laienduse - uute muulide ja süvenduse mõju rannaprotsessidele ja rannasetete dünaamikale aruandest Kakumäe sadama renoveerimise ja piirnevate Lesta tee kruntide detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamine TÜ Eesti Mereinstituut. Töö nr. 22/02. Tallinn. 16. Kotta, J. 2002. Põhjaloomastik. Peatükk aruandest Kakumäe sadama renoveerimise ja piirnevate Lesta tee kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituut. Töö nr.22/02. Tellija. OÜ Tiskre Kalandus. 17. Rannamäe, R. Autojuhi tervishoid. Tallinn 1993). 18. Tuulekaitse ei tähenda ainult mugavust Sulev Nurme: Maastikuarhitekt MSc, maastikuarhitekt Artes Terrae, TTÜ Tartu Kolledzi lektor. 16.11.2012. http://www.iluskodu.ee/energia/artiklid/ttoke.php Corson OÜ. Töö nr 1511 111